Haigusjuht - Aju arteriovenoosne malformatsioon
Haigusjuht - Aju arteriovenoosne malformatsioon
Haigusjuht - Aju arteriovenoosne malformatsioon
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Haigusjuht</strong> -<br />
<strong>Aju</strong> <strong>arteriovenoosne</strong><br />
<strong>malformatsioon</strong><br />
Greete Derrik<br />
TÜ närvikliinik<br />
06.02.2008<br />
Haiguse anamnees<br />
1 kuu varem (18.09.06) - peavalu, üldine<br />
nõrkustunne, tuimus ja paresteesiad vasakus<br />
jalas. Esinenud iiveldus ning teadvusekaotus.<br />
IVKH-s objektiivselt: mõõdukas vasakpoolne<br />
spastiline hemiparees, jalg>käsi.<br />
KT angiograafiline uuring<br />
20.09.06<br />
23 aastane naispatsient<br />
Hospitaliseeritud erakorraliselt IVKH-st<br />
19.10.06<br />
DGN:<br />
- Intratserebraalne hematoom paremas<br />
hemisfääris. Arteriovenoosne <strong>malformatsioon</strong>?<br />
- Vasakpoolne spastiline hemiparees<br />
- Sümptomaatiline epilepsia<br />
-Kooma<br />
- HIV, B ja C-hepatiit<br />
Kompuutertomograafiline uuring<br />
18.09.06<br />
Haiguse anamnees<br />
IVKH-s seisund<br />
stabiliseerunud<br />
Püramidaalsündroom<br />
taandumas<br />
Taastusravi<br />
osakonda<br />
Plaanis ambulatoorselt<br />
KT uuring 20.10.06<br />
Vaskulaarne<br />
<strong>malformatsioon</strong><br />
paremal?<br />
1 kuu möödudes<br />
dünaamiline KT uuring<br />
peast.<br />
Suunata neurokirurgia<br />
osakonda diagnoosi<br />
täpsustamiseks
Haiguse anamnees<br />
18.10.06 generaliseerunud krambihoog<br />
Obj.: Soporoosne, vasakpoolne hemiparees,<br />
patoloogilisi reflekse ei vallandu.<br />
Korduvad krambihood, kooma.<br />
GKS=6 palli, pupillid D=S, reageerivad valgusele<br />
Bradükardiline<br />
Oksendab<br />
Kirurgiliseks raviks üle toodud SA TÜK<br />
närvikliinikusse - narkoosis, köhareaktsioon,<br />
kätes valule painutusvastus, jalad spastilised<br />
Operatsioon 19.10.06<br />
Looži vaatlusel selget vaskulaarset<br />
patoloogiat ei sedasta<br />
Haiguste ja eluanamnees<br />
16 aastaselt olnud süstiv nakomaan<br />
2000 aastal diagnoositud HI-viirus, B ja C hepatiit<br />
Arvel Merimetsa Nakkuskliinikus (alates 2005)<br />
Immuunstaatus (august 2006) - CD4 236; HIV-RNA<br />
6250 c/ml – ravi alustatud ei ole.<br />
Seisunud haiglas<br />
Ekstubatsiooni järgselt<br />
neuroloogiliselt sügav<br />
vasakpoolne hemiparees –<br />
käsi>jalg, prox>dist<br />
Hemiparees haiglas päevpäevalt<br />
vähenenud, haiglast<br />
lahkudes keskmises astmes.<br />
5 postoperatiivsel päeval<br />
lahkub rehabilitatsiooniks<br />
IVKH-sse<br />
Edasine kulg<br />
Digitaalne subtraktsioon angiograafia<br />
15.11.06<br />
Vasakpoolne hemiparees praktiliselt<br />
taandunud, kõnnak vaba<br />
Vähene vasaku käe kohmakus
Arteriovenoosne<br />
<strong>malformatsioon</strong> AVM<br />
Ebanormaalsete arterite ning<br />
veenide kogum<br />
ajuparenhüümis, millel puudub<br />
normaalne vaskulaarne<br />
organisatsioon ning<br />
kapillaarne võrgustik.<br />
Põhjustab vere ebanormaalset<br />
arterio-venoosset<br />
šunteerumist, mis toimub<br />
fistulite kaudu<br />
Koosneb toitvatest arteritest,<br />
nidusest ning<br />
drenaažveenidest<br />
AVM<br />
Enamasti kongenitaalset päritolu<br />
Verdumine AVM-ist moodustab 2% kõikidest<br />
insultidest<br />
Avaldumine:<br />
-Intratserebraalne hemorraagia (42-72%<br />
kliiniliselt avalduvatest AVM-idest)<br />
-Krambisündroom<br />
-Isheemiline vargussündroom<br />
-Peavalu<br />
Kokkuvõte<br />
Endovaskulaarne ravi ei annaks head<br />
tulemust<br />
Operatiivne ravi ei ole teostatav<br />
“Gammanuga”. Konsulteeritud Stockholmi<br />
kolleegidega - vajaks täpsustavaid uuringuid<br />
kohapeal<br />
Patsient edasistest uuringutest loobunud<br />
Siiani elanud hästi, komplikatsioone tekkinud<br />
ei ole<br />
Arteriovenoosne <strong>malformatsioon</strong><br />
AVM<br />
Toitvad<br />
arterid<br />
Nidus<br />
e. pesa<br />
Verdumise risk<br />
Drenaazveenid<br />
Ilma verdumiseta AVM-il risk 0,9% aastas<br />
Haiguse esmasavaldumine hemorraagiaga<br />
AVM-i paiknemine sügaval ajus<br />
Venoosne drenaaž süvaveenidesse<br />
Verdumise risk 34,3% aastas<br />
Korduvverdumise risk ca. 80% eeldatava eluea<br />
jooksul
Chalazonitis AN, Nomikou E, Condilis N, Ptochis<br />
N, Sotiropoulou E, Tzovara I, Theodossiades<br />
GD<br />
Intracranial hemorrhage in a HIV patsient. Case<br />
report and review of the literature<br />
HIV tõstab ajuhemorraagia tekkeriski<br />
HIV ja AVM<br />
Wolf K, Kirsch EC, Sponagel L, Rüfenacht DA,<br />
Battegray M – Infection. 2002 April<br />
Disappearance of an intracerebral arteriovenous<br />
malformation in an HIV infected patient after<br />
initiation of HAART<br />
HIV-il potentsiaalne angiogeneetiline faktor AVM-i<br />
tekkeks??<br />
HIV+ patsiendi AVM-i raviks HAART?
Change language