Uudu Usai "Elektroonika Komponendid"
Uudu Usai "Elektroonika Komponendid"
Uudu Usai "Elektroonika Komponendid"
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ELEKTROONIKAKOMP ON ENDID lk. 49<br />
6.7. Transistori dünaamiline režiim<br />
Transistori töötamisel võimendina on kollektorahelasse lülitatud koormustakistus,<br />
mille toimel muutub transistori režiim dünaamiliseks, kuna üheaegselt muutuvad kõik<br />
transistori voolud ja pinged ning staatiliste tunnusjoontega pole enam võimalik kõiki<br />
neid muutusi iseloomustada. Sellist olukorda võime vaadelda kui transistori ja<br />
koormustakistuse järjestiklülituse lahendamist grafoanalüütilisel teel. Transistori<br />
omadusi kajastavale väljundtunnusjoontele kanname koormustakistusest sõltuva<br />
koormussirge, mille kaks punkti on piirrežiimide abil lihtsalt määratavad. Kui Ic = 0,<br />
siis on kollektori ja emitteri vaheline pinge võrdne toitepingega s.t. UCE = E ja võime<br />
märkida punkti kollektorpinge teljel. Kui aga transistori takistus on null, siis läbib<br />
ahelat vool E / Rc ja saame punkti kollektorvoolu teljel. Nende punktide ühendamisega<br />
saamegi väljundtunnusjoontel koormussirge millele peavad vastama kõik transistori ja<br />
koormustakistuse järjestiklülituse režiimid.. Selliselt on konstrueeritud joonisel 6.24<br />
toodud dünaamilised väljundtunnusjooned.<br />
Joonis 6.24.<br />
Transistoril on võimalik kolm töörežiimi. Kui Ic = 0, on transistor suletud ja see<br />
on transistori sulgrežiim {cutoff region). Suurendades baasivoolu, tekib nn. lineaar-ehk<br />
võimendusrežiim {active region), kus sisend- ja väljundvool on peaaegu lineaarses<br />
sõltuvuses. Teatud baasivoolu väärtusest alates väljundvool enam ei suurene ja see on<br />
transistori küllastusrežiim (saturation region). Lülitina toimivana kasutatakse<br />
transistori sulge- ja küllastusrežiime, millest esimene vastab lüliti väljalülitatud<br />
asendile ja teine sisselülitatud asendile. Võimendites kasutatakse aga lineaar- ehk<br />
võimendirežiimi, kus on just vajalik sisend- ja väljundvoolu võimalikult lineaarne<br />
sõltuvus. Teades baasivoolu. võime väljundtunnusjoontelt leida sellele vastava<br />
kollektori ja emitteri vahelise pinge ja kollektorvoolu. Teades sisendvoolu (baasivoolu)<br />
muutusi, saame määrata ka väljundvoolu ja pingete muutused. On näha, et dünaamilist<br />
režiimi mõjutab nii koormustakistus (koormussirge asend) kui ka signaali tööpiirkond.<br />
Pinge- ja võimsusvõimenduse määramiseks on vaja ka dünaamilisi<br />
sisend-tunnusjooni Käsiraamatutes toodud sisendtunnusjoonte sari koosneb aga enamast<br />
ainult kahest tunnusjoonest UCE = 0 ja UCE > 0. Seda nullist erineval kollektorpingel antud<br />
tunnusjoont võibki kasutada dünaamilise tunnusjoonena sisendpinge ja -voolu vahelise<br />
seose leidmiseks (vt. p.6.4. toodud sisendtunnusjooni). Võimendi režiimide valikul
Change language