gamocdili maswavlebeli

gamocdili maswavlebeli gamocdili maswavlebeli

18.06.2013 Views

Tavi 4 56 wavleblisa da misi magidisken. 2. getcelsi `aqtiuri moswavlis~ imijs ukavSirebs kvadratul oTaxs: `amgvar oTaxSi aveji moZravia, anturaJi icvleba, maswavleblis magida moswavleTa magidebis gverdiT idgmeba da moswavle mTavari figura xdeba~. 3. mesame modelia `socialuri moswavle~ da wriuli oTaxi: `swavlebis procesi interpersonaluri moqmedebebiTa da reaqciebiT mimdinareobs~. swored aseT formas iyenebs dRes warmatebuli saganmanaTleblo programebis umravlesoba. erT-erT komerciul saganmanaTleblo programaSi is `magiur wredac~ ki moixsenieba. bavSvebi ecnobian sakuTar da sxvebis gancdebs, urTierTobis doneebsa da Sedegebs. 4. bolo modelia `stimulis maZiebeli moswavle~ da Ria saklaso oTaxi, sadac `saklaso oTaxi, holi da skolis tradiciuli aveji saswavlo centrebiT, saerTo avejiT, personaluri saswavlo sivrciTa da saerTo areebiT aris Canacvlebuli. moswavle ganixileba, rogorc problemis aRmomCeni da stimulis maZiebeli arseba~. rasakvirvelia, yvelaferi moswavleebzea damokidebuli, romlebic sxvadasxva rols asruleben: arian informaciis kargi `mimRebebi~, maswavleblis mier dagegmili davalebis aqtiuri Semswavlelebi, saklaso diskusiaSi aqtiurad Cabmulebi, sakuTari aqtivobis `Semqmnelebi~ (`stimulis maZiebeli~ moswavle) da a.S. upiratesi arc erTi zemoxsenebuli fizikuri garemo ar aris; isini, ubralod, erTmaneTissivrcis modelebi xels uwyoben swavlis gan gansxvavdebian da sxvadasxva mizans emsax- sxvadasxva formas. urebian. maswavleblis mier saklaso oTaxis sivrcis mravalgvar mowyobasa da gamoyenebas vakvirdebiT ara mxolod mravalferovnebis, aramed sivrcis modelebis TvalsazrisiTac, romlebic xels uwyoben konkretuli gakveTilis miznis Sesatyvis swavlis sxvadasxva formas. maswavlebels sxvadasxva miznis misaRwevad SeuZlia sakmaod xSirad cvalos saswavlo sivrce. saSualo skolis maswavlebels zemoxsenebuli oTxi modelis Sesabamisad, oTxi Tanamimdevruli periodi aqvs. cvlileba advilad da swrafad xdeba, radgan moswavleebi icnoben swavlebis ZiriTad formats da merxebsa da magidebs ramdenime wuTSi, Cveulebriv, Sesvenebaze awyoben. maswavlebeli, saswavlo wlis dasawyisSi, garkveul dros uTmobs am formatebis axsnas da moswavleebTan erTad cvlis garemos, rom Semdeg bavSvebma damoukideblad SeZlon oTaxis mowyoba. erTxel, mowmeni gavxdiT imisa, rogor daiwyo erT-erTma klasma (ufrosklaselebma) mecadineoba mwkrivebad dawyobili magidebiT. maT rusuli moTxrobebis citireba da prezentacia evalebodaT. umcrosklaselebma ki swrafad daajgufes magidebi eqvs-eqvsad `sakomiteto samuSaosTvis~. es kooperaciuli gunduri samuSao iyo, romlis mizani amerikel dramaturgTa sxvadasxva nawarmoebis analizis dagegmvasa da momzadebas moiTxovda. maswavlebelma oTaxSi Semosvlisas acnoba moswavleebs gakveTilis formatis Sesaxeb da pirvelad Semosul ramdenime moswavles sTxova `komitetisTvis~ magidebis momzadeba. mesame klasis moswavleebi maswavleblis signalis mixedviT dasxdnen oTaxis mTel perimetrze farTo wreSi dawyobil magidebTan da moemzadnen diskusiisTvis, romelic mezobeli skolis dawyebiTi klasis bavSvebisTvis saskolo saxelmZRvanelos Seqmnis proeqts exeboda. isini proeqtis ganrigTan dakavSirebiT gadawyvetilebis miRebasa da gegmis SemuSavebas apirebdnen. erT-erT klass momavali saxelmZRvanelos savarjiSoTa nimuSebi unda Seesrulebina da gaeanalizebina. maTi magidebi ise iyo ganlagebuli, rom moswavleebi maswavlebels uyurebdnen. merxebis zogierTi bazisuri wyoba xels uwyobs gakveTilis amgvar dinamikurobas. magali- Tad, `batoni morisis mexuTeklaselebi oTaxis perimetris gaswvriv moTavsebul individualur magidebTan isxdnen [meore SesaZlo variantia, kedels uyurebdnen]. oTaxis centrSi darCenil patara adgils, ZiriTadad, formaluri gakveTilisa da mcire jgufebis aqtivo

sivrce bisTvis iyenebdnen” (Winne and Marx 1982, p.496). sivrcis amgvari dizaini moswavleebs ufro meti privatulobiT uzrunvelyofs da individualuri muSaobis dros vizualuri stimuli yuradRebas ar ufantavs. erToblivi muSaobisas, isini TavianT magidebs abruneben da, ai, ukve wreSi arian... igive SeiZleba iTqvas mTliani jgufis instruqtirebazec. maT SeuZliaT SuaSi moTavsebul magidebTan imuSaon mcire jgufebad, maswavlebelTan erTad an kooperaciul jgufebad. sivrcis Sefaseba saSualebas gvaZlevs, ganvsazRvroT misi racionaluri gamoyeneba. gaazrebulad davalageT Tu ara sagnebi im saxis instruqtirebisTvis, romlisTvisac moswavleebs vamzadebT? Tu Cveni pasuxi dadebiTia, Semdegi kiTxva iqneba: vcvliT Tu ara dizains swavlebis stilis cvlilebis Sesabamisad? amgvarad, maswavleblis mier saklaso oTaxis gamoyeneba SeiZleba erT-erTi qvemoT moyvanili debulebis mixedviT klasificirdes: y sivrceze ar zemoqmedebs: mas ucvlelad iRebs (meurvis, wina periodis maswavle- blebis mier damkvidrebuli tradiciisamebr); y sivrces tradiciuli dizainis mixedviT awyobs da Tanamimdevrulad da tradiciulad yovelgvari variaciis gareSe iyenebs. y sivrces periodulad sacdelad cvlis, yovelgvari racionaluri safuZvlis gareSe, mxolod mravalferovnebisTvis. y inarCunebs sivrcis mudmivobas, Tumca saswavlo procesis Sesabamisad. y sivrces sxvadasxva dros dinamikurad, gansxvavebuli saswavlo miznebisaTvis iyenebs programis miznebis Sesabamisad. sivrcis mocemuli dizainis dros, saswavlo masalis adgilmdebareoba swavlis miznisTvis xelSemwyobi SeiZleba iyos. Cveulebriv, dawyebiTi klasebis maswavleblebi gansakuTrebiT zrunaven xolme imisaTvis, rom nivTebs adgili SeurCion. sakuTreba da privatuloba luisi (Lewis 1979) saklaso oTaxSi an skolaSi moswavlisTvis gankuTvnili sivrcis sakiTxze saubrobs. is Semdeg sias gvTavazobs: magida albaT, yvelaze faseuli da daculi sivrcea. zedmetad tradi ciul klasSi is, SesaZloa, bavSvis erTaderTi personaluri ad gili iyos. ufro Ria klasebSi ki SeiZleba saziaro iyos an avejis nawilad aRarc ganixilebodes. karada xSirad saziaroa. gulisxmobs mosaxerxebel sivrces. specialuri adgili musikis, xelovnebis kabinetSi da biblioTekaSi Tu klasSi dgi lebi moniSnulia, maSin garkveuli xarisxis sakuTrebis gancda Cndeba. skami xSirad individebi Tu jgufebi individualur saku Trebad miiCneven. robert someri (Robert Sommer 1969) aRniSnavs: ad a mi anebs, romlebic did dros atareben sajaro adgilebSi (yovelkvireul konferenciaze, matarebelSi da a.S.), rogorc wesi TavianTi Cveuli adgilebi aqvT xolme, rac saerTo qonebaze sakuTre bis uflebis gancdas ayalibebs. maTi fizikuri aryo fnisSemTxvevaSic ki, maT uflebas konkretul sivr ce ze mezoblebi adastureben. biWebis da gogonebis erTmniSvnelovnad bavSvis sivrcea. es aris privatuli TavSesa saabazano fari cremlebis, gabrazebis, Cxubis, saidumlos gandobis, Secdo mis daSvebis da ocnebis dros. zogierT skolaSi is axali ambebis cen- 57

Tavi 4<br />

56<br />

wavleblisa da misi magidisken.<br />

2. getcelsi `aqtiuri moswavlis~ imijs ukavSirebs kvadratul oTaxs: `amgvar oTaxSi<br />

aveji moZravia, anturaJi icvleba, maswavleblis magida moswavleTa magidebis gverdiT<br />

idgmeba da moswavle mTavari figura xdeba~.<br />

3. mesame modelia `socialuri moswavle~ da wriuli oTaxi: `swavlebis procesi interpersonaluri<br />

moqmedebebiTa da reaqciebiT mimdinareobs~. swored aseT formas iyenebs<br />

dRes warmatebuli saganmanaTleblo programebis umravlesoba. erT-erT komerciul<br />

saganmanaTleblo programaSi is `magiur wredac~ ki moixsenieba. bavSvebi<br />

ecnobian sakuTar da sxvebis gancdebs, urTierTobis doneebsa da Sedegebs.<br />

4. bolo modelia `stimulis maZiebeli moswavle~ da Ria saklaso oTaxi, sadac `saklaso<br />

oTaxi, holi da skolis tradiciuli aveji saswavlo centrebiT, saerTo avejiT, personaluri<br />

saswavlo sivrciTa da saerTo areebiT aris Canacvlebuli. moswavle ganixileba,<br />

rogorc problemis aRmomCeni da stimulis maZiebeli arseba~.<br />

rasakvirvelia, yvelaferi moswavleebzea damokidebuli, romlebic sxvadasxva rols asruleben:<br />

arian informaciis kargi `mimRebebi~, maswavleblis mier dagegmili davalebis aqtiuri<br />

Semswavlelebi, saklaso diskusiaSi aqtiurad Cabmulebi, sakuTari aqtivobis `Semqmnelebi~<br />

(`stimulis maZiebeli~ moswavle) da a.S. upiratesi arc erTi zemoxsenebuli fizikuri<br />

garemo ar aris; isini, ubralod, erTmaneTissivrcis<br />

modelebi xels uwyoben swavlis<br />

gan gansxvavdebian da sxvadasxva mizans emsax-<br />

sxvadasxva formas.<br />

urebian. maswavleblis mier saklaso oTaxis<br />

sivrcis mravalgvar mowyobasa da gamoyenebas<br />

vakvirdebiT ara mxolod mravalferovnebis, aramed sivrcis modelebis TvalsazrisiTac,<br />

romlebic xels uwyoben konkretuli gakveTilis miznis Sesatyvis swavlis sxvadasxva formas.<br />

maswavlebels sxvadasxva miznis misaRwevad SeuZlia sakmaod xSirad cvalos saswavlo<br />

sivrce. saSualo skolis maswavlebels zemoxsenebuli oTxi modelis Sesabamisad, oTxi Tanamimdevruli<br />

periodi aqvs. cvlileba advilad da swrafad xdeba, radgan moswavleebi icnoben<br />

swavlebis ZiriTad formats da merxebsa da magidebs ramdenime wuTSi, Cveulebriv, Sesvenebaze<br />

awyoben. <strong>maswavlebeli</strong>, saswavlo wlis dasawyisSi, garkveul dros uTmobs am formatebis<br />

axsnas da moswavleebTan erTad cvlis garemos, rom Semdeg bavSvebma damoukideblad SeZlon<br />

oTaxis mowyoba.<br />

erTxel, mowmeni gavxdiT imisa, rogor daiwyo erT-erTma klasma (ufrosklaselebma) mecadineoba<br />

mwkrivebad dawyobili magidebiT. maT rusuli moTxrobebis citireba da prezentacia<br />

evalebodaT. umcrosklaselebma ki swrafad daajgufes magidebi eqvs-eqvsad `sakomiteto samuSaosTvis~.<br />

es kooperaciuli gunduri samuSao iyo, romlis mizani amerikel dramaturgTa<br />

sxvadasxva nawarmoebis analizis dagegmvasa da momzadebas moiTxovda. maswavlebelma oTaxSi<br />

Semosvlisas acnoba moswavleebs gakveTilis formatis Sesaxeb da pirvelad Semosul ramdenime<br />

moswavles sTxova `komitetisTvis~ magidebis momzadeba. mesame klasis moswavleebi<br />

maswavleblis signalis mixedviT dasxdnen oTaxis mTel perimetrze farTo wreSi dawyobil<br />

magidebTan da moemzadnen diskusiisTvis, romelic mezobeli skolis dawyebiTi klasis bavSvebisTvis<br />

saskolo saxelmZRvanelos Seqmnis proeqts exeboda. isini proeqtis ganrigTan dakavSirebiT<br />

gadawyvetilebis miRebasa da gegmis SemuSavebas apirebdnen. erT-erT klass momavali<br />

saxelmZRvanelos savarjiSoTa nimuSebi unda Seesrulebina da gaeanalizebina. maTi<br />

magidebi ise iyo ganlagebuli, rom moswavleebi maswavlebels uyurebdnen.<br />

merxebis zogierTi bazisuri wyoba xels uwyobs gakveTilis amgvar dinamikurobas. magali-<br />

Tad, `batoni morisis mexuTeklaselebi oTaxis perimetris gaswvriv moTavsebul individualur<br />

magidebTan isxdnen [meore SesaZlo variantia, kedels uyurebdnen]. oTaxis centrSi<br />

darCenil patara adgils, ZiriTadad, formaluri gakveTilisa da mcire jgufebis aqtivo

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!