gamocdili maswavlebeli
gamocdili maswavlebeli gamocdili maswavlebeli
Tavi 7 112 II nawili molodinebisa da Sedegebis sistema wesebi da maTi Sesabamisi qcevis Sedegebi sakmarisad mkafio da konkretulia Tu ara CemTvis da Cemi moswavleebisaTvis? am kiTxvaze pasuxis gacemis wina piroba is aris, rom moswavleebs naTeli da araorazrovani warmodgena hqondeT imaze, Tu rogor saqciels moelian maTgan. am informaciis gadasacemad uamravi gza arsebobs: pirdapir Tqma, cxrilis gakeTeba, moulodnelad problemis wamoWra an klasis Sexvedris dros wesebze SeTanxmeba. xandaxan molodini sistemis saxiT oficialur wesebad da saboloo formiT ar aris Camoyalibebuli, magram mas maswavleblis reaqciis mixedviT Tanamimdevrulad ecnobian moswavleebi. nebismier SemTxvevaSi, moswavleTaTvis molodinis arsi naTeli da konkretuli unda iyos, raTa Tavidan aviciloT gaugebroba (an kamaTi). SesaZloa, gancxadeba `Cumi kiTxvis droa~ ar kmarodes da klass siCumis ganmarteba dasWirdes. siCume sruli siCumea, Tu CurCuli an wynari saubari? SeuZliaT moswavleebs am gansxvavebaTa danaxva da qcevis kontroli? Tu `siCume~ sinamdvileSi `wynars~ niSnavs, maSin, albaT, mas `siCume~ ar unda vuwodoT da, piriqiT. ras niSnavs gakveTilze droulad misvla? ara umetes ori wuTiT dagvianebas, zaris dros oTaxSi yofnas, ubralod adgilze yofnas Tu adgilze gakveTilisTvis mzadyofnas? sad aris gavlebuli es sazRvrebi ufro naklebmniSvnelovania, vidre maTi mkafiod Camoyalibeba. ar unda arsebobdes eWvi imasTan dakavSirebiT, rodis dairRva wesi. mendleri da kurvini (Mendler & Curwin 1983) aRweren wesebis dadgenaSi moswavleTa CarTvis (e.w. `socialur kontraqtis~) mravalmxriv strategias, rac wesis raobasTan dakavSirebiT nebismier eWvs ebrZvis. maswavleblis mier savaldebulod misaRebi wesebis Camoyalibebis Semdeg, moswavleebi mcire jgufebad muSaoben qcevis am wesebis Sedegebis ganxilvaze. (magali- Tad, `wesi: maswavlebelma unda gamoiZaxos moswavle saxeliT. wesis darRvevis SemTxvevaSi: a) maswavlebels axseneben wess, b) maswavlebeli ixdis bodiSs~. `wesi: maswavlebelma individualurad unda gaasworos moswavleTa namuSevrebi. wesis darRvevis SemTxvevaSi: maswavlebeli moswavleebs waukiTxavs or Tavs im wignidan, romelsac amJamad kiTxulobs~). mendleri da kurvini ganmartaven: yvela wessa da mis Sedegs ganixilavs klasi, raTa uzrunvelyofili iyos maTi raobis swori gageba. rolebis Sesruleba xSirad sasargeblo strategiaa wesisa da Sedegis zusti mniSvnelobis sailustraciod. magaliTad, zogierT moswavles surs, rom maswavlebelma ar iyviros. maswavleblisTvis mniSvnelovania, isaubros ufro da ufro xmamaRla, sanam miiRweva SeTanxmeba imasTan dakavSirebiT, Tu ra aris yvirili (Mendler and Curwin 1983, gv. 73). Semdeg mimdinareobs gadawyvetilebis miRebis saguldagulo procesi, romlis drosac maswavlebeli da moswavleebi wyveten, SeTavazebuli wesebidan da Sedegebidan romeli Seva kontraqtSi. (detaluri informaciisaTvis ix. mendleri da kurvini, gv. 73-74) dabolos, moswavleebi abareben gamocdas kontraqtis codnaSi. klasSi privilegiis mopoveba testirebaSi 100 quliT xdeba! socialuri kontraqtis es axleburi procedura ramdenime mizans emsaxureba: pirveli, moswavleTa mier wesebis SemuSaveba sasargebloa maTi Sesrulebis TvalsazrisiT; meore, kontraqtis codnis Sesamowmebeli testi da misi Sedegebis kavSiri klasSi privilegiis mopovebasTan, xazs usvams kontraqtisa da wesebis mniSvnelobas. gadavcemT Tu ara dadebiT molodins? saWiroa molodini gavimeoroT, Tanac xSirad. aRmoCnda rom, zogierTi maswavlebeli, gansakuTrebiT saswavlo wlis dasawyisSi, xSirad umeorebs da axsenebs moswavleebs molodins,
disciplina riTac Tavidan icilebs arasasurvel qcevas. magaliTad, `axla kabinetSi mivdivarT. Tqveni azriT, ra gvelodeba iq? ra unda gavakeToT? ra unda gaviTvaliswinoT Cvens qcevaSi?~ an: `kargiT, axla mzad varT sportul darbazSi wasasvlelad. raze vfiqrobT, roca darbazSi varT? ratom?~ dadebiTi molodinis damokidebuleba maswavlebelma SeiZleba Yim sityvebiT gaamyaros, romliTac moswavles mimarTavs. aseT pozitiur molodins ori aspeqti aqvs. pirvelSi SeniRbulia kiTxva, `ratom unda gaakeToT es aucileblad~, romelsac maswavlebeli pirdapir ar ambobs, magram gadascems JestebiTa da damokidebulebiT. dadebiTi molodinis meore aspeqti ki aris gamxneveba, rwmena, `vici, rom amis gakeTeba SegiZliaT~, rac, xSirad, ufro specifikuri saqcielis an kiTxvebis dadebiT debulebebTan (`ar dagaviwydeT xelis aweva~) asocirdeba da ara pirdapir akrZalvasTan (`SewyviteT wamoZaxeba!~). dadebiTi molodinis gadacemis kidev erTi gza aris Tavdajerebuloba Sesatyvisi qcevis moTxovnisas. Tavdajerebulobis efeqtisaTvis li kanteri (Lee Canter) gvirCevs: yuradRebis oTxi moZraobis Sejerebas, rogoric aris TvaliT kontaqti, xelis Jesti, moswavlis saxelis warmoTqma da Sexeba: maswavlebelma SeamCnia, rom stivi uxeSad hkravda xels mwkrivSi mis gverdiT mdgom bavSvebs. is stivTan mivida, TvalebSi Caxeda, mxarze xeli daado da uTxra: `stiv, xe- lebi gaaCere~ (da aCvena sasurveli mdgomareoba) (Canter 1977, gv. 75)* Tu moswavleebi Tavis marTlebiT an sxva TavSesaqcevi moZraobebiT SegvekamaTebian, kanteri gvirCevs `gafuWebuli patefonis~ teqnikas: maswavlebeli: `siu, minda, rom xeli aswio da daicado, sanam gamogiZaxeben~. (survilis debuleba) siu: `ase arc erTi moswavle ar akeTebs~. maswavlebeli: `amas mniSvneloba ar aqvs. minda, rom Sen xeli aswio~. (gafuWebuli patefoni) siu: `Tqven me arasodes miZaxebT~. maswavlebeli: `amas mniSvneloba ar aqvs. me minda, rom Sen xeli aswio~. (gafuWebuli patefoni) siu: `kargiT, avwev~. am dialogSi maswavlebeli ubralod imeorebda (gafuWebuli patefoni) imas, rasac bavSvisgan moiTxovda da sius pasuxebis gamo gzidan ar gadauxvevia. maswavlebelma SeinarCuna bavSvTan urTierTobis kontroli. gafuWebuli patefonis gamoyenebis dros, pirvel yovlisa, saWiroa gansazRvroT, ra gsurT moswavlisgan (`minda, sium aswios xeli~. es xdeba Tqveni survilisa da Tqveni urTierTobis arsis gamoxatva. SegiZliaT Tqveni survilis debulebas win waumZRvaroT: `amas mniSvneloba ar aqvs, magram me minda, rom Sen aswio xeli~, an `mesmis, magram minda, rom Sen aswio xeli~.) mniSvneloba ara aqvs, ra manipulaciur pasuxs warmoadgens moswavle, Tu Tqven survilis debulebiT upasuxebT _ `mniSvneloba ara aqvs, minda, rom Sen~, an `mesmis, magram minda, rom Sen~ _ riTac Tqveni debuleba ufro efeqturi gaxdeba (Canter, gv. 79-80).* es teqnika SeiZleba saocrad efeqtiani iyos, gansakuTrebiT swavlis verbaluri stilis mqone moswavleebTan. Tumca, misi gamoyenebisas unda gaxsovdeT, ra SedegisTvis (SedegTa jaWvisTvis) unda iyoT mzad, arasasurveli saqcielis gagrZelebis SemTxvevaSi. amis gareSe Tavdajerebuloba usafuZvlo iqneba. metic, molodinis samjer gameorebis Semdeg, umjobesia, maswavlebeli mzad iyos Sedegis gansaxorcieleblad. * ibeWdeba nebarTviT. Canter, L. (with M. Canter). Assertive Discipline. Santa Monica, Calif.: Canter and Associates, 1977). 113
- Page 61: sivrce - Sejameba aRniSneT is debul
- Page 64 and 65: 64 4. amerikis istorias 30 moswavle
- Page 67: 5 dro rogor davgegmoT movlenebi da
- Page 70 and 71: Tavi 5 70 ¤ moswavleTa CarTulobis
- Page 72 and 73: Tavi 5 maCvenebeli maRali unda iyos
- Page 74 and 75: Tavi 5 misi meti `raodenoba~ ukeTes
- Page 76 and 77: Tavi 5 tempis kargi unaris mqone ma
- Page 78 and 79: Tavi 5 78 `v~ maswavlebeli midis da
- Page 81 and 82: d r o - S e j a m e b a 1. Seesabam
- Page 83 and 84: d r o - s a v a r j i S o SeamowmeT
- Page 85 and 86: gamxsneli, saWreli iaraRebi, nimuSe
- Page 87: literatura: Anderson, L. W. “Stud
- Page 91 and 92: utina ra iqneboda yoveldRiuri cxovr
- Page 93 and 94: 7. rutina Seesabameba individebis x
- Page 95: u t i n a - S e j a m e b a 1. gada
- Page 98 and 99: 98 biT. gakveTilis win moswavleebi
- Page 100 and 101: 100 19. aRmovaCine, rom es teqnika
- Page 102 and 103: 102 dafaze. me aseve vakrav lanCis
- Page 104 and 105: Tavi 6 104 literatura: Randolph, N.
- Page 107 and 108: I nawiliM Sesavali da mimoxilva dis
- Page 109 and 110: fizikuri mizezebi moswavlis mier um
- Page 111: maT, rogor gaakeTon is, ris gakeTeb
- Page 115 and 116: disciplina Sedegebidan erT-erTs da
- Page 117 and 118: disciplina roca zustad ici, ris gak
- Page 119 and 120: disciplina dadro `moveli~ kidec mas
- Page 121 and 122: disciplina Watson 1978), kooperaciu
- Page 123 and 124: disciplina klasSi sazogadoebis Camo
- Page 125 and 126: disciplina sayalibeblad. is Tavis m
- Page 127 and 128: disciplina 7. Semobruneba: qcevis a
- Page 129 and 130: socialuri sistema disciplina 1. mas
- Page 131 and 132: disciplina moswavleebs monacemTa wi
- Page 133 and 134: problemis gansazRvra `vnaxoT, ra ar
- Page 135 and 136: avSvi: SemeZlo meTxova misTvis. dis
- Page 137 and 138: disciplina le Tavs ufro komfortulad
- Page 139 and 140: disciplina aRmzrdelobiTi: 1. maswav
- Page 141 and 142: miznebi gamoiyeneT es Rirebulebebi
- Page 143 and 144: disciplina lemis qonas~ hgavs (ix.
- Page 145 and 146: disciplina logikuri Sedegis ganxorc
- Page 147 and 148: 5. siyvaruli: CarTuloba. (smg) disc
- Page 149 and 150: gegma moswavlisaTvis realuri unda i
- Page 151 and 152: disciplina saswavlo programaSi xazi
- Page 153 and 154: moswavles aqvs problem swavleba- sw
- Page 155 and 156: socialuri sistema disciplina moswav
- Page 157 and 158: disciplina sxva aRmzrdelobiTi efeqt
- Page 159 and 160: fiziologiuri daculoba da usafrTxoeb
- Page 161 and 162: disciplina rogor SegviZlia gamoviye
Tavi 7<br />
112<br />
II nawili<br />
molodinebisa da Sedegebis sistema<br />
wesebi da maTi Sesabamisi qcevis Sedegebi sakmarisad mkafio da konkretulia Tu ara CemTvis<br />
da Cemi moswavleebisaTvis?<br />
am kiTxvaze pasuxis gacemis wina piroba is aris, rom moswavleebs naTeli da araorazrovani<br />
warmodgena hqondeT imaze, Tu rogor saqciels moelian maTgan. am informaciis gadasacemad<br />
uamravi gza arsebobs: pirdapir Tqma, cxrilis gakeTeba, moulodnelad problemis wamoWra<br />
an klasis Sexvedris dros wesebze SeTanxmeba. xandaxan molodini sistemis saxiT oficialur<br />
wesebad da saboloo formiT ar aris Camoyalibebuli, magram mas maswavleblis reaqciis<br />
mixedviT Tanamimdevrulad ecnobian moswavleebi. nebismier SemTxvevaSi, moswavleTaTvis<br />
molodinis arsi naTeli da konkretuli unda iyos, raTa Tavidan aviciloT gaugebroba (an<br />
kamaTi). SesaZloa, gancxadeba `Cumi kiTxvis droa~ ar kmarodes da klass siCumis ganmarteba<br />
dasWirdes. siCume sruli siCumea, Tu CurCuli an wynari saubari? SeuZliaT moswavleebs am<br />
gansxvavebaTa danaxva da qcevis kontroli? Tu `siCume~ sinamdvileSi `wynars~ niSnavs, maSin,<br />
albaT, mas `siCume~ ar unda vuwodoT da, piriqiT. ras niSnavs gakveTilze droulad misvla?<br />
ara umetes ori wuTiT dagvianebas, zaris dros oTaxSi yofnas, ubralod adgilze yofnas Tu<br />
adgilze gakveTilisTvis mzadyofnas? sad aris gavlebuli es sazRvrebi ufro naklebmniSvnelovania,<br />
vidre maTi mkafiod Camoyalibeba. ar unda arsebobdes eWvi imasTan dakavSirebiT,<br />
rodis dairRva wesi.<br />
mendleri da kurvini (Mendler & Curwin 1983) aRweren wesebis dadgenaSi moswavleTa CarTvis<br />
(e.w. `socialur kontraqtis~) mravalmxriv strategias, rac wesis raobasTan dakavSirebiT<br />
nebismier eWvs ebrZvis. maswavleblis mier savaldebulod misaRebi wesebis Camoyalibebis Semdeg,<br />
moswavleebi mcire jgufebad muSaoben qcevis am wesebis Sedegebis ganxilvaze. (magali-<br />
Tad, `wesi: maswavlebelma unda gamoiZaxos moswavle saxeliT. wesis darRvevis SemTxvevaSi: a)<br />
maswavlebels axseneben wess, b) <strong>maswavlebeli</strong> ixdis bodiSs~. `wesi: maswavlebelma individualurad<br />
unda gaasworos moswavleTa namuSevrebi. wesis darRvevis SemTxvevaSi: <strong>maswavlebeli</strong><br />
moswavleebs waukiTxavs or Tavs im wignidan, romelsac amJamad kiTxulobs~). mendleri da<br />
kurvini ganmartaven:<br />
yvela wessa da mis Sedegs ganixilavs klasi, raTa uzrunvelyofili iyos maTi raobis<br />
swori gageba. rolebis Sesruleba xSirad sasargeblo strategiaa wesisa da Sedegis<br />
zusti mniSvnelobis sailustraciod. magaliTad, zogierT moswavles surs, rom<br />
maswavlebelma ar iyviros. maswavleblisTvis mniSvnelovania, isaubros ufro da<br />
ufro xmamaRla, sanam miiRweva SeTanxmeba imasTan dakavSirebiT, Tu ra aris yvirili<br />
(Mendler and Curwin 1983, gv. 73).<br />
Semdeg mimdinareobs gadawyvetilebis miRebis saguldagulo procesi, romlis drosac<br />
<strong>maswavlebeli</strong> da moswavleebi wyveten, SeTavazebuli wesebidan da Sedegebidan romeli<br />
Seva kontraqtSi. (detaluri informaciisaTvis ix. mendleri da kurvini, gv. 73-74) dabolos,<br />
moswavleebi abareben gamocdas kontraqtis codnaSi. klasSi privilegiis mopoveba testirebaSi<br />
100 quliT xdeba! socialuri kontraqtis es axleburi procedura ramdenime mizans emsaxureba:<br />
pirveli, moswavleTa mier wesebis SemuSaveba sasargebloa maTi Sesrulebis TvalsazrisiT;<br />
meore, kontraqtis codnis Sesamowmebeli testi da misi Sedegebis kavSiri klasSi<br />
privilegiis mopovebasTan, xazs usvams kontraqtisa da wesebis mniSvnelobas.<br />
gadavcemT Tu ara dadebiT molodins?<br />
saWiroa molodini gavimeoroT, Tanac xSirad. aRmoCnda rom, zogierTi <strong>maswavlebeli</strong>, gansakuTrebiT<br />
saswavlo wlis dasawyisSi, xSirad umeorebs da axsenebs moswavleebs molodins,