Eesti Haigekassa analüüs “Sclerosis Multiplex'i Eesti ravijuhendile”

Eesti Haigekassa analüüs “Sclerosis Multiplex’i Eesti 

ravijuhendile” 

Juhendi väitel on Sclerosis Multiplex kõige sagedasem neuroloogiline haigus, mis 

põhjustab puude teket noortel täiskasvanutel. Eestis levimus erinevatel andmetel on 

52-100/100 000 elaniku kohta ehk arvuliselt ~1500 isikut. 

Haiguse iseloomulikemateks esmasümptomiteks on tundlikkuse häired, 

nägemishäired ning liikumishäired. 

Sclerosis Multiplex’i diagnoos põhineb kliinilistel andmetel ja parakliinilistel 

meetoditel (peaaju magnetresonantstomograafiline (MRT) uuring ning oligoklonaalse 

gammopaatia määramine liikvorist). Haigestumise alguseks loetakse esmasümptomite 

teket (enamasti tundlikkuse häired). 

Juhendi lisas 3 on esitatud tabelkujul McDonald et al. 2001. Sclerosis Multiplex’i 

diagnoosikriteeriumid: 

Kliinilisi Koldeid, Muud nõudmised diagnoosi kinnitamiseks 

ägenemisi neurol. leide 

2 või enam 2 või enam Pole vajalikud; kliiniline tõendus on piisav 

(on soovitatav, aga kui on olemas, peab sobima 

Sclerosis Multiplex’iga) 

2 või enam 1 Disseminatsioon ruumis: MRT-s või positiivne liikvor ja 

2 või enam MRT kollet, mis sobivad Sclerosis 

Multiplex’iga või järgnev kliiniline ägenemine uues 

piirkonnas 

1 2 või enam Disseminatsioon ajas MRT-s või teine kliiniline 

ägenemine 

1 (monosümp- 1 Disseminatsioon ruumis MRT-s või positiivne liikvor ja 

toomne) 

2 või enam MRT kollet, mis sobivad Sclerosis 

Multiplex’iga 

JA 

disseminatsioon ajas MRT-s või teine kliiniline 

ägenemine 

0 (algusest 1 Positiivne liikvor 

progresseeruv) 

JA 

disseminatsioon ruumis - MRT-s - 9 või enam T2 kollet 

peaajus 

või 2 või enam SA kollet või 4-8 peaaju ja 1 SA kolle 

või positiivne VEP ja 4-8 MRT kollet 

või positiivne VEP ja vähem kui 4 peaaaju kollet ja 1 

SA kollet 

JA 

Disseminatsioon ajas MRT-s või jätkuv 

progresseerumine 1 aasta jooksul 

Haigusele on iseloomulikud ägenemised, millede korral tekib või lisandub 

neuroloogiline(sed) sümptom(id), esineda võivad nii subjektiivsed sümptomid kui 

objektiivne leid, mis püsivad vähemalt 24 tundi. Ägenemist ei saa diagnoosida, kui 

neuroloogiliste sümptomite süvenemine on seotud näiteks uroinfektsiooni või 

palavikuga. Uue ägenemise diagnoosimiseks peab järjestikuste ägenemiste vahe 

olema vähemalt 30 päeva.

Haiguse progresseerumist iseloomustab neuroloogiliste sümptomite süvenemine 

ägenemiste vahelisel perioodil. 

Ravitasandeid on hetkel 3: 

- perearst – kelle poole patsient pöördub esmaste kaebuste tekkimisel ning kes 

Sclerosis Multiplex’i esmasümptomite esinemise korral suunab patsiendi 

neuroloogile. Samas ravib ka haigusega seotud mitteneuroloogilisi sümptomeid; 

- neuroloog – demüeliniseeriva haiguse kahtluse korral suunab patsiendi MRT 

uuringule. Uuringul leitud visualiseeritud kollete korral suunab patsiendi 

statsionaaris töötava neuroloogi juurde diagnoosi kinnitamiseks. Nõustab ja 

konsulteerib haigusega seotud probleemide lahenduste osas; 

- statsionaaris töötav neuroloog ja spetsialiseeritud Sclerosis Multiplex’i keskus– 

annab hinnangu haiguse eelnevatele episoodidele, kliinilisele pildile, MRT 

uuringu tulemusele. Otsustab liikvori analüüsi vajalikkuse. Hindab olemasolevaid 

andmeid tulenevalt McDonaldí diagnoosikriteeriumitest. Saab panna lõpliku 

diagnoosi (koos alavormiga). Lähtuvalt püstitatud diagnoosist ja esinevatest 

sümptomitest määrab edasise ravi ning koostab raviplaani. 

Lastel (alla 18-aastastel) esineva haiguse diagnoosi püstitab ning ravi määrab vaid 

konsiilium. 

Eesti Haigekassa poolt koostatud ravijuhendi analüüs koosneb järgmistest 

osadest: 

I Hetkeolukord Sclerosis Multiplex’i ravijuhendis nimetatud tervishoiuteenuste 

kasutamisel 

II “Sclerosis Multiplex’i Eesti ravijuhendi” rakendumisel tervishoiuteenuste osutamise 

mõju Haigekassa kuludele 

III Hinnang “Sclerosis Multiplex’i Eesti ravijuhendis” nimetatud ravimite kohta 

IV Kokkuvõte 

I Hetkeolukord Sclerosis Multiplex’i ravijuhendis nimetatud 

tervishoiuteenuste kasutamisel 

Tervishoiuteenuste analüüsi aluseks on tervishoiuteenuse osutajate poolt 2005. aastal 

vormistatud ning Eesti Haigekassale esitatud raviarved, millel on põhidiagnoosina 

kodeeritud hulgiskleroos G35 või muu täpsustatud äge dissemineeritud 

demüelinisatsioon G36.8. 

Analüüsis on arvestatud ravijuhende töörühma poolt koostatud kuluobjektide loetelu. 

Kuna nimetatud loetelu hõlmab ainult eriarstide poolt teostatavaid tegevusi, siis 

keskendub analüüs eriarstiabile ja selle raames tehtavatele teenustele. Analüüs ei 

hõlma tervishoiuteenuste loetelus esinevaid ravimeid, kuid arvesse on võetud beetainterferoon- 

ja tsütostaatilise raviga kaasnevad tervishoiuteenused.

ÜLDSTATISTIKA 

2005. aastal esitati 1012 isiku kohta 3891 raviarvet, millel on märgitud põhihaigusena 

eelpool nimetatud diagnoosid, neist 867 isikut (85,7%) on saanud eriarstiabi. 

Ambulatoorset ja päevaravi sai 724 isikut (71,5%), statsionaarset 362 isikut (35,8%) 

ja taastusravi 112 isikut (11,1%). 

1. Statsionaarne eriarstiabi 

Vastavalt juhendile teostatakse statsionaarselt järgmisi ravietappe: 

1) diagnoosimine, diagnoosi täpsustamine, ägenemise järgne teise arvamuse 

andmine (30% isikutest); 

2) ägenemise ravi (80%); 

3) beeta-interferoonravi (5%); 

4) tsütostaatiline ravi (15%); 

5) põiehäirete ravi (80%); 

6) plaaniline statstionaarne ravi (30%). 

Statsionaarset ravi sai 2005. aastal 362 isikut. 

1.1. Voodipäevad 

2005. aasta raviarvete alusel varieerub voodipäevade arv 5-st 8-ni, mis jääb juhendes 

väljapakutu (3-11 päeva vastavalt hospitaliseerimise eesmärgile) piiresse. Kasutatud 

on ka järelravi voodipäeva (kood 2047), keskmiselt 5,5 päeva isiku kohta. Vastavalt 

juhendele võiks järelravi vaja minna 3-10 päeva ulatuses interferoon-, põiehäirete ja 

plaanilise ravi korral. 

Kood Nimetus Hulk Isiku kohta 

2001 SISEHAIGUSED 366 5,3 

2011 KIRURGIA (16 –AASTANE JA VANEM ISIK) 16 8 

2029 NEUROLOOGIA 2398 7,9 

2040 VERESOONTEKIRURGIA 16 16,0 

2044 I ASTME INTENSIIVRAVI 20 4,0 

2045 II ASTME INTENSIIVRAVI 1 1,0 

2047 JÄRELRAVI 241 5,6 

2050 LASTENEUROLOOGIA 26 13,0 

2059 III A ASTME INTENSIIVRAVI 2 2,0 

1.2. Analüüsid ja uuringud 

Biokeemilistest analüüsidest tuleks juhendi kohaselt 1 kord kõigile haigetele 

hoolimata ravietapist teostada: glükoos (kood 6500b), kreatiniin (kood 6500d), uurea 

(kood 6501a), AST (kood 6501k), ALT (kood 6501l), kaalium (kood 6502a), 

naatrium (kood 6502b) ja C-reaktiivne valk (kood 6504a). 

Neist on 2005. aasta raviarvete alusel haigetel määratud glükoosi (kood 6500b) 72 

isikule (8% haigetest) keskmiselt 8 korda ja C-reaktiivset valku (kood 6504a) 296 

isikule (34% haigetest) keskmiselt 1,5 korda. Samas on tehtud hulgaliselt teisi 

biokeemilisi analüüse.


6500A ALBUMIIN 35 1,0 

6500B GLÜKOOS BIOLOOGILISES VEDELIKUS (A,S) 72 8,0 

6501C BILIRUBIINI FRAKTSIOONID 17 1,2 

6501G KOLESTEROOLI FRAKTSIOONID 34 1,1 

6501H LAKTAATDEHÜDROGENAAS 18 1,1 

6502D KLOOR 2 2,0 

6502C RAUD 5 1,0 

6502F KALTSIUM, IONISEERITUD KALTSIUM 28 1,5 

6502H MAGNEESIUM 2 1,0 

6502K LAKTAAT 14 2,0 

6502L TRIGLÜTSERIIDID 90 1,1 

6502O GAMMA-GLUTAMÜÜLTRANSFERAAS 16 1,1 

6502P KREATIINKINAAS 20 1,1 

6502S RF (LATEKSTEKST, KUNI 3 LAHJENDUST) 4 1,0 

6502T ASO (LATEKSTEST, KUNI 3 LAHJENDUST) 2 1,0 

6503F HDL KOLESTEROOL (OTSENE MÄÄRAMINE) 92 1,1 

6503G LDL KOLESTEROOL (OTSENE MÄÄRAMINE) 20 1,1 

6504A CRV KVANTITATIIVSELT 451 1,5 

6504B CK - MB FRAKTSIOONI AKTIIVSUS 4 1,0 

6504C LIPAAS 1 1,0 

6505B HAPPELIS - ALUSELINE TASAKAAL 14 7,0 

6505D SEERUMVALGUD TURBIDIMEETRILISELT VÕI NE 71 1,5 

6506A GLÜKOHEMOGLOBIIN EL. FOREESIL VÕI AVATU 1 1,0 

6506B ASO KVANTITATIIVSELT 6 1,0 

6506C RF KVANTITATIIVSELT 4 1,0 

6506D VALKUDE FOREES GEELIL 5 1,0 

6506E PANKREASE AMÜLAAS 3 1,0 

6506G IGG URIINIS JA LIIKVORIS (NEFELOMEETRILI 43 1,0 

6512A MIKROALBUMIIN NEFELOMEETRILISELT 55 1,4 

6512C TRANSFERRIIN, NEFELOMEETRILINE MÄÄRAMINE 2 1,0 

6513 GLÜKEERITUD HB FRAKTSIOON HBA1C ANALÜSAA 15 1,1 

6515 IMMUNOFIKSATSIOON 23 1,0 

Vereanalüüsid 

Vereanalüüsidest näeb ravijuhend kõigile haigetele ette vereanalüüsi (kood 6574) ja 

settekiiruse määramise (kood 6571). Neid kahte koodi 2005.a. raviarvetel kasutatud 

pole, küll on teostatud mitmeid muid vereuuringuid. 


6577 PATOLOOGILINE HEMOGRAMM 94 1,3 

6583 RAKKUDE IMMUUNOFENOTÜPEERIMINE LÄBIVOOLU 5 5,0 

6553A APTT 10 1,1 

6553B PROTROMBIINI INDEKS (UUS NIMI: TROMBOPLA 21 1,1 

6553D TROMBIINI AEG 1 1,0 

6553G FIBRINOGEEN 7 1,2 

6555B ANTITROMBIIN III 1 1,0 

6555F D-DIMEERID 11 1,2 

6575A TROMBOTSÜÜTIDE MIKROSKOOPILINE UURING 2 2,0

Uriinianalüüsid 

Ravijuhend näeb kõigile haigetele ette uriinianalüüsi testribaga (kood 6602) 1-5 korda 

isiku kohta, kuid 2005. aasta raviarvetel seda koodi kasutatud pole. 


6604 SADEME MIKROSKOOPIA (SUPRAVITAALVÄRVINGU 110 1,3 

6609 AINEVAHETUSHAIGUSTE SKRIININGTESTID 1 1,0 

Mikrobioloogilised analüüsid 

Juhend soovitab kõigil haigetel teha materjali külvi ja tundlikkuse määramise (koodid 

6710a, 6720 ja 6725). 2005. aastal teostati neid uuringuid järgmiselt: 

Materjali külvi (koodid 6710a ja 6710b) tehti vastavalt 52 ja 2 isikule keskmiselt 1,7 

ja 1 korda isiku kohta. 

Tekitaja samastamist (kood 6720) tehti 27 isikule 1,4 korda. 

Ravimitundlikkust määrati (koodid 6725a ja 6725b) vastavalt 18 ja 9 inimesel 

keskmiselt 1,1 ja 1,3 korda. 


6701 ALGMATERJALI MIKROSKOOPILINE UURING 5 1,3 

6712 VEREKÜLV BACTEC SÜSTEEMIGA 3 1,5 

6720 HAIGUSTEKITAJA SAMASTAMINE 39 1,4 

6726 HAIGUSTEKITAJA RAVIMITUNDLIKKUSE MÄÄRAMI 13 1,1 

6727 ANTIBAKTERIAALSE PREPARAADI MINIMAALSE I 1 1,0 

6730 SÜÜFILISE EKSPRESS DIAGNOSTIKA 14 1,1 

6731 WIDALI REAKTSIOON. HEMAGLUTINATSIOONIREA 19 1,7 

6710A BIOLOOGILISE MATERJALI (V.A VERI) AEROOB 86 1,7 

6710B BIOLOOGILISE MATERJALI KÜLV SEENTELE 2 1,0 

6716A BIOLOOGILSE MATERJALI ANAEROOBNE KÜLV 1 1,0 

6725A HAIGUSTEKITAJA RAVIMITUNDLIKKUSE MÄÄRAMI 24 1,3 

6725B TUNDLIKKUSE MÄÄRAMINE RESERVREA PREPARAA 10 1,1 

Immunoloogilised analüüsid 

Diagnoosimisel peaks kasutama liikvori antikehade uuringuid (koodid 6816 ja 

6834b), immunofluorestsentsuuringut (kood 6836) ja ANCA määramist (kood 6837). 

Neid on 2005. aastal teostatud 1-4 korda isiku kohta. 


6816 HORMOONIDE, TUUMORMARKERITE JA AUTOANTIK 128 3,9 

6818 HAIGUSTEKITAJA VASTASTE ANTIKEHADE VÕI 44 2,3 

6820 ELISA UURING ÜHE TESTAUGUGA 77 1,8 

6821 ERAKORRALINE ELISA UURING 2 2,0 

6822 HBSAG, ANTI-HIV-1/-2 UURING ELISA MEETOD 9 1,0 

6831 ANTIKEHA (PROTEINAAS 3, MÜELOPEROKSIDAAS 3 1,0 

6836 IMMUNOFLUORESTSENTS- (IF) UURING KOMMERT 26 1,5 

6837 ANCA MÄÄRAMINE IMMUNOFLUORESTSENTS-UURIN 29 1,0 

6852 ÜLD-IGE MÄÄRAMINE KEMILUMINESTSENTS (LIA 2 1,0 

6834A HORMOONIDE, AFP JA HCG UURING KEMILUMIN 75 2,3 

6834B KASVAJA-, ANEEMIA-, JM. MARKERITE, RAVIM 108 1,9

6834C INTERLEUKIINIDE, ERÜTROPOIETIINI, DEOKSÜ 11 2,8 

6834D IMMUNOLOOGILINE UURING RADIOISOTOOP- (RI 1 1,0 

6835B IMMUNOFLUORESTSENTS- (IF) UURING AUTOANT 13 1,0 

Liikvorianalüüsid 

Liikvori uuringutest soovitab juhend diagnoosimisel ja plaanilise ravi korral 

elektroforeesi (kood 6643), mida raviarvete alusel 2005.a. teostati 42 isikule. 


6641 TSÜTOOS 79 1,1 

6642 TSÜTOGRAMM 10 1,1 

6643 LIIKVORI ELEKTROFOREES 85 2,0 

1.3. Radioloogilised uuringud 

Radioloogilistest uuringutest näeb juhend ette ultraheliuuringut 1-5 korda isikule ja 

MRT-d 1 kord isikule, vajadusel (u. 30% uuringutest) kontrastainega. 10% haigeid 

võib vajada neelamisuuringut (kood 6078). 

2005. aastal on ultraheliuuringut (kood 6001) kasutatud 175 isiku puhul, keskmiselt 2 

korda isiku kohta. MRT-d teostatud 88 isikul, sagedusega 1,7 korda isiku kohta. 

Kontrastainet kasutatud 28 isiku uuringul (21% uuringutest), 1,1 korda isiku kohta. 

Neelamisuuringut on kasutatud 15 haigel. Sagedusega 1-2 korda isiku kohta on läbi 

viidud ka erinevaid kompuuter- ja röntgenuuringuid, mille teostamist juhend ei 

käsitle.


6001 SONOGRAAFILINE UURING 374 2,1 

6002 VAGINAALNE VÕI REKTAALNE SONOGRAAFIA 8 1,0 

6003 PINDMISTE KUDEDE ULTRAHELIUURING 4 1,0 

6005 ULTRAHELI DOPPLERI UURING KÕHUKOOPAST 4 1,0 

6006 ULTRAHELI DOPPLERI UURING VERESOONTELE 7 1,4 

6012 KILPNÄÄRME ULTRAHELIUURING 1 1,0 

6053 KONTRASTAINE ÜKS ANNUS MRT-UURINGUL 32 1,1 

6054 NÕRGA VÄLJAGA MRT-UURING 1 1,0 

6055 TUGEVA VÄLJAGA MRT-UURING 152 1,7 

6056 KOMPUUTERTOMOGRAAFIA (PEA UURING) 30 1,0 

6057 KOMPUUTERTOMOGRAAFIA (ÜKS ANATOOMILINE P 5 1,0 

6058 KOMPUUTERTOMOGRAAFIA (KAKS ANATOOMILIST 4 1,0 

6060 HAMMASTE PANORAAMÜLESVÕTE 1 1,0 

6063 LÜLISAMBA KAELAOSA RÖNTGENOGRAAFIA (KAKS 4 1,0 

6064 RINNA- VÕI NIMMELÜLIDE RÖNTGENOGRAAFIA ( 12 1,2 

6065 JÄSEMETE, LUUDE JA LIIGESTE RÖNTGENOGRAA 10 1,4 


6067 RINDKERE OTSEÜLESVÕTE 81 1,1 

6068 RINDKERE KÜLGÜLESVÕTE 3 1,0 

6069 NINA KÕRVALKOOBASTE ÜLESVÕTE 2 1,0 

6070 KOPSUDE RÖNTGENOSKOOPIA 1 1,0 

6078 SÖÖGITORU, MAO JA DUODEENUMI LIHTKONTRAS 16 1,1 

6079 MAO JA DUODEENUMI KAKSIKKONTRASTEERIMINE 3 1,5 

6081 IRRIGOSKOOPIA KAKSIKKONTRASTEERIMISEGA 1 1,0 

6086 KÕHUKOOPA ÜLEVAATLIK RÖNTGENOGRAAFIA 4 1,0 

6088 INTRAVENOOSNE UROGRAAFIA 1 1,0 

6095 MITTETRANSPORDITAVA HAIGE RÖNTGENIÜLESVÕ 2 1,0 

6112 LUUTIHEDUSE UURING 1 1,0 

6120 KOMPUUTERTOMOGRAAFIA (PEA UURING) KONTRA 5 1,0 



1.4. Funktsionaaldiagnostilised uuringud 

Elektrokardiograafilisi (kood 6323) ja ehhokardiograafilisi uuringuid (kood 6340) 

näeb juhend statsionaarses ravietapis ette plaanilise ravi (30% isikutest) ja 

tsütostaatikumiravi korral (15% isikutest). 

2005. aastal on elektrokardiograafilist uuringut (kood 6323) tehtud 162 isikule 191 

korral. Teostatud on ka muude koodidega funktsionaaldiagnostilisi uuringuid. 


6250 ELEKTROENTSEFALOGRAAFIA UURING DIGITAALK 7 1,0 

6255 ESILEKUTSUTUD SOMATOSENSOORSETE AJUPOTEN 2 1,0 

6254 ESILEKUTSUTUD AJUPOTENTSIAALIDE UURIMINE 2 2,0 

6258 ELEKTROMÜOGRAAFIA 23 1,1 

6320 ELEKTROKARDIOGRAAFIA 23 1,1 

6323 ELEKTROKARDIOGRAAFIA KOOS KOMPUUTERANALÜ 191 1,2 

6326 HOLTERI MONITOORING 2 1,0 

6330 VÄRVIDOPPLERIGA EHHOKARDIOGRAAFIA 33 1,0

1.5 Uroloogilised teenused 

Põie kateteriseerimine (kood 7159) on vajalik põiehäirete ravi korral (kuni 20 korda 

isiku kohta), plaanilise ravi korral (2-3 korda isikule) ja tsütostaatilise ravi puhul. 

2005.a. teostati seda keskmiselt 3,4 korda isiku kohta. 

Urodünaamilist uuringut (kood 7171) tehakse kuni 5% haigetele põiehäireid ravides. 

2005. aasta raviarvetel ei kajastu. 

Põiehäirete ravi korral on vajalikud ka punktsiooniga epitsüstostoomia (kood 7165) ja 

epitsüstostoomi vahetus (kood 7162), viimast teostati 2005.a. 5 isikul. 


7159 KATEETERDAMINE 194 3,4 

7160 PÜSIKATEETRI PAIGALDAMINE 4 1,0 

7162 EPITSÜSTOSTOOMI VAHETUS 6 1,2 

1.6. Taastusraviteenused ja psühhoteraapia: 

Juhendi järgi peaks kõigile haigetele teostama füsioteraapiat (kood 7041) – vastavalt 

hospitaliseerimise põhjusele 3-15 korda isikule ja psühhoteraapiat (kood 7601) 1-5 

korda isikule. 10-20% haigetest vajab pereteraapiat (kood 7603) 1-5 korda isiku kohta 

ja 50-80% haigetest grupiteraapiat (kood 7602) 1-10 korda isiku kohta. 

2005. aasta raviarvetel kajastub teostatud ravi järgmiselt: 

Füsioteraapia kasutamist raviarvetel jälgida ei saa, sest füsioteraapia protseduuride 

tegemine on arvestatud voodipäeva hinna hulka ning füsioterapeudi teenus lisati 

tervishoiuteenuste loetellu alates 1.04.2006.a. Teostatud on muid taastusraviteenuseid 

kokku 270-le isikule 2393 korral. 

Psühhoteraapiat on läbi viidud 144 isikule (17%) keskmiselt 4 korda. Pere- ja 

grupiteraapia koodi arvetel ei kajastu, see eest on tehtud logopeedilist ravi ja 

psühholoogilist kompleksuuringut kokku 47 haigele 54 korral. 


7011 MASSAAŽISEANSS MÕÕDUKATE JA TUGEVATE TSE 159 5,9 

7016 RAVIVÕIMLEMISSEANSS ÜHELE HAIGELE (KESTU 2 225 9,2 

7017 INDIVIDUAALNE RAVIVÕIMLEMISSEANSS BASSEI 9 9 

7601 PSÜHHOTERAAPIA SEANSS ÜHELE HAIGELE 585 4,1 

7610 PSÜHHOLOOGILINE KOMPLEKSUURING (ÜHELE HA 40 1,0 

7611 LOGOPEEDILINE KOMPLEKSUURING (ÜHELE PATS 5 1,0 

7612 LOGOPEEDI KÕNERAVISEANSS PERIFEERSETE KÕ 5 5,0 

7613 LOGOPEEDI KÕNERAVISEANSS TSENTRAALSETE J 4 2,0 

Kaasuvate haiguste ja diferentsiaaldiagnostiliste põhjuste tõttu on statsionaarsetele 

haigetele teostatud hulgaliselt erinevaid ravijuhendis mittenimetatud analüüse ja 

protseduure. 

2. Ambulatoorne eriarstiabi ja päevaravi (edaspidi: ambulatoorne ravi) 

Vastavalt juhendile teostatakse ambulatoorselt järgmisi ravietappe:

1) diagnoosimine (10% isikutest); 

2) ägenemise ravi (10%); 

3) beeta-interferoonravi koos kaasnevate uuringute ja protseduuridega (10%); 

4) tsütostaatiline ravi koos kaasnevate uuringute ja protseduuridega (5%); 

5) põiehäirete ravi koos kaasnevate uuringute ja protseduuridega (80%). 

Ambulatoorset ravi sai 2005. aastal 724 isikut. 

2.1 Vastuvõtud ja koduvisiidid 

Eriarsti vastuvõtte (koodid 3001, 3002 ja 3004) võib juhendi järgi olla 1-4 ühe isiku 

kohta. Raviarvete alusel toimus eelmisel aastal 1834 vastuvõttu 991 isikule, 

keskmiselt 1,85 vastuvõttu isikule. 

Psühholoogide vastuvõttu näeb juhend ette 1 kord haige kohta, eelmisel aastal toimus 

75 vastuvõttu 51 isikule, keskmiselt 1,5 korda isiku kohta. 

Õe vastuvõtt peaks toimuma 1-5 korda vastavalt haige probleemile. 2005.a. raviarvete 

alusel toimus 555 vastuvõttu 163 isikule, keskmiselt 1,5 korda isiku kohta. 


3001 ARST-RESIDENDI VASTUVÕTT, V.A ÜLDARSTIAB 2 1,0 

3002 ERIARSTI ESMANE VASTUVÕTT 609 1,3 

3004 ERIARSTI KORDUV VASTUVÕTT 1223 2,4 

3006 PSÜHHIAATRI VASTUVÕTT 1 1,0 

3007 PSÜHHOLOOGI VASTUVÕTT 75 1,5 

3008 ÕE VÕI ÄMMAEMANDA ISESEISEV VASTUVÕTT 555 3,4 

3020 ERIARSTI KODUVISIIT 9 1,0 

2.2 Analüüsid ja uuringud 

Biokeemilistest analüüsidest tuleks juhendi kohaselt teostada järgmiseid: 

1 kord kõigile ambulatoorsetele haigetele hoolimata ravietapist: glükoos (kood 

6500b), kreatiniin (kood 6500d), uurea (kood 6501a), AST (kood 6501k), ALT (kood 

6501l), kaalium (kood 6502a), naatrium (kood 6502b) ja C-reaktiivne valk (kood 

6504a). 

Kõiki neid uuringuid on 2005.a. ambulatoorsetele haigetele ka teostatud: glükoosi 4 

isikule, kreatiniini 82 isikule, uureat 80 isikule, AST 119 isikule, ALT 118 isikule, 

kaaliumi 101 isikule, naatriumi 100 isikule ja C-reaktiivset valku 94 isikule. Samas on 

tehtud suurel hulgal paljusid teisi biokeemilisi analüüse. 


6500A ALBUMIIN 2 1,0 

6500B GLÜKOOS BIOLOOGILISES VEDELIKUS (A,S) 5 1,3 

6500C VALK BIOLOOGILISES VEDELIKUS (S) 1 1,0 

6500D KREATINIIN (S) 134 1,6 

6501A UUREA (S) 132 1,7 

6501B BILIRUBIIN (S) 32 1,2 

6501C BILIRUBIINI FRAKTSIOONID 5 1,3 

6501D KUSIHAPE (S) 1 1,0 

6501F KOLESTEROOL (S) 67 1,3 

6501G KOLESTEROOLI FRAKTSIOONID 14 1,2

6501H LAKTAATDEHÜDROGENAAS 4 1,3 

6501J LEELISFOSFATAAS 5 1,3 

6501K AST (S) 279 2,3 

6501L ALT (S) 278 2,4 

6502A KAALIUM (S) 230 2,3 

6502B NAATRIUM (S) 230 2,3 

6502C RAUD 2 1,0 

6502F KALTSIUM, IONISEERITUD KALTSIUM 3 1,0 

6502L TRIGLÜTSERIIDID 31 1,1 

6502O GAMMA-GLUTAMÜÜLTRANSFERAAS 7 2,3 

6502P KREATIINKINAAS 10 1,1 

6502R CRV (LATEKSTEST, KUNI 3 LAHJENDUST) (S) 1 1,0 

6502S RF (LATEKSTEKST, KUNI 3 LAHJENDUST) 1 1,0 

6502T ASO (LATEKSTEST, KUNI 3 LAHJENDUST) 1 1,0 

6503F HDL KOLESTEROOL (OTSENE MÄÄRAMINE) 36 1,1 

6503G LDL KOLESTEROOL (OTSENE MÄÄRAMINE) 3 1,0 

6504A CRV KVANTITATIIVSELT 161 1,7 

6504D ALFA - AMÜLAAS (S) 3 1,0 

6505D SEERUMVALGUD TURBIDIMEETRILISELT VÕI NE 10 2,5 

6506B ASO KVANTITATIIVSELT 2 1,0 

6506C RF KVANTITATIIVSELT 3 1,0 

6506D VALKUDE FOREES GEELIL 2 1,0 

6506G IGG URIINIS JA LIIKVORIS (NEFELOMEETRILI 1 1,0 

6512A MIKROALBUMIIN NEFELOMEETRILISELT 2 2,0 

6513 GLÜKEERITUD HB FRAKTSIOON HBA1C ANALÜSAA 3 1,0 

6515 IMMUNOFIKSATSIOON 11 1,0 

Vereanalüüsid 

Vereanalüüsidest peaks kõigile haigetele tegema 1 kord vereanalüüsi (kood 6574) ja 

settekiiruse määramise (kood 6571), lisaks interferoonravi puhul 1 kord hemogrammi 

(kood 6577). Esimest kahte koodi 2005. a. raviarvetele märgitud ei ole, hemogrammi 

tehtud 15 isikule. Teostatud on ka üksikuid muid vereuuringuid. 


6553A APTT 1 1,0 

6553B PROTROMBIINI INDEKS (UUS NIMI: TROMBOPLA 2 1,0 

6553G FIBRINOGEEN 2 1,0 

6555B ANTITROMBIIN III 1 1,0 

6555F D-DIMEERID 2 1,0 

6556A PROTEIIN C, 1 1,0 

6556B APCR 1 1,0 

6557A FAKTORI MÄÄRAMINE 1 1,0 

6575A TROMBOTSÜÜTIDE MIKROSKOOPILINE UURING 2 2,0 

6577 PATOLOOGILINE HEMOGRAMM 21 1,4 

6584 RETIKULOTSÜÜTIDE MÄÄRAMINE LÄBIVOOLU TSÜ 1 1,0 

Uriinianalüüsid 

Ravijuhend näeb kõigile haigetele ette uriinianalüüsi testribaga (kood 6602) 1 kord 

isiku kohta, kuid 2005. aasta raviarvetel seda koodi kasutatud pole.

Mikrobioloogilised analüüsid 

Juhend soovitab kõigil haigetel teha materjali külvi ja tundlikkuse määramise (koodid 

6710a, 6720 ja 6725). 2005. aastal teostati neid uuringuid järgmiselt: 

Materjali külvi (koodid 6710a) tehti vastavalt 5 isikule keskmiselt 1,2 korda isiku 

kohta. 

Tekitaja samastamist (kood 6720) tehti 5 isikule 1,4 korda. 

Ravimitundlikkust määrati (koodid 6725a) 3 inimesel 1 kord. 


6710A BIOLOOGILISE MATERJALI (V.A VERI) AEROOB 6 1,2 

6716A BIOLOOGILSE MATERJALI ANAEROOBNE KÜLV 1 1,0 

6720 HAIGUSTEKITAJA SAMASTAMINE 7 1,4 

6725A HAIGUSTEKITAJA RAVIMITUNDLIKKUSE MÄÄRAMI 3 1,0 

6726 HAIGUSTEKITAJA RAVIMITUNDLIKKUSE MÄÄRAMI 4 1,0 

6730 SÜÜFILISE EKSPRESS DIAGNOSTIKA 2 1,0 

6731 WIDALI REAKTSIOON. HEMAGLUTINATSIOONIREA 1 1,0 

Immunoloogilised ja allergoloogilised analüüsid 

Diagnoosimisel kasutatakse liikvori antikehade uuringuid (koodid 6816 ja 6834b), 

immunofluorestsentsuuringut (kood 6836) ja ANCA määramist (kood 6837). 

Antikehade uuringuid on 2005. aastal teostatud 2-6 korda isiku kohta, IF ja ANCA 

uuringuid 1 kord isiku kohta. 


6816 HORMOONIDE, TUUMORMARKERITE JA AUTOANTIK 108 5,7 

6820 ELISA UURING ÜHE TESTAUGUGA 30 4,3 

6822 HBSAG, ANTI-HIV-1/-2 UURING ELISA MEETOD 4 1,0 

6834A HORMOONIDE, AFP JA HCG UURING KEMILUMIN 19 2,7 

6834B KASVAJA-, ANEEMIA-, JM. MARKERITE, RAVIM 48 2,4 

6836 IMMUNOFLUORESTSENTS- (IF) UURING KOMMERT 12 1,0 

6837 ANCA MÄÄRAMINE IMMUNOFLUORESTSENTS-UURIN 11 1,0 

6842 IMMUNOBLOT-UURING (1 PARAMEETER) 1 1,0 

6843 ANTIGEENI VÕI -KEHADE KOMPLEKSNE ANALÜÜ 1 1,0 

Liikvorianalüüsid 

Liikvori uuringutest soovitab juhend diagnoosimisel ja plaanilise ravi korral 

elektroforeesi (kood 6643), mida raviarvete alusel 2005.a. teostati 20 isikule. 


6641 TSÜTOOS 21,00 1,1 

6643 LIIKVORI ELEKTROFOREES 35,00 1,8 

2.3 Radioloogilised uuringud ja protseduurid 

Radioloogilistest uuringutest näeb juhend ette ultraheliuuringut jääkuriini 

määramiseks (kood 6001) 1 kord kõigile haigetele ja MRT-d diagnostika või 

interferoonravi korral 1 kord isikule, vajadusel (u. 30% uuringutest) kontrastainega.

2005. aastal on ultraheliuuringut (kood 6001) kasutatud 61 isiku puhul, keskmiselt 1,3 

korda isiku kohta. MRT-d teostatud 145 isikul, sagedusega 1,5 korda isiku kohta. 

Kontrastainet kasutatud 33 isiku uuringul (16% uuringutest), 1,1 korda isiku kohta. 

Suurel hulgal ja sagedusega 1-2 korda isiku kohta on läbi viidud ka kompuuter- ja 

röntgenuuringuid, mille teostamist juhend ette ei näe. 


6001 SONOGRAAFILINE UURING 78 1,3 

6006 ULTRAHELI DOPPLERI UURING VERESOONTELE 3 1,5 

6012 KILPNÄÄRME ULTRAHELIUURING 2 1,0 

6053 KONTRASTAINE ÜKS ANNUS MRT-UURINGUL 33 1,0 

6055 TUGEVA VÄLJAGA MRT-UURING 210 1,5 

6056 KOMPUUTERTOMOGRAAFIA (PEA UURING) 13 1,0 



6063 LÜLISAMBA KAELAOSA RÖNTGENOGRAAFIA (KAKS 2 1,0 

6064 RINNA- VÕI NIMMELÜLIDE RÖNTGENOGRAAFIA ( 9 1,1 



6067 RINDKERE OTSEÜLESVÕTE 4 1,0 

6078 SÖÖGITORU, MAO JA DUODEENUMI LIHTKONTRAS 1 1,0 

6079 MAO JA DUODEENUMI KAKSIKKONTRASTEERIMINE 1 1,0 

6086 KÕHUKOOPA ÜLEVAATLIK RÖNTGENOGRAAFIA 1 1,0 

6120 KOMPUUTERTOMOGRAAFIA (PEA UURING) KONTRA 2 1,0 



2.4. Funktsionaaldiagnostilised uuringud 

Elektrokardiograafilisi (kood 6323) ja ehhokardiograafilisi uuringuid (kood 6340) 

näeb juhend ambulatoorses ravietapis ette tsütostaatikumiravi korral (5% isikutest). 

2005. aastal on antud elektrokardiograafilist uuringut (kood 6323) ambulatoorselt 

tehtud 10 isikule. Teostatud on ka muude koodidega funktsionaaldiagnostilisi 

uuringuid. 


6250 ELEKTROENTSEFALOGRAAFIA UURING DIGITAALK 5 1,0 

6258 ELEKTROMÜOGRAAFIA 12 1,2 

6259 ELEKTROENTSEFALOGRAAFIA-VIDEOTELEMEETRIA 2 1,5 

6320 ELEKTROKARDIOGRAAFIA 4 1,0 

6323 ELEKTROKARDIOGRAAFIA KOOS 

KOMPUUTERANALÜ 

10 1,0 

6330 VÄRVIDOPPLERIGA EHHOKARDIOGRAAFIA 10 1,0 

2.5 Uroloogilised teenused 

Põie kateteriseerimine (kood 7159) on vajalik põieprobleemide ravi korral ja 

tsütostaatilise ravi puhul. 2005.a. teostati seda ühel isikul. 

Põiehäirete ravi korral on vajalik ka epitsüstostoomi vahetus (kood 7162), mida 

teostati 2005.a. 2 isikul.


7159 KATEETERDAMINE 2 2,0 

7162 EPITSÜSTOSTOOMI VAHETUS 5 2,5 

2.6. Taastusraviteenused ja psühhoteraapia: 

Juhende järgi peaks kõigile haigetele teostama füsioteraapiat (kood 7041) – vastavalt 

hospitaliseerimise põhjusele 1-5 korda isikule. 20% haigetest vajab psühholoogilist 

kompleksuuringut (kood 7610). 

Füsioteraapia kasutamist raviarvetel jälgida ei saa, sest füsioteraapia protseduuride 

tegemine on arvestatud ambulatoorse vastuvõtu hinna hulka ning füsioterapeudi 

teenus lisati tervishoiuteenuste loetellu alates 1.04.2006.a. Teostatud on muid 

taastusraviteenuseid kokku 58-le isikule 639 korral, keskmiselt 11 korda isikule. 

Psühholoogilist kompleksuuringut on teostatud ühele haigele. 


7011 MASSAAŽISEANSS MÕÕDUKATE JA TUGEVATE TSE 60 10,0 

7016 RAVIVÕIMLEMISSEANSS ÜHELE HAIGELE (KESTU 549 11,2 

7017 INDIVIDUAALNE RAVIVÕIMLEMISSEANSS BASSEI 30 10,0 

8000 TAASTUSRAVI AMBULATOORNE RAVIPÄEV 5 5,0 

7610 PSÜHHOLOOGILINE KOMPLEKSUURING (ÜHELE HA 1 1,0 

Kaasuvate haiguste ja diferentsiaaldiagnostiliste põhjuste tõttu on ambulatoorsetele 

haigetele teostatud hulgaliselt erinevaid ravijuhendis mittenimetatud analüüse ja 

protseduure. 

II “Sclerosis Multiplex’i Eesti ravijuhendi” rakendumisel 

tervishoiuteenuste osutamise mõju Haigekassa kuludele 

Tabelis 1 antakse ülevaade 2005. aasta raviarvetest, kus põhidiagnoosiks on märgitud 

diagnoosid G36.8 ja G35, kusjuures on kajastatud nimetatud diagnoosidega eriarstiabi 

ja üldarstiabi raviarved. Eraldi on välja toodud eriarstiabi arvete andmed, kuna 

käesolev juhend keskendub Sclerosis Multiplex’i diagnoosimisele ja ravile 

eriarstiabis. 

Tabel 1. Diagnoosiga G36.8 ja G35 raviarvete kulu 2005.aastal 

Kokku S.h Statsionaarne Ambulatoorne s.h ambulatoorne 

eriarstiabi 

eriarstiabi 1 s.h perearstiabi 

Isikuid 1 012 867 390 961 739 634 

Raviarveid 3 891 2 471 579 3 312 1 892 1 420 

Ravipäevi 118 049 90 225 44 889 73 160 45 336 27 824 

Arvete summa 5 650 818 5 631 794 4 036 721 1 614 097 1 595 073 19 024 

Kulu isiku kohta 5 583,81 6 495,73 10 350,57 1 679,60 2 158,42 30,01 

Arveid isiku kohta 3,84 2,85 1,48 3,45 2,56 2,24 

Kulu arve kohta 1 452,28 2 279,16 6 971,88 487,35 843,06 13,40 

Arve kestus päevades 30,34 36,51 77,53 22,09 23,96 19,59 

1 Ambulatoorse arstiabi andmed on arvestatud koos päevaravi andmetega.

Opereeritud isikuid 2 2 2 

Operatsiooniga 

raviarveid 

8 8 8 

Operatsiooniga arvete 

kestus päevades 

2 615 2 615 2 615 

Operatsiooniga arvete 

summa 

90 103 90 103 90 103 

Operatsiooniga arve 

keskmine kestus 

päevades 

Operatsiooniga arve 

keskmine kulu 

326,88 326,88 326,88 

11 262,86 11 262,86 11 262,86 

Ravijuhendis kajastatud tervishoiuteenuste kulude hindamisel võetakse aluseks 2005. 

aasta eriarstiabi raviarvete andmed, mis on esitatud tabelis 1. Kulude arvestamisel 

võetakse aluseks ravijuhendi koostajate poolt esitatud kuluobjektid, nende kasutamise 

sagedus ning kuluobjektide kasutuskordade arvud ühe juhu vältel. 

Peatüki lõpus on esitatud kulude hindamine lähtudes ravijuhendis esitatud Sclerosis 

Multiplex’i diagnoosiga inimeste arvust (1500 isikut). 

2.1. Statsionaarne ravi 

1) Statsionaarsel ravil diagnoositakse Sclerosis Multiplex, täpsustatakse diagnoosi ja 

antakse peale ägenemist teine arvamus 30%-le Sclerosis Multiplex’i diagnoosiga 

isikutest. Tabeli 1 andmetel on selliseid isikuid 260. 

Tabelis 2 on esitatud, võttes aluseks esitatud osakaalud ning kuluobjektid ning nende 

kasutamiskorrad, Sclerosis Multiplex’i diagnoosimise, diagnoosi täpsustamise ja 

teisese arvamuse andmise kulud. 

Tabel 2. Sclerosis Multiplex’i diagnoosimise, diagnoosi täpsustamise ja peale 

ägenemist teisese arvamuse andmisega seotud statsionaarse arstiabi kulude hinnang 

Teenuse nimetus Teenuse kood Min kulu Max kulu 

Tugeva väljaga MRT-uuring 6055 737 123 737 123 

Kontrastaine üks annus MRT-uuringul 6053 116 577 116 577 

Diagnostilisel või ravi eesmärgil organi/õõne punktsioon 7005 12 485 12 485 

Sonograafiline uuring 6001 37 194 37 194 

Neuroloogia 2029 511 877 853 128 

Füsioteraapia (kestus 60 min) 7041 126 409 210 681 

Psühholoogiline kompleksuuring (ühele haigele üks kord) 7610 97 017 97 017 

Psühhoteraapia seanss ühele haigele 7601 51 240 153 719 

Psühhoteraapia seanss perele 7603 13 681 27 363 

Psühhoteraapia seanss ühele haigele grupis (grupis seitse või kaheksa 

haiget) 7602 15 216 25 360 

Analüüs kaheksa- kuni kümneparameetrilise testribaga 6602 2 861 2 861 

Bioloogilise materjali (v.a veri) aeroobne külv 6710a 9 364 9 364 

Haigustekitaja samastamine 6720 12 225 12 225 

Haigustekitaja ravimitundlikkuse määramine (kuni 6 diski) 6725a 10 144 10 144 

Immunofiksatsioon 6515 162 042 162 042

Automaatuuring viieosalise leukogrammiga 6574 8 583 8 583 

Liikvori elektroforees 6643 31 212 31 212 

Vereanalüüsi üksikkomponent (Hgb, SR, Lk, Er, Hkt) 6571 2 861 2 861 

Naatrium 6502b 4 682 4 682 

Kaalium 6502a 4 682 4 682 

AST 6501k 3 902 3 902 

ALT 6501l 3 902 3 902 

Glükoos bioloogilises vedelikus 6500b 3 381 3 381 

Uurea 6501a 3 902 3 902 

Kreatiniin 6500d 3 381 3 381 

CRV kvantitatiivselt 6504a 8 583 8 583 

Tsütoos 6641 2 341 2 341 

Kasvaja-, aneemia- jm markerite, ravimite, spetsiifiliste antikehade 

uuring kemiluminestsentsmeetodil (LIA-meetod) (üks parameeter) 6834b 70 191 71 554 

Hormoonide, tuumormarkerite ja autoantikehade uuring 

ensüümimmunomeetodil (ELISA, automaatanalüsaatoril jm EIA) 6816 34 073 34 073 

Immunofluorestsentsuuring kommertsslaididel 6836 40 316 40 316 

ANCA määramine immunofluorestsentsuuringuga 6837 46 558 46 558 

Kulu kokku 2 188 003 2 741 194 

2) Sclerosis Multiplex’i ägenemise ravi on näidustatud 80%-le kõigist Sclerosis 

Multiplex’i diagnoosiga isikutest ehk 694 isikule. Tabelis 3 on esitatud Sclerosis 

Multiplex’i ägenemisega seotud statsionaarse ravi kulude hinnang. 

Tabel 3. Sclerosis Multiplex’i ägenemise statsionaarse eriarstiabi kulude hinnang 



Neuroloogia voodipäev 2029 2 275 008 3 185 011 

Füsioteraapia (kestus 60 min) 7041 1 123 632 1 685 448 



Psühhoteraapia seanss ühele haigele grupis 

(grupis seitse või kaheksa haiget) 7602 21 640 216 403 







Naatrium 6502b 12 485 12 485 

Kaalium 6502a 12 485 12 485 

AST 6501k 10 404 10 404 

ALT 6501l 10 404 10 404 


Uurea 6501a 10 404 10 404 

Kreatiniin 6500d 9 017 9 017 


Kulu kokku 4 292 552 6 305 379 

3) Beeta-interferoonravi on näidustatud 5% Sclerosis Multiplex’i diagnoosiga 

isikutest, seega 43 isikule. Kulude hinnang Beeta-interferoonravi korral on esitatud 

tabelis 4.

Tabel 4. Kulude hinnang statsionaarse beeta-interferoonravi korral 




Neuroloogia voodipäev 2029 312 814 312 814 

Järelravi 2047 52 800 52 800 






Analüüs kaheksa- kuni kümneparameetrilise testribaga 6602 477 477 





Vereanalüüsi üksikkomponent (Hgb, SR, Lk, Er, Hkt) 6571 477 477 

Naatrium 6502b 780 780 

Kaalium 6502a 780 780 

AST 6501k 650 650 

ALT 6501l 650 650 

Glükoos bioloogilises vedelikus 6500b 564 564 

Uurea 6501a 650 650 

Kreatiniin 6500d 564 564 


Kulud kokku 471 592 517 170 

4) Tsütostaatiline ravi on näidustatud 15%-le Sclerosis Multiplex’i diagnoosiga 

isikutes ehk 130 isikule. Statsionaarse tsütostaatilise ravi kulude hinnang on esitatud 

tabelis 5. 

Tabel 5. Tsütostaatilise raviga seotud kulude hinnang statsionaaris 



Elektrokardiograafia koos kompuuteranalüüsiga 6323 7 543 7 543 

Täismahus ehhokardiograafia 6340 94 156 94 156 

Kateeterdamine 7159 12 615 12 615 






Neuroloogia voodipäev 2029 255 938 426 564 







Naatrium 6502b 2 341 2 341 

Kaalium 6502a 2 341 2 341 

AST 6501k 1 951 1 951

ALT 6501l 1 951 1 951 


Uurea 6501a 1 951 1 951 

Kreatiniin 6500d 1 691 1 691 


Kulud kokku 621 093 901 325 

5) Neurogeensete põiehäirete ravi saavad ravijuhendi alusel statsionaarselt 80% 

Sclerosis Multiplex’i diagnoosiga isikutest ehk 694 isikut. Tabelis 6 on esitatud 

neurogeensete põiehäirete statsionaarse raviga seotud kulude hinnang. 

Tabel 6. Neurogeensete põiehäirete statsionaarse ravi kulude hinnang 



Urodünaamika uuring 7171 58 609 58 609 

Kateeterdamine 7159 1 345 584 1 345 584 

Punktsiooniga epitsüstostoomia 7165 282 989 282 989 

Epitsüstostoomi vahetus 7162 150 511 150 511 

Füsioteraapia (kestus 60 min) 7041 1 123 632 1 685 448 





Neuroloogia voodipäev 2029 455 002 5 005 018 

Järelravi 2047 281 602 2 816 016 








Naatrium 6502b 12 485 12 485 

Kaalium 6502a 12 485 12 485 

AST 6501k 10 404 10 404 

ALT 6501l 10 404 10 404 


Uurea 6501a 10 404 10 404 

Kreatiniin 6500d 9 017 9 017 


Kulu kokku 5 069 869 13 257 124 

6) Statsionaarne plaaniline ravi on näidustatud 30% ehk 260 Sclerosis Multiplex’i 

diagnoosiga isikule. Plaanilise statsionaarse ravi kulude hinnang on esitatud tabelis 7. 

Tabel 7. Statsionaarse plaanilise ravi kulude hinnang 





Söögitoru, mao ja duodeenumi lihtkontrasteerimine skoopial 6078 7 049 7 049 

Elektrokardiograafia koos kompuuteranalüüsiga 6323 15 086 15 086


Punktsiooniga epitsüstostoomia 7165 106 121 106 121 








Neuroloogia 2029 170 626 1 706 256 

Järelravi 2047 105 601 1 056 006 





Immunofiksatsioon 6515 32 408 32 408 




Naatrium 6502b 4 682 4 682 

Kaalium 6502a 4 682 4 682 

AST 6501k 3 902 3 902 

ALT 6501l 3 902 3 902 


Uurea 6501a 3 902 3 902 

Kreatiniin 6500d 3 381 3 381 


Tsütoos 6641 2 341 2 341 

Kasvaja-, aneemia- jm markerite, ravimite, spetsiifiliste 

antikehade uuring kemiluminestsentsmeetodil (LIA-meetod) 

(üks parameeter) 6834b 70 191 68 146 

Kulu kokku 1 666 008 4 591 415 

Statsionaarse ravi kulude hinnang kokku on esitatud tabelis 8. Tabelist 8 selgub, et 

statsionaarse ravi kulud oleksid, arvestades tabelis 1 toodud patsientide arvu, 

minimaalselt 14 309 117 krooni ja maksimaalselt 28 313 607 krooni. Seega 

statsionaarse ravi kulud suureneksid ravijuhendi alusel minimaalselt 10 272 396 

krooni võrra ja maksimaalselt 24 276 886 krooni võrra. 

Tabel 8. Sclerosis Multiplex’i diagnoosiga isikute statsionaarse eriarstiabi ravi kulude 

hinnang 

Min kulu Max kulu 

SM diagnoosimine, diagnoosi täpsustamine ja peale ägenemist 

teisese arvamuse andmine 2 188 003 2 741 194 

SM ägenemise ravi 4 292 552 6 305 379 

Beeta-interferoonravi 471 592 517 170 

Tsütostaatiline ravi 621 093 901 325 

Neurogeensete põiehäirete ravi 5 069 869 13 257 124 

Statsionaarne plaaniline ravi 1 666 008 4 591 415 

Statsionaarse ravi kulud kokku 14 309 117 28 313 607

Ambulatoorne ravi 

Ambulatoorne ravi on jagatud viieks alalõiguks. Allpool on esitatud erinevate “ravi 

etappide” korral patsientide osakaalud ning kulude hinnang. 

1) Ambulatoorselt diagnoositakse Sclerosis Multiplex’i 10%-l tabelis 1 esitatud 

eriarstiabi saanud isikul ehk 87 isikul. Diagnoosimisega seotud kulude hinnang on 

esitatud tabelis 9. 

Tabel 9. Ambulatoorselt Sclerosis Multiplex’i diagnoosimisega seotud kulude 

hinnang. 






Eriarsti esmane vastuvõtt 3002 10 664 10 664 

Eriarsti korduv vastuvõtt 3004 25 750 25 750 

Õe või ämmaemanda iseseisev vastuvõtt 3008 9 017 9 017 

Psühholoogi vastuvõtt 3007 19 681 19 681 






Immunofiksatsioon 6515 54 014 54 014 




Naatrium 6502b 1 561 1 561 

Kaalium 6502a 1 561 1 561 

AST 6501k 1 301 1 301 

ALT 6501l 1 301 1 301 


Uurea 6501a 1 301 1 301 


Kreatiniin 6500d 1 127 1 127 


Tsütoos 6641 780 780 

Kasvaja-, aneemia- jm markerite, ravimite, spetsiifiliste 

antikehade uuring kemiluminestsentsmeetodil (LIA-meetod) 

(üks parameeter) 6834b 23 056 23 283 

Hormoonide, tuumormarkerite ja autoantikehade uuring 

ensüümimmunomeetodil (ELISA, automaatanalüsaatoril jm 

EIA) 6816 11 358 11 358 

Immunofluorestsentsuuring kommertsslaididel 6836 13 439 13 439 

ANCA määramine immunofluorestsentsuuringuga 6837 15 519 15 519 

Kulud kokku 497 201 497 428 

2) Sclerosis Multiplex’i ägenemise ambulatoorse ravi kulude hinnangu aluseks on 

samuti eriarstiabi saanud 87 isikut ehk 10% kõigist eriarstiabi saanutest. Sclerosis 

Multiplex’i ägenemise ravi kulude hinnang on esitatud tabelis 10.

Tabel 10. Sclerosis Multiplex’i ägenemise ambulatoorse ravi kulude hinnang 














Naatrium 6502b 1 561 1 561 

Kaalium 6502a 1 561 1 561 

AST 6501k 1 301 1 301 

ALT 6501l 1 301 1 301 


Uurea 6501a 1 301 1 301 

Kreatiniin 6500d 1 127 1 127 


Kulud kokku 125 498 176 651 

3) Beetainterferoonravi osutatakse ambulatoorselt 10% Sclerosis Multiplex’i 

diagnoosiga isikule. Kulude arvestamisel on aluseks eriarstiabi saanud 10% 

isikutest ehk 87 isikut. Kulude hinnang on esitatud tabelis 11. 

Tabel 11. Ambulatoorse beetainterferoonravi kulude hinnang 



Kontrastaine üks annus MRT-uuringul 6053 129 530 129 530 










Patoloogiline hemogramm 6577 2 861 2 861 

Naatrium 6502b 1 561 1 561 

Kaalium 6502a 1 561 1 561 

AST 6501k 1 301 1 301 

ALT 6501l 1 301 1 301 


Uurea 6501a 1 301 1 301 

Kreatiniin 6500d 1 127 1 127 


Kulud kokku 290 983 290 983

4) Ambulatoorset tsütostaatilist ravi osutatakse 5%-le Sclerosis Multiplex’i 

diagnoosiga isikutest (43). Kulude hinnang on esitatud tabelis 12. 

Tabel 12. Ambulatoorse tsütostaatilise ravi kulude hinnang 



Elektrokardiograafia koos kompuuteranalüüsiga 6323 2 514 2 514 

Täismahus ehhokardiograafia 6340 31 385 31 385 










Naatrium 6502b 780 780 

Kaalium 6502a 780 780 

AST 6501k 650 650 

ALT 6501l 650 650 

Glükoos bioloogilises vedelikus 6500b 564 564 

Uurea 6501a 650 650 

Kreatiniin 6500d 564 564 


Kulud kokku 64 592 64 592 

5) Neurogeensete põiehäirete ambulatoorset ravi osutatakse 80% tabelis 1 esitatud 

eriarstiabi saanud Sclerosis Multiplex’i diagnoosiga isikutest (ehk 694). Tabelis 13 

on esitatud neurogeensete põiehäirete ambulatoorse ravi kulude hinnang. 

Tabel 13. Neurogeensete põiehäirete ambulatoorse ravi kulude hinnang 















Naatrium 6502b 12 485 12 485 

Kaalium 6502a 12 485 12 485 

AST 6501k 10 404 10 404 

ALT 6501l 10 404 10 404 

Glükoos bioloogilises vedelikus 6500b 9 017 9 017

Uurea 6501a 10 404 10 404 

Kreatiniin 6500d 9 017 9 017 


Kulud kokku 696 374 696 374 

Ambulatoorse ravi kulude hinnang diagnooside G36.8 ja G35 korral kokku, 

arvestades 2005. a põhidiagnoosiga eriarstiabi raviarvete andmeid ning ravijuhendi 

koostajate poolt esitatud kuluobjekte, on minimaalselt 1 674 648 krooni ja 

maksimaalselt 1 726 028 krooni (vt. tabel 14). Seega ambulatoorse eriarstiabi 

kulud suureneksid SM diagnoosiga patsientide ravimisel minimaalselt 79 575 ja 

maksimaalselt 130 955 krooni võrra. 

Tabel 14. Ambulatoorse ravi kulude hinnang diagnoosidega G36.8 ja G35 ravijuhtude 

korral 

Min kulu Max kulu 

SM diagnoosimine 497 201 497 428 

SM ägenemise ravi 125 498 176 651 

Beetainterferoonravi 290 983 290 983 

Tsütostaatilise ravi 64 592 64 592 

Neurogeensete põiehäirete ravi 696 374 696 374 

Kulu kokku 1 674 648 1 726 028 

Seega arvestades tabelites 8 ja 14 esitatud ambulatoorse ja statsionaarse ravi kulude 

hinnanguid, oleks Eesti Haigekassa kulud eriarstiabis minimaalselt 15 983 765 

krooni ja maksimaalselt 30 039 635 krooni. Ehk kulud suureneksid minimaalselt 

10 351 971 krooni võrra ja maksimaalselt 24 407 841 krooni võrra. 

Kui arvestada ravijuhendis esitatud hinnangut Sclerosis Multiplex’i diagnoosiga 

inimeste arvu kohta Eestis, mis on umbes 1 500 inimest, siis selgub, et täna saab ravi 

kokku ainult 67% Sclerosis Multiplex’i diagnoosiga inimestest ning eriarstiabi ainult 

58% inimestest. Seega esitatakse alljärgnevalt statsionaarse ja ambulatoorse ravi 

kulude hinnang võttes arvutustes aluseks isikute arvu 1500. 

Tabel 15. Statsionaarse ravi kulude hinnang diagnoosidega G36.8 ja G35 ravijuhtude 

korral (isikute arv 1500) 

Isikute arv Min kulu Max kulu 

SM diagnoosimine, diagnoosi täpsustamine ja 450 

peale ägenemist teisese arvamuse andmine 

3 785 472 4 742 550 

SM ägenemise ravi 1200 7 426 560 10 908 960 

Beeta-interferoonravi 75 815 903 894 758 

Tsütostaatiline ravi 225 1 074 555 1 559 385 

Neurogeensete põiehäirete ravi 1200 8 771 400 22 936 200 

Statsionaarne plaaniline ravi 450 2 882 367 7 943 625 

Kokku 1500 24 756 257 48 985 478 

Statsionaarse ravi kulud oleksid juhul, kui eriarstiabi saab 1500 Sclerosis Multiplex’i 

diagnoosiga isikut, minimaalselt 24 756 257 krooni ja maksimaalselt 48 985 478 

krooni (vt. tabel 15). Kui võrrelda kulusid tabelis 1 esitatud statsionaarse eriarstiabi

aviarvete kuludega, selgub, et ravijuhendi alusel suureneksid Eesti Haigekassa 

kulud statsionaarse ravi korral minimaalselt 20 719 536 krooni võrra ja 

maksimaalselt 44 948 757 krooni võrra. 

Tabel 16. Ambulatoorse ravi kulude hinnang diagnoosidega G36.8 ja G35 ravijuhtude 

korral (isikute arv 1500) 

Isikute arv Min kulu Max kulu 

SM diagnoosimine 150 860 210 860 603 

SM ägenemise ravi 150 217 125 305 625 

Beetainterferoonravi 150 503 430 503 430 

tsütostaatilise ravi 75 111 750 111 750 

Neurogeensete põiehäirete ravi 1200 1 204 800 1 204 800 

Kokku 1500 2 897 315 2 986 208 

Ambulatoorse ravi kulude hinnang 1500 isiku korral on esitatud tabelis 15. 

Minimaalselt oleksid Eesti Haigekassa kulud ambulatoorse ravi korral 2 897 315 

krooni ja maksimaalselt 2 986 208 krooni. Ehk ambulatoorse ravi kulud suureneksid 

minimaalselt 1 302 242 ja maksimaalselt 1 391 135 krooni võrra. 

Eesti Haigekassa kulud oleksid, kui Sclerosis Multiplex’i diagnoosiga eriarstiabi 

saavate isikute arv suureneb 42% võrra (ehk 1500 isikuni), minimaalselt 27 653 572 

krooni ja maksimaalselt 51 971 686 krooni. Ehk kulud suureneksid, võrreldes 

tabelis 1 toodud eriarstiabi kuludega, minimaalselt 22 021 778 krooni võrra ja 

maksimaalselt 46 339 892 krooni võrra. 

III Hinnang “Sclerosis Multiplex’i Eesti ravijuhendis” nimetatud 

ravimite kohta 

1. Hetkeolukorra analüüs haiguse ravi kohta 

Haiguse ravi on medikamentoosne, eesmärgiks on vähendada ägenemiste tekkimise 

sagedust ning mõjutada haiguse kulgu. 

Tulenevalt Ravikindlustuse seaduse § 44 lõikest 1 on Vabariigi Valitsuse 

26.09.2002.a. määrus nr 308 „Haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks 

mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite 

loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75” § 1 100% soodusmääraga hüvitatavate 

haiguste hulka lülitatud ka hulgiskleroos ehk Sclerosis Multiplex (RHK-10 

kodeeringu järgi G35). 

See tähendab, et antud haiguse korral Eesti Haigekassa kompenseerib ravimite 

loetellu märkusega G35 kantud ravimeid 100% soodusmääraga. 

Käesoleval ajal kehtivas (01.04.2006 jõustunud) EHK ravimite loetelus on Sclerosis 

Multiplex’i ravis kasutatavatest haiguste kulgu mõjutavatest ravimitest: 

- subkutaanne interferon ß 1a (REBIF 44MCG LAH 44MCG 0.5ML 0.5ML); 

- subkutaanne interferon ß 1b (BETAFERON INJ.SUBST 9600000TÜ) ning 

- ägenemiste ravis kasutatav metüülprednisoloon (MEDROL).

Tervishoiuteenuste loetelu kaudu on haigekassa poolt Sclerosis Multiplex’i ravis 

kompenseeritavad järgmised Sclerosis Multiplex’i raviks kasutatavad teenused: 

- Sclerosis Multiplex’i ägenemiste metüülprednisoloonravi (teenuse kood 231R) 

ning 

- baasravi mitoksantrooniga (teenuse kood 234R). 

2. Kasutatavad ravimid ja nende kasutamise vastavus Eesti ravikindlustuse 

võimalustele 

2.1. Kliiniliselt isoleeritud sündroomid ja muu äge täpsustatud dissemineeritud 

demüelinisatsioon (G 36.8) 

Esitatud soovitus: kui on tegemist n.ö halva prognoosiga Sclerosis Multiplex’i 

diagnoosiga inimestega, kellel MRT-s visualiseerub hulgaliselt 

demüelinisatsioonikoldeid, rohkelt kontrasteeruvaid koldeid peaajus, seljaaju kolded, 

pea- ja seljaaju atroofia (Filippi et al, 2002) ja liikvoris on kõrge IgG indeks või 

oligoklonaalne gammopaatia (Nilsson et al, 2005), siis võib interferoonravi alustada 

pärast diagnoosi kinnitumist, kuid ainult spetsialiseeritud keskuse baasil Välja on 

toodud asjaolu, et varajane ravi beetainterferoonidega lükkab tõestatult edasi teise 

kliinilise ägenemise teket. 

Eesti Haigekassa ravimite loetelusse kantud Sclerosis Multiplex’i ravis kasutatavate 

ravimite kõrgem soodusmäär ei laiene diagnoosile G36.8. Seega nimetatud 

diagnoosiga patsiendid saavad ambulatoorset interferoonravi vaid 50% 

soodusmääraga. Nimetatud diagnoosiga patsientidele ambulatoorse 

beetainterferoonravi eest haigekassa tasunud ei ole. Kui lisada aga ka antud diagnoos 

nende diagnooside hulka, mille ravis kasutatavaid preparaate kompenseeritakse 

kõrgema soodusmääraga, on eeldatavat kulu hinnata pea võimatu. 

Kui võtta arvesse raviteenuste arvetele kantud diagnoosiga G36.8 isikute arvu, on 

eeldatav ravimihüvitise eelarve lisakulu 213 000 krooni (arvestuse aluseks ühe 

isiku keskmine ambulatoorne ravimikulu 2005.aastal 71 000 krooni. 

2.2. Ägenemiste ja remissioonidega Scl M (G35) 

Kui patsiendil esineb ägenemine vastavalt diagnoosi kriteeriumites toodud 

tingimustele, tuleb raviga alustada võimalikult vara. Raviks kasutatakse 

metüülprednisolooni annuses 500 mg kuni 1000 mg intravenoosselt päevas, ühe 

infusioonina 3–5 järjestikusel päeval (Sellebjerg et al, 2005). Kõige tavalisem skeem 

on 1000 mg kolmel järjestikusel päeval (Murray, 2006). Ägenemise järgselt vajab 

Sclerosis Multiplex’i diagnoosiga patsient nõustamist interdistsiplinaarse meeskonna 

poolt (Sellebjerg et al, 2005). Glükokortikoidravi kiirendab Sclerosis Multiplex’i 

diagnoosiga inimestel funktsionaalset paranemist, teadaolevalt puudub pikaajaline 

raviefekt. 

Haigekassa statistika alusel võib väita, et ägenemiste ja remissioonidega kulgeva 

Sclerosis Multiplex’i ravis kasutatakse statsionaarsetes tingimustes 

metüülprednisoloonravi doosis 1g 3-5 päeva jooksul, mis vastab ka juhendis 

kirjeldatud optimaalsetele annustele. 

Ambulatoorses ravis on samuti kasutusel (ja ka kõrgema soodusmääraga 

kompenseeritav) toimeaine metüülprednisoloon, kuid ambulatoorselt on selle 

toimeaine kasutajate arv võrreldes statsionaaris ravitavate isikute arvuga väike

(statsionaaris raviti 2005. aastal 278 isikut metüülprednisolooniga, ambulatoorselt 

vaid 35 isikut). 

Haiguskulgu mõjutavad ravimid I 

Beetainterferoonid 

Subkutaanne interferon ß 1b (Betaferon) 

Subkutaanne interferon ß 1a (Rebif ) 

Intramuskulaarne interferon ß 1a (Avonex) 

Kokkuvõte: Uuringute andmetel vähendavad beetainterferoonid ägenemiste arvu nii 

Sclerosis Multiplex’i diagnoosiga inimestel kui ka kliiniliselt esmasümptomitega 

haigetel, kellel on kõrge risk Sclerosis Multiplex’i tekkeks (kliiniliseks 

disseminatsiooniks ajas ja/või ruumis). Beetainterferoonravi vähendab haiguse 

aktiivsust MRT-s ja tõenäoliselt vähendab puude raskusastet. Beetainterferoonravi on 

näidustatud kõikidele Sclerosis Multiplex’i diagnoosiga inimestele, kellel on kaks või 

enam ägenemist kahe järjestikuse aasta jooksul. Varajane ravi on efektiivsem kui 

hiline ravi (Coyle et al 2002). 

Nagu juba 1. peatükis kirjeldatud, on Eesti Haigekassa ravimite loetelusse kantud 2 

beetainterferooni, mida Sclerosis Multiplex’i diagnoosi korral kompenseeritakse 

kõrgema soodusmääraga. 

Ravimpreparaat AVONEX ® on tsentraalselt registreeritud beetainterferoon, mis on 

lülitatud ka Eesti Haigekassa ravimite loetelusse soodustuse määraga 50% juba alates 

01.01.2004. Samas ei ole ravimi müügiloa hoidja teinud taotlust ravimi soodusmäära 

tõstmiseks. Haigekassa statistika alusel puudub ravimpreparaadil Avonexìl ka 

kasutus. Samuti ei leidu ravimit suurima ravimite hulgimüüja AS MagnumMedical 

hinnakirjas. 

Sclerosis Multiplex’i haige vajaduse interferoonravi saada otsustab III tasandi 

neuroloog (statsionaaris töötav). Interferoonravi võib juhendi järgi Sclerosis 

Multiplex’i haigele välja kirjutada vaid neuroloog, kes jälgib ka ravisaavat patsienti 

vähemalt 2 aasta jooksul. 

Antud juhul on erisus ambulatoorse interferoonravi kõrgema soodusmääraga 

väljakirjutamise tingimustes, kus on öeldud, et interferoonravi esmaseks 

väljakirjutajaks on neuroloog konsiiliumi otsuse alusel, ravimite korduval 

väljakirjutamisel piirangud puuduvad. See aga ei ühti juhendis kirjapanduga (vt 

eelmine lõik). 

Haiguskulgu mõjutavad ravimid II 

Glatirameeratsetaat (Copaxone) 

Kokkuvõte: Uuringud on tõestanud, et glatirameeratsetaat vähendab ägenemiste arvu 

ägenemiste ja remissioonidega Sclerosis Multiplex’i vormi korral. Toimeaine 

glatirameeratsetaat on teise valiku preparaat ägenemiste ja remissioonidega Sclerosis 

Multiplex’i korral. Glatirameeratsetaat on näidustatud siis, kui interferoonravi pole 

efektiivne või pole kõrvaltoimete tõttu talutav. 

Toimeaine glatirameeratsetaat preparaat COPAXONE ® omab alates 17. juunist 2005 

Eestis kehtivat müügiluba, kuid haigekassale teadaolevalt ravimit seni turustatud ei

ole. Ravim on mõeldud ambulatoorseks kasutamiseks, kuid vaid neuroloogi kontrolli 

all. Eesti Haigekassa ravimite loetelusse ravimit kantud ei ole, sest vastavat taotlust ei 

ole esitatud. 

Haiguskulgu mõjutavad ravimid III 

Tsütostaatiline ravi 

Mitoksantroon 

Tsüklofosfamiid 

Kladribiin 

Azatiopriin 

Tsütostaatilise ravi praktiline kasutamine 

Kliinilistest uuringutest selgub, et mitoksantroon on efektiivne sagedaste 

ägenemistega Sclerosis Multiplex’i kulu korral. Enne ravi alustamist tuleb põhjalikult 

kaaluda, kas oodatav kasu kaalub üles võimalikud tekkivad kõrvaltoimed. 

Tsütostaatilist ravi teostatakse ainult spetsialiseeritud keskustes. On näidustatud teise 

või kolmanda valiku preparaadina kui beetainterferoonravi on ebaefektiivne. Fertiilses 

eas naistel on kohustuslik adekvaatne kontratseptsioon. Neljanda valiku preparaadina 

tuleb kõne alla ka tsüklofosfamiidi kasutamine. Toimeaine kladribiin vähendab 

kontrasteeruvaid koldeid nii ägenemiste kui ka progresseeruva kulu korral, kuid ravim 

ei muuda haiguse kulgu ägenemistega ega progresseeruva kulu korral (Rice, 2000). 

Haigekassa statistika alusel võib väita, et Sclerosis Multiplex’i diagnoosi korral 

kasutatav teenus 234R - baasravi mitoksantrooniga – näitab pärast lülitamist 

tervishoiuteenuste loetelusse jätkuvat tõusutrendi. 

Võiks järeldada, et antud ravi kasu kaalub üles võimalikud kõrvaltoimed. Samas 

puuduvad haigekassal andmed selle kohta, kas peetakse kinni juhendis esitatud 

kriteeriumist, et mitoksantroon on näidustatud vaid juhul, kui ravi 

beetainterferoonidega on osutunud ebaefektiivseks. 

Kui võtta hinnangu andmisel aluseks ambulatoorset beetainterferoonravi saanud 

isikute arvu, siis ambulatoorset mitoksantroonravi saanute arv on pea sama. Kas 

tähendab see seda, et interferoonravi ongi mõeldud vaid ambulatoorse ravina, mille 

ebaefektiivsuse korral kasutatakse statsionaarset mitoksantroonravi või on olemas ka 

võimalus, et interferoonravi saadakse ka statsionaari tingimustes (nt voodipäeva hinna 

sees) ning mitoksantroonravi kajastab vaid statsionaarsete patsientide ravi 

ebaefektiivsust. 

Kahjuks puuduvad haigekassal andmed statsionaarselt kasutatavate teiste 

tsütostaatiliste ravimprepraatide kasutamise kohta Sclerosis Multiplex’i haigetel. 

Seetõttu on raske hinnata nende kulude vastavust ravikindlustuse võimalustele nii 

käesoleval ajal kui ka tulevikus. 

Eestis on registreeritud toimeaine mitoksantroon preparaat ONKOTRONE ® , 

toimeaine tsüklofosfamiid preparaadid ENDOXAN ® ja SYKLOFOSFAMID ® , 

toimeaine kladribiin preparaat LITAK ® (tsentraalselt registreeritud kui nn orb-ravim). 

Kõigil eelnimetatud preparaatidel on registreeritud näidustuseks onkoloogilised 

pahaloomulised kasvajad (nt mitte-Hodgkini lümfoomid, erinevad kartsinoomid jne). 

Nende annustamine on individuaalne.

Vaid toimeaine asatiopriin preparaadil IMURAN ® on registreeritud näidustuseks 

ägenemiste ja remissioonidega kulgev Sclerosis Multiplex. Samas ei ole 

ravimpreparaat IMURAN Eesti Haigekassa ravimite loetelus Sclerosis Multiplex’i 

diagnoosi korral kõrgema soodusmääraga kompenseeritav. Preparaati IMURAN 

kompenseeritakse kõrgema soodusmääraga raske müasteeniaga patsientidele (G70). 

Konsulteerides juhendi koostajatega, on teada, et täna on tsütostaatilise ravi osakaal 

statsionaaris vähenenud seoses interferoonravi kättesaadavuse paranemisega. 

Sclerosis Multiplex’i haiged, kellele antud ravi on siiski näidustatud, saavad reeglina 

ravi toimeainete mitoksantrooni ja tsüklofosfamiidiga. Uuemaks suunaks on toimeaine 

azatiopriini ambulatoorse kasutamise suurenemine. 

Haigekassa statistika 

Alljärgnevalt on ära toodud Eesti Haigekassa 2004-2005-ja 2006 I kvartali andmed 

diagnoosiga Sclerosis Multiplex ambulatoorset ravi saanud haigete arvu ning 

haigekassa poolt kompenseeritud ambulatoorsete ravimite ja sellega seotud kulutuste 

kohta: 

2006 I KV 2005 2004 

ATC Toimeaine Preparaat 

DEPO-MEDROL 

Kasutajad 

EHK 

summa Kasutajad 

EHK 

summa Kasutajad 

EHK 

summa 

SÜSTSUS 

40MG/ML VIAAL 

4 2 246 

H02AB04 METHYLPREDNISOLONUM 1ML N1 

MEDROL TABL 

H02AB04 METHYLPREDNISOLONUM 

4MG N30 

6 4 313 4 6 710 


MEDROL TABL 4MG 

N100 

9 2 900 10 12 898 13 12 067 


MEDROL TABL 

16MG N50 

3 1 500 23 13 084 10 5 233 


L03AB02 INTERFERONUM BETA-1B 



L03AB07 INTERFERONUM BETA-1A 



Toimeaine kokku 11 4 400 35 30 296 27 26 255 

BETAFERON 

INJ.SUBST 

9600000TÜ 

N5+LAH N5 

BETAFERON 

INJ.SUBS 

9600000TÜ 

N15+LAH N15 

1 28 622 2 71 595 

45 1 120 888 60 5 846 640 38 2 061 207 

Toimeaine kokku 45 1 149 510 60 5 918 235 38 2 061 207 

REBIF 44MCG LAH 

44MCG 0.5ML 

0.5ML N12 

REBIF LAH 

22MCG 0.5ML 

0.5ML N12 

54 1 650 037 61 4 638 216 43 3 792 118 

7 240 212 

Toimeaine kokku 54 1 650 037 61 4 638 216 43 4 032 329 

Diagnoos kokku 110 2 803 947 149 10 586 747 97 6 098 769 

Ravimpreparaatidele BETAFERON ® ja REBIF ® on ravimi kättesaadavuse tagamiseks 

sõlmitud hinnakokkulepped.

Mõlema ravimi jaendamine on keeruline protsess, kuna see on seotud müügiloa hoidja 

poolse täiendava kohustusega osa ravimipakenditest edastada (jaendada) tasuta. 

Tasuta pakendeid jaotavad statsionaarsed neuroloogid (3-suuremas keskuses: Ida- ja 

Lääne-Tallinna Keskhaigla ning SA TÜ Kliinikum). 

Beetainterferoonide hinnakokkulepetes olevad jaemüügimahud on 2005 aastal 

ületatud, mis annab tunnistust sellest, et selliselt korraldatud logistikasüsteem on 

keeruline ja hoomamatu (kontrollimatu) ning põhjustab ilmselt ülekulu. Samuti on 

lisandunud patsiente, keda hinnakokkuleppe sõlmimise hetkel prognoosida ei osatud. 

Samuti on hinnakokkulepe ravimpreparaadil MEDROL ® . 

Tervishoiuteenuste loetelusse lülitatud Sclerosis Multiplex’i raviks mõeldud koodide 

kasutus on olnud läbi aastate järgmine: 

Isikute arv 

RJ 

Kordi 

Summa 

231R 234R 

SCLEROSIS MULTIPLEXÌ 

ÄGENEMISE RAVI 

METÜÜLPREDNISOLOONIGA 

SCLEROSIS 

MULTIPLEXÌ BAASRAVI 

MITOKSANTROONIGA 

2001 226 0 

2002 248 0 

2003 296 43 

2004 280 57 

2005 278 76 

2001 324 0 

2002 357 0 

2003 390 119 

2004 380 152 

2005 368 238 

2001 330 0 

2002 368 0 

2003 430 119 

2004 395 153 

2005 378 239 

2001 428 948 0 

2002 501 501 0 

2003 651 504 263 228 

2004 611 711 325 385 

2005 408 190 447 930 

Esitatud statistilistest andmetest ei saa teha üheseid järeldusi, kas Sclerosis Multiplex’i 

diagnoosiga patsiendid on ravitud kõige paremate võimalustega ning kas ravi on 

olnud järjepidev. 

Kindlasti tekitab kummastust asjaolu, et kui arvestada haiguse levimust (1500 

potentsiaalset patsienti) - ei ole kas kõik patsiendid pöördunud arsti poole või neile ei 

ole ordineeritud eelnimetatud ravi. 

Kui arvestada, et vastavalt Eesti Haigekassa poolt kompenseeritud ravimite 

statistilistele andmetele sai ambulatoorset ravi 2005. aastal 149 Sclerosis Multiplex’i

diagnoosiga patsienti, siis ägenemise ravis kasutatavat metüülprednisoloonravi 

statsionaaris on saanud 278 isikut – tekib küsimus, kas ja millist ravi saavad 

ägenemist vahepeal ülejäänud 130 patsienti. 

Tervishoiuteenuste koodi 234R (Sclerosis Multiplex’i baasravi mitoksantrooniga) 

kasutus näitab alates teenuse lülitamisest teenuste loetelusse pidevat kasvutrendi nii 

teenust kasutanud isikute kui ka ravijuhtude kaudu, Sclerosis Multiplex’i ravi 

metüülprednisolooniga püsib aga läbi aastate samal tasemel. 

Võiks arvata, et Sclerosis Multiplex’i haigete ravi mitoksantrooniga ning 

ambulatoorsete ravimite kasutamine on omavahel seotud (ka nende ravimite 

kasutamine näitab jätkuvat kasvutrendi). 

2005 aastal on arsti poole pöördunud 867 isikut, kellel on raviarve kohaselt Sclerosis 

Multiplex’i diagnoos (G35), ambulatoorse eriarsti juures on käinud neist 723 ning 359 

on olnud statsionaarsel ravil. 

Kuna esmane Sclerosis Multiplex’i ravi määramine toimub vaid statsionaari 

tingimustes, on oluline märkida, et 23% statsionaaris ravil olnud patsientidest on 

saanud ravi metüülprednisolooniga. 

Samas jääb arusaamatuks, miks 867-st arsti poole pöördunud isikust vaid 278 isikut 

on saanud medikamentoosset ravi metüülprednisolooniga ning omakorda vaid 149 on 

olnud 2005 aastal ambulatoorsel beetainterferoonravil. 

Samas jääb eelpool tõstatatud küsimus endiselt püsima – kui haiguse levimuse järgi 

võiks patsiente olla 5 korda rohkem, kui täna teenuse või ambulatoorse ravimi 

kasutajaid, siis kuidas toimetatakse nende nö kadunud patsientidega. Jääb selgusetuks, 

kas esialgselt püstitatud diagnoos on ümber vaadatud või ei vajagi kõik Sclerosis 

Multiplex’i diagnoosi saanud isikud medikamentoosset ravi. 

Ravijuhendi koostajate täiendavate ütluste kohaselt vajab ~10-30% Sclerosis 

Multiplex’i haigetest ravi beetainterferoonidega (~200 patsienti). Antud andmed 

ühtivad ka haigekassa statistikas kajastunud beetainterferooni kasutajate arvuga, mis 

peaks andma lootust, et kõik Sclerosis Multiplex’i haiged, kes beetainterferoonravi 

vajavad, seda ka saavad. 

Vaatamata uuringute vähesusele, ravitakse alla 18-aastaseid Sclerosis Multiplex’i 

haigeid konsiiliumi otsuse alusel samade ravimitega kui täiskasvanuid. 

3. Ravijuhendis nimetatud ravimite kulutõhusus vastavalt ravimi kohta 

teadaolevale infole ning vastavus Eesti ravikindlustuse võimalustele 

Ravijuhendis kajastamist leidvad ravimid on Sclerosis Multiplex’i ravi seisukohast 

igati põhjendatud. Samas tekib küsimus, mis on esitatud juba ka punktis 2 – kui 

väidetavalt peaks Eestis olema ~1500 Sclerosis Multiplex’i diagnoosiga patsienti ning 

ambulatoorset ravi saab vaid ~150 isikut, siis millist ravi saavad ülejäänud 1300 

isikut? 

Juhendi koostajate ütluste kohaselt vajabki interferoonravi kuni ~20% Sclerosis 

Multiplex’i diagnoosiga patsientidest. Tulenevalt sellest võiks väita, et haigekassa 

statistika alusel saavad kõik ravivajajad ka juba täna interferoonravi kõrgema 

soodusmääraga.

Haigekassa ravimite loetellu kuuluvate Sclerosis Multiplex’i ravimite osas on 2005. 

aastal kulud ühe Sclerosis Multiplex’i põdeva isiku kohta olnud ~71 000 

krooni/aastas (149 haige haigekassa kulu 10 586 747 krooni). 

Juhul kui aga peaks lähtuvalt ravijuhendi tunnustamisest tekkima siiski vajadus 

1500 isiku raviks, oleksid eeldatavad haigekassa kulud samadel tingimustel 106 

miljonit krooni. See on aga 10 korda suurem kui 2005. aastal kulunud summa ning 

momendil haigekassa ravimihüvitise eelarvel sellised vahendid puuduvad. 

Kui aga on olemas mingid ravi alustamise kitsendavad kriteeriumid, mis hoiavad 

tegelikku ravimit vajajate isikute arvu nii madala, siis peaksid need olema kirjeldatud 

ka antud juhendis. 

Samuti võib ravimihüvitise eelarvele lisakulu tuua ravimpreparaadi IMURAN 

soodustuse tõstmine diagnoosi G35 korral. Milline see lisakulu võiks olla – ei oska 

öelda, kuna ka siin on määramata ravi alustamise kriteeriumid ning eeldatav 

patsientide arv.

IV Kokkuvõte 

“Sclerosis Multiplex’i Eesti ravijuhendi” koostamisel on arvesse võetud 

rahvusvaheliselt tunnustatud teiste riikide ravijuhendeid. Samuti on arvestatud 

Sclerosis Multiplex’i ravis kasutatavate ravimiuuringute tulemusi. Ravijuhend on 

põhjalikult ja laiapõhjaliselt koostatud eelkõige eriarstidele (ja ka õdedele), kes 

peavad oma igapäevatöös kokku puutuma potentsiaalsete Sclerosis Multiplexì 

diagnoosiga patsientidega. Eesti Haigekassa toetab Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti 

Taastusarstide Seltsi seisukohta, et juhendit tuleb oluliselt täiendada meeskonnatööst 

lähtudes, konkretiseerimist ja täiendamist vajavad nii üldarstiabi kui ka 

taastusravi osa. 

Ravi alustamise kriteeriumid ning kogu raviprotsess on mööda juhendit 

laialipillutatud ning ei anna täielikku ülevaadet Sclerosis Multiplex’i erinevate 

vormide ravitaktikatest. 

Sclerosis Multiplex’i kogu ravijuhend ning ka raviskeem peaks olema üles ehitatud 

arusaadavalt (nt National Institute for Clinical Excellence. Clinical Guideline 

November 2003. Multiple sclerosis. Management of multiple sclerosis in primary and 

secondary care). Kindlasti peaksid olema esitatud ka alternatiivsed ravitaktikad juhul 

kui esmanimetatud ravi osutub vastunäidustatuks või tekivad tõsised kõrvaltoimed. 

Seega võiks mõnevõrra arendada ravijuhendi struktuurset ülesehitust, mis 

muudaks juhendi praktilise kasutatavuse hõlpsamaks. Juhendi struktuuri ja 

ülesehituse kohta võiks abimaterjalina vaadata ka „Ravi- ja tegevusjuhendite 

koostamise käsiraamat” haigekassa koduleheküljel. 

Tervishoiuteenuste hetkeolukorra analüüs näitas, et osade teenuste arv ja teostamise 

sagedus erineb märkimisväärselt ravijuhendis toodust. Näiteks tuleks ravijuhendi järgi 

kõigile haigetele teha vähemalt 8 erinevat biokeemilist analüüsi, kuid tegelikkuses 

on neist statsionaarsetele haigetele tehtud vaid kahte analüüsi kuni kolmandikule 

haigetest. Ambulatoorselt on tehtud kõiki kaheksat biokeemilist analüüsi, kuid jällegi 

vaid väiksele haigete hulgale. Samas on teostatud palju erinevaid muid biokeemilisi 

analüüse, mille teostamist juhend ei käsitle. Juhendis ette nähtud vere- ja 

uriinianalüüse 2005. aastal praktiliselt tehtud ei ole. Mikrobioloogilisi analüüse on 

läbi viidud väiksele arvule haigetele, kuigi juhendi järgi võiks neid teha kõigile. Üsna 

palju on tehtud erinevaid kompuuter- ja röntgenuuringuid, mida juhend ei nimeta. 

Tervishoiuteenuste kuluanalüüs näitas, et lähtudes 2005 aastal haigekassale esitatud 

nii ambulatoorse kui ka statsionaarse eriarstiabi raviarvete andmetest, oleksid Eesti 

Haigekassa kulud tervishoiuteenustele minimaalselt 15 983 765 krooni ja 

maksimaalselt 30 039 635 krooni. Ehk kulud suureneksid minimaalselt 10 351 971 

krooni võrra ja maksimaalselt 24 407 841 krooni võrra. 

Kui lähtuda eeldusest , et Sclerosis Multiplex’i diagnoosiga eriarstiabi saavate isikute 

arv suureneb 42% võrra (ehk 1500 isikuni ravijuhendi järgi), oleksid haigekassa kulud 

tervishoiuteenustele minimaalselt 27 653 572 krooni ja maksimaalselt 51 971 686 

krooni. Ehk kulud suureneksid, võrreldes 2005 aasta eriarstiabi kuludega, 

minimaalselt 22 021 778 krooni võrra ja maksimaalselt 46 339 892 krooni võrra. 

Haigekassa statistika kohaselt oli diagnoosikoodiga G36.8 aastal 2005 raviarved 

vormistatud 3-le isikule. Seoses sellega palume anda hinnang, kas on ootuspärane, 

et 1500 eeldatava patsiendi hulgast esineb ägedat dissemineerunud 

demüelinisatsiooni vaid 0,2%-l patsientidest või oleks põhjust eeldada suuremat 

hulka patsiente. Samuti palume täpsustada, kas antud patsiendid saavad praegu

interferoonravi 100% soodusmääraga retseptiga diagnoosikoodi G35 alusel või 

on nad ilma interferoonravita. 

Haigekassa ravimite loetellu kuuluvate Sclerosis Multiplex’i ravimite osas olid 2005 

aasta kulud 10 586 747 krooni. Juhul, kui peaks lähtuvalt ravijuhendi tunnustamisest 

tekkima siiski vajadus 1500 isiku raviks, võivad haigekassa kulud ravimite osas olla 

kuni 106 miljonit krooni, mis on 10 korda suurem kui 2005. aastal kulunud summa. 

Ravimihüvitiste eelarvele võib lisanduda kulu, kui kasutada mitoksantrooni asemel 

alternatiividena nimetatud tsüstostaatilisi ravimeid (nt asatiopriin). Samas ei pruugi 

lisakulu tekkida, kuna sel juhul ei kasutata ilmselt juba praegu teenusena 

kompenseeritavat mitoksantrooni. 

Samuti on võimalik lisakulu toimeaine glatirameeratsetaat (Copaxone) kasutamisel. 

Kuna aga see ravim on kasutatav vaid alternatiivina juba kompenseeritavale 

interferoonile, siis ei pruugi ka siit lisakulu tekkida.

Eesti Haigekassa analüüs “Sclerosis Multiplex'i Eesti ravijuhendile”

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?