2. 2. NAKKUSHAIGUSED 3. VAKTSINATSIOONID JA ...
2. 2. NAKKUSHAIGUSED 3. VAKTSINATSIOONID JA ...
2. 2. NAKKUSHAIGUSED 3. VAKTSINATSIOONID JA ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Ülemaailmne tähendus<br />
– Aafrikas registreeritakse 20 000 juhtumit aastas.<br />
– Chagasi tõbe põeb 16–18 milj. inimest ja see on<br />
paiguti tähtsaim noorte ja keskealiste surma<br />
põhjus.<br />
– Soomes on võimalik turistidel.<br />
Sümptomid<br />
– Kroonilisel lääne-aafrika vormil on kolm staadiumi.<br />
1. Umbes nädal pärast tsetsekärbse hammustust<br />
tekib valulik punetav šanker, mis kaob mitme<br />
nädala kestel.<br />
<strong>2.</strong> Nädalaid või kuid hiljem tõuseb palavik ja<br />
suurenevad lümfisõlmed, tekivad ka lööve ja<br />
tursed. Võib kujuneda kardiit.<br />
<strong>3.</strong> Kuude või aastate pärast kujunevad kesknärvisüsteemi<br />
häired: kõrgenenud ärrituvus,<br />
apaatia (unitõbi). Ida-aafrika haigusvormi<br />
kulg on praktiliselt samasugune, kuid kiirem.<br />
– Chagasi tõve alguses tekib samuti putukapiste<br />
kohale nahapaise ning 1–2 nädalat hiljem palavik<br />
ja lümfadenopaatia. Võib areneda müokardiit<br />
või meningoentsefaliit. Haigus vaibub nädalate<br />
möödudes iseenesest, kuid krooniliseks<br />
muutumisega võib põhjustada südamepuudulikkuse.<br />
Muudeks tüsistusteks on megaösoofagus<br />
või megakoolon.<br />
Diagnoos<br />
– Ägedas staadiumis põhineb trüpanosoomide<br />
leiul šankrist (paisest) või verest.<br />
– Hilisjärgus on serodiagnostika ebakindlam.<br />
Ravi<br />
– Varases faasis on aafrika unitõbi ravitav suramiini,<br />
pentamidiini, eflornitiiniga. Eflornitiin aitab<br />
ka selle haiguse kroonilises kesknärvisüsteemi<br />
kahjustuse faasis.<br />
– Chagasi tõve ravimid ei väldi haiguse krooniliseks<br />
muutumist ja neil on rohkesti kõrvaltoimeid.<br />
Prognoos<br />
– Aafrika unitõve algstaadium on medikamentoosselt<br />
ravitav, ravita jäänud haiged sageli surevad.<br />
Kesknärvisüsteemi kahjustusega on suremus<br />
ligi 10% ka ravi saanutel.<br />
– Chagasi tõve subakuutses staadiumis on suremus<br />
5–10%, 20–30%-l haigetest tekivad hilistüsistused.<br />
Profülaktika<br />
– Vaktsiini ei ole.<br />
– Putukahammustustest hoidumine.<br />
Helmintiaasid<br />
– Levinud kõikides maades. Ligi viiendikul maakera<br />
rahvastikust esineb vähemalt ühe sooleparasiidi<br />
kandlust, sageli on ühel tõvestatul teisigi<br />
helminte.<br />
– Inimesel levinud helmindid on ümarussid (Ne-<br />
45<br />
<strong>2.</strong>89<br />
matoda), imiussid (Trematoda) või paelussid<br />
(Cestoda).<br />
– Enamikul juhtudel on helmintiaasid kergete vaevustega<br />
kroonilised infektsioonid. Haigusnähud<br />
avalduvad alles pikemaajalise endeemilises piirkonnas<br />
viibimisel järel, kui parasiite on palju.<br />
– Endeemilises piirkonnas pole mõtet ravida<br />
sümptomiteta isikuid. Soomes ravitakse kõiki<br />
parasiidikandjaid teoreetilisegi nakkusriski ärahoidmiseks.<br />
Levik<br />
– Ümarussidest on Enterobius vermicularis (naaskelsaba)<br />
ja Ascaris lumbricoides (solge) levinud<br />
ka Soomes ja Eestis. Trihhuriaas, ankülostomiaas,<br />
strongüloidiaas on tavalisemad troopiliste<br />
ja subtroopiliste alade ümarusstõved. Ankülostomiaasi<br />
esineb ka Lõuna-Euroopas.<br />
– Koeümarussidest trihhiine leitakse Soomes harva.<br />
Drakunkuliaasi esineb paiguti Aafrikas,<br />
Lähis-Idas ja Indias. Filariaaside rühma kuuluv<br />
lümfaatiline filariaas levib laialdaselt troopikas<br />
ja subtroopikas, onkotsertsiaasi esineb troopilises<br />
Aafrikas, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kui ka<br />
Jeemenis ja loiaasi endeemilised piirkonnad on<br />
Lääne- ja Kesk-Aafrika sademetsad.<br />
– Imiusstõvest on tähtsaim skistosomiaas, mida<br />
esineb Aafrikas ja Lähis-Idas, Kesk- ja Lõuna-<br />
Ameerikas kui ka Aasia ida- ja kaguosas. Fastsioliaasi<br />
e. maksaimiusstõbe leidub Hiinas ja<br />
mujal ümber maailma lambakasvatuspiirkonnis.<br />
Soomeski esinev skistosomiaas (järvekihelus)<br />
on iseeneslikult paranev imiusstõbi.<br />
– Paelussidest esineb Soomes kui ka Eestis laiusstõbe<br />
(difüllobotriaasi), harvemini aga nudipaelusstõbe<br />
või ehhinokokkoosi. Hümenolepiaas on<br />
soojakliimaliste maade paelusstõbi. Tsüstitserkoos<br />
on endeemiline piirkondades, kus süüakse<br />
sealiha: Mehhiko, Lõuna-Ameerika, Indoneesia,<br />
Lõuna- Aafrika. Larva migransi all mõeldakse<br />
inimese organismis parasiteeriva helmindi rändevastset,<br />
mis ei arene inimeses suguküpseks<br />
vormiks. Sellistest esineb Toxocara’t ka Soomes.<br />
– Müiaas on kärbsevastsetetõbi. Tüüpiliseks leiuks<br />
on nahapaised, kust tungib välja elus tõuk.<br />
Nakatumine<br />
– Inimene nakatub fekaaloraalselt (levinuim), vastsevormi<br />
tungimisel läbi naha (ankülostomiaas,<br />
strongüloidiaas, skistosomiaas) või putukahammustuse<br />
vahendusel (loiaas, onkotsertsiaas, lümfaatiline<br />
filariaas).<br />
– Enamasti ei levi sooleparasiidid ühelt inimeselt<br />
teisele (erandiks on naaskelsabad, strongüloidid,<br />
Hymenolepis ja tsüstitserkoosi tekitaja).<br />
– Inimorganismis on võimelised paljunema vaid<br />
strongüloidid ja ehhinokokid.<br />
Ülemaailmne tähendus<br />
– Askaridiaasi ja ankülostomiaasi põeb ligi miljard
Change language