8. oktoobrini toimuvad Tartu Ülikooli 29. arstiteaduskonna päevad
8. oktoobrini toimuvad Tartu Ülikooli 29. arstiteaduskonna päevad
8. oktoobrini toimuvad Tartu Ülikooli 29. arstiteaduskonna päevad
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
TARTU ÜLIKOOLI AJALEHT <strong>8.</strong> oktoober 2004<br />
UNIVERSITAS<br />
TARTUENSIS<br />
NR. 31 (2190) www.ut.ee/ajaleht<br />
Muutuv tervishoid ja arstiteaduskond<br />
Täna lõpevad 6.–<strong>8.</strong> <strong>oktoobrini</strong> <strong>toimuvad</strong> <strong>Tartu</strong> <strong>Ülikooli</strong> <strong>29.</strong> <strong>arstiteaduskonna</strong> <strong>päevad</strong><br />
Toomas Asser<br />
Neurokirurgia prof,<br />
<strong>arstiteaduskonna</strong> dekaan<br />
Tervishoiusektor on üks kiiremini<br />
kasvavaid sektoreid<br />
maailma majanduses. Maailmas<br />
praktiseerib ca 6 miljonit<br />
arsti, vastava hariduse<br />
saab ligi 1800 ülikoolis.<br />
Õpetuse sisus ja meetodites<br />
võib olla olulisi erinevusi,<br />
kuid õppekavad peavad<br />
tagama samadel alustel professionaalsed<br />
teadmised, arusaamad<br />
arstlikust eetikast ja<br />
meditsiini teaduslikust tagapõhjast,<br />
kliinilise suhtlemisoskuse,<br />
kujundama kliinilise<br />
mõtlemise ja andma ka teadustöö<br />
oskuse.<br />
Väiksem vastuvõtt<br />
1980ndatel lõpetas TÜ igal<br />
aastal ligi 200 arsti ja lastearsti.<br />
1990ndate algul vähendati<br />
vastuvõttu arstiõppesse<br />
ligi 3 korda, mis tekitab erialase<br />
ettevalmistusega arstide<br />
püsiva puuduse lähimateks<br />
aastakümneteks. Seda süvendab<br />
arstide ja ka residentide<br />
üha arvukam töölesiirdumine<br />
mujale Euroopasse. Vastuvõtt<br />
meie erialadele on viimasel<br />
8 aastal olnud ligi 2 korda<br />
väiksem kui eelneval aastakümnel.<br />
Seetõttu väheneb<br />
lähiajal märkimisväärselt arsti,<br />
stomatoloogi, proviisori ja<br />
õeteaduse erialade tööealiste<br />
spetsialistide arv Eestis. Kui<br />
arstiüliõpilaste arv kiiresti<br />
ja järsult ei suurene, jätkub<br />
arstide arvu vähenemine ning<br />
10 aasta pärast on Eestis maksimaalselt<br />
3000 arsti.<br />
Arstide arvu säilitamiseks<br />
praegusel tasemel on vaja, et<br />
igal aastal asuks tööle vähemalt<br />
100-110 residentuuri<br />
lõpetanud arsti. See eeldab,<br />
et arsti erialale peaks astuma<br />
vähemalt 150 üliõpilast.<br />
Viimasel aastakümnel on<br />
väljalangevus nii arstiteaduse,<br />
hambaarstiteaduse kui ka<br />
proviisoriõppes olnud 20-30%<br />
kogu õppeaja kohta kokku,<br />
mis on Eestis pretsedenditult<br />
madalaim. See lubab arvata,<br />
et <strong>arstiteaduskonna</strong>s õppijad<br />
on motiveeritud omandama<br />
valitud elukutset. Tänavu<br />
esitati arsti-, hambaarsti- ja<br />
proviisoriõppesse varasemaga<br />
võrreldes rekordarv avaldusi,<br />
suurenes kõikide õppesuundade<br />
konkurss ning paranes<br />
sisseastujate kvaliteet.<br />
Pikaajalise koolitustsükli ja<br />
väga spetsialiseerunud ameti<br />
tõttu võib ka väike väljaränne<br />
põhjustada tervishoiusüsteemis<br />
suuri probleeme. Rangelt<br />
reguleeritud erialana võivad<br />
arstid omandatud oskusi ja<br />
teadmisi rakendada igas riigis.<br />
Mitmes riigis valitseb tervishoiutöötajate<br />
puudujääk.<br />
See on pidevalt hoidnud<br />
päevakorral arstide suundumise<br />
tööle väljapoole Eestit.<br />
Tegemist on osalt loomuliku<br />
nähtusega, mille ulatuse,<br />
olulisuse ja mõju kohta meie<br />
tervishoiule tervikuna puudub<br />
objektiivne ülevaade.<br />
Arstide lahkumine Eestist<br />
Praktiseerivate ja residentuuris<br />
õppivate arstide minekumotiivid<br />
on erinevad,<br />
kuid kõige enam nimetatakse<br />
põhjusena pika õppeaja järel<br />
saadavat ebapiisavat palka.<br />
Võrdsel määral ajendab arste<br />
välisriikidesse tööle minema<br />
ka soov omandada uusi<br />
teadmisi ja oskusi ning võimalus<br />
praktiseerida Eestist<br />
innovatiivsemas keskkonnas.<br />
Just need argumendid on aga<br />
hoopis olulisemad ja laiema<br />
tagapõhjaga kui palk. Põhimure<br />
ei ole üksnes madalad<br />
palgad, vaid üldine ja aastaid<br />
kestev tervishoiu alarahastamine<br />
ning jätkuv probleemi<br />
ignoreerimine. Kui palju<br />
Eesti arste jääb praktiseerima<br />
välismaale, sõltub sellest, kui<br />
kiiresti kaasajastuvad töötingimused<br />
Eestis ning kuidas<br />
väärtustatakse ühiskonnas<br />
tervishoiutöötaja elukutset.<br />
Varje Sootak<br />
6. oktoobril valiti kehakultuuriteaduskonnadekaaniks<br />
kolmandat korda prof<br />
Vahur Ööpik.<br />
Kehakultuuriteaduskonna<br />
valimiskogusse kuulub 40 liiget,<br />
kellest oli kohal 33. 32-l<br />
urni lastud sedelil hääletas<br />
prof Vahur Ööpiku poolt 27<br />
valimiskogu liiget.<br />
Nii Eesti arstkonna kui ka<br />
arstiteadlaste järjepidevuse<br />
aluseks on eelkõige TÜ <strong>arstiteaduskonna</strong><br />
lõpetanud, nii<br />
nende arvukus kui ka teadmiste<br />
tase.<br />
Teaduskonna püsivaks probleemiks<br />
akadeemilises õppes<br />
on kvalifitseeritud õppejõudude<br />
järelkasv, institutsionaalse<br />
struktuuri ebaühtlus<br />
allüksuseti ning materiaalsete<br />
vahendite nappus praktilises<br />
õppetöös.<br />
Kaasaegne õppekeskkond<br />
Õppekeskkond kliiniliseks<br />
õppeks tähendab suuremaid<br />
kulutusi – suuremaid ruume,<br />
paremat aparatuuri ja kvalifitseeritumat<br />
kaadrit ning töötajate<br />
lisaajakulu, mis kokku<br />
moodustavad innovatiivsema<br />
keskkonna. Need kulud on<br />
käsitletavad kui riiklik investeering<br />
ning on teada, et<br />
ülikoolihaigla tasemel olevate<br />
õpetushaiglate lisakulud on<br />
hinnanguliselt 7-25% haigla<br />
jooksvatest kuludest. Eestis<br />
pole küsimusele jätkuvalt lahendust<br />
leitud.<br />
Arstide ettevalmistamise<br />
praeguse mahu korral kujunev<br />
vältimatu arstide puudus<br />
tulevikus võib negatiivselt<br />
kajastuda arstiabi kättesaadavuses<br />
ja kvaliteedi languses.<br />
Euroopalikuks praktikaks on<br />
tagada tervishoiutöötajate<br />
adekvaatne hulk ning arstide<br />
piisav ja ühtlane kvalifikatsioon.<br />
Vigu meditsiinis tuleb<br />
minimaliseerida ning põhi-<br />
Teadustöö on teadmise alus<br />
Toomas Asser<br />
Arst peab olema võimeline<br />
kriitiliselt analüüsima teaduse<br />
ja tehnoloogia arengust<br />
tulenevaid meditsiini võimaluste<br />
muutusi.<br />
Arstiteaduste teadustöö senine<br />
maht ei taga valdkonna<br />
Teaduskonna lähiaastate<br />
ülesannete kohta ütles dekaan,<br />
et kõige suuremaks<br />
probleemiks on õppe- ja teadustöö<br />
ruumiprobleemi lahendamine.<br />
«Teine väga oluline<br />
küsimus on teaduskonna<br />
eelarve tasakaalus hoidmine.<br />
Samuti tahame säilitada ja<br />
arendada koostöösuhteid Eesti<br />
spordisüsteemiga,» vastas<br />
prof Ööpik.<br />
Neuroteaduste doktorant Tarmo Areda õppis Zagrebis hiire<br />
embrüoloogia ja anatoomia kursusel hiire embrüo skeleti<br />
värvingu tegemist. AIJA SAKOVA<br />
line tee selleks on hariduse<br />
kvaliteet. Vaid põhiõppe ja ka<br />
residentuuri edukas läbimine<br />
jätkusuutlikkust ülikoolile<br />
ega ühiskonnale. Valdkonna<br />
alamõõdulisusele viitab doktoriõppe<br />
maht ja tööde kaitsmiste<br />
hulk.<br />
Reaal- ja loodusteaduste<br />
erialade lõpetajate ebapiisav<br />
hulk on seotud valdkondade<br />
ebapiisava riikliku koolitus-<br />
Dekaaniks valiti uuesti prof Ööpik<br />
Vahur Ööpik lõpetas TÜ kehakultuuriteaduskonna<br />
cum<br />
laude 1979, bioloogiateaduste<br />
kandidaat 1987, spordifüsioloogia<br />
prof 199<strong>8.</strong> aastast.<br />
Ööpiku uurimisteemad on<br />
vastupidavustreeningu mõju<br />
valkude ainevahetusele skeletilihases,<br />
valkude ainevahetuse<br />
hormonaalne regulatsioon<br />
organismis kohanemisel kehaliste<br />
koormustega jmt.<br />
Richard Villems TA presidendiks<br />
Varje Sootak<br />
6. oktoobril valis Eesti Teaduste<br />
Akadeemia üldkogu<br />
uueks presidendiks akadeemiku,<br />
TÜ evolutsioonilise<br />
bioloogia professori, Eesti<br />
Biokeskuse direktori Richard<br />
Villemsi.<br />
Teiseks kandidaadiks oli<br />
akadeemik, TÜ emeriitprofessor<br />
Ain-Elmar Kaasik.<br />
President Jüri Engelbrecti<br />
volituste tähtaeg lõppes tänavu,<br />
põhikirja järgi saab president<br />
olla ametis kaks aastat.<br />
Villems asub ametisse detsembri<br />
algul.<br />
Richard Villems lõpetas TÜ<br />
<strong>arstiteaduskonna</strong> 1968, bioloogiadoktor<br />
1984.<br />
1987–1992 geneetika ja<br />
tsütoloogia kateedri prof,<br />
1993-1997 molekulaarbioloo-<br />
gia erakorraline prof, 1997.<br />
aastast evolutsioonilise bioloogia<br />
prof.<br />
Eesti teaduspreemia laureaat.<br />
Eesti Teaduste Akadeemia<br />
liikmeks valiti prof Richard<br />
Villems 1987 biofüüsika erialal.<br />
Villems on ka Rootsi Kuningliku<br />
Teaduste Akadeemia<br />
välisliige.<br />
kaasaegsete võimalustega<br />
õppekeskkonnas saab tagada<br />
arstliku tegevuse kvaliteedi.<br />
tellimuse mahuga.<br />
Kuigi möödunud aastal<br />
kaitsti <strong>arstiteaduskonna</strong>s<br />
15 doktoritööd, peaks doktoritööde<br />
kaitsmisi olema<br />
stabiilselt 20-25 aastas, mis<br />
tähendab, et doktoriõppesse<br />
tuleks igal aastal võtta 30-35<br />
inimest.<br />
«Ateljee<br />
atleedid»<br />
Eile avati TÜ Kunstimuuseumis<br />
näitus «Ateljee atleedid».<br />
«Paarikümneaastase vaheaja<br />
järel saab taas näha Eesti<br />
kunstnike sporditeemalisi<br />
skulptuure, maale, joonistusi<br />
ja graafikat 20 saj algusest<br />
kuni tänapäevani,» tutvustas<br />
näitust muuseumi direktor<br />
Inge Kukk.<br />
Väljas on töid alates<br />
Amandus Adamsoni akadeemilisest<br />
laadist kuni fotorealismi<br />
ja abstraktsionismini.<br />
Näituse kuraatorid on<br />
Oliver Orro EKAst ning Inge<br />
Kukk ja Ingrid Sahk TÜ Kunstimuuseumist.<br />
Näituse kujundas<br />
skulptor Ahti Seppet.<br />
Sillaks ateljee spordi ja<br />
tegeliku spordi vahel on TÜ<br />
Akadeemilise Spordiklubi<br />
poolt näituse avamisel esitletav<br />
uus CD, mis tutvustab<br />
spordiklubi tegevust.<br />
TÄ N A L E H E S<br />
Intervjuu<br />
arstitudengitega<br />
LK 3<br />
Academica<br />
konverentsist<br />
LK 2<br />
<strong>Ülikooli</strong><br />
kultuuriklubi<br />
LK 3<br />
U U D I S E D<br />
Arstiteaduskond<br />
annab medaleid<br />
Täna saavad <strong>arstiteaduskonna</strong><br />
päeva aktusel aulas teaduskonna<br />
medalid füsioloogia<br />
instituudi juhataja, meditsiinidoktor<br />
prof Eero Vasar ja<br />
kauaaegne kardioloogiakliiniku<br />
juhataja, meditsiinidoktor<br />
prof Rein Teesalu.<br />
Prof Vasara uurimiskollektiiv<br />
pälvis tänavu Eesti Vabariigi<br />
teaduspreemia.<br />
Prof Teesalu juhatas 1989.<br />
aastast sisehaiguste propedeutika<br />
kateedrit. 1992 muudeti<br />
kateeder kardioloogia<br />
kliinikuks, mida Teesalu juhatas<br />
2004. aasta augustini.<br />
Prof Teesalu on pälvinud<br />
teaduspreemia 1985 ja 199<strong>8.</strong><br />
Rektori abi on<br />
Piret Orav<br />
1. oktoobrist töötab rektori<br />
abina Piret Orav (pildil).<br />
Piret Orav on lõpetanud<br />
2000 TÜ eesti ja soome-ugri<br />
keeleteaduse eriala.<br />
<strong>Ülikooli</strong>s töötab alates<br />
199<strong>8.</strong> a detsembrist. Oli algul<br />
arendusprorektori vastutav<br />
sekretär, 2001. a septembrist<br />
2004. a septembrini töötas<br />
sotsiaalteaduskonna dekanaadi<br />
juhatajana.<br />
O N L I N E - K Ü S I T L U S<br />
Kas kuulud<br />
Kaitseliitu?<br />
Ei kuulu<br />
ega kavatse<br />
astudagi<br />
25%<br />
Jah<br />
15%<br />
Jah,<br />
naiskodukaitsesse<br />
9%<br />
Vastajaid: 480<br />
Ei veel<br />
mitte<br />
17%<br />
Uus küsimus:<br />
Eestis napib arste.<br />
Mida teha?<br />
Vasta: www.ut.ee/ajaleht/
2 UNIVERSITAS TARTUENSIS <strong>8.</strong> oktoober 2004<br />
U U D I S E D Teadmistepõhisest<br />
Ülikool tunnustab<br />
UT taastab varasema rubriigi<br />
«Rektor õnnitleb», kus märgiti<br />
ära ülikooli poolt tunnustuse<br />
osaliseks saanud isikud.<br />
Alates käesoleva aasta juunist<br />
on pälvinud eduka töö<br />
eest TÜ suure medali Ela-<br />
Heigi Martis ja Rein Vihalemm,<br />
väikese medali Reet<br />
Sonn, Ilona Smuškina ja Udo<br />
Otsus, väikese medali ja tänukirja<br />
Selma Laanes, Elviira<br />
Vassiltšenko ja Agu Tõnis<br />
Talvik.<br />
Tänukirjaga on autasustatud<br />
Ela-Heigi Martist, Jaanus<br />
Pöialit, Tõnu Mölsi, Lembitu<br />
Reiot, Eha Vihma, Rein Teesalu,<br />
Ain Vellakut, Ilmar<br />
Lippingut, Kulno Türki, Hilja<br />
Iherit, Ljudmilla Dubjevat, Ülo<br />
Lumistet, Peeter Vihalemma,<br />
Kiira Schmidti ja Liina-Mai<br />
Toodingut.<br />
TÜ aumärgi pälvisid Aino<br />
Kalda ja Ahto Põldes.<br />
USA delegatsioon TÜs<br />
Eelmisel nädalal külastas<br />
Ameerika saatkonna vahendusel<br />
Eesti ülikoole ja teaduse<br />
tippkeskusi USA teadusadministraatorite<br />
delegatsioon.<br />
Külalised kohtusid rektor<br />
Jaak Aaviksoo ja ülikooli<br />
tippkeskuste juhtidega ning<br />
tutvustasid koostöövõimalusi<br />
USA teadusasutustega.<br />
TÜ/Eeden võitis<br />
2. oktoobril alistas võrkpallinaiskond<br />
<strong>Tartu</strong> Ülikool/Eeden<br />
koduväljakul Eesti naiste<br />
meistriliiga esimeses ringis<br />
Viljandi Metallitööstuse/Volle<br />
naiskonna tulemusega 3:1.<br />
Tartlased võitsid esimese<br />
geimi 25:22, teise kaotasid<br />
14:25.<br />
Kahes viimases geimis<br />
kogusid tartlannad end taas<br />
ja võitsid vastasnaiskonda<br />
25:21 ja 25:22.<br />
Kuus meistritiitlit<br />
TÜ Akadeemilise Spordiklubi<br />
jõutõstjad tõid 2. oktoobril<br />
Sauelt Eesti meistrivõistlustelt.<br />
6 meistritiitlit ja kahel korral<br />
parandasid ka Eesti rekordit.<br />
Noortelassis kehakaalus<br />
kuni 75 kg saavutas esikoha<br />
tartlane Aleksei Hüpin. Kolmandal<br />
katsel parandas ta ka<br />
senist Eesti noorte rekordit,<br />
uueks tulemuseks sai 130 kg.<br />
Hüpin oli esimene ka oma<br />
klassi absoluutarvestuses.<br />
Samas klassis kuni 90-kiloste<br />
noormeeste hulgast võttis<br />
esikoha Siim Subi.<br />
Kuni 100 kg kaaluvate juuniorite<br />
seast võitis meistritiitli<br />
Rauno Heinla, kes uuendas<br />
samuti kolmandal katsel Eesti<br />
rekordit (160 kg).<br />
Täiskasvanute klassis tõid<br />
meistritiitlid koju Alo Lille,<br />
Janno Jürgenson ja Aivo<br />
Nurmine.<br />
Klubidevahelises arvestuses<br />
oli TÜ spordiklubi kõikides<br />
klassides teine.<br />
TÜ/Rock võitis<br />
2. oktoobril lõppenud <strong>Tartu</strong><br />
sügisturniiri korvpallis võitis<br />
kokkuvõttes kodumeeskond<br />
<strong>Tartu</strong> Ülikool/Rock.<br />
Turniiri viimaseks päevaks<br />
olid kaks võitu kogunud nii<br />
TÜ/Rock kui ka Läti meeskond<br />
Livu Alus Liepaja.<br />
Tartlased võitsid 88:82.<br />
Turniiril osales tartlaste<br />
meeskond <strong>Tartu</strong> Ülikool/<br />
Rock, Livu Alus Liepaja Lätist,<br />
KFUM Jämtland Rootsist ja<br />
Baerums Verk Jets Norrast.<br />
ühiskonnast 2.<br />
Academica ettekande «Teadmistepõhise ühiskonna võimalikkusest» lühivariant<br />
Jüri Engelbrecht<br />
Akadeemik,<br />
Eesti TA president<br />
Aastal 2001 kiitis Riigikogu<br />
heaks Eesti teadus- ja<br />
arendustegevuse strateegia<br />
aastateks 2002–2006<br />
«Teadmistepõhine Eesti».<br />
Strateegia näeb Eestit teadmistepõhise<br />
ühiskonnana,<br />
kus materiaalsed ja vaimsed<br />
(sh rahvuslikud) väärtused<br />
sõltuvad teadmistest ja nende<br />
rakendamisest.<br />
On olemas Eesti teaduse<br />
tippkeskused ja SPINNO<br />
programm, teadus- ja arendustegevuse<br />
rahastamine on<br />
kasvanud, kavandatud on<br />
infrastruktuuri, innovatsiooniteadlikkuse<br />
ja riskikapitali<br />
programmid. Ometi on infrastruktuuri<br />
olukord kehv,<br />
strateegias kavandatud programmid<br />
pole käivitunud,<br />
kraadiõpe pole soovitud tasemel<br />
jne.<br />
Hariduse eeldus on ajud<br />
Võtmesõnad – mõistetest<br />
ühene arusaamine, võrgustik,<br />
üksiku ja terviku vahekord,<br />
suutlikkus, on üllataval kombel<br />
sarnased nii väiksemas<br />
(Eestis) kui ka suuremas (Euroopas)<br />
ulatuses.<br />
Iseloomulik on ühiskonna<br />
kannatamatus, teadlastelt<br />
oodatakse valuprobleemide<br />
lahendusi otsekohe. Ometi<br />
ei sünni lahenduste leidmine<br />
üleöö ega põlve otsas ja mis<br />
samuti oluline – teadmiste<br />
kasutamise eeltingimuseks on<br />
teadjate olemasolu.<br />
Sellele on viidanud oma essees<br />
Academia Europaea president<br />
prof Jürgen Mittelstrass<br />
(Akadeemia, 2003, 12), sest<br />
tänapäeva maailm on ekspertide<br />
maailm. Seega on<br />
oluline haridus, mis vaatab<br />
ette. Õpetajate roll ei tohi<br />
piirduda vahendamisega, vaid<br />
hariduse eelduseks on ajud.<br />
Kui teadmised muudetakse<br />
lihtsalt kaubaks ja teadlased<br />
teenindajateks, siis kaob teadusuuringute<br />
olemus ja väärtus,<br />
hoiatab Mittelstrass. Olen<br />
temaga igati päri.<br />
Teadusajaloost on teada, et<br />
Ptolemaios uuris liikumist nii,<br />
nagu see vaatlejale paistis,<br />
Haridus- ja teadusminister prof Toivo Maimets, professorid Birute Klaas ja Margit Sutrop<br />
ning Eesti Panga president Vahur Kraft Academica konverentsil. ANDRES TENNUS<br />
Newton uuris aga liikumise<br />
põhjusi. Tänasel päeval teame,<br />
milline lähenemine andis<br />
tulemusi.<br />
Põhjuste otsimine<br />
Euroopa on käivitanud<br />
diskussiooni ja tegevuse<br />
väga laial tasemel – Euroopa<br />
Komisjon ja selle nõuandvad<br />
kogud analüüsivad põhjusi ja<br />
kavandavad ettevõtmisi.<br />
Ka Eestis on hoogustunud<br />
tegevus sihiga teadmistepõhise<br />
ühiskonna poole. Ühelt<br />
poolt tahaksime kõik, et asjad<br />
muutuksid kiiremini. Ometi<br />
jäävad paljud head mõtted<br />
suutlikkuse taha. Suutlikkus<br />
administreerida, doktorikraade<br />
«toota», intensiivistada<br />
arendustegevust on olulised<br />
hoovad ja tuleb vastata küsimusele:<br />
«Kas meil on kriitilist<br />
massi?».<br />
Ikka ja jälle tekivad rasku-<br />
sed otsuste realiseerimisel ja<br />
info levikul. Väikeses ühiskonnas<br />
ei mõju keskmistamise<br />
efekt ning personifitseerimine<br />
võtab võimust.<br />
Järgides eelpool nimetatud<br />
Newtoni ideed uurida<br />
põhjusi, on EL jõudnud aru-<br />
Ainult kvaliteetsed tulemused<br />
Jüri Engelbrecht<br />
Ükskõik millise sihiga <strong>toimuvad</strong><br />
teadusuuringud, ühiskonnale<br />
on olulised ainult<br />
kvaliteetsed tulemused.<br />
Selline on Soome kogemus<br />
ja seda maksab uskuda. Kui<br />
toetada uuringute kvaliteeti<br />
ja haridust, siis on see tugev<br />
vundament teadmistepõhisele<br />
ühiskonnale.<br />
Haridus seejuures ei tähenda<br />
mitte ainult noorte inimeste<br />
koolitamist, vaid teadmised<br />
peavad jõudma kogu ühiskonnani.<br />
Sellest tulenevalt sõnastan<br />
oma põhiprintsiibid.<br />
<strong>Ülikooli</strong> ametiühingu ettepanek<br />
Ametiühing tegi rektorile<br />
ettepaneku alustada kollektiivläbirääkimisi.<br />
Palk, tööalase pädevuse<br />
arendamine, töötervishoid ja<br />
võrdne kohtlemine on kollektiivlepingu<br />
projekti olulisimad<br />
teemad.<br />
Teatavasti on ülikoolis palgaastmete<br />
minimaalmäärad<br />
püsinud muutumatuna kolm<br />
aastat. Selle aja jooksul (II<br />
kvartal 2001 – II kvartal<br />
2004) on riigi keskmine palk<br />
suurenenud 28,6% ja üleriiklik<br />
alampalk 52%.<br />
<strong>Ülikooli</strong> keskmine palk,<br />
2003. aastal 8762 krooni, on<br />
kahel viimasel aastal olnud<br />
30% võrra kõrgem riigi keskmisest<br />
palgast. Nagu keskmiste<br />
näitajate puhul ikka, saab<br />
suurem osa töötajatest keskmisest<br />
väiksemat palka.<br />
<strong>Ülikooli</strong>s mõjutab keskmise<br />
palga suurust lisatasude võimalus.<br />
See on erinev nii teaduskonniti<br />
kui ka ametite lõikes.<br />
Parimad lisatöö ja -tasu<br />
võimalused on majandus-,<br />
õigus-, arsti- ja bioloogia-<br />
geograafiateaduskonnatöötajatel. Neil on ka keskmine<br />
palk suurem.<br />
Kõige halvemas olukorras on<br />
filosoofiateaduskonna töötajad.<br />
Lisatasude osakaal kogupalgas<br />
on suurim professoritel;<br />
nooremõppejõududel, teaduritel<br />
ja spetsialistidel on see<br />
väga väike – kaks-kolm protsenti<br />
põhipalgast vaesemates<br />
teaduskondades.<br />
Kõige selle tulemusena on<br />
ülikoolis palgaproportsioonid<br />
paigast ära humanitaaralade<br />
ning enamiku nooremõppejõudude,<br />
teadurite ja spetsialistide<br />
kahjuks. Neil, kes<br />
saavad üksnes astmepalka, on<br />
reaalkuutasu langenud.<br />
Kollektiivlepingu projektis<br />
taotleb ametiühing astmepalgamäärade<br />
ja nende suhtekoefitsientide<br />
muutmist,<br />
kompenseerimaks tekkinud<br />
ebavõrdsust struktuuriüksustes<br />
samaväärset tööd tegevate<br />
töötajate tegelikes töötasudes.<br />
Uuendusena taotleb ametiühing<br />
osapooltele, tööandjale<br />
ja töötajatele, suurema vas-<br />
tutuse, õiguste ja kohustuste<br />
panemist tööalase pädevuse<br />
arendamisel. Kompetentsi<br />
arendamine peaks olema<br />
tööandja ja töötajate ühisülesanne.<br />
Sellest sõltub meie kõigi<br />
töö tulemuslikkus ja töötasu<br />
suurus, samuti ülikooli konkurentsivõime.<br />
Ametiühing soovib suuremat<br />
rõhku panna ka töötervishoiuküsimustele,<br />
eriti tööstressi<br />
põhjustavatele teguritele. Viimaste<br />
hulka kuulub ka töötajate<br />
ebavõrdne kohtlemine.<br />
Ametiühing on seda meelt, et<br />
võrdse töö eest tuleb maksta<br />
võrdset tasu, kedagi ei tohiks<br />
tööle võtmisel ja töö tasustamisel<br />
eelistada soo, vanuse või<br />
muude tunnuste alusel.<br />
Kollektiivlepingu projekt<br />
koos ettepanekuga alustada<br />
läbirääkimisi on rektorile<br />
esitatud. Ootame rektori vastust.<br />
Huvilistel palume jälgida<br />
ametiühingu kodulehte<br />
www.union.ee.<br />
Aleksander Jakobson<br />
TÜ ametiühingu esimees<br />
• Teaduse roll arenenud riikides<br />
haarab üldist teadmiste<br />
kasvu kui alust heale haridusele,<br />
konkurentsivõimelisele<br />
majandusele, kultuurile laiemas<br />
tähenduses ning riigi kodanike<br />
teadlikkusele. Seega<br />
ka teadus- ja arendustegevuses<br />
pädevatele inimestele riigis<br />
heade töötamisvõimaluste<br />
loomist.<br />
• Tugevad ülikoolid ning<br />
teadus- ja arendusasutused<br />
on eelduseks nii innovatsiooni<br />
arendamisele kui ka sotsiaalsete<br />
protsesside suunamisele.<br />
• Teaduspotentsiaali kasutamine<br />
ühiskonna arengu<br />
saamisele, et tõhustada tuleb<br />
alusuuringuid ja haridust.<br />
Eestis on teinekord kõlamas<br />
hääled, et meie teadus- ja<br />
arendustegevus olevat vaid<br />
alusuuringute suunaline ja<br />
seetõttu tulevat rohkem toetada<br />
rakendusuuringuid. Tõsi,<br />
arendustegevus ja erasektori<br />
osa teadus- ja arendustöös on<br />
Eestis vilets. Ometi ei saa me<br />
üle ega ümber põhjustest, kui<br />
me ei taha just Ptolemaiose<br />
moodi vaid kirjeldada.<br />
Muutuv Euroopa – see<br />
oli ka Academia Europaea<br />
teema septembris toimunud<br />
aastakonverentsil Helsingis.<br />
Muutuv on loodus, muutuv<br />
on ühiskond. Kas on olemas<br />
ühtne Euroopa ühiskond,<br />
poliitika, majandus, teadus<br />
jne – see on küsimus, millele<br />
tuleb järjest uusi vastuseid.<br />
Olen tihti tsiteerinud Friedebert<br />
Tuglase ütlust: «Tuleb<br />
taotleda suurimat, et saavutada<br />
suuremat». Ka siin on see<br />
ütlus omal kohal, sest tahaksin<br />
lisada meie tulevikuvisioonile<br />
ambitsioonika eesmärgi.<br />
See võiks kõlada nii: «Eesti<br />
on omandanud hea teaduspotentsiaaliga<br />
riigi maine». Teiste<br />
sõnadega, teadmistepõhise<br />
Eesti sihi kõrval, mis määrab<br />
meie tegevuse oma väikeses<br />
Eestis, tuleks jõuda selleni, et<br />
oleks teada «Eesti teadmiste<br />
keskmena». See on nähtavus,<br />
see on koostöövõrgustiku<br />
sõlm, see on Jakob Hurda<br />
tuntud mõte uues rüüs.<br />
huvides nõuab nii alus- kui ka<br />
rakendusuuringuid ja nende<br />
tihedat läbipõimumist. Vajalik<br />
on tihe koostöö teadlaskonna,<br />
ettevõtjate ja üldsuse vahel.<br />
Tegelikult pole ülaltoodus<br />
midagi uut, kuid põhitõdesid<br />
tuleb ikka ja jälle korrata.<br />
Teadmistepõhine ühiskond<br />
pole jäik hiigelhoone, pigem<br />
on tegemist võrgustikuga, kus<br />
enesesarnasuse idee põhjal on<br />
ka väiksematel elementidel<br />
keerulised struktuurid, mis<br />
on pidevas muutumises.<br />
Täisettekanne:<br />
www.ut.ee/ajaleht<br />
Näitus Valeri Bezzubovist<br />
Irina Opletajeva<br />
Raamatukoguhoidja<br />
Täna kell 14.30 avatakse<br />
raamatukogus Valeri Bezzubovi<br />
(pildil) 75. sünniaastapäevale<br />
pühendatud<br />
näitus.<br />
Valeri Bezzubov sündis <strong>8.</strong><br />
oktoobril 1929 Abhaasias<br />
Estonka külas. Isa oli venelane,<br />
ema eestlane. Lapsepõlvest<br />
pärines ka tema bilingvism,<br />
vene ja eesti kultuuri<br />
sügav tundmine.<br />
1950 asus Bezzubov õppima<br />
TÜ vene keele ja kirjanduse<br />
osakonnas. 1960 astus ta aspirantuuri,<br />
kuid dissertatsiooni<br />
kirjutamine venis kõrge enesenõudlikkuse<br />
tõttu aastaid.<br />
Kandidaadiväitekirja «Leonid<br />
Andrejev ja XX sajandi vene<br />
realism» kaitses ta 196<strong>8.</strong> 1973<br />
sai Bezzubov dotsendikutse.<br />
1977–1980 oli ta vene kirjanduse<br />
õppetooli juhataja.<br />
Bezzubovi teadustöö keskendus<br />
peamiselt Andrejevi<br />
loomingule ning varasele<br />
nõukogude kirjandusele.<br />
Bezzubov juhendas ka vene<br />
kirjanduse tõlkijaid. Tänu<br />
temale saab tutvuda vene<br />
kirjanduse paremikuga, paljudele<br />
teostele kirjutas V. Bezzubov<br />
ees- ja järelsõnad ning<br />
kommentaarid. V. Bezzubov<br />
suri pärast rasket haigust 1991.<br />
Näituse koostasid raamatukogu<br />
kogude ning Valeri<br />
Bezzubovi ja Sergei Issakovi<br />
isikuarhiivide põhjal Irina<br />
Opletajeva ja Miralda Koor.<br />
Pärast näituse avamist<br />
minnakse Bezzubovi hauale.
Dietrich Heinrich<br />
Jürgenson 200<br />
Lea Leppik<br />
Ajaloo muuseumi<br />
teadusdirektor<br />
13. oktoobril kell 16 toimub<br />
TÜ Ajaloo Muuseumi konverentsisaalis<br />
ettekandepäev.<br />
Tänavu suvel möödus 200<br />
aastat mehe sünnist, kes on<br />
eesti kultuuriloos niisama<br />
tähtis kui Faehlmann või<br />
Kreutzwald, kuid kes kahjuks<br />
on hoopis vähem tuntud.<br />
Jürgenson sündis 27. juulil<br />
1804. 1826 lõpetas ta TÜ usuteaduskonna.<br />
1828 sai temast Vene riigi<br />
esimese riikliku õpetajate<br />
seminari – <strong>Tartu</strong> Elementaarkooliõpetajate<br />
Seminari esimene<br />
juhataja. Sellele kohale<br />
jäi Jürgenson surmani 1841.<br />
Ta jõudis kirjutada ka ülevaate<br />
10 aasta tegevusest.<br />
1837 sai temast TÜ esimene<br />
eestlasest eesti keele lektor,<br />
Õpetatud Eesti Seltsi asutajaliige<br />
ja selle esimene sekretär.<br />
Ta tegi palju eestikeelse<br />
kirjasõna levitamiseks, olles<br />
<strong>Tartu</strong>sse selle tarvis asutatud<br />
kesklao asjaajaja, koostas<br />
esimese eestikeelse raamatukaubanduse<br />
kataloogi «Kirja<br />
kulutaja» 1840. Ta oli ak-<br />
E A G L E V I S I O N<br />
ÜHEKUULISED KONTAKTLÄÄTSED<br />
alates 140 krooni paar<br />
Soola 8, <strong>Tartu</strong><br />
Emajõe Ärikeskus I korrus<br />
Tel 737 1060, tartu@eagle-vision.ee<br />
www.eagle-vision.ee<br />
tiivselt tegev «Tarto ja Võro<br />
Ma-Rahva kalendri väljaandmisel»<br />
ning koostas esimese<br />
eesti kirjanduse ajaloo, mis<br />
ilmus küll pärast tema surma.<br />
Jürgensoni peetakse ka suure<br />
eesti-saksa sõnaraamatu<br />
mõtte algatajaks. Idee teostas<br />
hiljem Ferdinand Johann Wiedemann.<br />
Ettekandepäeval räägib<br />
Malle Salupere Martin Asmusest<br />
elementaarkooliõpetajate<br />
seminari asutamisel, Valve-<br />
Liivi Kingisepp Jürgensonist<br />
eesti keele lektorina, Reet<br />
Neithal Jürgensonist kirjandusloolasena<br />
ja Kersti Taal<br />
Jürgensoni-näolisest ÕESist.<br />
<strong>Ülikooli</strong> kultuuriklubi. KULTUURIKLUBI<br />
Tahe paneb rattad käima<br />
Mari-Liis Jakobson<br />
Kultuuriklubi<br />
meediatoimkonna juht<br />
Üldiselt omistatakse rahale<br />
suurt edasiviivat jõudu. Siiski<br />
ei saa seda ainuvõimalikuks<br />
lugeda. Hea näide on<br />
siin ülikooli kultuuriklubi.<br />
Teisipäeva õhtuti koguneb<br />
<strong>Tartu</strong> Üliõpilasmajja auditooriumitäis<br />
noori, sekka<br />
ka mõni küpsem isik. Nad<br />
istuvad maha ning ei tõuse<br />
enne suhteliselt hiliseid tunde,<br />
kui kõik nädala tööviljad<br />
üle vaadatud ning eesseisvad<br />
ülesanded jagatud.<br />
Kahel nädalal aastas – kevadel<br />
ning sügisel, jõuavad<br />
nad vaevu toolile toetudagi.<br />
Pigem on neid näha mööda<br />
linna oma siniste jopede välkudes<br />
ringi jooksmas ning<br />
toimekalt korraldusi jagamas<br />
või täitmas.<br />
Kultuuriklubi on vabatahtlike<br />
ühendus, mille liikmed<br />
on tudengid ning vilistlased.<br />
Klubi kuulub üliõpilasmaja<br />
alluvusse ning on mittetulunduslik.<br />
Põhieesmärk on<br />
kevad- ning sügis<strong>päevad</strong>e korraldamine,<br />
kuid tegelikkuses<br />
pakub see veel mitmesuguseid<br />
väljakutseid.<br />
Mis meelitab siis tudengit<br />
üles näitama altruistlikku vaimu<br />
ning oma niigi nappi vaba<br />
aega veel sellise sehkendamisega<br />
sisustama?<br />
Ühtpidi on see tudengile<br />
võimalus harjutada kätt organiseerimistöös,<br />
õppida kõike,<br />
mida sisaldab endast professionaalse<br />
asjaajaja töö. Teistpidi<br />
on see aga kollektiivne<br />
looming. Valmistatakse ju<br />
üheskoos ette laiaulatuslikku<br />
festivali, mis pakub kogu linnarahvale<br />
nädalast melu ning<br />
erinevatele (üliõpilas)organisatsioonidele<br />
samuti eneseteostust.<br />
Ning emotsionaalne<br />
kingitus, mida teevad lustlevad<br />
külastajad, pole võrreldav<br />
energiaga!<br />
Kokku on ülikooli kultuuriklubil<br />
43 aktiiv- ning toetajaliiget.<br />
Teadustöö ei vastandu<br />
arstiks olemisele<br />
Aija Sakova<br />
6. oktoobril toimus <strong>arstiteaduskonna</strong><br />
üliõpilaste<br />
teaduskonverents. Ettekannetega<br />
esines 11 uurijat või<br />
uurimisgruppi.<br />
Teadustööga ei tegele mitte<br />
kõik arstiteaduse üliõpilased.<br />
UT uuris, mis on noorte teadlaste<br />
motivatsioon teadustööga<br />
tegelemiseks ja millised<br />
on alad, mida uuritakse.<br />
Küsimustele vastasid arstiteaduse<br />
5. aasta tudengid<br />
Tõnis Pruler ja Kristel Pulges<br />
ning 6. aasta üliõpilane Monika<br />
Reesev.<br />
Mis oli ettekande teema,<br />
millega konverentsil<br />
osalesite?<br />
Kristel Pulges: Meid on<br />
uurimisgrupis kokku kolm:<br />
Tõnis Pruler, Monika Hallaste<br />
ja mina. Töö teemaks on «Antioksüdant<br />
UPF-1 parandab<br />
isheemiajärgset kontraktiilset<br />
funktsiooni isoleeritud roti<br />
südamel».<br />
Monika Reesev: Minu<br />
ettekande pealkiri on «Parodontiidi<br />
seos tervisliku seisundiga<br />
ning selle majandusliku<br />
hindamise võimalused».<br />
Kes teie tööd juhendab?<br />
Tõnis Pruler: Meil on mitu<br />
juhendajat: teadur Jaak Kals,<br />
dots Ursel Soomets, prof Joel<br />
Starkopf, dots Andres Pulges<br />
ja prof Mihkel Zilmer.<br />
M.R.: Mind juhendavad<br />
dots Kersti Meiesaar ja dots<br />
Mare Saag.<br />
Kas teadustööga tegelemine<br />
on arstitudengite<br />
hulgas levinud? Suuremast<br />
osast saavad vist<br />
praktiseerivad arstid?<br />
M.R.: Minu kursusel on<br />
vahest kümmekond inimest,<br />
kes mingil hetkel on teadustööga<br />
tegelnud, aga pole selle<br />
juurde jäänud.<br />
T.P.: Sellel aastal on paraku<br />
teaduskonverentsil suhteliselt<br />
vähe töid.<br />
Samas aga peab ka arvestama,<br />
et kõigil ei pruugi<br />
tööd valmis olla, sest esitamise<br />
tähtaeg oli sellel aastal<br />
tavapäratult vara, juba juuni<br />
lõpus.<br />
Mis on teadustöö tegemise<br />
motivatsioon?<br />
M.R.: Üks osa huvi, pisut<br />
eneseupitamist, et ehk tuleb<br />
välja midagi enneolematut<br />
ja huvitavat, ja kindlasti kogemus.<br />
Õpib koguma ja analüüsima<br />
materjali ning vaatama<br />
seda kriitiliselt, sest ega kogu<br />
teadus kuld pole. Palju on<br />
ka sellist, mille väärtus on<br />
kaheldav.<br />
K.P.: Teadustöö annab<br />
võimaluse uuritavasse erialasse<br />
põhjalikult süveneda<br />
ning saada eri metoodikate<br />
rakendamise ning teadusasutuste<br />
ja spetsialistide koostöö<br />
kogemusi.<br />
Huvi korral on võimalik<br />
oma hilisem doktoritöö ühendada<br />
praeguse tegevusega.<br />
T.P.: Teadustööga tegelemine<br />
ei ole absoluutselt takistuseks,<br />
et saada praktiseerivaks<br />
arstiks.<br />
Pigem see just aitab luua<br />
ettekujutuse, kuidas on ained<br />
ja ravimid, mida niigi kõik<br />
arstid igapäevatöös pidevalt<br />
kasutavad, välja töötatud.<br />
Arstiteaduse üliõpilased Tõnis Pruler, Kristel Pulges, Monika<br />
Hallaste ja Monika Reesev pärast edukat üliõpilaste<br />
teaduskonverentsil esinemist. AIJA SAKOVA<br />
A R S T I T E A D U S K O N N A PÄ E VA D<br />
<strong>8.</strong> oktoobril kl 10 Biomeedikumis konverents «Arstiteaduste<br />
tulevikuperspektiivid».<br />
«Arstiteaduskonna teaduse tulevikusuundumustest viimase viie<br />
aasta teadustöö tulemuste valguses» – prof Eero Vasar.<br />
«Arstiteaduskonna molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskus<br />
– Eesti ja Euroopa Liidu teaduse tippkeskus» – prof Raivo Uibo.<br />
«Biomeditsiin kui ühine märksõna bioloogile ja arstile» – prof<br />
Juhan Sedman.<br />
«Tervise Arengu Instituut Eesti arsti- ja terviseteadustes» – instituudi<br />
direktor Maarike Harro.<br />
Kl 14 TÜ aulas aktus.<br />
Kas olete juba spetsialiseerunud?<br />
K.P.: Eriala ei ole veel välja<br />
valinud, kuna paljud huvitavad<br />
ained on alles sellel või<br />
järgmisel aastal. Arstiteaduskonnas<br />
ei ole põhimõtteliselt<br />
vaja spetsialiseeruda enne<br />
residentuuri minekut.<br />
T.P.: Mida varem hakata<br />
huvi tundma köitvate ainete<br />
vastu ja vabatahtlikult haiglas<br />
käima, seda parem.<br />
M.R.: Spetsialiseerumise<br />
küsimus on raske. Ei ole veel<br />
otsustanud, aga arvan, et valge<br />
kittel ja stetoskoop ei ole<br />
minu rida. Hetkel on midagi<br />
kindlat veel raske öelda.<br />
Seletage lühidalt, mida<br />
uurite.<br />
T.P.: Katsetasime ühte<br />
uut antioksüdantset peptiidi<br />
nimega UPF-1 roti südamel.<br />
Kunstlikult tekitasime roti<br />
südamele infarkti ja uurisime,<br />
kas selle aine manustamine<br />
mõjutab südame töö taastumist<br />
pärast infarkti. Tulemused<br />
saime mõneti sellised,<br />
mida ootasime (tõestasime<br />
UPF-1 soodsat toimet südame<br />
töö taastumisele).<br />
M.R.: Hiiri ja rotte ma ei<br />
jooksuta ega korralda nendega<br />
ühtegi eksperimenti. Uurin<br />
<strong>8.</strong> oktoober 2004 UNIVERSITAS TARTUENSIS 3<br />
tervishoiuökonoomikat. See<br />
on valdkond, mis hindab<br />
näiteks mõne ravivõtte, ravimite<br />
kulu ja tulu majanduslikku<br />
efektiivsust. Eesmärk<br />
on kasutada ja kulutada võimalikult<br />
säästvalt haigete ja<br />
haigekassa rahasid, et sellest<br />
võimalikult paljud patsiendid<br />
võidaks.<br />
Millised on töö tulemused?<br />
M.R.: Viimaste aastate<br />
uuring on näidanud, et<br />
ravimata hambad on riskifaktoriks<br />
paljudele sagedastele<br />
süsteemsetele haigustele.<br />
Eestis on aga hambaravi ühelt<br />
poolt alatasustatud, teisalt<br />
ei saa väga suur osa inimesi<br />
endale hambaravi lubada. Samuti<br />
ravi tihti ei väärtustata.<br />
Hiljem võivad mitteravimisel<br />
olla oluliselt suuremad ja kulukamad<br />
tagajärjed.<br />
Millised on tulevikuplaanid?<br />
M.R.: Ei tahaks esialgseid<br />
ideid veel kõvasti välja öelda.<br />
T.P.: Plaanis on jätkata<br />
samalaadset tööd. Aga juba<br />
uute ja huvipakkuvamate<br />
ainetega, sest biokeemia instituudis<br />
on sünteesitud hulgaliselt<br />
analoogseid, veidi teiste<br />
omadustega antioksüdantseid<br />
molekule.<br />
U U D I S E D<br />
Regionaalminister<br />
Türi kolledžis<br />
6. oktoobril külastas ülikooli<br />
Türi kolledžit regionaalminister<br />
Jaan Õunapuu.<br />
Minister kohtus kolledži<br />
töötajatega ja pidas avaliku<br />
loengu, kus käsitles Eesti regionaalarengut.<br />
Maalitudengite<br />
suvenäitus<br />
4. oktoobrist saab TÜ raamatukogu<br />
III korrusel näha valikut<br />
maaliosakonna tudengite<br />
suvepraktika töödest. Suvepraktika<br />
toimus juulis Võrumaal<br />
Nursis.<br />
Maalipraktika juhendaja<br />
oli kunstnik Jüri Kask, sellest<br />
võttis osa 18 üliõpilast igalt<br />
kursuselt.<br />
Näitus jääb avatuks 6. novembrini.<br />
Narvas arutati<br />
vanalinna tulevikku<br />
5. oktoobril toimus Narva<br />
raekojas seminar «Narva vanalinn<br />
– minevik, olevik, tulevik».<br />
Üritus oli pühendatud märtsipommitamise<br />
60. aastapäevale,<br />
Haagi konventsiooni<br />
ning Euroopa kultuurikonventsiooni<br />
50. aastapäevale.<br />
Seminaril pidas ettekande ka<br />
TÜ Narva Kolledži direktor<br />
Katri Raik.<br />
Seminari korraldasid muinsuskaitseamet,<br />
Narva linnavalitsus,<br />
Narva kolledž, Pro<br />
Narva ja Narva muuseum.<br />
Üliõpilasteater<br />
Rootsis festivalil<br />
<strong>Tartu</strong> Üliõpilasteater osaleb<br />
<strong>8.</strong>-10. <strong>oktoobrini</strong> Norrköpingis<br />
Rootsis rahvusvahelisel teatrifestivalil<br />
Theater-Forum 2004.<br />
Teater viib festivalile oma<br />
viimase lavastuse Daniil<br />
Harmsi «Jelisaveta Bam» (lavastaja<br />
Kalev Kudu).<br />
Y-galeriis näitus<br />
«Ruum 312A»<br />
7. oktoobril avati Y-galeriis<br />
rühmituse Ruum 312A näitus<br />
«Ruum 312A: TALLINN-<br />
TARTUS».<br />
Maale, graafikat, digifotosid,<br />
skulptuuri ja objektikunsti<br />
eksponeerivad Viivi Aavik,<br />
Jaan Elken, Kreg A-Kristring,<br />
Agur Kruusing, Urve Küttner,<br />
Leonhard Lapin, Tiiu Pallo-<br />
Vaik, Mari Roosvalt, Kaarel<br />
Vulla, Hannes Starkopf ja<br />
Vergo Vernik.<br />
Näitus jääb avatuks 17. <strong>oktoobrini</strong>.<br />
«Kalevipoja» saksakeelse<br />
tõlke esitlus<br />
Täna kell 15 esitlevad Saksa<br />
saatkond ja sisekaitseakadeemia<br />
Teaduste Akadeemias<br />
saksakeelse «Kalevipoja» uut<br />
väljaannet.<br />
Antud «Kalevipoja» tõlge<br />
pärineb aastast 1900 Ferdinand<br />
Löwelt, millele on lisatud<br />
kaasaegne kommentaaride<br />
ja märkuste osa.<br />
Prof Peter Peterseni välja<br />
antud ja Mayeri kirjastuse kirjastatud<br />
teose eessõna on kirjutanud<br />
prof Peter Petersen,<br />
saatesõnad on Jaan Krossilt.<br />
Lühikokkuvõtte laulude kohta<br />
koos märkustega annab eepose<br />
lisas Ülo Valk. Kommentaaride<br />
autorid on TÜ professorid<br />
Ülo Valk ja Rein Veidemann,<br />
Cornelius Hasselblatt ja prof<br />
Peeter Järvelaid.<br />
Esitlusel esitavad Eesti rahvamuusikat<br />
Tuule Kann ja<br />
Igor Tõnurist.
4 UNIVERSITAS TARTUENSIS <strong>8.</strong> oktoober 2004<br />
I N M E M O R I A M<br />
Selma Laanes<br />
16. okt 1914 – 3. okt 2004<br />
3. oktoobril lahkus teenekas<br />
mikrobioloog dots Selma<br />
Laanes. Selma Laanes lõpetas<br />
TÜ <strong>arstiteaduskonna</strong> kiitusega<br />
1940 ning töötas pärast lõpetamist<br />
ülikooli mikrobioloogia<br />
instituudis rohkem kui 50 aastat.<br />
1944 lahkus koos paljude<br />
tolleaegsete õppejõududega<br />
Laanese õpetaja, mikrobioloogia<br />
instituudi juhataja prof<br />
Karl Schlossmann. Ainsana<br />
jäi instituudist Eestisse noor<br />
assistent Selma Laanes, kes<br />
rasketes sõjajärgsetes oludes<br />
taaskäivitas meditsiinilise mikrobioloogia<br />
õpetamise.<br />
Laanes töötas mikrobioloogia<br />
instituudis vanemassistendina<br />
ja 1952. aastast<br />
dotsendina, olles üks neist<br />
vähestest TÜ õppejõududest,<br />
kes on õpetanud üliõpilasi<br />
100 semestri vältel.<br />
Tema sulest on ilmunud üle<br />
70 teaduspublikatsiooni ja<br />
õppevahendi. Peamised uurimisteemad<br />
on olnud imikute<br />
ja väikelaste soolemikrofloora<br />
nakkusliku kõhulahtisuse<br />
puhul, tuberkuloosi mikrobioloogiline<br />
diagnostika, inimese<br />
normaalse mikrofloora<br />
laktobatsillide omadused,<br />
samuti gripiviiruste epidemioloogia.<br />
Paralleelselt õppe- ja teadustööga<br />
töötas ta ka praktilise<br />
mikrobioloogina, olles<br />
<strong>Tartu</strong> Kliinilise Haigla mikrobioloogialabori<br />
juhataja.<br />
Oma täpsuse ja korrektsusega<br />
andis dotsent Laanes<br />
meeldejääva panuse rohkem<br />
kui 5000 sõjajärgse Eesti arsti<br />
UNIVERSITAS<br />
TARTUENSIS<br />
TARTU ÜLIKOOLI AJALEHT<br />
Tellimise indeks 00892<br />
Ilmub reedeti. Tiraaþ 3200<br />
Trükk: o/ü Greif<br />
ettevalmistusse.<br />
Aastast 1937 oli Selma Laanes<br />
Eesti Naisüliõpilaste Seltsi<br />
liige, 1993 valiti ta ENÜSi auvilistlaseks<br />
märkimisväärse panuse<br />
eest seltsi taasasutamisel.<br />
Tema tööd on korduvalt<br />
tunnustatud medalite ja aukirjadega.<br />
Seoses 90. sünnipäevaga<br />
tunnustas rektor<br />
Jaak Aaviksoo tänavu dots<br />
Selma Laanest pikaajalise<br />
koostöö eest TÜ tänukirja ja<br />
väikese medaliga.<br />
Dots Selma Laanes on<br />
paljude tänaste Eesti mikrobioloogide<br />
õpetaja ning<br />
endine kolleeg. Ka enamik<br />
tänase TÜ mikrobioloogia<br />
instituudi töötajaist on<br />
tema õpilased või õpilaste<br />
õpilased. Dots Laanese elutööd<br />
hindab kõrgelt kogu<br />
eesti arstkond, sügava austusega<br />
jäävad teda mälestama<br />
endised töökaaslased.<br />
Arstiteaduskond<br />
Mikrobioloogia instituut<br />
I D - K A A R D I G A R A A M AT U K O K K U<br />
Alates 1. oktoobrist on TÜ raamatukogus võimalik lugejaks<br />
registreeruda ID-kaardiga. Registreerumine on tasuta. Lugejakaarti<br />
sellisel juhul ei väljastata.<br />
Hoonesse saab sisse kas lugejapiletiga või ID-kaardiga, kui<br />
lugeja isikukood on andmebaasis.<br />
Laenutada saab ID-kaardiga ainult see, kes on lugejaks võetud<br />
ID-kaardi alusel.<br />
ID-kaardiga registreerunud lugeja saab oma andmeid vaadata<br />
ka e-kataloogis ESTER ja tellida veebis raamatuid.<br />
Kui lugejal on juba olemas lugejakaart ja ta soovib ennast<br />
ümber registreerida ID-kaardiga, siis tuleb pöörduda infopunkti.<br />
Ümberregistreerumine on tasuta.<br />
Uuendus sai teoks Hansapanga abiga.<br />
Lisainfo: raamatukogu infopunkt, tel 737 5702.<br />
L O E N G<br />
USA prof Richard Jenseni loeng<br />
«USA presidendivalimised»<br />
13. oktoobril kl 16 keemiaringis<br />
Prof Richard Jensen töötas veel hiljuti Illinoisi <strong>Ülikooli</strong> Chicagos<br />
asuvas üksuses. Ta on USA valimiste ning hääletamissüsteemi<br />
ekspert, kes toimetab poliitikateemalist päevalehte.<br />
Loeng toimub inglise keeles.<br />
Osavõtust teatada: kokkotae@state.govc või tel 668 8150.<br />
65<br />
Raik-Hiio Mikelsaar, professor<br />
– 13. oktoober<br />
60<br />
Hans Korge, lektor – 12. oktoober<br />
45<br />
Aivo Tamm, kuraator – 9.<br />
oktoober<br />
Õ N N I T L E M E<br />
Maire Merioja, ülikooli esindaja<br />
Ida-Virumaal – 12. oktoober<br />
30<br />
Tarmo Strenze, erakorraline<br />
assistent – 9. oktoober<br />
Kadri Ukrainski, teadur – 10.<br />
oktoober<br />
25<br />
Küllike Koppel, laborant – 13.<br />
oktoober<br />
Vastutav väljaandja Illari Lään<br />
Tegevtoimetaja Varje Sootak<br />
Reporter Aija Sakova<br />
Infotoimetaja Leane Morits<br />
Keeletoimetaja Marika Kullamaa<br />
Küljendaja Ergi Prommik<br />
<strong>Ülikooli</strong> 18, <strong>Tartu</strong> 50090<br />
Tel: 737 5680, 514 2300<br />
E-post: ajaleht@ut.ee<br />
Faks: 737 5440<br />
http://www.ut.ee/ajaleht<br />
TEATED<br />
<strong>8.</strong> ja 9. oktoobril korraldavad TÜ<br />
puhta matemaatika instituudi<br />
matemaatika didaktika õppetool<br />
ja Hiiu maakond Hiiumaal Kärdla<br />
Kultuurikeskuses XXXI matemaatikaõpetajate<br />
<strong>päevad</strong>.<br />
Päevakava ja info: www.kaina.<br />
edu.ee, urve@kaina.edu.ee.<br />
10. oktoobril kl 13 kutsub <strong>Tartu</strong><br />
<strong>Ülikooli</strong>-Jaani kogudus kõiki lapsi<br />
koos vanematega <strong>Tartu</strong> Jaani<br />
kirikusse lõikustänupüha puhul<br />
peetavale lastepäevale.<br />
Info: Kristina Mägi, tel 5346 1407.<br />
Kunstide osakond (Lai 34) vajab<br />
nais- ja meesmodelle.<br />
Info: Rein Külm, tel 737 5879,<br />
5347 3059.<br />
12. oktoobrist on TÜ Pärnu Kolledži<br />
fuajees võimalik vaadata<br />
Epp-Maria Kokamäe õlimaalide<br />
näitust «Vihmase suve pildid».<br />
Välja on pandud 15 sellel suvel<br />
valminud maali. Näitus on avatud<br />
31. <strong>oktoobrini</strong>.<br />
K E E LT E K U R S U S E D<br />
LOENGUD<br />
12. oktoobril kl 12 avalik loeng<br />
«Olles terve – olen aktiivne» Kohtla-Nõmme<br />
klubis. Kl 13.45 avalik<br />
loeng «Mis segab meid olla terve?»<br />
Kohtla-Nõmme põhikoolis.<br />
Lektor Kohtla-Järve Meditsiinikooli<br />
direktor, TÜ <strong>arstiteaduskonna</strong><br />
magistrant Erika Kruup. Info:<br />
Maire Merioja, tel 332 1217.<br />
13. oktoobril kl 12.15 esineb ph<br />
aud 128 kursuse «Eesti avalik<br />
haldus» raames ETV peadirektor<br />
Ilmar Raag.<br />
KAITSMISED<br />
14. oktoobril kl 15 kaitseb Eduard<br />
Maron TÜ nõukogu saalis<br />
doktoritööd «Serotonin function<br />
in panic disorder: From clinical<br />
experiments to brain imaging<br />
and genetics».<br />
Keelekeskuses algavad bulgaaria ja<br />
läti keele kursused algajatele<br />
Bulgaaria keel:<br />
19. okt – 23. dets (40 tundi)<br />
T kl 17 – 1<strong>8.</strong>30 Paabelis, ruum 115<br />
N kl 17 – 1<strong>8.</strong>30 Paabelis, ruum 114<br />
Läti keel:<br />
13. okt – 15. dets (40 tundi)<br />
K kl 16.15 – 19.30 Näituse 2, ruum 209<br />
Info: kersti.reinson@ut.ee, tel 737 5357.<br />
I T- K O O L I T U S T Ü T Ö Ö TA J AT E L E<br />
Struktuuriüksuse veebilehe loomine ja haldamine<br />
ülikooli veebihaldussüsteemiga<br />
AutomatWeb<br />
Kursus on mõeldud neile ülikooli töötajaile, kes haldavad või<br />
hakkavad haldama struktuuriüksuse kodulehekülge.<br />
Kursuse maht: 5 t praktilist tööd arvutiklassis.<br />
Lektor: Raivo Rang, Struktuur Meedia OÜ.<br />
Toimumiskoht: avatud ülikooli arvutiklass, TÜ raamatukogu<br />
III k, Struve 1a (õppekirjanduse lugemissaali ees).<br />
Toimumisaeg: I rühm K, 27. okt (vabu kohti pole), II rühm R,<br />
5. nov 10.30–13, 13.45–16. Vajadusel avatakse ka III rühm:<br />
T, 9. nov 11–13 ja 13.45–16.30.<br />
Kursuse sisu: www.ut.ee/it/teenused/koolitus.<br />
Kursuse maksumus ülikooli sisekäibega: 320 kr.<br />
Registreerumine ja info: IT osakond, Riina Reinumägi 737<br />
5442, riina.reinumagi@ut.ee.<br />
E - Õ P P E PÄ E V<br />
14. oktoobril kell 10 – 12<br />
13. oktoobril kl 9.30 toimub <strong>Tartu</strong><br />
<strong>Ülikooli</strong> hommikupalvus <strong>Ülikooli</strong><br />
18-227.<br />
Info: Rudolf Osman, tel 51 27 302.<br />
Koolitus «Kuidas teha<br />
müüdavat e-õppe kursust?»<br />
TÜ meedia ja kommunikatsiooni õppetooli teadur Pille Pruulmann-Vengerfeldt<br />
ja avatud ülikooli turundusspetsialist Siim<br />
Juks tutvustavad eduka e-õppe kursuse koostamist ning selgitavad,<br />
millistele detailidele tuleks juba enne kursuse avalikkuse<br />
ette toomist tähelepanu pöörata. Praktilist nõu annab<br />
rahanduse instituudi projektijuht Karin Liikane.<br />
Koolitus leiab aset videokonverentsina üheaegselt Tallinnas<br />
ja <strong>Tartu</strong>s. Huvilistel on võimalik osaleda kohapeal TPÜs Narva<br />
mnt 29-K544 ja <strong>Tartu</strong>s Lossi tn 3-112.<br />
Võimaluse korral ette registreeruda aadressil:<br />
siim.juks@ut.ee.<br />
Kell 15.15 – 16.45 E-õppe päeva avalik diskussioon «Õpin<br />
ennast tööle». Diskussiooni veavad Larissa Jõgi TPÜst ja Tiia<br />
Ristolainen TÜst. Huvilistel on võimalik osaleda kohapeal<br />
või TPÜs ja TÜs.<br />
Diskussioon reaalajas: video.ut.ee. Samuti on võimalik esitada<br />
diskussioonil osalejatele küsimusi.<br />
Alates 11. oktoobrist on kõigil võimalik:<br />
• osaleda tasuta e-kursusel «Internetis otsimise õpetus»,<br />
• osaleda internetipõhistel avalikel e-kursustel,<br />
• osa saada põnevast viktoriinist «E-õppe võimaluste<br />
leidmine Internetis»,<br />
• lugeda edukate e-õppijate arvamusi veebipõhisest<br />
õppest,<br />
• tutvuda e-ülikooli täienduskoolituspakkumisega<br />
(2004/2005).<br />
Info: www.e-uni.ee/e-oppija.<br />
Juhendajad prof Veiko Vasar<br />
ja van-teadur Jakov Šlik (TÜ<br />
psühhiaatria kliinik).<br />
Oponent prof David Nutt, Bristoli<br />
Ülikool.<br />
15. oktoobril kl 14.15 kaitseb<br />
Liivi 2-404 Evelin Avi matemaatika-informaatikateaduskonna<br />
magistritööd «Esimest liiki integraalvõrrandite<br />
lahendamine<br />
tuumafunktsioone baasina kasutava<br />
kollokatsioonimeetodiga»<br />
matemaatika alal.<br />
Juhendaja dots Uno Hämarik.<br />
Oponent v-teadur Toomas Raus.<br />
15. oktoobril kl 16.15 kaitseb TÜ<br />
nõukogu saalis Matti Mõttus<br />
füüsika doktoritööd «Lühilainelise<br />
päikesekiirguse väli<br />
pajuvõsas» keskkonnafüüsika<br />
erialal.<br />
Juhendajad külalisprof Tiit<br />
Nilson, prof Juhan Ross, <strong>Tartu</strong><br />
Observatoorium, prof Hannes<br />
Tammet.<br />
Oponendid dr Pauline Stenberg,<br />
K O R P ! S A K A L A S T I P E N D I U M I F O N D<br />
kuulutab välja stipendiumikonkursi kogusummas 40 000 Eesti<br />
krooni.<br />
Stipendiumid jaotuvad alljärgnevalt:<br />
Üks stipendium á 15 000 kr, kaks stipendiumit á 10 000 kr ja<br />
üks stipendium á 5000 kr.<br />
Kandideerida võivad Eesti üliõpilased (sh residendid, magistrandid<br />
ja doktorandid), kes õpivad:<br />
a) normaalõppeaja raames erialadel, mille õppekava on<br />
rahvusvaheliselt akrediteeritud,<br />
b) reeglina väga headele ja headele hinnetele ja<br />
c) kellel ei ole akadeemilisi võlgnevusi.<br />
Täpsem info: sakala.zzz.ee<br />
S E M I N A R<br />
«Actual Developments in the European<br />
Research Area» 14. oktoobril kl 13-15.45<br />
SA Domus Dorpatensis (Raekoja plats 1/<strong>Ülikooli</strong> 7)<br />
13 – 13.45 Dr Martin Grabert, KoWi tegevjuht, Brüsseli<br />
esinduse juhataja<br />
«Multilateral Research Funding – Basics of<br />
ERA»<br />
13.45 – 14.30 Ülle Must, SA Archimedes, <strong>Tartu</strong> büroo<br />
juhataja «Estonia in Framework Programs –<br />
past, present, future»<br />
15 – 15.45 Dr Martin Grabert «Evolution of the 7th<br />
Framework Programme – State of the Art<br />
and Outlook»<br />
Osavõtust teatada 13. oktoobriks: dorpatensis@dorpatensis<br />
.ee või tel 737 6137.<br />
Ürituse korraldab SA Domus Dorpatensis<br />
(www.dorpatensis.ee) TÜ teadus-arendusosakonna<br />
(www.ut.ee/ta) ja Applied Phenomics LLC – molecular<br />
expression profiling solutions (www.appliedphenomics.com)<br />
toetusel.<br />
U U R I M I S K O N K U R S S<br />
KONTSERT<br />
<strong>8.</strong> oktoobril kl 19 esinevad Vanemuise<br />
kontserdimajas Rainbow-<br />
Jazz ‘04 sarjas trio BILANX<br />
(Rootsi/Soome) – Aki Rissanen<br />
(klaver), Ants Meristo Big Band<br />
Mickeys, Taavo Remmel (kontrabass),<br />
Agan.Aimla@Rull.Tuovinen.<br />
Festivali peaesineja Lonnie<br />
Smith trio (USA) – Lonnie Smith<br />
(B3 hammond orel), Peter Bernstein<br />
(kitarr) ja Joe Farnsworth<br />
(löökpillid). Kaastegev Lembit<br />
Saarsalu (saksofonid).<br />
Piletid 200, 150 ja 100 kr.<br />
10. oktoobril kl 16 Vanemuise<br />
kontserdimajas Eesti Rahvusmeeskoori<br />
60. juubeli kontsert.<br />
Dirigendid Ants Soots, Uno Järvela,<br />
Kuno Areng, Olev Oja ja<br />
Ants Üleoja.<br />
Ajaloolis-läbilõikeline kava koori<br />
eri perioodide tähenduslikematest<br />
teostest, fragmendid filmiarhiivist<br />
koos sõnalise osaga.<br />
Piletid 60 ja 40 kr.<br />
Tallinna Linnavalitsus kuulutab<br />
TÜ üliõpilastele välja uurimiskonkursi<br />
«Teenused lastele ja lastega<br />
peredele Tallinnas».<br />
Lubatud on moodustada kuni 4-liikmelisi uurimisgruppe.<br />
Tingimused<br />
Eesmärk on saada Tallinna linna lastekaitsetöötajatele usaldusväärne<br />
teatmematerjal linnas paiknevatest asutustest ja<br />
organisatsioonidest, füüsilistest ja juriidilistest isikutest, kes<br />
pakuvad mitmesuguseid teenuseid lastele ja lastega peredele.<br />
Teenused peavad hõlmama haridust, päevahoidu, vabaaja tegevusi,<br />
hoolekannet, tervishoidu, majutust, puhkust, koolitust<br />
ja heategevust. Teenuse osutajad ei tohi olla linnaasutused.<br />
Teenuse osutajad tuleks tegevusvaldkondade kaupa üksteisest<br />
eristada ja teenused peaksid olema ükshaaval kirjeldatud. Samuti<br />
tuleks välja tuua sihtgrupid, kellele teenust osutatakse<br />
ja tingimused teenuse saamiseks, osutaja kontaktandmed ja<br />
maksumus teenuse saajale.<br />
Kasutatud allikad peavad olema usaldusväärsed ja kontrollitud,<br />
töö peab sisaldama kasutatud allikate nimekirja.<br />
Töö esitamise tähtaeg on 17. november. Tööd esitada nii<br />
paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Kirjalikult esitatud tööd<br />
saata Tallinna Linnavalitsusse Ingrid Reinsalu nimele: Vabaduse<br />
väljak 7, 15199 Tallinn; ingrid.reinsalu@tallinnlv.ee.<br />
Võitjate autasustamine toimub TÜ Tallinna päeval 25. nov.<br />
Hindamine ja premeerimine: töid hindab 5-liikmeline komisjon<br />
(TÜ, Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna Sotsiaal- ja<br />
Tervishoiuameti esindajad ning vastava teema ekspert(did).<br />
Preemiad: I koht 8000, II 5000 ja III koht 3000 kr.<br />
Komisjonil on sobiva töö puudumisel õigus jätta mõni koht<br />
välja andmata või preemiafond ümber jagada.<br />
Lisainfo: Ingrid Reinsalu, tel 640 4226, ingrid.reinsalu@talli<br />
nnlv.ee; Reet Rääk, tel 645 7802, reet.raak@tallinnlv.ee.
Change language