Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Stress</strong><br />
Lea Kukk
Mis on stress<br />
� <strong>Stress</strong> on sinu keha ärritav seisund, mille korral<br />
häirub hormonaalne tasakaal. <strong>Stress</strong>i korral<br />
vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad<br />
halba mõju kõigile elundkondadele, kõige<br />
rohkem aga südame-vereringesüsteemile.<br />
Mõnedes tingimustes on stress hea ja<br />
normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise<br />
ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub<br />
organismi hävitavalt.
Kuidas tekib stress?<br />
� <strong>Stress</strong> tekib organismi jaoks äärmuslikes<br />
tingimustes – nendeks võivad olla nii pingeline<br />
kodune õhkkond kui ka üksindus, liiga raske<br />
vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi<br />
ootamatu muutus, iseenda või lähedase<br />
inimese raske haigus, trauma, mure lähedase<br />
inimese pärast, elamine või töötamine<br />
sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja<br />
kurnatus jne.
Kuidas mõjutab stress? stress<br />
� Üheks sagedasemaks stressi tagajärjeks<br />
on kõrge vererõhk.<br />
Kui stressiga kaasnevad ka niinimetatud<br />
halvad harjumused – suitsetamine,<br />
alkoholitarbimine, korrapäratu ja<br />
ebatervislik toitumine ning vähene<br />
liikumine
Mis on vererõhk?<br />
� Vererõhk on südametöö numbriline näitaja. Kui<br />
süda pumpab verd veresoontesse, tekib<br />
veresoontes rõhk, mida saab mõõta.<br />
Tervel täiskasvanud inimesel on<br />
vererõhuväärtused
Kõrget vererõhku<br />
põhjustavad<br />
� liigne kehakaal<br />
� stress ja vaimne pinge<br />
� vähene kehaline koormus<br />
� liigne alkoholitarvitamine<br />
� suitsetamine<br />
� valed toitumisharjumused
KÜSITLEN ENNAST<br />
JAH EI<br />
� ma söön enamasti väherasvast toitu ma söön<br />
vähesoolaseid toite ma söön iga päev juurvilju,<br />
puuvilju, marju ma söön harva rasvaseid kooke ja<br />
saiakesi ma kasutan taimerasva ja toiduõli ma liigun<br />
iga päev vähemalt pool tundi ma ei suitseta ma ei joo<br />
alkoholi ülemäära ma puhkan ja lõõgastun<br />
küllaldaselt ma olen tavaliselt heas meeleolus ma<br />
oskan stressiga toime tulla ma tean oma vere<br />
kolesteroolinäitu ma tean oma vererõhunäitu minu<br />
kehakaal on normis
Vastused<br />
� Mida rohkem on jah-vastuseid, seda<br />
parem on südamele.<br />
Ei-vastused näitavad, mida saaks muuta<br />
paremaks.<br />
Kõike ei tarvitse muuta kohe ja korraga.<br />
Alustada tasuks sellest, mis tundub kõige<br />
lihtsam.
Emotsioonid ja süda<br />
� Me kõik elame läbi kõige erinevamaid tundeid<br />
— viha, rõõmu, igatsust, ängistust, kurbust,<br />
hirmu. Tunded näivad justkui paiknevat<br />
südames. Teinekord ütlemegi, et: "südamest<br />
käis piste läbi ootamatu kohtumise puhul",<br />
"süda hüppas õnnest", "tõmbus kokku<br />
kaastundest", "tilkus murest verd", "kivi kukkus<br />
südamelt, kui oht oli möödas", "süda kippus<br />
armastusest või hirmust seisma jääma" jne.<br />
Teinekord hindame kedagi kui "kivise<br />
südamega", "julge südamega" või "hea, õrna ja<br />
armastava südamega" inimest.
� Niisiis kaldume oma emotsioone<br />
seostama kõnekeeles südamega. Oleme<br />
kogenud sedagi, et pikka aega kestnud<br />
tugevad, ebameeldivad tunded, nagu<br />
viha, hirm, ärevus, süütunne, aga ka<br />
kurbus, võivad röövida kogu jõu ning<br />
teha haigeks.
Kuidas?<br />
� Tsiviliseeritud inimene on sunnitud olema<br />
vaoshoitud ning teadlikult oma<br />
emotsioone valitsema. Enamasti pole<br />
võimalik probleeme ja raskusi jõuga<br />
lahendada ning appi tuleb võtta mõistus.
<strong>Stress</strong>i kehalised,<br />
psühholoogilised ja<br />
käitumuslikud ilmingud<br />
� Loodus on seadnud nii, et meie keha on<br />
võimeline stressiga toime tulema vaid<br />
teatud piirini<br />
� Esimene märk sellest, et oleme end üle<br />
pingutanud, on tahtmatute liigutuste<br />
tekkimine: küünte närimine, käte<br />
rusikassetõmbamine, köhatamine,<br />
hammaste krigistamine, näo muljumine,<br />
sõrmede või jalgadega kopsimine jm.
� Hoiatavateks signaalideks on ebakindel<br />
käitumine ning meeleolu muutlikkus.<br />
Seda märkavad meist paremini teised,<br />
meie lähedased.<br />
� Olgem tähelepanelikud järgmiste<br />
ilmingute suhtes: ärrituvus,<br />
kannatamatus, viha, vaenulikkus,<br />
abituse-, lootusetuse-, süü- ja häbitunne,<br />
enesehinnangu langus.
� Ebatüüpiline käitumine võib ilmeda<br />
suhtlemismaneeri muutumises: kõne muutub<br />
valjuks, kiireks, teisi katkestavaks ja teistest üle<br />
rääkivaks, kaob huumorimeel või huumor<br />
muutub sarkastiliseks ja teravaks, kasutusele<br />
võetakse vänged sõnad.<br />
� Töödes-tegemistes võib ilmneda asjade<br />
edasilükkamine, tegelemine korraga mitme<br />
asjaga, keskendumis- ja otsustamisraskused,<br />
unustamine, alatine kiirustamine ja ajapuudus,<br />
hilinemine, äkkviha, agressiivsus ja pisarad.
Kuidas vältida stressi?<br />
� Säilita positiivne hoiak:<br />
� Ära muretse asjade pärast, mida sa ei<br />
saa muuta.<br />
� Sea endale reaalseid eesmärke.<br />
� Püüa mõista sind ümbritsevaid inimesi,<br />
ole salliv.<br />
� Oska puhata ja puhkusest rõõmu tunda.
� Muuda oma elustiil sinule sobivaks:<br />
� Planeeri tegevusi nii, et sul on nende<br />
tegemiseks aega.<br />
� Oska oma aega jagada.<br />
� Maga piisavalt.<br />
� Leia aega sõprade või hobide jaoks.<br />
� Leia endale mõnusat kehalist tegevust.
Change language