gamocdili maswavlebeli
gamocdili maswavlebeli gamocdili maswavlebeli
Tavi 7 aseTma strategiebma, SesaZloa, didi daxmareba gauwios feTqebad mozardebs, romlebic ar icnoben sakuTar grZnobebs, Tumca SeiZleba damatebiTi Terapiac dasWirdeT. 132 TviTinstruqtaJi Sinagani metyvelebis saSualebiT (kognituri qcevis modifikacia) TviTinstruqtaJis dros moswavleebs aswavlian Sinagani metyvelebis gamoyenebas rTul situaciebSi sakuTar TavTan saubris mizniT, rTulSi, radgan isini ibrZvian impulsebis Sesakaveblad, kontrolis SesanarCuneblad da alternatiuli strategiebis gamosayeneblad. moswavlisTvis Sinagani dialogis Secvlis swavlebas `warmmarTveli gavlena eqneba imaze: (a) ras aqcevs yuradRebas individi garemoSi; (b) rogor afasebs sxvadasxva mastimulirebel movlenas; (g) ras miawers sakuTar saqciels; da (d) miseul molodinze, ramdenad SeuZlia stresul movlenasTan gamklaveba~ (Meichenbaum 1977, gv. 206). erTi aseTi midgoma xmamaRla fiqris teqnikaa. maixenbaumi aRwers beSisa da kempis (Bash & Camp) mier Catarebul programas, romelSic Tormeti agresiuli meoreklaseli biWi iyo CarTuli mcire jgufebSi: programa daiwyo TamaSiT ,,mimbaZveli’’, romelic bavSvs sakuTari TavisTvis Semdegi oTxi ZiriTadi kiTxvis dasmas aswavlida: ra aris Cemi problema? rogoria Cemi geg- ma? viyeneb Tu ara mas? rogor viyeneb? Semdeg Semoitanes palkesisa (Palkes) da sxvaTa msgavsi miniSnebaTa baraTebi, raTa bavSvisTvis miecaT TviTverbalizaciis signali. kursis ganmavlobaSi kogniturad momTxovni davalebebi Surisa da spivakiseuli (Shure & Spivak) stilis interpersonaluri davalebebiT icvleboda. kempisa da sxvaTa kvlevis pirveli Sedegebi sakmaod imedis momcemi iyo. Sedegebi klasis masStabiT ganzogadda. `ifiqre xmamaRla~ programis Sedegebi gansakuTrebul mniSvnelobas iZens kempis aRmoCeniT, rom agresiuli da normaluri biWebis verbaluri instrumentebi sxvadasxva davalebis Sesrulebis dros msgavsi iyo, magram agresiuli biWebi ver iyenebdnen fiqrisa da problemis gadaWris gzebis dagegmvis SesaZleblobebs. beSi da kempi weren: ,,maSinac ki, roca TamaSis wesebi pirveli stimulirebuli reaqciis dablokvas iTxovs, agresiul bavSvebs ufro uWirT Sekaveba (mag.: `saimoni ambobs~ TamaSis dros). maTi bunebrivi midrekileba swrafi reaqciaa, magram Tu specialurad uTiTeben, rom reaqciamde sajarod moaxdinon verbalizeba, maT, SeiZleba, normalurebze ufro swrafad Seikavon~. TviTinstruqtaJis programam `ifiqre xmamaRla~ warmatebiT aswavla aseTi TviTver- balizaciis unar-Cvevebi (Meichenbaum 1977, gv. 42)* TviTinstruqtaJis am strategiaTa swavlebisas, saWiroa moswavleebTan individualuri an mcire jgufebSi muSaoba. swavleba iwyeba moswavlisaTvis rTuli situaciis ganxilviT, magaliTad, saklaso oTaxidan oTaxSi gadasvliT, sadac amocanaa mwkrivad dgoma da sasadiloSi wasasvlelad momzadeba. am Tavis dasawyisSi aRvwereT moswavle, romelic fexze xteboda, wigns magididan agdebda, daejaxa or bavSvs karisaken gaqcevis dros da molbertis gadaadgilebisas naxats daabija. Sinagani dialogi, romelic gvsurs, rom moswavlem sakuTar TavTan gamarTos, savaraudod aseTi SeiZleba iyos: *ibeWdeba nebarTviT. Meichenbaum, D. Cognitive Behavior Modification. New York: Plenum Press, 1977.)
problemis gansazRvra `vnaxoT, ra aris Cemi amocana! mwkrivTan yuradRebis fokusireba imaze, Tu ra unda gavakeTo misvla ise, rom aravis davejaxo~. ,,ra unda gavakeTo iq misasvlelad? daviwyo nela siaruli – viyuro, sad mivdivar~. `sworia! metismetad swrafad ara~. TviTSefaseba, monitoringi `yuradReba miaqcie molbertis fexs~. ,,xom ar waiqca? kargad momyveba~. TviTganmtkiceba `vaSa! gamomivida!~ disciplina rogor unda vaswavloT moswavles amis gakeTeba? TandaTanobiT. Tavdapirvelad maswavlebeli Tavad asrulebs moZraobebs, ayurebinebs moswavles da xmamaRla axdens zemoT moyvanili dialogis verbalizacias. Semdeg moswavles moZraobebis gameorebas sTxovs da Tan kvlav dialogis xmamaRla verbalizacias axdens. Tanamimdevroba Semdegi eqvsi fazis mixedviT mimdinareobs: maswavlebeli 1. xmamaRali TviTinstruqtaJi, asrulebs moZraobebs uyurebs moswavle 2. xmamaRali TviTinstruqtaJi asrulebs moZraobebs 3. CurCulebs instruqciebs xmamaRali TviTinstruqtaJi, asrulebs moZraobebs 4. mxolod tuCebs amoZravebs CurCulebs TviTinstruqtaJs, asrulebs moZraobebs 5. uyurebs mxolod tuCebs amoZravebs, asrulebs moZraobebs 6. uyurebs Sinagani saubari TviTinstruqtaJisTvis; asrulebs moZraobebs am strategiis sxvadasxva saxeliT (mag: `stresze acra~) cnobili saxesxvaobebi, ufrosklaselebTan da mozrdilebTanac gamoiyeneba, Tumca principebi igive rCeba. moswavleebs aswavlian maTTvis stresuli situaciis amocnobas, raTa maT erT-erTi strategiiT (relaqsaciiT, TviTinstruqtirebiT) Tavis garTmeva SeZlon. maT stresis maTeuli signalebis amocnobasac aswavlian, raTa moumzadeblobis SemTxvevaSi, SeZlon ufskrulis piras yofnis gansazRvra da spontanurad gamoiyenon erT-erTi strategia. socialuri sistema am modelSi maswavlebeli damxmarea. saboloo gadawyvetilebis miRebis ufleba Tavis garTmevis strategiebis gamoyenebis Taobaze moswavlis xelSia, miuxedavad imisa, rom maswavlebeli ndobiT aRWurvili Tanamzraxvelia da misi saqmea moswavlisaTvis kontrolis dakargvis miniSnebis gagzavna. 133
- Page 81 and 82: d r o - S e j a m e b a 1. Seesabam
- Page 83 and 84: d r o - s a v a r j i S o SeamowmeT
- Page 85 and 86: gamxsneli, saWreli iaraRebi, nimuSe
- Page 87: literatura: Anderson, L. W. “Stud
- Page 91 and 92: utina ra iqneboda yoveldRiuri cxovr
- Page 93 and 94: 7. rutina Seesabameba individebis x
- Page 95: u t i n a - S e j a m e b a 1. gada
- Page 98 and 99: 98 biT. gakveTilis win moswavleebi
- Page 100 and 101: 100 19. aRmovaCine, rom es teqnika
- Page 102 and 103: 102 dafaze. me aseve vakrav lanCis
- Page 104 and 105: Tavi 6 104 literatura: Randolph, N.
- Page 107 and 108: I nawiliM Sesavali da mimoxilva dis
- Page 109 and 110: fizikuri mizezebi moswavlis mier um
- Page 111 and 112: maT, rogor gaakeTon is, ris gakeTeb
- Page 113 and 114: disciplina riTac Tavidan icilebs ar
- Page 115 and 116: disciplina Sedegebidan erT-erTs da
- Page 117 and 118: disciplina roca zustad ici, ris gak
- Page 119 and 120: disciplina dadro `moveli~ kidec mas
- Page 121 and 122: disciplina Watson 1978), kooperaciu
- Page 123 and 124: disciplina klasSi sazogadoebis Camo
- Page 125 and 126: disciplina sayalibeblad. is Tavis m
- Page 127 and 128: disciplina 7. Semobruneba: qcevis a
- Page 129 and 130: socialuri sistema disciplina 1. mas
- Page 131: disciplina moswavleebs monacemTa wi
- Page 135 and 136: avSvi: SemeZlo meTxova misTvis. dis
- Page 137 and 138: disciplina le Tavs ufro komfortulad
- Page 139 and 140: disciplina aRmzrdelobiTi: 1. maswav
- Page 141 and 142: miznebi gamoiyeneT es Rirebulebebi
- Page 143 and 144: disciplina lemis qonas~ hgavs (ix.
- Page 145 and 146: disciplina logikuri Sedegis ganxorc
- Page 147 and 148: 5. siyvaruli: CarTuloba. (smg) disc
- Page 149 and 150: gegma moswavlisaTvis realuri unda i
- Page 151 and 152: disciplina saswavlo programaSi xazi
- Page 153 and 154: moswavles aqvs problem swavleba- sw
- Page 155 and 156: socialuri sistema disciplina moswav
- Page 157 and 158: disciplina sxva aRmzrdelobiTi efeqt
- Page 159 and 160: fiziologiuri daculoba da usafrTxoeb
- Page 161 and 162: disciplina rogor SegviZlia gamoviye
- Page 163 and 164: disciplina dreikursis meTodi Tavs a
- Page 165 and 166: disciplina eloba, pasuxismgebloba,
- Page 167 and 168: VI nawili reaqcia akrZalul qcevaze
- Page 169 and 170: d i s c i p l i n i s p r o b l e m
- Page 171 and 172: s a v a r j i S o yoveli moswavlis
- Page 173 and 174: dartymiT an xelis kvriT. is kargavs
- Page 175: Sarason, S. The Culture of Schools
- Page 179 and 180: sicxade sicxade cvladi sididea, rom
- Page 181 and 182: i~. meore nawilis naxvis Semdeg man
Tavi 7<br />
aseTma strategiebma, SesaZloa, didi daxmareba gauwios feTqebad mozardebs, romlebic<br />
ar icnoben sakuTar grZnobebs, Tumca SeiZleba damatebiTi Terapiac dasWirdeT.<br />
132<br />
TviTinstruqtaJi Sinagani metyvelebis saSualebiT<br />
(kognituri qcevis modifikacia)<br />
TviTinstruqtaJis dros moswavleebs aswavlian Sinagani metyvelebis gamoyenebas rTul<br />
situaciebSi sakuTar TavTan saubris mizniT, rTulSi, radgan isini ibrZvian impulsebis Sesakaveblad,<br />
kontrolis SesanarCuneblad da alternatiuli strategiebis gamosayeneblad.<br />
moswavlisTvis Sinagani dialogis Secvlis swavlebas `warmmarTveli gavlena eqneba imaze: (a)<br />
ras aqcevs yuradRebas individi garemoSi; (b) rogor afasebs sxvadasxva mastimulirebel movlenas;<br />
(g) ras miawers sakuTar saqciels; da (d) miseul molodinze, ramdenad SeuZlia stresul<br />
movlenasTan gamklaveba~ (Meichenbaum 1977, gv. 206).<br />
erTi aseTi midgoma xmamaRla fiqris teqnikaa. maixenbaumi aRwers beSisa da kempis (Bash<br />
& Camp) mier Catarebul programas, romelSic Tormeti agresiuli meoreklaseli biWi iyo<br />
CarTuli mcire jgufebSi:<br />
programa daiwyo TamaSiT ,,mimbaZveli’’, romelic bavSvs sakuTari TavisTvis Semdegi<br />
oTxi ZiriTadi kiTxvis dasmas aswavlida: ra aris Cemi problema? rogoria Cemi geg-<br />
ma? viyeneb Tu ara mas? rogor viyeneb? Semdeg Semoitanes palkesisa (Palkes) da sxvaTa<br />
msgavsi miniSnebaTa baraTebi, raTa bavSvisTvis miecaT TviTverbalizaciis signali.<br />
kursis ganmavlobaSi kogniturad momTxovni davalebebi Surisa da spivakiseuli<br />
(Shure & Spivak) stilis interpersonaluri davalebebiT icvleboda. kempisa da sxvaTa<br />
kvlevis pirveli Sedegebi sakmaod imedis momcemi iyo. Sedegebi klasis masStabiT ganzogadda.<br />
`ifiqre xmamaRla~ programis Sedegebi gansakuTrebul mniSvnelobas iZens<br />
kempis aRmoCeniT, rom agresiuli da normaluri biWebis verbaluri instrumentebi<br />
sxvadasxva davalebis Sesrulebis dros msgavsi iyo, magram agresiuli biWebi ver iyenebdnen<br />
fiqrisa da problemis gadaWris gzebis dagegmvis SesaZleblobebs. beSi da<br />
kempi weren:<br />
,,maSinac ki, roca TamaSis wesebi pirveli stimulirebuli reaqciis dablokvas<br />
iTxovs, agresiul bavSvebs ufro uWirT Sekaveba (mag.: `saimoni ambobs~ TamaSis dros).<br />
maTi bunebrivi midrekileba swrafi reaqciaa, magram Tu specialurad uTiTeben, rom<br />
reaqciamde sajarod moaxdinon verbalizeba, maT, SeiZleba, normalurebze ufro<br />
swrafad Seikavon~.<br />
TviTinstruqtaJis programam `ifiqre xmamaRla~ warmatebiT aswavla aseTi TviTver-<br />
balizaciis unar-Cvevebi (Meichenbaum 1977, gv. 42)*<br />
TviTinstruqtaJis am strategiaTa swavlebisas, saWiroa moswavleebTan individualuri an<br />
mcire jgufebSi muSaoba. swavleba iwyeba moswavlisaTvis rTuli situaciis ganxilviT, magaliTad,<br />
saklaso oTaxidan oTaxSi gadasvliT, sadac amocanaa mwkrivad dgoma da sasadiloSi<br />
wasasvlelad momzadeba. am Tavis dasawyisSi aRvwereT moswavle, romelic fexze xteboda,<br />
wigns magididan agdebda, daejaxa or bavSvs karisaken gaqcevis dros da molbertis gadaadgilebisas<br />
naxats daabija. Sinagani dialogi, romelic gvsurs, rom moswavlem sakuTar TavTan<br />
gamarTos, savaraudod aseTi SeiZleba iyos:<br />
*ibeWdeba nebarTviT. Meichenbaum, D. Cognitive Behavior Modification. New York: Plenum Press, 1977.)