Lasteaia looduse õpperada kui aktiivõppe vahend ... - Keskkonnaamet

Lasteaia looduse õpperada 

kui aktiivõppe vahend 

õppe- ja kasvatustöös 

Koostaja: Siiri Poopuu 

Kesklinna lasteaed Türil 

õppealajuhataja 

Esitlus Harju-, Rapla- ja Järvamaa keskkonnahariduse konverentsi töötoas 24.01.2013

Sisu 

• Esitluse koostamise eesmärgid 

• Kaasamõtlemise teemad 

• Mõisted ja meetodid: aktiivõpe, väliõpe, elamuspedagoogika õuesõpe, 

õuesõpperada, kodulooline printsiip 

• Lasteaia loodusõpperaja eesmärgid 

• Lasteaia loodusõpperaja rajatised ja vahendid 

• Lasteaiaõpetaja pädevused looduse õpperajal 

• Lasteaia loodusõpperaja tegevused 

• Lasteaedade loodusõpperadade näited 

• Lisaväärtused 

• Abilised ja rahastus 

• Kasutatud kirjandus ja allikad 

• Kokkuvõte 

• Teadmiste omandamise tarkus 

• Kokkuvõte vastustest kaasamõtlemise teemadele

Esitluse koostamise eesmärgid 

1. Koondada töökogemused lasteaedade 

looduse õpperadade rajamisest, 

rakendumisest ja aktiivõppemeetoditest 

2. Edastada ja innustada kasutama 

häid/sobivaid ideid 

3. Innustada aktiivõpet looduse õpperajal ja 

õuesõppes võimalustest teavitades

Kaasamõtlemise teemad 

Kokkuvõte vastustest töötoas osalejatelt esitluse lõpus 

+ Lasteaias on määrusega ettenähtud päevakava, mille järgi lapsed viibivad 

peaaegu iga päev õues. 

+ Lasteaialastele õues väga meeldibki. 

- Koolieelikute uuringust selgus (2012), et paljud viibivad õues ainult 

lasteaias. Üksi õues ei käida ja vanematega käiakse väljas harva. 

- Laps kaugeneb loodusest, liigub ebapiisavalt, on haigem, jõuetum 

- Piret Eensoo magistritööst selgus, et koolilapsed ei oska ega suuda üksinda 

keskenduda, lihtsalt iseendaga üksi olla, mõelda, jälgida. 

1. Kuidas motiveerida ja innustada lasteaiaõpetajaid õuesõppeks? 

Mis aitab? 

Mis takistab? 

2. Milline vahend, rajatis ja/või tegevus rikastaks lasteaia looduse 

õpperada ning selle kasutamist? 

3. Kuidas korraldada loodusõpet nii, et lapsel oleks võimalust ja aega 

keskenduda ja süveneda?

Aktiivõpe, tegevusõpe, mõtlemisõpe 

(action learning, active learning, learning by doing, learning by 

thinking) 

(McGill, Beockbank 2004, Dewey). 

Õppijad (lasteaialapsed) osalevad aktiivselt õppeprotsessis, mis aitab õppijatel 

õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. 

Õppimise protsess, mis toimub rühma või kolleegide (kaaslaste) toetusel tegutsedes 

reaalsete või simuleeritud olukordade kallal eesmärgiga õnnestuda, asjad lõpuni 

viia. 

Meetodi (learning by doing) “õppimine tegevuse läbi” autoriks on John Dewey, kes 

leidis, et inimene on tegus ja otsiv olend, kes ise tegutseb ning mõtleb selle üle, 

mida ta teeb ja miks ta seda teeb 

Tulemuseks on, et inimene mõistab looduses käimise tähendust läbi 

• Tegevuse 

• Elamuse 

• Läbimõeldud kogemuse

Aktiivõppe koonus 

(Laanpere 2008) näitab, kui palju õpitust jääb meelde 

Mida laps kuuleb – selle ta unustab. 

Mida laps näeb – seda ta mäletab. 

Mida laps kogeb – seda ta oskab 

Teadmistel ja oma käega katsumisel on suur vahe! 

10-20% kuulamisel 

30-50% vaatlusel: pildid, filmid 

50-70% osalemisel: mängud, arutelud 

90% ise tegutsedes

Meeltega tunnetamine ja kogemustest 

õppimine 

Niipalju kui võimalik, tuleks pakkuda just 

meeltele: 

• nähtavat silmailu, 

• kuuldavat kõrvale, 

• maitsvat keelele, 

• kombitavat sõrmedele (J.A.Comenius)

Õuesõpe (outdoor education) 

(Gilbertson 2007) 

tähendab õppimist: 

• ehedas keskkonnas, 

• vahetu omaenese kogemuse, 

• ise tegemise kaudu, 

• kogetut teistele edasi andes. 

Õuesõpe on õppimine ehedas, õppimist toetavas 

keskkonnas kõigi meeltega vahetult kogedes, oma 

kätega ise tehes ja kogetut teistele vahendades ning 

edasi õpetades. (Sirje Raadik 2009)

Väliõpe (outdoor education) 

on õppimise ja õpetamise meetod, mis 

rõhutab 

• aistinguid kaasavaid kogemusi 

• leiab aset valdavalt väliskeskkonnas 

• kasutab integreeritud lähenemist 

õppimisele kaasates loodus-, 

sotsiaalset ja individuaalset keskkonda.

Õuesõppe pedagoogikas kuuluvad kokku 

õppimine, tervis ja liikumine 

• tunded - läbi meeleliste elamuste 

• kehaline tegevus/liikumine - hoiab tervise korras ja toetab 

õppimist 

• mõttetöö - keha paneb mõtte tööle 

Õuesõpe tahab täiendada sõnalist ja pildilist õppimiset ning pakkuda 

võimalust pidevalt vähenevale vahetu kogemise kaudu õppimisele. 

Õuesõpe on “õppimine kogu kehaga” - vaimu ja füüsisega (luud, 

lihased, meeled, aju, süda jne), teadmiste omandamine läbi 

liikumise. 

Õuesõpe on ka terviseõpe, kus õpetatakse ohtude teadvustamist, 

vigastuste ennetamist, esmaabi, riietumist, toitumist jm 

Eesmärgiks on tuua lapsed ruumist välja vahelduseks tubastele 

tingimustele ja istuvale õppeviisile

Elamuspedagoogika 

Üheks olulisteks metoodiliseks komponendiks on 

looduselamus, 

mis on emotsionaalne suhe: 

• elamuste (lõhna-, värvi-, vormielamused), 

• tunnete, 

• armastuse näol. 

S. Raadik: Õuesõpe läbi tunnete, suhtlemise ja käitumise on 

oluline emotsionaalse intelligentsuse arendamisel

Looduse õpperada 

Jaan Eilart “Looduse õpperajad” 1986; Käis,1992 

Käis: Üheks vahetuks loodusega suhtlemise võimaluseks on õpperada, mis 

• õpikeskkonnana pakub tegutsemisvõimalusi koos rühmakaaslastega ja 

• arendab iseseisva töö oskust. 

Eilart: Looduse õpperada on 

• kindla pikkusega, 

• täies ulatuses looduses märgistatud, 

• ettekavatsetud vaatluspunktidega, 

• kättesaadava informatsiooniga varustatud liikumisteed ja –rajad. 

Järelikult - lasteaia looduse õpperada peaks olema mingi kindel ring, 

kus väljavalitud objektidel on silt informatsiooniga 

Tegelikult- lasteaiad rajanud ka looduse õpperadu, mis on looduses 

/pargis/õues märgistatud lindikeste vm moel ning sisseastutud ja/või 

niidetud radadena

Õpperada on elurikas õpikeskkond - vahend tutvumiseks loodusega 

Jaan Eilart “Looduse õpperajad” (1986): 

• Pole paika kuhu ei saaks kavandada õpperada. 

• Looduse õpperada ei eelda vaatamisväärsuste 

olemasolu, vaid avab mitmekülgsete seostele 

osutamise teel ökosüsteemide olemuse. 

• Sõltuvalt eesmärgist võivad rajad läbida rohkem 

või vähem kultuuristatud ümbrust ning avada 

vaadeldava sisu mitmesugusel põhjalikkuse 

astmel. 

• Õpperaja loodus ei pea traditsioonilislt ilus olema. 

Ta peab võimaldama huvi tärkamist ja ilu 

avastamist igas kivis, kännus ja metsahäilus.

Johannes Käisi koduloolise printsiibi 

rakendumine lasteaia looduse õpperajal 

Looduse õpperada peaks asetsema lasteaia 

läheduses, sest: 

• ühtesid ja samu loodusobjekte on lapsel eri 

aastaaegadel kergem vaadelda kui võõrast 

objekti; 

• tuntud kohas on uut avastada ja muutust 

märgata kergem kui tundmatus.

EESMÄRGID 

J. Käis, S. Raadik, A. Alunurm, M. Gull, alushariduse riiklik õppekava (2008) jt: 

• Kindla marsruudi omamine õppekäikude ja loodusvaatluste jaoks 

• Riikliku ja lasteaia õppekava võimalikult parem täitmine 

• Inimtegevuse/tegevusetuse jälgede märkamine ja tagajärgedele 

mõtlemine 

• Huvi ja uudishimu tekitamine looduse vastu 

• Säästliku ja loodushoidliku eluviisi õpetamine 

• Loodusarmastuse ja loodusest saadava rõõmu, ilu ja elamuste 

pakkumine 

• Patriotismitunde/isamaalisuse kasvatamine kodu, koduümbruse ja 

kodumaa vastu 

• Kodukoha looduse ja vaatamisväärsustega tutvumine 

• Laste tervise säilimise (k.a ohtude teadvustamine) ja tugevdamise eest 

hoolitsemine

Lasteaia looduse õpperaja abivahendid ja rajatised 

TEABETAHVLID 


PAIde lasteaed Paides 

Parksepa lasteaed Võrumaal


TEABETAHVLID 

Lasteaed Pillerpall Märjamaal, Vaivara lasteaia Pargimäe loodusrada Ida-Virumaal


ÕPPERAJA KAART VÕI PLAAN 

Õppe- ja mängurada Krõlli lasteaias Viljandis 

20 vaatluspunkti puude ja taimede juures, mis on ajutiste märgistustega


INFOSTEND 

Jänesselja lasteaia (Pärnumaal, Saugal) temaatiline looduse õpperada 

Loodusobjektid (puud) rahvapärimuses


SILT-VÄRAV 

Orgita Lasteaed Midrimaa loodusõpperada Märjamaal 

lasteaia lähedal olevas võsas, metsatukas, rohumaal ja puisniidul


TEABESILDID 

Jänesselja lasteaia õpperaja siltidel on loodus- ja rahvapärimusteave koos piltidega


TEEMAPESADE SILDID 

PAIde lasteaed



Tallinna Lasteaed Sinilind



Ilmastiku ja puude teematahvlid Tallinna Lasteaed Sinilind looduse õpperajal


ÕUESÕPPEPINK, OBJEKTI SILDID ja ISTEPAKUD 

Igal objektil on oma muistend, mõistatus, loodusteemaline mäng, liisusalmid 

(Lokuta lasteaed Türil). 

Pinkistetel saavad lapsed vaadelda, meisterdada, katseid teha, uurida. Pakud ja silt Parksepa 

lasteaias.


OBJEKTIDE SILDID 

Kesklinna lasteaed Türil


PILTKUJUTISTEGA ISTEPAKUD 

Lasteaed Pillerpall Märjamaal


VAATLUSTORN JA KOMPOSTIKAST 

Väätsa lasteaed Järvamaal, lasteaed Pillerpall Märjamaal


VARJUALUNE PIKA LAUA JA PINKIDEGA 

Parksepa lasteaed, Tallinna Sinilinnu lasteaed (linnu voltimine)


LOODUSE ÕPPERAJA MINIMAKETT 

Parksepa lasteaia õuealal 

Looduse õpperada on tegelikult 1,5 km pikk – algab ja lõpeb lasteaia õuealal, tal on 13 

vaatluspunkti 

Maketi kujundamisel on lähtutud looduse õpperajal kasvavatest taimedest (minivariant) ning lastele tuntumatest objektidest. 

Kanariku järve, mille ümber õpperada lookleb, kujutab väike veesilm (bassein), kus kasvavad järvetaimed. 

Õpperada on tähistatud puuketastega, kuhu on jäädvustatud kõigi õpperajal käinud külaliste nimed.


LASTEPÄRANE TEGELANE 

Võlusisalik “sündis” sireli väljakaevatud juurestikust ja tüvest, Kunksmoor ja Sammalhabe Aravete lasteaias. 

mille meisterdas Kesklinna lasteaia (Türi) looduse õpperajale 

direktor Malle Elmik ning mõtles välja ka legendi.


TUULELIPP 

Tuulelipp on valmistatud endise kasvandiku ja nüüdse lapsevanema poolt Kesklinna 

Lasteaias Türil



ILMAKAARTE KIVI JA KOMPASS


PÄIKESEKELL 

Lasteaed Pillerpall Märjamaal 

Päike hakkas pilve tagant piiluma ja rebane oli kärme koos lastega päikesekella järgi aega 

kontrollima


ÕUESÕPPE PINGIRING, LAUD-TOOL 

Kungla lasteaed Rakveres Lasteaed Pillerpall Märjamaal


LÕKKEKOHT 

Raudpann lõkkeasemeks, kus saab pidada ka nõiatralle ja piknikke (Oisu lasteaed Järvamaal)


INFOSILT, ISTUMISPAKUD, MAASTIKUPLAAN 

Tõrukese lasteaia loodusrajal lähiümbruse metsas Põltsamaal, kus on 11 tegevuspunkti


ISTUTATUD PUUD 

Põltsamaa lasteaias Tõruke on 

igal rühmal lasteaia õues omanimeline puu: 

1. Tamm – TAMMETÕRUKE (rühma nimi) 

2. Vaher - VAHTRANINAKE 

3. Kuusk – KUUSEKÄBIKE 

4. Mänd - MÄNNIKÄBIKE 

5. Paju - PAJUTIBUKE 

6. Kask - KASEURVAKE 

7. Sarapuu - PÄHKLIKE 

8. Kastan - KASTANIMUNAKE 

9. Pihlakas - PIHLAMARJAKE 

10.Pärn - PÄRNAÕIEKE


ISTUTATUD PUUD 

Istutajad, silt ja pilt 

Oisu lasteaed Järvamaal

Lasteaed Tõruke Põltsamaal 


ILMAJAAM


LOODUSOBJEKT - SAMMALDUNUD KIVI 

• jutt kivimehikesest ja samblamehikesest 

• vanasõnad kivist 

• katse - kivi katsumine 

• loovülesanne - kes siin võivad elada? 

(Lokuta lasteaed)


LOODUSOBJEKT – TAMMEKUNINGAS 

Laste poolt valitud tamm Koigi pargis

Pargimäe 

(Ida-Virumaal), 

looduse õpperaja 

eest hoolitsevad 

Vaivara lasteaia 

lapsed. 

Igal sildil on taimeliigi 

tunnused ja praktilise 

kasutuse võimalused. 

Voldiku lood on loodust 

väärtustavad ja 

keskkonnahoidu 

õpetavad 


INFOVOLDIKUD


SELJAKOTT VAHENDITEGA ÕPETAJALE 

Õpetajate seljakottides on vahendid, mida 

jagatakse lastele ülesande 

sooritamisel: pintsetid, kirjutusalused, 

pliiatsid, sõelad, luubid, topsid, 

kompass, käärid, nuga, mõõdulindid 

Lasteaed Tõruke Põltsamaal


ISTUMISALUSED JA JÄRELVEETAV KÄRU 

Sellega saab suunduda õppekäigule, matkale, piknikule, mängupeole jm 

Särevere lasteaed Türil

LASTEAIAÕPETAJA PÄDEVUSED 

LOODUSE ÕPPERAJAL 

• Teadmised loodusest - anda teadmisi ja vastata laste küsimustele 

• Entusiasm - looduses viibimine on tore! 

• Uudishimu - loodus on põnev! 

• Kujutlusvõime – loovad seosed 

• Paindlikkus – muudatused vastavalt laste huvile 

• Arvestamine vanuse ja võimetega – hakkamasaamine, eduelamus, rahuolu 

• Uurimusliku õppemeetodi valdamine – oskus suunata lapse õppimine 

avastuseks, põnevaks ja iseseisvaks käe- ning mõttetegevuseks 

• Lihtsalt olemise aja väärtustamine– puhkus, rahu, vaikus, nauding 

• Laste kehaliste vajaduste märkamine ja rahuldamine – külma- ja kuumatunde, 

janu- ja näljatunde, hõõrdumise, väsimuse ennetamine 

• Ooteaja sisustamise ja külmatunde peletamise tegevused ja mängud 

• Üllatuse pakkumine lastele – see ei pea olema materiaalne, võib ka olla põnev 

tegevus või avastus 

• Vajalikud vahendid - esmaabipakike, istumiskoht või -alus, telefon

TEGEVUSED LOODUSE ÕPPERAJAL 

• Vaatlused 

• Uurimised ja avastamised 

• Katsed 

• Töölehed 

• Töötegevused 

• Keskkonnamängud 

• Kunstitegevused 

• Loovtegevused 

• Piknikud, matkad 

• Liikumistegevused 

• Looduse õpperaja avastustegevused peredega 

• Muusikategevused

VAATLUS 

• on tegevus, mille all mõistame nähtuste ja 

esemete tunnuste ja detailide märkamist, kindla 

eesmärgiga tajumist; 

• on uurimine ja imetlemine kehatunnetust ja meeli 

rakendades. 

A. Alunurm: Esimene alusoskus on vaatlemine ja 

teine on uute teadmiste seostamine ehk 

võrdlemine. 

Abivahenditeks: binoklid, luubid, suurenduslehed ja 

-karbid, mikroskoobid, vaatlusraamid, 

termomeetrid, tuulelipud jne

1.Vaatlustegevused ja abivahendid 

Pinnad, esemed jm SUURENDUSPLAADI JA 

VAATLUSRAAMIGA 

Suurendusplaadiga saab suurendada loodusobjekte, putukaid, usse, taimi jm 

Vaatlusraam on loodusobjekti või loodusnähtuse leidmiseks ja tähelepanu koondamiseks 

valitud alale. (Lokuta lasteaed)

2. Vaatlustegevused ja abivahendid 

LOODUSLIK MATERJAL 

Uurimine, seostamine ja õppimine nägemis- ja kompimismeelega 

“Leia mänd ja kuusk ja vii tema juurde karpidest õiged oksad, käbid ja tüved!” (Kesklinna 

lasteaed Türil)


LOOMAJÄLJED JA -JÄTTED 

Tüvest meisterdatud kitse sõrad ja jätted. 

KA loodusharidusspetsialisti P. Eensoo loodusõpe Türil Tolli metsas (Kesklinna lasteaed 

Türil)


JAOTUSLINA JA -NÖÖR 

“Leia loodusest paberiga sama värvi taim ja pane linale!” 

(Põltsamaa lasteaia Tõruke looduse õpperaja ülesanne) 

Hulkadesse jagamine ja jagunemine Kesklinna lasteaias Türil.

5. Vaatlustegevused ja abivahendid: 

TEATMEKIRJANDUS JA PLAKATID 

KA loodusharidusspetsialisti P. Eensoo loodusõpe Türil Tolli metsas (Kesklinna lasteaed)


KAELAKAART LIIKUMISSKEEMIGA 

Kesklinna lasteaed Türil

UURIMINE JA AVASTAMINE 

S. Raadik (2009): Lapse teadmised peavad 

olema tema enese uurimuse vili, ta peab 

teadust ise uuesti leiutama, ise 

mõtlema. 

Avastusõppe metoodika põhjal õpivad 

lapsed vaatlema ja katsetama, uurimuslik 

tegevus võimaldab lastel mõista meid 

ümbritsevas keskkonnas toimuvaid 

nähtusi. On tõestatud, et käelisel 

tegevusel põhinev uurimuslik õpe toetab 

oluliselt ka keeleõpet, mis on eelkoolieas 

väga oluline 

Avastustegevustes õpitakse: 

• hüpoteese püstitama, 

• küsimusi esitama, 

• katsetama, 

• loovust arendama, 

• kriitilist mõtlemist arendama, 

• koostööd tegema, 

• üksteise arvamustega arvestama.

Uurimis- ja avastustegevused 

õhu-, maa- ja vee-elustikus 

Etapid: 

1. Uuringu kavandamine: 

• Huvi tekitamine, küsimuste püstitamine 

• Ennustuste tegemine 

• Arutelu ning arvamuste/oletuste avaldamine 

2. Uuringu teostamine: 

• Objekti või nähtuse vahetu kogemine 

• Praktiline tegevus: mõõtmine, võrdlemine, rühmitamine, arvutamine, kaalumine, 

herbariseerimine, süstematiseerimine 

• Kirjutamine, töölehtede täitmine 

• Küsimustele vastuste leidmine kirjandusest, internetist jne 

3. Tulemuste analüüsimine 

• Diagrammide koostamine 

• Ennustuste ja esialgsete arvamuste/oletuste hindamine 

• Kokkuvõte 

Vahendid: mikroskoop, stetoskoop, luup, termomeeter, joonlaud, mõõdulindid, nöörid, 

kaalud jne

Uurimine ja avastamine 

VORM JA SISU 

Lumehelbe kuju ja aastaringide loendamine (Kesklinna lasteaed Türil)


KOMPOST JA MULLATEMPERATUUR 

(Lokuta lasteaed)


MULLAELUSTIK 

“Kes on välja kaevatud kompostihunnikust?” “Uuri luubiga, millised putukad on raami sees!” 

(Põltsamaa Tõrukese (Orgita lasteaed Midrimaa looduse õpperajal) 

lasteaia looduse õpperajal)


ESEMETE VÕRDLEMINE, SORTEERIMINE, 

JÄRJESTAMINE 

Kuuse- ja männikäbi, kaks linnupesa (Kesklinna lasteaed Türil)


MÕÕTMINE JA MÕÕDUD 

Puu jämeduse mõõtmine (Lokuta lasteaed)


PISIESEMED MIKROSKOOBI JA 

KOMPIMISKOTIKESTEGA 

Loodusliku materjali uurimis- ja avastustegevused perepäevadel mikroskoopide ja 

kompimistega (Lokuta lasteaed)

Stetoskoobiga kuulamine 

(Sookure ja Lokuta lasteaed) 


PUUMAHLADE LIIKUMINE


VEE-ELUSTIK 

“Kes elavad kraavivees? (Orgita lastead Midrimaa loodusõpperajal) 

“Milline on Türi tehisjärve vesi? Mis jääb järveveest kahvale?” 

(Kesklinna lasteaed Türil veekoosluse õpperajal)


TAIMED, s.h MÜRGISED TAIMED 

Herbaariumi jaoks taimede kogumine, 

mürgiste taimede leidmine raamatust ja 

loodusest (Lokuta lasteaed)


TAIMED, HERBAARIUM 

Põltsamaa Tõrukese lasteaed, Kunksmoori apteek Aravete lasteaias

KATSED 

Eelkoolieas tuleks korraldada katseid, mis on kergelt 

jälgitavad ja tulemusteni jõudmine nõuab vähe aega. 

Teadmised kinnistuvad kiiremini, kui lapsed ise saavad 

katset läbi teha. Katse kaudu kontrollitakse mingit oletust 

või saadakse uut teavet (Timoštšuk, 2005). 

Katseid on lihtsam läbi viia lasteaias, kas enne õpperajale 

minekut või pärast. 

Näiteks: Varakevadel võib tuua tuppa mõned oksad õpperajal kasvavalt 

puult ja panna need ajatamiseks vaasi. Jälgida pungade puhkemist õues 

ja toas, võrrelda.

LOODUSE TÖÖVIHIKUTE TÄITMINE 

Rõngu lasteaed Pihlakobar “Looduse töövihikud” (4 tk) sõimelastele, 4aastastele, 

5aastastele ja koolieelikutele. Prinditavad ja allalaetavad ka veebis 

http://www.rongulasteaed.edu.ee

Töölehtede täitmine looduse õpperajal 

Lokuta lasteaias 

Mitmete autorite (Käis 1991, 1996; 

Salumaa & Talvik, 2003; Toom, 1998; 

Unt, 1974) arvamustes tuleks on 

tööjuhendite koostamisel arvesse võtta 

järgmist: 

ülesanded vastavad lapse iseseisva töö 

oskuste tasemele; 

ülesanded suunavad last iseseisvale 

mõtlemisele ja iseseisva töö oskuste 

parandamisele; 

ülesanded on selges, konkreetses ja 

lapsele arusaadavas sõnastuses; 

ülesanded on mitmekesised; 

töölehti kasutatakse nähtust, kuuldust 

kokkuvõtete tegemiseks;

Töölehtede täitmine looduse õpperajal 

• Töölehed sobivad kasutada nii õpperajal kui ka pärast 

õppekäiku lasteaias. 

• Töölehti saab täita iseseisvalt, paaristööna ja rühmatööna. 

• Töölehed suunavad kasutama õppeteksti: sõnade lugemist, 

tähede ja numbrite kirjutamist 

• Joonistamisülesanded aitavad kinnistada saadud 

informatsiooni 

Kesklinna lasteaias Türil

Töötegevus looduse õpperajal 

Kadaka ja torkava kuuse istutamine looduse õpperajale 

(Kesklinna lasteaed Türil)


Põltsamaa Tõrukese lasteaia loodusraja korrastamine mahalangenud 

puudest


Linnu pesakasti meisterdamine (Oisu lasteaed), püstitamine (Kesklinna lasteaed) ja varese 

pesa kujundamine (Kesklinna lasteaed Türil)


Okste ja lehtede korjamine Lokuta lasteaias

Looduslik materjal värskelt ja kuivatatult: 

puulehed, puukoored, kasetoht, 

puuseened, seemned (vahtraninad), 

viljad, kõrred, kivikesed, sammal, 

samblikud, varred, taimed, õied, 

õisikud, käbid, tõrud, munad, oksad , 

teokarbid, pähklikoored, takjanupud, 

urvad, liiv, kruus, turvas, linnusuled jne 

P. Siilak “Meisterdamine 

loodusmaterjalist”(2009) 

Kunstitegevused 

Kesklinna lasteaed Türil, Parksepa lasteaed

Värviõpetus ja kunstitegevus: 

• Värvitoonide eristamine loodusobjektil (puu, 

puuleht, tüvi jne), vaatlusraamil, binokliga 

ning näiteks šablooni värvimine 

• Värvitoonide rea märkamine ning 

kujundamine, maalimine: vikerkaar, taevas, 

lehed 

• Värvikaardi järgi loodusest sama värvi asja 

leidmine ning looduspildi kujundamine 

• Värvitabel – värvidele vastavate asjade 

leidmine ning vastava asja joonistamine, 

kleepimine 

• Värvi andvate taimedega paberi katmine või 

kujundamine 

• Lemmikvärvi otsimine ja märkamine ning 

näiteks selle asja joonistamine 

• Värvid lähedalt ja kaugelt vaadates ( puud, 

mets, vesi jne) ja näiteks pildi maalimine 

Kunstitegevused


Looduslikust materjalist jäämedaljoni kujundamine, kastanimunadest õuna kujundamine, 

kepphobuse meisterdamine (Kesklinna lasteaed Türil)


Pildi, kübara, poku kujundamine looduslikust materjalist ning tüvejäljendi tegemine 

(Kesklinna ja Lokuta lasteaed Türil) 

V: kahepoolne teip, vahakriit, õlipastell, kaabitsad


Looduspildi maalimine akvarellidega (Orgita lasteaed Midrimaa)

Loovtegevus 

OMA PUU 

S. Raadik: “Õpime õues mängides” lk 32-33 

Igal lapsel (üksi või koos vanematega) või rühmal võib olla valitud OMA PUU, kellele 

tähelepanu pöörates hakatakse kasvama ja arenema lasteaias oldud aastate jooksul: 

• OMA PUULE öeldakse “Tere!” ja “Nägemiseni!” 

• OMA PUUD tunneb laps hästi, et olla tema sõber (nimi, vanus, pikkus, ümbermõõt, 

tüvi, oksad, võra kuju jne) 

• OMA PUUL on aastaaegade elukäik, mida laps oskab ja tahab märgata: viljad, pungad, 

lehtede langemine jne 

• OMA PUUL võib olla ka teisi kaaslasi, mida laps õpib tundma: putukad, linnud, 

loomad, röövikud jne 

• OMA PUU on sõber, keda kallistada, tema najale toetuda, paitada, tunnetada, 

kuulatada, imetleda 

• OMA PUUGA saab rääkida olulistest asjadest, lugeda ja laulda talle 

• OMA PUU all saab lõbusalt aega veeta: joosta, mängida, tantsida 

• OMA PUUD kaitstakse

Tegevuste sari ”KALLISTAN OMA PUUD” 

Kesklinna lasteaias Pärnus 

M. Tõhk “Metstötsi rajad” lk 63-80 

• …on mängude ja mänguliste tegevuste 

sari, mis kestab lapsel kogu lasteaias 

oldud aja Kesklinna lasteaias Pärnus 

• Lasteaias on üle 40 liigi puid ja põõsaid 

• Laps saab ise valida oma puu vanemaga 

või õpetajaga. 

• Metstöts aitab lapsel puuga tuttavaks 

saada, alul tundmuste (aistingud) ja 

emotsioonidega, hiljem teadmiste 

(vaatlused, uurimised) ja tõsiasjadega. 

• Laps on individuaalselt vahetus 

kontaktis oma puuga, tekib ja kasvab 

huvi ja suhe 

• Teatakse ka kaaslaste puid, kus koos ollakse 

ja tegutsetakse 

• Puu kalender – igal aastaajal 

kleebitakse iseloomulikke puuosasid 

vastavasse aastaajasektorisse 

• Õpimapp”Kallistan oma puud” 

igal lapsel, mis on väga erineva 

sisuga 

• Tegevused puu juures: “Kallista 

puud ja kuula tema juttu, otsi puu alt 

auguga leht ja vaata selle kaudu, 

jälgi läbi okste taevast, tee 

plastiliinist puukoore jäljend, arva 

puu meeldivused ja kurvastamine, 

jälgi varju muutumist päeva jooksul, 

joonista puu ja puulehe vari, 

joonista (oksa, õie, seemne ja lehe) 

kujutisi, koosta jutuke jne!”

TEEMATÖÖ “MINU PUU” 

( periood - kuu aega) (Lokuta lasteaed) 

Laps valis oma lemmikpuu, maalis seda, kleepis lehe kile alla, tegi tüvekoorest jäljendi. 

Laps mõtles välja oma puu muinasjutu, soovid puule, mille eest puu kaitseb teda, puu 

elanikud ja joonistas selle juurde

Mängud looduse õpperajal 

S. Raadik: Põhieesmärk on liikumine värskes 

õhus, mille käigus ergastub mõttetegevus, 

areneb keha ja karastub tervis. Mängus 

kinnistatakse teadmisi huvitavalt ja 

nauditavalt. 

S. Raadik “Õpime õues mängides” 

M. Tõhk: Mäng, õppimine ja töö on eri 

tegevused. Mängulisus on vahend, mille abil 

saab õppetegevust huvitavamaks muuta. 

Looduse õpperajale sobivaid õppemänge on 

“Metsast ja selle asukatest”(Luule Juhanson, 

2011) 

• Loomamängud 

• Linnumängud 

• Puu- ja taimemängud 

• Otsimis- ja avastamismängud 

• Mängud loodusliku materjaliga 

• Mängud nööride ja köitega 

• Ilmamängud 

• Matemaatikamängud 

• Keelemängud 

• Veemängud 

• Mängud meeltele 

• Kehaga tunnetamise mängud 

• Rahvapärimuslikud mängud 

• Maastiku- ja orienteerumismängud 

• Kujutlusmängud N: “Olen puu” 

• Kuulamismängud 

• Vaatamismängud

Taimemängud 

Õppemäng ”Sorteeri kibuvitsa õis, leht ja vili!” (Kesklinna lasteaed Türil)

Loomamängud 

METSLOOMAD LOODUSE ÕPPERAJAL 

Mängus kombitakse ehtsaid põdrasarvi ja uuritakse kastanit (Kesklinna lasteaed Türil)

Peod, muusikategevused 

Looduses korraldatud lavastusmängud, 

loovliikumine loodushäältel 

põhineva muusika järgi lisavad 

muljeid ja viivad lapsed loodusele 

lähemale (Alunurm, 1999) 

Puuorkester perepeol Kesklinna 

lasteaias Pärnus – looduslik 

materjal, mis tekitab helisid 

(sahinad, käristid jne): kasetohust 

karbi sees kivid, kõlapulgad, 

kettad, käbid jne (Tõhk, 2010) 

Loodushelide kast Lokuta lasteaias 

Türil. 

Rütmimuusika koos Metsamooriga 

Lokuta lasteaias

Piknikud 

Laps harjub loodust hoidma puhtana enda järel ning pöörab tähelepanu prügile. 

Laps teab, kuidas ohutult teha lõket, küpsetada varda otsas, lõket kustutada ja plats 

korrastada. 

Talvine piknik lõkkega Tõrukese lasteaiaga piirnevas metsas asuval lasteaia loodusrajal. 

Kevadine piknik Kesklinna lasteaia Türi tehisjärve veekoosluste matkarajal

Liikumistegevused 

ORIENTEERUMISJOOKS, SUUSATAMINE 

Lindi järgi jooks või kõnd (nooremad koos õpetajaga) Suusatamine Tõrukese lasteaia loodusrajal Põltsamaal 

10 vaatlusaluse objekti läbimisel elektroonilise 

pulgaga piiksu- ja valgussignaali tekitamisega 


Matkad looduse õpperaja kaardiga 

Matk ümber Türi tehisjärve ja veekogude koosluse töölehe täitmine matkal 

Õpperaja kaardid/töölehed (2 tk) Türi tehisjärve veekooslusest ja loodusobjektidest 


Looduse õpperaja avastuspäev peredega 

KAARDIGA VAATLUSPUNKTE LÄBIMAS 


Looduspäevad peredega 

“Pokumaal” Pärnu jõe luhal Säreveres (Kesklinna lasteaed Türil)

Perepäev looduse õpperaja objektidel 

“Hoia oma sõpru looduses!” 2011 

Lokuta lasteaias Türil 

10 keskust ülesannete, vahendite ja tegelastega: 

• Kastan - ühisvõimlemine (tegelased sügis ja kevad). teemal “Puu elu sügisel ja kevadel” 

• Kompostihunnik - kaevamine (mutt). Kaeva ja uuri, mida näed! V: labidad, luubid, 

kaalud, termomeetrid 

• Jäätmejaam - prügi sorteerimine 

• Mänd – lõhnade aistmine (jänes). Vette kastetud svammitükiga taimede (objektide) 

niisutamine ja svammi nuusutamine. V: erinevat värvi veed kaussides ja svammid 

• Kask - teadus (hiir). Vastava värvi otsimine looduses. Raami sees oleva looduse 

uurimine ja loodusleiu asetamine munakarbi pesasse vastavalt põhjas olevale värvile. V: 

munakarbid (10 erinevat värvi pesad), raamid. 

• Tamm - meisterdamine (siil) teemal “Leheuss” V: traadid, lehed 

• Kirss – ronimine-pugemine nööride vahelt (orav). V: nöörid 

• Vaher – kompimine (konn). Looduslike materjalide äraarvamine kompimiskotikeste 

sees. 

• Kuusk – mõistatuste mõistatamine puudest (rebane)

Perepäev looduse õpperaja objektidel “Hoia oma sõpru looduses!” 

Looduslike materjalide äraarvamine kompimiskotikeste sees. (Lokuta lasteaed)

Perepäev looduse õpperaja objektidel “Hoia oma sõpru looduses!” 

Loodusleiu asetamine munakarbi pesasse vastavalt põhjas olevale värvile. 

V: munakarbid (10 erinevat värvi pesad), raamid. (Lokuta lasteaed)

Mustamäe Tervist Edendavate Lasteaedadele (TEL) 

I KESKKONNAHARIDUSPÄEV 

Tallinna Lasteaed Sinilind loodusõpperajal 

„Lasteaia Sinilind loodusõpperada kutsub külla!“ toimus 09. oktoober 2012 

Osalesid 9 Tallinna Mustamäe eesti õppekeelega lasteaeda: Tallinna Lasteaed Sinilind, 

Lasteaed Kikas, Kadaka Lasteaed, Lasteaed Pallipõnn, Männi Lasteaed, Lasteaed 

Õunake, Rõõmupesa Lasteaed, Kiikhobu Lasteaed ja Vesiroosi Lasteaed, milles osalesid 

6-7a lapsed 

Mängides, avastades ja liikudes värskes õhus tutvusid külalised lasteaia loodusõpperaja 9 

erineva teemapesaga, mille juures oli täiskasvanud juhendaja. 

Lasteaed Sinilind loodusõpperaja teemapesad koosnevad 10 erinevast infotahvlist ja 

teemakastist, mis sisaldavad näitliku materjali, õppemänge, töölehti õpitu 

kinnistamiseks: 

PUTUKAD, LINNUD, LOOMAD, LILLED, KOMPOST, PRÜGI, PUUD, VESI, ILM 

ja MARJAD. 

Iga kahe aasta järgi toimuvad Mustamäe TEL lasteaedade 6-7a lastele ühised õppekäigud, 

keskkonnateemapäevad, looduseõppepäevad, seiklusmängud.

Põnevaid ettevõtmisi looduse õpperajal 

• Pildistamine 

• Kase(vahtra)mahla laskmine, maitsmine 

• Kaseviha meisterdamine 

• Maastikumäng salakirjadega ja ülesannetega 

• Aardemäng peidetud esemete otsimisega 

• Takistusriba läbimine ülesannetega 

• Temperatuuride mõõtmised. mullas, päikese käes, viludas, voolavas ja seisvas vees 

• Muusikapalade kuulamine 

• Linnulaulu kuulamine 

• Silmapiiri ja vaatevälja avastamine ja kirjeldamine 

• Objektidele nimede väljamõtlemine (näit kaisupuu, nõiakivi jne) 

• Paigale nimetuse ja vastava tegevuse väljamõtlemine (näit sõbramägi – gruppide 

moodustamine sõpradest, nii et keegi ei jääks või tunneks end üksi) 

• Pinnasele jalgadega või kätega kujundi trampimine või silumine 

• Meisterdamisvahendite kogumine 

• Niidetud või sissetallatud ja looduslikult kasvavate alade võrdlemine ja uurimine

Lasteaedade loodusradade näited 

• Esitluse koostaja uurimisküsitlusele vastas 

erinevatest maakondadest 13 lasteaeda 

• Interneti on materjale lasteaiapedagoogide poolt 

tasemekoolitusel koostatud ja avaldatud 

uurimistöödest 

• Sarjas “Tea ja Toimeta” (nr 39) on avaldatud 

looduse õpperada koostanud ja rakendanud 

pedagoogide töökogemusi

1. Lasteaedade loodusradade näited 

Lasteaed "Päkapikk“ Raplas 

4-7 aastaste liitrühma looduse õpperada 

Üldpikkus on 3 km, mis algab ja lõpeb lasteaia õuealal. 

Eesmärgiks läbida võimalikult palju eluskooslusi. 

Õpperaja vaatluspunkte on 10: 

1. Tänav 

2. Ühismajad 

3. Eramajad. 

4. Lehis. 

5. Jäätmaa. 

6. Tammemägi. Laululava ja looduslik park. 

7. Heinamaa. 

8. Segametsa tukk ja metsaalune. 

9. Jõeäärne luht. 

10. Jõgi ja sild


Mai lasteaed Pärnus 

Lasteaias on üheks õppe-kasvatuse suunaks meelte arendamine ja õuesõpe. 

Lasteaial on kolm õpperada: 

• Esimene rada kulgeb lasteaia õuealal. See on mõeldud lastele enamlevinud 

puude ja põõsaste tundmaõppimiseks. 

• Teine väheke pikem rada kulgeb mere äärde 

• Kolmas lähedalasuvasse metsa. See on kõige pikem ja mõeldud vanematele 

lastele, kus on võimalus tutvuda rannaäärse metsataimestikuga. 

14.10.2009 toimus Pärnu lasteaias Mai meelte arendamise kogemuspäev õpetajalt 

õpetajale, mis kandis nimetust “Sügis õpperadadel”. Eesmärgiks oli uutele 

õpetajatele õpperadade tutvustamine ning lastega läbiviidavate mängude jm 

tegevuste läbiviimine 

Rõhutati, et igal õpperajal saab tegevusi läbi viia iga ilmaga ja igal aastajal, et 

lapsed märkaksid looduses toimuvaid muutusi

2,4 km pikk rada, mis algab Sookure lasteia 

õuealal ja kulgeb läbi Prääma raba 


Sookure lasteaed Paides 

Vaatlusobjektid: 

• mätastarn, raba-karusammal, kattekold, 

kanarbik, sookail, turba-sammal, 

• kuusk, mänd, kask, lepp, pihlakas 

• metskits, jänes, mutt 

• kraav, sild 

• seened 

• marjad 

• putukad 

• turvas, muld, liiv, kivid


Kesklinna lasteaed Pärnus 

Tõhk, Margit. (2010). “Metstötsi rajad”: Eesti Ajalehed AS 

1. Metstötsi suure raja vaatluspunktid Pärnu rannapiirkonnas: 

• liivakünkad; 

• oravate söögituba; 

• torn ja silmapiir; 

• Metstötsi mets; 

• Metstötsi loss (“linnupette” paik ja aeg); 

• ronimispuud; 

• muul. 

2. Metstötsi väikese raja tegevuste sari lasteaia õuealal “Kallistan oma puud” 

3. Metstötsi väikese raja tegevused ja paigad: 

• kompost ja toalillede ümberistutamine 

• lillepeenar 

• looduse kolm ruutu: niidetud ruut, niitmata ruut ja istutatud taimede ruut 

• ilmastikunähtuste uurimine: päike tuul, udu, äike, pilved, vikerkaar, päikesekell, 

ilmajaam


PAIde lasteaed Kullapai 

Õpperajal on märgistatud 11 vaatluspunkti: 

1. infotahvel (vaatad, kus midagi asub) 

2. kasesalu (saad teada, millised on lehtpuud) 

3. päevakoera rada (õpid tundma putukate elu) 

4. lõkkeplats (õpid tundma looduslikke ja inimese poolt 

valmistatud kive) 

5. kuusepuu (saad teada, millised on okaspuud) 

6. kompass (saad teada ilmakaartest) 

7. ilmastikunähtuste sein (saad teada ilmastikunähtustest) 

8. mägi (saad teada keskkonnahoiu vajalikkusest) 

9. elu mullas (saad teada, kes elab mulla sees) 

10. lilled (saad uurida, mida vajab taim kasvamiseks) 

11. loomamaja (saad teada, milliseid loomi võib metsas kohata)


Lokuta lasteaed Türil 

Lisaks vaatluspunkide objektide uurimisele erinevate meelte abil, käsitletakse 

esivanemate suhtumisest loodusesse, muistendeid, mõistatusi, kõnekäände (see 

täieneb pidevalt) 

Ja nii on igal objektil oma muistend, mõistatus, loodusteemaline mäng ja töölehed 

Vaatlusobjektid: 

• Mänd 

• kuusk 

• Pihlakas 

• Kask 

• Vaher 

• Saar 

• Toomingas 

• Pähklipuu 

• Pärn 

• Jalakas 

• Kirss 

• Lumemarja põõsas 

• Sammaldunud kivi 

• Vaatluspunkt lasteaia keldris: nahkhiirte talvitumine


Jänesselja lasteaed Saugal Pärnumaal 

Jänesselja Lasteaia temaatiline looduse õpperada - loodusobjektid (puud) rahvapärimuses 

Tahvlid on 15 puu juures, milleks on haab, kadakas, kask, kuusk, lepp, mänd, paju, 

pihlakas, pärn, saar, sarapuu, tamm, toomingas, vaher, õunapuu. 

Õpperaja ja vaatluspunktide siltide sisu rõhuasetus on lisaks loodusteadmistele ka 

rahvapärimusel, sest lasteaia eripäraks on rahvakultuuri edasiandmine lastele. 

Eesmärgiks on, et laps teab, mida pajatab rahvapärimus puude kohta (näit puude 

rahvapärased nimetused, kasutusala, esivanemate pühad puud, rahvalooming seoses 

puuga jms). 

Koondatud on õpetajate poolt erinevate õppe- ja avastusmängude läbiviimiseks materjal, sh 

vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused, laulumängud, regilaulud, jutud, luuletused, 

rahvuslikud mängud, meisterdamised - kokku 240 leheküljel.


Karoliine lasteaed Tartus 

Karlova õpperada (Mare Gull, 2006) 

Õpperajal on 7 vaatluspunkti, umbes 1-1,2 km pikk, linnatingimustes on võimalik ainult 

ajutine märgistamine vahetult enne õpperajale minekut. 

Vaatluspunktidel on nimed, mis peaksid tekitama põnevust ja uudishimu. 

1. Leiubüroo- puude muutumine vastavalt aastaajale, puude elusloodus 

2. Varakamber -viljapuud, lilled, taimed eraaias 

3. Sõnatu jutt- inimese poolt ehitatud müür 

4. Karlova park- maaliline mõisapark mäe otsas 

5. Tarkuselaegas- Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar, aukivi Eestimaa kõikide aegade 

õpetajatele 

6. Karlova mõis- hoone ja kõrvalasuvad elumajad 

7. Karlova staadion – mängud, uurimistegevused


Viljandi Lasteaed Männimäe 

• Õpperada paikneb Viljandi järve äärsel maastikukaitsealal järveoru kõrgel kaldal, mis 

rajati õpetajate ja lastevanemate ühistööna. 

• Rada algab lasteaia väravast, kulgeb mööda erinevat maastikku: laskub orgu, tõuseb 

mäkkel läheb üle kitsa purde. 

• Vaatluspunkte on 8: oja, suured kivid, vahtapuud, purre ja oja, saarepuud, kastan, 

suur kivi, suur kuusk. 

• Iga rühm käib kord nädalas õpperajal, et anda lastele jõukohaseid ülesandeid, näiteks: 

korja, vaata, uuri, matki, võrdle, kirjelda, häälitse, tee sama häält, kombi/katsu käega, 

viska, otsi jne 

• Iga rühm koostas ühe vaatluspunkti kohta mängudest ja jutukestest koosneva mapi.


Mesimummi lasteaed Aravetel Järvamaal 

Kunksmoori ravimtaimed 

• Aravete lasteaed koostöös Aravete Keskkooli 4H Noorteklubiga rajasid ravimtaimede peenra. 

• Lasteaias on lastekirjanduse tegelaste Kunksmoori ja Sammalhabe kujud ning ravimtaimede 

peenar. 

• Lastel on võimalus teha aiatöid, korjata ja kuivatada ravimtaimi ning jälgida taimede arengut 

Kunksmoori ja Sammalhabe valvsa pilgu all. 

• On kogutud kokku ülesanded töövihikutest ning lisatud meie enda joonistatud ülesanded 

ravimtaimede kohta. 

• On koostatud ravimtaimede värviraamat. 

• On kogutud mõistatusi, vanasõnu jne ravimtaimede kohta. 

• Lapsed koos lasteaia personaliga lavastasid Kunksmoori ja kapten Trummi loo ja näidendi 

"Kunksmoor õpetab". 

• Vanavanemate päeva tähistati ravimtaimeteemaliste matkaga, kus vanaemad aitasid lastel otsida 

looduses ravimtaimi. 

• Käidi Kubja Ürditalus ja apteegis, et teada, kuidas kasutada ravimtaimi tervise tugevdamiseks ning 

raviks 

• Edaspidi paigaldatakse sildid ravimtaimede peenrale


Parksepa lasteaed Võrumaal 

1. Parksepa Lasteaia looduse õpperada on 1,5 km pikk, kulgeb ümber Kanariku järve – algab ja lõpeb 

lasteaia õuealal, tal on 13 vaatluspunkti: 

• tänav (nähtavus, heitgaasid teeolud, ületamine), 

• pihlakas (kallistamine, hea tuju), 

• oja (veetase, voolusuund, veevulin, katsed veega) 

• järve soo (sootaimed, kopra elutegevuse jäljed) 

• segamets (metsataimed, putukad, linnud, samblikud, looduskaitse) 

• okaspuud (okkad, viljad) 

• kivid (saab usaldada oma soovid, unistused, saladused) 

• lauluväljak (muusika-, liikumis- õppetegvused, prügi) 

• sipelgapesa (elutegevus, kaitsmine), 

• niit (kõrrelised, ravimtaimed, liblikad, mesilased, rohuturtsud) 

• järv (veeäärsed taimed, linnud, kivid, liiv, teokarbid) 

• lehtpuud ( lehed, viljad, ravitoimed) 

• koduaed (köögiviljaaed, tööd) 

2. Parksepa Lasteaia mini-looduse õpperajake nelja vaatluspunktiga lasteaia õuealal: ilmakaared, 

linnupesad, puud, kivimid (maa-, savi-, pae- ja lubjakivi) 

Anu Sarap, Parksepa lasteaia direktor “Lapsest lähtuvad integreeritud tegevused õuesõppes” 

Tea ja Toimeta nr 39 lk 14-20


Sürgavere Lasteaed-Põhikool Viljandimaal 

Vaatluspunkte on 13: mõis, mõisapark, allikatiik, maakivist viinaköök toonekure 

pesaga, tiik vesiroosi ja veelindudega, suur kivi ja 13-haruline hobukastan, tiik 

konnakontserdiga, tee ja raja ristumine, mahajäetud ehitusplats läbikasvanud 

taimestikuga ja vedelevate ehitusjäätmetega, looduslik vaateplatvorm kauni 

vaatega, puhke- ja lõkkekoht. 

Õpperaja siltide kirjutamisel ja paigaldusel olid abiks lapsed, mis tekitas omandi tunde, 

soovi seda hoida ja väärtustada tööd, mida ühiselt tehti. Tulemus on lapsepärane ja 

lihtne. 

Õpperajal käidi sügisel voldiku abil märkamas sügise tunnuseid, talvel õpperaja kaardiga 

otsimas jälgi lumel, kevadel binoklitega linde vaatlemas ning määramas.


Orgita Lasteaed Midrimaa dendropark ja lepatuka õppeklass 

Hoolekogu korraldas dendropargi rajamiseks 

lapsevanemate hulgas vabatahtliku 

annetuse ning saadud raha eest osteti 30 

istikut, mis istutati talguõhtul lasteaia aia 

taha ning rajati ümber võrkaed koos 

väravaga. 

Dendropargis saab tundma õppida ja võrrelda 

erinevaid leht- ja okaspuid, uurida lehiste ja 

nulgude all kasvavaid seeneringe, teha oma 

ilmajaamas ilmavaatlusi, uurida rahvuskivi, 

luua looduskunsti või koguda erinevat 

uurimismaterjali, mida oma rühma juures 

õueõppelaudade ääres edasi uurida. 

Vihmaste ilmade korral saab varikatuse all 

ühe rühma kaupa läbi viia õuesõpet . 

Lepatuka õppeklass on lasteaiast paarisaja meetri 

kaugusel Lepiku serva kuhjatud vanad 

kivihunnikud laoti kiviaiaks, rajati lõkkeplats ja 

mahavõetud puudest tehti istepingid. 

Lisaks loodusvaatlustele tähistatakse 

rahvakalendri tähtpäevi, tehakse 

pööripäevalõkkeid ja maastikumänge.


Orgita Lasteaed Midrimaa loodusõpperada 

Võsa, metstuka, niidu ja puisniidu taime- ja loomariik ning looduses valitsevaid seosed 

vaatluspunktides: 

• Lepatukk: lepad, samblad, samblikud, humal, verehurmarohi, puuseened ja seened, teod, kivid. 

• Toomingad: põldmari, humal, kõrvenõges, ööbik, kivid. 

• Pajuvõsa: erinevad pajuliigid, angervaks, naistepuna, nurmenukk. 

• Jalakas, karikseen, punane leeder. 

• Kraav: suurvesi, vee-elustik, vetikad, taimestik, hundinui, kõrvenõges, vaarikad, pajud. 

• Samblikud ja seened: Kased: arukask, puu eluring (noor, vana ja lamandunud kask), puuseened, 

väike kirjurähn, metavint jt linnud 

• Sammaldunud kivid: samblikud, punane leeder. 

• Rohumaa ehk niit: paiselehed, hiirekõrvad, heintaimed 

• Endine talukoht: sirel, õunapuu, kuusk. 

• Värisevad haavad: haab, jänes, rebane. 

• Vana paju ja tarn („poku“), putked 

• Haavavõsa: samblasokid haabadel, samblad, kärbseseen, metskits, metssiga, jänes. 

• Sarapuud, pasknäär, orav, piibeleht, sipelgad. 

• Puisniit: põllulilled, heintaimed, mullamutt, jänes, metskits. Mänd. Kuusk. Tamm: kibe-lumisamblik, 

pasknäär.



2 teabetahvlit ja A4 suuruses kaardid looduse õpperaja 

objektide asukohtadega. 

Vaatluspunktid: 

• Loodusõppe paigad: tuulelipp, ilmakaarte kivi, 

võlusisalik. 

• Lehtpuude rada – 7 puud: kask, tamm, jalakas, 

hobukastan, pihlakas, vaher, saar. 

• Okaspuude rada - 6 puud: kadakas, mägimänd, kuusk, 

torkav kuusk, elupuud, jugapuu. 

• Põõsaste rada – 6 põõsast: sirel, kibuvits, ebajasmiin, 

enelas, must aroonia, ungari sirel. 

• Viljapuude rada – 3 puud: kirss, õunapuud, kreek.


Tõrukese lasteaed Põltsamaal 

PÕLTSAMAA LASTEAED TÕRUKE METSA- JA ÕPPERADA 

on 900 meetrine teekond lasteaiaga piirnevas metsas 11 vaatluspunktiga: 

• Takistusrada 

• Kask (lõkkekoht) 

• Lõhkine puu 

• Tamm 

• Sild 

• Suur kivi 

• Autod ja liiklus Tallinn-Tartu maanteel 

• Vaher 

• Paju 

• Kuusk 

• Kompostihunnik 

Talvel on metsa- ja õpperaja põhitegevuseks suusatamine. 

Lõkke ääres on peetud ka talipiknikku


Koigi kooli lasteaed Kalevipoeg 

Rada on looduskaitsealuses Koigi pargis. Tammekuningas on valitud 

lasteaialaste poolt. Üritused toimuvadki nimetuse all “Tammekuningas 

kutsub”. Tammekuningas saadab kirja ja kutsub lapsed parki, et 

kuningriigis teha tööd ning muinasjutuliselt ja mänguliselt õppida 

tundma teda ja tema naabreid. 

Vaatlusalused objektid: 

• puud (haab,kuusk, ebatsuuga, lepp, kask, lehis, toomingas, vaher), 

• põõsad (sarapuu, karusmari), 

• lilled erinevatel aastaaegadel (sinilill, ülane, kuldtäht, karikakar, 

nurmenukk). 

• tiik, kus elavad konnad ja puruvanad.

EELDATAVAD LISAVÄÄRTUSED 

• J. Käis: Kuna vaatlused ja katsetused nõuavad lapselt järjekindlust, püsivust, 

põhjalikkust, täpsust, siis vaatluste ja katsete kaudu saame kasvatada lastes 

tahteväärtusi. 

• Väärtushinnangud läbi kodumaa-armastuse, looduse ja pärandkultuuri 

• Ilumeel läbi tunnete ja aistingute 

• Keskendumisvõime paranemine (uurimusest selgus - väidavad rootslased) 

• Tervis tegutsemise ja liikumisega värskes õhus 

• Kehaline/motoorne areng 

• Liikumisharjumus 

• Suhtlemisoskused kaaslastega tegutsedes ja mängides 

• Empaatia kõige elava vastu 

• Looduse kaitsmine 

• Uudishimu 

• Teadmised ja huvi kultuuriajaloolise pärandist ning ümbritseva keskkonnast 

• Loodussäästlikkus – matkarajad, piknikukohad 

• Siltide ja infotahvlite väärtustamine

RAHASTUS JA ABILISED 

• Keskkonnainvesteeringute Keskus- rahaeraldused 

tegevusteks, abivahenditeks, transpordiks 

• Keskkonnaamet - Harju-, Rapla- ja Järvamaa 

keskkonnahariduse spetsialist Piret Eensoo – 

õppe-kasvatustegevused 

• Omavalitsused projektide omafinantseeringu 

rahastamisega 

• Lapsed ja lapsevanemad 

• Muud tegevuste toetajad ja 

• Lasteaiaõpetajate koolitajad

Kokkuvõte 

• Looduse õpperada on õppekasvatustöös 

aktiivõppevahendina tõeliselt hea leid ja idee. 

• Selle kasutamine annab võimaluse kõike seda, mis 

seal nähtud, kogetud, teada saadud ja kaasa 

toodud, kasutada ka teistes lasteaia õppe- ja 

kasvatustegevustes. 

• Looduse õpperajal saab lõimida kõiki õppe- 

kasvatustegevuse valdkondi, mis annab võimaluse 

viia ellu riiklikku ja lasteaia õppekava vahelduseks 

ja sobiva ilmastiku korral ka värskes õhus ja 

väliskeskkonnas igas vanuserühmas.

Kasutatud kirjandus, internetiallikad 

Brügge, B.,Glantz, M., Sandell, K.2008.Õuesõpe 

Dahlgren, L.O.,Szczepanski, A.2006. Õuesõppe pedagoogika 

Dahlgren, L.O. jt .2009. Õuesõppe pedagoogika kui teadmiste allikas – lähiümbrusest saab õpiõu. 

Gull, M. 2006. Karlova õpperada – vahend õppimiseks ja keskkonnakasvatuseks Lasteaias Karoliine 

Juhanson, L. 2011.Metsast ja selle asukatest Õppemänge. Sari Hea tunni võti. 

Laidvee, E.Sügis õpperadadel. Lasteaed.net, 31.10.2009 

Volbrück, P. Looduse õpperada kui vahend õppekasvatustöös.http://web.zone.ee/eemeez/est/looduse/ 

Raadik, S. 2009. Õpime õues mängides. 

Alunurm, A. 1999. Loodusõpetuse aineraamat. Alushariduse õppekava 

Pollen. Avastusõppe lähtelinnad. 2006. www.pollen-europa.net 

Siilak, P. 2009. Meisterdamine loodusmaterjalist. 

Norman, M. 2005. Loodushoid saab alguse varasest lapsepõlvest. Tea ja Toimeta nr 28 

Loodusvaatlused. 2010. Tea ja Toimeta nr 39 

Timoštšuk, I. 2005. Loodusõpetus alushariduses

Teadmiste omandamise tarkus 

Kui minna ruttu-ruttu 

ja vaadata otse ette, 

siis jõuad ruttu edasi. 

Kui minna aegamööda 

ja vaadata kõike tee 

kõrval, 

võtta üles kivi 

ja nuusutada lillesiis 

kulub palju aega. 

Kuid kivi ja lill 

said Sulle sõpradeks. 

Kaj Beckman

Lapsed ja lasteaiaõpetajad on tänulikud Teile kaasa mõtlemast, 

loodusharidust toetamast ning lootusrikkalt tulevikku vaatamast!

VASTUSED KAASAMÕTLEMISE TEEMADELE 

1. Kuidas motiveerida ja innustada lasteaiaõpetajaid õuesõppeks? 

Mis aitab? 

Harju-, Rapla- ja Järvamaa keskkonnahariduse konverentsi töötoas osalejate arvamused 

24.01.2013 (15 ankeeti): 

• Õpetajate pädevus ja kogemused õues- ja aktiivõppes 

• Täiendkoolitused, töötoad 

• Pealehakkamine – peale esimesi kordi tulevad järgmised 

• Huvitavate kogemuste ja ideede jagamine 

• Juhtkonnapoolne eestvedamine, arvestamine kavandamisel 

• Koostöö looduskoolidega 

• Mõttemaailma korrastamine 

• Vahendid ja valmisolek: riietus (pole halba ilma, on kehv riietus!), õuesõppeklass jne 

• Eesmärgistatus ja kavandamine – kuhu tahame lastega jõuda? 

• Töögrupp või õpetaja lasteaias, kes valdkonnaga pühendunult tegeleb 

• Õppematerjal vanusegruppide järgi 

• Väiksem arv lapsi korraga 

• Ühine võrgustik loodusõppest innustunud lasteaedadest 

• Innustunud õpetaja eeskuju 

• Teiste lasteaedade külastused 

• Õuesõppeklass/varjualune -siis on ka vihmaga õues võimalik tegutseda 

• Kavandada üks kord nädalas õuesõppepäev


1. Kuidas motiveerida ja innustada lasteaiaõpetajaid 

õuesõppeks? Mis takistab? 

Harju-, Rapla- ja Järvamaa keskkonnahariduse konverentsi töötoas osalejate 

arvamused 24.01.2013 (15 ankeeti): 

• Transport on kallis 

• Rahapuudus 

• Tahtepuudus 

• Mõningane hirm ja teadmatus 

• Loovuse puudumine 

• Passiivsus – toas on kergem, laste tähelepanu hajub vähem 

• Ilmastikule vastava riietuse puudumine 

• Õueõppeklassi/varjualuse puudumine 

• Vahendite puudumine 

• Mugavus ja harjumus läbi viia tegevusi õpetajast lähtuvalt 

• Leige suhtumine


2. Milline vahend, rajatis ja/või tegevus rikastaks lasteaia 

looduse õpperada ning selle kasutamist? 



• Vaatlusvahendid: mikroskoobid, suurendusplaadid jne 

• Lasteaia territooriumil asuvate objektide (puude-põõsaste jm) tähistamine siltidega 

(kirjeldused jne) 

• Lõkkekoht (toiduvalmistamise koht) 

• Kivimite kast lisaks liivakastile 

• Varjualune/väliõppeklass 

• Kiletatud/lamineeritud ülesandelehed, kaardid jm 

• Rolli- jm mängud, mängulisus – loodusobjektidest tegelased 

• Huvitavad õpiülesanded 

• “Üllatusesineja” – siil, konn


3. Kuidas korraldada loodusõpet nii, et lapsel oleks võimalust 

ja aega keskenduda ja süveneda? 



• Anda lastele aega 

• Süveneda võimalikult vähestesse asjadesse korraga 

• Mitte pakkuda infoga üle, mitte planeerida üle 

• Lapse huvi tärkamisel anda talle aega uurimiseks 

• Suunata lapsi ise uurima, anda ülesandeid, innustada küsima 

• Järjepidevad loodusretked igal aastaajal 

• Kinnistavad käelised tegevused 

• Igal lapsel peaks olema võimalus ise uurida ja avastada 

• Lasteaias ei ole ajapuudust, et viia läbi õuesõpet

Lasteaia looduse õpperada kui aktiivõppe vahend ... - Keskkonnaamet

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?