View/Open - University of Zululand Institutional Repository

View/Open - University of Zululand Institutional Repository View/Open - University of Zululand Institutional Repository

uzspace.uzulu.ac.za
from uzspace.uzulu.ac.za More from this publisher
05.05.2013 Views

Empeleni sinanatelo siselulo sesibongo. Futsi sinanatelo asicedvwa. Loku kuchaza kutsi lesinye sinanatelo sivame kuba sidze kakhulu kube matima kutsi umuntfu asibongelele sonkhe, Patrics(2002:7) uyafakaza nakatsi: Every Swazi surname has a number ofwords and phrases that follow it, also used when thanking, congratulating or praising a person ofthat surname, when greeting him, or saying good-bye. This "extension "of the surname is known as the sinanatelo. Tinanatelo tivame kusetjentiswa kakhulu tive tebenguni ikakhulukati emaSwati nemaZulu. Loku kukhomba kutsi emaSwati nema Zulu bekudzabuka ndzawonye 4.5.4. LULWIMI Lulwimi lwaleso naleso sive lubaluleke kakhulu emphilweni yemuntfu wemdzabu. Lisikhali lesakba buntfu enmtfwini. Lulwimi ngilo leliveta inhlonipho esiveni lesitsite. Inhlonipho itfolakala kuto tonkhe tive tebeNguni. Lulwimi lweSiswati lucuketse inhlonipho. Umuntfu Ioli'Swati uyacaphela uma akbuluma knte kuvele inhlonipho.Lamanye emaSwati aye akbulume emagama layinhlamba atsi lulwimi lolutayelekile futsi nalolwemukelekako eSiswatini Loko akusilo liciniso. Usuke lowo muntfu akbuliseke kabi ete nenhlonipho. Lulwimi lwenhlonipho luphindze luvele kumfati lowendzile.Simelane (1992:11) uyakufakazela loku utsi: Umfati lowendzile akavumeleki kubita uyisetala kmnbe uninatala ngelibito. Umfati uphocelekile kutsi acambe ligama lelisba eknbiteni tintfo letitsite lruneknbita uyisetala ngelibito. - - 106

Loku kusho kutsi nangabe uyisetala angu Mganu. Makoti akawubiti umganu, angamane aehaze IesihIahla kumbe asebentise Ielinye Iigama lehbolekwe kuletinye tilwimi. ESiswatini kukhona lulwimi lolungamane nje lusetjentiswe. Sibonelo: akushiwo kutsi inkhosi seyisishiyile kuyahlonishiswa kutsiwe " Inkhosi ikhotseme" - kuchaza kutsi seyishonile. Umuntfu lomdzala akagaguIwa kutsiwe babe Zibani udzakiwe kepba kuye kutsiwe umuntfu lomndzala udlile - kuchaza kudzakwa. Umntfwana utalwa angakwati kukhulmna, ufundziswa bataIi bakhe. Umntfwana -ke ulimunya kusukela ekutalweni kwakhe aze abemdzala. Lulwimi lubuye lumhlanganise Iula nebantfu. Msibi (Iocashuniwe) ufakaza utsi: To understand our humanity one must understand the language through with it humanity is reflected. Empeleni kubaIulekile kutsi umuntfu alwati lulwimi lwakhe, ngobe Iilifa laleso sive lelashiywa bokhokho, lunjalo nje luyakhula nalinakekelwa kahle lipbindze ligcinelwe netitukulwane letitako. Kubalulekile kutsi lulwimi longiwe ngekuwufundza. Kuyenteka ngalesinye sikhatsi batali batsandze kutsi bantfwababo bangakhulumi lulwimi lwebuve babo, kepha bakhulume siNgisi ualetinye tilwimi talabamblophe. Kufundzisa umtfwana kubalulekile ngobe ufundza nenblonipho. NgesiSwati umtfwana akasho kumuntfu lomdzala kutsi udzakiwe kepha uyahloniphisa atsi udlile. - - 107

Empeleni sinanatelo siselulo sesibongo. Futsi sinanatelo asicedvwa. Loku<br />

kuchaza kutsi lesinye sinanatelo sivame kuba sidze kakhulu kube matima<br />

kutsi umuntfu asibongelele sonkhe, Patrics(2002:7) uyafakaza nakatsi:<br />

Every Swazi surname has a number <strong>of</strong>words and phrases that follow<br />

it, also used when thanking, congratulating or praising a person <strong>of</strong>that<br />

surname, when greeting him, or saying good-bye. This "extension "<strong>of</strong><br />

the surname is known as the sinanatelo.<br />

Tinanatelo tivame kusetjentiswa kakhulu tive tebenguni ikakhulukati<br />

emaSwati nemaZulu. Loku kukhomba kutsi emaSwati nema Zulu<br />

bekudzabuka ndzawonye<br />

4.5.4. LULWIMI<br />

Lulwimi lwaleso naleso sive lubaluleke kakhulu emphilweni yemuntfu<br />

wemdzabu. Lisikhali lesakba buntfu enmtfwini. Lulwimi ngilo leliveta<br />

inhlonipho esiveni lesitsite. Inhlonipho itfolakala kuto tonkhe tive<br />

tebeNguni. Lulwimi lweSiswati lucuketse inhlonipho. Umuntfu Ioli'Swati<br />

uyacaphela uma akbuluma knte kuvele inhlonipho.Lamanye emaSwati aye<br />

akbulume emagama layinhlamba atsi lulwimi lolutayelekile futsi<br />

nalolwemukelekako eSiswatini Loko akusilo liciniso. Usuke lowo muntfu<br />

akbuliseke kabi ete nenhlonipho. Lulwimi lwenhlonipho luphindze luvele<br />

kumfati lowendzile.Simelane (1992:11) uyakufakazela loku utsi:<br />

Umfati lowendzile akavumeleki kubita uyisetala kmnbe<br />

uninatala ngelibito. Umfati uphocelekile kutsi acambe ligama<br />

lelisba eknbiteni tintfo letitsite lruneknbita uyisetala ngelibito.<br />

- - 106

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!