8. oktoobrini toimuvad Tartu Ülikooli 29. arstiteaduskonna päevad

More documents

Recommendations

Info

2 UNIVERSITAS TARTUENSIS 8. oktoober 2004 U U D I S E D Teadmistepõhisest Ülikool tunnustab UT taastab varasema rubriigi «Rektor õnnitleb», kus märgiti ära ülikooli poolt tunnustuse osaliseks saanud isikud. Alates käesoleva aasta juunist on pälvinud eduka töö eest TÜ suure medali Ela- Heigi Martis ja Rein Vihalemm, väikese medali Reet Sonn, Ilona Smuškina ja Udo Otsus, väikese medali ja tänukirja Selma Laanes, Elviira Vassiltšenko ja Agu Tõnis Talvik. Tänukirjaga on autasustatud Ela-Heigi Martist, Jaanus Pöialit, Tõnu Mölsi, Lembitu Reiot, Eha Vihma, Rein Teesalu, Ain Vellakut, Ilmar Lippingut, Kulno Türki, Hilja Iherit, Ljudmilla Dubjevat, Ülo Lumistet, Peeter Vihalemma, Kiira Schmidti ja Liina-Mai Toodingut. TÜ aumärgi pälvisid Aino Kalda ja Ahto Põldes. USA delegatsioon TÜs Eelmisel nädalal külastas Ameerika saatkonna vahendusel Eesti ülikoole ja teaduse tippkeskusi USA teadusadministraatorite delegatsioon. Külalised kohtusid rektor Jaak Aaviksoo ja ülikooli tippkeskuste juhtidega ning tutvustasid koostöövõimalusi USA teadusasutustega. TÜ/Eeden võitis 2. oktoobril alistas võrkpallinaiskond Tartu Ülikool/Eeden koduväljakul Eesti naiste meistriliiga esimeses ringis Viljandi Metallitööstuse/Volle naiskonna tulemusega 3:1. Tartlased võitsid esimese geimi 25:22, teise kaotasid 14:25. Kahes viimases geimis kogusid tartlannad end taas ja võitsid vastasnaiskonda 25:21 ja 25:22. Kuus meistritiitlit TÜ Akadeemilise Spordiklubi jõutõstjad tõid 2. oktoobril Sauelt Eesti meistrivõistlustelt. 6 meistritiitlit ja kahel korral parandasid ka Eesti rekordit. Noortelassis kehakaalus kuni 75 kg saavutas esikoha tartlane Aleksei Hüpin. Kolmandal katsel parandas ta ka senist Eesti noorte rekordit, uueks tulemuseks sai 130 kg. Hüpin oli esimene ka oma klassi absoluutarvestuses. Samas klassis kuni 90-kiloste noormeeste hulgast võttis esikoha Siim Subi. Kuni 100 kg kaaluvate juuniorite seast võitis meistritiitli Rauno Heinla, kes uuendas samuti kolmandal katsel Eesti rekordit (160 kg). Täiskasvanute klassis tõid meistritiitlid koju Alo Lille, Janno Jürgenson ja Aivo Nurmine. Klubidevahelises arvestuses oli TÜ spordiklubi kõikides klassides teine. TÜ/Rock võitis 2. oktoobril lõppenud Tartu sügisturniiri korvpallis võitis kokkuvõttes kodumeeskond Tartu Ülikool/Rock. Turniiri viimaseks päevaks olid kaks võitu kogunud nii TÜ/Rock kui ka Läti meeskond Livu Alus Liepaja. Tartlased võitsid 88:82. Turniiril osales tartlaste meeskond Tartu Ülikool/ Rock, Livu Alus Liepaja Lätist, KFUM Jämtland Rootsist ja Baerums Verk Jets Norrast. ühiskonnast 2. Academica ettekande «Teadmistepõhise ühiskonna võimalikkusest» lühivariant Jüri Engelbrecht Akadeemik, Eesti TA president Aastal 2001 kiitis Riigikogu heaks Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia aastateks 2002–2006 «Teadmistepõhine Eesti». Strateegia näeb Eestit teadmistepõhise ühiskonnana, kus materiaalsed ja vaimsed (sh rahvuslikud) väärtused sõltuvad teadmistest ja nende rakendamisest. On olemas Eesti teaduse tippkeskused ja SPINNO programm, teadus- ja arendustegevuse rahastamine on kasvanud, kavandatud on infrastruktuuri, innovatsiooniteadlikkuse ja riskikapitali programmid. Ometi on infrastruktuuri olukord kehv, strateegias kavandatud programmid pole käivitunud, kraadiõpe pole soovitud tasemel jne. Hariduse eeldus on ajud Võtmesõnad – mõistetest ühene arusaamine, võrgustik, üksiku ja terviku vahekord, suutlikkus, on üllataval kombel sarnased nii väiksemas (Eestis) kui ka suuremas (Euroopas) ulatuses. Iseloomulik on ühiskonna kannatamatus, teadlastelt oodatakse valuprobleemide lahendusi otsekohe. Ometi ei sünni lahenduste leidmine üleöö ega põlve otsas ja mis samuti oluline – teadmiste kasutamise eeltingimuseks on teadjate olemasolu. Sellele on viidanud oma essees Academia Europaea president prof Jürgen Mittelstrass (Akadeemia, 2003, 12), sest tänapäeva maailm on ekspertide maailm. Seega on oluline haridus, mis vaatab ette. Õpetajate roll ei tohi piirduda vahendamisega, vaid hariduse eelduseks on ajud. Kui teadmised muudetakse lihtsalt kaubaks ja teadlased teenindajateks, siis kaob teadusuuringute olemus ja väärtus, hoiatab Mittelstrass. Olen temaga igati päri. Teadusajaloost on teada, et Ptolemaios uuris liikumist nii, nagu see vaatlejale paistis, Haridus- ja teadusminister prof Toivo Maimets, professorid Birute Klaas ja Margit Sutrop ning Eesti Panga president Vahur Kraft Academica konverentsil. ANDRES TENNUS Newton uuris aga liikumise põhjusi. Tänasel päeval teame, milline lähenemine andis tulemusi. Põhjuste otsimine Euroopa on käivitanud diskussiooni ja tegevuse väga laial tasemel – Euroopa Komisjon ja selle nõuandvad kogud analüüsivad põhjusi ja kavandavad ettevõtmisi. Ka Eestis on hoogustunud tegevus sihiga teadmistepõhise ühiskonna poole. Ühelt poolt tahaksime kõik, et asjad muutuksid kiiremini. Ometi jäävad paljud head mõtted suutlikkuse taha. Suutlikkus administreerida, doktorikraade «toota», intensiivistada arendustegevust on olulised hoovad ja tuleb vastata küsimusele: «Kas meil on kriitilist massi?». Ikka ja jälle tekivad rasku- sed otsuste realiseerimisel ja info levikul. Väikeses ühiskonnas ei mõju keskmistamise efekt ning personifitseerimine võtab võimust. Järgides eelpool nimetatud Newtoni ideed uurida põhjusi, on EL jõudnud aru- Ainult kvaliteetsed tulemused Jüri Engelbrecht Ükskõik millise sihiga toimuvad teadusuuringud, ühiskonnale on olulised ainult kvaliteetsed tulemused. Selline on Soome kogemus ja seda maksab uskuda. Kui toetada uuringute kvaliteeti ja haridust, siis on see tugev vundament teadmistepõhisele ühiskonnale. Haridus seejuures ei tähenda mitte ainult noorte inimeste koolitamist, vaid teadmised peavad jõudma kogu ühiskonnani. Sellest tulenevalt sõnastan oma põhiprintsiibid. Ülikooli ametiühingu ettepanek Ametiühing tegi rektorile ettepaneku alustada kollektiivläbirääkimisi. Palk, tööalase pädevuse arendamine, töötervishoid ja võrdne kohtlemine on kollektiivlepingu projekti olulisimad teemad. Teatavasti on ülikoolis palgaastmete minimaalmäärad püsinud muutumatuna kolm aastat. Selle aja jooksul (II kvartal 2001 – II kvartal 2004) on riigi keskmine palk suurenenud 28,6% ja üleriiklik alampalk 52%. Ülikooli keskmine palk, 2003. aastal 8762 krooni, on kahel viimasel aastal olnud 30% võrra kõrgem riigi keskmisest palgast. Nagu keskmiste näitajate puhul ikka, saab suurem osa töötajatest keskmisest väiksemat palka. Ülikoolis mõjutab keskmise palga suurust lisatasude võimalus. See on erinev nii teaduskonniti kui ka ametite lõikes. Parimad lisatöö ja -tasu võimalused on majandus-, õigus-, arsti- ja bioloogia- geograafiateaduskonnatöötajatel. Neil on ka keskmine palk suurem. Kõige halvemas olukorras on filosoofiateaduskonna töötajad. Lisatasude osakaal kogupalgas on suurim professoritel; nooremõppejõududel, teaduritel ja spetsialistidel on see väga väike – kaks-kolm protsenti põhipalgast vaesemates teaduskondades. Kõige selle tulemusena on ülikoolis palgaproportsioonid paigast ära humanitaaralade ning enamiku nooremõppejõudude, teadurite ja spetsialistide kahjuks. Neil, kes saavad üksnes astmepalka, on reaalkuutasu langenud. Kollektiivlepingu projektis taotleb ametiühing astmepalgamäärade ja nende suhtekoefitsientide muutmist, kompenseerimaks tekkinud ebavõrdsust struktuuriüksustes samaväärset tööd tegevate töötajate tegelikes töötasudes. Uuendusena taotleb ametiühing osapooltele, tööandjale ja töötajatele, suurema vas- tutuse, õiguste ja kohustuste panemist tööalase pädevuse arendamisel. Kompetentsi arendamine peaks olema tööandja ja töötajate ühisülesanne. Sellest sõltub meie kõigi töö tulemuslikkus ja töötasu suurus, samuti ülikooli konkurentsivõime. Ametiühing soovib suuremat rõhku panna ka töötervishoiuküsimustele, eriti tööstressi põhjustavatele teguritele. Viimaste hulka kuulub ka töötajate ebavõrdne kohtlemine. Ametiühing on seda meelt, et võrdse töö eest tuleb maksta võrdset tasu, kedagi ei tohiks tööle võtmisel ja töö tasustamisel eelistada soo, vanuse või muude tunnuste alusel. Kollektiivlepingu projekt koos ettepanekuga alustada läbirääkimisi on rektorile esitatud. Ootame rektori vastust. Huvilistel palume jälgida ametiühingu kodulehte www.union.ee. Aleksander Jakobson TÜ ametiühingu esimees • Teaduse roll arenenud riikides haarab üldist teadmiste kasvu kui alust heale haridusele, konkurentsivõimelisele majandusele, kultuurile laiemas tähenduses ning riigi kodanike teadlikkusele. Seega ka teadus- ja arendustegevuses pädevatele inimestele riigis heade töötamisvõimaluste loomist. • Tugevad ülikoolid ning teadus- ja arendusasutused on eelduseks nii innovatsiooni arendamisele kui ka sotsiaalsete protsesside suunamisele. • Teaduspotentsiaali kasutamine ühiskonna arengu saamisele, et tõhustada tuleb alusuuringuid ja haridust. Eestis on teinekord kõlamas hääled, et meie teadus- ja arendustegevus olevat vaid alusuuringute suunaline ja seetõttu tulevat rohkem toetada rakendusuuringuid. Tõsi, arendustegevus ja erasektori osa teadus- ja arendustöös on Eestis vilets. Ometi ei saa me üle ega ümber põhjustest, kui me ei taha just Ptolemaiose moodi vaid kirjeldada. Muutuv Euroopa – see oli ka Academia Europaea teema septembris toimunud aastakonverentsil Helsingis. Muutuv on loodus, muutuv on ühiskond. Kas on olemas ühtne Euroopa ühiskond, poliitika, majandus, teadus jne – see on küsimus, millele tuleb järjest uusi vastuseid. Olen tihti tsiteerinud Friedebert Tuglase ütlust: «Tuleb taotleda suurimat, et saavutada suuremat». Ka siin on see ütlus omal kohal, sest tahaksin lisada meie tulevikuvisioonile ambitsioonika eesmärgi. See võiks kõlada nii: «Eesti on omandanud hea teaduspotentsiaaliga riigi maine». Teiste sõnadega, teadmistepõhise Eesti sihi kõrval, mis määrab meie tegevuse oma väikeses Eestis, tuleks jõuda selleni, et oleks teada «Eesti teadmiste keskmena». See on nähtavus, see on koostöövõrgustiku sõlm, see on Jakob Hurda tuntud mõte uues rüüs. huvides nõuab nii alus- kui ka rakendusuuringuid ja nende tihedat läbipõimumist. Vajalik on tihe koostöö teadlaskonna, ettevõtjate ja üldsuse vahel. Tegelikult pole ülaltoodus midagi uut, kuid põhitõdesid tuleb ikka ja jälle korrata. Teadmistepõhine ühiskond pole jäik hiigelhoone, pigem on tegemist võrgustikuga, kus enesesarnasuse idee põhjal on ka väiksematel elementidel keerulised struktuurid, mis on pidevas muutumises. Täisettekanne: www.ut.ee/ajaleht Näitus Valeri Bezzubovist Irina Opletajeva Raamatukoguhoidja Täna kell 14.30 avatakse raamatukogus Valeri Bezzubovi (pildil) 75. sünniaastapäevale pühendatud näitus. Valeri Bezzubov sündis 8. oktoobril 1929 Abhaasias Estonka külas. Isa oli venelane, ema eestlane. Lapsepõlvest pärines ka tema bilingvism, vene ja eesti kultuuri sügav tundmine. 1950 asus Bezzubov õppima TÜ vene keele ja kirjanduse osakonnas. 1960 astus ta aspirantuuri, kuid dissertatsiooni kirjutamine venis kõrge enesenõudlikkuse tõttu aastaid. Kandidaadiväitekirja «Leonid Andrejev ja XX sajandi vene realism» kaitses ta 1968. 1973 sai Bezzubov dotsendikutse. 1977–1980 oli ta vene kirjanduse õppetooli juhataja. Bezzubovi teadustöö keskendus peamiselt Andrejevi loomingule ning varasele nõukogude kirjandusele. Bezzubov juhendas ka vene kirjanduse tõlkijaid. Tänu temale saab tutvuda vene kirjanduse paremikuga, paljudele teostele kirjutas V. Bezzubov ees- ja järelsõnad ning kommentaarid. V. Bezzubov suri pärast rasket haigust 1991. Näituse koostasid raamatukogu kogude ning Valeri Bezzubovi ja Sergei Issakovi isikuarhiivide põhjal Irina Opletajeva ja Miralda Koor. Pärast näituse avamist minnakse Bezzubovi hauale.
Dietrich Heinrich Jürgenson 200 Lea Leppik Ajaloo muuseumi teadusdirektor 13. oktoobril kell 16 toimub TÜ Ajaloo Muuseumi konverentsisaalis ettekandepäev. Tänavu suvel möödus 200 aastat mehe sünnist, kes on eesti kultuuriloos niisama tähtis kui Faehlmann või Kreutzwald, kuid kes kahjuks on hoopis vähem tuntud. Jürgenson sündis 27. juulil 1804. 1826 lõpetas ta TÜ usuteaduskonna. 1828 sai temast Vene riigi esimese riikliku õpetajate seminari – Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminari esimene juhataja. Sellele kohale jäi Jürgenson surmani 1841. Ta jõudis kirjutada ka ülevaate 10 aasta tegevusest. 1837 sai temast TÜ esimene eestlasest eesti keele lektor, Õpetatud Eesti Seltsi asutajaliige ja selle esimene sekretär. Ta tegi palju eestikeelse kirjasõna levitamiseks, olles Tartusse selle tarvis asutatud kesklao asjaajaja, koostas esimese eestikeelse raamatukaubanduse kataloogi «Kirja kulutaja» 1840. Ta oli ak- E A G L E V I S I O N ÜHEKUULISED KONTAKTLÄÄTSED alates 140 krooni paar Soola 8, Tartu Emajõe Ärikeskus I korrus Tel 737 1060, tartu@eagle-vision.ee www.eagle-vision.ee tiivselt tegev «Tarto ja Võro Ma-Rahva kalendri väljaandmisel» ning koostas esimese eesti kirjanduse ajaloo, mis ilmus küll pärast tema surma. Jürgensoni peetakse ka suure eesti-saksa sõnaraamatu mõtte algatajaks. Idee teostas hiljem Ferdinand Johann Wiedemann. Ettekandepäeval räägib Malle Salupere Martin Asmusest elementaarkooliõpetajate seminari asutamisel, Valve- Liivi Kingisepp Jürgensonist eesti keele lektorina, Reet Neithal Jürgensonist kirjandusloolasena ja Kersti Taal Jürgensoni-näolisest ÕESist. Ülikooli kultuuriklubi. KULTUURIKLUBI Tahe paneb rattad käima Mari-Liis Jakobson Kultuuriklubi meediatoimkonna juht Üldiselt omistatakse rahale suurt edasiviivat jõudu. Siiski ei saa seda ainuvõimalikuks lugeda. Hea näide on siin ülikooli kultuuriklubi. Teisipäeva õhtuti koguneb Tartu Üliõpilasmajja auditooriumitäis noori, sekka ka mõni küpsem isik. Nad istuvad maha ning ei tõuse enne suhteliselt hiliseid tunde, kui kõik nädala tööviljad üle vaadatud ning eesseisvad ülesanded jagatud. Kahel nädalal aastas – kevadel ning sügisel, jõuavad nad vaevu toolile toetudagi. Pigem on neid näha mööda linna oma siniste jopede välkudes ringi jooksmas ning toimekalt korraldusi jagamas või täitmas. Kultuuriklubi on vabatahtlike ühendus, mille liikmed on tudengid ning vilistlased. Klubi kuulub üliõpilasmaja alluvusse ning on mittetulunduslik. Põhieesmärk on kevad- ning sügispäevade korraldamine, kuid tegelikkuses pakub see veel mitmesuguseid väljakutseid. Mis meelitab siis tudengit üles näitama altruistlikku vaimu ning oma niigi nappi vaba aega veel sellise sehkendamisega sisustama? Ühtpidi on see tudengile võimalus harjutada kätt organiseerimistöös, õppida kõike, mida sisaldab endast professionaalse asjaajaja töö. Teistpidi on see aga kollektiivne looming. Valmistatakse ju üheskoos ette laiaulatuslikku festivali, mis pakub kogu linnarahvale nädalast melu ning erinevatele (üliõpilas)organisatsioonidele samuti eneseteostust. Ning emotsionaalne kingitus, mida teevad lustlevad külastajad, pole võrreldav energiaga! Kokku on ülikooli kultuuriklubil 43 aktiiv- ning toetajaliiget. Teadustöö ei vastandu arstiks olemisele Aija Sakova 6. oktoobril toimus arstiteaduskonna üliõpilaste teaduskonverents. Ettekannetega esines 11 uurijat või uurimisgruppi. Teadustööga ei tegele mitte kõik arstiteaduse üliõpilased. UT uuris, mis on noorte teadlaste motivatsioon teadustööga tegelemiseks ja millised on alad, mida uuritakse. Küsimustele vastasid arstiteaduse 5. aasta tudengid Tõnis Pruler ja Kristel Pulges ning 6. aasta üliõpilane Monika Reesev. Mis oli ettekande teema, millega konverentsil osalesite? Kristel Pulges: Meid on uurimisgrupis kokku kolm: Tõnis Pruler, Monika Hallaste ja mina. Töö teemaks on «Antioksüdant UPF-1 parandab isheemiajärgset kontraktiilset funktsiooni isoleeritud roti südamel». Monika Reesev: Minu ettekande pealkiri on «Parodontiidi seos tervisliku seisundiga ning selle majandusliku hindamise võimalused». Kes teie tööd juhendab? Tõnis Pruler: Meil on mitu juhendajat: teadur Jaak Kals, dots Ursel Soomets, prof Joel Starkopf, dots Andres Pulges ja prof Mihkel Zilmer. M.R.: Mind juhendavad dots Kersti Meiesaar ja dots Mare Saag. Kas teadustööga tegelemine on arstitudengite hulgas levinud? Suuremast osast saavad vist praktiseerivad arstid? M.R.: Minu kursusel on vahest kümmekond inimest, kes mingil hetkel on teadustööga tegelnud, aga pole selle juurde jäänud. T.P.: Sellel aastal on paraku teaduskonverentsil suhteliselt vähe töid. Samas aga peab ka arvestama, et kõigil ei pruugi tööd valmis olla, sest esitamise tähtaeg oli sellel aastal tavapäratult vara, juba juuni lõpus. Mis on teadustöö tegemise motivatsioon? M.R.: Üks osa huvi, pisut eneseupitamist, et ehk tuleb välja midagi enneolematut ja huvitavat, ja kindlasti kogemus. Õpib koguma ja analüüsima materjali ning vaatama seda kriitiliselt, sest ega kogu teadus kuld pole. Palju on ka sellist, mille väärtus on kaheldav. K.P.: Teadustöö annab võimaluse uuritavasse erialasse põhjalikult süveneda ning saada eri metoodikate rakendamise ning teadusasutuste ja spetsialistide koostöö kogemusi. Huvi korral on võimalik oma hilisem doktoritöö ühendada praeguse tegevusega. T.P.: Teadustööga tegelemine ei ole absoluutselt takistuseks, et saada praktiseerivaks arstiks. Pigem see just aitab luua ettekujutuse, kuidas on ained ja ravimid, mida niigi kõik arstid igapäevatöös pidevalt kasutavad, välja töötatud. Arstiteaduse üliõpilased Tõnis Pruler, Kristel Pulges, Monika Hallaste ja Monika Reesev pärast edukat üliõpilaste teaduskonverentsil esinemist. AIJA SAKOVA A R S T I T E A D U S K O N N A PÄ E VA D 8. oktoobril kl 10 Biomeedikumis konverents «Arstiteaduste tulevikuperspektiivid». «Arstiteaduskonna teaduse tulevikusuundumustest viimase viie aasta teadustöö tulemuste valguses» – prof Eero Vasar. «Arstiteaduskonna molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskus – Eesti ja Euroopa Liidu teaduse tippkeskus» – prof Raivo Uibo. «Biomeditsiin kui ühine märksõna bioloogile ja arstile» – prof Juhan Sedman. «Tervise Arengu Instituut Eesti arsti- ja terviseteadustes» – instituudi direktor Maarike Harro. Kl 14 TÜ aulas aktus. Kas olete juba spetsialiseerunud? K.P.: Eriala ei ole veel välja valinud, kuna paljud huvitavad ained on alles sellel või järgmisel aastal. Arstiteaduskonnas ei ole põhimõtteliselt vaja spetsialiseeruda enne residentuuri minekut. T.P.: Mida varem hakata huvi tundma köitvate ainete vastu ja vabatahtlikult haiglas käima, seda parem. M.R.: Spetsialiseerumise küsimus on raske. Ei ole veel otsustanud, aga arvan, et valge kittel ja stetoskoop ei ole minu rida. Hetkel on midagi kindlat veel raske öelda. Seletage lühidalt, mida uurite. T.P.: Katsetasime ühte uut antioksüdantset peptiidi nimega UPF-1 roti südamel. Kunstlikult tekitasime roti südamele infarkti ja uurisime, kas selle aine manustamine mõjutab südame töö taastumist pärast infarkti. Tulemused saime mõneti sellised, mida ootasime (tõestasime UPF-1 soodsat toimet südame töö taastumisele). M.R.: Hiiri ja rotte ma ei jooksuta ega korralda nendega ühtegi eksperimenti. Uurin 8. oktoober 2004 UNIVERSITAS TARTUENSIS 3 tervishoiuökonoomikat. See on valdkond, mis hindab näiteks mõne ravivõtte, ravimite kulu ja tulu majanduslikku efektiivsust. Eesmärk on kasutada ja kulutada võimalikult säästvalt haigete ja haigekassa rahasid, et sellest võimalikult paljud patsiendid võidaks. Millised on töö tulemused? M.R.: Viimaste aastate uuring on näidanud, et ravimata hambad on riskifaktoriks paljudele sagedastele süsteemsetele haigustele. Eestis on aga hambaravi ühelt poolt alatasustatud, teisalt ei saa väga suur osa inimesi endale hambaravi lubada. Samuti ravi tihti ei väärtustata. Hiljem võivad mitteravimisel olla oluliselt suuremad ja kulukamad tagajärjed. Millised on tulevikuplaanid? M.R.: Ei tahaks esialgseid ideid veel kõvasti välja öelda. T.P.: Plaanis on jätkata samalaadset tööd. Aga juba uute ja huvipakkuvamate ainetega, sest biokeemia instituudis on sünteesitud hulgaliselt analoogseid, veidi teiste omadustega antioksüdantseid molekule. U U D I S E D Regionaalminister Türi kolledžis 6. oktoobril külastas ülikooli Türi kolledžit regionaalminister Jaan Õunapuu. Minister kohtus kolledži töötajatega ja pidas avaliku loengu, kus käsitles Eesti regionaalarengut. Maalitudengite suvenäitus 4. oktoobrist saab TÜ raamatukogu III korrusel näha valikut maaliosakonna tudengite suvepraktika töödest. Suvepraktika toimus juulis Võrumaal Nursis. Maalipraktika juhendaja oli kunstnik Jüri Kask, sellest võttis osa 18 üliõpilast igalt kursuselt. Näitus jääb avatuks 6. novembrini. Narvas arutati vanalinna tulevikku 5. oktoobril toimus Narva raekojas seminar «Narva vanalinn – minevik, olevik, tulevik». Üritus oli pühendatud märtsipommitamise 60. aastapäevale, Haagi konventsiooni ning Euroopa kultuurikonventsiooni 50. aastapäevale. Seminaril pidas ettekande ka TÜ Narva Kolledži direktor Katri Raik. Seminari korraldasid muinsuskaitseamet, Narva linnavalitsus, Narva kolledž, Pro Narva ja Narva muuseum. Üliõpilasteater Rootsis festivalil Tartu Üliõpilasteater osaleb 8.-10. oktoobrini Norrköpingis Rootsis rahvusvahelisel teatrifestivalil Theater-Forum 2004. Teater viib festivalile oma viimase lavastuse Daniil Harmsi «Jelisaveta Bam» (lavastaja Kalev Kudu). Y-galeriis näitus «Ruum 312A» 7. oktoobril avati Y-galeriis rühmituse Ruum 312A näitus «Ruum 312A: TALLINN- TARTUS». Maale, graafikat, digifotosid, skulptuuri ja objektikunsti eksponeerivad Viivi Aavik, Jaan Elken, Kreg A-Kristring, Agur Kruusing, Urve Küttner, Leonhard Lapin, Tiiu Pallo- Vaik, Mari Roosvalt, Kaarel Vulla, Hannes Starkopf ja Vergo Vernik. Näitus jääb avatuks 17. oktoobrini. «Kalevipoja» saksakeelse tõlke esitlus Täna kell 15 esitlevad Saksa saatkond ja sisekaitseakadeemia Teaduste Akadeemias saksakeelse «Kalevipoja» uut väljaannet. Antud «Kalevipoja» tõlge pärineb aastast 1900 Ferdinand Löwelt, millele on lisatud kaasaegne kommentaaride ja märkuste osa. Prof Peter Peterseni välja antud ja Mayeri kirjastuse kirjastatud teose eessõna on kirjutanud prof Peter Petersen, saatesõnad on Jaan Krossilt. Lühikokkuvõtte laulude kohta koos märkustega annab eepose lisas Ülo Valk. Kommentaaride autorid on TÜ professorid Ülo Valk ja Rein Veidemann, Cornelius Hasselblatt ja prof Peeter Järvelaid. Esitlusel esitavad Eesti rahvamuusikat Tuule Kann ja Igor Tõnurist.
Page 1: TARTU ÜLIKOOLI AJALEHT 8. oktoober

8. oktoobrini toimuvad Tartu Ülikooli 29. arstiteaduskonna päevad

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?