gamocdili maswavlebeli
gamocdili maswavlebeli gamocdili maswavlebeli
Tavi 13 350 kulturis TvalsazrisiT relevanturi swavleba 2020 wlisTvis, rodesac SeerTebul StatebSi moswavleTa TiTqmis naxevari feradkaniani iqneba, 5 gansakuTrebiT mniSvnelovania gvqondes iseTi skolebi, sadac yvela moswavlis kulturas aRiareben da daafaseben. am moswavleTa kulturis gauTvaliswinebloba skolis artifaqtebSi, tradiciebSi, xelovnebaSi da kurikulumSi, maT ara marto motivacias uspobs, aramed mravali maTganis gaucxoebasac iwvevs (Cummins 1986). ledson-bilingss (Ladson-Billings 1995) es argumenti kurikulumis ufro myisier zonaSi gadmoaqvs da gviCvenebs, rom sazogadoebis gamoyeneba kurikulumis agebisas swavlas ufro mravalmniSvnelovnad, aqtiurad da kulturis TvalsazrisiT, relevanturad aqcevs: saswavlo wlis dasawyisSi erT-erTma maswavlebelma moswavleebs im sferos dasaxeleba sTxova, romelSic Tavs kompetenturad Tvlidnen. Semdeg Tavi mouyara `klasis eqspertebis~ sias da dauriga moswavleebs. mogvianebiT, moswavleebs sTxova, kalendarze moeniSnaT dRe, rodesac TavianTi kompetenciis sferodan prezentaciis warmodgenas moisurvebdnen. prezentaciis dros moswavleebi moelodnen, rom Tanaklaselebi yuradRebiT mousmendnen da seriozulad miiRebdnen im codnas, romlis gaziarebasac sTavazobdnen – CainiSnavdnen da/an relevantur SekiTxvebs dasvamdnen. moswavleebis mier SeTavazebuli Temebi mravalferovnebiT gamoirCeoda: repi, kalaTburTi, saeklesio galoba, saWmlis momzadeba, Tmis varcxniloba da ZiZoba. zogierTma maTganma ufro skolasTan dakavSirebuli kompetenciebi daasaxela – kiTxva, wera da maTematika. miuxedavad amisa, yvela moswavles unda gaeziarebina Tavis kompetencia (Ladson-Billings 1995). zogierT mkiTxvels, albaT, ainteresebs, rogor SeiZleba amgvari Tavisufali davalebebi Seesabamebodes kurikulums, romelic moswavleebisgan specifikur unar-CvevebSi gawafvas moiTxovs. wignis me-16 TavSi aRwerili gamocdilebis gamoyenebiT maswavlebels SeuZlia kvlevis, organizebis, kiTxvis, werisa da metyvelebis (an kurikulumSi mocemuli nebismieri sxva) unar-Cveva moswavle eqspertebis mier kargi prezentaciis warmodgenis kriteriumebSi Caaqsovos. ledson-bilingsis azriT, moswavleebs aqvT garkveuli codna, romelsac isini warmoadgenen da romelsac aRiareben garkveuli faseulobis mqoned. `saklaso eqspertebis~ davalebebi iseTi gamocdilebaa, romelic zrdis moswavlis monawileobisa da gavlenis grZnobas, radgan moswavlis codna da is kultura, romelic am codnas udevs safuZvlad, kerZod ki, moswavliseuli kultura – naTlad dasturdeba skolis saswavlo aqtivobebiT. `kulturis TvalsazrisiT relevanturi swavleba~ ledson-bilingsis im statiis saTauria, saidanac es nawyvetebi gvaqvs motanili. kulturis TvalsazrisiT relevanturi swavleba ar niSnavs sxva kulturebis swavlebas, Tumca amasac garkveuli mniSvneloba SeiZleba hqondes. es niSnavs moswavleTa kulturis ganmtkicebas saswavlo gamocdilebaSi iseTi Temebis, movlenebisa da codnis CarTviT, romlis safuZveli TviT moswavleTa kulturaa. es aris zrunva ara mxolod calkeul moswavleebze, aramed im sazogadoebazec, romlis wevrebic es moswavleebi (kurikulumis gamocdilebis wyaro) arian. erT-erTi maswavlebeli sazogadoebas kurikulumis agebis safuZvlad iyenebda. misi moswavleebi ikvlevdnen qveynis istoriul arqivebs, intervius iRebdnen am qveynis didi `staJis~ rezidentebisagan, qmnidnen kiTxvarebsa da anketebs, iwvevdnen momxseneblebs, raTa meti gaegoT maTi sazogadoebis istoriuli ganvi- Tarebis Sesaxeb. maTi saboloo mizani iyo SeemuSavebinaT winadadeba mitovebuli savaWro centris miwis gamoyenebis Sesaxeb, romelic narkotikebis moxmarebisa da sxva saxifaTo saqmianobebis adgilad iyo qceuli. proeqti imiT dasrulda, 5 Hodgkinson, H. Presentation to Phi Delta Kappan Annual Conference, 1993.
saklaso garemo rom moswavleebma qalaqis sabWosa da qalaqis dagegmarebis komisias prezentacia warudgines. erT-erTma moswavlem aseTi ram miTxra: `es [sazogadoeba] arc ise cudi ram aris. aq bevri kargi ram xdeboda da kvlavac xdeba~. maswavleblis azriT, es gogona imas swuxda, rom moswavleTa umetesobas warmatebis erTaderT gzad sazogadoebisagan gandgoma miaCnda da ara misi gardaqmna (Ladson-Billings 1995). 6 6 sxvagan ladson-bilingsi mtkiced uWers mxars saklaso sazogadoebis Camoyalibebas da urTierTdaxmarebis garemos Seqmnas. 351
- Page 300 and 301: Tavi 11 moswavlis unarze aseTi Sexe
- Page 303 and 304: m o l o d i n e b i - S e j a m e b
- Page 305 and 306: m o l o d i n e b i - s a v a r j i
- Page 307 and 308: globaluri rwmenis sistemebi `Cemi,
- Page 309 and 310: molodinebi Hopfenberg, Wendy S., et
- Page 311: 12 pirovnuli urTierTobis damyareba
- Page 314 and 315: Tavi 12 amas garda, maswavlebelma s
- Page 316 and 317: Tavi 12 316 realuroba zogjer maswav
- Page 319: p i r o v n u l i u r T i e r T o b
- Page 322 and 323: Tavi 12 322 literatura Allender, J.
- Page 325 and 326: saklaso garemo saklaso garemos Sesa
- Page 327 and 328: as niSnavs saklaso klimati? saklaso
- Page 329 and 330: 1. sxvaTa gacnoba: `me vicnob am ad
- Page 331 and 332: saklaso garemo Cavmdgariyavi wreSi~
- Page 333 and 334: damtvreuli kvadratebi miTiTebebi da
- Page 335 and 336: saklaso garemo saWiroa moswavleebma
- Page 337 and 338: saklaso garemo moswavlis riskianobi
- Page 339 and 340: saklaso garemo rad gagebis mizezs.
- Page 341 and 342: saklaso garemo aqtivobaTa sxva mrav
- Page 343 and 344: saklaso garemo daxmareba. mas SeuZl
- Page 345 and 346: saklaso garemo Sen calsaxad vizualu
- Page 347 and 348: saklaso garemo aRmovaCine, rom Tu i
- Page 349: am epizodis analizisas rendolfi da
- Page 354 and 355: 354 rodis acnobT moswavleebs Sexedu
- Page 356 and 357: Tavi 13 Curran, Lorna. Cooperative
- Page 358 and 359: Tavi 13 358 Research Association, A
- Page 361 and 362: miznebi am ramdenime wlis win swavl
- Page 363 and 364: aqtivobis miznebi miznebi zogjer, g
- Page 365 and 366: miznebi Tu gakveTilze damswre piri
- Page 367 and 368: miznebi azrovnebis mravalgvari tipi
- Page 369 and 370: azrovnebis unarebi ra saxis azrovne
- Page 371 and 372: miznebi naTeli mizani aris erT-erTi
- Page 373 and 374: miznebi teresebi. termini `individu
- Page 375 and 376: ¤ akademiuri disciplinebi. yovel d
- Page 377: Sejameba am Tavis Sejamebisas, mizn
- Page 381 and 382: miznebis xedva m i z n e b i - s a
- Page 383 and 384: 3. ramdenad sworad SeZles moswavlee
- Page 385: 15 swavlis gamocdileba rogor mivusa
- Page 388 and 389: Tavi 15 swavlis procesis analiziT m
- Page 390 and 391: Tavi 15 klasi supermarketSi garkveu
- Page 392 and 393: Tavi 15 Jgufuri jvleva Tavsatexi Jo
- Page 394 and 395: Tavi 15 ramdenad damaxasiaTebelia k
- Page 396 and 397: Tavi 15 396 ganmartebani abstraqcii
- Page 398 and 399: Tavi 15 maswavlebels Soris xdeba de
Tavi 13<br />
350<br />
kulturis TvalsazrisiT relevanturi swavleba<br />
2020 wlisTvis, rodesac SeerTebul StatebSi moswavleTa TiTqmis naxevari feradkaniani<br />
iqneba, 5 gansakuTrebiT mniSvnelovania gvqondes iseTi skolebi, sadac yvela moswavlis kulturas<br />
aRiareben da daafaseben. am moswavleTa kulturis gauTvaliswinebloba skolis artifaqtebSi,<br />
tradiciebSi, xelovnebaSi da kurikulumSi, maT ara marto motivacias uspobs, aramed<br />
mravali maTganis gaucxoebasac iwvevs (Cummins 1986). ledson-bilingss (Ladson-Billings<br />
1995) es argumenti kurikulumis ufro myisier zonaSi gadmoaqvs da gviCvenebs, rom sazogadoebis<br />
gamoyeneba kurikulumis agebisas swavlas ufro mravalmniSvnelovnad, aqtiurad da<br />
kulturis TvalsazrisiT, relevanturad aqcevs:<br />
saswavlo wlis dasawyisSi erT-erTma maswavlebelma moswavleebs im sferos dasaxeleba<br />
sTxova, romelSic Tavs kompetenturad Tvlidnen. Semdeg Tavi mouyara `klasis eqspertebis~<br />
sias da dauriga moswavleebs. mogvianebiT, moswavleebs sTxova, kalendarze moeniSnaT dRe,<br />
rodesac TavianTi kompetenciis sferodan prezentaciis warmodgenas moisurvebdnen. prezentaciis<br />
dros moswavleebi moelodnen, rom Tanaklaselebi yuradRebiT mousmendnen da seriozulad<br />
miiRebdnen im codnas, romlis gaziarebasac sTavazobdnen – CainiSnavdnen da/an relevantur<br />
SekiTxvebs dasvamdnen. moswavleebis mier SeTavazebuli Temebi mravalferovnebiT<br />
gamoirCeoda: repi, kalaTburTi, saeklesio galoba, saWmlis momzadeba, Tmis varcxniloba<br />
da ZiZoba. zogierTma maTganma ufro skolasTan dakavSirebuli kompetenciebi daasaxela –<br />
kiTxva, wera da maTematika. miuxedavad amisa, yvela moswavles unda gaeziarebina Tavis kompetencia<br />
(Ladson-Billings 1995).<br />
zogierT mkiTxvels, albaT, ainteresebs, rogor SeiZleba amgvari Tavisufali davalebebi<br />
Seesabamebodes kurikulums, romelic moswavleebisgan specifikur unar-CvevebSi gawafvas<br />
moiTxovs. wignis me-16 TavSi aRwerili gamocdilebis gamoyenebiT maswavlebels SeuZlia kvlevis,<br />
organizebis, kiTxvis, werisa da metyvelebis (an kurikulumSi mocemuli nebismieri<br />
sxva) unar-Cveva moswavle eqspertebis mier kargi prezentaciis warmodgenis kriteriumebSi<br />
Caaqsovos. ledson-bilingsis azriT, moswavleebs aqvT garkveuli codna, romelsac isini<br />
warmoadgenen da romelsac aRiareben garkveuli faseulobis mqoned. `saklaso eqspertebis~<br />
davalebebi iseTi gamocdilebaa, romelic zrdis moswavlis monawileobisa da gavlenis<br />
grZnobas, radgan moswavlis codna da is kultura, romelic am codnas udevs safuZvlad,<br />
kerZod ki, moswavliseuli kultura – naTlad dasturdeba skolis saswavlo aqtivobebiT.<br />
`kulturis TvalsazrisiT relevanturi swavleba~ ledson-bilingsis im statiis saTauria,<br />
saidanac es nawyvetebi gvaqvs motanili. kulturis TvalsazrisiT relevanturi swavleba ar<br />
niSnavs sxva kulturebis swavlebas, Tumca amasac garkveuli mniSvneloba SeiZleba hqondes.<br />
es niSnavs moswavleTa kulturis ganmtkicebas saswavlo gamocdilebaSi iseTi Temebis, movlenebisa<br />
da codnis CarTviT, romlis safuZveli TviT moswavleTa kulturaa. es aris zrunva<br />
ara mxolod calkeul moswavleebze, aramed im sazogadoebazec, romlis wevrebic es moswavleebi<br />
(kurikulumis gamocdilebis wyaro) arian.<br />
erT-erTi <strong>maswavlebeli</strong> sazogadoebas kurikulumis agebis safuZvlad iyenebda.<br />
misi moswavleebi ikvlevdnen qveynis istoriul arqivebs, intervius iRebdnen<br />
am qveynis didi `staJis~ rezidentebisagan, qmnidnen kiTxvarebsa da anketebs,<br />
iwvevdnen momxseneblebs, raTa meti gaegoT maTi sazogadoebis istoriuli ganvi-<br />
Tarebis Sesaxeb. maTi saboloo mizani iyo SeemuSavebinaT winadadeba mitovebuli<br />
savaWro centris miwis gamoyenebis Sesaxeb, romelic narkotikebis moxmarebisa<br />
da sxva saxifaTo saqmianobebis adgilad iyo qceuli. proeqti imiT dasrulda,<br />
5 Hodgkinson, H. Presentation to Phi Delta Kappan Annual Conference, 1993.