gamocdili maswavlebeli
gamocdili maswavlebeli gamocdili maswavlebeli
Tavi 4 58 tri xdeba xolme moswavleTa sakomunikacio qselisTvis. zogierT saSualo skolashi is SeiZleba moswavleTa jdufis sakuTreba gaxdes an SesaZloa skolis administracian daketos. saTamaSo moedani bavSvebis saerTo kuTvnileba, maTTvis RirsSesaniSNavi sivrcea, Tu gaiTvaliswinebT Sesvenebisas gatarebul SedarebiT SezRudul dros. holi bevr skolaSi saerTo sakuTreba, e.w. `saxalso moedania” sakuTrebis gancda mis mimarT zustad imis msgavsia, adamians mis saxlTan mdebare Cixis an quCis mimarT aqvs. saklaso oTaxi aris yvela SesaZlo gancdis farToasparezi. zogierTi saklaso oTaxis an misi romelime nawilis mimarT bavSvebs xSirad sakuTrebis grZnoba uCndebaT xolme. sxva oTaxebSi ki, SesaZloa, mxolod dafis mimarT hqondeT sakuTrebis gancda. skolis Senoba sakuTrebis gancda masSi gatarebuli wlebis kvalobaze izrdeba. intensivobis variacia SeiZleba damokidebu li iy os skolis filosofiaze, Senobis zomaze da sasko lo iv obaSi bavSvebis Cabmulobis xarisxze (Lewis 1979, p.130).* sakuTari adgili aris ara Calis kalaTa an safosto yuTi, aramed samuSao adgili, romelic mudmivad moswavlisaa. bevr maTgans sivrceSi `sakuTari adgilis~ povnis mZafri moTxovnileba aqvs. erT-erTi praqtikosi ramdenime wlis ganmavlobaSi yovelkvira uwevda konsultaciebs skolas msgavsi `sakuTari~ sivrcis gareSe da Tavs mudmivad arakomfortulad grZnobda. umcros Tu ufrosklaselebi klasSi yovelTvis erTi da imave adgilis dakavebas cdiloben. es maTi `adgili” xdeba. kolejis studentebi da zrdasruli adamianebic aseve iqcevian. sivrcis ganawilebis dagegmvisas, maswavlebelma aucileblad unda gauwios angariSi sivrcis mimarT moswavlis moTxovnilebas _ misTvis konkretuli sivrcis adekvaturad SerCevas. yoveli individis survilebi da privatulobis moTxovnileba gansxvavebulia. privatuli sivrce zRudavs mxedvelobis gafantvasa da xmaurs. amgvari adgilia wingTsacavis kabina an yvelaze metad privatuli, individualuri praqtikisTvis gamoyenebuli oTaxi. bevri moswavle mxolod moigebs, Tu masalis adgilmdebareobam SeiZleba saswavlo amgvari adgili eqneba. gamocdili maswavlebeli miznebis ganxorcielebas Seuwyos xeli. xvdeba, vin arian aseTi moswavleebi da sivrces maTi saWiroebis mixedviT anawilebs. saklaso oTaxis da skolis sxva damxmare saTavsoebis (biblioTekas, mediacentrebs) Tvalierebisas, maswavlebeli sakuTar Tavs ekiTxeba: eqnebaT Tu ara Sesaferisi privatuli adgili aseT moswavleebs? sivrcis gamoyenebis rekomendaciebi saskolo sivrcis gamoyenebis Sesaxeb literatura metad mwiria, gamokvlevebi _ kidev ufro naklebi. erT dros Cven mier Catarebulma interviuTa seriam Semdegi aTi rekomendaciis SemuSavebis saSualeba mogvca. es ar aris e.w. mecnierulad dasabuTebuli codna, es ubralod, tradiciuli sibrZnea, romelic, sivrcis TvalsazrisiT, klasis Semowmebasa da daskvnis gamotanaSi dagvexmareba. amasTan, iseT sakiTxebs gvaxsenebs, romlebic ar unda dagvaviwydes. 1. saswavlo masala iseT adgilze unda SevinaxoT, rom bavSvma advilad dainaxos, aiRos * ibeWdeba gamomcemlis nebarTviT wignidan Yamamoto, K.,ed.,Children in Time and Space.(New York: Teachers College Press,1977 by Teachers College, Columbia University. yvela ufleba daculia.) gv. 128-169.
da Semdeg isev adgilze dados. sivrce 2. Tavi aarideT `mkvdar~ adgils, umizno sivrces, romelic SeiZleba moswavleebma daufiqrebeli da akrZaluli saqmianobisTvis gamoiyenon. 3. zogierT viTarebaSi, usafrTxoebisa da kontrolis mizniT, SesaZloa, upriani iyos farTobis ise gamoyeneba, rom maswavlebeli yvelafers xedavdes. (es moTxovna Sei- Zleba Seuferebeli aRmoCndes sxva situaciebSi, rodesac miznad ndobis mopovebas, privatulobasa da damoukideblobis miRwevas visaxavT). 4. vertikaluri sivrce (kedlebi, Tejirebi, karadebi da gadasaadgilebeli kabinetis karebi) racionalurad unda iyos gamoyenebuli, mag., gamofenis, saswavlo centrebisa Tu masalis Sesanaxad. kedelze dakidebulma an Werze Camokidebulma xelovnebis nimuSebma an farTobis mravaldonianma gamoyenebam (mag., antresoli an sxva konstruqciebi) SeiZleba gaadidos oTaxis sivrce. 5. kedlidan 90 gradusiT diagonalze moTavsebul Tejirebs SeuZliaT moswavleebis moqmedebisa da xedvis aris saintereso da winaswar dagegmili mimarTulebiT warmarTva. 6. klasSi gamovyoT sagamofeno adgilebi, sadac SeiZleba gamovfinoT da davaTvalieroT moswavleTa SemoqmedebiTi saqmianobis Sedegebi. 7. SeZlebisdagvarad daaSoreT oTaxis aqtiuri moqmedebisa da fiqrisaTvis gankuTvnili adgilebi, raTaAminimumamde SeamciroT yuradRebis gafantva. 8. yuradRebis gafantvisa da xelis SeSlis Tavidan asacileblad aqtivobis momijnave areebi daaSoriSoreT da SemosazRvreT. 9. moswavleTa gadaadgilebis dros, areulobis Tavidan asacileblad gaakeTeT gasasvlelebi, romlebic oTaxis funqciur nawilebs erTmaneTTan daakavSireben. 10. gamouyenebeli aveji energias STanTqavs. amitom, Tu moswavleTa raodenoba skamebis raodenobaze naklebia, nu miscemT maT saSualebas mTel klasSi gafanton isini, xolo Tqvensa da maT Soris sivrceSi skami Cadgan. SeamcireT zedmeti skamebis raodenoba, an oTaxis ukana nawilSi daalageT skamebi ise, rom moswavleebs kontaqti hqondeT TqvenTan da erTmaneTTan. amgvarad, sivrcisa da saklaso oTaxis Sesaxeb literaturis gacnoba gvarwmunebs, rom saWiroa misi gaazrebuli gamoyeneba. SegviZlia Cveni saswavlo sivrce ufro mimzidveli, efeqtiani da dinamikuri gavxadoT; mokled, SegviZlia sivrce swavlebis xelSewyobis mizniT vakontroloT da vcvaloT. 59
- Page 9: madlierebis niSnad gamocdili maswav
- Page 13: 1 S e s a v a l i ra aris unari swa
- Page 16 and 17: Tavi 1 navs warmateba da rogor unda
- Page 18 and 19: Tavi 1 varirebs“. swavlebis Tvals
- Page 20 and 21: Tavi 1 vagrZelebT! samuSaos vubrund
- Page 22 and 23: Tavi 1 22 literatura Joyce, B.R., C
- Page 25 and 26: yuradReba yuradRebis parametri guli
- Page 27 and 28: yuradReba Widebasac vapirebT, zogie
- Page 29 and 30: yuradReba aseT dros ubralod xmamaRl
- Page 31 and 32: avtoriteti dasja ardaSveba muqara u
- Page 33 and 34: y u r a d R e b a _ s a v a r j i S
- Page 35: literatura yuradReba Bennett, N. `R
- Page 39 and 40: tempi tempis cneba saklaso oTaxSi m
- Page 41 and 42: tempi xedavs mTel saklaso oTaxs da
- Page 43 and 44: tempi 4. Carevaze reaqcias usadageb
- Page 45 and 46: tempi ime bavSvi karebTan ikribeba.
- Page 47: t e m p i - S e j a m e b a gaixsen
- Page 50 and 51: 50 an ramdenime erTdroulad. maswavl
- Page 53: 4 sivrce rogor gamoviyenoT zedmiwev
- Page 56 and 57: Tavi 4 56 wavleblisa da misi magidi
- Page 61: sivrce - Sejameba aRniSneT is debul
- Page 64 and 65: 64 4. amerikis istorias 30 moswavle
- Page 67: 5 dro rogor davgegmoT movlenebi da
- Page 70 and 71: Tavi 5 70 ¤ moswavleTa CarTulobis
- Page 72 and 73: Tavi 5 maCvenebeli maRali unda iyos
- Page 74 and 75: Tavi 5 misi meti `raodenoba~ ukeTes
- Page 76 and 77: Tavi 5 tempis kargi unaris mqone ma
- Page 78 and 79: Tavi 5 78 `v~ maswavlebeli midis da
- Page 81 and 82: d r o - S e j a m e b a 1. Seesabam
- Page 83 and 84: d r o - s a v a r j i S o SeamowmeT
- Page 85 and 86: gamxsneli, saWreli iaraRebi, nimuSe
- Page 87: literatura: Anderson, L. W. “Stud
- Page 91 and 92: utina ra iqneboda yoveldRiuri cxovr
- Page 93 and 94: 7. rutina Seesabameba individebis x
- Page 95: u t i n a - S e j a m e b a 1. gada
- Page 98 and 99: 98 biT. gakveTilis win moswavleebi
- Page 100 and 101: 100 19. aRmovaCine, rom es teqnika
- Page 102 and 103: 102 dafaze. me aseve vakrav lanCis
- Page 104 and 105: Tavi 6 104 literatura: Randolph, N.
- Page 107 and 108: I nawiliM Sesavali da mimoxilva dis
Tavi 4<br />
58<br />
tri xdeba xolme moswavleTa sakomunikacio qselisTvis. zogierT<br />
saSualo skolashi is SeiZleba moswavleTa jdufis sakuTreba gaxdes<br />
an SesaZloa skolis administracian daketos.<br />
saTamaSo moedani bavSvebis saerTo kuTvnileba, maTTvis RirsSesaniSNavi sivrcea, Tu<br />
gaiTvaliswinebT Sesvenebisas gatarebul SedarebiT SezRudul<br />
dros.<br />
holi bevr skolaSi saerTo sakuTreba, e.w. `saxalso moedania” sakuTrebis<br />
gancda mis mimarT zustad imis msgavsia, adamians mis saxlTan mdebare<br />
Cixis an quCis mimarT aqvs.<br />
saklaso oTaxi aris yvela SesaZlo gancdis farToasparezi. zogierTi saklaso<br />
oTaxis an misi romelime nawilis mimarT bavSvebs xSirad sakuTrebis<br />
grZnoba uCndebaT xolme. sxva oTaxebSi ki, SesaZloa, mxolod<br />
dafis mimarT hqondeT sakuTrebis gancda.<br />
skolis Senoba sakuTrebis gancda masSi gatarebuli wlebis kvalobaze izrdeba.<br />
intensivobis variacia SeiZleba damokidebu li iy os skolis filosofiaze,<br />
Senobis zomaze da sasko lo iv obaSi bavSvebis Cabmulobis<br />
xarisxze (Lewis 1979, p.130).*<br />
sakuTari adgili aris ara Calis kalaTa an safosto yuTi, aramed samuSao adgili, romelic<br />
mudmivad moswavlisaa. bevr maTgans sivrceSi `sakuTari adgilis~ povnis mZafri moTxovnileba<br />
aqvs. erT-erTi praqtikosi ramdenime wlis ganmavlobaSi yovelkvira uwevda konsultaciebs<br />
skolas msgavsi `sakuTari~ sivrcis gareSe da Tavs mudmivad arakomfortulad grZnobda.<br />
umcros Tu ufrosklaselebi klasSi yovelTvis erTi da imave adgilis dakavebas cdiloben.<br />
es maTi `adgili” xdeba. kolejis studentebi da zrdasruli adamianebic aseve iqcevian.<br />
sivrcis ganawilebis dagegmvisas, maswavlebelma aucileblad unda gauwios angariSi sivrcis<br />
mimarT moswavlis moTxovnilebas _ misTvis konkretuli sivrcis adekvaturad SerCevas.<br />
yoveli individis survilebi da privatulobis moTxovnileba gansxvavebulia.<br />
privatuli sivrce zRudavs mxedvelobis gafantvasa da xmaurs. amgvari adgilia wingTsacavis<br />
kabina an yvelaze metad privatuli, individualuri praqtikisTvis gamoyenebuli<br />
oTaxi. bevri moswavle mxolod moigebs, Tu<br />
masalis adgilmdebareobam SeiZleba saswavlo amgvari adgili eqneba. <strong>gamocdili</strong> <strong>maswavlebeli</strong><br />
miznebis ganxorcielebas Seuwyos xeli.<br />
xvdeba, vin arian aseTi moswavleebi da sivrces<br />
maTi saWiroebis mixedviT anawilebs. saklaso<br />
oTaxis da skolis sxva damxmare saTavsoebis (biblioTekas, mediacentrebs) Tvalierebisas,<br />
<strong>maswavlebeli</strong> sakuTar Tavs ekiTxeba: eqnebaT Tu ara Sesaferisi privatuli adgili aseT moswavleebs?<br />
sivrcis gamoyenebis rekomendaciebi<br />
saskolo sivrcis gamoyenebis Sesaxeb literatura metad mwiria, gamokvlevebi _ kidev<br />
ufro naklebi. erT dros Cven mier Catarebulma interviuTa seriam Semdegi aTi rekomendaciis<br />
SemuSavebis saSualeba mogvca. es ar aris e.w. mecnierulad dasabuTebuli codna, es ubralod,<br />
tradiciuli sibrZnea, romelic, sivrcis TvalsazrisiT, klasis Semowmebasa da daskvnis gamotanaSi<br />
dagvexmareba. amasTan, iseT sakiTxebs gvaxsenebs, romlebic ar unda dagvaviwydes.<br />
1. saswavlo masala iseT adgilze unda SevinaxoT, rom bavSvma advilad dainaxos, aiRos<br />
* ibeWdeba gamomcemlis nebarTviT wignidan Yamamoto, K.,ed.,Children in Time and Space.(New York: Teachers College Press,1977 by Teachers<br />
College, Columbia University. yvela ufleba daculia.) gv. 128-169.