VÄLJALÕIKED91-04 III.pdf - Mysteriousman.net
Share Embed Flag
Download ePaper

VÄLJALÕIKED91-04 III.pdf - Mysteriousman.net

VÄLJALÕIKED91-04 III.pdf - Mysteriousman.net VÄLJALÕIKED91-04 III.pdf - Mysteriousman.net

mysteriousman.net
from mysteriousman.net More from this publisher
29.04.2013 Views

~-<br />

Hiinapüramiidid<br />

1994. aastal sai saksa ar-<br />

heoloogide uurimisgrupp<br />

professor Hartwig Rausdorti<br />

juhtimisel Hiina võimudelt<br />

1Q8teostada väljakaevamisi<br />

territooriumil,<br />

mis seni on olnud välismaalaste<br />

jaoks suletud.<br />

Ekspeditsiooni kestel<br />

avastati üle saja püramiidi,<br />

mille olemasolust kellelgi tänini<br />

aimugi polnud. Hausdorf<br />

on teatanud, et oma<br />

mõõdeteIt ületavad<br />

mõned<br />

neist püramiididest<br />

isegi<br />

Cheopsi Egiptuses.<br />

Nende<br />

rajatiste vanus,<br />

mis asuvadKesk-Hiinas,<br />

on üle<br />

5000 aasta.<br />

Arhitektuurih meenutavad<br />

nad aga mitte Egiptuse, vaid<br />

Kesk-Ameerika linn-püramiide,<br />

aga nende otstarve<br />

jääb seni selgusetuks. Rohkem<br />

selgust Hiina püramiididesse<br />

puudutavasse võiksid<br />

tuua ainuüksi väljakaevamised,<br />

aga need on XXI sajandi<br />

alguseni keelatud.<br />

The X-Factor

...<br />

VõtiCheopsipür_miidisaladusele<br />

Vesi, mis voolab mööda<br />

kunstlikku kanalit, moodustab<br />

saare, millele on kuulu<br />

järgi maetud Cheops - nõnda<br />

kirjutas "ajaloo isa" Herodotos<br />

V saj. e.m.a pärast Egiptuse<br />

külastamisL Selle järelduse<br />

tegi ta oma vestlustest<br />

kohalike preestritega. Egüptoloogid,<br />

kes on läbi uurinud<br />

iga vümase kui sopi, mis Suure<br />

püramiidi sees ig~nes avastatud,<br />

on Herodotose avaldusse<br />

suhtunud kui legendi.<br />

Tõepoolest, mis voolavat vett<br />

:i,laOolla Liibüa kõrbes? Ja mis<br />

Cheops, kui on ammu tõcstatud,<br />

et üHkute saah sarkofaag<br />

oli tühi - püramiid rööviti paljaks<br />

juba iidsetel aegadel? Ja<br />

siiski, juba kakskümmend aasta<br />

tagasi kinnitas üks veidrik järelejätmatult,<br />

et Cheopsi muumia<br />

puhkab tänini kuulsa püramiidi<br />

sisemuses, platoo tasemest allpool,<br />

kunstlikus järves asuval<br />

saarel! Tähendab, peaaegu<br />

samajUl! mis Hcrodotosel.<br />

--<br />

-_J. 1 rr.-MIIlI<br />

/<br />

/<br />

I<br />

,I<br />

Vassiljev,tema skeem ja Cheopsi<br />

püramiid.<br />

Selle veidriku nimi oli Anatoli<br />

Vassiljev. Tal polnud õnn<br />

olla professionaalne egüploloog,<br />

ta polnud kordagi Egiptuses<br />

käinud, aga Cheopsi'püramiidi<br />

tundis paremini kui oma<br />

Moskva korterit. Rännales mõttes<br />

mööda püramiidi sisemust,<br />

ruumides, mis juba avastatud ja<br />

veel avastamata, nägi ta peaaegu<br />

nagu ilmsi neid viitteist astet,<br />

mis vaarao hauakambrisse<br />

viivad. Kõigepealt nägi, siis aga<br />

tõestas geomeetriliste jooniste<br />

ja arvutustega, et püramiid on<br />

ehitatud neljale, nelinl,1rgamoodustavale<br />

kaljule.<br />

Olime Vassiljeviga tuttavad<br />

tervelt 12 aastat. Tema hüpotees<br />

oli ära trükitud rahvusvahelise<br />

ajaloo-akadeemia väljaandes,<br />

tema raamat TA ajalooinstituudi<br />

poolt deponeeritud.<br />

Tema teooria üle diskuteeriti.<br />

Aga siiski, kust -tuli tal<br />

mõte, et kaljude sügavikus,<br />

lõõskavas kõrbes, võiks peidus<br />

olla vesi?<br />

._'<br />

Vassiljevi tJoria oii järgmine:<br />

kunstlikjärV kaljude suletud<br />

sügavikus, Cheopsi sarkofaagi<br />

ümber, oli tekldnud Niiluse vetest,<br />

mille siia' juhtimiseks oli<br />

kaevatud maa-alune säng. Iga<br />

veetõusu ajal tõi see järve värsket<br />

vett. Nn. rt1'guleerivaksveesiibriks<br />

pidi Vassiljevi arvates<br />

olema väike püramiid, mis seisis<br />

Chcopsi omast kirdes. Vassiljev<br />

unistas sellest, et kord läheb<br />

ta ise Egiptusse ja leiab<br />

Giza orus seIIe väikese pÕlamiidi<br />

varemedja uurib maapinnal<br />

jälgi, mis maa-alust kanalit<br />

tähistavad! Aga Vassiljev suri<br />

selle aastajaanuaris.<br />

Kaks aastat tagasi käisin ise<br />

Egiptuses, ja mitte nagu tavaline<br />

turist. Tänu oma spetsialistist<br />

sõbrale teadsin täpselt, mida<br />

mul seal uurida tuleb. Ja mul<br />

õnnestus oma silmaga näha tükki<br />

sellest kaljust, millele vii"<br />

tasid inglise arheoloogid jo.<br />

XVlll sajandil ning' milld~,<br />

jas oma oletused \'~s~"..<br />

t,'" ..<br />

..' ~<br />

'" -:-..:<br />

f;. .--<br />

~,<br />

~<br />

.4't;<br />

rosi küll, see ei asunud täp;clt<br />

seal, kus oletas Vassiljev. Hiigelsuur,<br />

oma kolme meetri tõrgune<br />

kaljulabmakas moodustab<br />

nn. keisrinna kambri - teatritulissina<br />

ulatub selle külg telgitaolisest<br />

laest põGUldani.<br />

Ka selle salapärase "väikese<br />

piir.uniidi" varemed leidsin<br />

üles, ja veel midagi, mille peale<br />

VaWljev ei osanudki tuUa -<br />

sügava (umbes 2OmeeIrise)<br />

kaevu pÜlamiidi idapoolses<br />

küljes. Kaevu põhjas oli näha<br />

kummaline poolvõlv. Selle kaevu<br />

saladus; vaevas Vassiljevii<br />

elu,aeg.ja alles \-cidi enne surma<br />

luIi la mõttele. et kaevoli<br />

~,'<br />

peamine õhujube, mis kindlus- .<br />

tas Cheopsi hauakambri regulaarse<br />

ventilatsiooni. PQoIvõlv<br />

kaevu põhjas peab aga olema<br />

selle horisontaalse tunneli<br />

avaus, mis hauakambrisse viib.<br />

Cheopsi õige hauakambri<br />

juurde viib neli teed. oletas<br />

Vassiljev, ja tõestas selle skeemide<br />

abil ka ära. Aga neid teid<br />

pidi lähevad sinna nüüd teised.<br />

Loodetavasti nad IIlÕõnavad<br />

seda ning ei unusta, et õige sihi<br />

näitas professionaalidele kätt~<br />

"isehakanu" MoskvasL<br />

S.Kashnitski, Skandalõ '

Surmakolmnurk<br />

Mis salapärane jõud see on,<br />

mis hukutab lennukid ja laevad,<br />

kes riskivad läbida nn<br />

Bermuda kolmnurka? On pakutud<br />

igasugu ,'astuseid, aga<br />

tuleb möönda, et lõplikku lahendust<br />

pole sellele mõistatusele<br />

tänini leitud.<br />

Üks esimestest "kadumistest"<br />

on registreeritud 1814. a - Bermuda<br />

saarte lähedal läks põhja<br />

aurik Wasp 140 reisijaga. 1872.<br />

a uus mõistatus - samas rajoonis<br />

leiti inglise sõjalaev, mille<br />

pardal polnud ainsatki inimest.<br />

Kaheksa aastat hiljem<br />

pühkis nagu mingi salapärane<br />

tuul Atlanta pardalt 280 inimest.<br />

Mõlemal puhuloli laevadel<br />

toiduvarusid piisavalt, ja<br />

kõik märgid näitasid. nagu<br />

oleks inimesed laevait lahkunud<br />

ülimalt kiirustad~s.<br />

1945. a detsembris tõusid<br />

Floridast treeninglennuks viis<br />

USA õhujõudude lennukit. 11mastikutingimused<br />

olid lennuks<br />

ideaalsed. Viimases teates ütles<br />

juhtpiloot maale, et .nad ei suuda<br />

jälgida kurssi. et isegi meri<br />

lundub imelik... Pääslelennuk,<br />

mis kohe õhku tõusis. jäi samuti<br />

kauunuks. Otsingud kestsid<br />

kuid. aga tänini pole hukkunud<br />

lennukitest midagi teada.<br />

Niisugusi näiteid on nüüdseks<br />

juba sadu. Teadlased on<br />

müslikat põhjendanud küll lurnaadode.<br />

keeriste ja isegi meresügavustes<br />

peituvate monslrumitega.<br />

Seismoloogid arvavad,<br />

et tegemist on maa-aluste tõugetega.<br />

Ometi ei saa ükski neist<br />

oletustest paika pidada, sest tänapäevani<br />

kaovad lennukid' ja<br />

laevad radariekraanidelt päikesepaistes,<br />

tuulevaikuses. ilma<br />

et seismograafid registreeriksid<br />

väikseimaidki tõukeid. Sellepärast<br />

saab üha rohkem neid, kes<br />

viitavadsealpoolsetele jõududele<br />

- arvukad teated enne hukkumist<br />

viitavad millelegi kummalisele,<br />

arusaamatule, õudscle.<br />

Üks taani kapten. kel õnneslus<br />

pärast laevahukku pääseda, v;iidab:<br />

Kogl/ laeva elektroonika<br />

lakkas filllktsioneerimast. mind<br />

pimestas ereroheline valgl/svihk.<br />

mis paiskl/s otse (Jt)kecmisiigcwlIsest...<br />

Niisuguseid<br />

jutte ei võeta paraku kuigi tõsiselt.<br />

Võibolla asjata'?<br />

Sun

Mepörineme...<br />

Marsilt)<br />

&JJJ. .. cuasUIŠ mars uvserver<br />

teatavasti Maale fotosid<br />

Marsilt. Need olid rao- I<br />

gelt salastatud, aga üks sattus<br />

kogemata tuntud ameerika<br />

astrofüüsiku Clyton<br />

Fieldsi valdusse. Pärast pildi<br />

põhjalikku uurimist andis<br />

tema selle ajakirjanikele.<br />

Fields on täiesti veendunud,<br />

et kuulus Marsi s6oks, mida<br />

on ähmaseit näha ka juuresoleval<br />

pildil, saab olla ainult<br />

inimeste kätetöö.<br />

Sellest ja teistest stinkst1'öW'<br />

todest on võimud alati vaikinud,<br />

aga Fieldsi kinnitust<br />

Illiiiida nn NASA -;ala-;Ialud<br />

C'tlekandes, mille koostas komisjon<br />

maailma kõige autoriteetsematest<br />

teadlastest ja ekspertidest,<br />

kiljas täpselt niisugused<br />

read: On täiesti selge.<br />

et selles rajatises pole midagi<br />

mõistetamatut ega üleloomulikku,<br />

nagu me seni arv~ime.<br />

Ilma igasug!lSe kahtluseta on<br />

see inimese loodud. Tõenäoliselt<br />

lõid selle skulptorid,<br />

meie esivanemad, kes elunesjd<br />

11s~ni ' mi see planeet<br />

elamiskõl mattlks muutus. Siis<br />

olid marsielanikud sunnitud<br />

Maale ümber asuma.<br />

Fields suhtub mõistvalt<br />

NASA oletatavasse arvamusse,<br />

et ühiskond pole niisuguse<br />

informatsiooni. vastuvõtmiseks<br />

veel küps. Aga teadlasena<br />

leiab ta, et inimesed<br />

peavad seda teadma. "Sfinksi<br />

mõistatus kerkis päevakorrale<br />

juba 70ndatel aastatel," jätkab<br />

Fields, kui USA sputnik Viking<br />

edastas Maale fotosid<br />

Punasest Planeedi st. Hilisemad<br />

fotod on se'l~m.õij;tatuse<br />

lahenduseks.' Imetlusvääme<br />

ja mõistatuslik on see,<br />

missugust tööd ja vaeva on<br />

nõudnud selle 600 meetri kõrguse<br />

gigandi püstitamine!"<br />

Kokkuvõttes oletatakse, et<br />

inimnäolin~...illn~s on ehita~d<br />

kakssada tuhaf'1fustat tagasI -<br />

siis, kui ~ar1I'1 eksisteerinud<br />

kõrgtsivjJI~tsioon ~IL. oma<br />

õit~ tIpUl. Ja kUigI tead-<br />

~<br />

te arvamused kõikjal täpselt<br />

ühte ei lange, on kõik<br />

veendunud, et elu maakeral<br />

~, --<br />

-teKKIssada- kuni kakssaJa luhat<br />

aastat tagasi. Niisiis on<br />

enam kui tõenäoline, et inimene<br />

saabus siia Marsilt.<br />

Viiteks sellele, et Marsi<br />

asukateks olid inimesed, on ka<br />

Marsil avastatud skemaatiline<br />

kaart - Stonehenge'i taoline<br />

rajatis, mis kujutab Päikesesüsteemi.<br />

Mars Observeri<br />

jäädvustatud fotodel on hästi<br />

näha ka liinid selle. kaartil,<br />

mis ühendavad . .<br />

Viimasele atud ümmar.gasrJtn7i~lganti<br />

võib "pi

.. -I<br />

Oöl vastu I9.<br />

--- septembrit 1976<br />

kukkus Paldiski<br />

rlähedalalla<br />

tundmatu objekt.<br />

Uurimistööd salastati<br />

ning avalikkusele<br />

teatati, et tegu oli<br />

maavärinaga. On<br />

alust arvata, et<br />

objekt asub tänaseni<br />

Paldiskis 25 meetri<br />

sügavusel maa all.<br />

-i<br />

-i<br />

- - .....<br />

Paldiski juhtumi kronoloogia<br />

KGB dokumentide<br />

järgi<br />

19.09.1976<br />

01.30<br />

Leitnant Jafari poolt piloteeritud<br />

Iraani õhujõudude hävitaja F4<br />

Phantom tulistab neli AIM 9<br />

tÜÜpi raketti tundmatu lendava<br />

objekti suunas.<br />

07.00<br />

Leitnant Jafari ja lendurvaatleja<br />

vestlevad USA luure ja Savaki<br />

nriagentidega. Esialgne versioon<br />

raketiide väljatulistamisest asendatakse<br />

pehmemaga (ettevalmistus<br />

tulistamiseks). Sellest hoolimata<br />

saab sÜndmus avalikkusele<br />

tuntuks «Teherani õhulahingu»<br />

nime all.<br />

07.15<br />

Nõukogude piirivalve kahest<br />

eraldiseisvast vaatetornist Põhja-<br />

Eesti rannikul fikseeritakse äärmiselt<br />

ebakindel visuaalne kontakt<br />

objektiga, mis liigub madalalt.<br />

rannikuga paralleelselt idast<br />

läände. Radaripilt kontakti ei<br />

kinnita. Kumbki sõdur ei ole<br />

hommikuhämaruses nähtud ob-<br />

- jekti reaalsuses kindel ega tee et-<br />

- tekann et. Faktid selguvad hilise-<br />

_ __ _ maI erijuurdlusel.<br />

- -<br />

--<br />

--+-<br />

I--<br />

I<br />

I -r-<br />

- - -<br />

u. 10<br />

Paldiski linna elanikud Petrov ja<br />

Fetissov otsivad linna lähedal<br />

metsas seeni. KÜlma ja niiske ilma<br />

mõju leevendamiseks on kahe<br />

peale asunik tehtud. Hõredas ,j<br />

metsas, linnast 3 kilomeetrit ida<br />

suunas, märkavad nad silindri- .<br />

kujulist metalselt heIkivat objekti.<br />

mis, otsustades värskelt murtud<br />

võsa järgi, on ilmselt hiljuti<br />

metsa kukkunud. Petrov ja Fetissov<br />

ei soovi sekeldusi ja lahkuvad<br />

sÜndmuskohalt.<br />

u. 17<br />

Seni teadmata põhjustel teatavad<br />

Petrov ja Fetissov avastusest siiski<br />

ka kohaliku KGBkorrapidajale<br />

vanemleitnant N-ile. Esialgu<br />

tahab viimane mehed välja visa- .<br />

ta. kuid kui peed oma jutule<br />

kindlaks jäävad. reageerib torisedes<br />

vastavalt instruktsiooniIe.<br />

u. 20<br />

KGB operatiivvolinikud M ja D<br />

pÜÜavad koos Petrovi ja Fetissoviga<br />

objekti leida. Saabuv hämarus<br />

ning P ja F-i väsimus ei<br />

soosi otsinguid, mis jäävad tulemusteta.<br />

Vihane vanemleitnant<br />

N laseb miilitsal Pja F-i kainestusmajja<br />

toimetada. Vastavalt<br />

KGB-sisesebÜrokraatia reeglitele<br />

satub sÜndmus «julgeole.kuorga-<br />

nitele huligaansetel ajenditel teh- .<br />

tud valeväljakutseks» klassifit- ~ I<br />

J<br />

\

seerituna Eesti NSV KGBööpäevasesse<br />

operatiivkokkuvõttesse,<br />

mis iga päev saadetakse Moskvasse.<br />

20.09.1976<br />

u.03.45<br />

Operatiivkokkuvõttes sisalduva<br />

vihje tõttu «kosmoselaevale» satub<br />

see ööpäevaringselt «Teherani<br />

õhulahinguga» tegeleva KGB<br />

erigrupi uurija töölauale. Erinevalt<br />

ameeriklastest on Nõukogude<br />

Liit end tulnukatega kohtumiseks<br />

pikka aega sÜsteni~atiliselt<br />

ette valmistanud. SÜndmused<br />

võetakse kontrolli alla ning<br />

need hakkavad kiiresti arenema.<br />

u. 05<br />

Paldiski KGB Ülem ning garnisoni<br />

eriosakonna Ülem ärkavad<br />

otseliini telefoni helina peale.<br />

u. 05.30<br />

Garnisoni Ülemteatab kitsale ringile<br />

kõrgematele ohvitseridele<br />

eriolukorrast.<br />

u. 06.45<br />

P ja F tuuakse kainestusmajast<br />

KGBsse,lukustatakse eraldi kongidesse<br />

ja kuulatakse Üle.<br />

u. 08 .<br />

- Metsa läbi kammima saadetud<br />

sõdurid leiavad «eriobjekti».<br />

SÜndmuskoht piiratakse sisse.<br />

Ämari lennuväljale maanduvad<br />

kaks transpordilennukit IL76<br />

ning üks AN22 rasketehnikaga.<br />

Nendes on Krasnojarski lähedal<br />

asuva eriinstituudi uurijad koos<br />

spetsiaalselt sellisteks juhtudeks<br />

välja töötatud varustusega.<br />

Objekt Ümbritsetakse betoonistkaitsepiirde<br />

ja maskeerimisvõrkudega.<br />

Uurimine näitab, et<br />

objekt peegeldab Ühtlaselt laias<br />

spektris nähtavat valgust ning<br />

Ümbritsevast keskkonnast mõne<br />

kraadi võrra kõrgemat soojuskiirgust.<br />

Mingit muud elektromag<strong>net</strong>ilist<br />

või partikkelkiirgust ei<br />

täheldatud. Raadiosageduslik<br />

elektromag<strong>net</strong>kiirgus neeld us<br />

objektis täielikult {100% stelth).<br />

Läbiva sondeerimise katsed ei<br />

. andnud tulemust elektromag<strong>net</strong>kiirguse<br />

Üheski diapasoonis.<br />

Uurimine jõudis ummikseisu.<br />

Objekti valvamine ja uurimine<br />

hakkab isegi kinnisel sõjaväeterritooriumil<br />

tasapisi liigset<br />

tähelepanu äratama ning, mis<br />

veel halvem, kõrged armeejuhid<br />

nõuavad kiireid garantiisid selle<br />

kohta, et olulise strateegilise<br />

baasi lähedal paiknev tundmatu<br />

objekt ei kujuta endast mingit<br />

ohtu. Alates 20. septembrist on<br />

Paldiski mereväebaasi tegevust<br />

julgeolekukaalutlustel niigi piiratud<br />

ning strateegilise tähtsusega<br />

laevu baasist ära viidud.<br />

Uurimise ummikseisust väl-

-+- - - r--- -<br />

jatoomiseks pakutakse kahte la- -~ - ---;<br />

hendust. Esimene neist näeb ette<br />

objekti läbivalgustamist neut- - --+-~ .~ 1<br />

riinovooga,teine sondisissevii--'- - kivipinnasesse(nagunäitasid hi- ~<br />

miseks vajaliku suurusega ava- - - lisemad mõõtmised, umbes 25<br />

tegemist objekti kesta. _ _ meetri sÜgavusele). Lähedal asu-<br />

Kuna neutriinovoo regist- vad seadmed hävivad. Pinnasereerimise<br />

seadmed (mullkamb- '-+--- killud ja põr\Itus põhjustavad<br />

rid) kaaluvad tuhandeid tonn e, - kÜmneid kergeid traumasid ning<br />

tähendaks esimese variandi rea- - kaks Ülirasket' vigastust. (Vigasliseerimine<br />

objekti teisaldamist _ _ _ tatud toimetatakse pärast esvõi<br />

vähemalt aastani ulatuvat maabi andmist viivitamatult<br />

ooteaega. Mõlemaga seotud riske- - Ämari lennuvälja kaudu Eestist<br />

hinnatakse liiga suureks. Seetõt- ---!-- välja.)<br />

tu langetqtakse oktoobri esimes- - -- Üle maailma registreeritakse<br />

tel päevadel strateegiline otsus _ sÜndmus Paldiski lähedal asuva<br />

objekti asukoha samaks jätmise _ epitsentriga maavärinana.<br />

ning sondi kasutamise kohta.<br />

Maksim?alse turvalisuse - -<br />

tagamiseks kaetakse objekt spet- - f-siaalse<br />

hermeetilise kupliga. '-_<br />

Puurimisseadet suunatakse<br />

kaugjuhtimise teel. Pärast mitmete<br />

mehaaniliste instrumentide<br />

edutut katsetamist läheb 20.<br />

oktoobri paiku käiku laserseade.<br />

Viimast lahendust loetakse me- _ -'haaniliste<br />

puuridega võrreldes .<br />

riskantsemaks, kuid ajafaktor -- ~ -<br />

sunnib otsustama. Meetod näib<br />

toimivat.<br />

25.10.1976<br />

Pärast seda, kui objekti kesta on<br />

sÜvistatud ligikaudu 30 mm sÜ-<br />

gavune ning 2 mm läbimõõduga<br />

sÜvend, toimub katastroof. Äkilise<br />

ja seletamatu jõuimpulSi mõjulr-<br />

sÜÜvib objekt kõvasse pae-<br />

- --j--<br />

26.10.1976<br />

Maavärin erineb looduslikest niivõrd,<br />

et hoolimata poliitilisest<br />

riskist hakkab Soome laev (kasutades<br />

kattevarjuna Rootsiga sõl- -<br />

mitud radioaktiivse saastumise<br />

alase kokkuleppe nõudeid) neutraalvetes<br />

Paldiski lähedal radioaktiivsust<br />

mõõtma. Mingit radio- - -<br />

aktiivsust, mii Ületaks .loodus- -<br />

likku fooni, ei avastata. Nõuko- ....<br />

gudc seismoloogid teatavad. et I<br />

«maavärina» epitsenter ei olemitte<br />

Paldiski lähedal, nagu esi- jalgu<br />

ekslikult arvati, vaid Osmussaare<br />

kandis. Soome ja Rootsi<br />

vastavad asutused ei ilmuta .,<br />

soovi vanema vennaga viimasele<br />

nii olulises kÜsimuses vaielda.

Kuni 1976. a~'IÖpUni ,,-<br />

Operatsiooni juhtkond on erinevateks<br />

stsenaariumideks suhteliselt<br />

hästi ette valmistatud.<br />

Mõne nädalaga tehakse kindlaks,<br />

et objekt on endiselt terviklik<br />

ning tema asend on püsiv. Saab<br />

ka selgeks, et uues olukomis kujutavad<br />

edasised uuringud endast<br />

aastatepikkust visa tööd.<br />

1977-1985<br />

Loodava uurimisasutuse katteorganisatsiooniks<br />

valitakse Paldiskis<br />

juba varem eksisteerinud allveelaevnike<br />

õppekeskuse laiendus.<br />

Selleks kuulutatakse viimane<br />

üleliidulise tähtsusega objektiks<br />

uusimate Taifuun-tüüpi tuumaalIveelaevade<br />

evitamisel.<br />

Objekti kohale rajatakse 200<br />

mo~tri pikkune hiiglaslik ehitis<br />

(hiljem maailmale serveeritud<br />

kui «Paldiski tuumaobjekt»), mis<br />

......................................<br />

~sisaldab<br />

UFO uurimiseks vajalikku<br />

instrumentaariumi ja turvaseadmeid.<br />

Paldiskis endas<br />

kerkib viiekorruseline peaaegu<br />

300meetrise küljepikkusega laborite<br />

ja juhtimiskompleksi (hiljem<br />

rahva hulgas «Pentagonina»<br />

tuntuks saav) ruut. Uurimisinstituudi<br />

personal kannab<br />

maskeeringuks mereväevormi.<br />

Kompleksis on ka mõningaid tõelisi<br />

allveelaevatrenazhööre ning<br />

nendel harjutavad kohase imago<br />

loomiseks vahel ka mõned tõelised<br />

meremehed. - - '-<br />

+-<br />

"""'" - 1-<br />

1985~ "<br />

Perestroika ning sellega seotud<br />

avalikustamine loob täiendavaid<br />

julgeolekuprobleeme. Alates<br />

1988. aastast hakatakse välja töötama<br />

varuvariante juhuks, kui<br />

(esialgu veel ebatõenäolim;) Balti<br />

riikide iseseisvumine siiski teoks<br />

peaks saama. Vastavalt uuele poliitikale<br />

«konkretlseeritakse»<br />

väljaimmutatavas informatsioonis<br />

peiteorgimisatsiooni kirjeldust.<br />

«Tuumaobjekti» ajalugu<br />

viiakse tagasi 1964. aastasse. (Et<br />

see on vale, näitab veenvalt Nõukogude<br />

kindralstaabi salajane<br />

kaart aastast 1971, kus mingit'<br />

kompleksi vaadeldaval kohal ei<br />

ole. Küll aga eksisteerib see 1987.<br />

aasta, salajasel kaardil). Et iga<br />

masti uudishimutsejaid kompleksist<br />

kindlalt eemal hoida, levitatakse<br />

tema väidetavate tuumareaktorite<br />

ohtlikk.use kohta<br />

lausa absurdini ulatuvaid kuuldusi<br />

õ.la «plahvatuse .korrallen- .<br />

davad Pakri poolsaare tükid<br />

Tallinnani».<br />

1991 Eesti iseseisvub. Uues<br />

olukorras asub N Liidu õigusjärglane<br />

Venemaa Paldiski saladuse<br />

säilitamise nimel läbirääkimistesse<br />

USA valitsusega. Lepitakse<br />

kokku informatsiooni vahetamise<br />

osas. USA valitsus võtab<br />

endale kohustuse kindlusta-<br />

--I da Eesti valitsuse koostöö.<br />

1994-30.09.1995<br />

Uurimisinstituut likvideeritakse.<br />

Kõik materjalid ja instrumendid<br />

viiakse Venemaale (saladusI _ _<br />

säilitamiseks ka vanametalI:

Reaktorite maketid valatakse betooni.<br />

Eesti ja Põhjamaade spetsialistide<br />

lõbustamiseks etendatakse<br />

hiiglaslik tuumavarraste<br />

väljaviimise show. Tegelikult toimetati<br />

samade konteineritega<br />

Murmanski lähedalt tuumaallveelaevade<br />

kalmistult Eestisse<br />

kasutatud juhtimisvardaid ning<br />

mõned tonnid vedelat ja tahket<br />

radioaktiivset löga (et ülalmainitud<br />

spetse ka hiljem tegusalena<br />

hoida).<br />

Praegune olukord<br />

Tundmatu objekti maasse süüvimise<br />

koht on kaetud hiiglaslike<br />

betoonvundamentidega. Ei ole<br />

teada, kas venelastel õnnestus<br />

objekt ära viia või on ta endiselt<br />

oma asukohas, umbes 25 meetrit<br />

allpool Eestimaa pinda. Samuti<br />

ei ole täpselt teada, millist informatsiooni<br />

ligi 20 aastat väldanud<br />

uurimistöö tulemusena õnnestus<br />

saada.<br />

Persoonid<br />

1. Kõik nimed peale leitnant<br />

Jafari oma on muudetud asjaosaliste<br />

ning nende perede privaatsuse<br />

ja turvalisus e huvides.<br />

2. Petrov ja Fetissov surid eri aegadel<br />

enne 1985. aastat küllaltki<br />

segastel asjaoludel (uppumine<br />

talvisel kalapüügiI, autoõn<strong>net</strong>us).<br />

..,-- -.,.- ~ ,<br />

Allikad ja tõendusmaterjalid<br />

1. Käesoleva loo algallikad on<br />

saadud mehelt, kes identifitseerib<br />

ennast ENSV KGB endise<br />

ametnikuna.<br />

2. Allikas väidab, et omab dokumente<br />

KGB arhiivist, mis käes-.<br />

olevat lugu täielikult kõigis üksikasjades<br />

tõendavad.

1971. aastal trükitud kaardil (ülal) nn Paldiski tuumaobjekti<br />

ei ole. Küll on see ilmunud 1987. aasta kaardile.<br />

+-<br />

+--<br />

----<br />

----<br />

~--<br />

----<br />

---<br />

...,---

Pükapikudelavad . ..<br />

praegugisIIn<br />

"" -<br />

-- +--- -- f-- fo- t-- '- 1--<br />

-+-- -<br />

- +- '--- -- -<br />

!-<br />

!- -+- -<br />

..1 t-<br />

~. ".' ._. i<br />

Ju vist lapsed kogu maail-<br />

i<br />

"1<br />

mas usuvad teatud eani, et<br />

päkapikud on päriselt olemas.<br />

Siis hakkavad nad kahtl~ma,<br />

sest nad- ei näe neid ilmaski<br />

mujal kui piltidel, laval ja ekraanil,<br />

ja mingil hetkel ütlevad<br />

vanemad välja tõe - et tegemist<br />

on ainult ilusa muinasjutuga.<br />

Aga on seetõde? Paistab,<br />

et on alust arvata - päkapikud<br />

on alati maailmas<br />

elanud ja elavad meie seastänini.<br />

II'<br />

, - --~,~ ~~<br />

ÜllõpiiasedErnst Ditte, Karl<br />

Grossman ja Herbert Kohn läksid<br />

õppevaheajal matkama<br />

Tüüringi metsadesse, mööda<br />

mäestiku harja, mis kulgeb<br />

Saksamaa territooriumil umbes<br />

saja kilomeetri ulatuses.<br />

"Lonkisime mõnuga," jutustab<br />

Ernst, "ja ronisime igasse<br />

_Iohku ja igale künkale, kuhu h<br />

aga vähegi andis. Lõpuks olime ,<br />

juba otSustanud tagasiteele asu- 1<br />

da, kui mina leidsin selle uru. '<br />

Esmapilgul urg nagu urg ikka,<br />

kas rebase või mägra oma.<br />

Imestust äratas ainult asjaolu, et<br />

keegi oli selle uuristanud otse<br />

kõvasse kaljusse. Avaus mustendas-<br />

sammaldunud kiviseinas,<br />

mis paistis olevat<br />

moodustunud pärast mõnda lõhangut.<br />

Karl viskas nalja, et see<br />

on kindhisti päkapikkude käik,<br />

ja pani ette, et uuristarne natuke<br />

ja vaatame järele. Otsustasime,<br />

et see on täitsa huvitav idee ja<br />

asusime asja kallale. Alustasime<br />

uru kohalt."<br />

~

L<br />

1 1<br />

j<br />

I<br />

1 1 I<br />

~<br />

tuli neil paigalt liigutada rohkem<br />

kui tonn mulda, mis kivikamakate<br />

ja -klibuga segatud.<br />

Aga vaeva kroonis tulemus,<br />

mis ületas igasugused ootused:<br />

nimelt päkapikkUde jälile nad<br />

sattusidki!<br />

"Sealoli umbes paarkümmend<br />

laialipaisatud luudekomplekti<br />

ja üks täiesti tervikuna ja<br />

.hästi säilinud," võtab jutujärje<br />

üle Herbert Kohn. "Suuruselt<br />

oli tegemist nagu väikelaste<br />

luudega, aga proportsioonideit<br />

olid need ilmselt täiskasvanute<br />

omad - kasvuga umbes 70 sentimeetrit.<br />

Mis aga täiesti uskumatu<br />

- selle terve luustiku kõrval<br />

lebas paksus roostes, aga<br />

kõige ehtsam väike metallist<br />

kirka! See lõi meid täitsa pahviks.<br />

Mis see siis tähendas, kas<br />

j seda. et väikesed mäetöölised<br />

jäid terve oma seltskonnaga varingo<br />

allaja said hukka?!"<br />

...Erinevate spetsialistide hin-<br />

nangud, kes avastusega tutvunud,<br />

on lahknevad. "See on<br />

täielik jama ja falsifikatsioon,"<br />

ütleb antropoloog Mark Steiner.<br />

"Poisid tegid lihtsalt nalja. Kui<br />

olin ise tudeng, leidsin samuti,<br />

et vaheaeg on tühja läinud, kui<br />

ei õnnestunud kogu ümbruskonda<br />

lolliks teha!"<br />

"No ütleme, et skelett on ehtne,"<br />

sekundeerib talle patolooganatoom<br />

Greta Andersen, "aga<br />

- mis. sellel päkapikkudega<br />

ühist on? Teadus tunnistab ju<br />

igasuguseid anomaaliaid."<br />

Ajaloolane Otto Mahler on<br />

aga veendunud, et lugu pole<br />

kaugeltki lihtsate killast. "Arvestage<br />

.siiski ka sellega, et kirka<br />

metall, nagu näitavad analüüsid,<br />

on rohkem kui tuhat<br />

aastat vana - tudengitel aidanuks<br />

kõmu tekitamiseks piisavalt<br />

üksnes kirkast. Jah, väga<br />

võimalik, et kirka oli mõne iidse<br />

külapoisi mänguasi, aga skelell?<br />

See kuulub ju täiskasvanule!"<br />

"Troojatpeeti ka muinasjutuks,"<br />

manitseb folkloorikoguja<br />

Ursula Gretzke. "Kõige lihtsam<br />

on ju alati põrmu paisata kõik<br />

seesugune, mida nn ametlik tea-<br />

dus ei suuda seletada, aga see<br />

tee viib mõistagi ummikusse.Ja<br />

mis on veellihtsam, kui meenutada<br />

vana legendi, et just nimelt<br />

neid paiku asustasid iidsed<br />

tüüringid, kellega on seotud<br />

palju pärimusi "väikesest mägirahvusest"<br />

- gnoomidest! Miks<br />

peaks olema nii ilmvõimatu, et<br />

siin elas kunagi mõni sedasorti<br />

hõim nagu Aafrika pügmeed -<br />

väikesekasvulised inimesed,<br />

mäetöölised?"<br />

Hoopis iseenesestmõistetavam<br />

ja lihtsam on kohaliku<br />

metsniku Hans Bonneri konstateering:"Missellesimelikkuon<br />

·<br />

- gnoomid elavad meie hulgas 1<br />

tänini. Aga mida vähem nendest<br />

juttu teha, seda parem -<br />

nad on väga tagasihoidlikud,<br />

aga kavalad, ja neile ei meeldi,<br />

et neid häiritakse. Ilmaasjata<br />

kaevasid poisid selle koopa lahti<br />

- gnoomid on ka nõidumises<br />

meistrid. Kui nad nüüd sellepeale<br />

pahandavad, et nende esivanemate<br />

rahu rikuti, võib tudengitel<br />

nendt tegu veel kalliks<br />

maksma minna."<br />

I<br />

L<br />

.1

Sumeri ja babüloonia mütoloogias<br />

kõneldakse ühtepuhku Oannesest,<br />

merest tulnud imepärasest olendist.<br />

Kõige detailirikkam kirjeldus seisab<br />

kahel hieroglüüfitahvlil, mille teksti<br />

oli umbes 2100 aastat enne Kristust<br />

kivisse kriiplnud Baalipreester Berossos.<br />

Teksti mõte on järgmine.<br />

Babüloonias oli koos palju erinev&<br />

päritoluga Inimesi, kes olid tulnud<br />

Kaldeast. Nad elasid metslkult otse-<br />

) kulloomad. Esimestel aastateloll Babülooniaga<br />

piirnevast merest välja<br />

astunud mingi arukas, kuid koletu<br />

olend, kelle nimi oli Oannes. Peletiseloli<br />

kalakeha, kuid kalapea alla oll<br />

kasvanud teine, inimese pea. Tal olid<br />

ka inimese jalad, mis tulid välja sabast,<br />

ja ta sai inimestega kõnelda.<br />

See olend suhtles päevad läbi inimestega,<br />

ilma et oleks toitu vastu võtnud.<br />

Ta pakkus nendele teadmisi kirjamärkidest<br />

ja teadustest ning õpetas<br />

ühtlasi mitmesuguseid kunste. Oannes<br />

näitas inimestele, kuidas linnu<br />

ehitada ja templeid rajada, kuidas<br />

seadusi teha ja maad mõõta. Ta õpetas<br />

külvam1st,saagi koristamist ja palju<br />

muud vajalikku.<br />

Päikese ioojudes läks see olend<br />

uuesti vette ja veetis ööd meres. Siis<br />

oli selline aeg, kui kosmoses oli kõik<br />

ainult pimedus ja vesi ning seal elutsesid<br />

imepärased ja Isemoodi kujuga<br />

elusolendid, nagu kahe tiivaga inimesed,<br />

nelja tiiva ja kahe näoga inimesed,<br />

kelleloli ainult üks keha.<br />

Leidus ka kitsekintsude ja -sarvedega<br />

inimesi, kellelolid hobusejalad, ja<br />

isegi selliseid, kes olid tagantpoolt<br />

hobused, kuid eest inimesed. Inimpeaga<br />

härjad, mehe- ja naisepeaga<br />

lõvid, koerapea- ja kalasabaga hobused,<br />

nelja kehaga koerad...<br />

, " I' ~<br />

--ühelt kuningas Agum II (umbes<br />

1650 eKr) kirjeit võib lugeda, et seesugused<br />

"kaose peletised" olid välja<br />

pandud Baablitemplis ja ka Mardukis<br />

Babülonis. Inimpeaga tiivuliste lendolendite,<br />

merineitsite, skorpioninimeste,<br />

lindinimeste, kentauride ja<br />

mitme peaga monstrUmite pilte on<br />

meieni jõudnud küllaga.<br />

Briti Muuseumis oleval Salmanassar<br />

11mustal obeliskil võib samuti näha<br />

omapäraseid loominimesi. Ka Pariisi<br />

Louvre'is ja Bagdadi muuseumis<br />

saab imetleda selliseid olendeid.<br />

Moodne teadus oskab niisugustes<br />

kirjeldustes ja kujutistes ainult kultusi<br />

näha. Meie esivanemad olevat - nii<br />

kirjutataksel - katnud ennast loomamaskidega,<br />

sest lootsid saada niiviisi<br />

enesele osa selle looma omadustest.<br />

Veel tänapäevcü-kasutavad primitiivsed<br />

hõimud loomanahku ja -päid, et r<br />

sellise maskeraadi saateloma ri- [<br />

tuaaltantsudega tegelda.<br />

Mikskirjeldab Berossos neid "kaose<br />

loomi" nii,põhjalikult? Miks kirjutab<br />

Herodotos oma Egiptuse ajalugu<br />

käsitlevas teoses "Historia" iselaadi<br />

mustadest tuvidest, mis olevat olnud<br />

"emased inIm1oomad'7 Miks seisab<br />

Gilgameši eeposes, et Enkidut tuli ~<br />

"loomadest võõritama hakata'7 Miks ,<br />

ihaldavad Pemthoose pulmade ajal<br />

kentaurid, need poolloomsed hobuse<br />

aIakeha ja inimese üIakehaga<br />

olendid lapiitide naisi? Mikstuli härjapeaga<br />

Minotaurusele ohverdada<br />

kuus noorukit ja kuus neitsit, kui<br />

tegemist oli ainult tantsu ja rituaaliga?

-i Miks kirjutab Platon dialoogis "Pidu-<br />

~söök": Kõige esmalt oli meestesoo ja<br />

naistesoo kõroal veel kolmaski ning<br />

sellistel inimesteloli neli kätt ja neli<br />

jalga... Niisuguste inimeste jõud oli<br />

vägev, mõistus kohkumatu ning nad<br />

kavatsesid taevasse tungida ja jumalate<br />

kallale minna. Miks kirjeldab<br />

Tacitus õhtust orgiat Tigellinuse majas,<br />

kus loominimestega armatseti?<br />

Raamatutarkuse järgi peaksid seda<br />

laadi ristamised olema täielik tobedus.<br />

Elusolendid saavad omavahel<br />

paljunemise eest hoolitseda ainult<br />

siis, kui vastassoost isenditel on üks<br />

ja seesama kromosoomide arv. Viimasel<br />

ajal on ka see bioloogiaseadus<br />

kõikuma hakanud. Georgia osariigi<br />

loomaaias sündis aastaid tagasi hüb-<br />

J<br />

riidahv, kes pärines emase siamangi<br />

ja isase giboni ristamisest, kuigi nende<br />

kramosoomistruktuur on väga erinev.<br />

Selle sünni kaudu on tõestatud,<br />

et Dcuwinievolutsiooniõpetus ei saa<br />

õige olla: mingi uue liigi arenemine<br />

_+ ei tarvitse väldata aastamiljoneid ja<br />

ilmuda mutatsioonldest, vaid võib toImuda<br />

ka teisiti.<br />

Kui eeldame, et Oannes oli Maaväline<br />

tuJnukas, saab mõistetavaks<br />

ka Berassose "võimatute" loomaristamiste<br />

kirjeldus: tegemist peab olema r<br />

I tehisliku mutatsioonlga. I

- -<br />

Maakera esimesed<br />

uk ad olid tu Inuk ad<br />

NASA arhüvides on foto,<br />

millel on selgesti näha UFOd,<br />

mis ripuvad Saturni rõngaste<br />

kohal - see on tehtud päi-<br />

~esesüsteemi vastasküljelt.<br />

Uks UfOdest on Maaga võrdse<br />

diameetriga, teine - ca<br />

50 000 km. Teadlased on<br />

veendunud, et see on pilt esimesest<br />

planeetidevahelisest<br />

..., baasist kosmoseelanike lennuaparaatidele,<br />

ja need esimesed<br />

elanikud olid meie eellased,<br />

kellest algas Maa ajalugu.<br />

Fantastika? Aga sellesse versiooni<br />

usub kaljukindlalt näiteks<br />

Lioni ülikooli professor<br />

Gerard Demarque, geoloog ja<br />

paleontoloog. Ta valmistub<br />

trükis avaldama oma ulatuslikku<br />

uurimistööd Planeet Maa.<br />

Kust pärinevad tulnukad? Teooria<br />

inimeste eellastest. Demarque'i<br />

veendumuse kohaselt<br />

olid inimese eellasteks nimelt<br />

iidse, ülimalt täiusliku tsivilisatsiooni<br />

esindajad. Erinevalt<br />

oma naabritest. eelajaloolistest<br />

metsinimestest, olid nemad huvitatud<br />

eclkõifie füüsikast -<br />

elektromagneettlistest jõududest<br />

ja gravitatasioonist, mille<br />

tulemusena suutsid lõpuks luua<br />

täiuslikke kosmoselaevu, mis<br />

olid võimelised tsirkuleerima<br />

väljaspool maakera atmosfääri,<br />

ja võimalik, et isegi väljaspool<br />

meie galaktikat. Selle tõestuseks<br />

võib pidada mitmeid kaljujooniseid,<br />

mis on tehtud rohkem<br />

kui t6 000 aastat tagasi.<br />

Neil on väga ühetähenduslikult<br />

kujutatud skafandrites inimtiguure,<br />

kummalisi lennuaparaate,<br />

eelajaloole mitteiseloomulikke<br />

tehnoloogilisi leiutisi.<br />

Versiooni..kohaselt osutusid<br />

lingimused maakeral .13 000<br />

aastat tagasi, kui jääliustikud<br />

sulama hakkasid, meie eeIIastet-<br />

le vastuvõetamatuks, ning nad<br />

otsustasid meie planeedilt lahkuda,<br />

ehitades selleks omamoodi<br />

Noa laeva. Ja pole sugugi<br />

võimatu, et kusagil kosmoses<br />

on säilinud nende taevaste kolumbuste<br />

jäljed, mis langevad<br />

kokku nendega, mis nad meile<br />

maa peale jätsid (tundmatust<br />

metallist sammas, pürarniididja<br />

sfinksid, eelajalooliste loomade<br />

skeletid kuulijälgedega, jalanõusid<br />

kandnud astronautide<br />

kivistunud jäljed koobastes<br />

jpm).<br />

Aga tulgem tagasi Saturni,<br />

juurde. 1982. a saatsid ameeriklased<br />

sellele mõistuslikule planeedile<br />

kaks sondi, ja need<br />

edastasid Maale kummalisi võtteid:<br />

Saturni rõngaste juures<br />

olid selgelt nähtavad kolm gi-<br />

I--<br />

- \-<br />

- I--<br />

gantset lennuaparaati. Neist<br />

mitte kaugeloli näha heledaid<br />

tulukesi - nagu mingeid erilisi<br />

organisme, mis eksisteerisid<br />

iseseisvalt, või juhtisid neid<br />

mingid taevased jõud. Fotode<br />

analüüs kinnitas, et UFOd olid<br />

tühjad, mahajäetud, igatahes ei<br />

täheldatud neis mingit asustatust.<br />

Kõik, kes neid fotosid nägid,<br />

kohustusid vaikirna.NASA<br />

salastas dokumendid ja mattis<br />

sensatsioonilise saladuse oletuse<br />

kohaselt igaveseks. Aga<br />

möödus 15 aastat, kui ilmnes,<br />

et mitte kõik teadlased ei suutnud<br />

vaikimistõotust pidada.<br />

Norman R. Bergrand avaldas<br />

raamatu pealkirjaga Saturni<br />

rõngaste loojad, milles riskis<br />

rääkida sellest. mille tunnistajaks<br />

oli isiklikult olnud. Tema

versiooni kohaselt olid Saturni<br />

juures baseeruvad UFOd baasiks<br />

kõikidele teistele - nendele,<br />

kes kurseerisid Maa-atmosfääris,<br />

uurides inimesi. Prof<br />

Bergrand peab täiesti võimalikuks,<br />

et meie oletatavad eellased<br />

võivad maakerale naasta,<br />

et kinkida meile tun<strong>net</strong>us teistest<br />

väärtustest, et juhtida meie<br />

tegevus ja taotlused hoopis teistele<br />

rööbastele. -<br />

AVALlKUSELE SENITEADMATA<br />

FAKTE<br />

1957. aastast registreeriti esimesi<br />

fakte seksuaalsetest kontaktidest<br />

tulnukatega. Sellesse<br />

perioodi kuuluvad andmed ar-<br />

"vokatestjuhtudest inimeste röövimisest<br />

UFOde poolt. Brasiilia<br />

farmer Antonio Villaz kinnitas,<br />

et ta tiriti kummalise välimusega<br />

helendavasse kerasse,<br />

kus teda ootas "ebamaise välimusega<br />

naine". Too sundis talle<br />

peale seksuaalse kontakti, kusjuures<br />

väljendas oma rahulolu<br />

"häälitsusega, mis meenutas<br />

koera haukumist".<br />

1964. a astus keegi Kate Davis<br />

USA pressis üles avaldusega,<br />

et teda viljastas tulnukas.<br />

mille tulemusena ta sünnitanud...<br />

üheksa veidra välimusega<br />

poissi, keda olevat<br />

tema juurest ära viidud vahetult<br />

pärast sünnitamist.<br />

1974. aavaidas Ufoloog<br />

Walter Spiroz oletuse: tulnukad<br />

tahavad päästa oma rassi väljasuremise<br />

eest, ristates selle<br />

inimsooga. Ameeriklanna Mar-<br />

- gie Luciano mees süüdistas<br />

teda truudusetuses, sest Margie<br />

sünnitas lapse, kelleloli rohekas<br />

nahavärv. Spetsiaalse hüpnoosi<br />

all tunnistas naine, et teda<br />

oli vägistanud "hirmuäratav roheline<br />

mees kasvuga 1.20".<br />

Teda kaitsnud"advokaat ründas<br />

pressis otsesõnu ameerika valitsust,<br />

kes lubab tundmatutel<br />

kosmoseasukatel astuda kontakti<br />

maiste naistega, tehes näo,<br />

na~ oleks tegemist jabur- --+<br />

du'sega.<br />

1971. a püstitas tuntud belgia<br />

- -.....<br />

ufoloog Joel Steckers oletuse,<br />

et tulnukad on meie seas juba<br />

ammu ja manipuleerivad meiega<br />

oma äranägemise järgi,<br />

suunates neile vajalikultmeie ..;<br />

mõtteid ja tegemisi. Steckersi -1<br />

arvates olid tulnukad nii Jeesus<br />

Kristus kui Buddha.<br />

198203. tunnistas Ameerika<br />

president Ronald Reagan avalikult,<br />

et usub UFOdesse, Teadjate<br />

kinnitust mööda olnud taJ.<br />

korduvalt kohtumisi tulnukatega<br />

salastatud baasis Torontos.<br />

uks neist olevat lausa dokumentaaIselt<br />

fikseeritud 2. märtsil<br />

1982.a.<br />

1985. a püstitasid ameerika<br />

teadlased küsimuse: kust pärinevad<br />

epideemiad, viirused ja<br />

ravimatud haigused? Mis on<br />

AIDS? Kaspole see kõik mille<br />

inimese geneetilise mutatsiooni<br />

produkt tulnukate katsetamiste<br />

tulemusel? Kas pole kõik XX<br />

sajandi hirmsad haigused lihtsalt<br />

tulnukate ebaõnnestunud<br />

eksperimentide vili?<br />

1987. a astus ufoloog William<br />

Moore ameerika pressis<br />

üles avaldusega: Minu käsutuses<br />

olevate andmete põhjal<br />

lõi president Harry Truman salajase<br />

komisjoni Majestic-12,<br />

mis koosnes 12 inimesest, kes<br />

olid kursis infoga maavälistest<br />

tsivilisatsioonidest. See komisjon<br />

oli teadlik ka Angaar-5Ist;<br />

teadis, et kaks tulnukat elaspikka<br />

aega ekstra neile loodud laboratoorsetes<br />

tungimustes ja<br />

suhtles teadlastega, jagades<br />

neile nõuandeid. Kõiki, kes<br />

nendega kontakteerusid. loeti<br />

kogu ülejäänud elu kestel<br />

"traumeerituteks" .<br />

1991. a tekkis USA pressis<br />

poleemika: kas eksisteeris salajane<br />

baas Dreamland Las Vegase<br />

lähistel, kus ehitati lennuaparaate,<br />

mis ei allunud gravitatsioonile?<br />

-t<br />

--+ -<br />

- ~--<br />

....<br />

--+<br />

-1 _-t_<br />

--4-<br />

- -t-<br />

-..... -.....-<br />

4--- 1---1-<br />

LOPETUsEKS VEIDI<br />

STATISTIKAT<br />

Igalaastal registreeritakse<br />

usAs IÖ 000 ametlikku aval- .<br />

I<br />

dust inimestelt, kes väidavad. et<br />

tulnukadon nad röövinud.Aja- '<br />

kiri Newsweek kinnitab, et 12% 1<br />

ameeriklastest on UFOsid oma<br />

silmaga näinud (st 40 milj inimest)<br />

ja 2% (st 3,7 milj inimest)<br />

vannub, et tulnukad on<br />

nende kallal toime pannud sek- \<br />

suaalseid vägivallaakte. Neid<br />

naisi, kes ütlevad end olevat<br />

viljastatud tulnukatest, on lausa<br />

arutu hulk.<br />

Tekib küsimus: kas saab seeolla<br />

massipsühhoos? Vandenõu?<br />

roenäoliselt mitte. See<br />

on meie teadvussesisendatavŠOkeeriv-informatsioon,millefantastilisustme<br />

veel mõistaei suuda.<br />

Jääb vaid loota, et järgmine<br />

sajand aitab meiljõuda lihtsa tödemuseni:<br />

me pole universumis<br />

üksi.Meil on ka naabreid.<br />

"ewsweek. Orakul<br />

- t- ~ - ! --+ ---f--+-<br />

I I<br />

-- ...,-- - ~ --t ~ ~<br />

---f~ L_<br />

-+ ?-<br />

. . -{~-<br />

-+<br />

- -T -+- -1-~ I<br />

- - - - ---t J.<br />

~<br />

+ --+ - f--!<br />

J) . -+-_~ .._-<br />

--t - +---I

'Lendavate taldrikute' ajastu<br />

'a'lgas 24. juunil, 1947. Just siis<br />

tehti UFO-vaatlus, mille järel inimkond<br />

teadvustas esmakordselt UFO-sid<br />

kui globaalset probleemi.<br />

Enne seda olid arutlused kummaliste<br />

objektide üle piirdunud üksnes<br />

selle või teise paikkonnaga, ilma et<br />

oleks tehtud suuremaid üldistusi.<br />

Pärast kõnealust juhtum'it aga toodi<br />

tundmatute lendobjektide probleem<br />

kogu maailma avalikkuse ette. Üha<br />

enam hakati mainima'UFO-de kosmilise<br />

pär itolu võimalikkust. '<br />

Öeldes 'UFO', mõeldakse selle all<br />

enamasti teiselt planeedilt saabunud<br />

kosmosesõidukit, ehkki lühend UFO<br />

(Unidentlfied Flying Objeet, , tõlkes<br />

'tundmatu lendavobjekt') tähistab<br />

tegelikult lihtsalt seletamatuks<br />

jäänud taevanähtusi, ehk anomaalseid<br />

keskkonnanähtusi,nagu viimasel ajal<br />

kombeks öelda.<br />

Ufoloogid väidavad, et vähemalt<br />

80\ juhtumitest on täiesti seletatavad<br />

meile tuntud loodusnähtustega.<br />

Seega jääb tundmatuks umbes<br />

viiendik eriskummalistest vaatlustest,<br />

mida aga vaatluste tohutut<br />

hulka arvestades polegi nii vähe. -<br />

Sädemeks saanud juht»m, millest<br />

sai alguse 'lendavate taldrikute'<br />

ahelreaktsioon,polnud muude vaatlustega<br />

võrreldes sugugi nii eriline.<br />

-<br />

Tuleringid Egiptuses<br />

Fragaent Egiptuse vaarao Thutmosis<br />

<strong>III</strong> kuninglikest annaalidest<br />

(ca 15<strong>04</strong> - 1450 e.Kr.):<br />

'Aasta 22, talve kolmandal kuul,<br />

päeva kuuendal tunnil... kirjutajad<br />

Elumajast leidsid, et see oli tulering,<br />

mis ~uli taevasse. (Ehkki) sel<br />

ei olnud pead, selle kuu hingusel<br />

(oli) vastik lõhn. Selle keha oli<br />

üks rod (umbes 50 m)pikk ja üks rod<br />

lai. Sellel polnud häält... Nüüd,<br />

pärast mõnda päeva, lendasid need<br />

asjad üle. Hoidku! Neid oli arvukamalt<br />

kui ükskõik mida. Need särasid<br />

taevas rohkem kui päike taevas...<br />

Võimas oli tuleringide asetus.<br />

Kuninga sõjavägi vaatas ja Tema<br />

Majesteet oli sõjaväe keskel. See<br />

oli pärast õhtust söömaaega. Mille<br />

peale need (tuleringid) läksid üles<br />

kõrgemale, suundusid otse lõunasse.'<br />

Vimanad Indias<br />

Sanskriti keeles märgib sõna<br />

'vimanam' pali, aga ka taevast sõidukit,<br />

lendavat sõjavankrit jms.<br />

India vanades ülestähendustes on<br />

päris palju juttu nii lennumasInatest<br />

kui ka kohutavatest relvadest.<br />

Järgnevalt üks väljavõtteid eeposest<br />

'Ramayana' (kirja pandud umbes 1000<br />

a.e.Kr.).<br />

Kangelane Rama andis käsu: 'Tee"<br />

kiire=~i, too õhusõiduk mulle.' Siis<br />

saabus sõiduk, kaunistatud üleni<br />

kullaga ja kalliskividega 0" Tegi<br />

meloodilist häält. Talolid suured<br />

ruu~ ja mugavad istmed. Silmates<br />

sõidukit, sattus Rama suurde hämmeldusse...<br />

Raghera käsu peale tõusis<br />

sõiduk üles kõrgemasse atmosfääri.<br />

Ja selles sõidukis, mis liikus<br />

tahte järgi, oli Rama väga õnnelik.'<br />

Hiljem lennumasin maandus ja Rama<br />

võttis juhtimise enda kätte.<br />

'Rama käsu all tõusis see suurepärane<br />

sõiduk suure mürinaga Welkinis<br />

üles. Ja "vaadates alla igale<br />

poole, rääkis Rama Sitale...'<br />

Rama näitas ülalt paistvaid kõiki<br />

ilusaid paiku, kuni nad jõudsid<br />

Tseilonisse. Linna kohale saabudes<br />

tekkis suur elevus ja reisijad<br />

tõusid püsti, et paremini näha.<br />

Juba eespool selles eeposes kirjeldatakse,<br />

kuidas Ravan satub metsas<br />

ilusale naisele, peenepihalisele<br />

Sitale, ja meelitab kavalusega ta<br />

oma laeva asukohta.<br />

'Tõstis üles vaese abitu naise.<br />

Pani' ta istuma oma taevasõidukisse,<br />

mida ikestab jõud ja tiivustab kiirus.<br />

Kuldne oma kujus ja kiirguses,<br />

nobe nagu Indra ra"tsu. .oo Sl1s<br />

tõusis Taevane sõiduk üle mäe ja<br />

metsade oru.'<br />

Sita nutab kibedalt ja palub<br />

Ravanit lasta tal ära minna.<br />

'Sünged Panchavati metsad, Jana5thana<br />

naeratlev org ... Rääkige<br />

Ramale, et halastamatu Ravan kannab<br />

ära tema Sita.'<br />

Nad lähevad kõrgemale ja kõrgemale.<br />

Lõpuks tuli abi vanalt sõbralt<br />

Jatayalt, kes lendab üles 'suure<br />

linnu näo~'. Tekib õhuvõitlus.<br />

Jataya ei ole võimeline võitlema<br />

võimsa vimanaga. Pärast mõnda vaprat<br />

otserünnakut kukub ta alla verise ja<br />

purustatuna.<br />

Nähtavasti ei ole Ravani nurjatustel<br />

piire. Suutmata oodata maandumist<br />

Lankas, tiris ta vaese Sita<br />

oma sülle ja vägistas piloodi istmel.<br />

See" vihjab sellele, et vimana<br />

oli eriti hästi seadmestatud või oli<br />

tal midagi automaatpiloodi taolist.<br />

'Ravan suunas sõiduki kursi Lanka<br />

linna suunas, võttes Sita endaga<br />

kaasa. Suure naudinguga vägistas<br />

Ravan teda, võttes ta oma sülle<br />

mürgise mao peale.'<br />

.c..<br />

Tundes end pärast seda paremini,<br />

lisas ta kiirust. 'Nagu nool,<br />

lastuna vibust, suundus ta läbi<br />

Velkini, jättes selja taha metsad,<br />

puud ning veekohad ja tulI ääretut<br />

ookeani ületades Lankasse.'<br />

Kõik lõpeb hästi." Rama muide<br />

jõuab lurjusele järele ja tekib<br />

võitlus. Ravan lastakse maha ~a Sita<br />

saab tagasi oma mehe juurde. Huvita~<br />

relv nimega 'Indra"Nool' tegi selle<br />

teoks.<br />

'Hähituna suitsu ja<br />

sähvatustesse, kihutas<br />

sest Vibust, torkas<br />

raudse südame, jättes<br />

lamama. '<br />

leekivatesse<br />

see Ümmarguläbi<br />

Ravani<br />

ta elutuna<br />

Ükskõik kui poeetilised vimanate<br />

kirjeldused ka ei näiks ('ilusaI<br />

taevasel sõiduk il oli tule kiirgus',<br />

'leegitses võimsa kiirgusega, nagu<br />

leek suveBB1~, 'tõugatud, tiivustatud<br />

välgu poolt'), tehakse selget<br />

~<br />

vahet maapealsete ja õhusõidukite<br />

._-----

./ Näide<br />

Chaodra<br />

Roy 'Samsaptaka-<br />

badhast' :<br />

'Cucra läks Hilithasse<br />

olgugi et ta oli võimeline<br />

läbi kogu Haa taevaste ja<br />

rede. I .<br />

Ja teises kohas:<br />

jalgsi,<br />

lendama<br />

üle me-<br />

'Kui need valged hobused vedasid<br />

te~a lahingusse, näis see vanker<br />

eriti särav nagu taevane sõiduk, mis<br />

liigub mööda taevast. Ja samuti nagu<br />

Cucra taevane sõiduk, võis see sõjavanker<br />

liikuda ringikujulisel<br />

kursil, ette- või tahapoole ja mitut<br />

laadi liikumisega.'<br />

Kirjutaja teeb siin selget vahet<br />

vimanate ja sõjavankrite vahel.<br />

Kirjapanekuid Roomast<br />

Nii roomlased kui ka teised rahvad<br />

püüdsid 'taevamärkide' põhjal<br />

heita pilku tulevikku. Julius Ose-<br />

quens kirjeldas 63 kummalist fenomeni<br />

taevalaotuses, Livius 30,<br />

teised pisut vähem. Tüüpiline on<br />

siin katke Cicero ennustustest:<br />

'Heie senaatorid uurivad hoolega<br />

kirjandust, et mõista, mida see<br />

tähendab, kui taevasse ilmuvad tulekeeled,<br />

kui öösel ilmub päike, kui<br />

kuskilt ülalt kostab mürin, kui kõik<br />

pöördub peapeale ja nähtavale ilmuvad<br />

kummalised kerad.'<br />

222 a.e.Kr. . kirjutas PIinius:<br />

'Taevast täitsid kolm Kuud.' .<br />

216 a.e.Kr. 'Amiterno ümbrusse<br />

ilmusid kummalised olevused valgetes<br />

ürpides. Omakorda Praenestes<br />

nähti leegitsevaid kehasid. Arpis<br />

täitis taevast eriskummaline kilp.<br />

Kuu võitles Päikesega ja keset ööd<br />

võis vaadelda kaht Kuud. Keegi ei<br />

saanud aru, mida kujutavad endast<br />

kummituslikud laevad.'<br />

214 a.e.Kr. Livius: 'Aadrias olevat<br />

nähtud inimesi taevas.'<br />

213 d.e.Kr. Dio Cassius 'Rooma<br />

ajaloos': 'Armiiniumis ja veel<br />

mitmel pool Itaalias muutus öö

Pä~vaks, ..llegipärast oli näha<br />

kolli Kuud.<br />

175 a.e.Kr. 'Kolm Päikest heitsid<br />

üheaegselt valgust. Mitu tähte lendasid<br />

taevas ühest äärest teise.'<br />

91 a.eoKr. 'Spoletiumi lähedal<br />

veeres taevast alla kuldset värvi<br />

tulekera, mis kogu aeg kasvas. Seejärel<br />

kogus ta uuesti kõrgust ja<br />

taandus itta. Kera näis olevat päikesest<br />

suurem.'<br />

.Ärevusse aetud mungad<br />

Ampleforth'i kloostrist leitud<br />

1290. aasta sündmusi kirjeldav käsikirI<br />

jutustab:<br />

'Võetud lambaid Wilfredilt ja<br />

küpsetatud neid pühakute Simoni ja<br />

Juuda pidusöõgil. Aga kui Henrieus,<br />

kloostriülem, oli valmissöögipalvet<br />

lugema, siis Johannes, üks vennaskonnast,<br />

tuli sisse ja ütles, et<br />

väljas on suur kurjakuulutav märk<br />

näha. Siis nad kõik jooksid välja ja<br />

ennäe, suur ese, ümbertring! ülenis-<br />

ti hÕbedane,. kettasarnane, lendas<br />

aeglaselt üle nende ja äratas suur!mat<br />

hirmu.<br />

1619. aastal kirjeldas ühe kantoni<br />

prefekt Šveitsis Christopher<br />

Seherer oma sõbrale Fr. Kireherile:<br />

'Olin jäänud rÕdule nautima taevalaotuses<br />

valitsevat rahu, kui nägin<br />

üht lõõmavsäravat draakonittõusvat<br />

ühest Pilatuse mäe koopast<br />

ja kiiresti suunduvat Flüeleni poole<br />

järve teise otsa 0 Ta 01 i tohutu<br />

suur, tema saba oli pikem ja kael<br />

sirutus välja '0. Lennul pritsis ta<br />

piki oma teed rohkesti sädemeid '0"<br />

DIestähenduste küllus<br />

Leheruum ei võimalda hilisemaaegsetest<br />

vaatlustest pikalt<br />

seetõttu lõpetuseks<br />

kirjutada,<br />

valikuline<br />

minevikus.<br />

loetelu UFO- juhtumistest lähemas<br />

/ liI<br />

1661. Tohutud leegitsevad objektid<br />

Inglismaal Worehester'i kohal.<br />

17<strong>04</strong> 8. jaanuar. Kummalised<br />

tu~led Inglismaa kobal.<br />

4. november. Sveits. Valendav<br />

pilv. Liiku8 suure kiirusega ja<br />

kadus silmapiiri taha.<br />

1731 9. detsember. Firenze,Itaalia.<br />

Imelikud valguskerad taevas.<br />

1750 juuni. Edinburgh, Šotimaa.<br />

Suur tulepall liikus aeglaselt taevas.<br />

1752 15. aprill. Stavanger, Norra.<br />

Imelik hele kaheksanurkne objekt.<br />

Angermannland, Rootsi. Tulekerad<br />

väljuvad pikast heledast tuubisarnasest<br />

objektist.<br />

1755 15. oktoober. Lissabon, Portugal.<br />

Tohutu suured heledad lendavad<br />

kerad. Nähtud palju kordi.<br />

1761 2. november, 'Tohutute kerade'<br />

rongkäik üle Šveitsi. _<br />

1762 9. august. Basel, Sveits.<br />

Hiiglasuur tume kedervarre kujuline<br />

objekt, ümbritsetud hõõguva võrguga.<br />

Ületas aeglaselt päikeseketta. Vaatlesid<br />

astronoomid de Rostan Baselis<br />

ja Croste Soles'is~<br />

1777 17. juuni. Prantsuse astronoom<br />

Charles Messier vaatles taevas<br />

suurt hulka tumedaid ümmargusi kettaid.<br />

1779 7. juuni. Bou10gne, Prantsusmaa.<br />

Suurearvuline rühm hõõguvaid<br />

kettaid lendas üle linna.<br />

Mida rohkem tänapäeva poole, seda<br />

rohkem on säilinud kirjapanekuid.<br />

Toome ära möödunud sajandist üksnes<br />

kõige huvitavamate vaatluste lühikokkuvõtted.<br />

1817. palermo, Itaalia. Tume lendav<br />

objekt, mis undas.<br />

1820 7. september. Embrun,Prantsusmaa.<br />

Imestamisväärse1l sarnastes<br />

kujundites lendavad objekti~<br />

sirgete rividena rist! üle linna,<br />

pööravad 90 kraadi ja lendavad siis<br />

ära, hoidudes kujundeis.<br />

1826 1. aprill. Saarbrüeken,<br />

Prantsusmaa. Hall torpeedokujuline<br />

- objekt, lIäh-tud-kU~+ lähenemas<br />

Maale.<br />

1833. Toland, Ohio, USA. Uhkelt<br />

sädelev objekt. Konksu-kujullne.<br />

13. november. Nlagaara kosk, USA.<br />

Suur ruudukujuline valendav õhusõIduk<br />

oli nähtav üle tunni.<br />

1836 12. jaanuar. Cherbourg,<br />

Prantsusmaa. Linna kohal rippus suur<br />

valendav rõngas, mis tiirles ümber<br />

oma telje. Keskeloli auk.<br />

1838. India. Lendketas pika hõõquva<br />

oranži sabaga.

1845 ~8. juuni. Kolm valendavat<br />

ketast tõusevad merest ja jäävad<br />

kümne minuti kestel nähtavaks.<br />

1846 26. oktoober. Lovell, Massachusetts,<br />

USA. Valendav ketas,'<br />

millelt kukkus lehkava tarretlse<br />

kamakas. Kaalumisel leiti see olevat<br />

180 kg. Läbimööduks mõõdeti 1,3<br />

meetrit.<br />

1849. GAis. Šveits. Tuhanded helendavad<br />

objektid selget taevast<br />

ü1etamas. Nähtud astronoom Ing1is'J<br />

. t'(1\)lt. Mõnedel näisid olevat nagu<br />

tiivad, mõnedel hõõguv rõngasvöö.<br />

1853 15. juuni. Leitnant Gazette<br />

teatab 'undava masina' nägemisest.<br />

1856 6. aprill. Co1mar, Prantsusmaa.<br />

Dr. Dussort nägi musta lendavat<br />

'torpeedot', ühest otsast ümmargune<br />

ja teisest terav. Kui too<br />

üle sõitis, kostus madal meloodiline<br />

vi1isev hell.<br />

1873 17. juuni. Fantastiline<br />

hõõguv keha paiskub välja planeet<br />

Marsilt ja plahvatab Maa' atmosfääris.<br />

Nähtud üheaegselt Aust~ia, Ungari<br />

ja Sileesia astronoomide poolt.<br />

1877 5. oktoober. Tovyn, Wa1es.<br />

Kaheksa valendavat .keha lendasid<br />

korrapärases kujundis mitu ööd järjest<br />

piki rannajoont, justkui kaardistades.<br />

Toimingu lõpetanud, kihutasid<br />

nad merele. .<br />

1879 15. mai. pärsia laht. Admiraliteedi<br />

teade laevalt 'Vulture'<br />

kahest hiig1asuurest valendavast<br />

pöör1evast rattast, mis vajusid vette<br />

ja kadusid sügavikku.<br />

1880 20. august. Briljantne valge-kuldne<br />

sigar, teravate otstega.<br />

Vaadeldud M. Trecul'i poolt Prantsusmaa<br />

Akadeemiast. Hiljem nähti<br />

väiksemat objekti lahkumas tollelt<br />

emalaevaIt, sädemete jälg taga.<br />

30. juuli. st. Peterburg, Venemaa.<br />

. Suur ümmargune valendav laev,<br />

saadetuna kahe samasuguse väiksema<br />

poolt. Liikus vilkalt jääraku kohal.<br />

Nähtud kolme minuti jooksul. Kadus<br />

vaikselt.<br />

1885 24.. veebruar. 37 kraadi<br />

pÕhja1aiusel ja 170 kraadi idapikkusel<br />

näeb 'Innervich'i' laeva meeskond<br />

tohutu suurt 1õkendavat objekti<br />

laeva kohale ilmuvat, vaatlejaid<br />

'täielikult pimestades'. See kukub'<br />

laeva kõrvale merre 'kõrvulukustava<br />

käraga', heidAb üles tohutud veesambad,<br />

mis pööravad laeva kummuli.<br />

1889. TVickenham, Inglismaa. 5igarikujuline<br />

objekt langeb aeglaselt<br />

tormis ja plahvatab. Ei mingeid<br />

jälgi.<br />

1897. Madriid, Hispaania. Midagi<br />

plahvatab õhus. Rusud kukuvad, aknad<br />

lõhutud, seinad pragunenud. Viis<br />

tundi ripub rusude hõõguv pilv linna<br />

kohal. Paanika tänavail.<br />

Jl~~q'Prr _gPLO'" Ol"lron'ru'II

~ATIMA JUHTUM<br />

~egemist polnud /Fatimas/ kogu aeg<br />

mitte ainult lendava ketta või keraga,<br />

'lehe<br />

vaid<br />

moodi<br />

selle liikumine, langeva<br />

langemine, valgusefektid,<br />

kõuekärgatused, surisev heli,<br />

imelik lõhn, 'ingli juuste' langemine,<br />

'mis haihtused enne ma'apinnani<br />

jõudmist, ketta lähenemisega kaasnenud<br />

kuumalaine - kõik need on<br />

UF~-vaatlustega kõikjal ja pidevalt<br />

kaasnenud kõrvalnähud. Samuti halvatused,<br />

mälulüngad, usku pöördumi-<br />

~ed ja tervendusjuhud.<br />

Jacques Vallee 'The Invisible<br />

college', E.P. Duttonin, 1976<br />

Vladimir Mezentsev annab nõukogude<br />

inimesele teada: 'IME FATIMAS... See<br />

ime tekitas paarkümmend aastat<br />

tagasi palju kära. Õigemini, seda<br />

kära tegid paavst Pius XII lähikondlased.<br />

XX sajandil pole imet kuigi<br />

lihtne tuvastada. Ent sealoliasi<br />

klaar, i m e 0 1 i ole m a s<br />

k õ i g i v aja 1 i k e t u nn<br />

ust ega , nagu 'seninähtamatu'<br />

ja 'seletamatu'. '" Mis seal siis<br />

juhtus? Ühe 1 õ h t u 1 nägid<br />

külaelanikud, et päikese ümber pöörles<br />

helendav rõngas nagu ratas, heites<br />

välja mitmevärvilisi kiiri. ütleme<br />

kohe, et selline ime ei ole seninähtamatu<br />

ega seletamatu. Nähtus<br />

.on teaduses hästi tuntud. Ka si in on<br />

tegemist päikesevalguse jagunemisega<br />

spektriks. Asi on selles ... (jne.)<br />

... Valguse jagunemine on hästi näha,<br />

kui päike või tähed on s i 1 -<br />

m a p i i r i läh e d a 1<br />

Muidugi peavad sellise vaatluse<br />

jaoks olema soodsad tingimused<br />

õhk peab olema 1 ä b 1 p a i s -<br />

t e v, s ilm a p 1 i r s e 1 -<br />

9 e ilm a p i 1 v e d e j a<br />

udu ta Samalaadnelugutoi-<br />

munud ka Kiievis ja sm. Mezentsev<br />

lõpetab: 'Ent P<br />

~<br />

"Ö levad värvilised<br />

keerised? Need 0 ksnes sooja õhu<br />

liikumisest tingi ud illusioonid...<br />

Ime kadus. Kadus kokkupuutel teadmiste<br />

ja mõistusega. Nii on see alati.'<br />

(V. Mezentsev 'Imed looduses',<br />

;-ln. 1973, lk. 273 - 275.)<br />

Aga?<br />

Fatima imest kõneldes on V. Mezentsev<br />

ilmselt vassinud. Tema kirjelduses<br />

on terve rida küsitavusi.<br />

Kõigepealt ei piirdunud juhtum ühe<br />

õhtuga, ainsa vaatlusega; õieti ei<br />

toimunud see üldse õhtul, päikeseloojangu<br />

aegu, vaid sÜdapäeval. Ja<br />

ilm polnud üldse selge, "ilma pilvede<br />

ja uduta", vaid vihma kallas<br />

nagu .oavarrest, ja ... Aga mingem<br />

nüüd selle hämmastava vaatluse enese<br />

juurde, nii nagu seda on kirjeldatud<br />

te,stes allikates.<br />

Kõigepealt on märkimisväärne, et<br />

juhtum toimus 1917. aastal, täpsemalt<br />

hõlm~b see ajavahemikku, mil<br />

~ Lenini juhtimisel Venemaal nõukogude<br />

võim kehtestati. Ilmutusseerias antud<br />

ennustuste ja hoiatuste kaudu on<br />

juhtum kõige otsesemalt seotud Venemaaga.<br />

Fatima on väikelinn Portugalis,<br />

mille 'lähedal kogu sündmustik<br />

arenes.<br />

Eellugu<br />

1915. Neli tüdrukukest karjatas id<br />

lambaid.' Äkki ilmus nende ette õhus<br />

hõljuv kuju, justkui linasse mässi-<br />

tud, ~ii et polnud näha ei pead ega<br />

käsi. Uks nägijaid oli Lucia E~obora<br />

-(s. 22.03.071, kes jääb hiljem sÜndivas<br />

mängima peaosa.<br />

1916. Varasuvel külatüdrukutega<br />

metsa ääres mängides nägi Lucia.koos<br />

mänguseltsilistega puude kohal lähenevat<br />

eredat valgust. Kui see jõudis<br />

lähemale, eristus noormehe kuju. Ta<br />

maandus ja lausus: "Ärge kartke!<br />

Olen rahuingel. Palvetage ühes minugal"<br />

Tüdrukud asusidki koos läbipaistva<br />

valgusolendiga palvetama.<br />

(Fatima ümbruskond paistab silma<br />

katoliikliku usuhardusega, nii et<br />

lapsi kasvatatakse maast madalast<br />

religioosses vaimus.) Hiljem see<br />

kogu haihtus. Sama toimus veel mõne<br />

kuu pärast. Siis nimetas ilmutis end<br />

Portugali kaitseingliks. Kolmas kord<br />

ilmudes hoidis ingel käes karikat ja<br />

leiba ning jagas armulauda.

13.mai<br />

Põhisundmused, nagu juba mainitud,<br />

toimusid 1917. aasta kevadest<br />

.sügiseni. Kõigepealt nähti "jumalaema"<br />

13. mail. Lapsed käisid vanematega<br />

kirikus ja kari aeti välja<br />

alles ennelõunal. Neid oli kolm: 10aastane<br />

Lucia, 9-aastane Francisco<br />

Marta ja 7-aastane Giacinta Karta.<br />

Oli ilus ilm. Äkki käis taevas<br />

välgusähvatus. Kartes pikset kogunesid<br />

lapsed suure tamme alla. Jälle<br />

valgussähvatus ja umbes me~tri kõrgusele<br />

laste ette tekkis heleroheline<br />

suur ja väga ere valguskera,<br />

milles ~aistis imekena neiu, kes<br />

ütles: "Ärge kartke, ma ei tee teile<br />

halba." Lucia küsimise peale, kust<br />

preili tuleb, vastas tundmatu, et<br />

taevast. Seejärel lisas, et tuleb<br />

sinna igal 13. kuupäeval kuni oktoobrini.<br />

Siis ta ütleb, kes ta<br />

tegelikult on ja mida ta inimestelt<br />

ootab. Tuleb kUll lisada, et erine-<br />

vaIt tüdrukutest kuulis Francisco<br />

ilmutise juttu vaid osaliseit, teistel<br />

andmetel üldsegi mitte. Erinevalt<br />

tüdrukutest muretses ta veel<br />

lammaste pärast, mille peale ingel<br />

ütles, et tema kohalolekuI ei tee<br />

lambad miskit halba. Nii oligi.<br />

Lapsed palvetasid koos' ingliga.<br />

"Neitsi" käskis lastel iga päev<br />

palvetada Püha Neitsi poole rahu ja<br />

patuste usku pöördumise eest. Siis<br />

eemaldus ta ida suunas ning kadus<br />

päikesekiirtesse.<br />

13.juuni<br />

Algul lapsed ei ju)enud toimunust<br />

kõnelda, kuid siis ei pidanud väike<br />

Glaclnta vastu ja uudis hakkaski<br />

levima: Enamasti peeti laste juttu<br />

väljamõeldiseks. Vastutahtmist lubasid<br />

vanemad lapsi siiski tamme juurde,<br />

ise aga läksid nad turule. Lisaks<br />

lastele kogunes veel üle poolesaja<br />

uudishimuliku.<br />

Jumalaema ilmus keskpäeva aegu.<br />

Peale laste ei näinud ega Ruulnud<br />

keegi midagi. Vestlus toimus Lucia<br />

kaudu. Muuhulgas teatas ilmunu, et<br />

Giacinta ja Francisco surevad lapseeas,<br />

kuid Lucia jääb elama Kaa<br />

peale, e~ olla tunnistajaks jumalaemast<br />

ning levitada armastust tema<br />

vastu inimeste seas. Ilmutuse lõpus<br />

nägid kohaletulnud, kuidas tamme<br />

oksad äkitselt liikuma hakkasid,<br />

nagu oleks vabanenud raskuse alt.<br />

13.juuli<br />

Seekord tulid vanemad lastega.<br />

kaasa ja külarahvast loeti juba<br />

tuhandetes. Täpselt kell 12 nägid<br />

inimesed valgussähvatust ja tamme<br />

okste paindumist, justkui oleks keegi<br />

neile laskunud. Taevaneitsi avas<br />

laste silme ees maa, nii et olid<br />

näha tulemeres vaevlevad patused,<br />

nagu hõõguvad söed. Ingel lubas, et<br />

kui inimesed palvetavad, siis sõda<br />

lõpeb. Aga kui inimesed solvavad oma<br />

tegudega Issandat, siis puhkeb järgmise<br />

paavst i valitsemise aegu uus ja<br />

veel hullem sõda. "Kui näete öötaevas<br />

tundmatuid'valgusi, teadke, et<br />

see on teile Jumalast saadetud märk,<br />

mis näitab sõja, nälja ning Kiriku<br />

ja Püha Isa vastu suunatud tagakiusamiste<br />

tulekut." "Kui inimesed võtavad<br />

mu sõnu kuulda, siis pöördub<br />

Venemaa taas Jumala poole, vastasel<br />

korral aga levitae ta oma valeõpetust<br />

kogu maailmas, on sõja ning<br />

Kiriku tagakiusamiste pÕhjustaja...<br />

Paljud rahvad kaovad Maa pealt.....<br />

Peab märkima, et 25. jaanuari<br />

hilisõhtul 1938 ke112l - 23 nähti<br />

kogu Euroopas väga intensiivset kummalist<br />

punakat põhjavalgust. Lucia,<br />

kes elas siis kloostris, teatas<br />

kirjas piiskopile, et see ongi nimetatud<br />

ettekuulutus. Ja veel, kolkaküla<br />

kirjaoskamatud lapsed ei võinud<br />

ingli ilmumise ajal teada midagi<br />

veebruarirevolutsioonist Venemaal.<br />

13.august<br />

pärast seda ilmutust süüdistasid<br />

vanemad kõiksugustel ähvardustel<br />

lapsi, eelkõige Luciat, valetamises,<br />

kuid need olid valmis pigem surema,<br />

kui endast taganema, seda enam, et<br />

ingeloli neile juba ette ennustanud<br />

katsumus!.<br />

13. augustil lapsi tamme juurde<br />

igatahes ei lastud. Kohale tulnud 18<br />

000 inimest olid laste puudumise üle<br />

väga nördinud. Siiski, keskpäeval<br />

ilmus va1gussähvatus ja kostus pik~<br />

semUrin. Puude okstele laskus pilv,<br />

nlI et oksad alla vajusid, püsis<br />

seal kümmekond minutit ja hajus.<br />

Lastele ilmus taevaneitsi 19. augustil<br />

teises kohas.<br />

'"

Giacinta ja Fran~isco Marto ning Lucia dos Santos, kes nägid Püha<br />

Jumalaema i1mutusi Fatirna linna lähedal Portugalis 1917. aastal.<br />

Põhiilmutuse ajal ~aat1es hiig1as1ikku lendketast 70 000 inimest.

13.september<br />

Kohaletulnute arv küündis juba 30<br />

tuhandeni, nii et lastele tuli lausa<br />

teed rajada tamme juurde. Kell 12<br />

nägid kõik, kuidas selges taevas<br />

ujus aeglaselt idast läände ere<br />

tulekera. Kui taevaneitsi lahkus,<br />

ujus sama kera tagasi. Puu okstele<br />

laskus pilv ja taevast sadas alla<br />

justkui säravate õielehtede vihm.<br />

Need langesid aegamisi ja haihtusid<br />

maapinnani jõudmata. (Samasugust<br />

sadu vaadeldi veel Fatima sündmusele<br />

pühendatud palvustel 13. mail 1918<br />

ja 13. mail 1924, kusjuures viimasel<br />

korral nähtust ka fotografeeriti.)<br />

Ingel õhutas inimesi palvetama ja<br />

tulema taas kuu aja pärast.<br />

13.oktoober<br />

Inimesi vooris vaatluspaika juba<br />

mitu päeva varem. Oli neid 60 või 7~<br />

tuhat, kes ikka üle luges, igatahes<br />

väga-väga palju. Tammest oli järgi<br />

vaid tüvi - nii puhtaks oli too<br />

lehtedest-okstest katkutud. Lastel<br />

oli raske kohale jõuda, igalt poolt<br />

tõugati ja lükati. Kõik oli inimesi<br />

nii paksult täis. Lapsed olid seekore<br />

pidupäevaseIt riietatud, tüdrukutel<br />

seljas kenad helesinised klei ~

"<br />

did. Taevas seevastu oli kaetud<br />

hallide ja mornide sügispilvedega.<br />

Kallas vihma 1a puhus vinge tuul.<br />

Inimesed ligunesid vihma käes ja<br />

ootasid. Imet.<br />

Lucia oli transis. Tema korraldu-<br />

sel asuti koos palvetama. Kkki käskis<br />

Lucia vihmavarjud kinni panna.<br />

Täpselt keskpäeval ta võpatas, hüüatas:<br />

"välk I" ja seejärel, "Seal ta<br />

on I Seal ta opl" Jumalaema nägid ka<br />

Giacinta ja Francesco. Inimesed nägid<br />

laste ümber mähkuvat udupilve.<br />

Mõne aja pärast tõusis see puu kohale<br />

ja hajus. Nii vajus pilvalla<br />

kolm korda.<br />

"Kes Te olete ja mida minult<br />

soovite?" küsis Lucia.<br />

"Olen Jumalaema ja soovin, et<br />

selle koha peale ehitataks mulle<br />

kirik."<br />

Taas manitses ilmunu inimesi palvetama<br />

ja ütles, et sõda lõpeb varsti<br />

ja sõdurid tulevad koju. Viimased<br />

sõnad olid: "Las nad lõpetavad Issanda<br />

teotamise. Ta on niigi talunud<br />

\. lõpmata palju teotusi."<br />

,~ Siis näitas jumalaema üles. Lucia<br />

\}' hüüatas: "Vaadake päikest!"<br />

~\. Äkitselt vihm lakkas. Pilved olid<br />

justkui ära hajunud. Taevas paistis<br />

tohutu suur hõbedane pöörlev ketas,<br />

justkui päike, kuid silmi see ei<br />

pimestanud. Selle ümber oli hele<br />

helendus, mille taustal ketas näis<br />

tume, justkui päike varjutuse aegu.<br />

Äkki hakkas ketas värelema ja puistas.kokkutulnud<br />

üle valgusega kõigis<br />

vikerkaarevärvides. Nõnda kestis see<br />

minutit paar.<br />

Inimesed sattusid religioossesse<br />

ekstaasi. Arvati viimsetpäeva saabuvat.<br />

Värvidemäng kordus veel mitu korda.<br />

Seejärel hakkas taevavalgus siksakitades<br />

liikuma. Tohutu hõbedane<br />

kiirelt pöörlev ketas laskus ülalt<br />

rahva peale. ,Langes hõbedas! "in911juukseid"<br />

nagu kuu aega tagasigi,<br />

mis hajusid maapinnani jõudmata.<br />

Nõnda see valgusketas tõusis ja<br />

langes, ajades rahvast ärevile umbes<br />

kümne minuti jooksul. Sellega kaasnes<br />

sooja õhu laine, mis kuivatas ~<br />

ära inimeste riided ja tõi endaga<br />

kaas~ mitmeid tervenemisjuhte.

J Analüüs<br />

Ilmselt oli "ime" hoolikalt planeeritud<br />

ja ette valmistatud. Lapsed<br />

olid valitud peaosalisteks arvatavasti<br />

seetõttu, et nad on vastuvõtlikumad<br />

ja vahetumad ning neil ei<br />

teki koge tu suhtes mõistuslikku barjääri.<br />

Ilmselt taheti juhtida tähelepanu<br />

sõja tules hävivatele vaimuväärtustele.<br />

Selleks oli vaja erilist<br />

lavastust, kuna XX sajandi<br />

inimesele poleks piisanud enam mõnest<br />

ilmumist kirikus või "lendsisalikust".<br />

Oli vaja veel kommentaare.<br />

Ilmumistel oli kindel järgnevus,<br />

nii et iga järgmine samm kinnitas<br />

eelnevat. Lähituleviku ettekuulutu-<br />

sed aga pidid kruntima usku kaugtuleviku<br />

ennustuspiltidesse. Taevaneitsi<br />

teated ja palved olid formuleeritud<br />

vastavalt katoliiklikele<br />

dogmadele, kuna arvestati eelkõige<br />

kohaliku rahva usutun<strong>net</strong>ega, mida<br />

loodeti üldisemalt võimenduvat.<br />

Siiski paistab, et soovitavat<br />

efekti ei saavutatud. (Näiteks hoiatus,<br />

et kuna lapsi 13. augustil<br />

tamme juurde ei lubatud, saab oktoobrikuu<br />

ilmutus olema vähem tähendusrikas.)<br />

Teataval määral, jah, silus asja<br />

küll etteennustatud Giacinta ja<br />

Franclsco surm (lapsed rõõmustasid,<br />

et saavad Taevasse). Kuid maailm oli<br />

liialt rikutud, nii et pigem "oldi<br />

vastuvõtlikud kõiksugu ennustuste<br />

suhtes levivale skepsisele.<br />

Edaspidi hakkasid taolised ilmutused<br />

toimuma juba teistsuguste dekoratsioonidega<br />

a la "maandus lendketas,<br />

välja tulid hõbedastes kombinesoonides<br />

humanoidid~ kes juba teaduslikus<br />

laadis (ja mitte enam religiooni<br />

sõnus) seletasid, et on tulnud<br />

näiteks Siiriuselt või Veenuseit,<br />

võtsid võibolla vereproovi ja<br />

kutsusid inimesi korrale, et nad ei<br />

mängiks tuumapommidega.<br />

Kusjuures, pange tähele: mitte<br />

meie, inimesed, ei tuvastanud, et<br />

tegu on jumalaema või siiriuslastega,<br />

vaid ILMUM ÜTLES NII. Sellel<br />

on põhimõtteline tähtsus. Nõnda olemegi<br />

siin hoidunud midagi viitmast<br />

ilmumi päritolu kohta. Veelgi ettevaatlikum<br />

tuleb olla väidetega ilmu-<br />

~i taotluste kohta. .Miks?<br />

Aloogika<br />

Kui kogu Fatima ilmutuste rida<br />

tõemeeli õigeks tunnistada (millest<br />

järeldub, et seda sõnumit tuleb kogu<br />

ilmale kuulutada), siis oleks loogiline<br />

ka arvata, et, üleinimlike võimetega<br />

lavastajad püüavad kaasa aidata<br />

info suuremale levikule. Puhtinimlik<br />

uudishimu oleks siin olnud<br />

soodne kasvupinnas. Ometi näib, et<br />

lavastajad on pärast ilmutust suunanud<br />

kõik oma püüdlused hoopis vastupidises<br />

suunas. Nii ongi< hoolimata<br />

sellest,' et juhtum toimus praktiliselt<br />

meie ajal, just 100 finaal see<br />

kõige mõistatuslikum.<br />

Peategelased isoleeriti (kaks<br />

surid 1918. aasta epideemia ajal ja<br />

Lucia varjus ligipääsma~te kloostrimüüride<br />

taha). Suuremad ennustused<br />

saadeti pitseeritud ümbrikus Vatikani<br />

ühes juhisega ümbrik avada ja<br />

kuulutada tähtis sõnum maailmale<br />

1960. aastal. Kuid paavst Johannes<br />

XX~II pidas mõistlikumaks saladust<br />

hoida.<br />

Seletamatul kombel, ehkki on teada,<br />

et väljas oli hulk filmi- ja<br />

fotomehi, reportereid, pole säilinud<br />

lendavast kettast fotosid.<br />

Teadlased reeglina seda lugu ignoreerisid<br />

j~ usuringkondadeski hakati<br />

asja vastu huvi ilmutama alles<br />

kolm aastat pärast sündmust, mil<br />

kolmest kaks peaosalist juba surnud.<br />

Kui sm. Mezentsev viib Fatima<br />

juhtumist rääkides jutu hoopis<br />

"pöörlevate keeriste" tekkimise võimalustele,<br />

tahab ta tähelepanu juhtida<br />

mujale. Miks? Kas teaduse prestiiži<br />

hoidmise sihiga? Võimetusest<br />

seletada seda lugu üldkäibiva maailmapildi<br />

raames? Aga ka paavstil,<br />

teaduse suhtes viga konservatiivse<br />

hoiakuga persoonil, pidi ju mingi<br />

põhjus olema, et ta loost vaikis.<br />

Oleks lihtsameelsus arvata, et viimne<br />

kui üks teadusmees lool niisama<br />

lihtsalt kõrvust mööda laskis minna,<br />

olgu või riigikaitselistel kaalutlustel.<br />

On's tõde nii võimatu taluda?<br />

Või on UFO-de tagamaad sedavõrd<br />

vähe tähelepanu väärivad? Miks on<br />

Fatima juhtumi ümber tekkinud justkui<br />

kõike summutav vatist sein?<br />

Miks...<br />

Mitte ainus<br />

Fatima juhtum on vahest tuntuim<br />

omataoliste seas, tegelikult üldsegi<br />

mitte erandlik. Aastail 1937 - 4S<br />

ilmus end Kõiksuse Kuningaks nimetav<br />

olend neljale tüdrukule Saksamaal,<br />

veendes palvetama patuste pööramise<br />

eest. Mitmel pool esines Jumalaema<br />

kujudel pisarate valamlst ja pÜhapiltidelt<br />

tilkus verd. 18. juunil<br />

1961 toimus Fatima looga analoogne<br />

ilmutuste seeria Hispaania külas

Garabandal1s. 1969'; aasta jaanuaris<br />

nägi 7-aastane tüdruk Mehhikos Uruapani<br />

lähedal, kuidas suurest puust<br />

tema ees mate~ialiseerus naine, kes<br />

nimetas end "Guadelupe Jumalaemaks",<br />

ning palus puu jalamile tuua lillI<br />

ja küünlaid. Jne.<br />

Need mõned näited said toodud<br />

ütl~maks, et analoogsed imed on<br />

globaalses mastaabis pigem reegel'.<br />

Eriti kui arvesse võtta suurt arvu<br />

modernse id imesid ehk humanoidikontakte<br />

(viimaste~ osalised pole SUgU-<br />

gi vähem siirad ja saadud sõnumile<br />

andunumad, pole saanud tunda vähem<br />

vintsutusi kui tavapärase usuilmutue<br />

se kuulutajad).<br />

Jah, päris raske on end harjutada<br />

mõtlema, et meie ajal, võibolla<br />

lausa praegu, sünnib "imesid koos<br />

kõigi vajalike tunnustega nagu "seni<br />

nähtamatu" ja "seletamatu".<br />

P.S. ~ -~~<br />

Vaga pohjalikult on Fatima<br />

juhtumi st kirjutatud raamatus<br />

. 'Povest 0 Fatime, vel1t;aisem<br />

tšude naševo vremeni'.Kirjastus<br />

'Žižn s Bogom', Bruxelles,1962.

Sl'C rillJ.:h'kkis Valdai kõr-<br />

J.:llstikku, viihekäidavasse paiku,<br />

kust lähima küla ni oo 20<br />

kiluml.octrit. L(Kldus oo siio<br />

nagu muinasjutus - künkad<br />

ja nõlvad, mõned väikesed<br />

järved, hiigelmänoid, aasad,<br />

sekka sold ja lodusid. Ajakirjanik<br />

liiks asja uurima koos<br />

kohaliku metsavaht Mihhailiga,<br />

kes abikaasa Tatjanaga<br />

sealkandis juba 23 aastat elab<br />

ja oma vaIdusi valvab, hlDoeb<br />

iga puud ja rada. Tema valdustesse<br />

tekkiski paik, kus<br />

kaob, haihtub kõik materjaalnl'.<br />

See oli läinud aasta hilissügisel.<br />

Kõigepealt jõime metsavahijuures<br />

pärnaõiemeega teed.<br />

Tatjana andis mulle kummisaapad.<br />

sest Mihhail hoiatas. et<br />

kuuiva ialaga sinna ei pää~e.<br />

Esiml:lle sügisene jää tekitas<br />

J 'i':;'-.' .ill I;UltJl~', h.."' 1.11\.,,11..1'....s

Teadlasi on täielikku um-I<br />

mikusse ajanud nähtus, mis<br />

leiab igal öösel aset Augllsta<br />

linnas (USA) vanal kalmistul.<br />

Põliselanuke seas levis juba<br />

ammu kuuldus, et seal pole<br />

asjad õiged. Nimelt on paljud<br />

oma silmaga näinud, kuidas<br />

veidi enne keskööd hakkab<br />

ühest vanast hauakivist kumama<br />

õrna rohekat valgust.<br />

Koguduse noor preester, kes<br />

lõpuks ka ise nähtuse tunnistajaks<br />

osutus, pöördus pampsühholoogide<br />

George Nortinghami<br />

ja Mare Russethi poole-palvega,<br />

et nood asja uuriksid ja<br />

püüaksid oma vaatevinklist ot-susele<br />

jõuda, millega võiks olla<br />

tegemist. Kõigepealt tegid eksperdid<br />

kindlaks, et ahuda on<br />

maetud itaalia immigrantide perekond,<br />

kelle nimi oli Fiura. Perekonnas<br />

oli kaks õde ja kaks<br />

venda, kes kõik surid juba üsna<br />

noores eas. Viimasena varises<br />

manalasse nende 40aastane ema<br />

Josephinc Fiura 1899. aastal, -<br />

pärast ema matuseid see hauakivi<br />

paigaldttligi.<br />

Edasi uurisid parapsühholoogid<br />

põhjalikult vahetult matmispaika<br />

ega Icidnud midagi<br />

isCÜralikku.Selgesti tuvastatav'<br />

pli a~a üks huvitav fakt: Fiura-<br />

.\-: h7\uakivikiirgus oli tundu-<br />

\ alL tugcvam kui ühelgi leisel<br />

hauaki~il kalmistul. ~<br />

"Pärast päikese loojangut paigutasime<br />

hauakivi jalamile üIi-<br />

Kõnesolev hauakivi.<br />

tundliku kaamera ja jäime ootele,"<br />

jUlustab,Nortingham. "Täpselt<br />

kell 23.35 hakka" kivi nõr-<br />

~alt vilkuma, seejärel muutus<br />

kuma üha ühtlasemaks ja intenslivsemaks,<br />

kuni selle ümber<br />

lIIoIKJustusumbes viie seniti-<br />

<strong>III</strong>l'elri kõrgune ühtlane oreool.<br />

See helendas veidi üle nelja minuti<br />

ja kustus siis. Kivi tempenHuur<br />

ei tõusnud karvavõrdki,<br />

märgatavalt suurenes aga radioaktiivne<br />

foon:'<br />

Parapsühholoogid püstitasid<br />

küllaltki reaalse versiooni, et elluajal<br />

pidi perekonnale ilmselt<br />

osakssaama tugev radioaktiivne<br />

kiiritus - helendusja radioaktiivsuse<br />

tõus samanes täpselt sellel,<br />

mis tekib uraani elementaarosakeste<br />

lõhenemisel. See ei<br />

olnud aga põhjuseks tõsiasjale,<br />

miks nähtus tekib ainult ajutiseks,<br />

kusju,:,resalati täpselt samal<br />

ajal, ja kestab ikka ühteviisi<br />

umbes neli minutit.<br />

Asja põhjaliku uurimise tegi<br />

parapsühholoogidele raseks see,<br />

l't linn~võimud ei andnud neile<br />

luha haua lahtikaevamiseks ja<br />

scllc~scll1aetute ekshumatsi-<br />

(loniks. Tänini on Fiuradc haud<br />

spclsialistidelemõistatuseks ja<br />

kristlastele nõiutud paigaks,<br />

millest kÜik eemale iwitlvad.<br />

\l'sl 1\uglJsta linna elanikud ar-<br />

\avlld end hclcndu~epõhjustest<br />

ruhh'lII teadvat kui mistahes<br />

spl'lsialistid kas või pUrastpõh-<br />

.Jalikumatuurimist.<br />

ui arhiivimaterjalides seisab<br />

kirjas/lühidalt ja lakooniliseit,<br />

et nelja itaallasest õe-venna<br />

surma otsest põhjust ei tuvatatudki,<br />

siis Augusta linnakodanikud<br />

teavad sellest veidi lähemalt.<br />

Kuigi pereonna viimane<br />

esindaja Josephine sängitali<br />

maamulda nüüdseks siis niisama<br />

hea kui sada aastat tagasi,<br />

on praegusel põlvkonnal veel<br />

meeles vana- ja vaaremade jutud<br />

kunagistest Fiuradest. Nende<br />

põhjalolnud Josephine Fiura<br />

sünge ja seltsimatu naine, kes<br />

vastupidiselt itaalia temperamendile<br />

ka aastate jooksul kellegagi<br />

õieti suhtlema ei hakanudki.<br />

Tõepoolest mõistetamatuks<br />

jäänud põhjustel mürgitanud<br />

ta mingi aeglaselt toimiva<br />

mürkainega ära järjepanu kõik<br />

oma lapsedja lõpuks ka iseenese.<br />

Sellepärast ongi ta hingele<br />

määratud miue iialgi rahu saada.<br />

Nõnda siis on kohalikud<br />

veendunud, et kiirgus tekib siis,<br />

kui Josephine igaveseks ekslema<br />

määratud hing lahkub hauda<br />

suletud kehast, ~)Iles sunnitud<br />

oma kuritcopaigale ikkaja alati<br />

naasma, et elada lähi südametunnistuspiinu<br />

kunagi Inime"'pandu<br />

pärast.<br />

(Pildil kõnc~()Ic\ hauakivi.<br />

kaamera jäädvustatud helcndus<br />

ja parapsühholoogid Geor~", ...<br />

Nortinghamja Mare Russct!M<br />

r

Tunguusi meteorildl<br />

langemispaigast leitud niklit<br />

sisaldavad meteorlltsed<br />

kuullkesed.<br />

- -''/.../ Jasiis kÕikjarsku algaski.<br />

Esialguaeglaselt,edasijärjest kiiremini<br />

helenestaevas,kuni see muutus<br />

nii pimestavalt valgeks,et väike<br />

tüdruk pidi sulgemasilmad. Vankri<br />

ees astuv vana hobune himatas<br />

ehmunult ja tõusis tagajalgadele.<br />

/.../ Kui tütarlaps silmad avada<br />

julges, nägi ta ületaevakulgevatlaia<br />

helendavat linti, .mis aeglaselt<br />

tumenes..." (EestiLoodus 1994)<br />

Nii olla kiIjeldanud 1908. aasta<br />

30. juuni sündmust üks oletatav<br />

meteoriidikatastroofi eelmängu<br />

silmnägija. Vaatius toimus Eestis.<br />

Tänaseksjuba 90 aastat tagasi'<br />

saabus Maale ootamatu külaline<br />

kosmosest, mis lõhkes Siberi taiga<br />

kohal Krasnojarski krais, mitte<br />

kaugelomalaadse (arvatavalt<br />

šoome-ugri algupära) nimega kohast<br />

Vanavara. 1200 kilomeetri<br />

raadiuses kuuldi tohutut mürinat.<br />

ning tekkinud õhulaine liikus 30<br />

tunni jooksul kaks korda ümber<br />

maakera. Põles maha üle 2000<br />

ruutkilomeetri metsa. Sündmusega<br />

kaasnesid mitmesugused anomaaliad<br />

- näiteks helendas atmosfäär<br />

400-600põhjalaiuskraadi va.<br />

hel nii tugevalt, et ööseloli võimalik<br />

ilma lampi süütamata lehte<br />

lugeda. Tõsi, helendus algas viis<br />

päeva enne 30. juunit.<br />

-='"'l\7Iillega 'tegemIstoli:'a ole<br />

teadlased veel tänaseni ühtsele<br />

seisukohale jõudnud. Aastaküm<strong>net</strong>e<br />

jookSul on kogunenud lugematul<br />

hulgal teooriaid. Enamik<br />

seostatakse meteoriidi langemisega,<br />

teooriad selgitavad erinevalt<br />

vaid meteoriidi koostist ja plahvatuse<br />

põhjuseid. Enim ajakirjanduse<br />

huvi äratanud teooria jutustab<br />

tuumakütusel töötava kosmoselaeva<br />

õn<strong>net</strong>usest. Üldiselt on<br />

jäetud aga märkimata, et teooria<br />

autor on Kazantsevi-nimeline kirjanik.<br />

Väidetud on ka, et taiga kohallõhkes<br />

hiiglaslik lumehelves.<br />

Üks hilisemaid, kuid siiski utoopiasse<br />

kalduvaid teooriad räägib,<br />

et sel päeval, kui plahvatus<br />

toimus, katsetas Long Islandil<br />

(USA) võimsat energiatransmis-<br />

sioonirelva Austria päritolu elektriinsener<br />

Nikola Tesla. (1856-<br />

1943).<br />

On mitmesuguseid argumente,<br />

mis räägivad ühe teooria poolt, ja<br />

teisi, mis räägivad sama teooria<br />

vastu. Kui võrreldi tuumapommi<br />

plahvatust Hiroshima kohal<br />

Tunguusi plahvatusega, leiti palju<br />

ühiseid jooni. See kallutas teooria<br />

jälle saladusliku tuumaplahvatuse<br />

poole. Selle vastu rääkis aga asjaolu,<br />

et ümbruskonnas ei<br />

esinenud radioaktiivset kiirgust.<br />

Õhus ripub siiani raskesti seletatav<br />

paradoks: kohalikel elanikel,<br />

kes sündisid 1908. aastal, esineb<br />

reesusfaktoris kerge geneetiline<br />

- anomaalia. ,<br />

Viisaastat tagasi tuli päevavalgele<br />

veel paar üllatust. Avastati,et<br />

1908. aasta aktinomeetrilised<br />

spektrid näitasid tugevat osooni<br />

defitsiiti atmosfääris. Tunguusi<br />

objekti langemine aga kompenseeris<br />

selle puudujäägi täie-<br />

L

NII nägi välja<br />

purustatud.<br />

mets aastal<br />

1930.<br />

.<br />

Kuigi põlenud metsa asemele on ammu kasvanud noor mets, on<br />

1980. aastal tehtud fotol Ikka veel näha katastroofi jäljed.<br />

EESTI LOODUSE ARHIIV.<br />

.........<br />

likuIt ning aitas osooni säilitada<br />

sajandi alguses valitsenud tugeva<br />

vulkaanilise tegevuse jooksul.<br />

Kaks aastat tagasi toimus<br />

Bolognas Tunguusi katastroofi<br />

teemaline teaduslik konverents,<br />

kus lõpuks hakkasid teadlased<br />

ühele meelele jõudma. Meteoriiditeooria<br />

kinnitab teadusringkondades<br />

üha enam ja enam kanda.<br />

Viimased uuringud on toonud<br />

kohalikust pinnasest välja hul-<br />

~aiiseit meteoriitset ai<strong>net</strong> -<br />

Iillukcsed klaasjad kerakesed, mis<br />

sisuidavad suurel hulgal niklit.<br />

Kerokesi on leitud aga ka katas-<br />

Iroofi piirkonna puudest - kuidas<br />

necd sinna sattusid, vajab veel<br />

põhjalikumat uurimist. KonverClltsiljõuti<br />

selgusele, et Tunguusi<br />

katastroofile samalaadseid sündmusi<br />

on toimunud rohkem, kuid<br />

Ileed on jäänud tähele panemata.<br />

Nititeks ei osatud samase sündmuse<br />

kohta Brasiilias algselt<br />

IIipseItöelda, kas tegu oli meteoriidivõitomaadoga.<br />

.<br />

I<br />

.et>võtta arvesse, et kui kunagi<br />

on selline katastroof toimunud,<br />

pole välistatud, et see ei kordu.<br />

Sündmus ongi andnud ainest<br />

mitmetele projektidele, mis on<br />

suunatud Maale ohtlike kosmiliste<br />

kehade jälgimisele. Varsti linastub<br />

ka Eesti kinodes film "Kokkupõrge"<br />

(DeepImpact), mis räägibki<br />

hiiglasliku asteroidi lähenemisest<br />

meie koduplaneedile.<br />

1 Tänaseks on katastroofipaik<br />

\ külalistele täielikult avatud. Juuni<br />

I lõpus -juuli alguses toimub Krasnojarskis<br />

Tunguusi fenomeni<br />

teaduskonverents. Kuna Vene-<br />

/<br />

maal pn praegu kõik üsna kallis,<br />

siis teadaolevalt ei võta konverentsist<br />

osa ükski eestlane.<br />

~ W Esimesed ekspeditsioonid avatUd<br />

sündmuskohale avaldasid<br />

kummalist mõju. Jaapanlased jätsid<br />

näiteks sada ruhat jeeni "hukkunud<br />

astronautidele" mälestUS-<br />

, samba püstitamiseks, jättes aga<br />

täpsustamata, mis neid sellise<br />

mõtteni viis...

See foto 6n neist veeTiii

Lahingkõrbekohal<br />

Pealtnägijate kinnitust<br />

mööda tulistati möödunud<br />

aastal Mehhikos, Nueva-Casase<br />

küla lähedal kõrbe kohal<br />

alla tene eskadrill<br />

UFOsid - teneit neli. Nende<br />

\ a..;1II :...h...",,:.k~ hii, itl/sh'unukit<br />

USA õhujõududest.<br />

Ööl vasUl 3. oll. iirkasid<br />

külaelanikud plahvatuste kõmast,<br />

taevas oli tulemöll.<br />

"Hirmsa mürina peale kargasin<br />

voodist välja, tormasin õue<br />

ja nägin taevas nelja heIendavat<br />

objekti, mis liikusid korrapäratult<br />

kukerpallitades ja<br />

maa poole langesid." meenutab<br />

kohalik preester Juan Bonilia.<br />

/<br />

i:~.<br />

~,. ,/<br />

Järgmisel hommikul siirdus<br />

üle saja inimese kõrbesse, sinna,<br />

kuhu UFOd kukkusid.<br />

Neid oli neli~ ühel hiigelkeual<br />

küljes suur auk, teised samuti<br />

üleni r'.isitud, kõikjal iimhcrrin~i<br />

metallimsud. Koll

~<br />

Roomavadkivid<br />

Suured või väikesed, kandilised<br />

vw Wmma~ed -<br />

kivid iseenesest teatavasti<br />

veerema ei hakka, kui just<br />

pole tegemist kaldpinnaga.<br />

See tõde aga Kalifornias<br />

paikneva Surmaoru 300kiloste<br />

kivimürakate kohta ei<br />

kehti. "Kõrbetisel pinnasel<br />

on väga tihti näha<br />

kuni 200 meetri<br />

pikkusi kivide jäetud<br />

"radu"," kinnitab<br />

geoloog Epsath<br />

Denowa.<br />

"Mitte keUelgi<br />

pole õnnestunud<br />

neid liikomas<br />

näha, aga millest<br />

muust saavad niisugused<br />

jäljed tekkida?!<br />

Inimeste<br />

jäigi, kes võinuks<br />

neid liigutada,<br />

pole täheldatud, ja<br />

mis mõttega peaks<br />

keegi neid rahne<br />

paigast teise vedama?"<br />

See on qJõistatus,<br />

mille kallal tead-<br />

Il!5edjuba pool sajandit<br />

pead mutTavad.<br />

Ühed arvavad,<br />

et kivid liiguvad<br />

tänu mini-maavärinatele,<br />

teised, et<br />

mängus on looduslikud<br />

anti-gravitatsiooni kiired,<br />

kolmandad on veendunud,<br />

et see on tulnukate töö.<br />

Enamik realistidest paneb<br />

nähtuse aga kõrbe erilise kliima<br />

arvele. Surmaorg moodustus<br />

seal iidsetel aegadel paiknenud<br />

umbes 20 km pikkuse<br />

järve kuivamise tulemusel.<br />

Suurem osa aastast on siin<br />

nüüd nii kuum ja kuiv kui<br />

vaevalt kuskil mujal terves<br />

maailmas. Aga tarvitseb veidigi<br />

vihma sadada, kui liiv<br />

muutub läbimatuks kleepuvaks<br />

mudaks. Enamasti juhtub<br />

see kevadel, kui lumi ümbruskonna<br />

mägedeS sulab, vihma<br />

tuleb siis aruharva. Sellepärast<br />

tekkis ka versioon, et kivid<br />

paneb mudas liikuma tugev<br />

tuul - kui pori-kuivab, tulebki<br />

nähtavale jälg. Aga geoloog<br />

John Raid oli kord tunnistajaks,<br />

et vaatamat~ mudale ja<br />

lausa tormile ei liikunud kivid<br />

sentimeetritki. Ta proovis umbes<br />

30kilost kivi ise lükata,<br />

aga ei saanud sellega hakkama.<br />

Pärast seda pakkus Raid<br />

välja uue oletuse: kive ei liigu.~a<br />

mitte.. tormituuled, vaid<br />

VAGA KULMAD tormituuled.<br />

Sest pole välistatud, et<br />

nende toimel tekib muda pinnale<br />

jääkoorik, ja kivid hakkavad<br />

libisema. Ka seda ei peeta<br />

lahenduseks, sest jääl liueldes<br />

kivid vaevalt niisugusi jälgi<br />

jätaksid. Seda kontrollida on<br />

aga võimatu, sest minna Surmaorgu<br />

siis, kui seal möllavad<br />

jäised iilid, valab vihma ja<br />

maapind muutub kleepuvaks<br />

lõksuks, riskiks üksnes hullumeeIne.<br />

Nõnda on siis koorem<br />

n-ö samas paigas, aga kivid<br />

muudkui roomavad, nii et<br />

pole asigi!<br />

1

Nagu Suure Srmksi käp-<br />

Ipade juures olevalt kirjalt<br />

Ivälja loeti, on ta loodud<br />

Iveel vaarao Chephreni ajal<br />

I (2520-2494. e. K.). Järelikult<br />

on Sfinks niisama<br />

vana nagu Chephreni<br />

püramüd (ehitatud u. a<br />

2500 e. K.). Aga uurides<br />

kive, mUlest koosneb<br />

Slinks ise, tulid jaapani arhooloogid<br />

prof. Joshimura<br />

juhtimisel hämmastavale<br />

järeldusele: need kivid on<br />

üdsemad kui püramiidi<br />

plokid, otsustades nende<br />

gooloogilise koostise järgi.<br />

Sfinksi pjedestaali jalamii<br />

avastati jälgi erosioonist,<br />

mille põhjustas pübH suur<br />

veeuputus; mis liikus põhjast<br />

lõunasse, Nüluse voolule<br />

vastu 8000 a ta~asi!<br />

Inglased. kes tegid kordusanalüüsi,<br />

lükkasid erosioon.ialguse<br />

veel koguni kaugele<br />

- 12 000 a taha. Prantsuse<br />

arheoloogid aga väidavad,<br />

et Egiptuse veeuputus<br />

langeb kokku legeQdaarse<br />

Atlantise hukkumisega, mis<br />

Platoni järgi sündis a 9600 e.<br />

K. Need väited kinnitavad,<br />

et ameerika selgeltnägijal<br />

Edgar Caseyl oli õigus, kui<br />

ta väitis, et paljud neist, kes<br />

Atlantise hävimisel pääsesid,<br />

asusid elama Egiptusse, ja et<br />

Sfinks on nende rajatud,. a<br />

10 450 e. K. Mis tähendab,<br />

et vaarao Chephren tegi<br />

Sfinksi ainult ümber, andes<br />

talle enese näo. Tema keha<br />

aga sümboliseerib oma ajastut<br />

(tO 970.-8810. oli Lõvi<br />

epohh).<br />

Kui uskuda Casey't, peab<br />

Sfinksi vasaku esikäpa all<br />

olema tunnel. Jaapanlasoo<br />

kinnitavad, et nii see ka on,<br />

ja tunnel suundub Chephreni<br />

püramiidi poole. See algab<br />

kahe meetri sügavusel ja läheh<br />

kaldega alla - sealt edasi<br />

pole teda võimalik elektroonilise<br />

aparatuuriga enam<br />

.näha.Oma "ilmutustes"väitis<br />

Casey, et Sfinksi all on<br />

peidus mingi hinnaline informatsioon,<br />

ja seda tuleb<br />

otsida just vasaku esikäpa<br />

alt. Ta on viidanud, et kogu<br />

I<br />

,<br />

,<br />

I<br />

1<br />

/"<br />

I<br />

I<br />

'<br />

-<br />

Atlantise ajalugu on vatjul<br />

nimelt Egiptuses, et atlandid<br />

peitsid selle Ürilcute Saali,<br />

väikesesse püramiidi, . mis<br />

usub mõtteliseljoonel Sfinksi<br />

paremaesikäpa ja Niiluse<br />

I jõe vahel.<br />

Mitmete oletuste kohaselt<br />

osutab Cheopsi pÜramiid<br />

Veenusele, Chephreni püra-<br />

miid Maale ja Mykerinos<br />

I Marsile. Teades, et Mars on<br />

( punane, katsid egiptlased<br />

Mykerinose püramiidi assu-<br />

I nni punase kiviga. Suure<br />

,I Sfinksi loojad usaldasid talle<br />

, plJrimuse kohaselt päikesetõusu,<br />

üJa/märgitud kol-<br />

I me planeedija atlantidesaladuse<br />

valvamise. Olgu märaitud,<br />

et jaapanlaste aparatuur<br />

registreeris Sfinksi all<br />

)<br />

I<br />

I<br />

kil metallilademe o/ema"olu./<br />

~'~tatakse, et see on vask!<br />

\01 pronks. r

Ramses<br />

tulnu.katevastu<br />

Nagu teada, oskasid ja armastasid<br />

vanad egiptlased sõdida.<br />

Nüüd on alust arvata, et<br />

kord tuli neil võidelda ka tulnukate<br />

eneste vastu, ja egiptlased<br />

lõid tundmatu tsivilisatsiooni<br />

sõdurid tagasi.<br />

"Hiljuti päevavalgele tulnud<br />

joonistel on kujutatud egiptuse<br />

sõdalasi, kes võitlevad tulnukatega,"<br />

kinnitab Nigel Rollings,<br />

üks viimastes ekspeditsioonides<br />

osalenu. "See stseen on lõigatud<br />

ühe murenenud seina tahvlitesse,<br />

mille suurus on 6x6<br />

meetrit. Tegemist on matmispaigast<br />

templiga Niiluse orus<br />

Ramses Illnda ajast."<br />

Rollings däteerib vaarao "tähesõja"<br />

u. aastase I 187 eKr.<br />

"Ramses <strong>III</strong> oli tuntud kui suurepärane<br />

väepealik," jätkab ta.<br />

"Ta pidas edukaid lahinguid liibüalaste<br />

jt naaberrahvaste vastu.<br />

Võib arvata, et seekord olid<br />

tulnukatega liidus ka mõned liibüalased<br />

või isegi kohalikud<br />

reeturid, sest joonisel läheb<br />

kahe argonaudiga koos van)!i<br />

ka egiptuse rüüd kandev mees.<br />

Tcisel joonisel embab kosmiit<br />

egiptlannat."<br />

KUj1a leid Oll üSlla kummaline<br />

ja tulnukad näevad nendel<br />

välja kaasaegsete kosmonautide<br />

moodi, siis on teadlastel varuks<br />

veel üks hoopis irriteerivam<br />

versioon. Pole välistatud~ et<br />

joonised on tõesti iidsed, aga<br />

oletatavad tulnukad neil kaasaegsed<br />

vene või ameerika kosmonaudid,<br />

kes kukkusid ühte<br />

ajaspiraali vaaraodega. ja on<br />

täiesti loogiline. el viimased<br />

neid avasüli ei oodanud

Virtuoosid<br />

-ajastenne'»<br />

Kristust.~<br />

Praeguses Sankt-Peterhurgis<br />

võib Nevski ja Sadovaja<br />

nurgal sageli kohata<br />

tänavamuusikuid eksooüliste<br />

instrumentidega,<br />

näod nagu vanadel inkade<br />

freskodel. Inkade järeletnlijad<br />

nad ongi - ekuadori<br />

üliõpilased, kes siinsetes<br />

kõrgkoolides meditsiini<br />

õpivad. Seda, mida nende<br />

kauged esivanemad juba<br />

ammu enne konkistadooridega<br />

segunemist hoopis paremini<br />

teadsid ja oskasid.<br />

Näiteks trepanatsiooni ja<br />

sellele järgnevaid neurokirurgilisi<br />

operatsioone.<br />

Pildilolev pealuu on I.eitud<br />

Peruust 1863. a. Trepanatsiooni<br />

tehnoloogia on<br />

primitiivne, aga teostuseit<br />

ülimalt täpne. Nüüdseks on<br />

analoogilisi koljusid leitud<br />

juba terve koIlektsioon. Eriti<br />

põhjalikult on uuritud mitmekordsetetrepanatsioonijälgedega<br />

koljusid.<br />

Neist järeldub, et patsiendid<br />

jäid ellu pärast riskantseid ja<br />

piinavaid ajuoperatsioone.<br />

Ainult ühe kolju tunnused<br />

osutavad letaalsele lõpule.<br />

Suuremate avauste tegemiseks<br />

on koljusse puuritud<br />

10-15 auku - uskumatu, et<br />

inimesed juba ainuüksi valušokist<br />

ei surnud. Muide, iidse<br />

trepanatsiooni tunnustega<br />

pealuid on leitud ka Egiptusesja<br />

Euroopaski.<br />

...Inkade kaasaegsed kotka-profiiliga<br />

järeltulijad löövad<br />

õhtuti võõral maallaülu,<br />

et mõni Iisarubla teenida,<br />

päeval uurivad kaasaegset<br />

meditsiini. Et kord, diplom<br />

taskus, ravida kodustes Andides<br />

oma kaasmaalasi. Teha<br />

palju keerulisemaid operastioone,<br />

kui need. millest jutt,<br />

aga kas ka sama väljapaistvate<br />

tulemustega? Kaleidaskop

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!