View/Open - University of Zululand Institutional Repository
View/Open - University of Zululand Institutional Repository View/Open - University of Zululand Institutional Repository
ekhaya Iemnumzane bowuye ubone ngetikhwebu temmbila Iapha ngaphandle phasetihIahIa, utfole kulenga nje nematimba emfe Iesekoma. Angikhulumi ke etingungwini, etitsaleni nasetinyangweni. Ummbila bewutsi ungavutfwa emasimini kuphekwe Iifutfo. Lomunye wosiwe . Lomunye nawusesemanti bewusilwa kupheke sinkhwa ngawo. Bekulinywa emabele. KunetinhIobo Ietimbili temabele. Inyawotsi natjakane. Emabele abesilwa aphekwe, netjwala bebentiwa ngawo kwentiwe nelijingi ngawo. Imfe yona beyitsi nayivutfwa bese iyakhiwa. Idliwe. Bekulinywa tindlubu tona kutsiwa betitsandvwa kakhulu ngemaSwati. Kutsiwa timnandzi kwendluia konkhe kudla Matsebuia (1952) utsi betiphakelwa Iijaha nalite kutewujuma. Kulesinye sikhatsi bekutsi nakufike tinini talapha ekhaya, tiphakelwe tona tindlubu. Kutsiwa betinelidvumela Ielikhulu emaSwatini kadzeni ngobe betingakandzi. Bekubuye kuIinywe bhatata, emabele, ematabhane esintfu, emantongomane , cacajane. Kucacajane kutsiwa tiba timbili tindlu , mncane futsi unemafutsa kakhulu , bekulinywa nabhombhomu. Bhombhomu yena wenta tindlu tibe tintsantfu. Bocacajane nabhombhomu bayema batsele njengetindlubu. Bekubuye kulinywe nematsanga, emaseiwa, emajoti, Iiphuti, sikhotane nemahwabha. Lokudliwa kusekuncane yindzebe (siphungu). Ingula naseyiyindzala ingabe isadliwa. - - 22
2.1.4. KUDLA LOKUPHEKWA NGEMASWATI Kudla kwesintfu, bekukudla lokunelidvumela kakhulu emaSwatini, Futsi emaSwati sive lesitigcabha kakhulu ngekudla kwesintfu.ngobe .kukudla lokunemphilo, lokuvikela netifo, kuwente acine emtimbeni, abe nemandla. EmaSwati abepheka sidvudvu nobe sijeza. Nasiphekwa kutsiwa bekugatjelwa litsanga, lifakwe embiteni lentiwe sidvudvu. Kungaba sidvudvu sesikhutane, lijoti, liphuti nemaselwa. Kubese kusilwa ummbila lomanti wentiwe inhlama. Lenhlama itselwa embiteni lenesidvudvu. Lijingi emaSwati ayalitsandza. Lijingi nobe incwancwa kadzeni kutsiwa incwancwa beyihhaywa bese itselwa embiteni. Sekufutfunyetwa emanti, atselwa khona embiteni, kuyatsatfwa kubekwa elangeni khona kutekwelata kutsi kungalata kusengwe lamanti kuphindze kuhhaywe futsi, bese kubekwa etiko.Sewutsatsa lenhlama uyayibhuca sewuyayitsela bese kuyavutfwa njalo. Sebayaphakela. Sishwala sona baye basibite batsi insontfwana kumbe batsi inshwamphulutane, kantsi kuyehluka. Labanye batsi inshwamphulutane iphekwa ngemanti emashica, labatsi emavuya kuba ngemanti lamunyu, sishwala-ke kutsiwa kuphekwa tindlubu , bese kusilwa imphuphu yemmbila itselwe kuletindlubu, kubondvwe, kutsi kungavutfwa, kudliwe (Matsebula,1952: 18). - - 23
- Page 1 and 2: LUCWANINGO NGEKULAHLEKA KWEMASIKO N
- Page 4 and 5: Emavi eknbonga Kwekucala ngibonga b
- Page 6 and 7: Sehluko 5, Siveta sikhatsi semphucu
- Page 8 and 9: 2.2. Umnumzane 2.2.1. Umuti 2.2.2.
- Page 11: 5.3.2. Kusibekela emaphutsa 5.3.3.
- Page 14 and 15: Sive semaSwati besatiwa kakhulu nge
- Page 16: 1.3.TINDLELA TELUCWANINGO Lolucwani
- Page 19 and 20: ebantfwini labadzala labangemaSwati
- Page 21 and 22: 1.7.4 IMIHAMBO • NgeSiswati nange
- Page 23 and 24: 1.7.6 INKHOLO Inkholo isisekelo sem
- Page 25 and 26: Wonkhe umuntfu longum-Afrika akabe
- Page 27 and 28: angasakwati kwehlukanisa lokuhle na
- Page 29 and 30: SEHLUK02 2.0 IMPHILO YEMAMASWATI NG
- Page 31 and 32: Ngekusho kwaMatsebula (1952:6) utsi
- Page 33: 2.1.2. SIMONHLALO Kadzeni emaSwati
- Page 37 and 38: Mgomeni ucala akhantingwe bese utse
- Page 39 and 40: Emagalandela Sihlahla semagalandela
- Page 41 and 42: Ietingakavutfwa tibaluhlata, Letits
- Page 43 and 44: Emaphushane Sihlahla semaphushane s
- Page 45 and 46: Inhlangushiyane Lesihlahla srvame k
- Page 47 and 48: Kuphuma kwendvodzana umuti akusho k
- Page 49 and 50: 2.2.2. KUFA KWEMNUMZANE Kadzeni bek
- Page 51 and 52: telutindzi, batitfunge bente sakuti
- Page 53 and 54: ayewungena ekhaya, afike angene end
- Page 55 and 56: 2.3. LUHLELO LWEMISEBENTI 2.3.1. IM
- Page 57 and 58: 2.3.3. IMISEBENTI YETINTFOMBI Tintf
- Page 59 and 60: Uehubeka achaze kutsi tibaya teting
- Page 61 and 62: Kupbuma kwelusekwane Ngelusuku lwek
- Page 63 and 64: kuvalwe hkbala enblambelweni. Bawah
- Page 65 and 66: dzirnate tisu tibe bovu, Lihle likh
- Page 67 and 68: Indlovukati Indlovukati yona iye ye
- Page 69 and 70: Emakhosatana nebantfwabenkhosi , uy
- Page 72 and 73: Nakuphuma butimba, emajaha nemadvod
- Page 74: Empeleni imvunulo nemigidvo yesintf
- Page 78 and 79: Uchuheka achaze futsi atsi indlamu
- Page 81 and 82: Ekbaya nakunagogo losakhulile longa
- Page 83 and 84: The teenager's body is not yet read
2.1.4. KUDLA LOKUPHEKWA NGEMASWATI<br />
Kudla kwesintfu, bekukudla lokunelidvumela kakhulu emaSwatini, Futsi<br />
emaSwati sive lesitigcabha kakhulu ngekudla kwesintfu.ngobe .kukudla<br />
lokunemphilo, lokuvikela netifo, kuwente acine emtimbeni, abe nemandla.<br />
EmaSwati abepheka sidvudvu nobe sijeza. Nasiphekwa kutsiwa<br />
bekugatjelwa litsanga, lifakwe embiteni lentiwe sidvudvu. Kungaba<br />
sidvudvu sesikhutane, lijoti, liphuti nemaselwa. Kubese kusilwa ummbila<br />
lomanti wentiwe inhlama. Lenhlama itselwa embiteni lenesidvudvu.<br />
Lijingi emaSwati ayalitsandza. Lijingi nobe incwancwa kadzeni kutsiwa<br />
incwancwa beyihhaywa bese itselwa embiteni. Sekufutfunyetwa emanti,<br />
atselwa khona embiteni, kuyatsatfwa kubekwa elangeni khona kutekwelata<br />
kutsi kungalata kusengwe lamanti kuphindze kuhhaywe futsi, bese kubekwa<br />
etiko.Sewutsatsa lenhlama uyayibhuca sewuyayitsela bese kuyavutfwa njalo.<br />
Sebayaphakela.<br />
Sishwala sona baye basibite batsi insontfwana kumbe batsi<br />
inshwamphulutane, kantsi kuyehluka. Labanye batsi inshwamphulutane<br />
iphekwa ngemanti emashica, labatsi emavuya kuba ngemanti lamunyu,<br />
sishwala-ke kutsiwa kuphekwa tindlubu , bese kusilwa imphuphu yemmbila<br />
itselwe kuletindlubu, kubondvwe, kutsi kungavutfwa, kudliwe<br />
(Matsebula,1952: 18).<br />
- - 23