18.06.2013 Views

gamocdili maswavlebeli

gamocdili maswavlebeli

gamocdili maswavlebeli

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

<strong>gamocdili</strong><br />

<strong>maswavlebeli</strong><br />

jon safieri<br />

robert goueri<br />

ilias saxelmwifo universitetis gamomcemloba<br />

Tbilisi<br />

2010


<strong>gamocdili</strong> <strong>maswavlebeli</strong>: swavlebis unarebis ganviTareba. jon safieri, robert goveri, me-5 gamocema<br />

The Skillful Teacher: Building Your Teaching Skills. Jon Saphier, Robert Gower, 5 th Ed.<br />

es wigni mraval kolejSi pedagogikis Seswavlis standarti gaxda. misi avtorebi novatori da <strong>gamocdili</strong><br />

pedagogebi arian. “<strong>gamocdili</strong> <strong>maswavlebeli</strong>” swavlebis Sesaxeb codnis bazis unikaluri sinTezia, sadac<br />

swavlebis strategiebi morgebulia moswavleTa saWiroebebze. wigni erTgvari praqtikuli gzamkvlevia<br />

maswavleblisTvis romlis mizani swavlebis unar-Cvevebis gaRrmavebaa. masSi Teoria da praqtika Serwymulia da<br />

fokusirebulia saklaso oTaxis 18 mniSvnelovan sferoze. Tanamedrove skolebisTvis araferia imaze arsebiTi,<br />

vidre <strong>maswavlebeli</strong> Tavisi rwmeniTa da SesaZleblobebiT. maswavleblis ostatoba gavlenas axdens aramarto<br />

moswavlis warmatebaze, mis qulebze, aramed moswavlis mier warmatebisa da keTildReobis gancdazec.<br />

wignis Targmani dafinansda saqarTvelos mecnierebisa da ganaTlebis saministros programiT - `sauniversiteto<br />

saxelmZRvaneloebis ganviTareba~ da ilias saxelmwifo universitetis mier. wigni momzadda ilias saxelmwifo<br />

universitetis mier.<br />

pirveli qarTuli gamocema saavtoro ufleba<br />

ISBN 978-9941-9116-6-8<br />

ilias saxelmwifo universitetis gamomcemloba<br />

qaquca ColoyaSvilis 3/5, Tbilisi 0162, saqarTvelo<br />

Ilia State University Press<br />

3/5 K. Cholokashvili Ave., Tbilisi, 0162, Georgia


Sinaarsi<br />

Sesavali 5<br />

Tavi 1 Sesavali 13<br />

menejmenti<br />

Tavi 2 yuradReba 23<br />

Tavi 3 tempi 37<br />

Tavi 4 sivrce 53<br />

Tavi 5 dro 67<br />

Tavi 6 rutina 89<br />

Tavi 7 disciplina 105<br />

instruqcia<br />

Tavi 8 sicxade 177<br />

Tavi 9 swavlis principebi 217<br />

Tavi 10 swavlebis modelebi 245<br />

motivacia<br />

Tavi 11 molodinebi 267<br />

Tavi 12 pirovnul urTierTobaTa damyareba 311<br />

Tavi 13 saklaso garemo<br />

saswavlo gegma<br />

Tavi 14 miznebi 359<br />

Tavi 15 swavlis gamocdileba 385<br />

Tavi 16 Sefaseba 415<br />

Tavi 17 saswavlo gegmis Seqmna 495<br />

Tavi 18 saboloo miznebi 501<br />

Tavi 19 farTod gaRebuli WiSkari 511<br />

Tavi 20 maswavleblis Sexedulebebi 525<br />

indeqsi 533<br />

3


Sesavali<br />

<strong>gamocdili</strong> <strong>maswavlebeli</strong>I<br />

es wigni maswavleblebis dasaxmareblad davwereT. gvsurda maT swavlebis unar-Cvevebis<br />

meti gamocdileba SeeZinaT. Cveni faseulobebi naTelia. Cveni azriT, kargi skolisaTvis mravali<br />

ram aris mniSvnelovani: saswavlo gegma, mSobelTa CarTuloba, sufTa, usafrTxo Senoba.<br />

Tumca umniSvnelovanesi <strong>maswavlebeli</strong>a, misi codna, Sexedulebebi da SesaZleblobebi.<br />

yvelaferi, TiTqmis yvelaferi, rasac vakeTebT emsaxureba maswavleblisa da moswavlis urTierTobis<br />

xelSewyobas da saswavlo garemos, romelsac maswavleblebi arsebuli resursebiT<br />

uqmnian moswavleebs.<br />

Cven gvjera, rom maswavleblis unar-Cvevebs SeuZlia Secvalos ara marto moswavlis testirebis<br />

qulebi (ramdenad mniSvnelovanic ar unda iyos), aramed miRwevebiT kmayofilebisa<br />

da keTildReobis gancdac. imis Tqma rodi gvsurs, rom unars yvela sxva adamianuri Tvisebis<br />

Secvla SeuZlia; magram darwmunebuli varT, rom maswavleblis saqmianoba moswavleTaTvis<br />

gamocdilebis wyaroa da amitom es saqmianoba ostaturi unda iyos.<br />

swavlebis Cveneuli kvleva wignSi sami ZiriTadi koncefciis mixedviT aris warmodgenili:<br />

sisrule, repertuari da Sesabameba.<br />

1. sisrule miuTiTebs Cven mier swavlebis, rogorc mTlianobis gagebaze. Cven im dRis<br />

dadgomas veswrafiT, rodesac vityviT, `es is sferoebia, risganac swavleba Sedgeba.<br />

Tu es sferoebi gecodineba swavlebis yvela instumenti Cvens xelT iqneba~.<br />

2. repertuari im faqts asaxavs, rom swavlebis nebismieri sferos samarTavad maswavlebels<br />

ramdenime gza aqvs. repertuari is koncefciaa, romelic sxvadasxva situaciebSi<br />

strategiaTa da qcevaTa mravalferovani strategiebis SemuSavebas gvaiZulebs.<br />

3. Sesabameba gvaiZulebs vifiqroT, ra qcevis arCeva iqneba upriani repertuaridan<br />

situaciis, jgufis Tu individualuri moswavlisaTvis.<br />

wignis struqtura am sami ideis garSemo trialebs. swavlebis yoveli axali sferos gansaz-<br />

Rvrisa da aRwerisas, Cven mas SesaZlo alternativaTa WrilSi ganvixilavT. Semdeg Sesabamis<br />

alternativas SevarCevT da vnaxavT, ra viciT am alternativis Sesaxeb.<br />

wignis struqtura swavlebis Sesatyvis Zalze specifikur qcevaTa da situaciaTa simravleze<br />

avageT da, Sesabamisad, is sasargeblo unda iyos rogorc TviTganviTarebis, kadrebis<br />

marTvis, zedamxedvelobis da maswavleblis Sefasebis instrumenti. Teoria uSualod praqtikasTan<br />

aris dakavSirebuli. uxvi magaliTebi swavlebis aRwerili qcevis ilustracias emsaxureba.<br />

imedi gvaqvs, rom am gziT mkiTxveli ufro srulad da zustad SeZlebs sakuTari (an sxva<br />

maswavleblis) swavlebis gagebas; da rac ufro mniSvnelovania, is SeZlebs sakuTari saqmianobis<br />

kontrols miznis miRwevisa da moswavleTa moTxovnilebebis dasakmayofileblad.<br />

winasityvaoba me-5 gamocemisaTvis<br />

wina gamocemebis mkiTxvelebi SeamCneven, rom mravali Tavi ganaxlebuli da gavrcobilia,<br />

es gansakuTrebiT exeba Tavebs sicxadisa da molodinis Sesaxeb. damatebulia axali Tavebi<br />

saklaso garemosa da Sefasebis Sesaxeb, rac Cvens profesiul codnaSi maTi mniSvnelobis amsaxvelia.<br />

mimdinare kvleva im Tavebis ganaxlebas edeba safuZvlad, romelTa Sesaxeb Cveneuli codnis<br />

struqtura ar Secvlila, Tumca gaRrmavda. mkiTxveli wignSi iseT monakveTebsac ixilavs,<br />

roca damowmeba 1970-iani wlebiT xdeba. amis mizezi codnis moZveleba an zogierTi Tavis ga-<br />

5


<strong>gamocdili</strong> <strong>maswavlebeli</strong><br />

naxlebisaTvis Cveni mondomebis nakleboba rodia! es is situaciebia, rodesac codnis mniSvnelovanma<br />

sferoebma dakarga miziduloba da iSviaTad Tu Seiswavleba, Tumca swavlebasa<br />

da swavlaSi mniSvnelovan cvladebad rCeba. erT-erTi magaliTia moswavleTa gamocdilebis<br />

struqtura arCevanisa da gadawyvetilebis miRebis Sesaxeb (ix. Tavi `swavlis gamocdileba~).<br />

miuxedavad mkvlevarTaTvis yavlgasulobisa, struqturis moswavleebisaTvis morgebis codnas<br />

SeuZlia Tavisi wvlili Seitanos warmatebul swavlaSi.<br />

viciT, rom gamocdil maswavleblebs uzarmazari individualuri praqtikuli codna aqvT<br />

sakuTari sagnis swavlebisa da swavlebis gansxvavebuli saWiroebis bavSvebisadmi misadagebis<br />

Sesaxeb (Edwards 1994). 1 skolebSi Cveni ZiriTadi saqme iyo maswavleblebs, TanamSromlur<br />

garemoSi, erTobliv muSaobaSi davxmarebodiT, Camogveyalibebina jgufebi da gvewarmoebina<br />

erToblivi kvleva. es maswavleblis SesaZleblobis gazrdis gzaa, romelic pirdapir aisaxeba<br />

moswavleTa warmatebebze swavlaSi.<br />

maswavlebelTa individualuri praqtikuli codna skolis gaumjobesebis mZlavri gamouyenebeli<br />

resursia. is droisa da sivrcis uxilav sistematizirebas moiTxovs: magaliTad,<br />

maswavlebelTa yovelTviuri Sekreba konkretul Temaze `gakveTilebis gasaSalaSineblad~. 2<br />

specialistTa jgufi (maswavleblebi) amuSavebs gakveTilis progresul versias, awarmoebs<br />

eqsperiments da urTierTdakvirvebas da saboloo Sedegs warudgens kolegebs. amrigad, yvela<br />

<strong>maswavlebeli</strong> mogebuli rCeba kolegebis nafiqralisa da warmoebuli aqtiuri eqsperimentebis<br />

Sedegad. amgvari TanamSromlobis Sedegad miRebuli gakveTilebi daxvewili da efeqtiania;<br />

isini maswavlebelTa mowonebas imsaxurebs da yoveli maTganisaTvis misawvdomi xdeba.<br />

avTentur Sefasebaze momuSave maswavlebelTa jgufebi aseve dinamikuri profesiuli saswavlo<br />

gamocdilebis wyaroa, romlis safuZveli maTive individualuri praqtikuli codnaa.<br />

cxadia isic, rom TviT pedagogikaSi sajaro codnis bazis arsebobisa da sirTulis au-<br />

Riareblobis gamo, maswavlebelTa yoveli Taoba iZulebulia Tavidan gamoigonos es codna;<br />

umravlesoba mTeli saqmianobis ganmavlobaSi ver axerxebs aTobiT im mZlavri instrumentisa<br />

da midgomis aRmoCenas, romelsac arsebuli codnis wyalobiT gamoiyenebda. imedi gvaqvs, rom<br />

es wigni arsebuli situaciis gamosworebisaken gadadgmuli nabiji iqneba.<br />

swavleba rTuli saqmianobaa, romelic maRali donis azrovnebas, gadawyvetilebis miRebas<br />

da mravali alternativis Camoyalibebas, ganxilvasa da Sefasebas moiTxovs. azrovneba<br />

da gadawyvetilebis miReba maswavleblis rolis ZiriTadi koncefciebia. informirebuli<br />

gadawyvetilebis misaRebad, gvWirdeba asarCev alternativaTa (gansakuTrebiT, gamocdil<br />

alternativaTa) sruli nakrebi. gvWirdeba sistematuri profesiuli ganaTleba, romelic<br />

droTa ganmavlobaSi Cvens yuradRebas arsebul alternativebs miapyrobs da maTi gamoyenebis<br />

swavlas SegvaZlebinebs. Sedegad Cven SevZlebT gadawyvetilebis miRebas maswavlebliseuli<br />

codnis ori ZiriTadi wyarodan: (1) individualuri da kolegebis praqtikuli codna da (2)<br />

sferoSi dagrovili sajaro pedagogiuri codnis baza. `<strong>gamocdili</strong> <strong>maswavlebeli</strong>~ am meore<br />

wyaros – strategiaTa da midgomaTa repertuaris, romelsac sajaro pedagogiuri codnis<br />

baza moicavs – organizebisa da yvelasaTvis xelmisawvdomobis mcdelobaa.<br />

swavlis mdidari resursebis xelmisawvdomoba swavlis garantias ar gvaZlevs. amitom am<br />

axal gamocemaSi ori axali Tavi daemata maswavlebliseuli swavlis Sesaxeb. me-19 TavSi Camoyalibebulia<br />

optimaluri pirobebi imisaTvis, rom maswavlebelma iswavlos. aq mocemulia<br />

iseTi dilemebi, rogoricaa balansi maswavleblis avtonomiasa da skolis erTobas Soris, administratorTa<br />

liderobasa da maswavlebelTa mesakuTreobis grZnobas Soris. me-20 TavSi<br />

ganxilulia maswavlebelTa is Sexedulebebi, romelic vrceldeba maT samuSaoze, moswav-<br />

1 Edwards, John. `Thinking, Education and Human Potential`. In J. Edwards, ed., Thinking: International Interdisciplinary Perspectives.<br />

Melbourne: Hawker Brownlow, Education, 1994.)<br />

2 Steven, Harold W., and Stigler, James W. The Learning Gap. New York: Summit Books, 1992<br />

6


<strong>gamocdili</strong> <strong>maswavlebeli</strong>I<br />

leebze da maTive profesiul ganviTarebaze. am Sexedulebebs didi gavlena aqvs winsvlis,<br />

swavlisa da mondomebis maswavlebliseul mzaobaze. zogierTi kolega gvarwmunebda, rom es<br />

Tavi wignis pirvel Tavad gveqcia, radgan is Cveni konstituciis, rwmenTa Cvenive nakrebis<br />

gamoZaxilia. SesaZloa isini marTlebi iyvnen. amjerad mas bolo Tavad davtovebT, radgan is<br />

wignis Sejamebasac emsaxureba. is adasturebs faseulobaTa pirovnuli `kompasebis~ gadamwyvet<br />

rols Cveneuli swavlebis bunebasa da mimarTulebaSi.<br />

7


madlierebis niSnad<br />

<strong>gamocdili</strong> <strong>maswavlebeli</strong>I<br />

wigni, romelic didi moculobis informaciis sinTezirebas cdilobs, rogorc wesi, mravali<br />

avtorisa da moazrovnis winaSe valSia xolme. yoveli Tavis bolos mocemuli bibliografia<br />

mianiSnebs im individebze, romlebmac gavlena moaxdines Cvens naazrevze.<br />

gansakuTrebiT madlierebi varT bruklinis, kembrijis, karlailis, konkordis da niutonis<br />

(masaCusetsi) ganaTlebis muSakebis, romelTa monawileobam dakvirvebaTa monacemebis<br />

safuZvelze Cvens adreul kvlevaSi wignis struqturis formirebaSi Seitana wvlili. ker-<br />

Zod, jini Calmersma, suzan-jo raselma, suzan stuartma da raisa uaiThedma TavianTi saklaso<br />

oTaxebis karebi gagviRes da swavlebis Sesaxeb mravali mniSvnelovani diskusia Caatares. kim<br />

marSalis detaluri kritika dagvexmara wina gamocemis redaqtirebaSi da ufro gasagebi, Jargonisagan<br />

Tavisufali gaxada Txroba. fasdaudebeli daxmareba gagviwia ronald bartmac.<br />

uzomod madlierebi varT Research for Better Teaching-is gundis kolegebisa da konsultantebis:<br />

luiza tompsonis, meri en haleis, aleqsanrd pletis, paula ruTerfordis, fren prolmanis,<br />

debora ridis, greg qaidris, ken Capmenis, sandra snuperis, marsia buTis da karolina<br />

tripis. maT erTgvarad `gafiltres~ TavianTi olqis skolebis maswavleblebisa da administratorebis<br />

SeniSvnebi da rCevebi. amgvarma ukukavSirma wignis Sinaarsi srulyo da sicxade<br />

Semata. aseve Zalze waadga wigns ramdenime Tavis kritikuli wakiTxva da redaqtireba, romelic<br />

ostaturad Seasrules: pegi maknil makmulenma, luiza tompsonma, fren prolmanma, lin<br />

stuartma, bena kalikma, art kostam da bob garmstonma.<br />

Sida samuSaoebis Sesrulebis process ostaturad uZRvebodnen meri degarmo, evelin<br />

ford-qonorsi, debora ridi da roberta sprengi. meri degarmom uTvalavi dro dauTmo<br />

wignze muSaobis process da erTgvari esTetikuri grZnoba Semata am procesis yovel safexurs.<br />

fasdaudebelia misi Tavdadeba am proeqtisadmi. madloblebi varT axali gamocemis redaqtoris<br />

beverli mileris xarisxianad Sesrulebuli samuSaosaTvis, aseve jon da qristina<br />

gleidebis wina gamocemebSi redaqtoruli da dizaineruli wvlilisaTvis. didad vafasebT<br />

elizabet parsonis wvlils am gamocemis saxelTa saZieblis SeqmnaSi.<br />

dabolos, gansakuTrebuli madloba gvsurs vuTxraT Cvens colebs da ojaxebs maTi mudmivi<br />

mxardaWerisaTvis da im muSaobis mkacri grafikis gagebisaTvis, romelic swavlebis ganviTarebas<br />

emsaxureboda.<br />

9


avtorTa Sesaxeb<br />

<strong>gamocdili</strong> <strong>maswavlebeli</strong>I<br />

jon safieri Research for Better Teaching Inc.-is – swavlebis sakiTxebis Semswavleli organizaciis<br />

damfuZnebeli da aRmasrulebeli direqtoria. is zedamxedvelobis, Sefasebis,<br />

kadrebis marTvisa da skolis kulturis sakiTxebSi saqveynod aRiarebuli konsultantia. aTi<br />

wlis ganmavlobaSi is dawyebiTi klasebisa da sabazo skolis <strong>maswavlebeli</strong> iyo. aseve gaxldaT<br />

qalaqis didi saskolo sistemis gundis lideri, kadrebis mmarTveli, universitetis leqtori<br />

da axalbeda maswavleblebis zedamxedveli. 1980 wlidan doqtori safieri saskolo olqebSi<br />

swavlebis gaumjobesebis grZelvadiani proeqtebis konsultantia.<br />

bob goveri ganaTlebis magistraturis ganaTlebis profesoria masaCusetsSi, louelis<br />

universitetSi, sadac sadoqtoro programis – `lideroba skolaSi~ - mrCevelia. is sajaro<br />

da kerZo skolebis <strong>maswavlebeli</strong>, direqtori, msxvili kompiuteruli kompaniis treningis<br />

menejeri da sajaro skolebis konsultanti iyo. amJamad doqtori goveri bostonis saskolo<br />

kadrebis marTvisa da ganviTarebis grZelvadian proeqtebSi monawileobs.<br />

rogor dagvyavs cnobierebis donemde is faqti, rom Tqvenc da mec swavlebis unar-Cvevebs<br />

yoveldRiurad viyenebT? ver gadavcemT imas, rac gacnobierebuli ara gvaqvs, rac intuiciuria.<br />

treningis dros maswavleblebs veubnebodi, `uyureT ras vakeTeb da Semdeg Tavad gaakeTeT~.<br />

aRmovaCine, rom maswavleblebma Cemi yvela mavne Cveva gadaiRes da ugulebelyves is,<br />

rac yvelaze Rirebuli iyo gakveTilze, radgan naTlad ar Camovuyalibe saTqmeli.<br />

madelin hanteri<br />

zedamxedvelobisa da kurikulumis ganviTarebis asociacia<br />

erovnuli konferencia<br />

hiustoni 1977<br />

saqmianobis (praqtikis) gageba TviT saqmianobis erTaderTi umTavresi winapiroba da<br />

profesionalis `xarisxis niSania~.<br />

ronald barti<br />

`swavlebis principi da profesia~<br />

swavlebis profesiis kaliforniis komisiisaTvis momzadebuli naSromi<br />

aprili, 1985<br />

11


1<br />

S e s a v a l i<br />

ra aris unari swavlebaSi?<br />

yvelaferi, rac swavlebis<br />

Sesaxeb gainteresebT<br />

swavlebis parametrebi<br />

wignis struqtura<br />

wignis gamoyeneba


a aris unari swavlebaSi?<br />

mindoda mcodnoda, ras risgan vmijnavdi.<br />

robert frosti `kedlis ageba~<br />

Sesavali<br />

swavleba urTulesi saqmianobaa. Cven, rogorc maswavleblebs, moswavleebsa da swavlebis<br />

mkvlevarebs, gvaSinebs swavlebisa da swavlis amocanis mravlismomcveloba. kargi maswavlebloba<br />

sxva mraval TvisebasTan erTad erTad mzrun velobasac gulisxmobs. kargi<br />

pedagogi daxelovne buli praqtikosia, daxelovnebuli konkretul specifikur saqmianoba-<br />

Si. gamocdileba niSnavs, rom adamians SeuZlia raRac iseTis keTeba, risi danaxvac SeiZleba;<br />

rom sxvadasxva individi sxvadasxva donis unarebs avlens; da, rac yvelaze mTavaria, Se giZlia<br />

iswavlo, rogor gaxde <strong>gamocdili</strong> da ar Sewyvito winsvla.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> <strong>gamocdili</strong> ar ibadeba, is yalibdeba. gamocdil maswavleblebs aqvT unari,<br />

romelsac iyeneben, Cven ki SegviZlia davakvirdeT saklaso oTaxSi maT saqmianobas da vnaxoT<br />

raSi gamoixateba maTi ostatoba. mravali maTgans ar aqvs sakuTari saqmianobis amsaxveli<br />

terminebi an koncefciebi. maT ubralod „ician“, ra gaakeTon da saqmes Zaldautaneblad da<br />

bunebrivad, SeiZleba iTqvas, intuiciiT akeTeben. CvenTvis es Zaldautanebloba aracnobieri,<br />

avtomaturi, e.w. `Sinagani (tacit) codnaa~ (Michael Polanyi, 1966). am saxis codnis nakli<br />

is gaxlavT, rom is mxolod erTeulebs aqvT da ara rogorc<br />

RvTis wyaloba, aramed droTa ganmavlobaSi sxvadasxva gziT<br />

SeZenili. maT ar SeuZliaT am codnis gadacema, radgan ar Seu-<br />

ZliaT sakuTari saqmianobis axsna.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> <strong>gamocdili</strong> ar<br />

ibadeba, is yalibdeba.<br />

ra Tqma unda, arseboben adamianebi, romlebic pedagogad<br />

ar dabadebulan, iseve rogorc arseboben adamianebi, romlebsac avtomrbolelobis niWi da<br />

unari dabadebidan ar dahyoliaT, zogierT maTgans veranairi varjiSiT ver SesZen am unars.<br />

Tumca im adamianTa udides umravlesobas, romelic dabadebidan gzis grZnoba ar dahyolia,<br />

SeiZleba avtomrboleloba vaswavloT; SeiZleba kompetenturi gavxadoT da TandaTan gavwafoT<br />

am saqmeSi.<br />

am wignis ZiriTadi Tema pedagogiuri daostateba da am sakiTxisadmi Cveni damoki de bulebaa.<br />

Temis gaSlisas, gvsurs, aRvniSnoT, rom swavlebis Cveneuli koncefcii dan calkeul mniSvnelovan<br />

sakiTxebs rodi ugulebelvyofT. Cven vafasebT TanamgrZnob pe dagogs, romelmac<br />

icis, rogor gaicinos, rogor uyvardes. daxelovneba ar ewinaaRmdegeba moazrovne, emociur<br />

arsebad yofnas. Tumca am wignSi xazs vusvamT kargi maswavleblo bis swored im komponents,<br />

romelsac ostatoba hqvia. kargi swavleba gacilebiT me tia, vidre unari, magram kargi maswavlebloba<br />

ar arsebobs unaris gareSe.<br />

<strong>gamocdili</strong> <strong>maswavlebeli</strong>, Cveni azriT, is adamiania, romelmac kargad uwyis, ra rTul<br />

saqmes aris SeWidebuli, cdilobs gaacnobieros da gaiazros sakuTari saqme. is saqmes imitom<br />

ki ar akeTebs, rom asea miRebuli an molodinis mixedviT swored ase unda gakeTdes da<br />

ara sxvagvarad, aramed imitom, rom nafiqri aqvs da saukeTeso saqmed miaCnia. is arCevans alternativaTa<br />

repertuaridan akeTebs. mas surs ise akontrolos da areguliros swavleba, rom<br />

dadebiTi gavlena hqondes moswavleebze, daiTanxmos isini sakuTari saqmianobis monitoringze,<br />

ukukavSirsa da sxvadasxva saqmianobis mosinjvaze.<br />

gamocdil maswavlebels sjera, rom moswavleebi warmatebas miaRweven. Tu ase ar xdeba,<br />

isini gadasinjaven xolme programebs, saswavlo gegmasa da sakuTar swavlebas da cdiloben<br />

moswavleebs `moargon~.<br />

gamocdil maswavlebels sizustec axasiaTebs: man zustad icis, ra unda aswavlos, ras niS-<br />

15


Tavi 1<br />

navs warmateba da rogor unda daexmaros moswavleebs warmatebis miRwevaSi. Tu arsebuli<br />

gegma ver imuSavebs, is sxva gegmas SeimuSavebs, romelic teqnikurad aseve zusti da gamar-<br />

Tuli iqneba.<br />

dabolos, <strong>gamocdili</strong> <strong>maswavlebeli</strong> `mudam moswavlea~ (Joyce, Clark, Peck, 1981). miuxedavad<br />

Tavdajerebulobisa da kompetenturobisa, jiuti cnobismoyvareobiT mas mudmivi kavSiri<br />

aqvs gare samyarosTan, kvlevebTan, kolegebTan. `ar vici, mag ram mudam vizrdebi, vimdidreb<br />

codnasa da unarebs da vzrdi efeqtianobas~, gveubneba is. <strong>gamocdili</strong> maswavleblis es uSualoba<br />

da samyarosTan kavSiri profesionalizmis mniSvnelovani elementia.<br />

16<br />

amrigad, ra aris swavlebis unarebi da rogor SeiZleba maTi Camoyalibeba?<br />

yvelaferi, rac swavlebis Sesaxeb gainteresebT<br />

aris Tu ara qvemoT mocemuli is sakiTxebi, romelTa codna gsurT?<br />

1. rogor mivaqcio da SevaCero moswavleTa yuradReba amocanaze? (yuradReba)<br />

2. rogor SevinarCuno movlenaTa Tanabari, swrafi ganviTareba? (tempi)<br />

3. rogor gamoviyeno zedmiwevniT efeqtianad saklaso oTaxis sivrce da aveji? (sivrce)<br />

4. rogor davgegmo movlenebi da vareguliro grafiki, rom moswavleebs swavlisTvis<br />

yvelaze nayofieri dro SevurCio? (dro)<br />

5. romeli proceduruli rutinaa mniSvnelovani, rogor miviRo misgan maqsimaluri<br />

sargebeli? (rutina)<br />

6. rogor mivudge Zalze jiut moswavleebs? (disciplina)<br />

7. rogor unda avxsna cxadad? (sicxade)<br />

8. rogor gavxado gakveTilebi ufro mizanmimarTuli da efeqtiani? (swavlis principebi)<br />

9. rogor vaswavlo azrovneba gakveTilebze? (swavlebis modelebi)<br />

10. rogor gavagebino moswavleebs, rom `rasac vakeTebT, mniSvnelovania; rom maT amis<br />

gakeTeba SeuZliaT da, rom sasurvel Sedegamde xels ar Cavaqnevineb~? (molodinebi)<br />

11. rogor davamyaro kargi pirovnuli urTierToba moswavleebTan? (pirovnul ur-<br />

TierTobaTa damyareba)<br />

12. rogor Sevqmna moswavleebisTvis CarTulobis, riskis gawevisa da Tanaziarobis klimati?<br />

(saklaso oTaxis garemo)<br />

13. ra unda vaswavlo da rogor unda Camovayalibo miznebi? (miznebi)<br />

14. rogor unda movergo moswavleTa swavlis sxvadasxva stils? (swavlis gamocdileba)<br />

15. rogor gavigo, ra iswavla moswavlem? (Sefaseba)<br />

16. rogor Sevqmna/mivusadago maqsimalurad efeqtiani saswavlo gegma? (saswavlo gegmis<br />

Seqmna)<br />

17. ra ZiriTadi Sedegis miRweva msurs Cemi moswavleebisgan? (miznebis dazusteba)<br />

Tu am sakiTxebiT xarT dainteresebuli, SesaZloa, swored es wigni gWirdebaT. masSi zemoT<br />

mocemul yovel kiTxvas (romelTac SemdgomSi avtori `sferodac~ moixseniebs. mTargmn. Sen.)<br />

calke Tavi eZRvneba. isini yvela pedagogisTvis sasargebloa ganurCev lad asakisa, sagnisa Tu<br />

klasisa. garkveulwilad, es kiTxvebi gansazRvraven swavlebas, TviT isini aswavlian. es arsebiTi<br />

sakiTxebia, romelsac gaucnobiereblad Tu gacnobierebulad Tavdauzogavad eWidebian<br />

pedagogebi. faqtobrivad, maTi daxmarebiT <strong>maswavlebeli</strong> ajamebs saklaso oTaxSi moswavleTa<br />

yvela gadawyvetilebas, moqmedebasa da situacias.


Sesavali<br />

arsebobs pedagogiuri saqmianobis sxva mniSvnelovani sferoebic _ efeqtiani muSao ba kolegebTan,<br />

mSoblebTan, politikur Tu profesiul Sekrebebze; Tumca es wignis Tema ar aris.<br />

„<strong>gamocdili</strong> <strong>maswavlebeli</strong>“ orientirebulia saklaso oTaxSi interaqtiuri swavlebis unarebze.<br />

rogor vapirebT zemoT CamoTvlil kiTxvebze pasuxis gacemas? amisaTvis swavlebis Sesaxeb<br />

arsebul araCveulebrivad mdidar codnas gamoviyenebT, romelic iseve gabneulia cinizmis,<br />

uwesrigobisa da gaurkvevlobis unayofo napirze, rogorc awyobis molodinSi 1000 nawiliani<br />

naxati-Tavsatexi.<br />

arsebuli codnis mixedviT yovel kiTxvaSi nagulisxmevi samuSaosaTvis Tavis garTmevis<br />

mravali gza arsebobs (magaliTad, amocanisTvis yuradRebis miqcevisa da SenarCunebis _ 40ze<br />

meti, swavlebis modelis SerCevis _ 20-ze meti, miznebis SerCevisa da Camoyalibebis _ 5).<br />

es codna am gzaTa arssac gvixsnis. swavlebis Sesaxeb codnis baza mxolod receptebis dasta<br />

an efeqtiani swavlisaTvis saWiro qcevaTa CamonaTvali rodia (Tumca nawilobriv, asecaa).<br />

codnis baza gvaswavlis, ra arCevani gvaqvs TiToeul sferoSi samuSaod, ZiriTad kiTxvebze<br />

pasuxis gasacemad. gvaswavlis, rom efeqtian swavlebas safuZvlad udevs konkretuli moswavleebisTvis,<br />

situaciisa Tu saswavlo gegmisTvis Ses-<br />

abamisi formis arCeva. swavlebaSi warmatebis sawindaria<br />

Sesatyvisi formis moZebna.<br />

sailustraciod aviRoT TavsmoxvevasTan dakav-<br />

Sirebuli martivi situacia. pedagogi aswavlis patara<br />

jgufs, mas awyvetinebs moswavle (jimi), romelic raRac sakiTxze Seferxda savarjiSos Sesrulebisas.<br />

jimi dasaxmareblad pedagogs mimarTavs. maswavle bels problemis gadaWris ramdenime<br />

gza aqvs imis gaTvaliswinebiT, rom jgufis samuSao impulsic SeinarCunos da arc jimi<br />

darCes usaqmod an imedgacruebuli: (1) Tavi aaridos jimis; (2) aniSnos jimis, rom wynarad<br />

ij des, sanam mis dasaxmareb lad saWiro moments ar SearCevs; (3) sxva moswavles sTxovos jimis<br />

daxmareba; (4) aswavlos moswavleebs, rom ar SeiZleba maswavlebels Seawyvetino.<br />

arsebiTad, arc erTi varianti ar aris unaklo. SegviZlia sxvadasxva piroba warmovidginoT,<br />

romelSic TiToeuli varianti yvelaze Sesaferisi iqneba. magaliTad, Tu jimis aklia<br />

Tavdajerebuloba an socialuri unar-Cvevebi, rom daxmarebisTvis sxva moswavles mimarTos,<br />

ukeTesi varianti iqneba, vaniSnoT mas, simSvide SeinarCunos saTanado momentamde. meore mxriv,<br />

Tu jimi zedmetad aris pedagogze damokidebuli, SesaZloa, Tavis arideba saukeTeso varianti<br />

aRmoCndes, gansakuTrebiT, Tu gvjera, rom damatebiTi mcdelobis SemTxvevaSi, is sakuTari<br />

ZalebiT SeZlebs, Tavi gaarTvas problemas. maswavleblis warmateba am situaciaSi damokidebulia<br />

imaze, icis Tu ara man problemis gadaWris arsebuli variantebi da SeuZlia Tu ara konkretul<br />

situacias Sesatyvisi variantis SeurCios.<br />

swored aseve, Tuki swavlebis zemoT CamoTvlil ZiriTad kiTxvebze ramdenime pasuxi arsebobs,<br />

<strong>gamocdili</strong> <strong>maswavlebeli</strong> ecdeba ganuwyvetliv gaamdidros sakuTari repertuari da<br />

konkretul moswavleebs, jgufs, situaciasa Tu saswavlo gegmas Sesat yvisi gza SeurCios. swavlebis<br />

Sesaxeb codnis baza aris moqmedebaTa da aqtivobaTa modelebis repertuari, romelic<br />

xelmisawvdomia nebismieri adamianisaTvis, visac swavla, srulyofa da daxelovneba surs.<br />

wignSi yoveli kiTxvis Sesabami si sferosTvis warmogidgenT Cvens mier SerCeul specifikur<br />

variants Sesaferisi magaliTebiT da SemogTavazebT arsebul codnas Sesatyvisi variantis ar-<br />

Cevis Sesaxeb.<br />

swavlebis parametrebi<br />

swavlebaSi warmatebis sawindaria<br />

Sesatyvisi formis moZebna.<br />

swavlebis am sferoebs Cven „parametrebs“ vuwodebT. „parametri“ teqnikuri sityvaa da mecnierebaSi<br />

niSnavs „ucvlels (mudmivs), romlis mniSvneloba gamoyenebis pirobebis mixedviT<br />

17


Tavi 1<br />

varirebs“. swavlebis TvalsazrisiT, aseTi `mudmivis~ magaliTia yuradRebis SenarCuneba an<br />

molodinTa Setyobineba, cvalebadi ki _ sxvadasxva garemoebaSi samuSaos Sesrulebis gzebi.<br />

Cvens CamonaTvalSi yoveli kiTxva swavlebis erT parametrs warmoadgens; paramet ris<br />

aRniSvnisTvis gamoyenebuli sityva teqstSi kursiviT da frCxilebSi iqneba mocemuli. yoveli<br />

parametri swavlebis Sesaxeb mraval pasuxs da saqmianobis variants moicavs da Tavs uyris<br />

konkretuli sferos farglebSi arsebul repertuars. amasTanave, radgan parametrebis erToblioba<br />

qmnis swavlebas, aucilebelia vicodeT, rogor aris isini erTmaneTTan dakavSirebuli.<br />

zogierT parametrTan dakavSirebuli unarebi Zalze specifikuria. am unarebs `aqts~ vuwodebT,<br />

radgan isini warmoadgens qmedebas an komentars, romelTa ganxorcielebas wamebi Tu<br />

sWirdeba. aqti aris swrafi, gamorCeuli qceva, romlis dakvirveba da aRricxva SesaZlebelia.<br />

swavlebis mravali unaris axsna aqtis terminiT SeiZleba, mravlis ki _ klasis menejmentiT:<br />

yuradReba, impulsi, molodini, pirovnuli urTierTobis damyareba. es parametrebi, romlebic<br />

aqtebisagan Sedgeba 1.1 sqemis qveda nawilSia moTavsebuli.<br />

sxva parametrebi swavlebis iseT unarebs moicavs, romlis myisierad Sesruleba an da naxva<br />

SeuZlebelia. mxedvelobaSi gvaqvs swavlebis modelis ganxorcielebis SesaZ lebloba, rogoric<br />

aris, magaliTad, hilda Tabas (Hilda Taba) cxrasafexuriani induqciuri modeli. am modelis gamoyenebaSi<br />

daxelovnebuli pedagogi, moswavleebze zemoqmede bis mizniT, xelmZRvanelobs mTel<br />

rig movlenebs da garkveul specifikur principebs iye nebs. saqmianoba gansazRvruli drois<br />

ganmavlobaSi konkretuli paternis Sesabamisad mimdinareobs. paternis mixedviT saqmianobis<br />

Sesruleba unaria. es erTiani, dagegmili paketia, romelic ufro didia, vidre misi Semadgeneli<br />

nawilebis jami. swavlebis gasagebad (da ostatobis repertuaris gasafarToeblad) unda SegveZlos<br />

rogorc calkeuli aqtebis, ise maTi paternebis danaxvac, romlebic azrs mxolod ma-<br />

Sin iZens, roca miznobrivi paketis TvalsazrisiT vafasebT. es gansxvavebuli tipis analizia<br />

da swavlebis gasagebad, orives danaxva unda SegveZlos. 1.1 sqemis Sua rigSi is paramet rebi<br />

davajgufeT, romlebic paternebs warmoadgens.<br />

18<br />

abstraqciebi<br />

paternebi<br />

aqtebi<br />

miznebis<br />

dazusteba<br />

swavlis<br />

gamocdileba<br />

saswavlo gegmis<br />

Seqmna<br />

miznebi Sefaseba<br />

swavlebis<br />

modelebi<br />

saklaso<br />

garemo<br />

sivrce dro rutina<br />

disciplina sicxade swavlis<br />

principebi<br />

yuradReba<br />

tempi molodinebi<br />

pirovnuli<br />

urTierTobis<br />

damyareba<br />

sqema 1.1: profesiuli swavlebis Semadgeneli sami saxis codna<br />

es aris swavlebis Sesaxeb codnis Semadgeneli nawilebis dajgufebis erT-erTi gza.


Sesavali<br />

maswavleblis mier ostaturad Sesrulebuli zogierTi mniSvnelovani saqmianobis danaxva<br />

Zalze rTulia. maT Sorisaa uxilavi gadawyvetilebebi, romelTac maSin vamCnevT, roca klass<br />

vakvirdebiT, iseTi saqmianoba, romelic ganxorcielda an skolamde gakveTilebis dagegmvisas<br />

da skolis Semdeg moswavleTa namuSevrebis Semowmebisas. rogorc wesi, es unarebi moicavs<br />

miznebis SerCevas, swavlebis dagegmvas, saswavlo gegmis organizacias da moswavleTa swavlis<br />

Sefasebas. codnisa da unar-Cvevebis es sfero abstraqciebisgan Sedgeba, romlebzec<br />

uSualo dakvirveba SeuZlebelia, magram, miuxedavad amisa, isini marTaven da akontroleben<br />

yvelafers, rac saklaso oTaxSi xdeba. swavlebis es parametrebi 1.1 sqemis zeda areSia ganlagebuli.<br />

sizuste<br />

sivrce<br />

yuradReba<br />

Sefaseba<br />

pirovnuli<br />

urTierTobis<br />

damyareba<br />

miznebis<br />

dazusteba<br />

saswavlo<br />

gegmis ageba<br />

miznebi<br />

molodinebi<br />

swavlis<br />

principebi<br />

dro<br />

swavlis<br />

gamocdileba<br />

saklaso<br />

garemo<br />

swavlebis<br />

modelebi<br />

rutina<br />

tempi disciplina<br />

ZiriTad warmodgenaTa safuZveli<br />

saswavlo<br />

gegmis ganawileba<br />

motivacia<br />

swavlebis<br />

strategiebi<br />

menejmenti<br />

sqema 1.2: pedagogiuri codnis ruka<br />

swavlebis ZiriTadi parametrebi, SesaZloa, martiv funqciur struqturaSi gaerTiandes.<br />

amrigad, Cven ganvixileT ostaturi swavlebis sami saxis parametri, codnis sami saxe, romelic<br />

gamocdil swavlebaSia gaerTianebuli: aqtebi, paternebi da abstraqciebi. sagulisxmoa,<br />

rom swavlebis gareSe damkvirvebels mxolod swavlebis unarTa am gansxvavebu li saxeebis<br />

danaxva SeuZlia sxvadasxva rakursiT. klasis menejmentis parametrebi metwilad aqtebia.<br />

maT SemCnevas didi Zalisxmeva ar sWirdeba, SegviZlia uSualod ganxorciele bis momentSi davakvirdeT<br />

da aRvricxoT. magaliTad, Zneli ar aris yuradRebis am aqtis gansazRvra: „jon,<br />

19


Tavi 1<br />

vagrZelebT! samuSaos vubrundebiT!“ meore mxriv, paternis msgavs parametrebs dakvirvebisas<br />

saSualo Zalisxmeva sWirdeba. damkvirvebelma garkveuli drois ganmavlobaSi Tvali<br />

unda adevnos qcevebs, Tavi mouyaros da garkveuli drois Semdeg gansazRvros paterni. abstraqtuli<br />

parametrebis dakvirveba gaazrebuli daskvnebis gamotanis unars moiTxovs ara im<br />

maswavleblisgan, romelic mas axorcielebs, aramed gareSe damkvirveblisgan, romelmac Tavi<br />

unda mouyaros mwir monacemebs da maT safuZvelze da askvnas, ra mizans isaxavs gakveTili. ostaturi<br />

swavlebis gasagebad, aucilebelia codnis am gansxvavebul saxeTa wvdoma da swavlebis<br />

unarTa sxvadasxva rakursis asimilacia.<br />

ostaturi swavlebis parametrebi garda codnis im erTeulTa zomisa (aqtebi, paternebi,<br />

abstraqciebi), romelsac isini moicavs, sxva gziTac, kerZod, funqciebis mixedviTac SeiZleba<br />

dajgufdes. menejmentis parametrebi – yuradReba, tempi, sivrce, dro, rutina da disciplina<br />

swavlebis safuZvelia _ sine qua non (laT. – aucilebeli piroba. mTargmn. Sen.). maT gareSe<br />

swavleba ver ganxorcieldeba. isini kargi swavlebisTvis aucilebeli wanamZRvaria. saswavlo<br />

parametrebi – sicxade, swavlebis modelebi da swavlis principebi – `produqts gvawvdian~;<br />

maTi unar-Cvevebi klasSi interaqtiuri swavlis dros xorcieldeba. motivaciuri parametrebi<br />

– saklaso oTaxis klimati, pirovnuli urTierTobis damyareba da molodinebi moswavleebs<br />

investiciebis mozidvasa da warmatebuli swavlisTvis saWiro Zalisxmevis gamoyenebaSi exmareba.<br />

saswavlo gegmis parametrebi swavlebis dagegmvisTvis saWiro unarebs moicavs. isini<br />

swavlebis, motivaciisa da me nejmentis safuZvelia da maTze maRla dgas. menejmentis unar-<br />

Cvevebi SesaZlebels xdis swavlebas, saswavlo gegmis agebisa – swavlebis dagegmvas, motivaciisa<br />

_ xels uwyobs swavlebas, xolo TviT swavlebis unar-Cvevebi gvawvdis `produqts~.<br />

mTlianobaSi, es parametrebi swavlebis monaxazs qmnis: swavleba maTi mTlianobaa.<br />

1.2 sqemaze gamosaxulia swavlebis parametrebis funqciuri organizacia. mkiTxveli samkuTxedis<br />

qveS SeniSnavs frazas: „ZiriTad warmodgenaTa safuZveli“. wignis TavSi „molodinebi“,<br />

vasabuTebT am warmodgenaTagan umniSvnelovaness: „yvela moswavles maRal doneze<br />

SeuZlia rTuli saswavlo masalis Seswavla“. Semdeg vasabuTebT, rom konkretul pedagogs es<br />

rwmena swavlebis unar-Cvevebis gamdidrebis stimuls aZlevs.<br />

sxva warmodgenebi moicavs pedagogTa urTierTdamokidebulebis rols moswavleTa samsaxurSi,<br />

kolegiuri qcevis mniSvnelobas skolis mkacr kulturaSi, repertuarze dafuZnebul<br />

profesiul codnas da mudmivi swavlis aucileblobas. am warmodgenebs wignis bolo TavSi<br />

ganvixilavT.<br />

20<br />

wignis struqtura<br />

wignis momdevno Tavi exeba menejmentis parametrebs _ mravali CvenganisTvis umniSvnelovanes<br />

aspeqts, romlebic dagvafiqrebs, ratom avirCieT pedagogoba – kargad swavlebisa<br />

da bavSvebze zrunvis gamo. Semdeg gadavdivarT swavle bis, motivaciis, dabolos, saswavlo<br />

gegmis parametrebze, umniSvnelovanes gadawyvetileba Ta miRebis unarebze imis Sesaxeb, ras<br />

emsaxureba ganaTleba, ra unda vaswavloT da rog or gavigoT, iswavles Tu ara. amrigad, wignis<br />

kiTxvisas, specifikuridan da abstraqtuli dan mivdivarT kompleqsurisken, swavlebis<br />

im nawilebidan, romlebic aqtia, aqtis paternia, im nawilebisken, romlebic swavlebis agebis<br />

Sesaxeb gadawyvetilebebs exeba.<br />

yoveli Tavi gansxvavebul parametrs mimoixilavs. xSirad imis aRweriT viwyebT, ratom<br />

aris parametri mniSvnelovani da rogor ukavSirdeba is swavlebisa da swavlis saerTo suraTs.<br />

Semdeg parametris gasagebad saWiro koncefciebsa da kategoriebs ganvsazRvravT da<br />

siRrmiseulad vecnobiT yovel kategorias meTodTa im repertuaris gasacnobad, romelsac<br />

pedagogi iyenebs konkretul situaciaSi. amas, SeZlebisdagva rad, xSirad magaliTebiT war-


Sesavali<br />

mogidgenT. Semdeg, rogorc wesi, vikvlevT, ra informacia gvaqvs moswavlis, situaciis, saswavlo<br />

gegmis, maswavleblis arCevanis Sesaxeb. yoveli Tavis bolos mocemulia sakontrolo<br />

gverdi parametris sakvanZo koncefciebis siiT da iseTi formatiT, romelic daexmareba maswavlebels<br />

sakuTari repertuarisa da gadawyvetilebebis analizSi. dabolos, xSirad warmodgenilia<br />

sakontrolo kiTxvari, romlis gamo yeneba mkiTxvels gameorebisa da ganmtkicebisTvis<br />

SeuZlia.<br />

savaldebulo ar aris Tavebis Tanamimdevruli wakiTxva, Tumca saerTo angariSiT, sasurvelia.<br />

magaliTad, kargi disciplina pedagogisTvis yuradRebasTan, impulsTan, molodinebsa<br />

da pirovnuli urTierTobis damyarebasTan dakavSirebuli unarebis safuZvelia. Tu rTuli<br />

klasi gyavT da waikiTxavT Tavs „disciplina“, aRmoaCenT menejmentis zemoT CamoTvlil oTx<br />

parametrs, romelTa daxmarebiT SeZlebT rTul moswavle ebTan muSaobas.<br />

wignis gamoyeneba<br />

Cveni mkiTxvelebi arian rogorc pedagogebi, ise maTTan saswavlo procesSi Cabmuli inspeqtorebi,<br />

Semfaseblebi da kadrebis mmarTvelebi. es profesiuli wignia, romelsac, vimedovnebT,<br />

profesionali pedagogi sakuTari muSaobis analizisTvis gamoiyenebs. TviT gamocdil<br />

pedagogebsac ki SeuZliaT Seamowmon sakuTari unarebi yovel parametrSi arsebul<br />

repertuarTan mimarTebaSi da naxon, ra SeiZleba daematos maT gamocdilebas, efeqtianobas<br />

da gansxvavebuli saWiroebebis Sesatyvisobis maTeul unars, romlis winaSec dRes vdgavarT.<br />

Cveni survilia, swavlebaze saubrisas SevqnaT saerTo ena da koncefciaTa sistema, swavlebis<br />

Sesaxeb mniSvnelovan sakvanZo ideaTa nakrebi, romlis gamoyeneba yvela pedagogs<br />

SeeZleba. Tu erTmaneTis ukeT gagebas SevZlebT, mosalodnelia, rom swavlebis Cveneuli angariSebi<br />

da Sefasebebi ufro sasargeblo gaxdes, konferenciebi _ ufro specifikuri da<br />

produqtiuli, xolo kadrebis ganviTarebis programebi _ ufro konkretuli.<br />

aseve SeiZleba velodoT maswavlebelTa Soris izolaciis da martoobis barierebis Semcirebas,<br />

pedagogTa Ria, urTierTsasargeblo saubrebs swavlebis Sesaxeb samaswavleblosa<br />

da sxva adgilebSi. zogadi profesiuli codnis bazis safuZvelze problemaTa gan xilvas naklebad<br />

eqneba pirovnuli araadekvaturobis (warmodgena, romlis safuZvelia miTi `intuiciuri~<br />

maswavleblis Sesaxeb _ Tu kargi swavleba intuiciuria da Tavs ver varTmevT, e.i.<br />

raRac ise ver aris, rogorc unda iyos) aRiarebis elferi da ufro profesiul problemad<br />

gadaiqceva, romelic codniTa da unarebiT unda gadaiWras.<br />

universitetSi, maswavlebelTa mosamzadebel kursebze, moswavleTa swavlebis procesSi,<br />

sxvadasxva seminarebze aseve gansakuTrebuli yuradReba unda mieqces unarebisa da saerTo<br />

teqnikuri Sexedulebebis ganviTarebas. swavlebis teqnikuri gageba ar akninebs humanizmis,<br />

bavSvis ganviTarebisa Tu asakis Sesaferisi Sinaarsis, meTodebisa da masalis Sesaxeb detaluri<br />

codnis mniSvnelobas. kargi iqneboda, dawyebiTi klasebis momavalma maswavlebelma<br />

icodes kuizeneris Zelebi (frangi maTematikosi - jorj kuizeneri -1891-1976) da misi gamoyeneba<br />

wonis Tanrigis swavlebi sas. aseve kargi iqneba, Tu saSualo skolis momaval maswavlebels<br />

ecodineba `amherstis~ seriuli gamocema `amerikuli civilizaciis problemebi~ da<br />

misi gamoyeneba. miuxedavad imisa, rom pedagogTa treningi (da kvalifikaciis amaRleba) ukve<br />

uTmobs yuradRebas am sakiT xebs, pedagogikis, rogorc profesiis ganviTarebaSi, droa, TviT<br />

swavlebasac mivxedoT.<br />

21


Tavi 1<br />

22<br />

literatura<br />

Joyce, B.R., C. Chark and L. Peck. Flexibility in Teaching. New York: Longmans, 1981.<br />

Polanyi M. The Tacit Dimension. Garden City, N.Y. Doubleday and Co., 1966.


2<br />

y u r a d R e b a<br />

rogor mivaqcioT da SevaCeroT<br />

moswavleTa yuradReba amocanaze?<br />

Sewyveta<br />

gafrTxileba<br />

Cabma<br />

Tanaziaroba<br />

miRweva


yuradReba<br />

yuradRebis parametri gulisxmobs maswavleblis unars, gakveTilis ganmavlobaSi Car-<br />

Tuli hyavdes moswavleebi amocanaze muSaobaSi, e.i. CarTos isini saswavlo gegmiT<br />

gaTva liswinebul gonivrul aqtivobebSi. (amocanis Sesrulebaze daxarjuli droisagan<br />

gansxvavebiT, arasamuSao dro moicavs iseT qcevebs, rogoricaa ganwyoba, momzadeba, xumroba,<br />

lodini, ocneba, socializacia da mravali sxva, romelTa detalebi jer ar gvainteresebs).<br />

saklaso oTaxSi drois aRricxva bevr<br />

mkvlevars uwarmoebia moswavlis mier amoca- moswavleTa CarTva davalebis SesrulebaSi<br />

naze daxarjuli drois dasadgenad, raTa Sem- kurikulumis ganxorcielebis SINE QUA NON-ia.<br />

deg daxarjuli droisa da Sedegebis korelacia<br />

gaerkviaT (mag., Bennett 1978, Rosenshine 1978). gasakviri araa, rom maT myari dadebiTi korelacia<br />

miiRes: rac met dros xarjavs moswavle saswavlo aqtivobebze, miT ufro ecnoba masalas. am<br />

TavSi gamovikvlevT maswavleblis mier yuradRebis parametris farglebSi ganxorcielebul<br />

moqmedebebs, romelTa mizania maqsimalurad gaizardos moswavleTa mier saklaso oTaxSi davalebaze<br />

daxarjuli dro.<br />

mravali mosazrebiT, menejmentis parametrebis jgufidan yuradRebis parametri wamyvan<br />

rols asrulebs. Tu moswavleebi uyuradRebod ekidebian swavlebas, gakveTilis sikarge, sxva<br />

TvalsazrisiT, azrs kargavs. did Tu patara jgufSi an individualur saswavlo procesSi<br />

moswavleTa CarTva davalebis SesrulebaSi swored yuradRebas ukavSirdeba, menejmentic<br />

xom swored es aris. yuradReba swavlebis wina piroba, kurikulumis ganxorcielebis sine qua<br />

non-ia.<br />

yuradRebis aqtebis repertuari<br />

daxelovnebuli pedagogebi garkveul aqtebs iyeneben moswavleTa yuradRebis samarTavad:<br />

Tavidan mis misapyrobad, Semdeg SesanarCuneblad, xelaxla misapyrobad da a.S. es moqmedeba-<br />

Ta mTavari klasia, romelic „yuradRebis“ parametriT moixsenieba. am mTavar klasSi SeiZleba<br />

ganvasxvavoT maswavleblis qcevis xuTi kategoria. Sewyveta (desist), gafrTxileba (alerting),<br />

Cabma (enlisting), Tanaziaroba (acknowledging), miRweva (winning). daxelovnebuli pedagogis mier<br />

moswavleTa amocanis SesrulebaSi Cabmis repertuari moqmedebaTa yvela kategorias moicavs.<br />

Sewyveta (Tavis danebeba)<br />

Sewyvetis aqti Semdegs ityobineba: „CaerTe am saqmeSi“. is makoreqtirebeli da pirdapiria.<br />

is moswavleebs atyobinebs, rom raRac iseTs akeTeben, rasac ar unda akeTebdnen da aniSnebs,<br />

ra unda gaakeTon (daubrundnen saqmes). pedagogis mier Sewyvetis sxvadasxva moqmedebebs Soris<br />

individualuri moqmedebebi imis mixedviT gansxvavdeba makoreqtirebelia Tu pirdapiri.<br />

zogi moqmedeba sxvaze ufro damajereblad da mtkiced arwmunebs moswavles, rom „saqmeSi<br />

25


Tavi 2<br />

unda CaerTos“. qvemoT mocemulia Sewyvetis moqmedebaTa sxvadasxva saxis nusxa yvelaze radikaluridan<br />

yvelaze loialuramde, Sesabamisi magaliTebiT.<br />

26<br />

1. dasja: „kargi, Tu axla amas ver gaakeTeb, SesvenebiT ver isargebleb~.<br />

2. ardaSveba: „foster, gadi saklaso oTaxidan“.<br />

3. muqara: „Sewyvite an gadi saklaso oTaxidan“.<br />

4. uxeSi sarkazmi: „Tavi isev Sin dagrCa, grand?~ 1 msubuqi SeniSvna: „ar SegiZlia, Sewyvito?“<br />

„meoTxeklaseliviT ratom iqcevi?“<br />

5. brZaneba: „axlave daubrundi samuSaos“. „xelebi ukan gqondes, sanam darwmunebuli ar<br />

iqnebi, rom ar apireb vinmes Seexo“.<br />

6. specifikuri verbaluri Sewyveta: pedagogi asaxelebs qcevas, romelic unda Sewyviton<br />

da moswavles Sesaferis Semcvlel qcevas usaxelebs: „jim, Sewyvite kakuni da<br />

Sens nawers daubrundi“.<br />

7. zogadi verbaluri Sewyveta: <strong>maswavlebeli</strong> orazrovnad awyvetinebs qcevas: „hari,<br />

morCi“.<br />

8. msubuqi sarkazmi: pedagogi mimarTavs moswavles, romelic eCurCuleba megobar gogonas,<br />

„brendan, moxaruli var, rom axali megobari monaxe“.<br />

9. individualuri Sewyveta: specifikuri an zogadi, magram ise rbilad naTqvami, rom<br />

mxolod is moswavle aqcevs yuardRebas, visac exeba.<br />

10. jgufuri zemoqmedeba: „fred, verc erTi Cvengani ver wava tanvarjiSze, sanam Sen aq<br />

xar“. klaselebi erTvebian: „oh, fred, wamodi ra!“<br />

11. TanatolTa Sejibri: „joni mzadaa, Sen beT?“<br />

12. adgilis Secvla: „jim, gadadi meoTxe magidasTan, geTayva“.<br />

13. „me“-Setyobineba: „klara, mwyins, roca bavSvebs im dros elaparakebi, roca vcdilob,<br />

raRac vaswavlo. ase mgonia, am gakveTilis momzadebisTvis gaweuli mTeli Sroma wyalSi<br />

meyreba“.<br />

14. moqmedeba yuradRebis gaufantavad: mister gleidi midis kenTan, usityvod iRebs<br />

saSlels, romliTac keni TamaSobs, idebs jibeSi, ganagrZobs magidebs Soris siaruls<br />

da diskusias.<br />

15. arCevanis SeTavazeba: mister gleidi xedavs, rom keni saSleliT TamaSobs da wynarad<br />

eubneba: „ken, SegiZlia gadado an momce“.<br />

16. waqezeba: „jil, Caebmebi muSaobaSi? „kargiT, dasxediT da usmineT yuradRebiT“.<br />

17. SeniSvna: „ras unda akeTebde axla Seli?“<br />

18. pirferoba: „Sen metad keTilsindisieri xar saimisod, rom ase gaflango dro“. „daubrundi<br />

samuSaos, Cemo kargo!“<br />

19. signali: zari irekeba, xeli iweva, fortepianos akordi da a.S.; saubris Seuwyvetlad<br />

pedagogi xels maRla swevs, raTa JestiT aRniSnos, `SeCerdi~ im moswavles, romelic<br />

saubris Sewyvetinebas cdilobs, xolo saxis gamometyvelebiT an moZraobiT aniSnebs<br />

„moicade erTi wuTiT da SenTan viqnebi“.<br />

20. pauza da mzera: pedagogi xangrZlivad uyurebs bavSvs.<br />

21. saxelis CarTva: <strong>maswavlebeli</strong> saubarSi rTavs (magram ar mimarTavs) moswavlis saxels<br />

yuradRebis mipyrobis mizniT: „axla ki, momdevno amocanas – jesi – romelTan Se-<br />

1. miuxedavad Cveni rwmenisa, rom nebismieri moqmedeba konkretuli moswavlisa Tu situaciisaTvis SeiZleba Sesatyvisi iyos,<br />

sarkazmze es ar vrceldeba. vTvliT, rom sarkazmi, sul cota, urTierTobis patara (xolo zogjer, arcTu patara) mkvlelia.<br />

sarkazmsa da iumors Soris zRvris dasadebad lakmusis rolSi Semdeg kiTxvas viyenebT: „nawyeni darCa Tu ara?“ Tu pasuxi<br />

dadebiTia, saqme sarkazmTan gvaqvs, xolo uaryofiTis SemTxvevaSi _ iumorTan.


yuradReba<br />

Widebasac vapirebT, zogierTi msgavsi elementi aqvs – jesi – magram ufro martivia“.<br />

22. daxmarebis SeTavazeba: „Carli, rogor dagexmaro?~ `Carli, gWirdeba daxmareba?~<br />

23. Sexeba: pedagogi moswavles mxarze exeba, rasac SesaZloa axldes (an ara) maswavleblis<br />

aqtivobis Sewyveta da moswavlisaTvis TvalebSi Caxedva.<br />

24. siaxlove: yuradRebagafantul (an yuradRebis gafantvis kandidat) moswavlesTan<br />

axlos dgoma.<br />

gafrTxileba<br />

gamafrTxilebeli moqmedebebi xSirad gamiznulia moswavleTa jgufisTvis da ara individebisTvis.<br />

mas yuradRebis SenarCunebis efeqti aqvs da minimumamde amcirebs yuradRebis<br />

gafantvas. es moqmedeba pirdapir Setyobinebas ar Seicavs; is jgufis yuradRebisa da sifxizlis<br />

SenarCunebas emsaxureba. Sewyvetis moqmedebaTa msgavsad gafrTxilebis moqmedebebic<br />

siZlieris xarisxiT gansxvavdeba. gafrTxilebis aqtebi aqac yvelaze radikaluridan yvelaze<br />

loialuramde aris dalagebuli Sesabamisi magaliTebiT:<br />

1. SiSi: pedagogi amCnevs, rom klass audiokasetis mosmenisas yuradReba efanteba. is<br />

uecrad gamorTavs magnitofons da kiTxulobs: „ratom varaudobT, rom jefersoni<br />

swored amas ganicdida hamiltonis mimarT?<br />

2. moswavlis saxelis gamoyeneba Sesaswavl magaliTSi: „prezidenti jon lini dakavebulia,<br />

rogorc eWvmitanili da braldebuli. vin gaxdeba prezidenti? Cven vfiqrobT,<br />

rom linis dros cxovreba Zneli iyo! axla vice-prezidenti qristian beikeri xdeba<br />

prezidenti. droa, bargi CavalagoT da gadavideT kanadaSi“.<br />

3. pasuxis nawilobriv gameoreba: pedagogi pasuxis dasamTavreblad SekiTxvas sxva moswavles<br />

umeorebs.<br />

4. winaswari gafrTxileba: „sworia, holi, axla Semdegi scade. devid, Seamowme holi<br />

da naxe, sworad gaigo Tu ara“. „axla es Semdegi scade, holi. devidi dagexmareba,<br />

Tu gagiWirdeba“ (orive moqmedeba winaswar afrTxilebs devids, rom SeiZleba mas<br />

mouwios pasuxis gacema. amgvarad SeiZleba erTi kiTxvis dasmiT ori moswavlis yuradRebis<br />

mipyroba.<br />

5. unisoni: „jein, 6X6 aris? sworia. axla ki yvelam erTad – 8X8 aris!“<br />

6. uyurebs erTs, esaubreba meores: pedagogi uyurebs erT moswavles, magram esaubreba<br />

sxva students (grZeldeba Zalian mcire drois ganmavlobaSi).<br />

7. arasruli winadadebebi: `amrigad, rogorc yvelam viciT, winadadebis bolos vsvamT<br />

– . . .“. pedagogma gaSlili xelebi, aweuli warbebi an xelis Jesti gamoiyenos moswavleTa<br />

pasuxis wasaxaliseblad.<br />

8. Tanabari SesaZlebloba: pedagogi rwmundeba, rom yvela gamoZaxebuli Semowmebulia,<br />

xolo moswavleebma gamocdilebiT ician, rom SeiZleba nebismier dros isev gamoiZaxon.<br />

9. arCevanis SemTxveviToba: pedagogi moswavleebs maTi adgilis mixedviT iZaxebs, raTa<br />

maT ver gaTvalon gamoZaxebis Tanamimdevroba. 2 cirkulacia: pedagogi wriulad moZraobs<br />

saklaso oTaxSi.<br />

2 gamokiTxvis SemTxveviTi Tanmimdevroba uaryofiT korelaciaSia dabali socialur-ekonomikuri statusis skolebis SedegebTan,<br />

magram ara maRali socialur-ekonomikuri statusis skolebis SedegebTan (BBBrophy<br />

& Evertson, 1978). maTi azriT, aseTi<br />

gamokiTxva garkveul mRelvarebas ukavSirdeba, rac SeusabamisobaSia dabali socialur-ekonomikuri statusis moswavleebTan,<br />

romlebsac SesaZloa, saswavlo garemoSi meti stabiluroba da daxmareba da naklebi gaurkvevloba sWirdebaT.<br />

27


Tavi 2<br />

28<br />

10. lodinis dro: pedagogi akeTebs pauzas da Tu moswavle kiTxvas swrafad ver upasuxebs,<br />

mcire dayovnebis uflebas aZlevs. es moiTxovs nebisyofas, raTa moiTmino<br />

uxerxuli xuTwamiani pauza, romlis ganmavlobaSic moswavlem SeiZleba SeZlos pasuxis<br />

Camoyalibeba ise, rom replikiT an daxmarebiT ar SevawyvetinoT. pauzis dros<br />

danarCeni moswavleebi iZulebuli arian dafiqrdnen kiTxvaze, imis molodiniT, rom<br />

SeiZleba maT mouwioT pasuxis gacema.<br />

11. mxedvelobiTi kontaqti: pedagogi moswavleebTan mxedvelobiT kontaqts amyarebs.<br />

12. yuradRebis vizualuri da smeniTi gafantvisgan Tavisufleba. <strong>maswavlebeli</strong> saklaso<br />

oTaxs ise awyobs, rom moswavleTa patara jgufebi piriT kuTxisken arian ganlagebuli<br />

an moSorebuli oTaxis ZiriTadi vizualuri arisgan, anda acalkevebs erTmane-<br />

Tisagan saswavlo, samuSao da xmaurian areebs. meore alternativaa, roca pedagogi<br />

mimarTavs klass: „daxuWeT Tvalebi da momismineT“.<br />

Cabma<br />

yuradRebis mipyrobis nabijTa mesame kategorias Cabmas vuwodebT, radgan misi mizania,<br />

nebayoflobiT Caaba calkeuli moswavle an mTeli klasi kurikulumiT gaTvaliswinebul aqtovobebSi.<br />

CarTvis moqmedebebi emsaxureba moswavlis moxibvlas da aRtacebas saswavlo aqtivobiT<br />

da am gziT mis dainteresebas. is moswavlis yuradRebas aqtivobis mimzidvel mxares<br />

miapyrobs. Cabmis aqtebia:<br />

1. xmis Secvla: pedagogi cvlis saubris tons, daZabulobas, simaRles an intonacias,<br />

raTa xazi gausvas ZiriTads da gamoiwvios interesi.<br />

2. Jesti: pedagogi iyenebs xelis an sxeulis moZraobebs, raTa xazi gausvas ZiriTads an<br />

gaaZlieros interesi.<br />

3. cnobismoyvareobis aRZvra: „axla mainteresebs, ram gamoiwvia es?“<br />

4. molodini: „moicadeT, vidre naxavT ra aris yuTSi!“<br />

5. gamowveva: „es ki yovel Tqvengans gaabriyvebs“.<br />

6. moswavlis damxmared warmodgena: „jim, SegiZlia es werilebi ise daiWiro, rom klasma<br />

dainaxos~? (jims yuradReba efanteboda).<br />

7. sayrdenebi: pedagogi iyenebs SinaarsTan dakavSirebul fizikur obieqtebs.<br />

8. personificireba: „axla biWebo da gogonebo, modiT vnaxoT, Tu SevZlebT kibis motyuebas<br />

da zeviT ise avalT, rom man ver gaigos“. „Tu mister N-i karSi swored axla<br />

gamoCndeba, ra xmebi SeiZleba davaxvedroT, rom Tavi Sin igrZnos?“<br />

9. moswavlis fantaziebTan dakavSireba: „milioni dolari rom gqondes, ramdeni asdolariani<br />

kupiura geqneba?“<br />

Tanaziaroba<br />

zogjer moswavlis uyuradRebobis mizezi skolisa da pedagogis ostatobis miRmaa. mas<br />

zogierTi gareSe movlena Trgunavs (an axalisebs). magaliTad:<br />

y diliT, avtobusSi mgzavrobisas, saukeTeso megobarma uari uTxra mis gverdiTdam-<br />

jdariyo.<br />

y mSoblebi cota xnis winaT daSordnen erTmaneTs.<br />

y SuadRisTvis daniSnulia Cempionatis TamaSi, romelSic is monawileobs.


yuradReba<br />

aseT dros ubralod xmamaRla gamoxatviT, rom gesmiT, ra xdeba moswavlis Tavs, SeZlebT<br />

misi yuradRebis `dapyrobas~. Zalze Znelia (da iSviaTi), marTla gaugo vinmes da, ubralod,<br />

gaiziaro misi grZnobebi, Tumca, am gziT marTlac SeiZleba yuradRebis gaZliereba. magali-<br />

Tad: „vici, rom amaRam hokeis TamaSis gamo aRgznebuli xar, gansakuTrebiT imitom, rom masSi<br />

Cveni sami kunTmagari biWi monawileobs. magram, gTxov, mag Sexvedraze fiqri cota xniT gadado,<br />

dRevandeli gameoreba Zalze mniSvnelovania~.<br />

Svidi wlis jenifers kiTxvis dros yuradReba efanteba. man mzera ramdenjerme miapyro im<br />

adgils, sadac klasSi Semosvlamde iyo (is ucxouri Tojinebis gamofenas awyobda). pedagogi<br />

umal xvdeba, ra aRelvebs jenifers _ sadilis Semdeg, romelic kiTxvaSi mecadineobas mohyveba,<br />

veRar SeZlebs Tojinebis mowesrigebas (Svidi wlis bavSvs es Zalze Soreul perspeqtivad<br />

eCveneba). amrigad, pedagogi Tanaziarobis moqmedebas axorcielebs: „jenifer, vici,<br />

SenTvis raoden mniSvnelovania yvela Tojinis lamazad morTva. gpirdebi, rom sadilamde Se-<br />

Zleb saqmis dasrulebas, oRond, axla, CvenTan erTad unda waikiTxo, radgan amas Semdeg aRar<br />

mivubrundebiT. gpirdebi, rom moaswreb“. Tojinebis mowesrigeba, mozrdilis azriT, iqneb<br />

umniSvneloa, magram aseTma, TiTqosda trivialurma saqmianobam SeiZleba mTlianad moicvas<br />

bavSvi da dablokos misi CarTva, Tu pedagogi ugulisyurobas gamoiCens.<br />

pedagogi amCnevs, rom meri Sewuxebulia da Tanaziarobis aqts mimarTavs: „meri, geSinia,<br />

rom mosasmen centrSi rigs gamotoveb?“ meri Tavs uqnevs. „nu Cqarob da kargad gaakeTe savarjiSo.<br />

rogorc ki daamTavreb, rigSi Sens adgils daikaveb maSinac ki, Tu registraciis<br />

furcelze xelmoweras gamovtovebT“.<br />

zogjer pedagogi mxolod ekiTxeba: „brenda, ra mogdis? CvenTan ar xar“. Semdgomma mondomebulma<br />

da aqtiurma mosmenam SesaZloa es dablokva an moxsnas an vera. asea Tu ise, maswavleblis<br />

mier moswavlis grZnobebis gacnobierebam, SesaZloa, gantvirTos da aqtivobaSi<br />

Cabma gauadvilos.<br />

miRweva<br />

miRwevis aqtebi Cabmis aqtebs hgavs imiT, rom isinic dadebiTia da gulisxmobs saswavlo<br />

procesisadmi moswavlis yuradRebis miqcevas da ara iZulebas. miuxedavad amisa, miRwevis<br />

aqti Cabmis aqtisgan gansxvavdeba, radgan pirveli moswavlis yuradRebas pedagogze mimar-<br />

Tavs, xolo meore – aqtivobaze. miRwevis aqtebi pedagogis pirovnul Tvisebebs emyareba, romelic<br />

„miRwevis“ mediatorad gvevlineba. pedagogis mier ganxorcielebuli „miRwevis“ aqtebi<br />

moicavs:<br />

1. gamxneveba: mimdinare samuSaos Sesrulebisas, pedagogi moswavles, Cveulebriv, xmis<br />

intonaciiTa da saxis gamometyvelebiT amxnevebs.<br />

2. enTuziazmi: „bob, eg marTlac saintereso Temaa naSromisTvis!“<br />

3. Seqeba: „oh, ra mSvenieri namuSevaria, anji“.<br />

4. iumori (sarkazmis gareSe): pedagogi xumrobs pozitiuri, mxardamWeri maneriT, rac<br />

moswavleTaTvisac saxalisoa.<br />

5. inscenireba: pedagogi Tavad warmoadgens gakveTilTan dakavSirebul masalas, anda<br />

moswavlisgan moiTxovs inscenirebas. alternatiuli versia: pedagogi erTveba rol-<br />

Si da Tundac erT winadadebas warmoTqvams im gmiris eniT, romelTanac Tavs aigivebs:<br />

„kargi, axla momRimar orpirTa kabinetSi mivdivar“ (pedagogma pirveli kabinetis sxdomaze<br />

mimavali axlad arCeuli prezidenti a. linkolni gaiTamaSa, romlis misamar-<br />

TiT yvela moxele fiqrobs, rom masze ukeTesi prezidenti iqneboda da mis Tavidan<br />

mocilebaze ocnebobs).<br />

29


Tavi 2<br />

30<br />

yuradRebis qcevis analizi<br />

moqmedebaTa tipebi am xuTi kategoriidan uwyvet rigad SeiZleba ganlagdes: Zalauflebis<br />

gamoyeneba da Zalauflebis gamouyenebloba an iZuleba da mimzidveloba (sqema 2.1). moqmedebebi<br />

da kategoriebi rigis zeda nawilSi pedagogis avtoritetsa da mbrZaneblur da mtkice<br />

mimarTvas iyenebs. rigis qveda nawilSi ki avtoritetis komponenti sul ufro naklebdominanturia.<br />

amrigad, yuradRebis parametri funqciuri maxasiaTeblebis gaswvriv mniSvnelobiT metnaklebad<br />

uwyvet skalas moicavs. funqciuri maxasiaTeblebi is moqmedebebia, romelTa Sedegad<br />

xdeba saswavlo procesSi moswavlis yuradRebis CarTva, SenarCuneba an xelaxla CarTva.<br />

es is funqciuri orientaciaa, romelic xsnis „Seqebis“, „enTuziazmisa“ da „Jestis“ ufro did<br />

parametrad gaerTianebas. Cven vaRiarebT, rom moswavlis yuradRebis mipyroba (gazrdili<br />

warmodgena sakuTar Tavze? motivacia?) ar aris erTaderTi ram, rac „Seqebasa“ an `enTuziazms“<br />

mohyveba. aseve ar aris erTaderTi funqcia, romelTanac SesaZlebelia am qcevaTa dakavSireba.<br />

miuxedavad amisa, vfiqrobT, rom funqciuri TvalsazrisiT, es moqmedebebi, sul<br />

cota, logikurad yuradRebis koncentracias axdenen da gvidastureben, rom yuradReba<br />

logikuri da aucilebeli Suamavalia im Sedegebisa, romlebTanac es moqmedebebi asocirdeba<br />

(mag., miRweva, motivacia). amrigad, maTi dakavSireba yuradRebis Sesatyvisi parametris<br />

sazRvrebSi swavlebis gasagebad, kargi saSualebaa.<br />

Cveni varaudiT, pedagogebi yuradRebis rigs xSirad imeoreben da iyeneben swavlebis<br />

procesSi. yuradRebis romel moqmedebas iyenebT? ramdens da romels iyenebT am xuTi kategoriidan?<br />

rogor aisaxeba Tqvens saqmianobaze yuradRebis aqtebis moqmedeba? zogi pedagogi<br />

yuradRebis aqtebis nimuSebis Tavmoyris mizniT kolegebis an skolis xelmZRvanelobis<br />

dakvirvebis obieqti xdeba. Semdeg am Canawerebs iyenebs sakuTari saqmianobis Sesamowmeblad<br />

da sasurveli gamocdilebis dasagroveblad. maswavleblis es Canawerebi an amgvari analizis<br />

Sedegad gamovlenili yuradRebis aqtebis paternebi SeiZleba gamoviyenoT imis Sesafaseblad,<br />

ramdenad Seesabameba pedagogis mier ganxorcielebuli yuradRebis aqti sasurvel<br />

Sedegs.<br />

Sesabamisoba yuradRebis parametrTan<br />

yuradRebis rigi obieqturi nusxaa da ar SeiZleba msjeloba imis Sesaxeb, romelia<br />

ukeTesi,zeda rigSi Tu qveda rigSi ganlagebuli moqmedebebi. vTvliT, rom yvela moqmedebas<br />

aqvs Tavisi adgili da konkretul konteqstSi yoveli maTgani SeiZleba gamogvadges (Cveni<br />

azriT, erTaderTi gamonaklisia sarkazmi, romelic mudam, sul cota, urTierTobis „patara<br />

mkvlelia“).<br />

<strong>gamocdili</strong> pedagogi am parametris mdidari repertuariT sxvadasxva moswavlis qcevas<br />

sxvadasxvagvarad pasuxobs. qvemoT mocemuli magaliTebi gviCvenebs, ra ostaturad iyenebs<br />

misis T yuradRebis aqtebs calkeuli moswavlis mimarT.<br />

misis T-m icis, rom darili ZalauflebisTvis konfliqtis sababs eZebs da maswavlebels (an<br />

sxva avtoritetul pirs) nebisyofis gamocdas uwyobs. rodesac <strong>maswavlebeli</strong> Sewyvetis moqmedebaTa<br />

TiTqmis mTel arsenals amowuravs, darili uaresad iqceva. magaliTad, „specifikur<br />

verbalur Sewyvetas“ gamowvevad iRebs, ufro xmamaRla akakunebs fanqars da akvirdeba, rogor<br />

gabrazdeba da ras moimoqmedebs misis T. pedagogma gafrTxilebisa da CarTvis moqmedebaTa<br />

gamoyeneba iswavla. Tu darili zRvars gadadis, pedagogi mtkice moqmedebebiT aCerebs.<br />

Tumca, misis T gaurbis aseT simkacres da darilis yuradRebis mipyrobas `gamowvevis~ aqtiT –<br />

kiTxvis dasmiT, „winaswari gafrTxilebiT~ an „damxmared warmodgeniT“ cdilobs. magaliTad,


avtoriteti<br />

dasja<br />

ardaSveba<br />

muqara<br />

uxeSi sarkazmi<br />

msubuqi SeniSvna<br />

brZaneba<br />

specifikuri verbaluri Sewyveta<br />

zogadi verbaluri Sewyveta<br />

msubuqi sarkazmi<br />

individualuri Sewyveta<br />

jgufuri zemoqmedeba<br />

TanatolTa Sejibri<br />

adgilis Secvla<br />

„me“-Setyobineba<br />

moqmedeba yuradRebis gaufantavad<br />

arCevanis SeTavazeba<br />

waqezeba<br />

SeniSvna<br />

pirferoba<br />

signali<br />

pauza da mzera<br />

saxelis CarTva<br />

daxmarebis SeTavazeba<br />

Sexeba<br />

siaxlove<br />

mimzidveloba<br />

SiSi<br />

moswavlis saxelis gamoyeneba<br />

pasuxis nawilobriv gameoreba<br />

winaswari gafrTxileba<br />

unisoni<br />

uyurebs erTs, esaubreba meores arasruli<br />

winadadebebi<br />

Tanabari SesaZleblobebi<br />

arCevanis SemTxveviToba<br />

cirkulacia<br />

lodinis dro<br />

mxedvelobiTi kontaqti<br />

yuradRebis mxedvelobiTi da smeniTi gafantvis Tavisufleba<br />

xmis Secvla<br />

Jesti<br />

cnobismoyvareobis aRZvra<br />

molodini<br />

gamowveva<br />

moswavlis damxmared warmodgena<br />

sayrdenebi<br />

personificireba<br />

moswavlis fantaziebTan dakavSireba<br />

Tanaziaroba<br />

gamxneveba<br />

enTuziazmi<br />

Seqeba<br />

iumori<br />

inscenireba<br />

sqema 2.1: yuradRebis kontiniumi<br />

yuradReba<br />

Sewyveta<br />

CarTva<br />

dainterseba<br />

Tanaziaroba<br />

miRweva<br />

yuradRebis aqtebis es speqtri maswavlebels mdidar repertuars sTavazobs.<br />

31


Tavi 2<br />

am ukanasknel moqmedebas maSin iyenebs, roca darili fanqars akakunebs: „maS ase, iq marTlac<br />

iyo mefeebis oTxi piramida. daril, SegiZlia Semdeg kadrze gadaweva, rom me piramidis<br />

win ganlagebuli sagnebis Cveneba SevZlo“.<br />

meore moswavle marSa, gansxvavebulia. miuxedavad imisa, xSirad is mecadineobaSi ar erTveba,<br />

`Cabmis~ moqmedebebi, rogorc Cans, Zlier stimuls aZlevs. „es TiTqos Cabmisa da miRwevis<br />

aqtebs saTavisod `Targmnis~ _ TiTqos me veubnebi, rom masTan megobroba an masTan<br />

TamaSi msurs. mas interaqtivoba itacebs da Cemze zedmetad koncentrirebuli xdeba“, ase<br />

xsnis mis saqciels <strong>maswavlebeli</strong>. vidre pedagogi sxvadasxva gzebsa da SesaZleblobebs eZebs,<br />

raTa daakmayofilos marSas maswavlebelTan siaxlovis es moTxovnileba , is saSualo rangis<br />

Sewyvetis moqmedebebs iyenebs marSas yuradRebis mosapoveblad, rasac warmateba moaqvs.<br />

sxvadasxva moswavle – sxvadasxva saWiroeba – sxvadasxva moqmedeba: <strong>gamocdili</strong> <strong>maswavlebeli</strong><br />

gaazrebulad usadagebs sakuTar moqmedebas moswavleebs.<br />

zogi <strong>gamocdili</strong> pedagogi moswavleTa mimarT moqmedebebis diferencirebas intuiciiT<br />

axdens. isini cnobili arian, rogorc saklaso oTaxis efeqturi menejerebi. SesaZloa, verc<br />

maT da verc maTi saqmianobis Semfaseblebma ver agvixsnan warmatebis mizezi. ubralod, ician,<br />

rom maT „aTianSi moartyes“. SesaZloa, qvecnobieri gamWriaxobis wyalobiT usadageben yuradRebis<br />

gansxvavebul aqtebs konkretul moswavleebs.<br />

alRos miuxedavad, nebismieri CvenganisTvis sasargeblo iqneba moswavleTa uyuradRebobis<br />

paternebis gaazreba da sapasuxo moqmedebaTa nimuSebis morgeba. SeiZleba aRmovaCinoT,<br />

rom Cveni repertuaris nawils ugulebelvyofT, radgan Zalian gagvaRiziana luizam,<br />

SesaZloa, TviT repertuars sWirdeba gamdidreba, an iqneb, ukeT SevarCevdiT moqmedebas, Tu<br />

uyuradRebobis mizezis moZebnas SevecdebodiT. kolegasTan moswavleze (an klasze) saubari<br />

yuradRebis parametrebis qcevaTa rigis gaTvaliswinebiT, Zalze sasargeblo saqmianobaa.<br />

32


y u r a d R e b a _ s a v a r j i S o<br />

qvemoT mocemuli sakiTxebi saSualebas gaZlevT, gaimeoroT da gaixsenoT moswav-<br />

leTa yuradRebis gamowvevis, SenarCunebisa da xelaxali gamowvevisTvis arsebuli<br />

alternativebi.<br />

gansazRvre WeSmaritia (W) Tu mcdaria (m) debuleba da daasabuTe arCevani.<br />

1. yuradRebis moqmedebaTa gamoyeneba ufro efeqturia<br />

„miRwevis“ moqmedebaTa bolos.<br />

2. uxeSi sarkazmi is moqmedebaa, romelsac wignis avtorebi<br />

ar iwoneben.<br />

3. „me“-SetyobinebiT“ moswavleebs vagebinebT, ris gakeTebas<br />

moveliT maTgan.<br />

4. „daxmarebis SeTavazebis“ moqmedebas maSin avirCev,<br />

roca msurs moswavleebi mSvidobianad miubrundnen<br />

davalebis Sesrulebas.<br />

5. gafrTxilebis moqmedebebi, ZiriTadad, moswavlis<br />

yuradRebis SenarCunebis mizniT gamoiyeneba.<br />

yuradRebis zogierTi moqmedeba Zalian hgavs erTmaneTs an orazrovania. testis<br />

es nawili dagexmarebaT maT Soris gansxvavebis dadgenaSi. yovel kiTxvaSi moqmedebaTa<br />

Soris gansxvaveba unda axsnaT.<br />

1. ra gansxvavebaa Sewyvetis moqmedebas _ „pirferobasa“ _ da darwmunebis moqmedebas<br />

_ „Seqebas“ _ Soris?<br />

2. ra gansxvavebaa „Tanabar SesaZleblobasa“ da „arCevanis SemTxveviTobas“ Soris?<br />

orive gafrTxilebis moqmedebaa.<br />

3. ra gansxvavebaa darwmunebis moqmedebas _ „iumorsa“ da Sewyvetis moqmedebas _<br />

„msubuq sarkazms“ Soris?<br />

4. ra gansxvavebaa CarTvis moqmedebas „molodinsa“ da „gamowvevas“ Soris?<br />

5. ra gansxvavebaa Sewyvetis moqmedebas „adgilis Secvlasa“ da „ardaSvebas“ Soris?<br />

6. ra gansxvavebaa Sewyvetis moqmedebas _ „pauza da mzerasa“ da gafrTxilebis moqmedebas<br />

_ „uyurebs erTs, esaubreba meores“ Soris?<br />

7. ra gansxvavebaa Sewyvetis moqmedebas „siaxlovesa“ da gafrTxilebis moqmedebas<br />

„cirkulacias“ Soris?<br />

8. ra gansxvavebaa Sewyvetis moqmedebas _ „saxelis CarTvasa“ da gafrTxilebis moqmedebas<br />

_ „moswavlis saxelis gamoyenebas“ Soris?<br />

9. ra gansxvavebaa Sewyvetis moqmedebebs „zogad da specifikur verbalur Sewyvetasa“<br />

da „brZanebas“ Soris?<br />

moiyvaneT am moqmedebaTa gamoyenebis magaliTebi.<br />

1. moiyvaneT „moswavlis damxmared warmodgenis“ gamoyenebis magaliTi.<br />

2. klass axal informacias awvdiT. vesi samjer adga Tavisi fanqris gasaTlelad. Tqven<br />

W<br />

W<br />

W<br />

W<br />

W<br />

m<br />

m<br />

m<br />

m<br />

m<br />

` y u r a d R e b a - s a v a r j i S o<br />

33


34<br />

gadawyviteT, rom mas „me-Setyobineba“ gaugzavnoT. daasabuTeT.<br />

3. moiyvaneT magaliTi, rogor gamoiyenebdiT gakveTilSi „sayrdenebs“ gakveTilis Sinaarsze<br />

moswavleTa yuradRebis misapyrobad.<br />

4. moiyvaneT „winaswari gafrTxilebis“ magaliTi.<br />

5. rogor gamoiyenebdiT „arCevanis SemTxveviTobasa“ da „Tanabar SesaZleblobas“ moswavlis<br />

yuradRebis SesanarCuneblad?<br />

ganixileT situacia da SeusabameT Tqveni pasuxi moswavles, situacias an mizans.<br />

1. saSualo skolis maRal klasebSi maTematikis gansakuTrebiT rTul nawils aswavliT.<br />

kiTxvebs calkeul moswavleebs usvamT da, amasTanave, klasis yuradRebis SenarCuneba<br />

gsurT. yuradRebis moqmedebis kargi arCevani iqneba:<br />

lodinis dro xmis Secvla<br />

unisoni cirkulacia<br />

2. gansakuTrebulad mZime saswavlo dRis boloa. moswavleebma kargad imuSaves da dai-<br />

Ralnen. yuradRebis moqmedebis kargi arCevani iqneba:<br />

SiSi gamowveva<br />

Tanaziaroba waxaliseba<br />

3. moswavleTaTvis SerCeuli moTxrobebis nakrebidan nawyvetis xmamaRla wasakiTxad<br />

emzadebiT. yuradRebis moqmedebis kargi arCevani iqneba:<br />

winaswari gafrTxileba inscenireba<br />

muqara mxedvelobiTi kontaqti<br />

4. gakveTilze Tqvens fanjrebTan sxva klasis moswavleebi TamaSoben. yuradRebis moqmedebaTa<br />

Soris kargi arCevani iqneba:<br />

brZaneba Sexseneba<br />

arasruli winadadebebi yuradRebis gafantvisgan dacva<br />

5. moswavleebi mcire jgufebSi davalebis Sesrulebisas saubrobdnen. Tqven sxva davalebis<br />

dawyebamde mTeli jgufis yuradRebis mobilizacia gsurT. yuradRebis moqmedebis<br />

kargi arCevani iqneba:<br />

xmis Secvla signali<br />

zogadi verbaluri Sewyvetis brZaneba


literatura<br />

yuradReba<br />

Bennett, N. `Recent Research on Teaching: A Dream, a Belief, and a Model.’ Journal of Education 160, no<br />

3 (Aujust 1978).<br />

Brophy, J.E. and C.M. Evertson, Learning From Teaching. Boston: Allyn& Bacon 1978.<br />

Church, John and Joe Hasenstab. Teaching with T.E.A.C.H. Emerson, N.J.: Performance Learning Systems,<br />

1985.<br />

Martin, D.L. „Your Praise Can Smother Learning“. Learning (February 1977); 43–51.<br />

Mckenzie, R. and A.M. Schadler. Effects of Three Practice Modes on Attention, Test Anxiety, &<br />

Achievement in a Classroom Association Learning Task. Paper presented at the American Educational<br />

Regional Association, , Boston, Mass., 1980.<br />

Redl, F., and D. Wineman. Controls from Within. Glancoe III: Free Press, 1952.<br />

Rosenshine B.V. Academic Engaged Time, Content Covered, and Direct Instruction. Joural of Education<br />

160, no 3 (August 1978).<br />

Rowe, M.B. Wait Time and Rewards as Instructional Variables: Their Influence on Language, Logic<br />

and Fate Control. Paper presented at the National Association for Research on Science Teaching,<br />

Chicago, III., April 1972.<br />

Tanner, L. Classroom Discipline. New York: Holt, Rinehart and Winston, 1978.<br />

35


3<br />

tempi<br />

rogor SevinarCunoT movlenaTa<br />

Tanabari, swrafi ganviTareba?<br />

uzrunvelyofa<br />

gadafarva<br />

Semavseblebi<br />

Careva<br />

gakveTilis moqniloba<br />

Setyobineba<br />

qvedayofa<br />

molodini


tempi<br />

tempis cneba saklaso oTaxSi movlenaTa Tanabar, uwyvet nakads gulisxmobs (Kounin<br />

1970). swavleba uamrav maxes Seicavs tempisTvis, romlis Semcirebisas moswavleTa<br />

koncentracia irRveva. maT yuradReba efantebaT da veRar axerxeben saswavlo aqtivobaSi<br />

Cabmas. dros uqmad atareben, elodebian momzadebas, dawyebas, organizebas. Tu tempi<br />

klebulobs, moswavleebs bezrdebaT, saqmes eZeben, dro ocnebaSi gahyavT an destruqciulad<br />

iqcevian. meore mxriv, Tu tempi SenarCunebulia, moswavleebi Tanabrad da swrafad gadadian<br />

erTi moqmedebidan meoreze. moswavleTa da aRWurvilobis moZraoba Seferxebis, konfliqtis,<br />

kamaTis an xelis kvris da mujlugunis gareSe xdeba. amgvar gakveTilze dakvirvebisas iseTi<br />

gancda gveufleba, rom `saqme midis~. am TavSi ganvixilavT maswavleblis qcevas, romelic<br />

gamiznulia tempis SesanarCuneblad da movlenaTa samarTavad.<br />

zogadad, tempis cnebasTan mravali parametria dakavSirebuli. mag., yuradReba, radgan<br />

misi saSualebiT xdeba moswavleTa interesis aRZvra da swavlaze fokusireba; rutina aumjobesebs<br />

rogorc procedurebis, ise garemos organizebulobas da aCqarebs ganviTarebas;<br />

samuSaos mimarT molodinebi, radgan maswavleblis sijiute da sizuste moswavleebs samuSaos<br />

avtomaturad Sesrulebisa da erTi saqmianobidan meoreze gadasvlisas individualuri<br />

warmatebis miRwevis saSualebas aZlevs.<br />

tempis cnebas swavlebis sxva parametrebic moicavs. mag., pirovnuli urTierTobis damyareba,<br />

romelic sZlevs moswavleTa winaaRmdegobas da destruqcias da yvelaferi maswavleblis<br />

Canafiqris mixedviT mimdinareobs; sivrce, radgan misi efeqtiani organizeba moswavleebs<br />

saWiro sagnebis moZebnasa da swavlebis procesSi Cabmas uadvilebs da yuradRebis<br />

gafantvas amcirebs; aseTive parametria droc, radgan Sesabamisi ganrigi moswavleebis energiisa<br />

da yuradRebis SenarCunebas uzrunvelyofs da arakeTilgonivruli moTxovnebisagan<br />

gvicavs.<br />

metic, SegiZliaT Tvali gadaavloT miznebis, Sefasebisa da swavlis gamocdilebis kurikulumis<br />

parametrebs tempTan dakavSirebul aspeqtebTan mimarTebaSi: Seusabamo masala (Zalze<br />

rTuli an zedmetad martivi), masalis arasaTanado miwodeba, rasac Sedegad SeiZleba<br />

moswavleTa Tavgabezreba da imedgacrueba mohyves da dairRves saklaso mecadineobis tempi.<br />

ufro farTo mniSvnelobiT, SeiZleba aRmovaCinoT, rom Seusabamo kurikulumsa Tu swavlebas<br />

tempis darRveva SeuZlia. tempis ase farTod gamoyeneba niSnavs mTeli swavlebis erTi<br />

qolgis qveS moqcevas. marTlac, swavlebis nebismier parametrs, qcevis ra pirvelad mizansac<br />

unda iTvaliswinebdes, meoreuli gavlena aqvs tempze. darwmunebuli varT, rom saWiroa swavlebis<br />

im aspeqtebze fokusireba, romlebic, pirvel yovlisa, klasSi tempis SenarCunebas ukavSirdeba.<br />

Cven tempis gansazRvrebis rva ZiriTadi qveparametriT, anu maswavleblis qcevis<br />

saxeebiT SemovifarglebiT, romlis ZiriTadi mizani movlenaTa Tanamimdevrobaa da, romelic<br />

Seusabamo ganxorcielebisa Tu ugulebelyofis SemTxvevaSi, arRvevs movlenaTa Tanamimdevrobas.<br />

39


Tavi 3<br />

40<br />

tempis kategoriebi<br />

tempis rva kategoria ekleqtur jgufs warmoadgens, romlis punqtebic, iseve rogorc<br />

menejmentis sxva parametrebi, swavlis procesSi moswavlis Cabmisa da misi yuradRebis Senar-<br />

Cunebis saSualebas iZleva. menejmentis sxva parametrebSi, qcevisagan gansxvavebiT, romelic<br />

sxvadasxva misiasTan SeiZleba davakavSiroT, es rva kategoria arc erT sxva parametrs ar<br />

esadageba da imTaviTve orientirebulia tempze. maTi saxelwodebebia: uzrunvelyofa, gadafarva,<br />

Semavseblebi, SeWra, gakveTilis moqniloba, Setyobineba, qvedayofa da molodinebi.<br />

uzrunvelyofa<br />

uzrunvelyofa niSnavs sivrcisa da masalebis momzadebas saqmianobisTvis. adekvaturi<br />

uzrunvelyofis pirobebSi ver naxavT, rom maswavlebelma jer moswavleebs mouyaros Tavi,<br />

xolo Semdeg ramdenime wuTiT datovos isini karadidan gakveTilisaTvis saWiro masalis gadmosaRebad.<br />

verc imis momswre gaxdebiT, rom moswavleebs aqtivobisaTvis saWiro masalebis<br />

maragi amoewuroT da maswavlebels damatebiTi masalebi sTxovon. maswavlebelma gakveTilis<br />

dawyebamde unda Seamowmos saWiro masalis raodenoba, Tavi mouyaros mas da moamzados<br />

sivrce; aseve unda moimaragos swavlebisaTvis is aucilebeli nivTebi, romlebic, savaraudod,<br />

dRis ganmavlobaSi dasWirdebaT moswavleebs.<br />

uzrunvelyofa, kargi menejmentis msgavsad, TvalSi sacemi maSin xdeba, rodesac TiTqmis<br />

ar arsebobs. aris kargi uzrunvelyofis bevri niSani. mag.: gakveTilisaTvis gankuTvnili audiovizualuri<br />

masala, winaswar momzadebuli cxrilebi an sademonstracio aRWurviloba;<br />

<strong>maswavlebeli</strong> informacias dafaze amzadebs da saWiro dros gamoaCens; aseve mzadaa dasarigebeli<br />

savarjiSoebi (handouts). TviT oTaxSi savarjiSoebi, sxvadasxva kompleqti, TamaSebi, audiocentri,<br />

wignebi, samarTavi pulti da xmis misacemi baraTebi, moswavleebisaTvis TvalsaCinod<br />

aris dawyobili; optikuri wamkiTxavi kompiuteris gverdiT devs; iqve bloknotia,<br />

romelSic mocemulia is sami kodi, romlis mixedviTac moswavleebma samuSao unda Seasrulon.<br />

garemos ostatur uzrunvelyofaze maswavlebels cota dro exarjeba, Sedegad ki,<br />

maqsimalurad izrdeba moswavleebze daxarjul dro, da, Sesabamisad, Sedegic.<br />

gadafarva<br />

es termini kouninisagan (Kounin, 1970) visesxeT da miseuli gansazRvreba ganvavrceT: gadafarva<br />

aris ori paraleluri movlenis marTvis unari ise, rom orives erTdroulad mivaqcioT<br />

yuradReba. `marTva~, am SemTxvevaSi, maswavleblis saqmianobis or aspeqts moicavs. pirvelia,<br />

erTdrouli kavSiri yvelaferTan, rac ramdenime jgufSi, adgilas an aqtivobisas xdeba (<strong>maswavlebeli</strong><br />

SeiZleba CarTuli iyos erT an or saqmianobaSi an klasSi siarulisas Tvalyurs<br />

adevnebdes ramdenime maTgans); kavSiri niSnavs, rom maswa vlebelma icis aqtivobis buneba, moswavleTa<br />

Sesabamisi qceva da maTi saqmianobis xarisxi. meore aris sirTuleebis gadalaxvaSi<br />

moswavleebisTvis daxmarebis gaweva. sirTuleebi Semde-<br />

`yvelganmyofoba~ aucilebeli pirobaa.<br />

gi mizeziT SeiZleba warmoiqmnas: moswavleebma ver gaiges<br />

miTiTebebi, ar ician, ra gaakeTon Semdeg, ar SeswevT<br />

interpersonaluri uTanxmoebebis mogvarebis unari (mag., masalebis gaziareba, jgufis winsvlisaTvis<br />

saWiro moqmedebebi), awydebian Seusabamod rTul masalas, efantebaT yuradReba<br />

an daamTavres erTi savarjiSo da meoreze gadasasvlelad daxmareba sWirdebaT.<br />

`yvelganmyofobaSi~ (withitness) igulisxmeba, rom maswavlebels `kefazec ki aqvs Tvalebi~,


tempi<br />

xedavs mTel saklaso oTaxs da moswavleebs auwyebs, rom icis, Tu ra xdeba oTaxSi. yvelgan<br />

yofna gadafarvis wina pirobaa (Kounin, 1970) da aucilebelia cudi yofaqcevis umal SesamCnevad<br />

da reagirebis mosaxdenad. amas garda, yvelgan yofna ramdenime erTroulad mimdinare<br />

saswavlo procesis safuZvelia, radgan maswavlebels yvela movlenis mimdinareobasTan kontaqtis<br />

saSualebas aZlevs.<br />

maswavleblebi yvelgan yofnis meoxebiT inarCuneben temps, rodesac saqmianobaSi arsebul<br />

an potenciur dabrkolebas amCneven. qvemoT moyvanilia tempis SenarCunebis ramdenime magaliTi,<br />

roca maswavleblis moqmedeba moswavleebs dabrkolebis gadalaxvaSi an mis Tavidan<br />

acilebaSi exmareba.<br />

moswavles, romelic amTavrebs xelovnebis proeqtze muSaobas, <strong>maswavlebeli</strong><br />

ekiTxeba: `jim, sad unda dado namuSevari gasaSrobad?~ `sadurglo magidis qveS~,<br />

pasuxobs jimi. `mSvenieria! Semdeg SegiZlia diliT dawyebuli wignis kiTxva ganagrZo~,<br />

ambobs <strong>maswavlebeli</strong>. maswavlebelma xazi gausva, romAsaqmianoba dasrulda<br />

da moswavle axal saqmes unda Seudges.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> SeniSnavs, rom moswavlem Tavi ver gaarTva laboratoriul eqsperiments<br />

da eubneba: `mark, Tu gagiWirda, jeins sTxove daxmareba~.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> xedavs, rom bavSvs saRebavi uTavdeba, is JestiT aniSnebs, momiaxlovdio<br />

da axsenebs, rom samuSaos dasrulebisas, qila saRebaviT Seavsos.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> xedavs, rom jgufi gadasaxadTan dakavSirebiT senatoris poziciaze<br />

kamaTobs da mimarTavs: `rogor SeZlebT informaciis dazustebas?~ es moswavleTa<br />

konstruqciul qcevaSi CarTvis gzaa.<br />

gadafarvis mizania, rom maswavleblis yvela moqmedebiT SenarCundes jgufisa Tu<br />

calkeuli individebis tempi maSin, rodesac <strong>maswavlebeli</strong> jgufs punqtuacias aswavlis,<br />

amecadinebs kiTxvaSi, amowmebs moxsenebas laboratoriuli muSaobis Sesaxeb an sxva saqmianobas<br />

eweva. <strong>maswavlebeli</strong> marTavs qcevas ise, rom ar adunebs yuradRebas, ar awyvetinebs<br />

da arc erTi wamiT ar Sordeba pirvelad mizans. es gadafarvis warmatebiT ganxorcielebis<br />

saSualebaa, gansakuTrebiT maSin, rodesac <strong>maswavlebeli</strong> aqtiurad monawileobs konkretul<br />

saswavlo procesSi.<br />

Semavseblebi<br />

dRis ganmavlobaSi isec xdeba xolme, rom <strong>maswavlebeli</strong> mcire xniT (10-15 wuTi) yovndeba<br />

moswavleTa jgufTan, rodesac araferi ar igegmeba. zogjer es mouxerxebel adgilebSi xdeba,<br />

sadac xeli ar miuwvdebaT standartul saklaso resursebze xelmiuwvdom: mag., skolis Semdeg,<br />

bolo avtobusis molodinSi; holSi, kabinetidan (xatvis, musikis) meore cvlis gamosvlis<br />

molodinSi; klasSi, sadac bavSvebma es-es aris daasrules samuSao da sakmarisi dro aRar<br />

rCeba imisTvis, rom sxva samuSao misce sadilis dawyebamde. ras akeTebs <strong>maswavlebeli</strong> aseT<br />

situaciaSi tempis darRvevis Tavidan asacileblad?<br />

zogierTi SeiZleba Semogvedvaos kidec, ra unda gaakeTos maswavlebelmao. maTi azriT,<br />

moswavleebi ubralod unda isxdnen da elodnen, maT mocda unda icodnen, radgan aseT SemTxvevebs<br />

Tavidan ver aicileb. <strong>maswavlebeli</strong> ar aris valdebuli moswavleebi mudmivad gaarTos.<br />

asea, vupasuxebdiT Cven. . . saqmis bolomde miyvana namdvilad sasurvelia, Tumca yovelTvis<br />

rodi amarTlebs. imis molodini, rom rTuli klasebis moswavleebi moTminebiT isxdebian da<br />

moicdian, arakeTilgonivrulia da mas Sedegad destruqcia mohyveba xolme. amis Tavidan<br />

41


Tavi 3<br />

asacileblad da ramdenime wuTis ganmavlobaSi klasis Tavmosayrelad, maswavlebelma, Semavsebeli<br />

unda gamoiyenos. ai, ramdenime magaliTi:<br />

42<br />

saaTis araswori Cvenebis gamo <strong>maswavlebeli</strong> pirvelklaselebTan erTad 5 wuTiT<br />

adre midis fizkulturis darbazSi. saklaso oTaxSi dabrunebas azri ar aqvs.<br />

is sTxovs bavSvebs, kedelTanAaxlos dasxdnen da ise SemWidrovdnen, rom yvelam<br />

gaigonos da dainaxos, ras ityvis da gaakeTebs <strong>maswavlebeli</strong>. `sanam velodebiT,<br />

sxva klasi rodis daamTavrebs gakveTils, aswieT xeli, Tu sityva `Tevzis~ riTmas<br />

moifiqrebT~. (is iZaxebs sam bavSvs, romlebic sxvadasxva sityvebs asaxeleben).<br />

`yoCaR! . . .axla moifiqreT sityva, romelic `naTuras~ eriTmeba (is kidev or<br />

moswavles ekiTxeba).<br />

meore magaliTi:<br />

gasaocaria, magram 1-ma da me-4 magidebma 10 wuTiT adre daamTavres geologi uri<br />

eqsperimenti, Seinaxes xelsawyoebi da nawerebi. maswavlebelma icis, rom danar-<br />

Cen moswavleebs maswavlebelTan SekiTxvebi eqnebaT. 1-li da me-4 ma gidebis moswavleTa<br />

drois flangvisa da celqobis Tavidan asacileblad, is swrafad wers<br />

dafaze rva axal sityvas da Tavisufali magidebis moswavleebs 45 wamian ockiTxvian<br />

TamaSs awyebinebs da darCenil moswavleebs ubrundeba.<br />

zogjer, Semavseblebi, zemoT mocemuli magaliTebis msgavsad, uSualod kurikulumis<br />

Sesabamisi rodia. magaliTad, dawyebiTi klasebis maswavlebels SeuZlia bavSvebTan erTad<br />

`gafuWebuli telefoni~ iTamaSos. mexuTeklaselebs maswavlebelma SeiZleba uTxras: `majis<br />

saaTze dauxedavad scadeT gamoicnoT da xelis aweviT maniSnoT erTnaxevari wuTis gasvla~<br />

(TamaSi `drois Semavsebeli~ kargia avtobusSi xmauris ramdenime wuTiT Sesawyvetad). ufrosi<br />

klasebis maswavlebelma, SeiZleba klasTan mimdinare problemebze an saskolo gundebze<br />

saubari daiwyos. es sulac ar aris drois flangva, Tumca, saWiroa, erTmaneTisagan ganvasxvavoT<br />

Semavseblebi, anu iseTebi, romlebsac `carieli~ dro gahyavT da romlebsac damatebiTi<br />

informacia SeaqvT mimdinare kurikulumSi.<br />

Careva<br />

maswavleblis dRe, SesaZloa, swavlebis momentebze aqcentirebul CarevaTa serias<br />

hgavdes. aseTi Careva mravalgvaria: moswavleebi, romelTac davalebis gasworeba surT,<br />

daxmareba, mimarTulebis micema an kamaTis ga nmsjeli<br />

sWirdebaT; zrdasruli stumrebi, kuri-<br />

maswavleblis dRe, SesaZloa, swavlebis<br />

erebi, sajaro misamarTebis gamocxadeba. yoveli<br />

momentebze aqcentirebul CarevaTa<br />

Careva tempis Senelebis potenciuri matarebe-<br />

serias hgavdes.<br />

lia, magram <strong>maswavlebeli</strong> ise unda Caerios, rom<br />

minimalurad Seamciros maTi gavlena swavlis<br />

procesSi moswavlis CarTulobaze. arsebobs maswavleblis saqmianobis oTxi ZiriTadi done,<br />

romelic CarevasTan gamklavebis unars aRwers:<br />

1. Carevas tempis darRvevis saSualebas aZlevs.<br />

2. Carevas unificirebulad umklavdeba: mag., <strong>maswavlebeli</strong> arasdros ar aZlevs sxva<br />

klasis moswavleebs SekiTxvis dasmis uflebas (anu ar urigdeba aranair Carevas); Camrevebs<br />

daxmarebisTvis TanatolebTan gzavnis: acdevinebs Camrevebs, sanam ar dadgeba<br />

maTi daxmarebis Sesaferisi dro.<br />

3. Carevas sxvadasxvagvarad umklavdeba; <strong>maswavlebeli</strong> sxvadasxva dros sxvadasxva sa-<br />

Sualebas iyenebs.


tempi<br />

4. Carevaze reaqcias usadagebs moswavlis Taviseburebebs an konkretul situacias:<br />

mag., maswavlebelma icis, rom jeins aramyari koncentraciis unari aqvs da CamrevisTvis<br />

Tundac dagvianebulad gacemuli pasuxi, mas yuradRebas moudunebs (SesaZloa<br />

jeins samuSaoze misabruneblad 15 wuTic ki dasWirdes). zogjer maswavlebels Camrevis<br />

TaviseburebebTan uxdeba morgeba _ Carlis TanaklaselTan agzavnis daxmarebisaTvis,<br />

radgan misi imedi aqvs, jons ki aniSnebs, rom daxmarebisaTvis maswavlebels<br />

daelodos, radgan icis, rom mas klaselisTvis daxmarebis Txovna ar SeuZlia. (Sesa-<br />

Zloa, mogvianebiT romelime bavSvs sTxovos jonis daxmareba). mokled, <strong>maswavlebeli</strong><br />

ergeba moswavles an moswavleTa jgufs (Camrevsac da imasac, visac Camrevi xels uSlis).<br />

5. zogjer <strong>maswavlebeli</strong> situaciaze morgebas ufro cdilobs, vidre moswavleze. mag.,<br />

verbaluri TamaSi-varjiSis dros <strong>maswavlebeli</strong> SeiZleba saerTod ar Caerios, rom<br />

TamaSis tempi ar daarRvios.<br />

iseve, rogorc sxva yvelaferi, rasac am wignSi ganvixilavT, Carevac gvaxsenebs, rom rac<br />

ufro ukeTesad movargebT Cven reaqciebs moswavleebsa Tu situacias, miT ufro warmatebulebi<br />

viqnebiT.<br />

gakveTilis moqniloba<br />

rogor iqceva <strong>maswavlebeli</strong>, rodesac gakveTilebi an dagegmili savarjiSoebi jerovnad<br />

ver xorcieldeba? rogor akontrolebs igi temps? unda ganvasxvaoT maswavleblis saqmianobis<br />

oTxi done:<br />

1. yvela SemTxvevaSi agrZelebs gakveTils.<br />

2. anebebs Tavs gakveTils da sxva rameze erTveba.<br />

3. mizans inarCunebs da cdilobs sxvagvarad aswavlos: cvlis gakveTilis formats.<br />

4. axal formats jgufis saWiroebebs usadagebs da/an mas individebis Taviseburebebs<br />

argebs<br />

gTavazobT bolo punqtis magaliTs. moswavleTa jgufi fizikuri varjiSis Semdeg energiiT<br />

aris damuxtuli. maT uWirT abreviaturebis damoukideblad gaSifvra. <strong>maswavlebeli</strong><br />

grZnobs amas, dafaze bades xatavs, romelSic abreviaturebs aTavsebs da bavSvebs `koncentraciis”<br />

modificirebul variants aTamaSebs, raSic isini aqtiurad erTvebian. maswavlebelma<br />

gakveTils moswavleebis imwuTieri saWiroebebis gaTvaliswinebiT axali formati moargo.<br />

tempi imiT SenarCunda, rom moswavleebs energiis produqtiulad daxarjvis saSualeba<br />

miecaT.<br />

Setyobineba<br />

tempi SeiZleba dairRves, Tu moswavleebi tranziciisTvis ar arian momzadebulebi (Arlin<br />

1979): Tu maT swrafad awyvetineben erT saqmianobas garkveuli damakmayofilebeli daskvnis<br />

miuRwevlad da meores awyebineben. gansakuTrebiT maSin, rodesac moswavleebi aqtiurad<br />

arian Cabmuli saqmianobaSi, rogorc es xSirad SemoqmedebiTi wvis dros xdeba xolme. isini<br />

gvewinaaRmdegebian, radgan saqmianobiT gatacebulebs gaCerebas vaiZulebT, iseve, rogorc<br />

Rrmad mZinare ewinaaRmdegeba uxeSad gaRviZebas.<br />

maswavleblebi grZnoben da arbileben am gadasvlas imiT, rom moswavleebs, momzadebis<br />

mizniT, winaswar atyobineben momavali tranziciis Sesaxeb. winaswari Setyobinebis SemTxveva-<br />

43


Tavi 3<br />

Sic ki, zogierT moswavles uWirs Tavisi aqtiurobis iZulebiT Sewyveta. `kidev erTi raRac~...<br />

`damamTavrebineT am gverdis xatva~... (skola ar aris erTaderTi adgili, sadac SeiZleba<br />

amgvari situacia Segvxvdes). maswavlebelma, SeiZleba, ubralod miiyvanos moswavleebi am<br />

wertilamde: ”me 5 wuTis win gagafrTxileT, rom mzad yofiliyaviT. axla ki droa~; an Seu-<br />

Zlia ama Tu im bavSvis winaaRmdegobis dasaZlevad sxvadasxva xerxi gamoiyenos. konkretul<br />

saqmianobaze saWiro drois amowurvis Semdeg maswavlebelTa oTxgvar moqmedebas gamovyofT:<br />

44<br />

1. sxva gza ar aris: `laissez-faire~ (nebas rTavs moswavles TviTon moagvaros saqme) an aradamajereblad<br />

arwmunebs bavSvebs.<br />

2. erTi gza: yovelTvis zemoqmedebs bavSvebze.<br />

3. sxvadasxva viTarebaSi sxvadasxva xarisxis enTuziazmiT zemoqmedebs.<br />

4. sxvadasxva moswavleze, misi Taviseburebebis gaTvaliswinebiT, gansxvavebulad zemoqmedebs.<br />

mag., <strong>maswavlebeli</strong> eubneba jenis: `sanam samamde daviTvli, wigni Seinaxe da<br />

karisken wadi~. maswavlebelma icis, rom jeni cdis mis Tanamimdevrulobas dominanturi<br />

Zalis sakiTxTan dakavSirebiT. noes ki, maswavlebelma SeiZleba ramdenime zedmeti<br />

wuTi dauTmos da mSvidad daexmaros nivTebis dalagebaSi, radgan kmayofilia<br />

misi dilandeli muSaobiT da surs dadebiTi ganwyoba SeunarCunos.<br />

qvedayofa<br />

moswavleTa jgufebi erTi saqmianobidan meoreze an saqmianobis farglebSi sxvadasxva<br />

fazaze gadasvlis dros saklaso oTaxSi siarulisas (mwkrivSi dgebian, iReben paltoebs,<br />

midian biblioTekaSi, iReben mikroskopebs, arigeben furclebs) xSirad ferxdebian. amgvari<br />

`sacobi~ ukmayofilebas, uares SemTxvevaSi ki, drois uqmad gacdenas iwvevs. qvedayofa (anu<br />

fragmentacia, rogorc kunini uwodebs) niSnavs Seferxebis am drois winaswar ganWvretas da<br />

misi Tavidan acilebis mizniT moqmedebas – klasis mcire jgufebad (individebad, wyvilebad,<br />

magidebad, gundebad, im bavSvebad, visac sportuli fexsacmeli acvia) dayofas. amasobaSi,<br />

moZravi rigis gareT mdgomi bavSvebi dakavebulebi arian davalebis dasrulebiT, masalis<br />

SenaxviT, an tranziciis sxva aspeqtebiT (magaliTad, SemavseblebiT).<br />

zogierTi <strong>maswavlebeli</strong> qvedayofas saswavlo programis mimdinare sakiTxebis ganmtkicebisTvis<br />

iyenebs. mag., avtobusis gaCerebaze mdgom moswavleebs gamravlebis tabulaSi an<br />

sityvebis marTlweraSi avarjiSebs. swori pasuxis SemTxvevaSi wasvlis nebas aZlevs. . . `ai,<br />

Seni bileTi~, ambobs am dros <strong>maswavlebeli</strong>.<br />

am saxis qvedayofa gansakuTrebiT dawyebiTi klasebis moswavleebTan aris warmatebuli.<br />

ufrosklaselebs, romelTac TavianTi ZalebiT SeuZliaT Tavi gaarTvan areul situacias,<br />

ubralod TavianT nebaze miuSveben xolme. am SemTxvevaSi SeiZleba warmatebulad miviCnioT<br />

maswavleblis qceva, rodesac igi moswavleebisgan moiTxovs, sxvebsac gadaawodon masala an<br />

yvela moswavlisTvis xelmisawvdom adgilas Seinaxon; saqmianobaTa iseT Tanamimdevrobasa<br />

da/an temps irCevs, rom moswavleTaAmcire jgufebs bunebrivad sxvadasxva dros dasWirdeT<br />

masala. <strong>maswavlebeli</strong> iTvaliswinebs da Tavs aridebs saqmianobaTa gegmis Tanamimdevruli<br />

bunebiT warmoqmnil `sacobebs~.<br />

molodini<br />

ganvixiloT aseTi SemTxveva: <strong>maswavlebeli</strong> winaswar atyobinebs klass, rom qveda sarTulze<br />

sasule sakravebis kvintetis koncertze Casasvlelad moemzadon. `mejavreba koncertebi~,<br />

ambobs JorJeta. erTi wuTis Semdeg zogi bavSvi nivTebs alagebs. ori wuTis Semdeg ramden-


tempi<br />

ime bavSvi karebTan ikribeba. JorJeta aravis<br />

uyurebs da gabutuli Cans. `JorJeta Caxval<br />

<strong>gamocdili</strong> <strong>maswavlebeli</strong> problemas moelis<br />

darbazSi da naxav, aris Tu ara CvenTvis adg- da misi Tavidan acilebis mizniT moqmedebs.<br />

ilebi?!~ sTxovs <strong>maswavlebeli</strong>. JorJeta midis.<br />

klasi swrafad mwkrivdeba karTan da maswavlebelTan erTad qveviT Cadis. isini Sua gzaze<br />

xvdebian JorJetas, romelic maswavlebels auwyebs, rom adgilebi aris da klass yovelgvari<br />

protestis gareSe uerTdeba da maTTan erTad Sedis darbazSi.<br />

<strong>gamocdili</strong> <strong>maswavlebeli</strong> aseT situacias yoveldRe awydeba. is moelis problemas, anu<br />

SemTxvevas, romelmac SeiZleba tempi Seanelos da yvelafers akeTebs misi Tavidan acilebisTvis.<br />

zrunavs imisTvis, rom moswavleebi cdunebas ar ahyvnen, winaaRmdegobis gawevis unaris<br />

mqoneT ki Cixisgan Tavis daRwevis saSualebas ise aZlevs, rom maT damcirebulad ar<br />

igrZnon Tavi, mosalodnel sirTuleebs SeZlebisdagvarad warmoqmnisTanave agvarebs. qvemoT<br />

gTavazobT ramdenime situacias, romelTa dadebiTi Sedegebi maswavleblis mier molodinis<br />

gamoyenebam ganapiroba.<br />

klasSi moswavleebTan Sexvedramde, saklaso oTaxis dalagebisas, <strong>maswavlebeli</strong> moelis,<br />

rom zogierTi bavSvi dalagebas sxvebze adre daamTavrebs da umiznod darCeba. (Sexvedra ar<br />

daiwyeba, sanam yvela ar mogrovdeba). igive SeiZleba moxdes ufros klasebSi, rodesac moswavleebi<br />

zaris darekvamde Sedian saklaso oTaxSi yvelanairi wvrilmaniT xelSi. gakveTilis<br />

dawyebis win nivTebi mTel oTaxSia mimofantuli. orive SemTxvevaSi, Tu <strong>maswavlebeli</strong><br />

winaswar ganWvrets mosalodnels, is Sekrebis adgilze unda mivides da raime sainteresoTi<br />

(gamocanebiT, zogadi saubriT, TamaSiT, TavsatexiT, dafaze sainteresos weriT) Seaqcios<br />

bavSvebi. Tavis nebaze miSvebuli zogierTi klasi iWidavebs, ikamaTebs an tempis darRvevis<br />

sxva xerxs mimarTavs. Tu <strong>maswavlebeli</strong> klasis potencials gamoicnobs, is amgvar periodebs<br />

ganWvrets da maT saintereso saqmianobas SesTvazebs.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> xvdeba, rom moswavleTa mcire jgufs geometriaSi axali masalis asaTviseblad<br />

misi daxmareba da dro dasWirdeba, amitom, imgvarad warmarTavs saqmianobas, rom am<br />

dros danarCenma moswavleebma is davaleba Seasrulon, romelsac damoukideblad arTmeven<br />

Tavs proceduris/miTiTebebisa da Sinaarsis TvalsazrisiT. sxvagvarad, man SeiZleba veRar<br />

SeZlos yvela moswavlis mimarT yuradRebisa da daxmarebis moTxovnis dakmayofileba. Sedegad<br />

moswavleebi SeiZleba usaqmod aRmoCndnen da tempi Semcirdes. viTarebis Sesabamisad,<br />

<strong>maswavlebeli</strong> klasis didi nawilis (rasac isini advilad gaarTmeven Tavs) mimarT zemoxsenebul<br />

gamocdilebas iSveliebs da axali cnebis 10 wuTiani ganxilvi sTvis oTxi moswavle<br />

gamohyavs dafasTan.<br />

molodinis unaris dakvirveba rTulia, aseve Znelia maswavlebelma sakuTar saqmianobaSi<br />

SeamCnios am unaris gamoyeneba, radgan es spontanurad da intuiciiT ufro xdeba, vidre<br />

dagegmilad. is <strong>maswavlebeli</strong>, romelic sirTules awydeba molodinTan dakavSirebiT,<br />

moigebs, Tu gonebaSi winaswar warmoidgens dagegmil dRes. gansakuTrebiT ki, Tu kolegas<br />

gaumxels da tempTan dakavSirebuli sakiTxebis gadaWraSi daixmars. erTad maT SeiZleba gamoavlinon<br />

potenciuri xelis SemSleli winaaRmdegobebi da garkveuli nabijebi gadadgan<br />

maTi Tavidan acilebisTvis.<br />

mkiTxveli SeiZleba daibnes Semavseblebisa da molodinis garCevisas. isini, marTlac<br />

urTierTdakavSirebuli cnebebia. molodini gonebis Tvisebaa, romelic afrTxilebs maswavlebels,<br />

rom konkretul dros Semavseblis gareSe klasSi problemebi gaCndeba. magram Semavsebeli<br />

molodinze mimaniSnebeli erTi konkretuli reaqciaa. molodini gacilebiT ufro<br />

farTo kategoriaa, vidre Semavseblebi. es azrovnebis stilia, Cveulebriv spontanuri da<br />

xSirad nagulisxmevi, romelic gveubneba: `Tu amas ar gavakeTeb, SeiZleba tempi Seneldes~. es<br />

`amas~ Semavseblis garda bevri ram SeiZleba iyos. mag., pirvelklaselebTan damSvidobebamde<br />

maswavlebels maTi nawili Tixis saxelosnoSi mihyavs, nawili ki sxva kabinetebSi. ase imitom<br />

45


Tavi 3<br />

iqceva, rom icis, Tixaze muSaoba yvelaze popularuli da yvelasTvis sasurveli saqmianobaa.<br />

is moelis, rom Tu TixiT saqmianobas ar moagvarebs da bavSvebi guls ar ijereben, sxva<br />

saqmianobaze gadarTvas ver moaxerxeben. amgvarad, Tanamimdevroba, romliTac is gegmavs aqtivobis<br />

punqtebs, asaxavs miseul molodins, ra SeiZleba moxdes, Tu jer Tixas `ar mixedavs~.<br />

ganzogadebulad, molodini gonebis Tvisebaa, romelic am TavSi aRwerili yvela situaciisTvis<br />

aris damaxasiaTebeli (Careva, Semavseblebi, Setyobineba, gakveTilis moqniloba,<br />

gadafarva, uzrunvelyofa da qvedayofa). am Tvisebis mqone <strong>maswavlebeli</strong> zemoxsenebuli<br />

Svidi situaciis garda mas bevr sxva faqiz situaciaSi iyenebs. ase rom, amgvari situaciebis<br />

aRwerisaTvis maTi momcveli zogadi kategoria gvWirdeba.<br />

46<br />

tempis mimoxilva<br />

rogorc vnaxeT, tempis parametri dakavSirebulia maswavleblis im qcevebTan, romelTa<br />

Tavdapirveli mizani gakveTilis mimdinareobis SenarCunebaa. am rva qveparametris farglebSi<br />

<strong>maswavlebeli</strong> mTel rig saqmianobebs axorcielebs, romelTa mizania klasSi tempis<br />

SenarCuneba. rac ufro ostaturad arCevs <strong>maswavlebeli</strong> tempis miseuli repertuaridan<br />

moswavleTa saWiroebebis, Taviseburebebisa da situaciis Sesatyvis saqmianobas, miT ufro<br />

umtkivneulo da warmatebulia erTi saqmianobidan meoreze gadasvla da miT ufro ukeT aris<br />

SenarCunebuli tempi.


t e m p i - S e j a m e b a<br />

gaixseneT klasi, romelsac bolo dros aswavlidiT an akvirdebodiT. 1, 2, 3,<br />

6, 7 da 8 punqtebi SemoxazeT im SemTxvevaSi, Tu: qceva saWiro dros ganxorcielda<br />

(diax); ar ganxorcielda, Tumca saWiro iyo (ara); ar miesadaga (a/m).<br />

me-4 da me-5 punqtebSi SemoxazeT dakvirvebadi qceva.<br />

1. uzrunvelyofa: amzadebs sivrcesa da masalas. a/m a r a<br />

diax<br />

2. gadafarva: Tvalyurs adevnebs ramdenime saqmianobas<br />

da moswavleebs dabrkolebaTa gadalaxvaSi exmareba. a/m ara<br />

diax<br />

3. Semavseblebi: konstruqciulad<br />

iyenebs lodinis xanmokle periodebs. a/m ara<br />

diax<br />

4. Careva:<br />

tempis darRveva<br />

Tavs arTmevs erTnairi meTodiT<br />

Tavs arTmevs sxvadasxva meTodiT<br />

5. gakveTilis moqniloba:<br />

aiZulebs gaagrZelon<br />

usadagebs reaqcias<br />

a/m<br />

wyvets da sxvaze erTveba<br />

cvlis formats<br />

usadagebs axal formats<br />

a/m<br />

6. Setyobineba: winaswar atyobinebs erTi<br />

saqmianobidan meoreze gadasvlis Sesaxeb. a/m ara<br />

diax<br />

7. qvedayofa: moZrav jgufs ufro mcire jgufebad yofs. a/m a r a<br />

diax<br />

8. molodini: moelis da gverds uvlis tempis winaRobebs. a/m a r a<br />

diax<br />

t e m p i - S e j a m e b a<br />

47


t e m p i - s a v a r j i S o<br />

1. Tqveni sityvebiT SeajameT tempis parametri.<br />

2. miusadageT yoveli qveparametri im punqts, romelsac yvelaze ukeT esadageba.<br />

a. uzrunvelyofa a. `sxva gza scadeT~<br />

b. gadafarva b. yuradRebis gadatana Seferxebis dros<br />

g. Semavseblebi g. fizikuri `sacobebi~<br />

d. Careva d. ori jgufis erTdrouli marTva<br />

e. gakveTilis moqniloba e. `saimoni ambobs. . .~<br />

v. Setyobineba v. erTi saqmianobidan meoreze gadasvlis molodini<br />

z. qvedayofa z. inventaris winaswar momzadeba<br />

z. molodini z. rTuli momentebis molodini<br />

3. aRwereT magaliTebi:<br />

uzrunvelyofis:<br />

Semavseblebis:<br />

SeWrasTan gamklavebis:<br />

4. aRwereT qvedayofis gzebi moswavleTa Semdegi saqmianobebis dros.<br />

iReben masalebs magididan:<br />

arigeben furclebs:<br />

5. ra agvacilebs Tavidan tempis dakargvas, rodesac ramdenime mcire jgufi muSaobs<br />

saklaso oTaxis sxvadasxva kuTxeSi?<br />

6. daasruleT maswavleblis savaraudo komentari gadafarvis qvemoT mocemul<br />

situaciebSi.<br />

a. oTaxis meore boloSi mjdom moswavles davalebis Sesruleba gauWirda.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> ambobs:<br />

b. moswavlem sxvebze adre daasrula testi marTlweraSi. <strong>maswavlebeli</strong> ambobs:<br />

7. romeli qveparametris ilustracias axdens es scenebi?<br />

a. moswavleebi brundebian sportuli darbazidan TiTo-TiTod an or-orad<br />

t e m p i - s a v a r j i S o<br />

49


50<br />

an ramdenime erTdroulad. <strong>maswavlebeli</strong> saklaso oTaxSia, mas xelSi<br />

ramdenime axali sagani ukavia da saklaso oTaxSi dabrunebul moswavleebs<br />

ekiTxeba, risTvis SeiZleba maTi gamoyeneba.<br />

magaliTi warmoadgens:<br />

b. <strong>maswavlebeli</strong> ambobs, `biWebo da gogonebo, xuT wuTSi sasadilod wavalT.<br />

aalag eT magidebi da moamzadeT wignebi karadaSi Sesanaxad.<br />

magaliTi warmoadgens:<br />

g. moswavleTa jgufs aSkarad mobezrda gramatikis gakveTili. <strong>maswavlebeli</strong>,<br />

Txrobas wyvets, Cerdeba da moswavleebs umzers. Semdeg sTxovs, dafasTan<br />

gamovidnen da gaiTamaSon metyvelebis nawilebi da isaubron, `rogor iqcevian~<br />

metyvelebis es nawilebi winadadebaSi.<br />

magaliTi warmoadgens:<br />

8. rogor aris tempi dakavSirebuli yuradRebis parametrTan?


literatura:<br />

Arlin,M. “Teacer Transitions Can Disrupt Time Flow in Classrooms.” American Educational Research<br />

Journal (Winter 1979): 42-56.<br />

Doyle, W. “Making Managerial Decisions in Classrooms.” In Classroom Management, 78th Yearbook of the Na-<br />

tempi<br />

tional Society for the Study of Education, Daniel L. Duke (ed.) Chicago: Universuty of Chicago Press, 1979,<br />

75-115.<br />

Kounin, J. Discipline and Classroom Management. New York: Holt, Rinehart, and Winston, 1970.<br />

Pierson, C., and J. Mansuggi, Creating & Using Learning Games. Palo Alto, Calif.: Learning Handbooks,<br />

1975.<br />

51


4<br />

sivrce<br />

rogor gamoviyenoT<br />

zedmiwevniT efeqtianad<br />

saklaso oTaxis sivrce da aveji?<br />

sivrcis morgeba swavlisaTvis<br />

sakuTreba da privatuloba<br />

sivrcis gamoyenebis rekomendaciebi


arqiteqtorebs, interieris dekoratorebs<br />

da garemos dacvis specialistebs swamT,<br />

rom adamianebis gansxvavebul funqcionirebas<br />

sivrceSi sagnebis ganlageba (da TviT sivrce)<br />

sivrce<br />

sivrceSi sagnebis ganlageba ganapirobebs<br />

adamianis funqcionirebas.<br />

ganapirobebs. isini Tavs imiT irCenen, rom adamianebs efeqtiani funqcionirebisTvis fizikuri<br />

garemos saukeTeso gamoyenebas aswavlian. Cven maTi xedva imave _ komfortisa da<br />

produqtiulobis mizniT ganaTlebaSi unda gamoviyenoT.<br />

am TavSi, romelic swavlebis sivrcobriv parametrs eZRvneba, ganvixilavT, rogor unda<br />

gamoiyenos maswavlebelma saklaso oTaxisa da skolis sivrce. warmogidgenT or msgavss<br />

Sexedulebas imis Taobaze, rogor unda gamoiyenos maswavlebelma sivrce. man aveji, masala da<br />

sivrce gakveTilis miznidan gamomdi nare unda ganalagos. ra miznebs isaxavs gakveTili? rogori<br />

saswavlo garemo sWirdeba am miznebis ganxorcielebas? rogor Seuwyobs xels sivrcis<br />

gamoyeneba gakveTils? savaraudoa, rom gakveTilis miznebis da formis cvlilebasTan erTad<br />

Seicvleba farTobis ganawilebac. maswavlebels bevrnairad SeuZlia sivrcis gamoyeneba, rac<br />

racionalurad unda pasuxobdes swavlebis aqtiur formebs.<br />

sivrcisadmi damokidebulebis meore gza orientirebulia ara mis mravalferovan gamoyenebaze,<br />

aramed moswavleTa konkretul mudmiv sivrcesTan dakavSirebul interesebze: sakuTrebasa<br />

da privatulobaze. moswavleTa saWiroebebi gansxvavebulia da maswavlebels<br />

SeuZlia garkveuli nabijebi gadadgas individualur moTxovnebze mosargebad. Cven sivrces<br />

zemoT dasaxelebuli ori TvalsazrisiT ganvixilavT.<br />

sivrcis morgeba swavlebisaTvis<br />

maswavleblebisa da skolis xelmZRvanelis Sexvedra sxvadasxvagvarad mimdinareobs xolme.<br />

zogi xelmZRvaneli Tavis magidasTan zis da ise esaubreba maswavleblebs, zogi Tavisi<br />

magidis gverdiT dgams maswavleblis skams, zogs magida kuTxeSi udgas piriT kedlisaken da<br />

maswavlebelTan TaTbiris dros skams miabrunebs xolme, zogi patara magidis garSemo atarebs<br />

Sexvedras.<br />

xelmZRvaneli Sexvedris TiToeuli formiT sxvadasxva Setyobinebas awvdis maswavleblebs<br />

da fizikur garemos sasurveli urTierTobis klimatisaTvis iyenebs. swored aseve, maswavleblis<br />

mier saklaso oTaxis sivrcis gamoyeneba metyvelebs moswavlis miseul warmodgenaze<br />

da swavlebis sasurvel formaze. jakob getcelsma (citirebulia Lewis 1979) oTxi<br />

amgvari warmodgena saklaso oTaxis sivrcis oTx gansxvavebul models daukavSira:<br />

1. carieli moswavlis~ imijs is marTkuTxa oTaxs ukavSirebs: `aseTi dizainis saklaso<br />

oTaxSi, romelic standartuli iyo 1900-ian wlebSi da dResac gavrcelebulia, maswavleblis<br />

funqciaa moswavleTa `codniT avseba~. Sesabamisad, saklaso oTaxSi merxebi<br />

mwyobr rigebad dgas, mimarTulia oTaxis wina nawilisken, codnis wyaros, anu mas-<br />

55


Tavi 4<br />

56<br />

wavleblisa da misi magidisken.<br />

2. getcelsi `aqtiuri moswavlis~ imijs ukavSirebs kvadratul oTaxs: `amgvar oTaxSi<br />

aveji moZravia, anturaJi icvleba, maswavleblis magida moswavleTa magidebis gverdiT<br />

idgmeba da moswavle mTavari figura xdeba~.<br />

3. mesame modelia `socialuri moswavle~ da wriuli oTaxi: `swavlebis procesi interpersonaluri<br />

moqmedebebiTa da reaqciebiT mimdinareobs~. swored aseT formas iyenebs<br />

dRes warmatebuli saganmanaTleblo programebis umravlesoba. erT-erT komerciul<br />

saganmanaTleblo programaSi is `magiur wredac~ ki moixsenieba. bavSvebi<br />

ecnobian sakuTar da sxvebis gancdebs, urTierTobis doneebsa da Sedegebs.<br />

4. bolo modelia `stimulis maZiebeli moswavle~ da Ria saklaso oTaxi, sadac `saklaso<br />

oTaxi, holi da skolis tradiciuli aveji saswavlo centrebiT, saerTo avejiT, personaluri<br />

saswavlo sivrciTa da saerTo areebiT aris Canacvlebuli. moswavle ganixileba,<br />

rogorc problemis aRmomCeni da stimulis maZiebeli arseba~.<br />

rasakvirvelia, yvelaferi moswavleebzea damokidebuli, romlebic sxvadasxva rols asruleben:<br />

arian informaciis kargi `mimRebebi~, maswavleblis mier dagegmili davalebis aqtiuri<br />

Semswavlelebi, saklaso diskusiaSi aqtiurad Cabmulebi, sakuTari aqtivobis `Semqmnelebi~<br />

(`stimulis maZiebeli~ moswavle) da a.S. upiratesi arc erTi zemoxsenebuli fizikuri<br />

garemo ar aris; isini, ubralod, erTmaneTissivrcis<br />

modelebi xels uwyoben swavlis<br />

gan gansxvavdebian da sxvadasxva mizans emsax-<br />

sxvadasxva formas.<br />

urebian. maswavleblis mier saklaso oTaxis<br />

sivrcis mravalgvar mowyobasa da gamoyenebas<br />

vakvirdebiT ara mxolod mravalferovnebis, aramed sivrcis modelebis TvalsazrisiTac,<br />

romlebic xels uwyoben konkretuli gakveTilis miznis Sesatyvis swavlis sxvadasxva formas.<br />

maswavlebels sxvadasxva miznis misaRwevad SeuZlia sakmaod xSirad cvalos saswavlo<br />

sivrce. saSualo skolis maswavlebels zemoxsenebuli oTxi modelis Sesabamisad, oTxi Tanamimdevruli<br />

periodi aqvs. cvlileba advilad da swrafad xdeba, radgan moswavleebi icnoben<br />

swavlebis ZiriTad formats da merxebsa da magidebs ramdenime wuTSi, Cveulebriv, Sesvenebaze<br />

awyoben. <strong>maswavlebeli</strong>, saswavlo wlis dasawyisSi, garkveul dros uTmobs am formatebis<br />

axsnas da moswavleebTan erTad cvlis garemos, rom Semdeg bavSvebma damoukideblad SeZlon<br />

oTaxis mowyoba.<br />

erTxel, mowmeni gavxdiT imisa, rogor daiwyo erT-erTma klasma (ufrosklaselebma) mecadineoba<br />

mwkrivebad dawyobili magidebiT. maT rusuli moTxrobebis citireba da prezentacia<br />

evalebodaT. umcrosklaselebma ki swrafad daajgufes magidebi eqvs-eqvsad `sakomiteto samuSaosTvis~.<br />

es kooperaciuli gunduri samuSao iyo, romlis mizani amerikel dramaturgTa<br />

sxvadasxva nawarmoebis analizis dagegmvasa da momzadebas moiTxovda. maswavlebelma oTaxSi<br />

Semosvlisas acnoba moswavleebs gakveTilis formatis Sesaxeb da pirvelad Semosul ramdenime<br />

moswavles sTxova `komitetisTvis~ magidebis momzadeba. mesame klasis moswavleebi<br />

maswavleblis signalis mixedviT dasxdnen oTaxis mTel perimetrze farTo wreSi dawyobil<br />

magidebTan da moemzadnen diskusiisTvis, romelic mezobeli skolis dawyebiTi klasis bavSvebisTvis<br />

saskolo saxelmZRvanelos Seqmnis proeqts exeboda. isini proeqtis ganrigTan dakavSirebiT<br />

gadawyvetilebis miRebasa da gegmis SemuSavebas apirebdnen. erT-erT klass momavali<br />

saxelmZRvanelos savarjiSoTa nimuSebi unda Seesrulebina da gaeanalizebina. maTi<br />

magidebi ise iyo ganlagebuli, rom moswavleebi maswavlebels uyurebdnen.<br />

merxebis zogierTi bazisuri wyoba xels uwyobs gakveTilis amgvar dinamikurobas. magali-<br />

Tad, `batoni morisis mexuTeklaselebi oTaxis perimetris gaswvriv moTavsebul individualur<br />

magidebTan isxdnen [meore SesaZlo variantia, kedels uyurebdnen]. oTaxis centrSi<br />

darCenil patara adgils, ZiriTadad, formaluri gakveTilisa da mcire jgufebis aqtivo


sivrce<br />

bisTvis iyenebdnen” (Winne and Marx 1982, p.496). sivrcis amgvari dizaini moswavleebs ufro<br />

meti privatulobiT uzrunvelyofs da individualuri muSaobis dros vizualuri stimuli<br />

yuradRebas ar ufantavs. erToblivi muSaobisas, isini TavianT magidebs abruneben da, ai, ukve<br />

wreSi arian... igive SeiZleba iTqvas mTliani jgufis instruqtirebazec. maT SeuZliaT SuaSi<br />

moTavsebul magidebTan imuSaon mcire jgufebad, maswavlebelTan erTad an kooperaciul<br />

jgufebad.<br />

sivrcis Sefaseba saSualebas gvaZlevs, ganvsazRvroT misi racionaluri gamoyeneba. gaazrebulad<br />

davalageT Tu ara sagnebi im saxis instruqtirebisTvis, romlisTvisac moswavleebs<br />

vamzadebT? Tu Cveni pasuxi dadebiTia, Semdegi kiTxva iqneba: vcvliT Tu ara dizains swavlebis<br />

stilis cvlilebis Sesabamisad? amgvarad, maswavleblis mier saklaso oTaxis gamoyeneba<br />

SeiZleba erT-erTi qvemoT moyvanili debulebis mixedviT klasificirdes:<br />

y sivrceze ar zemoqmedebs: mas ucvlelad iRebs (meurvis, wina periodis maswavle-<br />

blebis mier damkvidrebuli tradiciisamebr);<br />

y sivrces tradiciuli dizainis mixedviT awyobs da Tanamimdevrulad da tradiciulad<br />

yovelgvari variaciis gareSe iyenebs.<br />

y sivrces periodulad sacdelad cvlis, yovelgvari racionaluri safuZvlis gareSe,<br />

mxolod mravalferovnebisTvis.<br />

y inarCunebs sivrcis mudmivobas, Tumca saswavlo procesis Sesabamisad.<br />

y sivrces sxvadasxva dros dinamikurad, gansxvavebuli saswavlo miznebisaTvis iyenebs<br />

programis miznebis Sesabamisad.<br />

sivrcis mocemuli dizainis dros, saswavlo masalis adgilmdebareoba swavlis miznisTvis<br />

xelSemwyobi SeiZleba iyos. Cveulebriv, dawyebiTi klasebis maswavleblebi gansakuTrebiT<br />

zrunaven xolme imisaTvis, rom nivTebs adgili SeurCion.<br />

sakuTreba da privatuloba<br />

luisi (Lewis 1979) saklaso oTaxSi an skolaSi moswavlisTvis gankuTvnili sivrcis sakiTxze<br />

saubrobs. is Semdeg sias gvTavazobs:<br />

magida albaT, yvelaze faseuli da daculi sivrcea. zedmetad tradi<br />

ciul klasSi is, SesaZloa, bavSvis erTaderTi personaluri ad<br />

gili iyos. ufro Ria klasebSi ki SeiZleba saziaro iyos an avejis<br />

nawilad aRarc ganixilebodes.<br />

karada xSirad saziaroa. gulisxmobs mosaxerxebel sivrces.<br />

specialuri adgili musikis, xelovnebis kabinetSi da biblioTekaSi Tu klasSi dgi lebi<br />

moniSnulia, maSin garkveuli xarisxis sakuTrebis gancda Cndeba.<br />

skami xSirad individebi Tu jgufebi individualur saku Trebad miiCneven.<br />

robert someri (Robert Sommer 1969) aRniSnavs: ad a mi anebs,<br />

romlebic did dros atareben sajaro adgilebSi (yovelkvireul<br />

konferenciaze, matarebelSi da a.S.), rogorc wesi TavianTi Cveuli<br />

adgilebi aqvT xolme, rac saerTo qonebaze sakuTre bis uflebis<br />

gancdas ayalibebs. maTi fizikuri aryo fnisSemTxvevaSic ki, maT<br />

uflebas konkretul sivr ce ze mezoblebi adastureben.<br />

biWebis da gogonebis erTmniSvnelovnad bavSvis sivrcea. es aris privatuli TavSesa<br />

saabazano fari cremlebis, gabrazebis, Cxubis, saidumlos gandobis, Secdo mis<br />

daSvebis da ocnebis dros. zogierT skolaSi is axali ambebis cen-<br />

57


Tavi 4<br />

58<br />

tri xdeba xolme moswavleTa sakomunikacio qselisTvis. zogierT<br />

saSualo skolashi is SeiZleba moswavleTa jdufis sakuTreba gaxdes<br />

an SesaZloa skolis administracian daketos.<br />

saTamaSo moedani bavSvebis saerTo kuTvnileba, maTTvis RirsSesaniSNavi sivrcea, Tu<br />

gaiTvaliswinebT Sesvenebisas gatarebul SedarebiT SezRudul<br />

dros.<br />

holi bevr skolaSi saerTo sakuTreba, e.w. `saxalso moedania” sakuTrebis<br />

gancda mis mimarT zustad imis msgavsia, adamians mis saxlTan mdebare<br />

Cixis an quCis mimarT aqvs.<br />

saklaso oTaxi aris yvela SesaZlo gancdis farToasparezi. zogierTi saklaso<br />

oTaxis an misi romelime nawilis mimarT bavSvebs xSirad sakuTrebis<br />

grZnoba uCndebaT xolme. sxva oTaxebSi ki, SesaZloa, mxolod<br />

dafis mimarT hqondeT sakuTrebis gancda.<br />

skolis Senoba sakuTrebis gancda masSi gatarebuli wlebis kvalobaze izrdeba.<br />

intensivobis variacia SeiZleba damokidebu li iy os skolis filosofiaze,<br />

Senobis zomaze da sasko lo iv obaSi bavSvebis Cabmulobis<br />

xarisxze (Lewis 1979, p.130).*<br />

sakuTari adgili aris ara Calis kalaTa an safosto yuTi, aramed samuSao adgili, romelic<br />

mudmivad moswavlisaa. bevr maTgans sivrceSi `sakuTari adgilis~ povnis mZafri moTxovnileba<br />

aqvs. erT-erTi praqtikosi ramdenime wlis ganmavlobaSi yovelkvira uwevda konsultaciebs<br />

skolas msgavsi `sakuTari~ sivrcis gareSe da Tavs mudmivad arakomfortulad grZnobda.<br />

umcros Tu ufrosklaselebi klasSi yovelTvis erTi da imave adgilis dakavebas cdiloben.<br />

es maTi `adgili” xdeba. kolejis studentebi da zrdasruli adamianebic aseve iqcevian.<br />

sivrcis ganawilebis dagegmvisas, maswavlebelma aucileblad unda gauwios angariSi sivrcis<br />

mimarT moswavlis moTxovnilebas _ misTvis konkretuli sivrcis adekvaturad SerCevas.<br />

yoveli individis survilebi da privatulobis moTxovnileba gansxvavebulia.<br />

privatuli sivrce zRudavs mxedvelobis gafantvasa da xmaurs. amgvari adgilia wingTsacavis<br />

kabina an yvelaze metad privatuli, individualuri praqtikisTvis gamoyenebuli<br />

oTaxi. bevri moswavle mxolod moigebs, Tu<br />

masalis adgilmdebareobam SeiZleba saswavlo amgvari adgili eqneba. <strong>gamocdili</strong> <strong>maswavlebeli</strong><br />

miznebis ganxorcielebas Seuwyos xeli.<br />

xvdeba, vin arian aseTi moswavleebi da sivrces<br />

maTi saWiroebis mixedviT anawilebs. saklaso<br />

oTaxis da skolis sxva damxmare saTavsoebis (biblioTekas, mediacentrebs) Tvalierebisas,<br />

<strong>maswavlebeli</strong> sakuTar Tavs ekiTxeba: eqnebaT Tu ara Sesaferisi privatuli adgili aseT moswavleebs?<br />

sivrcis gamoyenebis rekomendaciebi<br />

saskolo sivrcis gamoyenebis Sesaxeb literatura metad mwiria, gamokvlevebi _ kidev<br />

ufro naklebi. erT dros Cven mier Catarebulma interviuTa seriam Semdegi aTi rekomendaciis<br />

SemuSavebis saSualeba mogvca. es ar aris e.w. mecnierulad dasabuTebuli codna, es ubralod,<br />

tradiciuli sibrZnea, romelic, sivrcis TvalsazrisiT, klasis Semowmebasa da daskvnis gamotanaSi<br />

dagvexmareba. amasTan, iseT sakiTxebs gvaxsenebs, romlebic ar unda dagvaviwydes.<br />

1. saswavlo masala iseT adgilze unda SevinaxoT, rom bavSvma advilad dainaxos, aiRos<br />

* ibeWdeba gamomcemlis nebarTviT wignidan Yamamoto, K.,ed.,Children in Time and Space.(New York: Teachers College Press,1977 by Teachers<br />

College, Columbia University. yvela ufleba daculia.) gv. 128-169.


da Semdeg isev adgilze dados.<br />

sivrce<br />

2. Tavi aarideT `mkvdar~ adgils, umizno sivrces, romelic SeiZleba moswavleebma<br />

daufiqrebeli da akrZaluli saqmianobisTvis gamoiyenon.<br />

3. zogierT viTarebaSi, usafrTxoebisa da kontrolis mizniT, SesaZloa, upriani iyos<br />

farTobis ise gamoyeneba, rom <strong>maswavlebeli</strong> yvelafers xedavdes. (es moTxovna Sei-<br />

Zleba Seuferebeli aRmoCndes sxva situaciebSi, rodesac miznad ndobis mopovebas,<br />

privatulobasa da damoukideblobis miRwevas visaxavT).<br />

4. vertikaluri sivrce (kedlebi, Tejirebi, karadebi da gadasaadgilebeli kabinetis<br />

karebi) racionalurad unda iyos gamoyenebuli, mag., gamofenis, saswavlo centrebisa<br />

Tu masalis Sesanaxad. kedelze dakidebulma an Werze Camokidebulma xelovnebis<br />

nimuSebma an farTobis mravaldonianma gamoyenebam (mag., antresoli an sxva konstruqciebi)<br />

SeiZleba gaadidos oTaxis sivrce.<br />

5. kedlidan 90 gradusiT diagonalze moTavsebul Tejirebs SeuZliaT moswavleebis<br />

moqmedebisa da xedvis aris saintereso da winaswar dagegmili mimarTulebiT<br />

warmarTva.<br />

6. klasSi gamovyoT sagamofeno adgilebi, sadac SeiZleba gamovfinoT da davaTvalieroT<br />

moswavleTa SemoqmedebiTi saqmianobis Sedegebi.<br />

7. SeZlebisdagvarad daaSoreT oTaxis aqtiuri moqmedebisa da fiqrisaTvis gankuTvnili<br />

adgilebi, raTaAminimumamde SeamciroT yuradRebis gafantva.<br />

8. yuradRebis gafantvisa da xelis SeSlis Tavidan asacileblad aqtivobis momijnave<br />

areebi daaSoriSoreT da SemosazRvreT.<br />

9. moswavleTa gadaadgilebis dros, areulobis Tavidan asacileblad gaakeTeT gasasvlelebi,<br />

romlebic oTaxis funqciur nawilebs erTmaneTTan daakavSireben.<br />

10. gamouyenebeli aveji energias STanTqavs. amitom, Tu moswavleTa raodenoba skamebis<br />

raodenobaze naklebia, nu miscemT maT saSualebas mTel klasSi gafanton isini, xolo<br />

Tqvensa da maT Soris sivrceSi skami Cadgan. SeamcireT zedmeti skamebis raodenoba,<br />

an oTaxis ukana nawilSi daalageT skamebi ise, rom moswavleebs kontaqti hqondeT<br />

TqvenTan da erTmaneTTan.<br />

amgvarad, sivrcisa da saklaso oTaxis Sesaxeb literaturis gacnoba gvarwmunebs, rom<br />

saWiroa misi gaazrebuli gamoyeneba. SegviZlia Cveni saswavlo sivrce ufro mimzidveli,<br />

efeqtiani da dinamikuri gavxadoT; mokled, SegviZlia sivrce swavlebis xelSewyobis mizniT<br />

vakontroloT da vcvaloT.<br />

59


sivrce - Sejameba<br />

aRniSneT is debuleba, romelic Tqvens saklaso oTaxSi sivrcis gamoyenebis<br />

aspeqtebs asaxavs. a/m aRniSnavs `ar miesadageba~.<br />

1. qvemoT CamoTvlilTagan romeli aRwers saklaso oTaxis organizacias:<br />

maswavleblis zemoqmedebis gareSe<br />

tradiciuli<br />

eqsperimentulad varirebadi<br />

erTgvarovani, magram swavlebis procesisTvis xelSemwyobi<br />

dinamikuri, swavlebis process misadagebuli<br />

2. sakuTrebis gancda da privatuloba Tu aris<br />

uzrunvelyofili? a/m ara diax<br />

3. aris Tu ara privatuli sivrce xelmisawvdomi im<br />

moswavleebisTvis, romlebsac is sWirdebaT? a/m ara diax<br />

4. iyenebT Tu ara qvemoT CamoTvlil parametrebs?<br />

• TvalsaCino da xelmisawvdomi maragi a/m ara diax<br />

• arc erTi `mkvdari~ adgili a/m ara diax<br />

• maswavleblisTvis arc erTi uxilavi adgili a/m ara diax<br />

• vertikaluri sivrcis gamoyeneba a/m ara diax<br />

• diagonaluri Tejirebi a/m ara diax<br />

• sagamofeno adgili a/m ara diax<br />

• aqtiuri adgilis mSvidi adgilisgan gamoyofa a/m ara diax<br />

• areebs Soris sazRvrebi a/m ara diax<br />

• Tavisufali gasasvlelebi a/m ara diax<br />

• gamouyenebeli avejis efeqtis minimumamde<br />

Semcireba a/m ara diax<br />

s i v r c e - S e j a m e b a<br />

61


sivrce - savarjiSo<br />

am aqtivobis mizania, dagexmaroT sivrcis ise mowyobaSi, rom Tqveni miznebisa da<br />

maTi miRwevisaTvis dagegmili aqtivobebis Sesatyvisi gaxdes. waikiTxeT yoveli situacia<br />

da aRwereT an daxazeT, rogor moawyobdiT oTaxs da daasabuTeT. SesaZloa, erTi<br />

gakveTilis ganmavlobaSi oTaxis ramdenimejer gadawyoba dagWirdeT.<br />

1. saSualo skolaSi maTematikas aswavliT da miznad isaxavT, rom moswavleebma<br />

warmatebiT SeZlon erTniSna da orniSna gantolebebis amoxsna. 50 wuTian<br />

gakveTilze maT unda Seamowmon saSinao davaleba, moisminon axali masalis axsna<br />

da daiwyon varjiSi axali masalis Sesatyvisi saSinao davalebis Sesasruleblad.<br />

am dros Tqven saklaso oTaxSi moZraobT da daxmarebas uwevT maT, visac<br />

sWirdeba.<br />

2. meoreklaselebs aswavliT. gyavT 24 moswavle. gsurT, rom diliT 3 saaTis ganmavlobaSi<br />

Tqvenma moswavleebma: (a) erTad daiwyon dRe; (b) oTxkacian jgufebad<br />

mimoixilon masala da ivarjiSon; (g) imuSaon axal davalebaze megobrebTad er-<br />

Tad; (d) mTelma jgufma miiRos instruqcia; (e) davalebis Sesrulebis Semdeg<br />

varjiSisaTvis saswavlo centrebs miakiTxon.<br />

3. me-7 da me-8 klaselebs sabunebismetyvelo sagnebs aswavliT. gaqvT didi oTaxi,<br />

romlis ori mesamedi stacionarul laboratoriul magidebs ukavia. darCenil<br />

mesamedze ganlagebulia moswavleTa gadasaadgilebeli magidebi da dafebi.<br />

laboratoriuli magidebi da gadasaadgilebeli merxebi 24 moswavlisTvis<br />

gaqvT. dRes laboratoriuli samuSao unda CaataroT gajerebul xsnarebze.<br />

gsurT, rom SeamowmoT saSinao davaleba, moasmeninoT mokle mimoxilva gajerebul<br />

xsnarebze, laboratoriuli samuSaos mizansa da mimarTulebaze da imu-<br />

Saon oTxkacian laboratoriul jgufebad da dagegmon xvalindeli davalebis<br />

Sesruleba.<br />

s i v r c e - s a v a r j i S o<br />

63


64<br />

4. amerikis istorias 30 moswavles aswavliT. saklaso oTaxSi eqvsi magidaa. TiToeul<br />

magidasTan 5 skami dgas. oTaxi sakmaod didia imisaTvis, rom kedelTan miswioT<br />

magidebi da skamebi sxva konfiguraciiT daawyoT. am kviris 5 dRis ganmavlobaSi<br />

Semdegi saqmianobebi gaqvT dagegmili: 1 dRe: leqcia da diskusia; 2 dRe: moswavleebTan<br />

individualuri Sexvedrebis Catareba semestruli kvleviTi namuSevrebis<br />

Taobaze, sanam klasis danarCeni nawili Tematur jgufebad iyofa bibliografiaze,<br />

gegmaze, ideebsa da problemebze samuSaod; 3 dRe: TiToeuli Tematuri jgufis<br />

moxseneba, pirvel dRes Catarebuli leqciisa da masalebis mimoxilva da sakvanZo<br />

sakiTxebis Semowmeba; 4 dRe: 20-wuTiani videoCveneba, TiToeuli moswavlis mier<br />

videos centraluri Temis xuTwinadadebiani Sefaseba, samkacian jgufebad muSaoba<br />

Sefasebaze SeTanxmebis misaRwevad; 5 dRe: testireba. daxazeT xuTive dRisTvis<br />

oTaxis konfiguracia, romelic yoveldRiuri aqtivobis/aqtivobaTa Sesatyvisi<br />

iqneba.<br />

1 dRe 2 dRe<br />

3 dRe 4 dRe<br />

5 dRe<br />

5. meoTxeklaselebs aswavliT. wels 28 moswavle gyavT, Tumca oTaxSi komfortulad<br />

mxolod 26 eteva. gasul wels kooperaciuli swavlebis meTodi danergeT<br />

da welsac gsurT gagrZeleba, risTvisac moswavleTa 2, 3 da 4-kacian kooperaciuli<br />

jgufebad dayofa aris saWiro. xSirad gsurT moswavleTa codnis Semowmeba.<br />

oTaxSi xuTi kompiuteri gaqvT da, Cveulebriv, oTx saswavlo centrs awyobT<br />

xolme individualuri praqtikisTvis. mTeli jgufis instruqtireba gsurT, rasac<br />

mcire jgufebSi varjiSi mohyveba. Tqven merxebs Soris ivliT da daexmarebiT.<br />

daxazeT oTaxis mowyobis ramdenime varianti Tqvens moTxovnebze mosargebad. Tu<br />

fiqrobT, rom oTaxis konfiguracia yvela miznis Sesatyvisi ver iqneba, axseniT<br />

mizezi.


literatura:<br />

Abramson,P. Schools for Early Childhood. New York: Educational Facilities Laboratory, 1970.<br />

sivrce<br />

Gross,R., and J. Murphy, Educational Change and Architectural Consequences. New York:<br />

Educational Facilities Laboratory, 1968.<br />

Kohn, J., The Early Learning Center. New York: Educational Facilities Laboratory, 1970.<br />

Kritchevsky, S., E. Prescott, and I. Walling. Physical Space.Washington, D.C.: NAEYC, 1969.<br />

Lewis, B. V. ”Time and Space in Schools. ”In Children in Time and Space, K.Yamamato (ed.), New<br />

York: Teachers College Press, 1977, 128-169.<br />

Marshall, K. Opening Your Class with Learning Stations. Palo Alto, Calif.: Learning Handbooks,<br />

1976.<br />

School Review. Learning Environments Whole Issue 82, no.4 (August 1974).<br />

Winne, P. H., and R. W. Marx, ”Students and Teachers View of Thinking Process For Classroom<br />

Learning.” Elementary School Journal ( May 1982): 496.<br />

Zefferblatt,S.M., “Architecture and Human Behavior: Toward Increased Understanding of a<br />

Functional Relationship.“ Educational Technology, (August 1972): 54-57.<br />

65


5<br />

dro<br />

rogor davgegmoT movlenebi da<br />

vareguliro cxrili, rom<br />

moswavleebs swavlisTvis<br />

yvelaze nayofieri dro<br />

SevurCioT?<br />

ganawileba<br />

dro swavlisaTvis<br />

dro instruqtirebisaTvis<br />

pirveli da bolo wuTebi<br />

tempi da ritmi


dro sicocxlis valutaa da maswavleblebi dReSi daaxloebiT eqvsi saaTis ganmavlobaSi<br />

marTaven TavianTi moswavleebis sicocxlis banks _ es Zalze mniSvnelovani<br />

Tanamdebobaa. isini banks `Tavisufali arCevanis’’ drosac ki xelmZRvaneloben, sadac<br />

SesaZlo variantebi maswavleblis mier aris SeTavazebuli da nebadarTuli.<br />

imas, TUu rodis ras akeTeben moswavleebi, ra TanamimdevrobiT da ra drois ganmavlobaSi,<br />

ZiriTadad <strong>maswavlebeli</strong> akontrolebs; uaxlesi kvlevebidan viciT, rom drois kargad gakontrolebas<br />

didi gavlena aqvs moswav-<br />

leTa swavlaze. aq igulisxmeba is droc,<br />

romelsac moswavleebi saklaso oTaxis<br />

gareT sxva iseT adgilebSi atareben,<br />

rogoricaa kafeteria. skolis mier Se-<br />

Tavazebul yovel garemoSi moswavleebis mier gatarebuli droisa da misi xarisxis gakontroleba<br />

fakultetis wevrebis movaleobaa. es Tavi Seexeba imas, Tu SeZlebisdagvarad rogor<br />

unda vmarToT gaazrebulad is, rom moswavleebma dro gamoiyenon kargad swavlis mizniT.<br />

TavSi codnis am sferos mzardi baza gamoyenebulia, imisaTvis, rom Cveni moswavleebisTvis<br />

drois ukeTesi menejerebi gavxdeT.<br />

moswavleTa drois marTvis sakiTxebi Tavmoyrilia ganawilebis, efeqtianobisa da tempis<br />

irgvliv.<br />

ganawileba<br />

moswavleebis mier drois gamoyenebis Taobaze kvlevis zedapirulma ganxilvam SeiZleba<br />

adamians aTqmevinos: `aba, kidev ra aris axali?~ aSkaraa, rom Tu moswavleebi met dros dauTmoben<br />

maTematikas da nakleb dros gaatareben fuWad, maTematikas ukeTesad iswavlian! magram<br />

yoveli CvenganisaTvis raRac axali da gasaocari aRmoCndeba xolme, Tu zust monacemebs vnaxavT<br />

imis Sesaxeb, Tu sinamdvileSi rogor atareben moswavleebi sagakveTilo dros. 1970-ian<br />

wlebSi davalebebze daxarjuli drois kvlevam mogvca 5.1 sqemaze warmodgenili ufro daxvewili<br />

da damajerebeli koncefciebis seria.<br />

dro<br />

dro sicocxlis valutaa da maswavleblebi TavianTi<br />

moswavleebis sicocxlis banks marTaven.<br />

`skolaSi gatarebuli drois~ wriT dawyebuli sqemis yoveli wre moicavs da aerTianebs<br />

Sida wreebs.<br />

¤ skolaSi gatarebul dros axsna ar sWirdeba.<br />

¤ swavlisTvis ganawilebuli dro niSnavs mocemul saganSi saswavlo samuSaosaTvis<br />

gankuTvnil dros.<br />

69


Tavi 5<br />

70<br />

¤ moswavleTa CarTulobis dro aris is wuTebi, rodesac moswavleebi namdvilad muSao-<br />

¤ akademiuri swavlis dro aris is dro, rodesac moswavleebi zrunaven warmatebis maRa-<br />

¤ interaqtiuri instruqtireba aris uSualod maswavlebelTan instruqtirebisas (in-<br />

skolaSi gatarebuli dro<br />

swavlisTvis ganawilebuli dro<br />

moswavleTa<br />

CarTulobis dro<br />

akademiuri<br />

swavlis dro<br />

interaqtiuri<br />

instruqtireba<br />

(maRali<br />

warmatebis dro)<br />

(muSaobis dro)<br />

(saswavlo sagnebisTvis<br />

gamoyofili dro)<br />

sqema 5.1: davalebisTvis daxarjuli drois kvleva<br />

am diagramaze yoveli koncefcia moicavs da aerTianebs qvedas da mis SigniT mdebares.<br />

ben an eswrebian swavlebas da ar ocneboben, flangaven dros an wesrigdebian.<br />

li maCveneblisTvis. warmatebis maRali maCvenebeli gansxvavdeba moswavleTa CarTulobis<br />

droisagan da CarTulobis drois qvejgufia.<br />

dividualurad, mcire jgufSi, an mTel klasTan erTad) gatarebuli dro. is marto<br />

gatarebuli drois sapirispiroa, rodesac moswavle individualurad asrulebs samuSaos,<br />

muSaobs proeqtze an muSaobs jgufTan erTad, romelsac uSualo interaqcia<br />

ar aqvs instruqtorTan.<br />

skolaSi gatarebuli droidan nawili sagnebis swavlebas eTmoba.Kkvlevam skolebis Sedarebisas,<br />

skolaSi gatarebul droebs Soris mcire gansxvaveba aRmoaCina, samagierod Zalian<br />

didi gansxvavebaa swavlisTvis ganawilebuli drois TvalsazrisiT rogorc skolebs, aseve<br />

klasebs Soris. magaliTad, kaldvelisa da sxvaTa (Caldwell da sxvebi 1982) citirebisas, diSo<br />

(Dishaw) wers:<br />

uSualod mexuTe klasis maTematikisaTvis gamoyofili dro 18-dan 80 wuTamde<br />

meryeobda; mexuTe klasSi kiTxvisaTvis gamoyofili dro _ 51-dan 195 wuTamde.


drois ganawileba aseve SeiZleba icvlebodes konkretuli klasis farglebSic;<br />

magaliTad, erT-erTi kvlevis Tanaxmad (Dishaw 1977) erTi mexuTe klaseli moswavle<br />

yoveldRe maTematikisTvis 39, xolo meore 75 wuTs xarjavda. realurad<br />

gamoyofili drois es gansxvavebebi gviCvenebs, rom zogierT moswavles sxvebTan<br />

SedarebiT SeiZleba konkretuli saswavlo masalis swavlis orjer, samjer an<br />

oTxjer meti SesaZlebloba hqondes.<br />

sxvadasxva sagnisaTvis gamoyofili dro unda asaxavdes skolis farglebSi garkveul konsensuss<br />

imasTan dakavSirebiT, Tu ra sagnebia mniSvnelovani da prioritetuli, radgan aseTi<br />

sagnebi mravladaa. samarTliania Tu ara, rom dawyebiTi skolis konkretuli maswavleblis<br />

niWierebisa da miswrafebebis gamo misi klasi kiTxvisa da weris saukeTeso programas gadis,<br />

magram praqtikulad sxvas arafers? erT-erTi saWiroeba, romelsac drois parametri win wamoswevs<br />

is aris, rom moswavleTa saskolo gamocdileba grZelvadiani perspeqtivis TvalsazrisiT<br />

ganvixiloT. saskolo wlebis ganmavlobaSi romel sagans ra dro xmardeba? aris drois<br />

aseT xarjvaSi garkveuli Tanamimdevruloba da logika? Tu ara, maSin Cven realurad ver<br />

vakontrolebT im ganaTlebas, romelsac gadavcemT. Tu ara, maSin Cven isic ki ar viciT, ras<br />

gadavcemT.<br />

maSin, roca aseTma farTo variaciulobam SeiZleba saSualo skolaSi drois ganawilebis<br />

analizisas ar iCinos Tavi, savaraudoa, rom Tavs iCens Semdeg kategoriasTan mimarTebaSi.<br />

saSualod swavlisaTvis gamoyofili drois 75%-is ganmavlobaSi arian moswavleebi Car-<br />

Tulebi arian an eswrebian swavlebas. aq aseve Zalze farToa moswavleTa CarTulobis drois<br />

diapazoni _ 50-dan 90 procentamde (Fisher da sxvebi, 1978). swored moswavleTa CarTulobisa<br />

da ganawilebuli drois procentuli maCvenebelia mniSvnelovani da ara wuTebis absoluturi<br />

raodenoba.<br />

`ramdenime kvlevis mixedviT CarTulobis maCveneblebi mniSvnelovnadaa dakav-<br />

Sirebuli moswavleTa miRwevebTan (Anderson 1975; Fisher da sxvebi, 1978). ase rom,<br />

gansxvavebebi CarTulobis maCveneblebSi winaswar gansazRvravs moswavlis miRwevas<br />

da xsnis miRwevaSi gansxvavebebis sam mexuTeds (Bloom 1974). sTolingzisa<br />

da kasko vicis monacemebis (Rim & Coller 1978) xelaxalma analizma aCvena, rom<br />

klasebi, sadac meti dro eTmoboda kiTxvasa Tu maTematikas, rogorc wesi, met<br />

miRwevebs aCvenebdnen am sagnebSi. Tumca,Mmoswavlis miRweva yovelTvis uSualod<br />

CarTulobis drois mixedviT rodi icvleba. zogierTi klasisa da sagnisTvis moswavlis<br />

miRwevasa da CarTulobis dros Soris kavSiri Tanabrdeboda, xolo Semdeg<br />

uaryofiTi xdeboda, roca CarTulobis dro ufro didi iyo, vidre konkretuli<br />

sidide~ (Caldwell da sxvebi, 1982).<br />

zemoxsenebuls azri aqvs, Tu gaviTvaliswinebT, rom zogierTi moswavle axal masalas<br />

Zalian swrafad iTvisebs. maTTvis CarTulobis drois nawili SeiZleba nacnob masalaSi<br />

varjiSs moxmardes.<br />

swavlebisTvis gamoyofili drois daaxloebiT 25 procenti, uciloblad menejmentis<br />

amocanebsa (furclebis miReba, xelsawyoebis momzadeba) da moswavleTa yuradRebis mobilizacias<br />

xmardeba. saklaso oTaxis saukeTeso menejerebic ki, am maCveneblis mxolod 5 procentiT<br />

Semcirebas axerxeben, isic maSin, Tu yuradRebis mobilizaciisTvis nakleb dros daxarjaven.<br />

amrigad, 75%-iani CarTuloba karg maCveneblad iTvleba. Tu maCvenebeli daqveiTebas<br />

iwyebs, maswavlebelma CarTulobis gasazrdelad menejmentis strategia unda gadasinjos.<br />

Cven aseve gvWirdeba maswavleblis CarTulobis donis gadasinjva. gamoyofili drois ramdeni<br />

procentia <strong>maswavlebeli</strong> dakavebuli moswavleebiT, masalebis momzadebis, namuSevrebis<br />

gasworebis an menejmentis sxva amocanebis gamoklebiT? kvlevis mixedviT es procentuli<br />

dro<br />

71


Tavi 5<br />

maCvenebeli maRali unda iyos (Stallings 1980). saSualo skolis maswavlebelTa kvleviT dasturdeba,<br />

rom CarTulobis saSualo maCvenebeli 73 procentia. moswavleebTan (gansakuTrebiT<br />

dabali moswrebis moswavleebTan) interaqciis ufro dabali maCveneblis mqone maswavlebel-<br />

Ta klasebi miRwevis mniSvnelovnad mcire zrdiT (an aranairi zrdiT) gamoirCeoda. es asea<br />

maSinac ki, Tu moswavleebi drois umetes nawils davalebis Sesrulebas axmaren. sTolingsi<br />

(1980) xsnis, rom:<br />

72<br />

moswavleebi asruleben davalebas, magram <strong>maswavlebeli</strong> ar aswavlis. im klasebSi,<br />

sadac ar iyo zrda, moswavleebi drois 28%-s weriTi davalebebis SesrulebisTvis<br />

iyenebdnen, 22%-s _ Cumad kiTxvisTvis, xolo <strong>maswavlebeli</strong> menejmentis<br />

sakiTxebs drois 27%-ze mets axmarda.<br />

dabolos, moswavleebs warmatebis maRali maCvenebeli CarTulobis drois mxolod<br />

nawilSi aqvT. am dros literaturaSi `akademiuri swavlis dro~ (ratom ar SeiZleba `didi<br />

warmatebis dro~ vuwodoT?) da rogorc aqamde, misi xangrZlivoba, klasebis mixedviT varirebs<br />

_ magaliTad, ZiriTadi unarebis wvrTnaze saSualod dabali moswrebis klasebSi dReSi<br />

16, xolo saSualod maRali moswrebis klasSi dReSi 111 wuTamde. sxvaTa Soris, saSualod<br />

maRali da dabali moswavleTa SesaZleblobis doneze ar miuTiTebs. is ukavSirdeba maswavleblis<br />

mier moswavleebisaTvis akademiuri<br />

swavlebisTvis gamoyofili drois daaxloebiT swavlisTvis meti drois `gamonaxvis~ unars.<br />

25 procenti, uciloblad menejmentis amocanebsa saSualoze maRali donis maswavleblebi `sada<br />

moswavleTa yuradRebis mobilizacias xmardeba.<br />

Sualo klasebisaTvis orjer da kidev ufro<br />

met dros akademiur swavlaze, xolo dabali<br />

moswrebis klasebisaTvis eqvsjer da kidev ufro met dros~ uzrunvelyofen (Caldwell da sxvebi,<br />

1982). es gamaognebeli cifrebi gvaiZulebs yuradRebiT davakvirdeT, rogor iyeneben<br />

moswavleebi saskolo dros, radgan maRali warmatebis dro da miRweva mWidro korelaciaSia<br />

da monacemebi gviCvenebs, rom maswavleblebs, romlebic TavianTi drois gamoyenebas swavloben,<br />

mniSvnelovani cvlilebebi SeaqvT moswavleTa ukeT swavlaSi (Stallings 1980).<br />

Cven xuT mexuTe klasSi moswavleTa drois gamoyenebas vikvlevdiT engelisagan (Engel<br />

1977) adaptirebuli teqnikiT. is klass xuTwuTiani intervalebiT akvirdeboda da yovel moswavleze<br />

Canawers akeTebda. CanawerSi aRniSnuli iyo, ras akeTebda moswavle da amasTanave<br />

yuradRebisa da CarTulobis ra maCvenebli hqonda. am monacemebiT yoveli moswavlisaTvis<br />

feradi Zeluri grafiki gakeTda, sadac ferebi aRniSnavda dRis ganmavlobaSi sxvadasxva saswavlo<br />

aqtivobebze daxarjul dros. ferad Zelze Savi jvari uyuradRebobisa da CaurTvelobis<br />

xarisxs aRniSnavda. yvela Zelis gaerTianebam erT grafikze, maswavlebels arsebiTi<br />

monacemebi misca rogorc calkeul moswavleze, ise mTeli klasis modelze. erT-erTi <strong>maswavlebeli</strong><br />

drois did nawils uTmobda klasis menejments _ furclebis darigebas, dagegmvas,<br />

gakveTilidan gakveTilze gadasvlisTvis mzadebas, meores moswavleTa CarTulobis dabali<br />

done hqonda mcire jgufebSi _ wynari, mokrZalebuli, magram mudmivi da muSaobisTvis xelis<br />

SemSleli _ usagno saubrebis gamo hqonda. mesamem aRmoaCina, rom misi moswavleebi sakmaod<br />

xSirad iyvnen CarTuli individualur davalebebsa da proeqtebSi da dRis ganmavlobaSi mxolod<br />

5 wuTiT iRebdnen maswavleblis pirdapir instruqciebs. yvela maswavlebelma monacem-<br />

Ta naxvis Semdeg garkveuli cvlilebebi Seitana efeqtianobis gazrdis TvalsazrisiT. es cvlilebebi<br />

moicavda tempisadmi met yuradRebas, sivrcis axleburad mowyobas, instruqtirebis<br />

drois axleburad dagegmvas da moswavleTa qcevisadmi maTi molodinebis garkvevas.A imis Tqma<br />

gvsurs, rom maswavleblebma manamde ver SeZles realobis danaxva, vidre calkeuli moswavleebisa<br />

da mTeli klasis Sesaxeb obieqturi monacemebis pirispir ar aRmoCndnen. monacemebis<br />

saSualebiT maT efeqtianobis amaRlebas miaRwies. akademiuri swavlis dro da interaqtiur<br />

instruqtirebaze moswavleTa mier daxarjuli dro SeiZleba yvelasTvis naTeli iyos, magram<br />

sakuTari klasis Sesaxeb konkretuli monacemebi axali prioritetebis aRmoCenis saSualebas<br />

mogvcems.


lainhardti da sxvebi (Leinhardt da sxvebi 1981) aseT komentars akeTeben: `maswavleblebi<br />

fxizlad unda iyvnen warumatebeli bavSvebis mimarT. maSin, roca davalebaSi CaurTvelad<br />

gatarebuli drois saSualo maCvenebeli 15% iyo, zogierTi moswavlisaTvis is 30%-s aRemateboda.<br />

maSin, roca maswavleblis mier instruqtirebis (kiTxvaSi) saSualo dro dReSi 16 wuTi<br />

iyo, imave klasis farglebSi is dReSi 14-dan 35 wuTamde meryeobda. maSin, roca Cumad kiTxvaSi<br />

gatarebuli saSualo dro dReSi 14 wuTi iyo, zogierTi moswavle arc erTi wuTi ar kiTxulobda<br />

Cumad. sabednierod, maswavleblebs SeuZliaT mniSvnelovnad Secvalon warumatebel<br />

moswavleTa gamocdileba da saqmianoba ise, rom ucvleli datovon yvelaferi warmatebulebisTvis~.<br />

Tumca, pirvel yovlisa, maswavlebelma unda gaigos, vin arian es moswavleebi<br />

da rogor ikargeba dro.<br />

swavlis dro<br />

benjamin blumis (Benjamin Bloom) naSromma `ostaturi swavla~ Cveni codnis baza drois Sesaxeb<br />

kidev erTi mniSvnelovani koncefciiT _ swavlis droiT _ gaamdidra. am koncefciis<br />

mixedviT, moswavleebs SeuZliaT iswavlon nebismieri ram, Tu maT codnisa da unar-Cvevebis<br />

Sesabamisi wina piroba da swavlisTvis adekvaturi dro aqvT. swavlisTvis adekvaturi dro<br />

rodi niSnavs maTTvis masalis micemas da lodins, sanam aiTviseben; es niSnavs axali masalis<br />

analizs, zust mimdinare Sefasebas da konkretuli Temebis ganmeorebiT swavlebas im moswavleebisTvis,<br />

visac sWirdeba da ara mxolod maTTvis.<br />

`ostaturi swavlis~ mixedviT, dro moswavleebTan erTad pasuxs maswavlebelsac sTxovs.<br />

cudi swavlisTvis mxolod moswavleebs ver davadanaSaulebT. Cven unda SevamowmoT saku-<br />

Tari mizandasaxuloba da davrwmundeT, rom moswavleebs axali masalis Sesatyvis `porciebs~<br />

vTavazobT; magaliTad, ar unda avuxsnaT saxelmZRvanelos meore Tavi, Tu pirveli Tavi jer<br />

ar amouwuravT.<br />

`ostaturi swavla~ instruqciis individualizebis formaa, magram individualizeba aq<br />

ufro mets niSnavs, vidre sakuTar temps, vidre programuli masalis gavlas. es niSnavs porciebad<br />

dayofili instruqciis naTel da gasageb Tanamimdevrobas da am porciebis miwodebis<br />

gzebis arCevans. pirvel yovlisa ki niSnavs moswavleTa codnis monitorings da ostatobis<br />

kriteriumis miRwevamde ardanebebas.<br />

dabolos, es niSnavs xelaxali swavlebis dagegmvasa 1 da imavdroulad Temis gavrcobisaken<br />

mimarTul aqtivobebs im moswavleebisaTvis, romlebic pirvel jerze `Caswvdnen~. amgvari<br />

`ormagi wre’’ menejmentisa da dagegmvis sirTuleebs asaxavs, romelic mZime Sromaa ramdenime<br />

movlenis erTdoeulad marTvas miuCveveli maswavleblisaTvis. es swavlebis parametrTa<br />

urTierTdamokidebulebis kargi magaliTicaa. swavlis drois mokle mimoxilvam migvabruna<br />

tempis, sivrcis, miznebis, saswavlo gamocdilebisa da saklaso oTaxis klimatis parametrebTan.<br />

instruqtirebis dro<br />

mecnierTAa sakvlevi kidev erTi sferoa is, Tu ra raodenobis interaqtiur instruqtirebas<br />

iReben moswavleebi, rac gulisxmobs maswavlebelTan erTad masalaze muSaobisas<br />

aqtiurad gatarebul dros da ara damoukideblad muSaobas, weriT davalebebs<br />

an Cumad kiTxvas. interaqtiur instruqtirebasTan dakavSirebiT kvlevam gviCvena, rom<br />

1 xelaxali swavlebis sistemisa da misi (rogorc faseuli movlenisa da ara romelime moswavlis siClungis dada sturebis)<br />

saWiroebis Sesaxeb detaluri msjeloba ix. me-13 TavSi.)<br />

dro<br />

73


Tavi 5<br />

misi meti `raodenoba~ ukeTesi Sedegis wina pirobaa (Stallings & Kaskowitz 1974). saqme martivadaa:<br />

aRmoCena, rom rodesac maswavleblebi (da ara moswa vlis sagakveTilo drois<br />

didi nawilis momcveli samuSao rveulebi da sxva damoukidebeli davalebebi) aswavlian,<br />

savaraudod, moswavleebi swavloben, arc ise gasakviria, Tu gaviTvaliswinebT maswavleblis<br />

ukukavSiris, Sedegebis codnis, xelmZRvanelobis xarisxisa da zemoT ganxiluli<br />

swavlis sxva principebis mniSvnelobas. am aRmoCenam zogierTi miiyvana iqamde, rom mxari dau-<br />

Wira (Rosenshine 1981) mTeli klasis pirdapiri instruqtirebis modelis, rogorc swavlebis<br />

yvelaze efeqtian formas, rac namdvilad gaugebaria. gamokvlevis mixedviT interaqtiuri<br />

instruqtirebis wili mniSvnelovania, magram `pirdapiri instruqtirebis modeli misi miRwevis<br />

mxolod erTi gzaa da mxolod unarebis swavlebisTvis gamodgeba. me-10 TavSi ganxiluli<br />

swavlebis yvela modeli uzrunvelyofs interaqtiuri swavlebis dros. TanatolTa<br />

swavlebas SeuZlia uzrunvelyos interaqtiuri swavlebis dro. mniSvnelovani interaqtiuri<br />

instruqtirebis atributebi, Cveni azriT, moicavs gasageb axsnas, myisier ukukavSirs, Sedegebis<br />

codnas da Sesatyvis xelmZRvanelobas.<br />

amas garda, garkveuli saxis swavlisTvis pirdapiri instruqtirebis modeli erTaderTi<br />

an saukeTeso gza ar gaxlavT, magaliTad, moswavleebisTvis adgilmdebareobis swavlebisas<br />

(ix. me-10 TavSi `sakanonmdeblo modeli~), mec-<br />

rodesac maswavleblebi aswavlian, savaraunieruli<br />

meTodis swavlebisas (ix. me-10 TavSi<br />

`aRmoCenis modeli~). amrigad, mkiTxvelebs<br />

dod, moswavleebi swavloben.<br />

vurCevT, rom perspeqtivaSi hqondeT pirdapiri<br />

swavlebis Tanamedrove popularoba.<br />

pirdapiri swavleba efeqtiania unar-Cvevebis swavlebisas da is interaqtiuri instruqtirebis<br />

drois did nawils moicavs. Tumca unar-Cvevebis garda sxva zRva masalac arsebobs da uamravi<br />

sxva modelic, romelic interaqtiur swavlebas uzrunvelyofs.<br />

axla ki vkiTxoT sakuTar Tavs, swavlebis gamoyenebuli modelis miuxedavad sakmarisi<br />

uSualo kontaqti gvaqvs Tu ara moswavleebTan. aq didi riskis qveSaa individualizebuli<br />

programebi. maTi cudad organizebis SemTxvevaSi, moswavleebma, aqtiurobisa da CarTulobis<br />

miuxedavad, SeiZleba dReSi mxolod ramdenime wuTiT moaxerxon maswavlebelTan urTierToba,<br />

rac ar aris sakmarisi. aseT SemTxvevaSi maswavlebelma moswavleebs meti jgufuri<br />

samuSao unda Seasrulebinos an ise marTos individualuri muSaoba, rom moswavleebi meti<br />

ukukavSiriTa da xelmZRvanelobiT uzrunvelyos.<br />

maswavlebelTan gatarebuli ramdeni droa sakmarisi? rozenSaini (1981) askvnis: `amJamad,<br />

saklaso cxovrebis udavo faqtia, rom moswavleebs damoukideblad muSaobisTvis TavianTi<br />

drois 60-dan 75%-mde sWirdebaT. SeiZleba Tu ara am procentuli maCveneblis Semcireba, an<br />

swavlebis ise organizeba, rom moswavleebi damoukideblad muSaobisas ufro CarTuli iyvnen,<br />

momavali kvlevis sakvanZo sakiTxebia~. amrigad, SegviZlia davaskvnaT, rom Tu moswavle akademiuri<br />

drois 25-40% pirdapir aris CarTuli maswavlebelTan, kargi maCvenebelia. eWvgareSea,<br />

rom mravali klasis maCveneblebi Zalian Sors dgas am cifrebisagan.<br />

Cven isic unda gvaxsovdes, rom interaqtiurma instruqtirebam SeiZleba moicvas an ar<br />

moicvas kargi pirdapiri swavlebis atributebi. lainhardtma da sxvebma (1981) sanimuSo<br />

klasebSi aRmoaCines, rom kiTxvaSi maswavleblis instruqciis 16 wuTidan 14 `zogad instruqciaze~<br />

(prezentacia da miTiTebebis micema) modioda. danarCeni 2 wuTidan moswavleebi 1 wuTs<br />

maswavleblis TandaswrebiT davalebis Sesrulebaze xarjavdnen, xolo 1 wuTs kiTxvis swori<br />

elementebis modelirebis axsnaze. amrigad, pirdapiri swavlebis drosac ki, SesaZlebelia,<br />

rom moswavleebma miiRon mcire pirdapiri ukukavSiri da axsna-ganmarteba.<br />

ra udevs safuZvlad sxvadasxva klasSi CarTulobis drois, didi warmatebebis droisa da<br />

interaqtiuri swavlebis drois gansxvavebebs? ras akeTeben saSualoze maRali donis maswavleblebi<br />

iseTs, rasac ar akeTeben sxvebi?<br />

74


unari menejmentis parametris (yuradReba, tempi, sivrce,) didi nawilia. kouninis (evertsonamde<br />

da brofamde) kvlevebi moswavlis miRwevas maswavleblis am unarebs ukavSirebs.<br />

isini cdiloben gazardon moswavlis CarTulobis dro, xolo menejmentsa da disciplinaze<br />

naklebi dro daxarjon. amrigad, uSualod swavlisTvis daTmobili drois gazrdiT testebSi<br />

ukeTes Sedegebs unda velodoT. Tumca, sainteresoa imis aRniSvnac, rom kargi menejerobis<br />

miuxedavad, `auTvisebeli drois arseboba, rogorc Cans, gardauvalia. saSualod kiTxvisa da<br />

maTematikisaTvis gamoyofili droidan moswavleebi saaTSi daaxloebiT 16 wuTi CarTulebi<br />

ar arian; samma maRali donis maswavlebelma es raodenoba 12 wuTamde Seamcira. saSualo da<br />

maRali donis maswavlebelTa klasebSi moswavleebi rvidan cxra wuTamde gakveTilebsa Soris<br />

Sualedebsa da lodinSi xarjavdnen. ase rom, gansxvaveba akademiuri CarTulobis yvelaze<br />

maRali maCveneblis (meti wuTis) mqone da da saSualo maswavleblebs Soris saaTSi daaxloebiT<br />

oTxi auTvisebeli wuTi iyo. didwilad Aam gansxvavebis mizezi iyo is, rom maRali donis<br />

maswavleblebi davalebis gareSe gatarebul dros saaTSi daaxloebiT oTx wuTamde amcirebdnen~<br />

(Rosenshine 1981). magram maRali donis maswavleblebi TviT sagansac met dros uTmobdnen.<br />

amrigad, menejmentis unarebis garda akademiurad CarTuli drois sxvadasxvaobis<br />

mizezebis sias SegviZlia erTi mizezic davumatoT: drois ganawilebis prioritetebi mkafiod<br />

unda iyos gamokveTili da maT frTxilad movekidoT.<br />

didi warmatebis droSi gansxvavebebis mizezebs SeiZleba mivakvlioT davalebaTa SesatyvisobaSi,<br />

maswavleblis diagnostikur gamWriaxobaSi, damoukidebeli davalebis micemamde<br />

instruqciisa da miTiTebebis adekvaturobaSi. sxva sityvebiT rom vTqvaT, amis mizezia maswavleblis<br />

Semdegi unarebi: axsnis sicxade,<br />

saswavlo gamocdilebis struqturireba da is, rac gakveTilis pirvel da bolo wuTebSi<br />

miznebis morgeba individebisa da jgufebi-<br />

xdeba, moswavles yvelaze ukeT amaxsovrdeba.<br />

saTvis. Tumca am mizezebis dadgena didad ver<br />

dagvexmareba, Tu dros parametrad ganvixilavT<br />

da gvainteresebs, konkretulad ra unarebia saWiro misi warmatebiT marTvisTvis. aqamde<br />

vambobdiT, rom drois kargi menejmenti sxva parametrebis kargad marTvas ukavSirdeba.<br />

metwilad es asecaa. Tu moswavleebi davalebas asruleben, produqtiulebi da warmatebulebi<br />

arian, es drois kargad marTvaze metia; es warmatebuli swavlebaa. farTo masStabiT moswavlis<br />

drois kargad gamoyeneba kargad swavlebis kriteriumia, igi Sedegia yvelafrisa, rasac<br />

kargi ganaTleba gulisxmobs. Tumca, arsebobs ramdenime unari, romelic, udavod, TviT<br />

drois efeqtiani menejmentis nawilia. modiT, drois parametris is aspeqtebi ganvixiloT,<br />

romlebic mas maswavleblis unarTa sferoSi TavisTavads xdis.<br />

pirveli da bolo wuTebi<br />

Tanamimdevrobad wodebul swavlis principSi aRvniSneT, rom gakveTilis pirveli da bolo<br />

wuTebi moswavles yvelaze ukeT amaxsovrdeba. amitom maswavlebelma gansakuTrebuli yuradReba<br />

drois swored am or monakveTs unda miaqcios. aq nagulisxmebia drois mokle monakveTebi,<br />

daaxloebiT, 5 wuTi. rogor unda gamoiyenos maswavlebelma es wuTebi?<br />

pirvel yovlisa, es wuTebi ubralod ar unda gaflangos. Tuki SesaZlebelia, ar unda moaxmaroT<br />

organizebasa da menejments _ namuSevrebis Tavmoyras, avejis dalagebas, bavSvebis<br />

adgilebze dasmas, dagvianebulTa lodins. ar daamTavroT gakveTili duned damoukideblad<br />

momuSave moswavleebiT, romlebic saSinao davalebis Sesrulebas iwyeben, alageben an saubroben.<br />

dawyebuli samuSao gakveTilis bolo 5 wuTamde 5 wuTiT adre daamTavreT da es dro<br />

moswavleebTan urTierTobisTvis gamoiyeneT: mouxmeT maT da sTxoveT, yuradReba gaamaxvilon<br />

Catarebuli gakveTilis mniSvnelovan sakiTxebze. daavaleT, mimoixilon, Seajamon, an<br />

raime mniSvnelovan saqmianobaSi CaerTon am bolo wuTebis ganmavlobaSi.<br />

dro<br />

75


Tavi 5<br />

tempis kargi unaris mqone maswavlebels yvelaze ukeT SeuZlia pirveli wuTebis upiratesobiT<br />

sargebloba. is <strong>maswavlebeli</strong>, romelic moswavleebTan erTad regularulad ajamebs<br />

gakveTils, ufro bolo wuTebis upiratesobas gamoiyenebs. Tumca Sejameba bolo wuTebis<br />

kargad gamoyenebis erTaderTi gza ar aris. swori gamoyenebis sxva magaliTebia: davalebis<br />

yuradRebiT micema, moswavleTa dayeneba saintereso dilemis winaSe (`dasasruli daboloebis<br />

gareSe~), moswavleTa individualuri CarTva sakamaTo sakiTxebSi da sxv. mTavaria, rom<br />

pirveli da bolo wuTebi ki ar gavflangoT aramed gamoviyenoT, saintereso da mizanmimar-<br />

Tuli gavxadoT.<br />

76<br />

tempi da ritmi<br />

`morgeba~ mniSvnelovani sakiTxia yovel parametrTan mimarTebaSi. Cven wamovayeneT mosazreba,<br />

romlis mixedviT parametri Seicavs repertuars da maswavleblis ostatoba gamoisaxeba<br />

imiT, rom SeuZlia sxvadasxva variantebi moargos individebs, jgufsa da kurikulus. es<br />

tempsa da dagegmvasac exeba. erTi da igive tempi yvela klasSi ver gamogvadgeba. karolin<br />

evertsonma (Carolyn Evertson 1982) aRmoaCina, rom maswavleblis mier SerCeuli aqtivobebis<br />

tempi, mniSvnelovnad gansxvavdeboda da Zlieri da susti jgufebis Sesatyvisi iyo. dabali<br />

moswrebis moswavleebs monawileobaSi CarTvisa da misi mitovebis aSkara tendencia aqvT, gansakuTrebiT<br />

maSin, rodesac samuSaos Sesrulebisas, sxedan. zogi maTgani saerTod uars ambobs<br />

monawileobaze. evertsoni aRwers da komentars akeTebs maRali donis maswavleblis or<br />

klasze, raTa aCvenos sxvadasxva tempis moqmedeba sust moswavleebze.* viwyebT `b~ maswavlebliT:<br />

(maswavlebelma es-esaa dafaze dawera davaleba, romelic magidebTan msxdomma<br />

moswavleebma unda Searsulon). `me wigni ar maqvs!~ ambobs meri. `Sexede im<br />

Taroebs~, upasuxebs <strong>maswavlebeli</strong> da uCvenebs. `isini Cveni araa~, uarobs meri.<br />

`zogierTi Cvenia~, amSvidebs <strong>maswavlebeli</strong>. meri wigns iRebs. Ciko xels iwevs da<br />

ambobs: `me daxmareba mWirdeba~. daaxloebiT xuTi moswavle maSinve iwyebs davalebis<br />

Sesrulebas. (gakveTils 12 moswavle eswreba). danarCenebi saubroben,<br />

iweven xels an midian maswavleblis magidasTan. <strong>maswavlebeli</strong> rendis uxmobs:<br />

`modi, rendi~. mas leric mihyveba. `leri, daanebe Tavi~, sTxovs <strong>maswavlebeli</strong>.<br />

leri maswavleblis magidasTan dgeba. Ciko isev iwevs xels. `Ciko, ra gWirdeba?~<br />

ekiTxeba <strong>maswavlebeli</strong>. `daxmareba~, upasuxebs Ciko. `kargi, erT wuTs moicade~,<br />

sTxovs <strong>maswavlebeli</strong>.Lleri maswavleblis magidasTan jdeba da saubrisas uyurebs.<br />

Ciko yviris: `masw., damexmarebiT?~ `diax, Ciko, magram aq modi~, sTxovs<br />

<strong>maswavlebeli</strong>. `auh, metismetad Sors xarT~. <strong>maswavlebeli</strong> yuradRebas ar aqcevs<br />

da isic maswavleblis magidasTan midis. (am droisTvis maswavleblis magidasTan<br />

xuTi moswavlea.)<br />

situaciis aRwera sakmaod arsebiTad gviCvenebs im sirTules, romelic SeiZleba susti<br />

klasis moswavleebs hqondeT aqtivobis dawyebasa da masSi warmatebiT monawileobasTan dakavSirebiT.<br />

erT momentSi maswavleblis magidasTan xuTi moswavle iyo da maTi umravlesoba<br />

daxmarebas elodeboda. (am merxebTan Sesasrulebeli aqtivobis ganmavlobaSi <strong>maswavlebeli</strong>,<br />

saboloo angariSSi, Tavis magidasTan cxra moswavles daexmara). amdeni moswavlis erTmaneT-<br />

Tan aseTi siaxlove xSirad problemebisa da usaqcielobis mizezi xdeboda, razec <strong>maswavlebeli</strong><br />

iZulebuli iyo, epasuxa.<br />

* ibeWdeba nebarTviT. Evertson, C. `Differences in Instractional Activities in Higher- and Lower Achieving Junior High English<br />

and Math Classes.` Elementary School Journal 82/4 (1982): 329-350. © 1982 University of Chicago Press. yvela ufleba daculia.


es dialogi davalebaze cud orientaciasac asaxavs, rac, rogorc wesi, susti klasisTvis<br />

aris damaxasiaTebeli. Cikos saqcieli tipobrivia bevri neli moswavlisTvis. is seriozulad<br />

ar ekideboda akademiur aqtivobas, ar hqonda saswavlo amocanaze muSaobis dawyebis survili<br />

da monawileobis interesi. davalebaze erTi moswavlis cudi orientacia SeiZleba sxvebis<br />

usaqcielobis mizezi gaxdes, raSic Tavad davrwmundebiT:<br />

maSin, roca <strong>maswavlebeli</strong> merisTan muSaobas cdilobs, meri Cikosgan iRebs magaliTs<br />

da maswavlebels aRizianebs. is xels stacebs furclebis asakinZs. `oh, oh,<br />

modi aq, meri”, xmamaRla ambobs <strong>maswavlebeli</strong>. mogvianebiT meri Tavis furcels<br />

maswavlebels gamostacebs, WmuWnis da eubneba: `Tqven Cems furcelze dawereT.<br />

Tqven ar unda daweroT Cems furcelze~ da jdeba. am dros bili lerisTan TamaSsa<br />

da saubars agrZelebs. `bili, modi aq!~ mkacrad ambobs <strong>maswavlebeli</strong>. `swored<br />

amas ambobs maswi da es misTvisacaa~, xmamaRla ambobs leri. Semdeg bili Tavis<br />

merxs ayiravebs, leri ki mReris: `waiyvane, waiyvane, waiyvane Seni merxi naviviT~.<br />

rodesac <strong>maswavlebeli</strong> amden moswavles cal-calke aqcevs yuradRebas, is ver SeZlebs klasis<br />

efeqtian monitorings, xolo moswavleebs kidev ufro uWirT maswavleblis yuradRebis<br />

mipyroba.<br />

`qalbatono, me usasrulod ver davicdi~, yviris xelaweuli Ciko. `erTi wuTiT~,<br />

pasuxobs <strong>maswavlebeli</strong>. `qalbatono!~ yviris marki xmamaRla. <strong>maswavlebeli</strong> yuradRebas<br />

ar aqcevs mas da meris daxmarebas agrZelebs. Semdeg is midis pemTan,<br />

romelsac didi xania xeli aweuli aqvs. `me daxmareba mWirdeba~, yviris am dros<br />

erTi gogona wina merxidan. mas xeli aweuli aqvs, magram mainc yviris. <strong>maswavlebeli</strong><br />

Sexedavs mas da eubneba: `kargi, erT wuTSi mand viqnebi~.<br />

unda aRiniSnos, rom moswavleebidan ori ubralod ki ar yviris, maT xelebic aweuli aqvT.<br />

maT ician, rom ubralod xelis aweva iseTi efeqturi signali ar aris, rogorc yvirili. <strong>maswavlebeli</strong><br />

am garemoebaSi Tanamimdevrulad ar iTxovda (arsebiTad, saerTod ar iTxovda),<br />

rom daecvaT wesi da ar eyviraT.<br />

`romeli saaTia?~ yviris Ciko. bili pasuxobs. <strong>maswavlebeli</strong> arc erTs ar aqcevs<br />

yuradRebas. bili da Ciko iseT epiTetebs cvlian, rogoricaa `yeyeCi~. <strong>maswavlebeli</strong>,<br />

romelic wina merxTan mjdom gogonas exmareba, yuradRebas ar aqcevs<br />

maT. Semdeg biWebs Sexedavs da ekiTxeba: `Ciko, kidev gWirdeba raimes gakeTeba?~<br />

`ara~, upasuxebs Ciko. `maSin, wynarad iyavi~, ambobs <strong>maswavlebeli</strong>.<br />

ZiriTadi konfliqti sust klasebSi maswavleblis or moTxovnas Soris arsebobda: moswavleebis<br />

daxmarebasa da Seusabamo, Semawuxebeli qcevis kontrols Soris. am magaliTSi<br />

maswavlebels ar undoda Seewyvita informaciis miwodeba win mjdomi gogonebisTvis, Tumca,<br />

sabolood, mainc iZulebuli gaxda ase moqceuliyo, roca davalebaSi CaurTvel moswavleTa<br />

usaqcielobis safrTxe Seiqmna.<br />

`v~ maswavleblis susti klasis SedarebiT maRali miRweva ki, ufro zedmiwevniTi ganxilvisken<br />

gvibiZgebs. man mniSvnelovnad meti dro dauTmo samuSaos Sesworebasa da ganxilvas<br />

(13.7 wuTi) da masalis prezentacias _ leqcias an damoukidebeli samuSaos gacnobas (14.4<br />

wuTi). mniSvnelovnad ufro naklebi dro bolo damoukidebel aqtivobas (22.5 wuTi), vidre es<br />

zogadad damaxasiaTebeli iyo susti klasebisTvis. garda amisa, gansxvavebulad iyo struqturirebuli<br />

leqcia an damoukidebeli samuSaos Sesavali faza, intervalebSi ki xSirad gamoyenebuli<br />

iyo ori an meti Zalian xanmokle, Zalian fokusirebuli damoukidebeli aqtivoba.<br />

am klasSi leqcia an saboloo jdomiTi aqtivobis gacnoba Cveulebisamebr Semdegi modeliT<br />

mimdinareobda:<br />

dro<br />

77


Tavi 5<br />

78<br />

`v~ <strong>maswavlebeli</strong> midis dafasTan, sadac weria 25 cifri da iwyebs pirvelis damrgvalebas.<br />

es samuSao moswavleebs furcelze unda gaakeTebinos. `minda, pirveli<br />

xuTi Tqven gaakeToT~, ambobs is. cifrebi mocemulia xuT svetad. `roca<br />

daasrulebT, pastebi daawyveT~, agrZelebs is. moswavleebi cifrebs weren, <strong>maswavlebeli</strong><br />

ki klasSi dadis. daaxloebiT 6 wuTis Semdeg klass aCerebs da devids<br />

pasuxebs ekiTxeba. devidi warbebs Wmuxnis da ambobs, rom ar gaukeTebia. `vis<br />

SeuZlia daxmareba?~ _ kiTxulobs <strong>maswavlebeli</strong>. `me~, ambobs roberti. <strong>maswavlebeli</strong><br />

Semdeg svetebze gadadis, xolo bolos `a~ svetze, romelic uaxloes<br />

aseulamde unda damrgvaldes. bolo svetze muSaobisas kermiti yviris: `saSinao<br />

davalebac gveqneba?~ `erT wuTSi mogcemT davalebas~, eubneba <strong>maswavlebeli</strong>.<br />

`Tu am yvelafers gavakeTebT, davalebis mosacemad dro aRar dagvrCeba~, ambobs<br />

kermiti. `yvelafris gakeTebas ar vapirebT~, upasuxebs <strong>maswavlebeli</strong>. Semdeg dafasTan<br />

midis, moswavleebs mimarTavs da meore svetis mimoxilvas iwyebs. is jeks<br />

pirvelis damrgvalebaSi daxmarebas sTxovs, romelmac TQva, rom Sedegi ver miiRo.<br />

`me, ubralod, daxmareba gTxove~, eubneba <strong>maswavlebeli</strong>. jeki davalebis<br />

Sesrulebas cdilobs. <strong>maswavlebeli</strong> exmareba. (gakveTilis bolomde darCenilia<br />

daaxloebiT 10 wuTi, <strong>maswavlebeli</strong> damoukidebel davalebas aZlevs.)<br />

Semdegi epizodi leqciis an diskusiis kidev erTi magaliTia, romelSic CarTulia mokle<br />

damoukidebeli samuSaoebi.<br />

[<strong>maswavlebeli</strong>] ambobs, rom aTwiladebis Sekrebaze isaubreben. arsebiTad, mTeli<br />

ricxvebis Sekrebisagan didad ar gansxvavdeba. <strong>maswavlebeli</strong> pirvel amocanas<br />

jons axsnevinebs. `miTxari, ra davwero~, eubneba mas. joni umatebs sams<br />

da ors da ambobs, rom xuTia. Semdeg umatebs eqvss da cxras da ambobs, rom TxuTmetia;<br />

wers xuTs da imaxsovrebs erTs. `sad vwerT am erTians? aq?~ ekiTxeba<br />

<strong>maswavlebeli</strong>. `ara, erTiani dawereT rvis maRla~, karnaxobs joni. Semdeg rvas<br />

umatebs da iRebs cxras. maswavlebels eubneba, rom aTwiladi cxrasa da xuTs Soris<br />

daweros. `Zalian kargi!~ ambobs <strong>maswavlebeli</strong> dasrulebisas. Semdeg iwyebs<br />

aTwiladebis gasameorebeli kiTxvebis dasmas. is svams kiTxvebs da axsenebs moswavleebs:<br />

`aswieT xeli da miTxariT, romel adgilzea aTwiladi~. meore magaliTis<br />

gasakeTeblad dafasTan greisis iZaxebs, romelic uars ambobs da amitom<br />

<strong>maswavlebeli</strong> eduards mimarTavs. eduardi amocanas xsnis da kiTxulobs, `miTxariT,<br />

ra aris mcdari~. `ho, modi vnaxoT, rogor SeiZleba mivxvdeT?~ eubneba<br />

<strong>maswavlebeli</strong>. moswavleebi yvirian, rom SemowmebisTvis gayofa SeuZliaT. 9:28<br />

saaTze <strong>maswavlebeli</strong> dafaze mesame magaliTs wers. klass avalebs, rom davaleba<br />

TavianT furclebze Seasrulon, unda gaagrZelon da mesame nomeric gaakeTon<br />

da darwmundnen, sworad gaakeTeben Tu ara. <strong>maswavlebeli</strong> klasSi siaruls iwyebs<br />

da amowmebs, sworad xsnian Tu ara moswavleebi amocanas. oTaxSi Cumi saubaria,<br />

<strong>maswavlebeli</strong> isev dadis. 9:41 saaTze <strong>maswavlebeli</strong> ambobs: `modiT, vnaxoT~. (is<br />

dafaze xsnis amocanas, Semdeg kidev erT amocanas aZlevs damoukidebeli samuSaosTvis,<br />

isev dadis da amowmebs).<br />

`v~ <strong>maswavlebeli</strong> sust klasebSi damoukidebeli samuSaos Sesrulebas Tavs arTmevs leqciaSi<br />

xanmokle segmentebad damoukidebel samuSaoTa (an am samuSaos gacnobis) CarTviT,<br />

gakveTilis mimdinareobis SenarCunebisTvis pasuxismgeblobas ki drois mokle periodeb-<br />

Si moswavleebTan erTad inawilebs. gakveTilis am formatis upiratesobebi Zalze aSkaraa:<br />

pirvel yovlisa, xangrZliv aqtivobasTan SedarebiT xanmokle damoukidebeli samuSaos Sesrulebisas,<br />

moswavleebi metad iqnebian orientirebuli davalebaze. leqciaSi CarTuli damoukidebeli<br />

samuSaoebi saleqcio gakveTilis mTlianobis SenarCunebis saSualebas iZleva,<br />

rac Tavis mxriv, damoukidebel samuSaos Seuwyobs xels. meore: leqciaSi CarTuli es xan-


mokle damoukidebeli aqtivobebi maswavlebels saSualebas aZlevs ufro swrafad uzrunvelyos<br />

informaciis miReba, vidre xangrZlivi damoukidebeli aqtivobebis dros. mas SeuZlia<br />

moaxdinos leqciis ganmavlobaSi axsna-ganmartebebis saWiroebisamebr modificireba ise,<br />

rom ar Sewyvitos xangrZlivi damoukidebeli aqtivoba, rogorc es xSirad xdeba xolme sust<br />

klasebSi.<br />

amrigad, `v~ maswavleblis susti klasi mniSvnelovnad gansxvavdeba `b~ maswavleblis susti<br />

klasisagan. `b~ maswavlebels bevrad ufro xangrZlivi damoukidebeli samuSaoebi da ufro<br />

xanmokle Semowmebisa da saleqcio aqtivobebi hqonda, ramac SesaZloa gaurTula saqmianoba,<br />

radgan damoukidebeli samuSaos Sesruleba xSirad problema xdeba sust klasSi. `v~ maswavlebelma<br />

minimumamde Seamcira es problema Tavis sust klasSi imiT, rom Seamcira damoukidebeli<br />

samuSaos xangrZlivoba, ramac xeli Seuwyo misi moswavleebis ufro maRal orientacias<br />

davalebaze. Sedareba gviCvenebs, rom grZeli, xangrZlivi damoukidebeli samuSaoebi araefeqtiania,<br />

arTulebs menejmentis problemebs da minimumamde amcirebs sust klasebSi davalebaze<br />

orientacias.<br />

bevr maswavlebels rogorc Zlieri, ise susti klasebi hyavs. SeuZliaT Tu ara maT zemoT<br />

xsenebuli `v~ <strong>maswavlebeli</strong>viT Secvalon situacia da gansxvavebuli tempiT uxelmZRvanelon<br />

sxvadasxva klass? swored amas vgulisxmobT am nawilis saTaurad gamotanil `tempsa da ritmSi~.<br />

SegviZlia vnaxoT, rogor axerxebs <strong>maswavlebeli</strong> drois struqturirebas calkeuli individebisTvis,<br />

rogorc es `v~ maswavlebelma gaakeTa mTeli klasisTvis. aseTi cvalebadobis<br />

mizezebi udavod scildeba globalur sityvas `SesaZlebloba~. evertsonis kvlevaSi `Sesa-<br />

Zlebloba~ gamosaSveb gamocdebze warmatebas niSnavda. gansxvaveba Zlier da sust klasebs<br />

Soris gvqonda. sisustisa da siZlieris mravali mizezi arsebobs garda memkvidreobiT Sesa-<br />

Zleblobisa, rac niWierebas gulisxmobs. Zalian unarianma, magram impulsurma an gonebagafantulma<br />

moswavleebma SeiZleba ukeT iswavlon, roca maTi tempi kargad fokusirebuli xanmokle<br />

aqtivobebiT regulirdeba. <strong>gamocdili</strong> <strong>maswavlebeli</strong> amgvari garemos Seqmnas cdilobs<br />

maTTvis, visac es sWirdeba, klasis danarCeni nawili ki am dros gansxvavebuli tempiT muSaobs.<br />

Cven unda SegveZlos ganvsazRvroT, rogor marTavs <strong>maswavlebeli</strong> temps da qvemoT<br />

CamoTvlilidan romel models Seesabameba:<br />

y tempis aranairi modeli<br />

y stabiluri rutina<br />

y saswavli momentebis variantebi<br />

y kurikulumis prioritetebis cvlilebis moqniloba<br />

y individebsa da jgufebze morgeba<br />

dro<br />

79


d r o - S e j a m e b a<br />

1. Seesabameba Tu ara yovel saganze gamoyofili dro<br />

maswavleblisa da skolis prioritetebs? diax ara<br />

2. aris Tu ara moswavlis CarTulobis dro akademiuri<br />

swavlisaTvis gamoyofili drois 75%-ze meti? diax ara<br />

3. maswavleblis urTierToba moswavleebTan gamoyofili<br />

akademiuri drois 75%-ia Tu meti (im sagakveTilo<br />

droisagan gansxvavebiT, romelic saorganizacio da<br />

menejmentis sakiTxebs xmardeba _ furclebis<br />

gasworeba, masalebis momzadeba)? diax ara<br />

4. aqvT Tu ara moswavleebs sakmarisi dro, saWiroebis<br />

SemTxvevaSi, xelaxali swavlebis sistemisTvis? diax ara<br />

5. Seesatyviseba Tu ara maRali warmatebis dro moswavleebis<br />

damoukidebel muSaobas? diax ara<br />

6. aqvs Tu ara yovel moswavles maswavlebelTan interaqtiuri<br />

instruqtirebis sakmarisi dro? diax ara<br />

7. nayofierad gamoiyeneba Tu ara pirveli da bolo<br />

wuTebi? diax ara<br />

8. dagegmva da tempi gviCvenebs:<br />

• tempis aranair models diax ara<br />

• stabilur rutinas diax ara<br />

• saswavlo momentebis variantebs diax ara<br />

• kurikulumis prioritetebis cvlilebis moqnilobas diax ara<br />

• individebsa da jgufebze morgebas diax ara<br />

d r o - S e j a m e b a<br />

81


82<br />

s k o l a S i d r o i s g a n m s a z R v r e -<br />

l i k o n c e f c i e b i s m i m o x i l v a<br />

mokled gansazRvreT Semdegi koncefciebi:<br />

1 swavlisTvis gamoyofili dro<br />

2. moswavlis CarTulobis dro<br />

3. akademiuri swavlis dro<br />

4. interaqtiuli instruqtireba


d r o - s a v a r j i S o<br />

SeamowmeT, rogor gaigeT skolaSi drois menejmentTan dakavSirebiT Catarebuli kvleva.<br />

dawereT `W~ - WeSmariti, xolo `m~ mcdari debulebebis win.<br />

1. moswavleTa umralesobas SeuZlia iswavlos nebismieri ram, Tu maT aqvT<br />

codnis wina piroba, unari da sakmarisi dro.<br />

2. im drois raodenoba, romelsac moswavleebi xarjaven mniSvnelovan da<br />

sworad SerCeul davalebebze, mniSvnelovnadaa dakavSirebuli miRwevasTan.<br />

3. akademiuri swavlisTvis gamoyofili drois daaxloebiT 25 procenti,<br />

rogorc Cans, saorganizacio da menejmentis sakiTxebs xmardeba.<br />

4. roca maswavleblebi uSualod muSaoben moswavleebTan (masalebis momzadebis,<br />

nawerebis gasworebis an menejmentis sakiTxebis garda), izrdeba<br />

moswavleTa miRwevebi.<br />

5. maswavleblebs, romlebic swavloben gamoyenebul dros, SeuZliaT mniSvnelovani<br />

cvlilebis moxdena da moswavleTa swavlis gaumjobeseba.<br />

6. roca <strong>maswavlebeli</strong> <strong>gamocdili</strong>a menejmentis parametrebSi (yuradReba,<br />

tempi, sivrce, dro, rutina), moswavleTa miRwevebi izrdeba, radgan naklebi<br />

dro ikargeba menejmentsa da disciplinaze.<br />

7. rogorc wesi, gakveTilis pirveli da bolo wuTebi yvelaze ukeT<br />

amaxsovrdebaT moswavleebs.<br />

8. gakveTilis iseTi tempis SerCeva, rom sust moswavleebs fokusirebul<br />

aqtivobaTa mokle periodebi hqondeT, SeiZleba am moswavleebisTvis Sesatyvisi<br />

ritmi iyos, gansakuTrebiT heterogeniul klasebSi.<br />

9. `maRali warmatebis dros~ moswavleTa miRwevebi matulobs.<br />

d r o - s a v a r j i S o<br />

83


84<br />

d r o s T a n d a k a v S i r e b u l i p r o b l e m e b i<br />

droze gavlenas axdens swavlebasTan dakavSirebuli codnis bazis mravali sfero _<br />

tempi, rutina, molodini, disciplina, sicxade, yuradReba, sivrce da a. S. maswavlebels<br />

met produqtiuli dro misces an arsebulis nawili waarTvas. qvemoT moyvanili<br />

aqtivobis mizania, aCvenos kavSiri swavlebis sxva parametrebsa da problemebs Soris,<br />

romlebic Tavs iCens sawyis etapze drois dakargvis an arasakmarisi drois saxiT.<br />

dawereT, ra SeiZleba gaakeTos maswavlebelma qvemoT mocemul situaciebSi, raTa<br />

ufro efeqtianad gamoiyenos dro.<br />

1. gakveTilis dasawyisSi <strong>maswavlebeli</strong> xuT wuTs xarjavs imisaTvis, rom Seamowmos<br />

daswreba, esaubros, im moswavleebs, romlebic ar eswrebodnen wina dRes da dafaze<br />

daweros miznebi da gegma.<br />

2. periodis bolos <strong>maswavlebeli</strong> 5 wuTs andomebs saSinao davalebis micemas, namuSevrebis<br />

Segrovebas da imas, rom moswavleebma gaasworon TavianTi skamebi.<br />

3. yoveldRiurad maTematikis gakveTilze <strong>maswavlebeli</strong> xarjavs 15-20 wuTs imaze,<br />

rom sxvadasxva moswavles dafaze awerinebs TiTo amocanas da klasis danarCen<br />

nawils uxsnis maT amoxsnas.<br />

4. yoveldRiurad klasSi instruqciis drois nawili ixarjeba moswavleebze,<br />

romelTac ara aqvT saweri kalami, daaviwydaT wigni an ar Seasrules saSinao davaleba.<br />

5. <strong>maswavlebeli</strong> testisaTvis mimoxilvas mTeli klsisaTvis atarebs moswavleebis<br />

gamoZaxebiT individualurad kiTxvebze pasuxis gasacemad. am aqtivobas testamde<br />

sWirdeba mTeli dRe.<br />

6. bunebismetyvelebis 50-wuTian gakveTilze <strong>maswavlebeli</strong> aCvenebs 30-wuTian videofilms<br />

vulkanebze. moswavleebi upasuxeben kiTxvebs mTlian jgufur ganxilvaSi<br />

15 wuTis ganmavlobaSi videofilmis Semdeg, bolo 5 wuTs ki xarjaven dafidan<br />

saSinao davalebis gadmoweraze.<br />

7. baRis <strong>maswavlebeli</strong> gakveTilis drois 10 wuTs xarjavs imaSi, rom Tavis moswavleebs<br />

exmareba qurTukebis SekvraSi, qudebis daxurvaSi da SesvenebisTvis fexsacmelebis<br />

CacmaSi.<br />

8. meSvide klasis cocxal mecnierebaTa salaboratorio samuSaosaTvis mosamzadeblad<br />

moswavleebi midian oTaxis wina nawilSi, raTa eqsperimentisaTvis saWiro


gamxsneli, saWreli iaraRebi, nimuSebi da rveulebi aiRon. 8 wuTis Semdeg yvela<br />

moswavles isev dasWirda masalebi.<br />

9. inglisuris gakveTilze <strong>maswavlebeli</strong> yovel moswavles 5 wuTis ganmavlobaSi esaubreba,<br />

klasis danarCeni nawili ki damoukidebel samuSaos asrulebs. am process<br />

ori gakveTili sWirdeba.<br />

10. gansakuTrebuli ganaTlebis moswavleebisTvis gankuTvnil saswavlo centrSi<br />

maswa vlebels 5 moswavle hyavs. yvela maTgans aqvs ganaTlebis gansxvavebuli individualuri<br />

gegma. moswavleebTan individualurad muSaobisas, mas xSirad awyvetinebs<br />

danarCeni oTxi, romlebic damoukidebeli samuSaos Sesrulebas da<br />

problemebis gadalaxvas cdiloben.<br />

11. fizkulturis gakveTilze <strong>maswavlebeli</strong> xSirad kargavs 35-wuTiani periodis 5<br />

wuTs klasis dagvianebis gamo.<br />

12. moswavleebis mcire jgufTan muSaobisas, mexuTe klasis maswavlebels xSirad<br />

uSlian xels is moswavleebi, romlebic damoukidebel samuSaos sxvebze adre am-<br />

Tavreben.<br />

13. <strong>maswavlebeli</strong> diliT mexuTeklaselTa ramdenime literaturul jgufs xvdeba. mas<br />

problemebi aqvs klasidan klasSi gadasvlasTan dakavSirebiT da xSirad kargavs<br />

dros.<br />

14. <strong>maswavlebeli</strong> xSirad iwyebs gakveTils imiT, rom or-or moswavles adarebinebs sa-<br />

Sinao davalebis pasuxebs. is moswavleebi, romlebic ar eswrebodnen, an ar aqvT<br />

motanili saSinao davaleba, usaqmod arian. Tu momuSave wyvilSi maT mesame wevrad<br />

Casvams, savaraudod, zogierTi maTgani xels SeuSlis.<br />

15. susti moswavleebis am jgufs <strong>maswavlebeli</strong> dRis bolos xvdeba. isini daRlilebi<br />

Canan da maswavleblis mier dagegmil miTiTebebsa da saleqcio formatze ar reagireben.<br />

16. gundis gakveTilis pirveli wuTebi, roca moswavleebi alageben da awyoben TavianT<br />

instrumentebs, ikargeba. maswavleblis SeniSvnis pasuxad moswavleebi esaubrebian<br />

erTmaneTs an erTobian instrumentebiT.<br />

17. meeqvse klasSi xelovnebis maswavlebels xSirad awyvetineben is moswavleebi, rom-<br />

85


86<br />

lebsac sxva klasebisTvis masalebis wasaRebad gzavnian. garda amisa, mas yoveldRiurad,<br />

xSirad sxvadasxva klasSi, xuTi gakveTili aqvs. yoveli gakveTilis win<br />

is dros kargavs, roca masalebsa da gakveTilis gegmaze cdilobs. rogor SeiZleba<br />

moswavleTa CarTulobis drois maqsimumamde gazrda?<br />

18. am skolis maswavleblebi samidan ori dRis ganmavlobaSi yoveldRiuri 50-wuTiani<br />

gakveTilebidan 80-wuTian gakveTilebze gadadian. maT aRelvebT, ras gaakeTeben<br />

moswavleTa dasakaveblad 80 wuTis ganmavlobaSi da ras moimoqmedeben, Tu moswavle<br />

2-3 dRe gaacdens.<br />

19. saSualo skola moswavleTa sustebad, saSualoebad da Zlierebad dajgufebidan<br />

yvela saganSi heterogeniulr dajgufebaze gadadis. maswavleblebs afiqrebT is,<br />

Tu, ramdenad SeZleben yvela moswavlis moTxovnaTa dakmayofilebas.<br />

20. aTletur gundebSi moTamaSe moswavleebi TamaSze misasvlelad xSirad acdenen<br />

bolo gakveTils. maswavleblebi wuxan imis gamo, rom es moswavleebi SeiZleba<br />

CamorCnen danarCen moswavleebs.


literatura:<br />

Anderson, L. W. “Student Involvement in Learning and School Achievement.” California Journal of Educational<br />

Research 26 (March 1975): 53-62.<br />

Bloom, B. S. “Time and Learning.” American Psychologist 29 (September 1974): 682-688.<br />

Caldwell, J. H., W. G. Huitt, and A. O. Graeber, “Time Spent in Learning.” The Elementary School Journal 82/5<br />

(1982): 371-480.<br />

Dishaw, M. “Descriptions of Allocated Time to Content Areas for the A-B Period.” Beginning Teacher Evalua-<br />

tion Study Technical Note Series, Technical Note IV-2a. San Francisco: Far West Laboratory for Educational<br />

Research and Development, 1977.<br />

Engel, B. S. Informal Evaluation. Grand Forks, N.D.: University of North Dakota Press, 1977.<br />

Evertson, C. “Differences in Instructional Activities in High and Low Achieving Junior High School Classes.”<br />

Paper presented at the Annual Meeting of the American Educational Research Association, Boston, Mass.,<br />

April 1980.<br />

Evertson, C. “Differences in Instructional Activities in Higher- and Lower-Achieving Junior High English and<br />

Math Classes.” Elementary School Journal 82/4 (1982): 329-350.<br />

Fisher, C. W. et al. Teaching Behaviors, Academic Learning Time and Student Achievement: Final Report on<br />

Phase IH-B, Beginning Teacher Evaluation Study. San Francisco: Far West Regional Laboratory, 1978.<br />

Hillerich, R. L. “That’s Teaching Spelling???” Educational Leadership (May 1982): 615-517.<br />

Karweit, N., and R. E. Slavin, “Measurement and Modelings Choices in Studies of Time and Learning.” Educational<br />

Research Journal 18/2 (Summer 1981): 157-172.<br />

Leinhardt, G., N. Zigmond, and W. M. Corley. “Reading Instruction and Its Effects.” American Educational<br />

Research Journal 18/3 (Fall 1981): 343-361.<br />

Powell, M., and M. Dishaw, “A Realistic Picture of Reading Instructional Time.” Reading Research Quarterly<br />

(1981).<br />

Rim, E., and A. Coller. Ln Search of Nonlinear Process-Product Functions in Existing Schooling Effects Data: A<br />

Reanalysis of the First-Grade Reading and Mathematics Data from the Stallings and Kaskowitz Follow<br />

Through Study. Philadelphia: Research for Better Schools, Inc., 1982.<br />

Rosenshine, B. V. “How Time is Spent in Elementary Classrooms.” Journal of Classroom Interaction 17/1 (Winter<br />

1981): 16-25.<br />

Stallings, J. A. “Allocated Academic Learning Time Revisited, or Beyond Time on Task.” Educational Researcher<br />

9/11 (December 1980).<br />

Stallings, J. A., and D. H. Kaskowitz. “FollowThrough Classroom Observation j Evaluation, 1972-1973.” Menlo<br />

Park, Calif.n: Stanford Research Institute, 1974.<br />

dro<br />

87


6<br />

rutina<br />

romeli proceduruli rutinaa<br />

mniSvnelovani, rogor miviRoT misgan<br />

maqsimaluri sargebeli?<br />

gasagebi komunikacia da standartebi<br />

rogor SevusabamoT rutina miznebs


utina<br />

ra iqneboda yoveldRiuri cxovreba iseTi rutinis gareSe, rogoricaa adgoma da<br />

dRisaTvis momzadeba; saxlsa da samsaxurSi mniSvnelovani nivTebis povna da daxarisxeb;<br />

garkveuli ganmeorebiTi saqmeebis keTeba? sityvaSi `rutina~ vgulisxmobT<br />

nebismier ganmeorebiT movlenas an situacias, romlisTvisac, SesaZloa, arsebobdes Cveuli<br />

procedura.<br />

cxadia, rom rutina mniSvnelovania Cvens yoveldRiur cxovrebaSi. yvelas gvaqvs asobiT<br />

rutinuli saqme, romelsac meqanikurad, gaucnobiereblad vasrulebT; es saqmeebi erTmaneTzea<br />

`akinZuli~, avtomaturad sruldeba da ufro gaazrebuli da saintereso proeqtebisaTvis<br />

gviTavisuflebs dros. igive iTqmis rutinis rolze klasis cxovrebis organizebaSi.<br />

kargi rutina mniSvnelovania warmatebuli saklaso cxovrebisaTvis. roca rutina cudad aris<br />

dagegmili, mas dezorganizacia, arasaxarbielo tempi da xSirad disciplinis problemebi mohyveba.<br />

saklaso oTaxis rutina efeqtiani da gasagebi unda iyos. moswavleebma unda icodnen rutinis<br />

arsi da misi Sesruleba. winamdebare TavSi am or cnebasa da im mosazrebas SevexebiT,<br />

rom rutinas SeuZlia swavlebis xelSewyoba. rutina Tavad SeiZleba gaxdes saswavlo gegma<br />

misi konkretuli miznebisa da masSi moqceuli codnis wyalobiT.<br />

rutinis parametri klasis rutinis mraval saxeobas moicavs. zogierTi meurneobas ukavSirdeba<br />

(mag., daswreba, lanCisa da rZis xarjebis daTvla, maragis SeZena da/an movla, fexsacmelebisa<br />

da pijakebis movla, dasufTaveba, wasaxemseblis ganawileba). zogi rutina klasis<br />

biznesis marTvas ukavSirdeba (mag., gancxadebis<br />

gakeTeba, xmauris donis kontroli, oTaxidan<br />

gasvla, rigis dacva da rigSi mdgomTa raodenobis<br />

zRvrebi, gakveTilis pirvel 10 wuTSi Sesas-<br />

rulebeli saqmianoba, skamebis, makratlebis, saweri kalmebisa da sxva sagnebis mowesrigeba).<br />

zogi rutina ki SromiTs wes-Cveulebebsa da SromiTs procedurebs ukavSirdeba (mag., jdomis<br />

wesi, sityvebis marTlweris swavla, laboratoriis danadgarebis, dafis gamoyenebis procedurebi,<br />

wignze moxsenebisTvis formis SerCeva, maswavleblis mier cxrilisa da movlenaTa<br />

kalendris Semowmeba, roca moswavleebi amzadeben zepir moxsenebas an semestrul naSroms).<br />

yvela am rutinis ostaturad Sesruleba klasis organizebisa da marTvis mniSvnelovani sa-<br />

Sualebaa.<br />

gasagebi komunikacia da standartebi<br />

rutinas SeuZlia swavlebis xelSewyoba masSi<br />

moqceuli codnis wyalobiT.<br />

rutina rom maqsimalurad sargebliani iyos saWiroa maswavlebelma gasagebad asxnas misi<br />

arsi. rutinis gamoyenebasTan dakavSirebiT dasmuli SekiTxvebi, pirvel rigSi, molodins exeba:<br />

kargad ician Tu ara moswavleebma, ras moelian maTgan procedurebisa da rutinis TvalsazrisiT?<br />

ician Tu ara, ra unda gaakeTon? rutinis gasagebad axsna moicavs Semdeg<br />

91


Tavi 6<br />

aspeqtebs:<br />

92<br />

¤ pirdapiri: moswavleTa yuradRebis mipyroba uSualod ru ti naze.<br />

¤ specifikuri: axsnilia yvela mniSvnelovani detali.<br />

¤ ganmeorebiTi: imaSi dasarwmuneblad, rom moswavleebma aiTvi ses.<br />

¤ gadacemulia dadebiTi molodiniT: `Tqven amas SeZlebT~ miniSnebiT.<br />

¤ modelirebuli.<br />

¤ daJinebuli im TvalsazrisiT, rom mudmivad (gonierebis farglebSi) mivmarTavT rutinas,<br />

sanam moswavleebi daostatdebian.<br />

¤ Tanmimdevruli: gansakuTrebiT im TvalsazrisiT, rom <strong>maswavlebeli</strong> reagirebs, roca<br />

rutinis mimarT molodini ar marTldeba.<br />

molodinis parametris Sesaxeb gamoyenebuli msjeloba rutinis ZiriTadi standartebis<br />

marTebulobisa da maTi individebisa Tu jgufebis Sesatyvisobis Sesamowmebladac<br />

gamogvadgeba. amitom, molodinis standartebis msgavsad, rutinis standartebi SeiZleba qvemoT<br />

moyvanili skalis mixedviT ganvixiloT (detaluri informaciisaTvis ix. Tavi `molodini~):<br />

¤ ar arsebobs arc erTi.<br />

¤ ramdenime Tanamimdevruli standarti gamoiyeneba.<br />

¤ dabali: <strong>maswavlebeli</strong> imaze naklebs iTxovs moswavleebisagan, vidre maT SeuZliaT.<br />

¤ Zalze maRali: <strong>maswavlebeli</strong> metismetad bevrs iTxovs moswavleebisagan.<br />

¤ saSualo: standartebi Sesaferisia moswavleTa umravlesobisaTvis.<br />

¤ STamagonebel-bundovani: <strong>maswavlebeli</strong> axdens moswavleTa motivirebas, magram maTi<br />

qcevis standartebi bundovania.<br />

¤ maRali, magram keTilgonivruli: standartebi Zalze maRalia, magram moswavleebs ZaluZT<br />

maTi miRweva.<br />

akademiuri samuSaos msgavsad, maswavleblisa da moswavlisTvis mniSvnelovania, rom rutinis<br />

standartebi Seesabamebodes yoveli individisa da jgufis saWiroebebs. (ix. me-11 Tavi<br />

standartebis morgebis sxvadasxva doneebis Sesaxeb msjelobisaTvis.)<br />

am sakiTxebis amowurvis Semdeg, ukve mzad varT axal Temaze gadasasvlelad. kerZod, ra<br />

aris TviT rutina? ratom aris is aseTi da rogor SeiZleba misgan maqsimaluri sargeblis<br />

miReba?<br />

rogor SevusabamoT rutina miznebs<br />

saklaso oTaxis rutinis xasiaTi ganisazRvreba maswavleblis mier uaris TqmiT, molaparakebiT<br />

an pirdapir. SeiZleba gamovyoT maswavleblis mier rutinis gamoyenebis Svidi done:<br />

1. araviTari tradiciebi an procedurebi Sesabamisi movlenebisaTvis: maswavleblis myisieri<br />

reaqciebi.<br />

2. daugegmavad Sesrulebuli ramdenime tradicia.<br />

3. stabiluri rutina yvelaze Sesaferisi movlenebisaTvis, Cveulebriv, wvrTnis safuZvelze.<br />

4. stabiluri da maRalefeqtiani rutina yvela Sesaferisi movlenisaTvis.<br />

5. cvalebadi rutina: <strong>maswavlebeli</strong> cvlis, cdis, iyenebs alternatiul formebs.<br />

6. rutina morgebulia jgufze.


7. rutina Seesabameba individebis xasiaTs da dakavSirebulia maTs miznebTan.<br />

rutina<br />

es skala moicavs pasuxebis speqtrs kiTxvaze: ratom aris Cveni rutina swored aseTi? rutina<br />

SeiZleba efeqtianad da qmediTad emsaxurebodes zogad mizans _ SesZinos moswavleebs<br />

usafrTxoebis grZnoba garkveuli ganmeorebadi movlenebis winaswar gansazRvrisas. SeiZleba<br />

gansazRvros ufro specifikuri miznebi jgufebis an mTeli klasisTvis, rogoricaa moswavleebis<br />

mier wakiTxuli wignebis rutinulad Setana JurnalSi, raTa maT garkveuli pasuxismgebloba<br />

CamouyalibdeT Canawerebis warmoebis formaze da monawileoba miiRon wakiTxuli<br />

wignebis saerTo anbanuri saZieblis SeqmnaSi; jgufebisTvis oTaxis nawilis dasufTavebis<br />

davaleba, jgufuri pasuxismgeblobis Camoyalibebis mizniT, Sromis ganawilebis mogvareba<br />

da im individebTan urTierToba, romlebic uars amboben samuSaos sakuTari wilis Sesrulebaze.<br />

Mmaswavlebelma SeZleba Seiqmnas an moargos rutina konkretuli individebis miznebs. magaliTad,<br />

dawyebiT klasSi timma SeiZleba yoveli dRe ramdenime skamis CamoRebiT daiwyos da<br />

Semdeg xeze an Tixaze muSaobas Seudges, rasac motoruli datvirTva eqneba. ufro maRal klas-<br />

Si, roca moswavleebma rutinulad unda Seamowmon SeniSvnebis dafa dilis davalebebTan an<br />

wina samuSaos SedegebTan dakavSirebiT, klaras SeiZleba individualurad `misalmeba~, SeniSvnebis<br />

dafasTan `eskorti~, an am informaciis Semcveli sakuTari saqaRalde sWirdebodes.<br />

meaTeklasel margarets SeiZleba yuradRebis koncentraciis mizniT yoveli damoukidebeli<br />

mecadineobis Semdeg, Sedegebis Sesaxeb Canaweris warmoeba movTxovoT. marvins, organizebulobisa<br />

da gakveTilze droulad misvlis Cvevis gamomuSavebis mizniT, SeiZleba gakveTilis<br />

win jgufuri muSaobisaTvis avejis dalageba vTxovoT.<br />

proceduruli rutinis es magaliTi sxvadasxva mizans isaxavs. zogierTi Rirebul mizans<br />

_ efeqtianobas _ emsaxureba. zogi impulss ukavSirdeba; aq swored aseTi efeqtianoba igulisxmeba<br />

_ movlenebis efeqtiani dineba dayovnebis gareSe. gTavazobT erTi aseTi rutinis<br />

magaliTs:<br />

dasrulebul samuSaos vdeb Taroze `Semosulebi~; is rveulebi, romlebsac Semowmeba<br />

sWirdeba, pirvel gverdze rCeba gadaSlili. es moxsnis problemas `ra unda vuyo am rveulebs?~<br />

zogi rutina gamiznulia kognituri swavlis efeqtianobis asamaRleblad. magaliTad, akademiur<br />

swavlaze orientirebuli rutina:<br />

sityvaTa banki da sityvaTa saqaRalde moicavs im sityvebs, romelTa marTlwerac<br />

moswavleebs uZneldebaT. moswavle poulobs sityvis swor marTlweras, wers<br />

mas patara furcelze da amagrebs sityvaTa bankis kedelze dakidebul ocdaeqvsjibian<br />

(anbanis yoveli asosaTvis) nakrebSi. furclebi mogvianebiT sityvaTa<br />

mudmiv saqaRaldeSi lagdeba, marTlweraSi Semdgomi davalebis Sesasruleblad.<br />

rutinaTa mesame jgufi gviCvenebs, ra damatebiTi sargebeli SeiZleba mogvces rutinam<br />

misi gonivruli da mizanmimarTuli gamoyenebis SemTxvevaSi. aseTi rutina aaSkaravebs imas,<br />

rasac bevri `SeniRbul saswavlo gegmas~ uwodebs:<br />

arapirdapiri pirovnuli da socialuri<br />

daswavla, romelsac moswavleebi ubralod<br />

konkretul gakveTilze daswrebiT axorcie-<br />

rutiniT SeiZleba damatebiTi sargebeli _<br />

`SeniRbuli saswavlo gegma~ miviRoT.<br />

leben. `pirovnuli swavla~ gulisxmobs sakuTari Tavis an zogierTi unaris Sesaxeb raRacis<br />

gagebas, rac ufro xasiaTis Camoyalibebis da ara unar-Cvevis ganviTarebis TvalsazrisiT<br />

SeiZleba aRvweroT. `socialuri swavla~ migvaniSnebs moswavleebis mier sxva adamianebis,<br />

jgufebis, an xalxis (TanamSromloba, gaziareba) Sesaxeb raRacis gagebas. aseTi rutinis magaliTia:<br />

93


Tavi 6<br />

94<br />

me pirvel moswavles viZaxeb wasakiTxad, is, Tavis mxriv, momdevno mkiTxvels iZaxebs.<br />

am gziT erTveba moswavleTa ufro didi procentuli raodenoba da wamoi-<br />

Wreba samarTlianobisa (biWebma mxolod biWebi ar unda gamoiZaxon) da kiTxvis<br />

diferencialuri unarebis gaazrebis sakiTxebi.<br />

Cveni azriT, maswavleblebs SeZlebisdagvarad gaazrebuli da gansazRvruli unda hqondeT<br />

TavianTi `SeniRbuli~ saswavlo gegma, raSic maT swored es parametri daexmarebaT. survilis<br />

SemTxvevaSi, maswavleblebi SeZleben, rom maTeuli rutina mravali miznis samsaxurSi<br />

Caayenon.


u t i n a - S e j a m e b a<br />

1. gadaxedeT rutinis komunikaciis Tqvens mier gamoyenebul aspeqtebs. SegiZliaT<br />

Tu ara iseTi SemTxvevis gaxseneba, romelic gaamyarebs Tqvens naTqvams an qmedebas.<br />

_ pirdapiri<br />

_ specifikuri<br />

_ ganmeorebiTi<br />

_ dadebiTi molodiniT<br />

_ modelirebuli<br />

_ daJinebuli<br />

_ Tanamimdevruli<br />

2. SemoxazeT erTi Sesabamisi. standartebi, romlebsac rutina moicavs aris:<br />

arc erTi<br />

ramdenime Tanamimdevruli<br />

dabali<br />

metismetad maRali<br />

saSualo<br />

STamagonebel-bundovani<br />

3. Sesatyvisoba: SemoxazeT Sesrulebis Sesatyvisi done.<br />

araviTari rutina<br />

ramdenime daugegmavi rutina<br />

stabiluri rutina<br />

maRali, magram misaRebi<br />

stabiluri da maRalefeqtiani rutina<br />

cvalebadi rutina, alternativebi<br />

jgufis Sesatyvisi rutina<br />

individebis Sesatyvisi rutina<br />

r u t i n a - S e j a m e b a<br />

95


u t i n a - s a v a r j i S o<br />

maswavleblis repertuarSi arsebuli miznobrivi rutinis mravalferovnebis<br />

sailustraciod mocemulia magaliTebi. daaxarisxeT yoveli rutina im zogadi<br />

miznis mixedviT, romelsac, Tqveni azriT, is emsaxureba: tempi; akademiuri;<br />

pirovnuli da socialuri swavla. savarjiSo dagexmarebaT ganimtkicoT is<br />

miznebi, romelic SesaZloa sxvadasxva rutinas edos safuZvlad.<br />

dDaxarisxebis Semdeg, dafiqrdiT Tqvens mier gamoyenebul rutinaze. tempTan<br />

dakavSirebul ra rutinas iyenebT? romelia dakavSirebuli kognitur swavlebasTan?<br />

romeli uwyobs xels konkretul pirovnul an socialur swavlas? arsebobs<br />

Tu ara rutinis ufro efeqtianad gamoyenebis sxva saSualeba?<br />

qvemoT gTavazobT maswavleblis mier mowodebul ramdenime realur rutinas.<br />

(zogierT maTganze komentari frCxilebSi gavakeTeT). daaxarisxeT isini Semdegi<br />

kategoriebis mixedviT:<br />

¤ tempi<br />

¤ akademiuri<br />

¤ pirovnuli an socialuri swavleba (SemoklebiT ps)<br />

arCevanis gasaadvileblad hkiTxeT sakuTar Tavs rutinis arsisa da daniSnulebis<br />

Sesaxeb. Tqveni azriT, am sami kategoriidan es mizani romels ufro<br />

Seesabameba. SeiZleba zogierTi or kategoriasac Seesabamebodes. saWiroebis<br />

SemTxvevaSi, gadaxedeT teqstSi gamoyenebul magaliTebs. pasuxebi mocemulia<br />

am nawilis boloSi.<br />

1. `damatebiTi qula damatebiT namuSevarze: Tu moswavle adre daamTavrebs<br />

maTematikis an kiTxvis davalebas, maqvs damatebiTi `saxaliso~ davalebebi, romelic<br />

Cvens mier naswavli koncefciis ganmtkicebas an ganvrcobas emsaxureba.<br />

davalebebis nakrebs im moswavles vaZlev, romelmac pirvelma daasrula. Semdeg<br />

sxva moswavleebs veubnebi, rom damatebiTi davalebebis miReba am pirveli<br />

moswavlisgan SeuZliaT, rac garkveul damatebiT pasuxismgeblobas akisrebs<br />

pirvel moswavles da maTavisuflebs sxva jgufisTvis damatebiTi davalebebis<br />

micemisgan~.<br />

2. `roca sadme mivdivarT, win mimaval moswavles vTxov karis daWeras, romelic<br />

yvelas gaatarebs da rigis bolos dgeba. amiT gamovricxav pirvelobisTvis<br />

`brZolas~, radgan vinc pirveli iyo, bolo aRmoCndeba. xSirad arc meoreobisTvis<br />

`ibrZvian~, radgan, Cveulebriv, ramdenime karebSi gavdivarT xolme~.<br />

3. `yoveli Tvis dasawyisSi moswavleebs axal fanqars vaZlevT. gamonaklisis<br />

garda, maT axali Semdeg Tvemde aRar eZlevaT (unda iTxovon an saxlidan moitanon).<br />

amiT Tavidan vicilebT fanqrebis daudevrad dayras~.<br />

4. `moTxrobaTa saqaRaldeebi Seicavs moswavleTa namuSevrebis meoreul monaxazebs.<br />

yvela moswavles aqvs saSualeba gadaikiTxos Zveli naweri, SeamCnios<br />

winsvla da ubralod siamovneba miiRos sakuTari namuSevriT. aseve sasargebloa<br />

es saqaRaldeebi konferenciebisTvis~.<br />

5. `CemTan, rogorc specialistTan, mosul yovel moswavles aqvs saqaRalde,<br />

romelSic inaxavs dasrulebul an dasamTavrebel namuSevrebs. es saqaRaldeebi<br />

inaxeba rZis plastikur yuTSi TiToeuli jgufisaTvis muxis etiketis gamyofe-<br />

r u t i n a - s a v a r j i S o<br />

97


98<br />

biT. gakveTilis win moswavleebi iReben masalebs yuTidan. saqaRaldeebTan er-<br />

Tad SeiZleba SevinaxoT sia, romelSic miTiTebulia wakiTxuli wignebi, gamoyenebuli<br />

masalebi, gakveTilebis cxrili da sxva saWiro informacia~.<br />

6. `yovel paraskevs diliT, vjdebi moswavlesTan, romelsac winaswar virCev [savaraudod,<br />

yovel kvira sxvadasxvasTan]. Cven erTad vakeTebT [klasis] yovelkvireuli<br />

gazeTis samuSao variantis monaxazs. me vTavazob statiis monaxazs,<br />

xolo moswavle gamarTavs teqsts. Semdeg gadawers mas originalze. es moswavlisaTvis<br />

weraSi dadebiT gamocdilebas uzrunvelyofs. aris patara teqnikuri<br />

riski da ukukavSiri xels uwyobs weris sxva saxeebs~.<br />

7. `es aseve uzrunvelyofs xangrZlivi drois ganmavlobaSi periodul individualur<br />

muSaobas yovel moswavlesTan. akademiuri/saxaliso aqtivoba ki iZleva<br />

moswavlesa da maswavlebels Soris urTierTobis damyarebis saSualebas, rac<br />

mniSvnelovania kargad swavlebisTvis. is saklaso oTaxSi mcire sazogadoebis<br />

Camoyalibebis SesaZleblobasac gvaZlevs; statiebi SeiZleba Seexebodes uSualod<br />

klass, mis wevrebs, maT mierve Seqmnil nivTebs, wina kviras gadamxdar ambebs.<br />

Aamrigad, gazeTi klasis garkveul istorias qmnis da SeiZleba wlis ganmavlobaSi<br />

iqmnebodes. Yyvela mouTmenlad elodeba mis gamosvlas _ is xom maT<br />

Sesaxebaa!”<br />

8. `kidev erTi xerxi, romelic moswavleebs maTematikaSi dafaze muSaobisas exmareba.<br />

maTematikis dauxazav furclebze muSaobisas, muSaobis dawyebamde,<br />

vuxsni qaRaldis dakecvas. ase iqmneba ujrebi amocanebisTvis, rac furclis<br />

organizebaSi exmareba. es aris aseve gakveTili kvadratSi ayvanaSi~.<br />

9. `zogierTi <strong>maswavlebeli</strong> amtkicebs, rom maTematikaSi muSaoba mxolod did<br />

ujrebian qaRaldze SeiZleba, romelic moswavleebs svetebis organizebasa da<br />

sworad ganlagebaSi exmareba. Semdeg isini amcireben ujrebis zomas da TandaTanobiT<br />

amcireben ujrebiani qaRaldis gamoyenebas. isini moiTxoven, rom<br />

moswavleebma swor xazze da organizebulad imuSaon.”<br />

10. `dafaze grZelvadiani davalebebis gakvra Sesabamisi vadebiT, rac moswavleebisgan<br />

Tavisufal dros am davalebebze muSaobas moiTxovs, maT davalebis Sesrulebisas<br />

sakuTari drois organizebaze pasuxismgeblobas aswavlis. davalebaTa<br />

nusxis xSirad gadamowmeba maT mocemul droSi `Catevas~ aswavlis~.<br />

11. `es rutina miznad isaxavs, rom moswavleebmaEEEEEEEEEEEEEEEEEBMAEEEEEEBMAEEEEE iswavlon EEEETavianTi drois marTva<br />

_ proeqtebis dagegmva Semadgenel nawilebad da davalebebis dayofa<br />

drois periodebis mixedviT, raTa maT SeZlon micemul droSi Cateva. SesaZloa<br />

bavSvebma Tavidan ver SeZlon drois marTva da amitom procedurebma unda uzrunvelyos<br />

swavleba an Sesatyvisi strategiebi. strategiis pirveli nawili<br />

aris vadiani davalebis micema, rac moswavles warmatebis miRwevis saSualebas<br />

aZlevs da aseve aswavlis Rirseul damarcxebas. maswavlebelma SeiZleba dasvas<br />

kiTxvebi: `rogor/ra iswavleT am gamocdilebiT? SeZlebT Tu ara da rogor moagvarebT<br />

momavalSi msgavs problemas?~ individebisTvis am kiTxvebis dasasmelad<br />

unda momzaddes pirobebi. zogierTi <strong>maswavlebeli</strong> drodadro amowmebs,<br />

ra warmatebebs miaRwies moswavleebma grZelvadiani davalebis SesrulebaSi.<br />

maT SeiZleba Semoinaxon garkveuli Tavisufali dro an gakveTilis dro, yovel<br />

moswavlesTan Sesaxvedrad da winsvlaze sasaubrod. es mokle Semowmebebi,<br />

rogorc iTqva, emsaxureba informaciis miRebas mimdinare muSaobis Sesaxeb da<br />

zogierTi zarmaci moswavlis motivirebas muSaobis dasawyebad. amave dros es<br />

SeiZleba iyos kerZo swavlebis, axsnis an direqtivebis xelaxali micemis Ses-


aZlebloba. drois marTvisa da organizebis swavlebisas Cndeba kiTxva: Tqveneuli<br />

procedurebis ra aspeqti exmareba moswavleebs swavlaSi, garda imisa,<br />

rom maT akisrebs pasuxismgeblobas ubralod grZelvadian davalebebis SesrulebisTvis?]<br />

12. `kviraSi samjer klass aqvs Cumad kiTxvis dro. isini survilisamebr kiTxuloben<br />

wignebs, statiebs da sxva masalebs. periodis bolos im dRes wakiTxuli masalis<br />

saTauri da TariRi SeaqvT nusxaSi, romelic maT saqaRaldeSi inaxeba. me<br />

bavSvebs vawarmoebineb am Canawers da vagroveb furclebs, daaxloebiT, TveSi<br />

erTxel. es mexmareba maT arCevanze dakvirvebaSi. Tavad bavSvebs ki, vfiqrob,<br />

wakiTxulis raodenobis gacnobierebaSi exmareba. zogierTisTvis es namdvili<br />

stimulia!~<br />

13. `nusxaSi `dRevandeli samuSaoebi~ CamoTvlilia yoveldRiuri samuSaoebi [didi<br />

plakati, moswavleebis saxelebi da gvarebi, samuSaos saxeebi Tavfurcelze.<br />

moswavleebs SeuZliaT naxon TavianTi saxelisa da gvaris gaswavriv maTTvis<br />

gankuTvnili davalebebi]. es cxrili yoveldRiuri davalebebis individualizaciis<br />

saSualebaa. moswavleebs yoveldRiurad Sesasrulebeli saqmianobisTvis<br />

pasuxismgeblobas akisrebs. isini aRniSnaven davalebebs maTi dasrulebis<br />

Semdeg, rac maT TviTkontrolis unars uviTarebs~.<br />

14. `xSirad Zalze efeqtiania ramdenime moswavlisTvis klasSi individualuri<br />

muSaoba, cxrilis Sedgena. moswavles es cxrili mudam Tan aqvs da aRniSnavs<br />

imas, rac Sesruldeba. maswavlebelTan molaparakebis Semdeg moswavles aseve<br />

Seaqvs is aqtivobebi, romelTa keTebac gansakuTrebiT uyvars. cxrili SeiZleba<br />

moicavdes erTi dRidan erT kviramde periods.”<br />

15. `roca moswavleebs gakveTilze gamovarCev xolme raime gansakuTrebulis gasakeTeblad,<br />

magaliTad, ritmul instrumentze dasakravad, xSirad vcvli ar-<br />

Cevanis rutinas. monawileTa gansazRvrisTvis: (1) rigidan nomrebis mixedviT<br />

viZaxeb; (2) viwyeb klasis siis Tavidan an bolodan; (3) romlebmac ukve daukres,<br />

vTxov miscen instrumenti `wynar~ moswavles, romelsac jer ar daukravs.”<br />

16. `yovelkvireuli dasufTaveba. paraskevs, SuadRisas, moswavleebs saklaso<br />

oTaxis garkveuli nawilis dasufTavebas an mowesrigebas vavaleb. monacvleobiT<br />

vaZlev samuSaos, zogjer SeiZleba arc davavalo da am SemTxvevaSi isini<br />

TavianT merxebs an rveulebs asworeben. Sedegad sufTa, dalagebul saklaso<br />

oTaxs da TanamSromlobas viRebT~.<br />

17. `mieciT moswavleebs axali sityvebis swavlis sami variantidan erT-erTis ar-<br />

Cevani: baraTebi, sityvis dawera samjer Tavisi mniSvnelobiT an `gadasaxedi<br />

furclis~ Seqmna Tavisi mniSvnelobiT sityvis saswavlad da warmosaTqmelad.<br />

es exmareba moswavleebs, iswavlon damaxsovrebis alternatiuli gzebi da imedia,<br />

aRmoaCenen maTTvis ufro efeqtians”.<br />

18. `xSirad vamzadeb TvalsaCinoebebs drois organizebisTvis, roca moswavleebi<br />

modian da emzadebian gakveTilisTvis. slaidi SeiZleba Seicavdes testebs unarebis<br />

gasaxseneblad, miTiTebebs aqtivobisTvis, romelSic SeiZleba CarTuli<br />

iyos specialuri furclis momzadeba (e.i. mindvrebi, danomrva, a.S.) momavali<br />

samuSaosaTvis, sityvebis sia, romelic unda gadaiweron rveulebSi, an miTiTebebi<br />

specifikuri jgufuri samuSaosTvis. slaidis zeda marjvena kuTxeSi vu-<br />

TiTeb dros, roca zednadebi gamoirTveba. Mmoswavleebma ician, rom maTgan<br />

moveli slaidze miTiTebuli samuSaos dasrulebas am droisTvis.<br />

99


100<br />

19. aRmovaCine, rom es teqnika xels uwyobs gakveTilze droulad mosvlas, uzrunvelyofs<br />

moswavleTa yuradRebis koncentracias, xolo me saSualebas maZlevs<br />

mivxedo rutinul sakiTxebs ise, rom moswavleebi ar gaerTon saubarSi an sxva<br />

saqmianobiT da daviwyo gakveTili~.<br />

20. `Cems magidaze maqvs dekoratiuli Tunuqis kolofi warweriT `SeniSvnebi saxlidan~.<br />

bavSvebma kolofSi unda Cadon saxlidan wamoRebuli SeniSvnebi. es sa-<br />

Sualebas maZlevs, ar Sevwyvito saqmianoba yovel jerze, roca bavSvi SeniSvnis<br />

furcliT modis, xolo bavSvebs saSualeba aqvT damoukideblad Cadon SeniSvna<br />

yuTSi, Tu me dakavebuli var.”<br />

21. `zogierTi <strong>maswavlebeli</strong> klasSic iyenebs msgavs saSualebas maSin, roca moswavleebisTvis<br />

Znelia maswavleblis yuradRebis mipyroba an roca piradi Setyobineba<br />

aqvT, romlis dawera ufro eadvilebaT, vidre Tqma. am SemTxvevaSic<br />

maswavlebels unda axsovdes, rom periodulad Caixedos SeniSvnebis kolofSi.<br />

aseTi praqtikis regularulad gamoyenebis SemTxvevaSi, moswavleebs ar eqnebaT<br />

dabrkoleba maswavlebelTan urTierTobisas.”<br />

22. `xelovnebis oTxTvalas yovelTvis feradi fanqrebis, pastebisa da markerebis<br />

naxevari raodenoba `moaqvs~. aqtivobis mizani ganawileba da ormxrivi pasuxismgeblobaa.~<br />

23. `Cven sagangebod `viwvevT~ deficits, rom moswavleebs masTan gamklaveba vaswavloT.<br />

aseTi deficiti maswavleblisganac moiTxovs kargi Suamavlobis unars.<br />

aq upriania aqtiuri mosmena _ glaseriseuli midgoma `ris gakeTebas apireb<br />

amasTan dakavSirebiT~ (ix. Tavi `disciplina~.<br />

24. `roca erTi an ori moswavle samuSaos dasrulebis stadiaSia (es aris marTvadi,<br />

proeqtze orientirebuli klasi), xdeba axali gakveTilis gacnoba [yvelasaTvis;<br />

savaraudod <strong>maswavlebeli</strong> iTxovs yvelas yuradRebas da acnobs axal<br />

proeqts]. axali masalebi magidazea ise, rom moswavleebs SeuZliaT axali proeqtis<br />

dawyeba damoukideblad, roca Zvelis dasrulebis Semdeg. dasrulebuli<br />

produqtebi ideba karadaSi. Semdeg im bavSvebs, romelTac daasrules,<br />

dasrulebuli proeqtis momdevno logikur nabijs vuCveneb (gamdidreba).<br />

vTavazob arCevans, daiwyon axali proeqti an erTi nabijiT win waiwion axlaxans<br />

dasrulebul proeqtSi. aTidan cxra SemTxvevaSi isini sakmaod motivirebulebi<br />

arian, rom gaagrZelon Zveli proeqti~.<br />

25. `proeqtze an laboratoriul samuSaoze orientirebul kursebze procedura<br />

klass aerTianebs, maSinac ki, roca moswavleebi mniSvnelovnad gansxvavebuli<br />

tempiT muSaoben da maswavlebels saSualeba aqvs damatebiTi masala SesTavazos<br />

maT, visac sWirdeba da amcirebs gakveTilidan gakveTilze gardamavali periodisTvis<br />

damaxasiaTebel areulobas.”<br />

26. `samuSao furclebs klasSi ori konkretuli moswavle arigebs. amiT Tavidan<br />

vicilebT darigebisTvis drois dakargvas~. [SesaZloa es ori adamiani wreSi<br />

maswavleblis sapirispiro mxares ijdes erTmaneTis gverdiT da furclebis<br />

gadacema erTmaneTis sawinaaRmdego mimarTulebiT daiwyon.”<br />

27. `davalebebi isea dagegmili, rom moswavleebs erTmaneTis daxmarebis saSualebac<br />

aqvT da imavdroulad individualuri pasuxic moeTxovebaT. es xels uwyobs<br />

moswavleebs, iswavlon erTmaneTisagan da kanoniers xdis axdens klasSi<br />

Tanatolebis saubars, xdis ra mas samuSaosTan aris dakavSirebuli~.<br />

28. `erToblivi swavlis sakiTxi, davalebaTa da samuSao garemos produqtiulad


struqturireba ganxilulia me-15 TavSi.”<br />

29. `instrumentebi `musikamobilSi~ saamwyobo saxanZro brigadis stilSi rigdeba,<br />

raTa yovel moswavles hqondes instrumenti. instrumentebis moZraobis dros<br />

maswavlebels SeuZlia darCes klasis wina nawilSi da ar dakargos tempi~.<br />

30. `es yovel moswavles garkveul rolsac aniWebs, Tumca, albaT, saWiroa varji-<br />

Si, gansakuTrebiT umcrosklaselebTan, raTa bavSvma, romelsac dauvardeba<br />

instrumenti, ar gamoiwvios `sacobi.”<br />

31. `moswavleebs sworad moaqvT gakveTilze wignebi `wignebis cxrilis~ mixedviT.<br />

mizani aris wignis daviwyebis gamo Tavis marTlebis Tavidan acileba”.<br />

32. `wignebis es cxrili SeiZleba gaikras karze an sxva TvalsaCino adgilas, rom<br />

moswavleebma dainaxon Semdegi gakveTilisTvis saWiro wignebi.”<br />

33. `daCqarebis motivaciisa da imis uzrunvelsayofad, rom moswavleebma daasrulon<br />

gameorebis, aqtivobebi weriTi proeqtebisTvis gancxadebebis an saklaso<br />

dafa dayaviT (damcavi an feradi lentiT) CarCoebis iseT seriad, rom saCveneblad<br />

gamoifinos moswavlis saboloo proeqti moswavlis saxelisa da gvaris<br />

miTiTebiT. samuSaos daamTavrebisa da Semowmebis Semdeg moswavleebs ufleba<br />

aqvT, gamofinon namuSevari maT pirad CarCoSi. es marTlac kargi ideaa! moswavleebs<br />

Zalian surT CarCoebis Sevseba~.<br />

34. `ori gogona an biWi monacvleobiT aris pasuxismgebeli diliT daswrebis aRricxvaze.<br />

es aviTarebs pasuxismgeblobasa da TanamSromlobas, me ki diliT moswavleebTan<br />

araoficialuri saubris saSualebas maZlevs da SemiZlia gavigo<br />

moswavlis cxovrebaSi bolo periodSi momxdari mniSvnelovani faqti~.<br />

35. `aq mniSvnelovania maswavleblis mizani: saswavlo dRis pirveli 5-10 wuTi ar<br />

dauTmos menejerul sakiTxebs da SeZlos individualuri kontaqtis damyareba<br />

moswavlesTan. am kontaqtis mizani SeiZleba iyos urTierTobis damyareba,<br />

informaciis miReba an yuradRebis momTxovni moswavlis `winaswar~ dakmayofileba,<br />

rom mogvianebiT aRar dasWirdes yuradRebis mipyroba da ar Seaferxos<br />

klasis ritmi.”<br />

36. `kviraSi an or kviraSi erTxel vatareb latareas da samuSaos vunawileb Cems moswavleebs.<br />

arCevanis mTeli procesi dakavSirebulia ariTmetikasTan, SansTan,<br />

arCevanTan, kiTxvasTan da a.S.”<br />

37. `skolis an mSoblebisTvis gamarTuli musikaluri warmodgenisas sruldeba<br />

Semdegi wesebi: (1) monawileebi midian erTi saaTiT adre da ikribebian erT<br />

oTaxSi makiaJisa da kostiumis bolo StrixebisTvis; (2) warmodgenamde auditoriaSi<br />

uSveben mxolod scenis menejers, ganaTebisa da scenis specialistebs;<br />

(3) roca yvela mzadaa, rolSi Sesasvlelad mRerian simRerebs warmodgenidan,<br />

iwyeben solo simRerebs, magram ar amTavreben; (4) warmodgenis dros yvela, vinc<br />

araa scenaze im wuTas, rCeba oTaxSi da ara scenis ukan an derefanSi; (5) yvela<br />

cdilobs iyos wynarad da ar ixmauros; (6) yvela mTavari rolis Semsrulebeli<br />

pasuxismgebelia sakuTari mxardamWeris gamo; (7) yoveli moswavle pasuxismgebelia<br />

sakuTar kostumze warmodgenis dawyebamde, misi damTavrebis Semdeg da<br />

mis Semdeg.”<br />

38. am kriteriumebis Sesruleba maqsimalurad kargi warmodgenis garantiaa~.<br />

39. `nebismieri statia adgilobrivi gazeTebidan, romelmac SeiZleba daainteresos<br />

moswavleebi an Seicavs maT saxelebsa da gvarebs, ikvreba gancxadebebis<br />

101


102<br />

dafaze. me aseve vakrav lanCis yovelkvireul menius, bavSvebisTvis saintereso<br />

sxvadasxva karikaturas, suraTs an leqss. bavSvebsac SeuZliaT moitanon samagrebi<br />

gasakvrelad. bavSvebs eamayebaT TavianTi saxelebisa da gvarebis danaxva<br />

dabeWdili saxiT. aqve SeiZleba gamovakraT maTi namuSevrebic~.<br />

40. [bolo fraza _ `gamovakraT maTi namuSevrebic~ _ am proceduras kognitur<br />

kategorias aniWebs. Tumca es yvelaferi SeiZleba saklaso oTaxSi sazogadoebis<br />

Camoyalibebis TvalsazrisiTac ganvixiloT. dafa karTan kidia, mas xSirad<br />

xedaven da is saubris Temaa maSin, roca moswavleebi dgebian rigSi an ubralod<br />

Semodian oTaxSi. is erTgvari saubris stimulatoria. es wamoWris zogadad<br />

gamofenis sakiTxs da gvibiZgebs, miviRoT misgan maqsimaluri sargebeli, garda<br />

unar-Cvevebis ganmtkicebisa da mimzidvelobisa.”<br />

41. `roca moswavleebi CarTuli arian sxvadasxva aqtivobaSi, vsargeblob momentiT,<br />

swrafad gadavxedav oTaxs da viniSnav [furcelze] sad da visTanaa TiToeuli<br />

bavSvi. amiT konkretul informacias viReb bavSvebis mier masalebisa da<br />

megobrebis arCevis Sesaxeb. SemiZlia davinaxo, rogor formirdeba aqtivobis<br />

modelebi. es aseve miRviZebs konstruqciuli winadadebebis alRos da zogad<br />

aqtivobaSi da/an bavSvebTan gansxvavebuli koncefciis Setanis survils~.<br />

42. `SeniSvnebis Casawerad da Canawerebis sawarmoeblad klasis doneebis mixedviT,<br />

SeiZleba gamoviyenoT epizodebis rveulebi. am SemTxvevaSi maswavlebels ar<br />

uwevs drois Semonaxva dRis bolos, raTa dajdes da Caiweros sxvadasxva epizodebTan<br />

dakavSirebuli SeniSvnebi yovel moswavleze. mimdinare TariRi ewereba<br />

sias rveulSi da rCeba gadaSlili karadis, Taros an magidis Tavze. maswavleblebi<br />

weren sityvebs an frazebs moswavleebis saxelebisa da gvarebis gaswvriv.<br />

SeniSvnebi SeiZleba exebodes aqtivobebs, saqciels, unarebis saWiroebebs<br />

an TiTqmis nebismieri saxis qmedebas. Tu guSindeli dRis siis ukana mxare<br />

gamoiyeneba dRevandeli dRis gegmebis Casawerad an dasablokad, rveulis funqcia<br />

SeiZleba gaormagdes da gaxdes gegmebis wignic. SeniSvnebma moswavleTa<br />

saxelebisa da gvarebis gaswvriv SeiZleba maswavlebels konkretul moswavlesTan<br />

dagegmili saqmianoba Seaxsenos. isini TariRebis mixedviT moswavlis<br />

warmatebis mimdinare da Semajamebel Canawersac Seicavs. es aris monacemTa<br />

mdidari baza, romlis miRebac Znelia nebismieri sxva gziT da Zalian sasargebloa<br />

Sexvedrebis dros.”<br />

43. `Tu oTxi wyvilis an sxvagvar cekvaSi CarTulia sapirispiro sqesis partniori,<br />

vuxsni, rom: (1) biWebs TiToeul kvadratSi pirveli, meore, mesame da meoTxe adgilis<br />

Sevsebas vTxov; (2) Semdeg nomrebis mixedviT viZaxeb gogonebs da vTxov<br />

konkretul kvadratSi dadgomas im biWTan, romelsac aqvs Sesabamisi cifri; (3)<br />

yoveli cekvis Semdeg gogonebi gadadian sxva kvadratSi, magram inarCuneben<br />

imave cifris pozicias; (4) aravis aqvs ufleba gaakeTos Seuracxmyofeli komentarebi<br />

Tavisi an sxvisi partnioris Sesaxeb; (5) aravis vaZaleb cekvas; (6) moswavleebs,<br />

romlebic ar monawileoben, varwmuneb, rom SeuZliaT Semdeg gamovidnen<br />

da Tavad Seqmnan axali kvadrati an airCion partniori im wyvilidan, romelmac<br />

ukve icekva. es procedurebi xels uwyobs erTmaneTisTvis angariSis gawevas,<br />

gansakuTrebiT iseT situaciaSi, roca pirvelad cota uxerxulad grZnoben<br />

Tavs sapirispiro sqesTan siaxlovis gamo~.


1: tempi da akademiuri<br />

2: tempi<br />

3: ps<br />

4: akademiuri swavleba<br />

5: tempi<br />

6: ps da akademiuri swavleba<br />

7: akademiuri swavleba<br />

8: ps<br />

9: akademiuri swavleba<br />

10: ps<br />

11: tempi<br />

12: ps<br />

13: akademiuri swavleba<br />

14: tempi<br />

15: tempi<br />

16: ps<br />

17: tempi<br />

18: tempi<br />

19: ps<br />

20: tempi<br />

21: tempi<br />

22: akademiuri swavleba da ps<br />

23: ps da tempi<br />

24: akademiuri swavleba<br />

25: tempi<br />

26: akademiuri swavleba da ps<br />

27: tempi<br />

28: ps da tempi<br />

k i T x v a r i s p a s u x e b i<br />

103


Tavi 6<br />

104<br />

literatura:<br />

Randolph, N., and W. Howe. Self-Enhancing Education. Palo Alto, Calif.: Stanford Press, 1966.<br />

Taylor, J. Organizing the Open Classroom – A Teachers’ Guide to the Integrated Day. New York: Schocken<br />

Books, 1972.<br />

gansakuTrebuli SeniSvna<br />

Cven vafasebT im maswavlebelTa wvlils, romelTac gamoiCines keTili neba da<br />

gagviziares mosazreba zogierTi maTeuli rutinis Sesaxeb: nedain biSopi, stiv boberi,<br />

pegi baulbai, jef levini, en lindsei, barbara lifStadti, beti miurei, devid<br />

negrini, loren robinsi, seli springeri, jin Stameli, bil teiti, alan tikocki da<br />

jo volSi.


7<br />

disciplina<br />

rogor mivudgeT Zalze jiut<br />

moswavleebs?<br />

mizezebi<br />

molodinebi da Sedegebi<br />

moswavleTaTvis kontrolisa da<br />

pasuismgeblobis dakisreba<br />

disciplinis eqvsi modeli<br />

Sesabamisoba<br />

reaqcia araswor saqcielze


I nawiliM<br />

Sesavali da mimoxilva<br />

disciplina<br />

,,ra unda gavakeToT imisaTvis, rom moswavleebma imuSaon, dro ar flangon da xeli ar<br />

SegviSalon?~ es disciplinis parametris yvelaze mniSvnelovani sakiTxia da bevr <strong>maswavlebeli</strong><br />

did energias xarjavs mis gadasaWrelad; zogi sulac Tavs anebebs swavlebas, roca aRmoaCens,<br />

rom Tavs ver arTmevs disciplinis sakiTxebs. udavoa, rom kargi disciplina kargi<br />

ganaTlebis wina pirobaa; mTeli Cveni codna unda gamoviyenoT, rom udisciplinobis gamo<br />

maswavleblisa da moswavlis energiis fuW xarjvas bolo movuRoT. codnac gvaqvs da unaric<br />

Segvwevs, rom es sakiTxi movagvaroT da im sakiTxze gadavideT, romelic ufro metad ainteresebs<br />

maswavlebelTa umravlesobas: ,,rogor CamovayaliboT moswavleebSi TviTdisciplina da<br />

pasuxismgebloba?~<br />

am TavSi orive sakiTxs ganvixilavT, Tumca pirveliT daviwyebT. Tu moswavleebi uyuradRebod<br />

arian da xels gviSlian, amis mizezi qvemoT CamoTvlilTagan erTi an ramdenime<br />

SeiZleba iyos:<br />

1. cudi zogadi menejmenti (yuradReba, tempi, sivrce, dro, rutina, pirovnuli ur-<br />

TierTobis damyareba);<br />

2. Seusabamo samuSao _ metismetad Zneli, metismetad advili an moswavleTa swavlis<br />

stilisaTvis Seusabamo (miznebi, swavlis gamocdileba);<br />

3. mosawyeni swavleba (swavlis gamocdileba);<br />

4. damabneveli swavleba (sicxade);<br />

5. bundovani molodinebi da Sedegebi (molodini);<br />

6. moswavlis mier umweobis SegrZneba;<br />

7. fizikuri mizezebi;<br />

8. mosalodneli qcevis Sesrulebis arcodna;<br />

9. RirebulebaTa konfliqti;<br />

10. moswavleTa Tanamdevi mZime emociuri tvirTi (mag., sxva adamiani arwmunebs, rom ver<br />

miaRwevs warmatebas).<br />

sqema 7.1 warmogvidgens am mizezebsa da zogierT indikators. modiT, swrafad gadavxedoT<br />

10 mizezs, xolo ramdenime ufro mniSvnelovani detalurad ganvixiloT.<br />

107


Tavi 7<br />

pirveli oTxi mizezi dakavSirebulia sxva iseT parametrebTan, romelTagan zogierTi ukve<br />

ganvixileT. klasis menejmentis ZiriTadi parametrebis (yuradReba, tempi, sivrce, dro, rutina,<br />

pirovnuli urTierTobis damyareba) ugulebelyofas Sedegad disciplinis problemebi<br />

mohyveba. es is parametrebia, romelTac pirvel rigSi unda mivaqcioT yuradReba klasSi disciplinis<br />

problemebis gaCenisas, radgan usaqmod darCenili bavSvebi yovelTvis pouloben<br />

energiisa da SemoqmedebiTobis gamovlenis formebs da advili SesaZlebelia, es formebi miuRebeli<br />

aRmoCndes. (xangrZlivi mowyenilobis dros celqoba, albaT, gonebrivi sijansaRisa<br />

da fizikuri sicocxlisunarianobis niSania normalur bavSvebSi). amrigad, sivrcis, drois,<br />

tempisa da pirovnuli urTierTobis Camoyalibebis kompetenturi marTva kargi saqcielis<br />

wina pirobas qmnis. da piriqiT, maTi umarTaoba gonebagafantulobis, fragmentaciis, usaqmurobisa<br />

da guliswyromis pirobaa.<br />

am parametrebis kargad marTvis SemTxvevaSic ki, darwmunebuli unda viyoT, rom samu-<br />

Sao bavSvebis Sesatyvisia (miznebi). metismetad Zneli an metismetad advili samuSao imedgacruebis<br />

an mowyenilobis _ xelSemSleli qcevis wina pirobas safrTxes qmnis.<br />

saklaso garemo SeiZleba calkeuli moswavlisaTvis Seusabamo iyos da misma mcire cvlilebam<br />

SeiZleba Seamciros an aRmofxvras maTi problemebi. yvelaze aSkara cvladi klasSi<br />

struqturis xarisxia (Colarruso 1972). kargad struqturirebuli garemo moswavleebs nakleb<br />

arCevans utovebs imis Taobaze, ra aqtivoba Seasrulon, rodis, visTan da romel oTaxSi. cudad<br />

struqturirebul garemoSi (romelic, yvelafris miuxedavad, SeiZleba kargad dagegmili<br />

da organizebuli iyos) moswavleTa meti moZraoba da meti moqnilobaa im TvalsazrisiT,<br />

vin ras akeTebs da rodis. farTo arCevanis gamo moswavleebi ufro metad ageben pasuxs pirad<br />

ganrigze. amis msgavsad, moswavleebs smeniTi da mxedvelobiTi stimulaciis xarisxis kontrolic<br />

SeuZliaT. ,,maswavleblis efeqtianobis wvrTnaSi~ tomas gordons (Thomas Gordon<br />

1974) garemos modificirebis sxva gzebic aqvs warmodgenili (kategoriebSi `gamdidreba~, `ga-<br />

Raribeba~, `SezRudva~, `gazrda~, `gadawyoba~, `gaadvileba~ da `sistematizacia~). moswavleTa<br />

qcevis gaumjobesebis gzebis Ziebisas, unda gadavxedoT Cvens mier maTTvis Seqmnili garemos<br />

Sesabamisobasac. saWiroa, davfiqrdeT, xom ar uwyobs (SeSlis nacvlad) es garemo xels<br />

problemebs. garemos Secvlis mizani misi imgvarad mowyobaa, rom gaviTvaliswinoT bavSvebis<br />

sisusteebi da xeli SevuSaloT usaqcielobas.<br />

dabolos, zogierT klasSi gakveTilis erTi da imave formatis an aqtivobaTa struqturebis<br />

(zedmeti swavleba, zedmeti davalebebi) yoveldRiuri gamoyenebac SeiZleba gaxdes<br />

mowyenilobisa da arasasurveli qcevis mizezi. sirTuleebi kargi zogadi menejmentisa da<br />

misaRebi sirTulis swavlebis SemTxvevaSic ki SeiZleba iyos.<br />

108


fizikuri<br />

mizezebi<br />

moswavlis<br />

mier umweobis<br />

gancda<br />

bundovani<br />

molodinebi<br />

da Sedegebi<br />

damabneveli<br />

swavleba<br />

(sicxade)<br />

mosawyeni<br />

aqtivobebi<br />

cudi tempi Seusabamo<br />

samuSao (miznebi)<br />

mizezi SesamCnevi<br />

Sedegi<br />

mZime emociuri<br />

tvirTi<br />

(mag., dabali<br />

TviTSefaseba)<br />

mosalodneli<br />

saqcielis<br />

Sesrulebis<br />

arcodna<br />

RirebulebaTa<br />

konfliqti<br />

droisa da<br />

sivrcis cudi<br />

menejmenti<br />

cudad<br />

Camoyalibebuli<br />

pirovnuli<br />

urTierToba<br />

carieli<br />

gamoxedva,<br />

dumili,<br />

uamravi<br />

SekiTxva<br />

drois<br />

flangva<br />

avtoritarizmi<br />

fuWad<br />

gatarebuli<br />

dro,<br />

dayovneba<br />

araTanamimdevruloba<br />

igiveoba<br />

mudmivad xelis<br />

SemSleli<br />

moswavle<br />

xSiri dasja<br />

xelis SeSla,<br />

celqoba,<br />

adekvaturi<br />

daxmarebis<br />

ararseboba<br />

gaugebroba,<br />

konfliqtebi<br />

maswavlebelsa da<br />

moswavles Soris<br />

eSmakuri<br />

SekiTxvebi,<br />

SeniSvnebi,<br />

uyuradReboba,Secbuneba,yvirili<br />

mowyenili<br />

moswavlis<br />

gancda<br />

gulgatexili<br />

mousvenari<br />

dabneuli<br />

damarcxebuli,<br />

warumatebeli<br />

gabrazebuli an<br />

ganmartoebuli<br />

usamarTlobis<br />

gancda<br />

ganawyeneba<br />

daZabuloba<br />

an sibraze<br />

damunjebuli,<br />

gulgatexili<br />

an mowyenili<br />

gonebagafantuli<br />

disciplina<br />

sqema 7.1: araswori qcevis mizezebi<br />

yuradReba miaqcieT, rom pirveli oTxi mizezi dakavSirebulia wina TavebSi ganxilul sxva parametrebTan<br />

109


Tavi 7<br />

ufro seriozuli da ufro xSiri mizezia bundovani molodinebi da Sedegebi; maswavlebelsa<br />

da moswavleebs Soris SeiZleba mkafiod ar iyos gansazRvruli urTierTgagebis rTuli<br />

qseli. TiTqmis yvela maswavlebels, romelsac disciplinis problemebi aqvs (da ara ubralod<br />

erTi jiuti moswavle hyavs) daxmareba sWirdeba. meore nawilSi detalurad ganvixilavT am<br />

qselis Camoyalibebis ZiriTad gzebs.<br />

skolebi, rogorc institutebi armias, cixesa da saavadmyofos hgavs, radgan iq moswavleebi<br />

mudam umweod grZnoben Tavs. xSirad skola ewinaaRmdegeba ZiriTad adamianur moTxovnilebas,<br />

akontrolos sakuTari bed-iRbali, radgan umniSvnelo (zogjer ki araviTar) adgils<br />

utovebs iniciativas, gadawyvetilebis miRebasa da liderobas. pasiurebisaTvis am uflebis<br />

warTmeva diskomforts ar iwvevs, Tumca bavSvebis umravlesobaSi ukan daxevis survils aCens.<br />

Tu Zalauflebas `ostaturad~ gamoviyenebT, aseTi moswavleebis gakontrolebasac Sev-<br />

ZlebT, magram imavdroulad skolasac SevaZulebT da swavlasac. es ki Tavisufali skolis<br />

umaRlesi mizani ar gaxlavT; swavla xSirad rTuli saqmea, is sxvebis mier micemuli davalebebis<br />

Sesrulebas moiTxovs, rac, bunebrivia,<br />

yovelTvis saxaliso ar aris. maswavleb-<br />

skolebi, rogorc institutebi armias, cixesa<br />

els maRali akademiuri standartebis erTi<br />

da saavadmyofos hgavs, radgan iq moswavleebi<br />

iotis daTmobis gareSec SeuZlia klasis ise<br />

mudam umweod grZnoben Tavs.<br />

struqturireba, rom moswavleebma mimdinare<br />

movlenebis garkveuli Tanamflobeloba<br />

da Tanakontroli igrZnon. Tu moswavleebSi umweobis SegrZnebas yuradRebiT ganvixilavT,<br />

vnaxavT, rom mis dasaZlevad gadadgmuli yoveli nabiji qcevis menejmentis sakiTxebsac<br />

gvigvarebs, radgan bavSvebis energias swori gziT warvmarTavT. am Tavis III nawilSi warmogidgenT,<br />

rogor SeuZlia maswavlebels amis gakeTeba.<br />

zogjer, erTi SexedviT uyuradRebo moswavleebs ubralod smenis problemebi aqvT<br />

xolme. isini miTiTebebs imitom ki ar asruleben, rom ocneboben, an maswavleblis gabrazeba<br />

surT, aramed, ubralod SecdomiT igeben sakvanZo sityvebs. iseTi `uyuradRebo~ moswavleebic<br />

viciT, romelTac smenis defeqtis diagnozi dawyebiT skolaSi swavlidan 2,5 wlis Semdeg<br />

dausves da maTi qcevis modifikaciasa da sxva mniSvnelovan strategiebze didi dro da energia<br />

daixarja. amrigad, ubralod darwmunebulebi unda viyoT, rom bavSvebis usaqcielobasa<br />

da sijiutes fizikuri mizezebi ar udevs safuZvlad. es mizezebia: mxedveloba, organuli<br />

hiperaqtivoba, farisebri jirkvlis problemebi da sxv.<br />

bavSvebs skolaSi manerebTan erTad sxvagan naswavli kognituri unar-Cvevebic moaqvT.<br />

sirbilis gareSe mwkrivSi CadgomasTan, miTiTebebis mosmenasTan, xazis gaswvriv faqizad<br />

werasTan an nivTebis mowesrigebasa da alagebasTan dakavSirebiT Cveni molodinebi SeiZleba<br />

ubralod imitom ar marTldeba, rom bavSvebma ar ician, rogor gaakeTon es yvelaferi! faqtia,<br />

rom zogierTma skolamdelma konkretul situaciaSi ar icis, ratom unda iaros da ar<br />

unda irbinos (sxva sityvebiT rom vTqvaT, maT ar ician winaswar rogor gansazRvron Sedegebi,<br />

akontrolon impulsebi an dagegmon fizikuri moZraobebi). isic faqtia, rom zogierTma mozardma<br />

ubralod ar icis, rogor daaxarisxos nivTebi, raTa daaCqaros alageba, kidev ufro<br />

naklebad icis am dros droisa da moZraobebis dagegmva. aseT SemTxvevebSi qcevis nabij-nabij<br />

swavleba xelis SemSleli saqcielis aRmofxvris saSualebaa. fuWia moswavleTa motivirebis<br />

mcdeloba, gaakeTon iseTi ram, risi instrumentebic ara aqvT. Cveni vfiqrobT, rom maswavlebels<br />

SeiZleba ubralod gamorCes es detalebi. mas SeiZleba arasodes mouvides TavSi azrad,<br />

rom TandaTan gamkacrebuli muqarisa da dasjis saTave, ubralod, ucodinarobaa. maswavleblebs<br />

vurCevT, rom kargad Seiswavlon moswavleebi. xSirad maswavleblebi iseT unarebs<br />

varaudoben, romlebic ar aris moswavleTa qcevis repertuarSi. am SemTxvevaSi saWiroa sasurveli<br />

qcevis `Setana~ moswavleTa repertuarSi. amrigad, qcevis problemebis mqone klas-<br />

Tan an individTan urTierTobisas, pirvel yovlisa, pasuxi unda gaeces kiTxvas: `ician Tu ara<br />

110


maT, rogor gaakeTon is, ris gakeTebasac vTxovT?~<br />

disciplina<br />

rezistentuli saqcielis safuZveli SesaZloa maswavleblebsa da moswavleebs Soris kulturuli<br />

gansxvavebebi iyos. es mizezi, iSviaTobis miuxedavad, realuria da unda gaviTvaliswinoT<br />

im klasebSi, sadac moswavleTa saojaxo cxovrebas mZlavri eTnikuri fesvebi aqvs<br />

gadgmuli sxva kulturaSi.<br />

zemoxsenebul kiTxvebze pasuxis gacemis mcdelobis miuxedavad, yvelaze rTuli is gaxlavT,<br />

rom SesaZloa ramdenime moswavle uars ambobdes swavlaze da, ama Tu im mizeziT,<br />

skolaSi ar asrulebdes Tavis funqcias. isini SeiZleba iyvnen pasiurebi da arakontaqturebi,<br />

iqceodnen uxeSad da araTanamimdevrulad. am Tavis bolo nawilSi swored am problemur umciresobas<br />

ganvixilavT. rezistentul moswavleebTan urTierTobis sul mcire eqvsi ZiriTadi<br />

strategia arsebobs, romlebic, sworad misadagebis SemTxvevaSi efeqtiania. Cveni mizania<br />

CavwvdeT maT arss, gavigoT, rogor unda gamoviyenoT da mivusadagoT es strategiebi konkretul<br />

bavSvs. Tqven mogecemaT saSualeba, gaifarTovoT rezistentul moswavleebTan urTier-<br />

TobisaTvis saWiro codna; SegiZliaT aiTvisoT repertuari, romelsac gamoiyenebT rogorc<br />

resurss. Tqven mogeTxovebaT, yuradRebiT SeiswavloT moswavleebi da gaxdeT praqtikosi<br />

diagnostikosi, raTa sworad SearCioT reaqcia Tqveni repertuaridan. strategiebis moswavleebze<br />

morgebis utyuari formulebi ar arsebobs, magram arc eqsperimentsa da mcdelobaze<br />

brmad damokidebuli varT. mdidari informacia gvaqvs konkretul bavSvTan muSaobis Taviseburebebze,<br />

magram es codna rom Tqvens moswavleebTan gamoiyenoT, bevri unda imuSaoT. Cven<br />

eqvsive strategias ganvixilavT da vnaxavT, rogor SeiZleba maTi morgeba calkeul moswavleze.<br />

es strategiebia: qcevis modifikacia, TviTanalizis wvrTna, pirovnuli gavlena, logikuri<br />

Sedegebi, realobiT Terapia da maswavleblis efeqtianobis wvrTna. yovel strategias<br />

hyavs Tavisi inteleqtualuri `mSobeli~, centraluri figura, romelmac Tavi mouyara da<br />

vrclad dawera mis Sesaxeb arsebuli informacia (garda qcevis modifikaciisa, romelsac imdeni<br />

mSobeli, deida, mamida, bicola, biZa da deidaSvil-mamidaSvili da biZaSvili hyavs, rom<br />

erTis gamorCeva Znelia). yoveli strategia mkveTrad gansxvavebulia. TiToeul maTgans aqvs<br />

maswavleblisTvis nabijebis konkretuli seria da xelis SemSleli moswavleebis saqcielze<br />

reaqciis xerxi.<br />

Cveni azriT, eqvsive strategia kargia sworad gamoyenebis SemTxvevaSi _ arc erTi ar aris<br />

arsebiTad ukeTesi romelime sxvaze. metic, gvaqvs safuZveli virwmunoT, rom SegviZlia eqvsidan<br />

Sesatyvisi arCevanis gakeTeba, gansakuTrebulad rezistentuli moswavleebisTvis misi<br />

morgeba eqsperimentebis gareSe. IV nawilSi, pirvel yovlisa, eqvsive strategiis bunebas gavaanalizebT,<br />

xolo Semdeg detalurad davamuSavebT TiToeulis komponentebs da Semdgomi<br />

SeswavlisaTvis saWiro literaturul wyaroebs mogawvdiT. dabolos, logikurad davasabuTebT<br />

konkretuli moswavlisaTvis strategiis arCevis principebs.<br />

axla ufro Rrmad SeviswavliT araswori qcevis 10 mizezidan ramdenimes. am Tavis II<br />

nawilSi ganxilulia, Tu rogor Camoyalibda molodinebisa da Sedegebis efeqtiani sistema.<br />

III nawilSi ganxilulia, rogor unda ganvuviTaroT moswavleebs saklaso cxovrebaSi Tanakontrolisa<br />

da Tanagavlenis gancda da Sedegad, bavSvebis skolaSi, rogorc sazogadoebaSi<br />

monawileobis wvlilis gazrdiT, SevamciroT disciplinis problemebi. IV nawilSi aRwerilia<br />

disciplinis eqvsi modeli ukiduresad rezistentuli moswavleebisaTvis da maTi sworad Se-<br />

Tanawyobis konkretuli SemTxvevebi.<br />

111


Tavi 7<br />

112<br />

II nawili<br />

molodinebisa da Sedegebis sistema<br />

wesebi da maTi Sesabamisi qcevis Sedegebi sakmarisad mkafio da konkretulia Tu ara CemTvis<br />

da Cemi moswavleebisaTvis?<br />

am kiTxvaze pasuxis gacemis wina piroba is aris, rom moswavleebs naTeli da araorazrovani<br />

warmodgena hqondeT imaze, Tu rogor saqciels moelian maTgan. am informaciis gadasacemad<br />

uamravi gza arsebobs: pirdapir Tqma, cxrilis gakeTeba, moulodnelad problemis wamoWra<br />

an klasis Sexvedris dros wesebze SeTanxmeba. xandaxan molodini sistemis saxiT oficialur<br />

wesebad da saboloo formiT ar aris Camoyalibebuli, magram mas maswavleblis reaqciis<br />

mixedviT Tanamimdevrulad ecnobian moswavleebi. nebismier SemTxvevaSi, moswavleTaTvis<br />

molodinis arsi naTeli da konkretuli unda iyos, raTa Tavidan aviciloT gaugebroba (an<br />

kamaTi). SesaZloa, gancxadeba `Cumi kiTxvis droa~ ar kmarodes da klass siCumis ganmarteba<br />

dasWirdes. siCume sruli siCumea, Tu CurCuli an wynari saubari? SeuZliaT moswavleebs am<br />

gansxvavebaTa danaxva da qcevis kontroli? Tu `siCume~ sinamdvileSi `wynars~ niSnavs, maSin,<br />

albaT, mas `siCume~ ar unda vuwodoT da, piriqiT. ras niSnavs gakveTilze droulad misvla?<br />

ara umetes ori wuTiT dagvianebas, zaris dros oTaxSi yofnas, ubralod adgilze yofnas Tu<br />

adgilze gakveTilisTvis mzadyofnas? sad aris gavlebuli es sazRvrebi ufro naklebmniSvnelovania,<br />

vidre maTi mkafiod Camoyalibeba. ar unda arsebobdes eWvi imasTan dakavSirebiT,<br />

rodis dairRva wesi.<br />

mendleri da kurvini (Mendler & Curwin 1983) aRweren wesebis dadgenaSi moswavleTa CarTvis<br />

(e.w. `socialur kontraqtis~) mravalmxriv strategias, rac wesis raobasTan dakavSirebiT<br />

nebismier eWvs ebrZvis. maswavleblis mier savaldebulod misaRebi wesebis Camoyalibebis Semdeg,<br />

moswavleebi mcire jgufebad muSaoben qcevis am wesebis Sedegebis ganxilvaze. (magali-<br />

Tad, `wesi: maswavlebelma unda gamoiZaxos moswavle saxeliT. wesis darRvevis SemTxvevaSi: a)<br />

maswavlebels axseneben wess, b) <strong>maswavlebeli</strong> ixdis bodiSs~. `wesi: maswavlebelma individualurad<br />

unda gaasworos moswavleTa namuSevrebi. wesis darRvevis SemTxvevaSi: <strong>maswavlebeli</strong><br />

moswavleebs waukiTxavs or Tavs im wignidan, romelsac amJamad kiTxulobs~). mendleri da<br />

kurvini ganmartaven:<br />

yvela wessa da mis Sedegs ganixilavs klasi, raTa uzrunvelyofili iyos maTi raobis<br />

swori gageba. rolebis Sesruleba xSirad sasargeblo strategiaa wesisa da Sedegis<br />

zusti mniSvnelobis sailustraciod. magaliTad, zogierT moswavles surs, rom<br />

maswavlebelma ar iyviros. maswavleblisTvis mniSvnelovania, isaubros ufro da<br />

ufro xmamaRla, sanam miiRweva SeTanxmeba imasTan dakavSirebiT, Tu ra aris yvirili<br />

(Mendler and Curwin 1983, gv. 73).<br />

Semdeg mimdinareobs gadawyvetilebis miRebis saguldagulo procesi, romlis drosac<br />

<strong>maswavlebeli</strong> da moswavleebi wyveten, SeTavazebuli wesebidan da Sedegebidan romeli<br />

Seva kontraqtSi. (detaluri informaciisaTvis ix. mendleri da kurvini, gv. 73-74) dabolos,<br />

moswavleebi abareben gamocdas kontraqtis codnaSi. klasSi privilegiis mopoveba testirebaSi<br />

100 quliT xdeba! socialuri kontraqtis es axleburi procedura ramdenime mizans emsaxureba:<br />

pirveli, moswavleTa mier wesebis SemuSaveba sasargebloa maTi Sesrulebis TvalsazrisiT;<br />

meore, kontraqtis codnis Sesamowmebeli testi da misi Sedegebis kavSiri klasSi<br />

privilegiis mopovebasTan, xazs usvams kontraqtisa da wesebis mniSvnelobas.<br />

gadavcemT Tu ara dadebiT molodins?<br />

saWiroa molodini gavimeoroT, Tanac xSirad. aRmoCnda rom, zogierTi <strong>maswavlebeli</strong>, gansakuTrebiT<br />

saswavlo wlis dasawyisSi, xSirad umeorebs da axsenebs moswavleebs molodins,


disciplina<br />

riTac Tavidan icilebs arasasurvel qcevas. magaliTad, `axla kabinetSi mivdivarT. Tqveni<br />

azriT, ra gvelodeba iq? ra unda gavakeToT? ra unda gaviTvaliswinoT Cvens qcevaSi?~ an:<br />

`kargiT, axla mzad varT sportul darbazSi wasasvlelad. raze vfiqrobT, roca darbazSi<br />

varT? ratom?~<br />

dadebiTi molodinis damokidebuleba maswavlebelma SeiZleba Yim sityvebiT gaamyaros,<br />

romliTac moswavles mimarTavs. aseT pozitiur molodins ori aspeqti aqvs. pirvelSi SeniRbulia<br />

kiTxva, `ratom unda gaakeToT es aucileblad~, romelsac <strong>maswavlebeli</strong> pirdapir ar<br />

ambobs, magram gadascems JestebiTa da damokidebulebiT. dadebiTi molodinis meore aspeqti<br />

ki aris gamxneveba, rwmena, `vici, rom amis gakeTeba SegiZliaT~, rac, xSirad, ufro specifikuri<br />

saqcielis an kiTxvebis dadebiT debulebebTan (`ar dagaviwydeT xelis aweva~) asocirdeba<br />

da ara pirdapir akrZalvasTan (`SewyviteT wamoZaxeba!~).<br />

dadebiTi molodinis gadacemis kidev erTi gza aris Tavdajerebuloba Sesatyvisi qcevis<br />

moTxovnisas. Tavdajerebulobis efeqtisaTvis li kanteri (Lee Canter) gvirCevs: yuradRebis<br />

oTxi moZraobis Sejerebas, rogoric aris TvaliT kontaqti, xelis Jesti, moswavlis saxelis<br />

warmoTqma da Sexeba:<br />

maswavlebelma SeamCnia, rom stivi uxeSad hkravda xels mwkrivSi mis gverdiT mdgom<br />

bavSvebs. is stivTan mivida, TvalebSi Caxeda, mxarze xeli daado da uTxra: `stiv, xe-<br />

lebi gaaCere~ (da aCvena sasurveli mdgomareoba) (Canter 1977, gv. 75)*<br />

Tu moswavleebi Tavis marTlebiT an sxva TavSesaqcevi moZraobebiT SegvekamaTebian, kanteri<br />

gvirCevs `gafuWebuli patefonis~ teqnikas:<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: `siu, minda, rom xeli aswio da daicado, sanam gamogiZaxeben~. (survilis<br />

debuleba)<br />

siu: `ase arc erTi moswavle ar akeTebs~.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: `amas mniSvneloba ar aqvs. minda, rom Sen xeli aswio~. (gafuWebuli patefoni)<br />

siu: `Tqven me arasodes miZaxebT~.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: `amas mniSvneloba ar aqvs. me minda, rom Sen xeli aswio~. (gafuWebuli patefoni)<br />

siu: `kargiT, avwev~.<br />

am dialogSi <strong>maswavlebeli</strong> ubralod imeorebda (gafuWebuli patefoni) imas, rasac bavSvisgan<br />

moiTxovda da sius pasuxebis gamo gzidan ar gadauxvevia. maswavlebelma SeinarCuna<br />

bavSvTan urTierTobis kontroli.<br />

gafuWebuli patefonis gamoyenebis dros, pirvel yovlisa, saWiroa gansazRvroT, ra<br />

gsurT moswavlisgan (`minda, sium aswios xeli~. es xdeba Tqveni survilisa da Tqveni urTierTobis<br />

arsis gamoxatva. SegiZliaT Tqveni survilis debulebas win waumZRvaroT: `amas<br />

mniSvneloba ar aqvs, magram me minda, rom Sen aswio xeli~, an `mesmis, magram minda, rom Sen aswio<br />

xeli~.) mniSvneloba ara aqvs, ra manipulaciur pasuxs warmoadgens moswavle, Tu Tqven<br />

survilis debulebiT upasuxebT _ `mniSvneloba ara aqvs, minda, rom Sen~, an `mesmis, magram<br />

minda, rom Sen~ _ riTac Tqveni debuleba ufro efeqturi gaxdeba (Canter, gv. 79-80).*<br />

es teqnika SeiZleba saocrad efeqtiani iyos, gansakuTrebiT swavlis verbaluri stilis<br />

mqone moswavleebTan. Tumca, misi gamoyenebisas unda gaxsovdeT, ra SedegisTvis (SedegTa<br />

jaWvisTvis) unda iyoT mzad, arasasurveli saqcielis gagrZelebis SemTxvevaSi. amis gareSe<br />

Tavdajerebuloba usafuZvlo iqneba. metic, molodinis samjer gameorebis Semdeg, umjobesia,<br />

<strong>maswavlebeli</strong> mzad iyos Sedegis gansaxorcieleblad.<br />

* ibeWdeba nebarTviT. Canter, L. (with M. Canter). Assertive Discipline. Santa Monica, Calif.: Canter and Associates, 1977).<br />

113


Tavi 7<br />

114<br />

Sedegebi ufro logikuria Tu damsjeli?<br />

rudolf dreikurss (Rudolph Dreikurs) esmoda, rom dasja gaRizianebas, gabrazebas iwvevs,<br />

maSin, roca logikuri Sedegebi moswavleebs socialuri wesrigis realobas aswavlis. nebismieri<br />

dasja arasasurveli stimulia (mag., gawkepvla an asjer gadawera frazisa `qaRalds iatakze<br />

ar davagdeb~), romelic gamiznulia am saqcielis gameorebis aRsakveTad. savaraudod,<br />

moswavle konkretul saqciels aRar gaimeorebs, radgan `dapirebuli~ usiamovno ram SeiZleba<br />

kvlavac daemarTos. meore mxriv, logikuri Sedegebi isea dakavSirebuli qcevasTan, rom<br />

moswavle darRvevisaTvis samarTlianad damsaxurebul sasjels grZnobs. Tu is arRvevs wess,<br />

romlis mixedviTac ar SeiZleba sxvisi saSinao davalebis gadawera, logikuri Sedegia, rom<br />

mas davalebis xelaxla Sesruleba mouwevs meTvalyureobiT (da ara skolis Semdeg darCena,<br />

rogorc sasjeli). Tu is anagvianebs iataks, logikuri Sedegia misi dasufTavebis moTxovna<br />

Sesvenebis dros (da ara asjer gadawera frazisa `ar davanagvianeb~). Tu is vinmes awyeninebs<br />

uxeSi SeniSvniT, logikuri Sedegi iqneba am vinmesTvis raime sasiamovnos gakeTebis moTxovna<br />

(da ara skolis Semdeg darCena da skamze jdoma). (meti informacia logikur Sedegebze moce-<br />

muli iqneba am Tavis im nawilSi, romelic eZRvneba dreikursis models.) 1<br />

SedegTa diapazoni gvaqvs Tu erTi mkacri<br />

pasuxi yvela usaqcielobaze?<br />

Tu yovel wesTan erTi avtomaturi Sedegia mibmuli, SeiZleba kuTxeSi mimwyvdeuli aRmoCndeT,<br />

radgan yvela wesisTvis mxolod erTi Sedegi mcdari midgomaa. mendleri da kurvini<br />

gviamboben erT maswavlebelze, romelic Seusrulebeli samuSaosTvis Sedegad gakveTilebis<br />

Semdeg darCenasa da mis dasrulebas iyenebs. erT dRes misi saukeTeso moswavle ambobs: `vwuxvar,<br />

qalbatono martin, magram mamaCemi wuxel Zalian cudad iyo. bavSvis movla me momiwia da<br />

dro ar mqonda saSinao davalebis Sesasruleblad~. <strong>maswavlebeli</strong> dilemis winaSea, civi da<br />

mkacri iyos (`vwuxvar, magram Sen mainc unda darCe gakveTilebis Semdeg~), Tu Tavi daanebos<br />

da bavSvebs aswavlos, rom Seusrulebeli samuSao SeiZleba `sapatio~ mizeziT gamarTldes. am<br />

problemas Tavidan aicilebda, Tu <strong>maswavlebeli</strong> yoveli wesisaTvis Sesatyvis Sedegs airCevda<br />

SedegTa diapazonidan. Seusrulebeli samuSaosTvis SedegTa diapazoni SeiZleba iyos:<br />

Sexseneba;<br />

gafrTxileba;<br />

samuSaos Cabareba imave dRes gakveTilebis bolomde;<br />

gakveTilebis Semdeg darCena mis dasasruleblad;<br />

molaparakeba maswavlebels, moswavlesa da mSobels Soris gegmis Sesadgenad.<br />

alternativaTa am diapazoniT, qalbatoni martini mSvidad SeZlebda Seexsenebina<br />

suzanisTvis, rom saSinao davaleba droze unda Sesruldes, Semdeg ekiTxa mamamisis<br />

mdgomareoba da a.S. am SemTxvevaSi is mimarTavda winaswar Camoyalibebuli<br />

1 sainteresoa imis gadaxedva, rogor gamoiyeneba `gakveTilebis Semdeg datoveba~ logikuri Sedegebis Teoriis TvalsazrisiT.<br />

zogjer gakveTilebis Semdeg datoveba SeiZleba marTlac iyos logikuri, roca moswavles ar Seusrulebia samuSao. magram<br />

aseve SesaZlebelia gakveTilebis Semdeg datoveba iyos sasjeli da `ukuSedegiani~, roca, vTqvaT, merxze daweris an maswavlebelTan<br />

Selaparakebis Sedegad gamoiyeneba.)


disciplina<br />

Sedegebidan erT-erTs da arc suzanTan iqneboda mkacri. is moswavle ki, romelmac<br />

erT TveSi eqvsjer daagviana, SeiZleba gakveTilebis Semdeg datovos da samuSao<br />

daasrulebinos (Mendler and Curwin 1983, gv. 119).<br />

saWiro araa samarTlianoba yovelTvis Tanabari iyos.<br />

varT Tu ara Sedegebis gamocxadebisas mtkice, Tanamimdevruli,<br />

swrafi, realuri da mivaniSnebT Tu ara moswavlis arCevanze?<br />

molodinis acdenisas, maswavlebelma yovel jerze Tanamimdevrulad unda gamoxatos<br />

reaqcia (es `reaqciis erTnairad gamoxatvas~ ki ar niSnavs, aramed `reaqciis gamoxatvas yovel<br />

jerze~). es ar niSnavs dasjas. reaqcia SeiZleba iyos nebismieri ram dawyebuli SexsenebiT<br />

da damTavrebuli SedegebiT; raRac unda moxdes; maswavlebelma raRac unda gaakeTos; sxva<br />

SemTxvevaSi moswavleebi _ gansakuTrebiT rezistentulni _ arad Caagdeben molodins (an<br />

daibnevian). zogadad, darRvevis ignorireba ar SeiZleba. (zogjer maswavlebelma SeiZleba<br />

arad Caagdos konkretuli saqcieli, roca is umniSvneloa da yuradRebis gamaxvileba mas<br />

ubralod gaaZlierebs, an Seafasos is `ekonomiurad~ da<br />

mokled). misi zogadi misiaa, moswavleebs Seatyobinos,<br />

maswavleblebi mtkiceni unda iyvnen.<br />

rom molodini namdvilad misi molodinia da swored<br />

amas gulisxmobs. isini iReben am Setyobinebas, roca<br />

moswavleebi maqsimalurad scdian maT.<br />

darwmundebian, <strong>maswavlebeli</strong> maTgan konkretul qcevas<br />

moiTxovs _ mtkiced da Tanamimdevrulad akeTebs raRacas<br />

amasTan dakavSirebiT. molodinebis komunikaciis dros `akeTebs raRacas amasTan dakav-<br />

SirebiT~ xSirad yvelaze mniSvnelovan atributad moixsenieba (Rogers 1972; Canter 1977; Mendler<br />

and Curwin 1983) da Cveulebriv, qcevisTvis Sedegis morgebas niSnavs. ubralo SeniSvna da sayveduri<br />

im qmedebis gareSe, romelic scildeba sityvebs, rogorc wesi, gzavnis Setyobinebas,<br />

rom molodini sustia.<br />

maswavleblebi unda iyvnen mtkiceni molodinis gancxadebisas da Tanamimdevrulad imoqmedon.<br />

calkeuli moswavleebi da zogjer mTeli klasi maqsimalurad scdian maswavleblebs<br />

simtkicesTan mimarTebaSi. maswavlebelma xeli ar unda Caiqnios, Tundac arasasurveli<br />

saqcieli specifikuri molodinis Tanamimdevruli gancxadebis miuxedavad gagrZeldes. zogierTi<br />

Zalian rTuli moswavle mxolod imitom iqceva cudad, rom Seamowmos marTla zrunavs<br />

Tu ara <strong>maswavlebeli</strong> masze. Tu reaqciebi araswor saqcielze gonivruli, Sesabamisi da samar-<br />

Tliania, simtkice gamarjvebas izeimebs.<br />

li kanteri (1977) gviambobs Zalze agresiul mesameklasel karlze, romelic gamudmebiT<br />

ayenebs sityvier da fizikurad Seuracxyofas sxva bavSvebs. ramdenjerme man klaselebs fulic<br />

gamosZala! bavSvis mSoblebTan, skolis direqtorTan da maswavleblebTan Sexvedraze<br />

xeli moewera kontraqts, sadac naTqvami iyo, rom karli gairicxeba skolidan, Tu is bavSvebs<br />

daemuqreba, Seaginebs, gamosZalavs fuls an fizikurad gauswordeba. mSoblebi Tanxmdebian<br />

pirobebis Sesrulebaze.<br />

meore dRes saklaso oTaxisaken mimavali karli sxva moswavles SeekamaTa da uxeSad<br />

hkra xeli. <strong>maswavlebeli</strong> maSinve mivida karlTan da ubralod uTxra: `Sen xeli hkari<br />

sols da amitom saxlSi wasvla airCie!~ maswavlebelma direqtors mimarTa, romelmac<br />

karlis dedas daureka Svilis wasayvanad. karli saxlSi waiyvanes, sadac saskolo<br />

dRis darCenili nawili Tavis oTaxSi gaatara da is samuSao daasrula, romelic<br />

skolaSi unda gaekeTebina.<br />

115


Tavi 7<br />

116<br />

meore dRes marTlweris davalebis Sesrulebisas, roca erT-erTma moswavlem karls<br />

samuSaos gadaweraze uari uTxra, karli gabrazda. is Tanaklasels cemiT daemuqra.<br />

maswavlebelma karli isev saxlSi gagzavna, sadac darCenili dRe Tavis oTaxSi<br />

gaatara. momdevno ori dRe karli kargad iqceoda. mesame dRes Tavisufali arCevanis<br />

dros maswavlebelma SeamCnia, rom is gabrazebuli aginebda da uyviroda gogonas,<br />

romelmac saTamaSo asawyobi naxati ar aTxova, radgan TviTon TamaSobda. maswavlebelma<br />

isev mSvidad acnoba karls misive usaqcielobis Sesaxeb da isic, rom cudi<br />

saqcieliT man saxlSi wasvla airCia. karli pirvelad daRonda, daiwyo tirili imis<br />

gamo, rom ar undoda saxlSi wasvla. maswavlebelma isev mSvidad uTxra, rom `Tavad<br />

gaakeTa arCevani~ da saxlSi unda wasuliyo.<br />

rogorc ityvian, mesame da samarTalio _ maswavleblis Seupovrobam, moswavle daarwmuna,<br />

rom mis cud saqciels ar moiTmendnen. amgvarad, karlma airCia sakuTari Tavis<br />

kontroli da sxva moswavleebTan kargad moqceva.<br />

am TavSi es, albaT, yvelaze mniSvnelovania. Sedegebis gatareba, roca saqcieli grZeldeba,<br />

mizandasaxulobasa da simtkices moiTxovs. am simtkicis gareSe moswavleebi ar daijereben,<br />

rom <strong>maswavlebeli</strong> seriozulad ekideba sakuTar molodins. kanteris azriT, wlis dasawyisSi<br />

SemuSavebuli gegmebis Sesrulebas (im varaudiT, rom gyavT moswavle, romelsac aseTi mkacri<br />

gegma sWirdeba) yuradRebiT daakvirdeba mTeli klasi da darwmundeba, rom rasac ambobT, imas<br />

akeTebT. saswavlo wlis dasawyisSi araTanamimdevruloba da SemuSavebuli gegmis ugulebelyofa<br />

disciplinis problemebis xSiri mizezia.<br />

bavSvebma SeiZleba ar idardon, Tu gakveTilebis Semdeg erTxel datovebT, xandaxan<br />

skolaSi ar miuSvebT an iSviaTad kuTxeSi daayenebT. magram cotaa iseTi moswavle,<br />

romelic ar inaRvlebs Tu ecodineba, rom, cudi saqcielis arCevis SemTxvevaSi,<br />

gakveTilebis Semdeg darCena yoveldRe (Tundac mTeli kviris ganmavlobaSi) mouwevs;<br />

romelic ar inaRvlebs, Tu ecodineba, rom cudad moqcevis SemTxvevaSi skolaSi<br />

ar miuSveben, Tundac es skolaSi ardaSvebis sam dRes niSnavdes; romelic ar inaRvlebs,<br />

Tu ecodineba, rom cudi saqcielis gamo kuTxeSi daayeneben yovel jerze, Tundac<br />

dReSi xuTjer.<br />

amrigad, Tu TqvenTvis es namdvilad mniSvnelovania, bavSvebisTvisac namdvilad<br />

mniSvnelovani iqneba. Tu mzad xarT gamoiyenoT nebismieri saWiro da Sesaferisi sa-<br />

Sualeba bavSvebze gavlenis mosaxdenad da araswori saqcielis aRmosafxvrelad, isini<br />

igrZnoben Tqvens mizandasaxulobas da izruneben im Sedegebis Tavidan acilebi-<br />

sTvis, romelTa winaSec mudam aRmoCndebian, Tu arasworad moqcevas airCeven (Canter<br />

1977, gv. 109-110).<br />

Cven SegviZlia mivaRwioT TiTqmis nebismier saqciels, romlis miRwevac namdvilad gvsurs,<br />

Tu mizandasaxulebi viqnebiT, radgan Cven Zalaufleba gvaqvs.<br />

niSnavs Tu ara es imas, rom Tu gamudmebiT vaxorcielebT Sedegebs, saqcieli ueWvelad<br />

Seicvleba? pirveli, SesaZlebelia Sedegi Tanamimdevrulad da gamudmebiT ganvaxorcieloT<br />

da aranairi Sedegi ar gvqondes. es maSin xdeba, roca Sedegs sakmarisi gavlena ar aqvs an rogorRac<br />

jildod iqceva bavSvisTvis. igive SeiZleba moxdes, Tu saqcieli gamowveulia fizikuri<br />

mizeziT, ucodinrobiT an RirebulebaTa konfliqtiT. meore, kanteriseul scenarSi<br />

Sedegis ganxorcieleba bevradaa dakavSirebuli mis warmatebasTan. maswavlebelma moswavle<br />

ar daadanaSaula, ar gaakritika an ar daamcira; is mSvidad (magram swrafad) mivida masTan,<br />

miuTiTa saqcielze (`Sen xeli hkari sols~) da ganaxorciela Sedegi (`Sen airCie saxlSi wasvla~).<br />

man aRniSna, rom saxlSi wasvla iyo bavSvis arCevani am SemTxvevaSi, vinaidan man winaswar<br />

icoda, rom solisaTvis xelis kvras es Sedegi mohyveboda. amrigad, maswavleblis reaqcia<br />

brazi ki ar aris, aramed faqtebze damyarebuli simSvide. aseTi reagireba ufro advilia,


disciplina<br />

roca zustad ici, ris gakeTebas apireb. amis codna (da ara bavSvis mier umweobis SegrZneba,<br />

romelic Tqvens kontrols scildeba) maswavlebels TavdajerebulobasTan erTad simSvides<br />

aniWebs, rac, Tavis mxriv, saRi gansjis saSualebas aZlevs. ase rom, SedegebTan dakavSirebiT<br />

simtkicec SeiZleba warumatebeli iyos, Tu Sedegi sworad ar xorcieldeba.<br />

kanteris scenarSi aRwerili konkretuli teqnika SeiZleba Zalian efeqturi iyos _ moswavlis<br />

sistematuri `CamoSoreba~ gansakuTrebiT xelis SemSleli da jiuti saqcielis<br />

aRmosafxvrelad. seimur sarasoni (Seymour Sarason) aRwers `CamoSorebis~ kidev erT Zlier<br />

teqnikas, romelic warmatebulia mSoblebisa da kontraqtebis gareSe. is emyareba meore<br />

maswavlebelTan TanamSromlobas, romlis oTaxSic igzavneba bavSvi `CamoSorebis~ mizniT.<br />

maspinZel maswavlebels aqvs specialuri adgili, sadac moswavle arasaxaliso samuSaos asrulebs.<br />

detaluri informaciisaTvis ix. sarasoni (1971), gv. 136-139.<br />

vamCnevT da vajildoebT Tu ara pasuxismgeblur saqciels<br />

efeqtianad?<br />

dadebiT Sedegebze msjelobis gareSe Sedegebis ganxilva sruli ar iqneboda _ rogori<br />

reaqcia gvaqvs im moswavleebis mimarT, romlebic Cvens molodinebs amarTleben. iseTi situacia<br />

unda Seiqmnas, rom karg saqciels jildo ar sWirdebodes; is mosalodneli, norma unda<br />

iyos; mis SenarCunebas dajildoebis sistema ar unda sWirdebodes. Tumca, konkretul, disciplinis<br />

problemebis mqone klasebSi dajildoebis martivma sistemam SeiZleba dadebiTi roli<br />

Seasrulos (saubari mxolod dawyebiT klasebze rodia).<br />

dajildoebis martivi sistemebi, rogoricaa kanteriseuli SuSis burTulebi qilaSi 2 da<br />

mravali sxva, romlebic aRwerilia CLAIM-Si (ix. IV nawili), moswavleTa dadebiTi qcevis aRiarebis<br />

mizniT Seiqmna. mendlerisa da kurvinis (1983) midgoma, ZiriTadad, socialur Seqebas<br />

(moswavlis mimarT individualurad gamoxatul) amyareba, romlis mixedviT <strong>maswavlebeli</strong><br />

rogorc dadebiT, ise uaryofiT Sedegebs mSvidad da individualurad acnobs moswavles. ase<br />

rom, roca is konkretuli moswavlisken raRacis saTqmelad ixreba, danarCenebma ar ician, ras<br />

etyvis: `amxanagTan saubari ori gafrTxilebis miuxedavad gaagrZele, amitom gakveTilebis<br />

Semdeg darCena da am saqcielis Tavidan asacileblad gegmis SemuSaveba mogviwevs~ Tu `samuSaoze<br />

iyavi koncentrirebuli da ori soneti dawere. swored amas vuwodeb produqtiulobas!~<br />

saswavlo wlis dasawyisSi sakmaris drosa da energias vxarjavT Tu<br />

ara molodinis Camosayalibeblad?<br />

Cveni nacnobi dawyebiTi klasebis erT-erTi <strong>maswavlebeli</strong> seqtembris pirveli ori kviris<br />

ganmavlobaSi moswavleebs Sromis, xatvisa da sxva araZiriTad gakveTilebze ar uSvebs, raTa<br />

maT kargad Seiswavlon maswavleblis molodinebi, CamouyalibdeT rutina da daiwyon klasis,<br />

rogorc erTobis Seqmna. araZiriTad gakveTilebze uaris Tqma SeiZleba ar iyos saWiro,<br />

molodinze yuradRebis gamaxvileba ki namdvilad saWiroa. es periodi (ori kvira) sasargebloa<br />

moswavleTa swavlebisa da wvrTnis TvalsazrisiT. wvrTnisTvis saWiroa varjiSi; Tu<br />

sportuli darbazidan klasamde gzaSi moswavleebi xmauroben da sxvebs xels uSlian, Segvi-<br />

Zlia vTqvaT: `vxedav, derefanSi siarulis wesebis saswavlad meti varjiSi gvWirdeba~. da<br />

marTlac gaviyvanoT moswavleebi `gasavarjiSeblad~. es qmedeba iqneba ara damsjeli, aramed<br />

2 li kanteri (1977, gv. 140) emxroba SuSis burTulebis Cayras qilaSi jildos saxiT. burTulis Cavardnis xma gamoiyeneba,<br />

rogorc yvelasTvis gasagoni imwamieri signali, rom isini sworad iqcevian. qilis gavsebis Semdeg klasi iRebs raime winaswar<br />

gansazRvrul jildos, rogoricaa wveuleba an damatebiTi Sesveneba.)<br />

117


Tavi 7<br />

logikuri Sedegi. (mendleri da kurvini (1983) saubroben skolaze, sadac tardeba klasgareSe<br />

gakveTili kafeteriaSi moqcevaze, varjiSisa da gamocdis CaTvliT im bavSvebisTvis, romlebic<br />

lanCze cudad iqceodnen. gamocdis warmatebiT Casabareblad moswavleebma 100 procenti<br />

unda moagrovon.)<br />

118<br />

gvaqvs Tu ara sakmarisad maRali molodini miuxedavad bavSvebis<br />

warsulisa?<br />

maswavlebels moswavleebis gakontroleba Seusabamo molodinebis SemTxvevaSic ki Seu-<br />

Zlia mxolod ZalauflebiTa da SiSiT. Tumca, kontrolis arseboba arafers gveubneba maswavleblis<br />

molodinis Sesatyvisobaze. qcevis am standartebis gansjas bundovan, magram<br />

mniSvnelovan sferomde mivyavarT. Tu moswavleebisadmi wayenebuli moTxovnebi Seusabamoa,<br />

disciplinis problemebis axsnas didi dro dasWirdeba. Cven SegviZlia maswavleblis standartebisTvis<br />

Semdegi aRmavali skala SevqmnaT:<br />

¤ ar arsebobs cxadi molodini: garkveulwilad, laissez-faire (frang. Caurevloba. mTargmn.<br />

Sen.) damokidebuleba.<br />

¤ ramdenime Tanamimdevruli cxadi molodini.<br />

¤ dabal molodinTa erTgvari nakrebi: anu moswavleTa SesaZleblobebis mimarT metismetad<br />

advili, damTmobi, aramomTxovni, asakisa da Sesrulebis TvalsazrisiT.<br />

¤ molodinTa erTgvari nakrebi, romelic miuReblad maRalia an asaks (an sxva mxriv) ar<br />

Seesabameba.<br />

¤ erTgvari da saSualo molodinebi.<br />

¤ erTgvari da maRali molodinebi: momTxovni, magram mainc gonivruli.<br />

Cven SegviZlia vcadoT am skalaze sakuTari adgilis moZebna, Tumca standartebis erTi<br />

mniSvnelovani aspeqti mainc gansaxilveli gvrCeba. Tu sakuTar molodinebze, rogorc standartebze<br />

zogadi warmodgena gveqneba, SevZlebT mis miRmac gavixedoT da vikiTxoT, rogor<br />

vaxdenT am standartebis diferencirebas jgufebisa da individebis mixedviT. ganisazRvra<br />

maswavlebelTa saqmianobis oTxi calkeuli da logikuri done, imis mixedviT, rogor iyeneben<br />

isini TavianT standartebs sxvadasxva moswavlis mimarT. es doneebi SegviZlia Semdegi debulebebiT<br />

warmovadginoT:<br />

1. yvelasaTvis erTnairi molodini maqvs.<br />

2. sxvadasxva bavSvisTvis gansxvavebuli molodini maqvs, rac imas niSnavs, rom zogierTisgan<br />

ufro metad moveli cud saqcielsa da nakleb TviTkontrols. es SeiZleba<br />

niSnavdes (an ar niSnavdes), rom ufro tolerantuli var, mesmis an viReb maT am araswor<br />

saqciels; magram mainc ar viTxov maTgan im standartebis Sesrulebas, romelTac<br />

sxvebisgan viTxov da moveli.<br />

3. sxvadasxva macdunebel an sxva maRali riskis situaciaSi qcevis TvalsazrisiT,<br />

calkeuli bavSvis SesaZleblobebis mimarT gansxvavebuli molodini maqvs. vici maTi<br />

sisusteebi da safrTxis Semcveli situaciebi. aseT situaciaTa gansazRvras winaswar<br />

vcdilob.<br />

4. maRali riskis Semcvel, rTul situaciaSi bavSvebis qcevis gansxvavebuli SesaZleblobebi<br />

kargad mesmis da maTTvis garkveul cvlilebebsa da daTmobebs viTvaliswineb,<br />

Tumca Cemi Tavdapirveli molodini maTi saqcielis mimarT iseTive maRali<br />

rCeba, rogorc sxva bavSvebis mimarT da amas Riad vucxadeb. me maTTan erTad vibrZvi<br />

maRali standartebisTvis. maTi cudi saqcieli ar mikvirs da, raRac gagebiT, dro-


disciplina<br />

dadro `moveli~ kidec mas; Tumca cud saqciels ar viReb da aqtiurad vmuSaob mis<br />

Sesacvlelad.<br />

sakuTari saqmianobis analizisa da klasSi saqcielis kontrolis mcdelobisas, sasargeblo<br />

iqneba am oTxi debulebis gadaxedva. mesame da meoTxe mkveTrad gansxvavdeba pirveli<br />

orisgan; isini maswavleblis gansxvavebul saqcielSi vlindeba da mkveTri gavlena aqvs zogad<br />

disciplinaze.<br />

gansxvaveba imaSia, maswavleblis azriT ras gaakeTebs moswavle (maT SeiZleba `cvalebadi<br />

molodinebi~ hqondeT) da ra unda maswavlebels, rom moswavlem gaakeTos an miaRwios (maT<br />

SeiZleba gansxvavebuli `standartebi~ hqondeT).<br />

yovel wels sul mcire erT an or saukeTeso maswavlebelTan vmuSaobT, niWier da mzrunvel<br />

adamianebTan, romelTa efeqtianoba mcirdeba molodinebis mimarT maTi araTanamimdevrulobis<br />

gamo. isini ar arian darwmunebuli imaSi, ramdenad gonivrulia bavSvebis mimarT<br />

maTi molodini ufro pasuxismgebluri da yuradRebiani saqcielisken gakveTilze. isini xedaven<br />

ukontrolo, ojaxuri da sxva problemebis mqone moswavleTa upasuxismgeblo, `giJur~<br />

saqciels da grZnoben, rom daTmobebze unda wavidnen. amgvarad, isini arasaTanadod afaseben<br />

bavSvebis SesaZleblobebs da maTi saqcielis miznebs. vin Tqva, rom pirvelklaselebs ar<br />

SeuZliaT wreSi wynarad jdoma da erTmaneTis mosmena 15 wuTian Sekrebaze? vin Tqva, rom<br />

mecxreklaselebs ar SeuZliaT iswavlon TviTorganizebul samuSao jgufebSi muSaoba proeqtis<br />

dasagegmad da gansaxorcieleblad?<br />

magaliTebma dagvarwmuna, rom sakmarisi Zalisxmevis, simtkicis, mizandasaxulobisa da<br />

rwmenis (rom es Tqveni moswavleebisaTvis swori saqcielia, romlis miRwevac maT SeuZliaT<br />

da gsurT aswavloT is unar-Cvevebi, rac SeiZleba im konkretul doneze samuSaod dasWirdeT)<br />

pirobebSi sasurveli saqcielis miRweva SesaZlebelia. (ra Tqma unda, Tqveni `survili~<br />

SeiZleba aragonivruli iyos da asaks ar Seesabamebodes. am SemTxvevaSi imas miiRebT, rasac<br />

imsaxurebT!) es mosazreba WeSmaritia zogierT rTul moswavlesTan mimarTebaSic _ miuxedavad<br />

maTze daxarjuli gacilebiT meti energiisa, Cvens saqmianobas SeiZleba garkveuli koreqtireba<br />

sWirdebodes, rasac mniSvnelovnad meti dro unda movaxmaroT. saWiroze naklebi<br />

samsaxuri samsaxuri ar aris.<br />

Tu naTeli warmodgena gaqvT imaze, ra gsurT da ras moeliT moswavleebisagan, Tu es<br />

molodini maTTvisac naTelia, Tu molodini ar gamarTlebs Sesabamisi Sedegebi gaqvT `ratom~<br />

kiTxvaze ganmartebebiT da SeZlebisdagvarad, bevri sikeTe da racionaluroba, Tqven<br />

sasurvel Sedegs miaRwevT; es auxdeneli ocneba ar gaxlavT. magram, pirvel yovlisa, amis<br />

gakeTeba unda gadawyvitoT.<br />

III nawili<br />

TviTdisciplinisa da pasuxismgeblobis Camoyalibeba<br />

vuyalibebT Tu ara bavSvebs klasis cxovrebaSi kontrolis, gavlenis,<br />

pasuxismgeblobisa da Zalauflebis namdvil da kanonier gancdas?<br />

am Tavis SesavalSi vamtkicebdiT, rom maswavlebels SeuZlia klasis imgvarad struqturireba,<br />

rom moswavleebma momxdarze garkveuli Tanaziaroba da kontroli igrZnon da amis<br />

safuZvelze Semcirdes disciplinis problemebi. Tumca, unda gvaxsovdes, rom es ver Secvlis<br />

mkafio molodinsa da Sedegebs. isini upirvelesia. Cven vicnobT damwyeb maswavlebels,<br />

romelsac gonebaSi arasdros ar dauxarisxebia molodinebi da Sedegebi, magram swavlis indi-<br />

119


Tavi 7<br />

vidualizebuli sakontraqto sistemiT Tavi gaarTva swavlebas. moswavleebma mxari aubes da<br />

is energia, romelic maswavlebelTan brZolaSi unda daxarjuliyo saswavlo miznebis Tanxvedras<br />

moxmarda. Tumca is weli mainc rTuli iyo. molodini wlis dasawyisSive rom Camoyalibebuliyo,<br />

misi sakontraqto sistema am konkretul klass swor gzaze daayenebda.<br />

klasis cxovrebaSi moswavleTaTvis Tanamflobelobis grZnobis Camoyalibebis sami SesaniSnavi<br />

midgoma aseTia: molaparakeba mendlerisa da kurvinis `socialur kontraqtze~, swavlis<br />

principis gamoyeneba, romelsac `miznis dasaxva~ hqvia (ix. me-9 Tavi) da swavlebis xuTi<br />

kooperaciuli modelidan erT-erTis gamoyeneba (ix. me-15 Tavi).<br />

sicxadis parametris kursis Seswavlis dros inglisuris erT-erTma maswavlebelma gaacnobiera,<br />

rom mis mier dasmuli SekiTxvebi TamaSs _ `mixvdi ras gulisxmobs <strong>maswavlebeli</strong>~<br />

_ hgavda. meore dRes es aRmoCena Tavis moswavleebs gauziara da hkiTxa, Tanaxma iyvnen Tu<br />

ara eTanamSromlaT da aseTi kiTxvebis Tavidan acilebis gegma SeemuSavebinaT. diskusiaze<br />

gamoTqmuli mosazrebebis safuZvelze isini aseT proceduraze SeTanxmdnen: Tu moswavleebi<br />

mixvdebian, rom aseTi SekiTxva dausves, SeuZliaT pirdapir miuTiTon maswavlebels da sTxovon<br />

SekiTxvis xelaxla Camoyalibeba; Tu moswavle ver gascems pasuxs SekiTxvaze, SeuZlia<br />

igive SekiTxva Tanaklasels dausvas; <strong>maswavlebeli</strong> klass dausvams Semajamebel SekiTxvebs<br />

saSinao davalebis teqstTan dakavSirebiT da Tu romelime moswavle ver dascems pasuxs an<br />

arasworad upasuxebs, imave SekiTxvas sxva moswavles usvams. Tu zedized sami moswavle ver<br />

upasuxebs, <strong>maswavlebeli</strong> xvdeba, rom SekiTxva arasworad iyo dasmuli da xelaxla ayalibebs<br />

mas. dabali moswrebis moswavleebisaTvis am aqtivobis saboloo Sedegi gakveTilze ufro<br />

aqtiuri monawileoba da akademiuri warmatebebis zrda iyo. Tumca, Cveni azriT, am konkretul<br />

klasSi <strong>maswavlebeli</strong> gacilebiT met muSaobas eweoda. upirveles yovlisa, <strong>maswavlebeli</strong><br />

samarTlianobasa da bunebriobas amJRavnebda (pirovnuli urTierTobis Camoyalibeba)<br />

imis aRiarebiT, rom SeiZleboda is yofiliyo moswavleTaTvis Seqmnili problemis mizezi da<br />

problemebis mogvarebas Riad cdilobda. meore, es teqnika moswavleebs azris gamoTqmis sa-<br />

Sualebas aZlevda klasSi TamaSis wesebis gansazRvrisa da movlenebis gakontrolebis dros.<br />

meore <strong>maswavlebeli</strong>, saSinao davalebis kargad Sesasruleblis mizniT moswavleTa motivaciis<br />

amaRlebas cdilobda. mas praqtikaSi hqonda moswavleTaTvis saxlSi sakiTxavi masalis<br />

mixedviT agebuli yoveldRiuri testebi mieca. erT dRes maswavlebelma gamoucxada, rom Tu<br />

oTxjer zedized 100 qulas miiRebdnen, Tavisufal 100 qulas moipovebdnen, romlis `daxarjvasac~<br />

nebismieri momavali testirebisas TavianTi survilisamebr SeZlebdnen. aRmoCnda,<br />

rom moswavleTa (maT Soris warmatebulTa) Zalisxmeva saSinao davalebisa da testebis SesrulebisTvis<br />

mniSvnelovnad gaizarda. Cveni azriT, am teqnikis siZliere is iyo, rom moswavleebs<br />

garkveuli kontrolis, kerZod, mopovebuli qulebis gamoyenebis, uflebas aZlevda.<br />

maTi neba iyo moipovebdnen Tu ara qulebs da mopovebis SemTxvevaSi rogor `daxarjavdnen~.<br />

(warmatebuli moswavleebisaTvis ki es teqnika erTgvari sadazRvevo polisi iyo momavali<br />

warumateblobis SemTxvevaSi.)<br />

es teqnika sxva maswavleblebmac gadaiRes, magram ugulebelyves oTxjer zedized 100<br />

qulis miRebis moTxovna; ubralod, oTxi 100 qulis miReba gvaZlevs 100 qulas bonusad. am<br />

maswavlebelTa martivma eqsperimentma gvafiqrebina, rom klasis cxovrebaSi yovelTvis Sei-<br />

Zleba movZebnoT moswavleTaTvis meti kanonieri kontrolis miniWebis gzebi.<br />

120<br />

sworad vayalibebT Tu ara saklaso sazogadoebas (erTmaneTis Sesaxeb<br />

codna, erTmaneTis dafaseba da erTmaneTTan TanamSromloba)?<br />

uiliam glaseris saklaso Sexvedrebi (Glasser 1969), jin stenfordis aqtivobaTa wre `efeqtiani<br />

klasebis Camoyalibeba~ (Stanford 1977), urTierTobis Camoyalibebis aqtivobebi (Wilt &


disciplina<br />

Watson 1978), kooperaciuli swavla (Dishon & O’Leary 1984) specifikuri (magram ara martivi)<br />

strategiebia klasSi iseTi kavSirisa da harmoniis dasamyareblad, romelic Tavidan agvacilebs<br />

disciplinis problemebs.<br />

disciplinaze zrunvis gareSec, oTxive naSromi TavisTavad Rirebulia, magram roca urTierTobebi<br />

klasis wevrebs Soris daZabulia an ganxeTqilebisken midis (an orive), am strategiebs<br />

SeuZliaT daZabulobis Semcireba da erTmaneTTan brZolisaTvis gamiznuli energiis<br />

produqtiulad gamoyeneba.<br />

strategiebis aRweramde, mniSvnelovania imis aRniSvna, rom strategiis gacnoba (iseve,<br />

rogorc `swavlebis modelis~ SemTxvevaSi) sakmarisi rodia misi warmatebiT ganxorcielebisaTvis.<br />

es arc yuradRebis aqtebia da arc sicxadis, romelTa gagebac da mosinjvac advilia.<br />

isini ufro rTuli modelebia da maTi warmatebisaTvis, mniSvnelovania maT miRma arsebuli<br />

rwmenisa da suliskveTebis gacnobiereba. amrigad, adamianma unda (1) daxarjos dro strategiebis<br />

swavlaze; (2) surdes maTze muSaobis gagrZeleba sawyisi mcdelobebis fonze; da (3)<br />

albaT, rac yvelaze mniSvnelovania, ar imuSaos damoukideblad (martom). gWirdebaT kolega,<br />

romelic TqvensaviT gamoscdis am strategiebs, raTa masTan gadaamowmoT, ukukavSiri gqondeT<br />

da erTad gadaWraT problemebi. aseve fasdaudebeli iqneba mwvrTneli an strategiis<br />

mcodne adgilobrivi kadri. orive erTad – kidev ufro ukeTesi.<br />

bolo 15 wlis ganmavlobaSi saklaso Sexvedrebis praqtika sakuTar klasebTanac gamoviyeneT<br />

da rogorc kadrebis marTvis specialistebi, sxvebsac vexmarebodiT, rom saklaso Sexvedrebi<br />

saklaso cxovrebis damaxasiaTebeli niSani gamxdariyo. TiTqmis ar Segvxvedria sxva<br />

ufro sasargeblo praqtika klasSi erTobis zogadi gancdis Camoyalibebis TvalsazrisiT da<br />

iseT problemebTan sabrZolvelad, rogoricaa ciliswameba, bulingi da `kutokebi~.<br />

wignSi `skola marcxis gareSe~ uiliam glaseri detalurad aRwers `saklaso Sexvedrebis~<br />

Catarebas. is wers: `ar Semxvedria bavSvi, romelsac ar SeuZlia fiqri da garkveul doneze<br />

skolis marTvaSi monawileobis miReba, im SemTxvevaSi, Tu gavagebinebT, rom vafasebT mis<br />

wvlils~ (gv 97). es Sexeduleba umTavresia maswavleblisTvis, romelsac surs, rom klasis<br />

Sexvedrebi Sedegiani iyos, radgan gansjis gareSe moswavleTa wvlilis aRiareba, saklaso<br />

Sexvedrebis gaZRolis ZiriTadi unaria. Sexvedrebis saSualebiT moswavleebi swavloben rogorc<br />

monawileobas, aRiarebasa da dafasebas, ise raRac realuris nawilad yofnas. klasis<br />

krebebs regularulad (sul mcire yovelkvireulad da umjobesia kviraSi ramdenjerme) atareben<br />

wreSi mWidrod msxdomi moswavleebi da <strong>maswavlebeli</strong>. <strong>maswavlebeli</strong> gansjis gareSe<br />

moswavleebTan erTad ganixilavs maTTvis mniSvnelovan da aqtualur sakiTxebs. SexvedraTa<br />

sami saxeoba arsebobs: Tavisufali (droSi SeuzRudavi) Sexvedrebi, Sexvedrebi socialuri<br />

problemebis gadaWris mizniT da saganmanaTleblo-diagnostikuri Sexvedrebi.<br />

Tavisufal Sexvedraze gansaxilveli Tema maswavlebels an moswavles Semoaqvs. maswavleblis<br />

erT-erTi rolia sakiTxis garSemo moswavleTaTvis saintereso sakiTxebze yuradRebis<br />

gasamaxvilebeli SekiTxvebis Camoyalibeba. erT-erTi Sexvedris dros, roca moswavleebma<br />

disneilendze saubris survili gamoTqves, maswavlebelma ikiTxa: `isurvebdiT disneilend-<br />

Si wasvlas?~ TiTqmis yvela moswavlem dadebiTad upasuxa. `warmoidgineT, rom viRacam disneilendis<br />

ori bileTi momca da miTxra, rom isini Cemi ori moswavlisTvis mimeca. vis unda<br />

mivce bileTebi?~ Ria Temebis fokusirebul diskusiebad gadaqcevis garda, maswavleblebi<br />

iyeneben aqtiuri mosmenisa da Sejamebis unar-Cvevebs.<br />

Tavisufali Sexvedrebi moswavleebs Tanaziarobis gancdas uyalibebs da safuZvels uyris<br />

saswavlo saqmianobaSi mniSvnelovan investiciebsa da ufro rTul sferos _ socialuri<br />

problemebis gadaWras. glaseris wignis me-10, me-11 da me-12 Tavebi kargi saxelmZRvaneloa<br />

am Sexvedrebis Sesaswavlad da Casatareblad, ase rom, aq sityvas aRar gavagrZelebT. Tumca,<br />

gvsurs SemogTavazoT socialuri problemebis gadaWris mizniT Catarebuli erT-erTi<br />

121


Tavi 7<br />

Sekrebis detaluri aRwera, rom naTeli warmodgena SegiqmnaT, Tu rogor SeiZleba klasis<br />

Sekrebis gamoyeneba xelis SemSleli qcevis mqone bavSvis `gadmosabireblad~.<br />

122<br />

meore Sexvedris Tema maiki iyo. fizikurad Warbwoniani biWi arc ise sufTad icvamda,<br />

Tma Tvalebs ufaravda, xma ki Zalian maRali da arasasiamovno hqonda. mis yvela maisurs<br />

nakbenis, dagrexvisa da daReWvis gamo naxvretebi hqonda. misi yureba namdvilad<br />

ar iyo sasiamovno! maikma ganacxada, rom ar uyvarda klasi, radganac klaselebs ar<br />

uyvardaT is. kiTxvaze, misi azriT, ratom ar uyvardaT, Tqva, amis mizezi Cemi simsuqneao.<br />

bavSvebi kategoriulad ar daeTanxmnen da Tqves, rom simsuqne arafer Sua-<br />

Si iyo. maiks mizezis gageba surda. mas SesaZlebloba misces, azri im bavSvebisTvis<br />

ekiTxa, romlebic auxsnidnen, ra iyo masSi usiamovno. erTis azriT, amis mizezi misi<br />

sasacilo qudebi iyo, pilotis Cafxutis msgavsi, romelic wina dRes exura. (sxvaTa<br />

Soris, maiks es qudi aRar dauxuravs.) meoris azriT, is CafarTxunebul tanisamoss<br />

icvamda. martinis azriT, maiki iseT raRacebs ambobda, rac adamianebs guls stkenda.<br />

magaliTad, roca martini evropidan dabrunda da klaselebs saCuqrebad Camotanili<br />

ramdenime Zvirfasi nivTi aCvena, maikma ganacxada, rom es nivTebi sulac ar aris parizidan<br />

Camotanili da martinma adgilobriv maRaziaSi iyida. martins es naTqvami ewyina.<br />

devidma Tqva, rom roca is klaselebs nivTebs unawilebda, maikma msgavsi Seuracxmyofeli<br />

SeniSvnebi wamoroSa. (sxvaTa Soris, maiki am `senisagan~ jer kidev ar<br />

gankurnebula.) jonma, romelic bevrad ufro introspeqtuli da gamWriaxi gaxda,<br />

Tqva, rom amis mizezi maikis sasacilo saxe da adamianebTan saubrisas Werisken mimar-<br />

Tuli zizRiani mzera iyo. swored aseTi saxe hqonda maiks jonis azris mosmenisas,<br />

ris gamoc jonma daamata: `xedav, maik, axlac swored ase akeTeb da verc ki xvdebi~.<br />

maiks hkiTxes, misi azriT, vinme Tu cdilobda kargad mohqceoda. maikma upasuxa, rom<br />

ase mxolod alisa iqceoda, romelic mas moswonda. yvelam CaixiTxiTa. alisam Tqva,<br />

rom mas ar enaRvleboda, Tu vinme dascinebda, mas moswonda maiki da ar rcxvenoda<br />

masTan megobroba. mas moswonda maikTan yofna. jgufma isaubra sul mcire erTi megobris<br />

yolis mniSvnelobis Sesaxeb. sxvebma aRmoaCines, rom sinamdvileSi aravin<br />

cdilobda maikisTvis xeli Seewyo, rom misi megobari gamxdariyo. momavali kviridan<br />

yoveli maTgani Seecdeboda raime iseTi gaekeTebina, rom maikTan megobrobis survili<br />

gamoexata. maT marTlac daiwyes am survilis gamomJRavneba, Tumca maleve<br />

daiviwyes da isev TavianTi gulgriloba aCvenes. miuxedavad amisa, maikis mimarT uxamsobas<br />

aRar iCendnen, rac ukve cvlileba iyo. alisa agrZelebda maikTan megobrobas,<br />

xolo bavSvebma Sewyvites misi dacinva amasTan dakavSirebiT. harietma, romelic erTerTi<br />

maTgani iyo, vinc alisas dascinoda, bodiSi mouxada klasis Sexvedraze. man<br />

gaixsena, rom erTxel mas iseT bavSvTan megobrobis gamo dascines, romelsac sxva<br />

megobrebi ar hyavda da mas gambedaoba dasWirda, rom megobroba gaegrZelebina. man<br />

aRiara, rom miuxedavad maSindeli wyenisa, daiviwya da Tavadac cudad moeqca alisas.<br />

Tqva, rom swuxda da namdvilad SeeZlo gageba, Tu ras grZnobda alisa. am semestrSi<br />

maiki Zalian Seicvala. man swavlasa da garegnobaze zrunva daiwyo, ufro wynarad<br />

saubrobs, metad akontrolebs sakuTar Tavs, ufro samarTlianad TamaSobs ezoSi,<br />

sxvebs ukeT ewyoba da ufro meti megobari hyavs (Glasser 1968, gv. 152-153)*<br />

am nawyvetis wakiTxvam maswavleblebi SeaSina. zogierTs is Wrilobis gaxsnis tolfasad<br />

moeCvena, zogs ki iseTi procesis dasawyisad, romelic SeiZleba ukontrolo gaxdes. Cvens<br />

msmenel or maswavlebels, romelTac rTuli klasebi hyavdaT, eqvsi Tve dasWirdaT gambedaobis<br />

mosakrebad da sakuTar klasebSi msgavsi praqtikis dasanergad. samagierod, axla saklaso<br />

krebebs TavianTi karieris erT-erT umniSvnelovanes miRwevad miiCneven. moxarulebi varT,<br />

rom gambedaoba moikrifes da usafrTxo Temebis gaZRolis unar-Cvevebic daxvewes. isini<br />

* ibeWdeba nebarTviT. Glasser, W. Schools Without Failure, New York: Harper and Row, 1968. © 1968 Harper Collins Publishers,<br />

Inc. yvela ufleba daculia.)


disciplina<br />

klasSi sazogadoebis Camoyalibebis jin stenfordiseul mraval strategiasac iyenebdnen<br />

(rasac mokled aRvwerT). saqme is aris, rom aseTi sakiTxebi wamlavs, tkivils ayenebs da<br />

asustebs im moswavleTa energiasac, romelTac ar exebaT; ostaturi xelmZRvanelobiT am<br />

sakiTxebze Ria msjelobam SeiZleba arsebiTi cvlilebebi moaxdinos klasis klimatze. arc<br />

<strong>maswavlebeli</strong> glaseris nawyvetidan da arc isini, visTanac Cven vmuSaobdiT, specialurad<br />

ar momzadebulan ganxilvaTa teqnikaSi. isini Cveulebrivi maswavleblebi iyvnen, romelTac<br />

gambedaoba da Tavdadeba gamoiCines da klasSi mtkice sazogadoebis Camoyalibebis mizniT<br />

moswavleTa daxmareba scades. maT icodnen, rom akademiuri winsvlisaken ZalisxmevaSic<br />

did dividendebs debdnen.<br />

gvsurs ramdenime SeniSvna gagiziaroT glaseris naSromidan nawyvetTan dakavSirebiT:<br />

1) iseTi fraza, rogoricaa `mas SesaZlebloba misces, azri im bavSvebisTvis ekiTxa,<br />

romlebic...~ niRbavs lideri maswavleblis ZiriTad gadawyvetilebebs. sinamdvileSi, maswavlebelma<br />

gadawyvita, rom maikisaTvis sasargeblo iqneboda konkretuli magaliTebis<br />

mosmena imis Taobaze, Tu ratom iwvevda misi saqcieli sxvebSi antipaTias. metic, maswavlebelma<br />

gadawyvita, rom maiki metad CaerTveboda (da misTvis ufro usafrTxo iqneboda),<br />

Tu Tavad gamoiZaxebda bavSvebs. 2) fraza _ `maiks hkiTxes, misi azriT, vinme Tu cdilobda,<br />

kargad mohqceoda~ _ maswavlebliseulia, roca man igrZno, rom diskusiis Semobrunebisa<br />

da dadebiTze yuradRebis gamaxvilebisTvis Sesabamisi momenti dadga. 3) fraza `jgufma<br />

isaubra sul mcire erTi megobris yolis mniSvnelobis Sesaxeb~. maswavlebelma ramdenime<br />

sakvanZo kiTxva dasva, raTa diskusia am gziT waeyvana. es TavisTavad ar momxdara. (pirveli<br />

ori magaliTi, gansakuTrebiT TvalsaCinoa efeqtian komunikaciaSi pasiuri xmis macduri<br />

bunebis sailustraciod.)<br />

aseTi sakvanZo momentebisa da SesaZleblobebis amocnobis unari socialuri problemis<br />

gadaWris mizniT, klasis Sekrebebis Catarebis unar-CvevebSi Sedis. misi swavla pirvelive<br />

dRes SeuZlebelia, Tumca misi daufleba maswavlebelTa umravlesobas ZaluZs. amrigad,<br />

regularulad gamarTuli saklaso Sexvedrebi umniSvnelovanesia warmatebuli swavlisTvis<br />

klimatis Seqmnis TvalsazrisiT.<br />

saSualo skolaSi inglisuris swavlebisas jin stenfordi amave daskvnamde mivida da<br />

SeimuSava aqtivobaTa seria erT weliwadSi klasis erTobis Camoyalibebis mizniT. naSromSi<br />

`efeqtiani klasebis Camoyalibeba~ (1975) is aqtivobaTa organizacias asakobrivi principis<br />

mixedviT axdens. erTmaneTis dafasebamde da Tanaziarobamde moswavleebs erTmaneTis Sesaxeb<br />

garkveuli informacia unda hqondeT, ase rom, I etapi orientaciaa. II etapis aqtivobebi<br />

uSualod jgufuri pasuxismgeblobis (sxvebis Secnobis swavlebiT), gulisxmierebis (rac<br />

gulisxmobs kargi mosmenis unar-Cvevebs), kooperaciuli unar-Cvevebis, SeTanxmebiT gadawyvetilebis<br />

miRebisa da socialuri problemis gadaWrisTvis saWiro unar-CvevaTa normebs<br />

aviTarebs. III etapi konfliqtisTvis Tavis garTmevas exeba; IV etapi _ produqtiulobas;<br />

xolo V etapi _ Sejamebas, rac gulisxmobs saswavlo wlis dasasruls, jgufis cxovrebis<br />

dasasrulsa da amasTan dakavSirebiT adamianTa gancdebs. yovelive es integrirebulia saswavlo<br />

programasTan da aqcenti keTdeba weraze.<br />

kooperaciuli swavlis ramdenime konkretuli modeli SemuSavda, romlebic imgvarad<br />

axdenen akademiuri amocanebis struqturirebas, rom moswavleebs urTierTkavSiris,<br />

urTierTgagebisa da klasis erTobis gancda uyalibdebaT. (sxvaTa Soris, arsebobs myari<br />

safuZveli vifiqroT, rom isini Tanabrad efeqturia akademiuri swavlisaTvisac. mravali<br />

mkvlevari _ slavini, jonsoni da jonsoni da Sarami _ amtkicebs, rom isini ukeTesic kia.)<br />

swavlis kooperaciuli modelis mixedviT moswavleebi, rogorc wesi, jgufebad muSaoben.<br />

skolaSi mimdinare `jgufuri~ muSaobis umravles formaTagan gansxvavebiT aqtivoba isea<br />

struqturirebuli, rom davalebis dasruleba an jildo (an orive) damokidebulia yvelas<br />

monawileobaze. jgufebi arc zanti moswavleebis gamo isjebian da arc `saukeTesoTa~ gamo<br />

jildovdebian. diSonsa da o’lears (Dishon & O’Leary 1984) SesaniSnavad aqvT Sejamebuli am<br />

123


Tavi 7<br />

teqnikebis ganxorcieleba. kooperaciuli modelebis damatebiTi nimuSebi aRwerilia TavSi<br />

`swavlis gamocdileba~.<br />

disciplinis parametris am nawilis mizania erTmaneTs daukavSiros kargi disciplina,<br />

ufro konkretulad ki, xelSemSleli da rezistentuli qcevis ararseboba da klasSi erTobis<br />

gancdis Camoyalibeba. Cveni azriT, erTobis Seqmna TavisTavad Rirebulia; magram ver<br />

uarvyofT misi, rogorc disciplinis problemebis Tavidan acilebis instrumentis rolsac.<br />

imavdroulad, is araCveulebrivi resursia iseTi garemos Sesaqmnelad, romelic xels<br />

uwyobs akademiuri swavlis maRal donesac.<br />

axla ki droa, davubrundeT yvelaze rezistentul moswavleebs, jgufs, romelic bolosTvis<br />

SemovinaxeT, jgufs, romelic agrZelebs winaaRmdegobis gawevasa da xelis SeSlas cxadi<br />

molodinebisa da Sedegebis gacnobisa da Cveni Tavdauzogavi mcdelobis miuxedavad, SevqmnaT<br />

Tanaziaroba da CamovayaliboT saklaso erToba. eseni yvelaze rTuli bavSvebi arian,<br />

romelTac yovel diliT mZime emociuri tvirTi moaqvT da TavianT saWiroebebs standartuli<br />

sazomebis sawinaaRmdego xelis SemSleli<br />

qceviT gamoxataven. sabednierod, isini bevrni<br />

saklaso erTobis Camoyalibeba mZlavri preven­<br />

ar arian. Tavdapirvelad, am kategoriaSi moxveciuli<br />

Zalaa disciplinis problemebis winaaRdril<br />

moswavleTa umravlesobas molodinebsa<br />

mdeg.<br />

da SedegebTan dakavSirebiT maswavleblisagan<br />

ubralod meti sicxade, darwmuneba da simtkice<br />

sWirdeba. Tu axla aseT moswavleze fiqrobT, garwmunebT, rom Tqven namdvilad gadalaxeT<br />

standartuli sazomebis sazRvari. dRes Cveulebrivi movlenaa klasSi, sul mcire, erTi aseTi<br />

moswavle; swored es erTi axerxebs mTeli klasis yuradRebis gafantvas da gvanatrebinebs<br />

saswavlo wlis dasrulebas. Semdegi nawilSi ganxilulia aseT moswavleebTan urTierTobis<br />

eqvsi modeli.<br />

124<br />

IV nawili<br />

disciplinis eqvsi modeli<br />

am nawilSi mocemulia disciplinis eqvsi modelis funqcionireba da eqvsi strategiis<br />

mokle aRwera.<br />

qcevis modifikacia Zalze mowesrigebuli midgomaa, romelic efuZneba varauds, rom<br />

konkretuli adamianis garemosa da jildos analiziTa da kontroliT SeiZleba araproduqtiuli<br />

qcevis aRmofxvra da produqtiuliT Canacvleba. qcevis modifikacia sistematurad:<br />

(1) `CamoarTmevs~ jildoebs araproduqtiuli saqcielisaTvis; (2) gansazRvravs substitutsa<br />

da ufro produqtiul qcevas; (3) am axal qcevebs moswavlesTan erTad detalurad aanalizebs;<br />

da (4) iwyebs maT dajildoebas ganrigis mixedviT, romelic dasawyisSi Tanamimdevruli<br />

da xSiria, TandaTanobiT ki cvalebadi da ufro dabali sixSiris.<br />

TviTanalizis swavleba moswavleebs sakuTari signalebis wakiTxvas aswavlis im mizniT,<br />

rom gaacnobieron sakuTari brazi, SiSi, imedgacrueba an sxva nebismieri emocia, romelsac<br />

Sedegad afeTqeba an sxva araproduqtiuli qceva mohyveba. moswavleebs SeuZliaT iswavlon<br />

sakuTari Tavis marTvis strategiaTa nakrebi, romelTa amuSaveba rTul situaciebSi sxvisi<br />

daxmarebiT, xolo Semdeg damoukidebladac SeeZlebaT. dasawyisSi <strong>maswavlebeli</strong> aqtiuri,<br />

verbaluri mxardamWeris rols asrulebs, romelic sistemaSi moswavlis avtonomiis mopovebis<br />

kvalobaze TandaTan mcirdeba.<br />

pirovnuli gavlena maswavleblisa da moswavlis myar urTierTobebs efuZneba. <strong>maswavlebeli</strong><br />

konkretuli specifikuri saSualebebiT Zalisxmevas ar iSurebs am urTierTobis Camo


disciplina<br />

sayalibeblad. is Tavis moswavleebs uambobs, Tu rogor cxovrobs da ra warmatebebs aRwevs<br />

skolis gareT, raTa maTi pativiscema moipovos, rogorc erTgvarad saintereso da mniSvnelovanma<br />

pirovnebam, saklaso oTaxs miRma arsebuli samyaros wevrma. <strong>maswavlebeli</strong> am urTierTobas<br />

bankSi arsebuli fulis msgavsad iyenebs da sakmao simkacres iCens xelis SemSleli<br />

moswavleebis mimarT. is ise gamoxatavs wyenasa da nerviulobas, rom kontrols ar kargavs da<br />

swrafad da gadaWriT iyenebs xelis SemSleli saqcielis Sedegebs.<br />

logikuri Sedegebi (xelSemSleli qcevis) maswavleblis afeqtis dabal donesa da SemoqmedebiT<br />

azrovnebas emyareba, raTa moswavleebma ara mxolod sasjeli, aramed TavinT qcevas-<br />

Tan logikurad dakavSirebuli Sedegebic gaacnobieron. <strong>maswavlebeli</strong> aanalizebs moswavlis<br />

motivacias, romelsac misive dasaxmareblad _ TviTSecnobisTvis iyenebs. moswavleebi socialuri<br />

wesrigis realobas Sesabamisi logikuri SedegebiT swavloben da ara moralis Sesaxeb<br />

leqciebiT. demokratiul azrovnebaze mZlavri orientaciis gziT klasi Tavdauzogavad<br />

cdilobs Caswvdes socialuri SeTanxmebis arss.<br />

realobiT Terapiis saSualebiT moswavleebi sakuTar qcevas acnobiereben da aRiareben.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> ar gansjis, Tumca mudam CarTulia da moswavleebs afasebinebs, ra gaakeTes<br />

sakuTari ZiriTadi saWiroebebisTvis. moswavleebi alternativebsa da sakuTari moqmedebis<br />

kursze valdebulebis aRebas swavloben. acnobiereben sakuTar qcevasa da am qcevis sxvebTan<br />

urTierTobaze gavlenas. es strategia maswavleblis CarTulobas, Tanamimdevrul daxmarebasa<br />

da simtkices efuZneba. es aris pasuxismgeblobisa da sakuTari Rirsebis SegrZnebis ganviTarebis<br />

strategia im adamianis daxmarebiT, romelsac konkretuli moswavlisadmi rwmena<br />

ar daukargavs.<br />

maswavleblis efeqtianobis wvrTnaSi maswavleblebi da moswavleebi arkveven, sinamdvileSi<br />

vis aqvs problema, iyeneben Sesabamis unar-Cvevebs da ormxrivi problemis SemTxvevaSi<br />

problemis udanakargod gadaWrisTvis Tanamimdevrul moqmedebaTa gzas iyeneben. es gulisxmobs<br />

rogorc maswavleblis, ise moswavlis interesebis gaTvaliswinebas. moswavlis realuri<br />

moTxovnebis, zogjer ki realuri problemis gasarkvevad saWiroa `aqtiuri mosmenisa~ da `me-<br />

Setyobinebis~ gagzavnis kargi unar-Cveva, raTa moswavleebs sakuTari moTxovnebi gavagebinoT.<br />

aseve aucilebelia urTierTobis unar-Cvevebi, ris safuZvelzec problemis gadaWris<br />

procesis kvalobaze ormxrivi pativiscema izrdeba.<br />

am strategiaTa ganxorcieleba arc ise rTulia, magram TiToeuls kargad Seswavla da<br />

varjiSi sWirdeba, radgan maswavleblis mier gadadgmuli nabijebis mixedviT isini mkveTrad<br />

gansxvavdeba erTmaneTisgan. es qmedebebi da unar-Cvevebi, albaT, mkiTxvelTa umravlesobis<br />

repertuarSi arsebobs da odesRac gamogiyenebiaT kidec. dro maTi Tanamimdevrobisa da gamoyenebis<br />

Seswavlas sWirdeba; da gverwmuneT, Citi brdRvnad Rirs.<br />

aravin ifiqros, rom am Tavis darCenili nawilis ubralod wakiTxviT adamiani konkretuli<br />

strategiis ganxorcielebas SeZlebs. am gafrTxilebis mizania, Tavidan aviciloT strategiis<br />

ucodinarobiT gamowveuli marcxi da aravis vaTqmevinoT: `oh, es CemTvis ar gamodgeba!~<br />

strategia nebismieri adamianisTvis Sedegiania, Tu viciT misi gamoyeneba da Sesatyvis<br />

dros viyenebT. rogor da rodis unda gamoviyenoT strategia, ai, amis codna gvWirdeba. Sesabamisobis<br />

ara mxolod am Tavis, aramed TviT swavlebis yvelaze mniSvnelovani da rTuli<br />

sakiTxia. am eqvsi strategiis Sesabamisobaze arsebuli informaciis ganxilvamde, saWirod<br />

vTvliT, TiToeulis ufro detalur ganxilvas, raTa mkiTxvels Sesabamisobis Sesaxeb ufro<br />

meti konteqsti SevTavazoT. amrigad, yovel strategiaze eqvs qveTavs SemogTavazebT, Semdeg<br />

ki saboloo da umniSvnelovanes V nawilze _ Sesabamisobaze gadavalT im moswavleTa mokle<br />

daxasiaTebiT, romelTaTvisac Sesaferisia mocemuli strategia.<br />

Semdegi eqvsi qveTavis mizania zemoxsenebuli eqvsi strategiis ufro naTeli da sruli<br />

125


Tavi 7<br />

aRwera da maTi gansxvavebisa da moqmedebis TaviseburebaTa Cveneba. misi wakiTxvis Semdeg<br />

dainteresebul mkiTxvels SeuZlia gadaxedos volfgangisa da glikmanis SesaniSnav naSroms<br />

`disciplinis problemebis gadaWra~ (Wolfgang & Glickman 1980), sadac mTliani Tavebi eZRvneba<br />

eqvsidan oTx models, strategiis moqmedebis scenarebis ganxilviT. garda amisa, mkiTxvels<br />

SeuZlia gaecnos Tavis bolos mocemuli literaturisac, raTa ufro zedmiwevniT daiwyos<br />

unar-Cvevebis Camoyalibeba. (SesaZloa zogierTma mkiTxvelma jer me-5 nawilis wakiTxva moisurvos<br />

da Semdeg daubrundes eqvsi calkeuli strategiis Sesaxeb qveTavs.)<br />

modiT, eqvsi strategiis ganxilva yvelaze struqturirebulis, qcevis modifikaciiT,<br />

daviwyoT. mas maswavleblebisaTvis gansakuTrebiT kargad konstruirebuli `SefuTviT~,<br />

e.w. `klasisa da aRzrdis menejmentiT _ kdam~-iT warmogidgenT. am da sxva strategiaTa<br />

analizisTvis gamoviyenebT struqturas, romelic joisisa da veilis (Joyce & Weil 1972) mier<br />

swavlebis modelis analizisas gamoyenebuli kategoriebis modificirebasa da ganvrcobas<br />

axdens. es kategoriebia: (1) gansazRvrebebi; (2) varaudebi; (3) Rirebulebebi; (4) miznebi; (5)<br />

mizezebi; (6) principebi (an nabijebi); (7) maswavleblis reaqciis principebi; (8) mxardaWeris<br />

sistema; (9) socialuri sistema; (10) efeqtebi; (11) Sedegebi.<br />

126<br />

qcevis modifikacia kdam-is gamoyenebiT<br />

disciplina, rogorc qcevis gamomuSaveba<br />

qcevis modifikaciis principebs mravali adamiani iyenebs klasis menejmentSi. azrovnebis<br />

am skolis nimuSad Cven kdam-i avirCieT, ukvdavi wigni CEMREL-isagan, romelic specialurad<br />

maswavleblebisTvis daiwera am principebis praqtikuli gamoyenebis Sesaxeb. yvela vinc<br />

klasSi qcevis modifikacias emxroba, SeiZleba kdam-is zogierT Rirebulebas, varaudsa da<br />

mizans ar iziarebdes. amas dasawyisSive vityviT, am skolis mxardamWerebisTvis gaugebrobis<br />

Tavidan acilebis mizniT. Semdeg gavaanalizebT konkretul gamoyenebiT sistemaSi qcevis<br />

modifikaciis principebis erT konkretul interpretacias. kdam-i qcevis modifikaciis Sesaxeb<br />

dawerili mravali naSromisgan imiT gansxvavdeba, rom is ufro srulyofili `modelia~,<br />

an rogorc maswavleblebisgan gvsmenia, `is ufro praqtikulia~, anu `is kargi Teoriaa~.<br />

gansazRvrebebi<br />

Semdegi gansazRvrebebi aRebulia kdam-Si arsebuli terminebis mixedviT da SesaZloa ar<br />

emTxveodes qcevis modifikaciis Sesaxeb sxva literaturaSi (ix. gansakuTrebiT modelireba)<br />

imave terminTa gansazRvrebebs.<br />

1. ganmtkiceba: nebismieri ram, rac mocemuli qcevis sixSires zrdis.<br />

2. sasjeli: nebismieri ram, rac mocemuli qcevis sixSires amcirebs.<br />

3. reJimi: ganmtkicebis kavSiri gamoxatul qcevasTan droSi. uwyveti ganmtkiceba aris<br />

yovel jerze sasurveli qcevis ganmtkiceba. wyvetili ganmtkiceba aris daugegmavad<br />

sasurveli saqcielis ganmtkiceba.<br />

4. Caqroba: qcevis aRmofxvra, rogorc wesi, ganmtkicebis aRmofxvris gziT, xandaxan<br />

sasjelTan SewyvilebiT (uaryofiTi ganmtkiceba, usiamovno Sedegebi).<br />

5. pasuxis safasuri: jarimebi, Cveulebisamebr Jetonebis (simboluri jildoebis) an<br />

sxva saxis jildoebis CamorTmeviT gamoixateba.<br />

6. baza: mocemuli qcevis sixSiris Sesaxeb Canaweri droSi SerCeviTi ganmtkicebis da/an<br />

Caqrobis procedurebis dawyebamde.


disciplina<br />

7. Semobruneba: qcevis aRdgena mis sabaziso doneze, an masTan axlos, roca wydeba Ser-<br />

CeviTi ganmtkicebis reJimi.<br />

8. Camoyalibeba: qcevis TandaTanobiTi cvlileba, romelic miiRweva sasurvel qcevas-<br />

Tan Tanamimdevruli miaxloebis ganmtkicebiT.<br />

9. miniSneba: saWiro qaragmebi an miniSnebebi, raTa subieqtma SeZlos sasurveli reaqcia<br />

Sesabamisi stimulis pirobebSi.<br />

10. samizne qceva: sasurveli qceva, romelic qcevis modifikaciis principebis gamoyenebiT<br />

miiRweva.<br />

11. pirobiToba: moswavlis reaqcia an qceva, romelic saWiroa ganmtkicebis Seqmnis an<br />

mopovebisTvis; samuSao, romelsac anazRaureben.<br />

12. waSla: erTi ganmamtkiceblis TandaTanobiTi aRmofxvra da misi Canacvleba sxva ganmamtkicebliT,<br />

rogorc saqcielis SemanarCunebliT.<br />

13. modelireba: sxvaTa qcevis imitacia, romelic qmnis ganmtkicebas am sxvebisaTvis.<br />

mravali termini qcevis modifikaciidan aq ubralod imitom ar aris gansazRvruli, rom<br />

isini kdam-is leqsikonSi ar Sedis (mag: operantuli ganpirobeba, stimulis ganzogadeba, moyirWeba).<br />

varaudebi<br />

1. yvela qceva naswavlia.<br />

2. maswavlebels ar SeuZlia saklaso oTaxs miRma moswavlis problemebis gamklaveba<br />

(mag.: saxlis garemoSi).<br />

3. Tu uweso saqcieli arsebobs da grZeldeba, <strong>maswavlebeli</strong>a pasuxismgebeli.<br />

Rirebulebebi<br />

qmediToba da efeqtianoba<br />

miznebi<br />

1. ukanono qcevis sixSire Semcirdeba da mas Caenacvleba kanonieri qceva.<br />

2. miiRweva yoveli moswavlisTvis SesaZlebeli maqsimaluri akademiuri progresi.<br />

principebi<br />

jildoebis sistematuri analizi da ganmtkicebis Teoriis sistematuri gamoyeneba moswavleTa<br />

qcevaSi, uzrunvelyofs swavlaSi maqsimaluri progresisTvis aucilebel garemos.<br />

yvela qcevas, miuRebelsac ki, Tavisi sazRauri aqvs. Tu maswavlebels SeuZlia sazRauris<br />

gansazRvra, arasasurveli qceva aRmoifxvreba. Tu <strong>maswavlebeli</strong> jildos akontrolebs da<br />

sasurveli (kanonieri) saqcielisaTvis imetebs, swored kanonieri saqcieli gamyardeba.<br />

araswori saqcielis Semcireba gzas uxsnis efeqtian swavlas. saswavlo amocanebSi ganmtkicebis<br />

amave principebis gamoyenebiT SevZlebT calkeul moswavleTa efeqtian motivacias.<br />

nabijebi<br />

1. miuTiTeT samizne qcevaze – qcevaze, romelic gsurT, rom ganxorcieldes.<br />

2. aRniSneT gadaxra samizne qcevidan.<br />

3. sistematurad gaakeTeT sabazo normidan gadaxrebis Sefaseba drois garkveul periodebSi<br />

(xSirad kvirebSi).<br />

4. gaaanalizeT, ra aris ganmtkiceba gadaxrisaTvis, ra jildos iRebs bavSvi.<br />

127


Tavi 7<br />

128<br />

5. gansazRvreT potenciuri ganmamtkiceblebi, romelTa micemac maswavlebels Seu-<br />

Zlia samizne qcevisTvis.<br />

6. SearCieT ganmamtkicebeli, romelic savaraudod, bavSvs moewoneba.<br />

7. SeqmeniT bavSvisTvis ganmtkicebis progresia da Tanamimdevroba: ganmtkicebis<br />

miseuli reJimi, miuxedavad imisa, gamoyenebuli iqneba Tu ara qcevis Camoyalibeba,<br />

qcevis cvlilebis specifikuri zrda, romelic Camoyalibebis gamoyenebis SemTxveva-<br />

Si ganmtkicdeba.<br />

8. acnobeT moswavles samizne qceva.<br />

9. SeimuSaveT meTodi qcevis sixSiris aRsaniSnad da Casawerad.<br />

10. gamoiyeneT ganmtkiceba.<br />

11. CaiwereT qcevebi.<br />

maswavleblis reaqciis principebi<br />

1. ganmtkiceba myisieri unda iyos.<br />

2. uwyveti ganmtkicebis reJimiT dawyebuli ganmtkiceba unda gaxdes wyvetili, raTa<br />

samizne saqcieli Caqrobis mimarT mtkiced rezistentuli gaxdes.<br />

3. arasasurveli qcevis aRmosafxvrelad gamoiyeneT ignorireba, jarimebi, ganmtkicebaze<br />

periodulad uaris Tqma da ubralo usiamovno sasjeli.<br />

4. Tqveni programis warumateblobis SemTxvevaSi, xelaxla SeafaseT Tqveni ganmamtkiceblebi,<br />

raTa darwmundeT maTs qmediTobaSi da kidev erTxel gaaanalizeT, ra<br />

jildos iRebda (iRebs) moswavle arasasurveli (normidan gadaxrili) qcevisTvis.<br />

SesaZlebelia ZaRlis Tavi iq iyos damarxuli.<br />

5. daukavSireT socialuri ganmamtkiceblebi sxva kategoriis ganmamtkiceblebs (sakvebi,<br />

aqtivoba, materialuri).<br />

6. SeecadeT SeasustoT socialuri ganmamtkiceblebi.<br />

kdam-i emxroba Sexedulebas, rom saswavlo aqtivobebis (mag., kiTxvis) Sesrulebis Sedegad<br />

kmayofileba ver gaizrdeba, sanam es aqtivoba bavSvis reaqciaTa repertuaris nawili ar gaxdeba.<br />

sxva sityvebiT rom vTqvaT, Tu moswavlem kiTxva ar icis, arc is ecodineba, rom kiTxva<br />

SeiZleba saxaliso iyos. amrigad, qcevis modifikacia, SeiZleba erTgvar gardamaval teqnikad<br />

ganvixiloT, romlis saSualebiTac bavSvis garkveul donemde miyvanis Semdeg, arsebul ganmamtkiceblebs<br />

ekisrebaT pasuxismgebloba.<br />

socialuri qcevis sferos msgavsad moswavlem SeiZleba ar icodes rogor miiqcios yuradReba<br />

socialurad misaRebi gzebiT. qcevis modifikacias SeuZlia misi miyvana saqmianobis im<br />

donemde, sadac is pirvelad naxavs, rom interaqciis sxva formebic uzrunvelyofs sasurvel<br />

yuradRebas. Tu misaRebi socialuri qceva ubralod ar aris naswavl qceviT repertuarSi,<br />

moswavle verc ki mixvdeba, rom is SeiZleba ganmamtkicebeli iyos.<br />

ase rom kdam-Si Cadebuli strategiuli mizania, TandaTan mospos materialuri, sakvebi da<br />

aqtivobiTi ganmamtkiceblebi da gaaZlieros socialuri da Tandayolili ganmamtkiceblebi.<br />

mxardaWeris sistema<br />

1. arCeul kategoriebSi unda arsebobdes Sesatyvisi ganmamtkiceblebi (e.i. aqtivobis,<br />

materialur, sakveb an socialur kategoriebSi).<br />

2. ganmamtkiceblis `moqmedebisTanave~ xelmisawvdomi unda iyos dro da personali dakvirvebis<br />

Casatareblad, monacemebis Casawerad da bazebis Sesaqmnelad.


socialuri sistema<br />

disciplina<br />

1. <strong>maswavlebeli</strong> aris ganmamtkiceblis ganmsazRvravi, avtori, `mmarTveli~ da `Camqrobi~.<br />

2. Zalaufleba: is erTmniSvnelovnad maswavleblis xelSia.<br />

3. normebi: dgindeba maswavleblis mier, ecnobeba moswavleebs; mtkicdeba normebisadmi<br />

Sesatyvisoba.<br />

efeqtebi<br />

1. qcevis medifikaciis kdam-iseuli interpretaciis pirdapiri efeqti unda iyos<br />

moswavleebis mier im samizne qcevis miRweva, romelsac <strong>maswavlebeli</strong> SearCevs.<br />

mcirdeba klasis masStabiT qcevis normidan gadaxra; maqsimaluri xdeba swavlis<br />

dro. swavla efeqturad da nayofierad mimdinareobs.<br />

2. pasiuri moswavlisaTvis, romelic SemuSavebul ganmamtkicebelze SemuSavebuli<br />

gziT reagirebas aris miCveuli, unda gakeTdes SefarviTi efeqtebi. gare orientacia,<br />

rogor wesi, ,,jildos’’ mentalitets aviTarebs, Tumca, ,,kdam-i’’ cdilobs am<br />

tendenciis CaxSobas socialuri da Tandayolili ganmamtkiceblis CaqrobiT.<br />

sxvebma qcevis sistematuri menejmentis garemoSi cxovrebis SemoqmedebiTobasa da iniciativaze<br />

gavlenis sakiTxi wamoWres.<br />

TviTanalizi<br />

disciplina, rogorc TviTkontroli<br />

TviTanalizis models ramdenime forma aqvs, romlebic am nawilSi iqneba warmodgenili.<br />

eqimebi, maswavleblebi da mSoblebi am strategiebs warmatebiT iyeneben yvela asakis bavSvebTan<br />

da kontrolis problemebis mqone mozrdilTa problemebis mosagvareblad. Sinagani<br />

metyvelebis gziT TviTstimulirebuli relaqsaciis wvrTnisa da TviTkontrolis mniSvnelobis<br />

gagebiT SeiZleba bolos da bolos gavacnobieroT, rom sakuTar TavTan mosaubre<br />

adamianebi sulac ar arian giJebi!<br />

varaudebi<br />

1. moswavleebma SeiZleba ver gaacnobieron sakuTari qcevis tipi, simwvave an sixSire.<br />

2. moswavleebma SeiZleba ver gaacnobieron, an arasworad gaacnobieron sakuTari<br />

grZnobebi, Sinagani mdgomareoba.<br />

Rirebulebebi<br />

es modeli afasebs moswavleTa fsiqikur janmrTelobas. mniSvnelovania, rom moswavleebi<br />

swavloben TavianT grZnobebsa da qmedebebs maTTan gamklavebis mizniT; amgvarad isini TviTcodnis<br />

simptomebis _ impulsurobis, afeTqebis, ganmartoebisa da sxva eqscentruli qcevis<br />

_ winaswar gansazRvrasa da gakontrolebas swavloben.<br />

miznebi<br />

am modelis mizania moswavleebs aswavlos sakuTari signalebis wakiTxva da Tavis garTmevis<br />

strategiebis CarTva maSin, roca signalebi mianiSneben, rom isini sadacaa `afeTqdebian~<br />

an gamoiyeneben maTTvis damaxasiaTebel sxva romelime disfunqciur models.<br />

129


Tavi 7<br />

130<br />

principebi<br />

Sinagani me-sgan izolirebul moswavleebs daxmareba sWirdebaT imis gacnobierebaSi, Tu<br />

ras warmoadgens sinamdvileSi maTi qmedebebi. impulsurma mozardma SeiZleba verc gaiazros,<br />

rom fexze wamoxta, magididan wigni gadmoagdo, karisken gaqcevisas or bavSvs daejaxa<br />

da molbertis gadaadgilebisas naxats daabija. gaucnobiereblad man mxolod is icis, rom<br />

`wasvlis droa~. ufrosklaselma SeiZleba ver gaacnobieros, rom ufro da ufro ucruvdeba<br />

imedi, roca ar iwveven instruqciul jgufSi, rom TiTebs nerviulad aTamaSebs da muStebs<br />

ZarRvebis dabervamde kumSavs. orive moswavles sWirdeba am situaciaTa cnoba da sakuTari<br />

fiqrebisa da grZnobebis Sinagani miniSnebebis wakiTxva. moqmedebis dawyebamde maT unda<br />

icodnen, rom es feTqebadi situaciebia da rom maT Tavs raRac xdeba. es modeli pirdapir<br />

mianiSnebs moswavleebs, romelia maTTvis gamomwvevi situaciebi, xolo Semdeg situaciis<br />

ganviTarebis kvaldakval aswavlis sakuTari reaqciebis gacnobierebas. am reaqciebis, rogorc<br />

problemis miniSnebebis wakiTxvis Seswavlis Semdeg maT unda icodnen, rogor moiqcnen.<br />

TviTanalizis strategiebi maT mraval teqnikas sTavazobs, romlebic SeuZliaT iswavlon,<br />

ivarjiSon da Semdeg gamoiyenon stresis dros dasamSvideblad, TviTkontrolisa da skolaSi<br />

efeqtiani funqcionirebis gasagrZeleblad. es strategiebia: (1) qcevis ubralod daTvla an<br />

mis mixedviT grafikis ageba; (2) relaqsacia; (3) TviTwvrTna Sinagani metyvelebiT (kognituri<br />

qcevis modifikacia).<br />

nabijebi<br />

ubralod daTvla<br />

ana-maria klasSi yovelTvis yviris da sxvebs awyvetinebs. es misi impulsurobaa da <strong>maswavlebeli</strong><br />

gadawyvets gamoiyenos ubralo daTvla, raTa xazi gausvas am qcevas da miapyros<br />

ana-marias yuradReba. erT dRes gakveTilebis Semdeg <strong>maswavlebeli</strong> ambobs: `ana-maria, ici,<br />

rom xels ar iwev da Zalian bevrs yviri? es xelsac miSlis da usamarTlobaa im moswavleebis<br />

mimarT, visac saubari surs~. `vwuxvar! gavCerdebi, gpirdebiT!~ (aseTi dialogi adrec gamar-<br />

Tula). `namdvilad Tanaxma xar amaze vimuSaoT? minda, dagexmaro. rogor fiqrob, ramdenjer<br />

wamoiyvireb xolme?~ `ar vici – SeiZleba, xuTjer?~ (wamoyvirebis raodenoba 25-mdea.)<br />

`kargi, xval vnaxoT. majaze webovan Tasmas gavikeTeb da yovel wamoyvirebas masze aRvniSnav,<br />

SeniSvnis an gakveTilis Sewyvetis gareSe, magram Sen dainaxav da mixvdebi ras niSnavs. kargi?~<br />

`kargiT!~.<br />

es teqnika SeiZleba Zalze efeqtiani iyos Cveulebrivi an impulsuri gamaRizianebeli<br />

qcevis Semcirebis TvalsazrisiT, roca yuradRebis miqcevisa da impulsurobis garda ufro<br />

seriozuli aspeqtebi ar aris `CaTreuli~. imis danaxva, rom <strong>maswavlebeli</strong> lentze niSans<br />

akeTebs, moswavles mizans – wamoZaxilis Semcirebas _ axsenebs. `ui~, ambobs ana-maria, roca<br />

kidev erTi niSnis dasmas xedavs. sakmaod male is wamoZaxebamde niSnis winaswar ganWvretas<br />

swavlobs da wamoZaxilis Sekavebas iwyebs. Semdeg maswavlebelsa da ana-marias SeuZliaT<br />

Seajamon wamoZaxilebi da meore dRes miznad am jamis Semcireba daisaxon. erTi kvira SeiZleba<br />

savsebiT sakmarisi iyos TviTSekavebis swavlisTvis, rac ana-marias wamoZaxebis gasakontroleblad<br />

sWirdeba.<br />

am teqnikiTa da specifikuri Tvlisa da saqcielis Sesaxeb Canawerebis warmoebis sxva<br />

formebiT moswavleebi ukeT igeben sakuTar qmedebas da maswavleblisa da moswavlis miznad<br />

aqceven arasasurveli qcevis Semcirebas. daTvla moswavleebisTvis aris informacia maTi<br />

winsvlis Sesaxeb; is unda iyos swrafi, sruli da xSiri (Van Houton). teqnikis warmatebisTvis<br />

moswavleebi mis mosinjvaze Tanaxma unda iyvnen. xandaxan mawavlebeli qcevis daTvliT


disciplina<br />

moswavleebs monacemTa winaSe ayenebs. araswori qcevis `raodenobis~ gamo gakvirvebis Soki<br />

SeiZleba maTi motivirebis safuZveli gaxdes. maswavlebels SeuZlia am teqnikis gamoyeneba<br />

rogorc mTeli klasis masStabiT, ise individualurad. mizania klasis mier wamoZaxilebisa<br />

da sxva araswori qcevis saerTo raodenobis Semcireba.<br />

relaqsacia<br />

bruno-goldenma (Bruno-Golden 1976) da koepenma (Koeppen 1974) maswavleblebisTvis (da ara<br />

marto maTTvis) Seqmnes savarjiSoTa nakrebi moswavleTa kunTebis mzardi relaqsaciisTvis.<br />

masSi Sedis moswavleTa mier komfortuli mdgomareobis miReba da sistematuri TanamimdevrobiT<br />

kunTebis sxvadasxva jgufis monacvleobiT daWimva da moduneba. es nebismieri maswavleblisTvis<br />

kargi teqnikaa. vis ar unatria raRac momentSi raime mowyobiloba hiperaqtiuri<br />

klasis dasawynareblad?<br />

Tumca, zogierTi moswavlisTvis dasvenebis codna SeiZleba stresis daZlevis strategia<br />

iyos. maswavlebels SeuZlia individualurad an mcire jgufebs aswavlos es teqnika da<br />

TandaTanobiT Seamciros wvrTna, roca moswavle TviTinstruqtaJs SeZlebs maswavleblis<br />

minimaluri xelmZRvanelobiT. SeiZleba im donis miRwevac, roca <strong>maswavlebeli</strong> mxolod mianiSnebs<br />

dawyebas da moswavle damoukideblad Seasrulebs varjiSs: `robi, Senc da mec vamCnevT,<br />

rom am dReebSi Tavs Zlivs akontroleb, xom marTalia? ici, iseTi raRac minda gaswavlo, rac<br />

dagexmareba. Tanaxma xar?~<br />

wvrTnasTan erTad maswavlebelma da moswavlem rTuli situaciebi unda ganixilon, scadon<br />

im garemos da pirobebis winaswar gansazRvra da ganWvreta, romlebic moswavlis afeTqebis<br />

mizezi SeiZleba gaxdes. maT aseve sWirdebaT moswavlis Sinagan gancdebsa da im aSkara simptomebze<br />

saubari, romelTa SemCnevac orives SeuZlia, roca moswavlis daZabuloba izrdeba.<br />

maswavlebels im moswavleebTan erTad, romlebic ar icnoben sakuTar `me~-s da Zalze uWirT<br />

Sinagan grZnobebze saubari, SeiZleba ukeT gamouvides mizanze, movlenis SesamCnev Tvisebebze<br />

yuradRebis gamaxvileba: `es Cveulebrivi ambavia mcire jgufebSi. Tqven muStebs kravT da<br />

TiTebi giTeTrdebaT~. saboloo mizania, rom kontrolis dakargvamde moswavleebma sakuTari<br />

signalebis wakiTxva da Tavis garTmevis meqnizmis amuSaveba SeZlon. am gzaze maT SeiZleba<br />

maswavleblis daxmareba dasWirdeT miniSnebaTa amosacnobad. SeiZleba moswavleebma koduri<br />

sityva Seqmnan an <strong>maswavlebeli</strong> Caerios da mianiSnos volfgangiseuli (Wolfgang 1977) erT-erTi<br />

saSualebiT imisda mixedviT, ramdenad Semawuxebeli xdeba qceva da rogor akontrolebs moswavle<br />

sakuTar Tavs:<br />

¤ siaxlove – yureba;<br />

¤ `vxedav, rogor TandaTan kargav kontrols~.<br />

¤ `kontroli gekargeba. dagexmarebi~.<br />

¤ fizikuri Careva – moswavlis qmedebis sityviT gamoxatva – moswavlis Sekaveba: `saSualebas<br />

ar mogcem, rame itkino an sxvebs atkino~. (umcrosklaselebisTvis).<br />

naklebad problemuri bavSvebisTvis SeiZleba Tavis garTmevis mizniT relaqsaciaze ufro<br />

martivi strategiebi CavrToT. moswavleebs SeuZliaT gaiseirnon derefanSi dasamSvideblad<br />

an oTaxis gancalkevebul kuTxeSi dasxdnen. orive strategiaSi <strong>maswavlebeli</strong> da moswavleebi<br />

Tanamzraxvelebi arian. mxolod maT unda icodnen miniSnebaTa sistema da Tavis garTmevis<br />

strategiebi. moswavleebisaTvis <strong>maswavlebeli</strong> is adamiania, romelic TavSekavebulobis swavlaSi<br />

exmareba. <strong>maswavlebeli</strong> cdilobs minimumamde Seamciros Tavisi aqtiuri roli, romelic<br />

saWiroa moswavlis qmediTobis SesanarCuneblad. saWiro mxardaWeras sTavazobs, magram cdilobs<br />

moswavleTa masze damokidebulebis Semcirebas.<br />

131


Tavi 7<br />

aseTma strategiebma, SesaZloa, didi daxmareba gauwios feTqebad mozardebs, romlebic<br />

ar icnoben sakuTar grZnobebs, Tumca SeiZleba damatebiTi Terapiac dasWirdeT.<br />

132<br />

TviTinstruqtaJi Sinagani metyvelebis saSualebiT<br />

(kognituri qcevis modifikacia)<br />

TviTinstruqtaJis dros moswavleebs aswavlian Sinagani metyvelebis gamoyenebas rTul<br />

situaciebSi sakuTar TavTan saubris mizniT, rTulSi, radgan isini ibrZvian impulsebis Sesakaveblad,<br />

kontrolis SesanarCuneblad da alternatiuli strategiebis gamosayeneblad.<br />

moswavlisTvis Sinagani dialogis Secvlis swavlebas `warmmarTveli gavlena eqneba imaze: (a)<br />

ras aqcevs yuradRebas individi garemoSi; (b) rogor afasebs sxvadasxva mastimulirebel movlenas;<br />

(g) ras miawers sakuTar saqciels; da (d) miseul molodinze, ramdenad SeuZlia stresul<br />

movlenasTan gamklaveba~ (Meichenbaum 1977, gv. 206).<br />

erTi aseTi midgoma xmamaRla fiqris teqnikaa. maixenbaumi aRwers beSisa da kempis (Bash<br />

& Camp) mier Catarebul programas, romelSic Tormeti agresiuli meoreklaseli biWi iyo<br />

CarTuli mcire jgufebSi:<br />

programa daiwyo TamaSiT ,,mimbaZveli’’, romelic bavSvs sakuTari TavisTvis Semdegi<br />

oTxi ZiriTadi kiTxvis dasmas aswavlida: ra aris Cemi problema? rogoria Cemi geg-<br />

ma? viyeneb Tu ara mas? rogor viyeneb? Semdeg Semoitanes palkesisa (Palkes) da sxvaTa<br />

msgavsi miniSnebaTa baraTebi, raTa bavSvisTvis miecaT TviTverbalizaciis signali.<br />

kursis ganmavlobaSi kogniturad momTxovni davalebebi Surisa da spivakiseuli<br />

(Shure & Spivak) stilis interpersonaluri davalebebiT icvleboda. kempisa da sxvaTa<br />

kvlevis pirveli Sedegebi sakmaod imedis momcemi iyo. Sedegebi klasis masStabiT ganzogadda.<br />

`ifiqre xmamaRla~ programis Sedegebi gansakuTrebul mniSvnelobas iZens<br />

kempis aRmoCeniT, rom agresiuli da normaluri biWebis verbaluri instrumentebi<br />

sxvadasxva davalebis Sesrulebis dros msgavsi iyo, magram agresiuli biWebi ver iyenebdnen<br />

fiqrisa da problemis gadaWris gzebis dagegmvis SesaZleblobebs. beSi da<br />

kempi weren:<br />

,,maSinac ki, roca TamaSis wesebi pirveli stimulirebuli reaqciis dablokvas<br />

iTxovs, agresiul bavSvebs ufro uWirT Sekaveba (mag.: `saimoni ambobs~ TamaSis dros).<br />

maTi bunebrivi midrekileba swrafi reaqciaa, magram Tu specialurad uTiTeben, rom<br />

reaqciamde sajarod moaxdinon verbalizeba, maT, SeiZleba, normalurebze ufro<br />

swrafad Seikavon~.<br />

TviTinstruqtaJis programam `ifiqre xmamaRla~ warmatebiT aswavla aseTi TviTver-<br />

balizaciis unar-Cvevebi (Meichenbaum 1977, gv. 42)*<br />

TviTinstruqtaJis am strategiaTa swavlebisas, saWiroa moswavleebTan individualuri an<br />

mcire jgufebSi muSaoba. swavleba iwyeba moswavlisaTvis rTuli situaciis ganxilviT, magaliTad,<br />

saklaso oTaxidan oTaxSi gadasvliT, sadac amocanaa mwkrivad dgoma da sasadiloSi<br />

wasasvlelad momzadeba. am Tavis dasawyisSi aRvwereT moswavle, romelic fexze xteboda,<br />

wigns magididan agdebda, daejaxa or bavSvs karisaken gaqcevis dros da molbertis gadaadgilebisas<br />

naxats daabija. Sinagani dialogi, romelic gvsurs, rom moswavlem sakuTar TavTan<br />

gamarTos, savaraudod aseTi SeiZleba iyos:<br />

*ibeWdeba nebarTviT. Meichenbaum, D. Cognitive Behavior Modification. New York: Plenum Press, 1977.)


problemis gansazRvra `vnaxoT, ra aris Cemi amocana! mwkrivTan<br />

yuradRebis fokusireba<br />

imaze, Tu ra unda gavakeTo<br />

misvla ise, rom aravis davejaxo~.<br />

,,ra unda gavakeTo iq misasvlelad? daviwyo<br />

nela siaruli – viyuro, sad mivdivar~.<br />

`sworia! metismetad swrafad ara~.<br />

TviTSefaseba, monitoringi `yuradReba miaqcie molbertis fexs~. ,,xom<br />

ar waiqca? kargad momyveba~.<br />

TviTganmtkiceba `vaSa! gamomivida!~<br />

disciplina<br />

rogor unda vaswavloT moswavles amis gakeTeba? TandaTanobiT. Tavdapirvelad <strong>maswavlebeli</strong><br />

Tavad asrulebs moZraobebs, ayurebinebs moswavles da xmamaRla axdens zemoT moyvanili<br />

dialogis verbalizacias. Semdeg moswavles moZraobebis gameorebas sTxovs da Tan kvlav<br />

dialogis xmamaRla verbalizacias axdens. Tanamimdevroba Semdegi eqvsi fazis mixedviT mimdinareobs:<br />

<strong>maswavlebeli</strong><br />

1. xmamaRali TviTinstruqtaJi,<br />

asrulebs moZraobebs<br />

uyurebs<br />

moswavle<br />

2. xmamaRali TviTinstruqtaJi asrulebs moZraobebs<br />

3. CurCulebs instruqciebs xmamaRali TviTinstruqtaJi, asrulebs<br />

moZraobebs<br />

4. mxolod tuCebs amoZravebs CurCulebs TviTinstruqtaJs,<br />

asrulebs moZraobebs<br />

5. uyurebs mxolod tuCebs amoZravebs, asrulebs<br />

moZraobebs<br />

6. uyurebs Sinagani saubari TviTinstruqtaJisTvis;<br />

asrulebs moZraobebs<br />

am strategiis sxvadasxva saxeliT (mag: `stresze acra~) cnobili saxesxvaobebi, ufrosklaselebTan<br />

da mozrdilebTanac gamoiyeneba, Tumca principebi igive rCeba. moswavleebs aswavlian<br />

maTTvis stresuli situaciis amocnobas, raTa maT erT-erTi strategiiT (relaqsaciiT,<br />

TviTinstruqtirebiT) Tavis garTmeva SeZlon. maT stresis maTeuli signalebis<br />

amocnobasac aswavlian, raTa moumzadeblobis SemTxvevaSi, SeZlon ufskrulis piras yofnis<br />

gansazRvra da spontanurad gamoiyenon erT-erTi strategia.<br />

socialuri sistema<br />

am modelSi <strong>maswavlebeli</strong> damxmarea. saboloo gadawyvetilebis miRebis ufleba Tavis<br />

garTmevis strategiebis gamoyenebis Taobaze moswavlis xelSia, miuxedavad imisa, rom <strong>maswavlebeli</strong><br />

ndobiT aRWurvili Tanamzraxvelia da misi saqmea moswavlisaTvis kontrolis dakargvis<br />

miniSnebis gagzavna.<br />

133


Tavi 7<br />

134<br />

maswavleblis reaqciis principebi<br />

roca moswavle kargavs kontrols, <strong>maswavlebeli</strong> saWiro (da ara zedmeti) doziT Caereva;<br />

saboloo mizania, moswavleTa TviTkontrolis unaris Camoyalibeba. aq lozungia sifxizle,<br />

miniSneba da minimaluri reaqcia usafrTxoebis uzrunvelsayofad.<br />

mxardaWeris sistema<br />

sagakveTilo drois garda maswavleblebs sWirdebaT dro da moswavleebTan urTierTobis<br />

kerZo garemos Seqmnis SesaZlebloba. saWiroa, maswavlebelma winaswar gansazRvros zogierTi<br />

rTuli situacia da masze moswavlesTan erTad imuSaos.<br />

efeqtebi<br />

am modelis warmatebuli ganxorcieleba amcirebs afeTqebebsa da xelis SemSlel konfliqtebs<br />

impulsuri da umarTavi moswavleebisTvis. aseve uyalibebs maT Tavdajerebulobasa<br />

da miRwevis SegrZnebas. Sedegad ki, maTTvis sxva moswavleebTan ufro nayofieri urTierTobis<br />

kari iReba, romlebic maT, albaT, ar CaTvlian `giJebad~, ar gabrazdebian da ar<br />

umtroben.<br />

monaTesave models `problemis interpersonaluri kognituri gadawyveta~ ewodeba. es<br />

modeli mozardebs aswavlis azrovnebas _ `alternativa-Sedegebi~. is, ZiriTadad, gamiznulia<br />

umcrosklaselebisTvis da maT problemis gadaWris iseT strategiebs aswavlis, romlebiTac<br />

Cxubis, kinklaobis da konfliqtebis Zalismieri mogvarebis Canacvleba SeuZliaT. Surisa da<br />

spivakis (1978) naSromidan es nawyveti amis dadasturebaa. <strong>maswavlebeli</strong> avalebs bavSvebs maTi<br />

moqmedebebisa da am moqmedebaTa Sedegebis ganxilvas, Semdeg ki maTi moTxovnebis Sesatyvis<br />

alternatiul moqmedebebs asrulebinebs.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: doroTi, am amocanebze Sen muSaobdi?<br />

bavSvi: braienic muSaobda.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: Sen da braieni erTad muSaobdiT? (<strong>maswavlebeli</strong> agrovebs situaciis<br />

faqtebs).<br />

bavSvi: diax.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: braienis mimarT samarTliani iqneba, rom Tavad akrifos, xolo Sens<br />

mimarT, rom ar akrifo?<br />

bavSvi ara.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: Sens mimarT samarTliani iqneba, rom Sen akrifo da ara braienma?<br />

bavSvi: ara.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: ra iqneba samarTliani? (<strong>maswavlebeli</strong> cdilobs problema orive<br />

bavSvis TvalsazrisiT daanaxos.)<br />

bavSvi: braieni ar mexmareba.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: SegiZlia raime moifiqro, rom braieni mogexmaros amocanebis akrefaSi?<br />

(cdilobs bavSvs problemis gadaWris gza moafiqrebinos).


avSvi: SemeZlo meTxova misTvis.<br />

disciplina<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: es erT-erTi azria. ra SeiZleba am SemTxvevaSi moxdes? (maswavlebe-<br />

(<strong>maswavlebeli</strong><br />

mizez-Sedegobriv azrovnebas marTavs).<br />

bavSvi: is ar damexmareboda.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: es SeiZleba moxdes. kidev ra SeiZleba gaakeTo misi uaris SemTxvevaSi?<br />

bavSvi: davartyam.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: SeiZleba daartya. maSin ra SeiZleba moxdes?<br />

bavSvi: viCxubebT.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: SeiZleba iCxuboT. SegiZlia mesame, gansxvavebuli idea moifiqro?<br />

bavSvi: Tqven uTxariT mas.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: me SemiZlia vuTxra, magram ras izam maSin, roca me aq ar viqnebi?<br />

(<strong>maswavlebeli</strong> isev cdilobs bavSvi problemis gadaWris gzaze<br />

daafiqros.)<br />

bavSvi: SemiZlia vuTxra, rom masTan aRar viTamaSeb.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: es kargi azria?<br />

bavSvi: diax.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: ratom?<br />

bavSvi: imitom, rom damexmareba.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: SeiZleba. naxe, ra SeiZleba gaakeTo, rom dagexmaros. (Suri da spivaki<br />

1978, gv. 146-147)*<br />

zemoT motanil dialogs avtorebi ase ajameben:<br />

1. daadgineT bavSviseuli Sexeduleba problemaze ise, rom ar daadanaSauloT magaliTad:<br />

`ra moxda?~ `ra gaakeTa an giTxra?~ `ratom moiqca ase?~ `rogor ginda rom<br />

moiqces?~ `saidan ici, rom amas ar gaakeTebs?~<br />

2. saqmianad daadgineT misi moqmedebis mizezi. `ratom uwode regveni?~ `ratom moginda<br />

pirvels dagertya?~<br />

3. ecadeT, bavSvi daafiqroT imaze, Tu ras grZnobda (grZnobs) da, misi azriT, sxvebi<br />

ras grZnobdnen (an SeiZleba grZnoben). magaliTad, SegiZliaT hkiTxoT: `ras fiqrob,<br />

ra igrZno man, roca ase moeqeci?~ `Sen ra igrZeni, roca man es gaakeTa?~<br />

4. dasviT kiTxva, rogor SeiZleba adamianma daadginos, ras fiqrobs an ras grZnobs sxva<br />

bavSvi. `rogor gaarkvev, moswons Tu ara mas Seni azri?~ `rogor mixvdebi is bednieria<br />

Tu ara?~<br />

5. sTxoveT bavSvs, gamoxatos sakuTari mosazreba problemis gadaWris gzasTan dakav-<br />

SirebiT. `ras gaakeTeb imisaTvis, rom man amis gakeTebis (raRaca gqondes, masTan iTamaSo,<br />

aRar dagartyas) ufleba mogces?~<br />

* ibeWdeba nebarTviT. Shure, Myrna, and George Spivack. Problem-Solving Techniques in Childrearing. San Francisco: Jossey-Bass,<br />

1978. (c) 1978 Jossey-Bass, Inc. Publishers. yvela ufleba daculia.)<br />

135


Tavi 7<br />

136<br />

6. sTxoveT bavSvs ifiqros imaze, ra SeiZleba moxdes Semdeg. `Tu Sen ase moiqcevi, ra<br />

SeiZleba gaakeTos an Tqvas Senma dam?~ `Tu Sen isev Seawuxeb, ra SeiZleba moxdes?~<br />

7. ecadeT, moswavlem Seafasos sakuTari idea Sedegebis TvalsazrisiT. `dartyma kargi<br />

azria Tu ara?~ `vaWroba kargi azria Tu ara?~<br />

8. waaxaliseT moswavle, dafiqrdes problemis mogvarebis gansxvavebul gzaze. `Segi-<br />

Zlia moifiqro gansxvavebuli gza, rom man dagiTmos, roca Seni jeri iqneba (ufleba<br />

mogces maTTan iTamaSo)?~ `Tu axla TamaSi ar ginda, SegiZlia moifiqro, risi gakeTeba<br />

gagaxalisebda?~ (Shure & Spivack 1978, gv. 157, 229-230)<br />

bavSvebis pasuxebi gviCvenebs, rom isini sakuTari da ara ufrosis mier SeTavazebuli an<br />

moTxovnili ideis mixedviT ufro imoqmedeben. miuxedavad imisa, rom bavSvebs xandaxan marTlac<br />

sWirdebaT ufrosis rCeva, gamocdileba gviCvenebs, rom roca bavSvi problemis gadaWris<br />

sasurvel gzas ipovnis, is misi azrovnebisa da moqmedebebis bunebrivi kavSiris safuZvelze<br />

spontanuri motivaciiT moqmedebaze gadadis. Tu misi idea warumatebelia, is fiqrs agrZelebs<br />

da impulsur da imedgacruebul moqmedebamde SeiZleba mogvarebis sxva gzac mosinjos.<br />

is problemis gadaWrisaken mimarTul azrovnebas swavlobs.<br />

pirovnuli gavlena<br />

pirovnuli pativiscemis gziT damyarebuli disciplina<br />

pirovnuli gavlenis modelSi, <strong>maswavlebeli</strong> mWidro urTierTobas amyarebs moswavleebTan<br />

da mas gonivruli saqcielisaTvis moswavleTa motivaciis mizniT iyenebs. is cdilobs<br />

gazardos sakuTari pirovnuli mniSvneloba moswavleebisTvis da maT pativiscemas, dafasebasa<br />

da siaxloves qcevis Sesacvlelad iyenebs. <strong>maswavlebeli</strong> siyvarulsa da Tavdadebas am-<br />

JRavnebs; moswavleebi grZnoben, rom maTi urTierToba sayvarel maswavlebelTan ormxrivia.<br />

SesaZloa, mravali mkiTxvelisTvis es nacnobi WeSmaritebaa, magram am modelis yuradRebiT<br />

wakiTxva mraval siaxles gagacnobT.<br />

varaudebi<br />

moswavleebi ufro motivirebuli arian, rom kargad moiqcnen da imuSaon, Tu maT <strong>maswavlebeli</strong><br />

uyvarT da afaseben.<br />

Rirebulebebi<br />

am modelSi mniSvnelovania moswavlis warmodgena sakuTar Tavze da klasSi wesrigi. maT-<br />

Tvis mniSvnelovan mozrdilTan urTierToba moswavleebs Tavdajerebulobas uviTarebs.<br />

modelSi asaxulia valdebuleba klasSi wesrigisa da xelis SeSlis dros mtkice nabijebis<br />

gadadgmisTvis.<br />

miznebi<br />

modelis upirvelesi mizania maswavlebelsa da rezistentul moswavleebs Soris urTierTobis<br />

damyareba, raTa am ukanasknelebze gaizardos maswavleblis piradi gavlena. meore<br />

mizania qcevisadmi mkafio molodinis Camoyalibeba da araswori saqcielisTvis swrafi da<br />

Tanamimdevruli Sedegebi.<br />

principebi<br />

maswavleblisa da moswavlis urTierToba sabanko angariSs hgavs: misi wyalobiT moswav-


disciplina<br />

le Tavs ufro komfortulad, usafrTxod da daculad grZnobs. mas investirebis da zrdis,<br />

usafrTxo bazidan muSaobis, keTilganwyobis gamoxatvisa da siaxlis mosinjvis saSualeba<br />

aqvs. saWiroebis dros ki es urTierToba dasayrdenia rogorc maswavleblisTvis, ise moswavlisTvis.<br />

kargi urTierToba mosawon da pativsacem maswavlebelTan moswavleTa motivirebas<br />

axdens da isini ufro bejiT muSaobasa da ukeT moqcevas cdiloben. aseTi maswavleblis<br />

sayveduric mravlis mTqmelia! am modelSi maswavleblebi wyenis gamoxatvisas ar kargaven<br />

kontrols da ar yvirian, Tumca gabrazebas, imedgacruebas, gulgatexilobas amJRavneben. es<br />

ki moswavlisTvis mniSvnelovania, Tu <strong>maswavlebeli</strong> misTvis avtoritetia. moswavleebi Tavs<br />

arideben upasuxismgeblo saqciels, roca maswavlebelTan urTierToba maTTvis mniSvnelovania.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> am urTierTobas borotad ar iyenebs _ ar imuqreba an dasjis dros siaxloveze<br />

uars ar ambobs. sayvedurisa Tu sxva usiamovno SemTxvevebis (klasidan gaZeveba) Sem-<br />

deg <strong>maswavlebeli</strong> cdilobs, uaxloesi xelsayreli<br />

SemTxveva gamoiyenos, sxva konteqstSi aRadginos<br />

moswavlesTan urTierToba. miuxedavad imisa, rom<br />

<strong>maswavlebeli</strong> siyvarulis dakargvis muqaras ar iyenebs<br />

rogorc xelkets, es urTierToba moswavlis<br />

xelis SemSleli saqcielis jansaRi Semakaveblis funqcias asrulebs. survili, gonivruli<br />

moqceviT vasiamovnoT CvenTvis mniSvnelovan adamianebs, marTlac jansaRia. es ar gaxlavT<br />

moraluri msjelobis yvelaze progresuli forma, Tumca martosuli da dabneuli moswavlisTvis<br />

SeiZleba gansazRvruli win gadadgmuli nabiji iyos.<br />

am urTierTobis wyalobiT moswavleebs SeuZliaT Tavdajerebulobis mopoveba, ufro<br />

muyaiTi mcdeloba da meti warmatebis miRweva. maswavlebelTan stabiluri urTierTobis<br />

`sangridan~ maT SeuZliaT keTilganwyobis gamomJRavneba da kontrolirebul garemoSi (mag.,<br />

kooperaciul proeqtebSi) sxva moswavleebTan urTierTobis damyareba, riTac afarToeben<br />

warmatebuli urTierTobis wres da Tavs ufro Rirebulad grZnoben. roca isini sxvebTan<br />

urTierTobaSi warmatebas aRweven, Sesatyvisi qceviT am urTierTobis SenarCunebis SesaZlebloba<br />

da survili izrdeba.<br />

nabijebi<br />

1. pozitiuri, megobruli, individualuri interaqciis momentebis ZiebiTa da xelsayreli<br />

SemTxvevis gamoyenebiT daamyareT megobruli urTierToba calkeul moswavleebTan,<br />

romlis mizani siaxlove da Ria komunikaciaa.<br />

a) gakveTilebamde ramdenime wuTiT;<br />

b) ramdenime wuTiT gakveTilebis Semdeg;<br />

g) xandaxan moswavlesTan erTad sadilobiT;<br />

d) skolis Semodgomi proeqtebiT.<br />

maswavleblisa da moswavlis urTierToba<br />

sabanko angariSs hgavs.<br />

2. gamoiyeneT ,,aqtiuri mosmena’’ da pirovnuli urTierTobis Camoyalibebis parametrSi<br />

detalurad axsnili sxva qceva.<br />

3. gauziareT moswavleebs saintereso informacia Tqvens Sesaxeb: mogzauroba, gamocdileba,<br />

gansakuTrebiT, nebismieri miRweva an codna (rogoricaa instrumentze dakvra<br />

an raime xeloba), rac maT Tqvenze ara gazviadebul, aramed realur warmodgenas<br />

Seuqmnis. rogorc wesi, moyolis nacvlad ukeTesia TviT am unarebis Cveneba.<br />

4. ecadeT, moswavleebs usafrTxo da struqturirebuli urTierTobebi hqondeT. magaliTad,<br />

aswavleT umcrosklasels raime TamaSi da Semdeg waaxaliseT, rom saswavlo<br />

dRis pirveli aTi wuTis ganmavlobaSi (rogorc wesi, yvelaze rTuli periodi)<br />

es TamaSi or sxva moswavles aswavlos. ufrosklaselebs daarigebineT masalebi an<br />

sTxoveT jgufur proeqtSi gankuTvnili funqciis Sesruleba.<br />

5. rezistentul moswavleebs individualuri interaqciis dros, zustad auxseniT<br />

Tqveni molodini (ix. molodinis parametri). Sexedulebisamebr, SeqmeniT qcevis kon-<br />

137


Tavi 7<br />

138<br />

traqtebi da SedegTa grafiki, rom daexmaroT maTs saWiroebebze fokusirebasa da<br />

winsvlis Sesaxeb informaciis uzrunvelyofaSi.<br />

6. roca moswavle xels giSliT, swarafad moaxdineT reagireba SedegebiT (romelSic<br />

xSirad CarTuli iqneba gaZeveba an sxva saxis izolireba).<br />

7. moswavles yovelTvis mogvianebiT, mSvidad, magram garkveuli emociiT elaparakeT.<br />

gaaanalizebineT, ra Secdoma dauSva da risi gakeTebaa saWiro.<br />

8. eZebeT pozitiuri saubrisTvis uaxloesi xelsayreli SemTxveva rezistentul moswavlesTan<br />

usiamovno epizodis Semdeg. magaliTad, gamogadgebaT fraza _ `ra mSvenieri<br />

namuSevaria, jim~ – gansakuTrebiT, Tu Zalian mkacri iyaviT mis mimarT. mizania<br />

komunikaciis aRdgena da imis damtkiceba, rom Tqveni urTierToba jer kidev cocxalia.<br />

yuradReba miaqcieT, rom ar moxdes gadaWarbeba _ moswavle ar mixvdes, rom<br />

jildo (mag.: skolis Semdgomi proeqti) yvelaze seriozul xelis SeSlas mohyveba.<br />

TavSekavebulad gaagrZeleT urTierTobis aRdgena, zustad im zomiT, rac Tavidan<br />

gasaxsnelad da gasamxneveblad aris saWiro.<br />

9. gqondeT xSiri da uSualo kontaqti mSoblebTan, raTa SeZlebisdagvarad uzrunvelyoT<br />

maTi CarTuloba.<br />

maswavleblis reaqciis principebi<br />

1. aqtiuri mosmena urTierTobis Camoyalibebis dros.<br />

2. dauTmeT, raTa ipovoT an SeqmnaT xelsayreli SemTxvevebi urTierTobis Camosayalibeblad.<br />

3. gamoamJRavneT nerviuloba disciplinis damyarebis dros.<br />

4. iyaviT ufro mSvidi da ufro analitikuri moswavleebTan ganxilvebis dros.<br />

5. TavSekavebulad aRadgineT urTierToba yvelaze rTuli epizodebis Semdeg.<br />

mxardaWeris sistema<br />

am modelis mixedviT urTierTobis Camosayalibeblad maswavlebels moswavleebTan sakmaod<br />

axlo da xSiri kontaqti sWirdeba. <strong>maswavlebeli</strong> unda iyos Tanamimdevruli SedegebTan<br />

da Semdgom urTierTobasTan mimarTebaSi. modularuli reJimiT limitirebis SemTxvevaSi<br />

skolam unda gaiTvaliswinos klasis ufro Caketili garemo, an sul mcire maswavlebelTa<br />

ufro iSviaTi cvla am moswavlisTvis. maswavlebels winaswar unda hqondes gansazRvruli<br />

SedegTa nakrebi moswavlisTvis (da albaT Sedegebic, Tu pirovnuli gavlenis es strategia<br />

Sewyvilebulia qcevis kontraqtTan). amisaTvis SeiZleba saWiro iyos sxva maswavleblebTan<br />

da skolis administratorTan TanamSromloba da SeTanxmeba (Semdeg nawilSi ixileT seimur<br />

sarasonis Sedegebis forma). imis Tqma gvsurs, rom sruli mzadyofna gqondeT. icodeT, ris<br />

gakeTebas apirebT, roca moswavlis saqcieli dasaSveb zRvars scildeba da metismetad xelis<br />

SemSleli xdeba swavlebis gasagrZeleblad. rogorc wesi, es gaZevebis garkveuli formaa<br />

damSvidebis oTaxSi an sxva adgilas, magram unda icodeT, sad.<br />

socialuri sistema<br />

<strong>maswavlebeli</strong> avtoritetia, romelic qcevis normebs awesebs. zogadad, moswavleebi Sei-<br />

Zleba CarTuli iyvnen wesebis SeqmnaSi. magram maSinac ki, roca demokratia klasis cxovrebis<br />

nawili da qcevis normebis gansazRvris saSualebaa, pirovnuli gavlenis mizani ar aris, iyos<br />

demokratiuli modeli. Tu moswavles es modeli sWirdeba, demokratia mis `avadmyofobas~<br />

ver gankurnavs.<br />

efeqtebi<br />

pirdapiri: devianturi qceva mcirdeba.


disciplina<br />

aRmzrdelobiTi: 1. <strong>maswavlebeli</strong> uzrunvelyofs zrunvisa da pa su xi smgeblobis<br />

rolis models, romelTanac moswavle iwyebs mijaWvas.<br />

2. moswavle iwyebs sxva moswavleebTan dadebiTi urTierTobis<br />

Camoyalibebas.<br />

am modelze saubris dasrulebamde gvsurs masze misadagebuli erTi ufro specifikuri<br />

strategiis CarTva: seimur sarasonisa da misi kolegebis mier SemuSavebuli izolirebis<br />

(CaurTvelobis) uCveulo, kargad mofiqrebuli da maRalefeqtiani forma xelis SemSleli<br />

moswavleebisTvis. is Setanilia wignSi, romelic Sors dgas disciplinisagan: `skolis kultura<br />

da cvlilebaTa sirTule~ (Sarason 1971). es aris xelis SeSlaze pasuxis gacemis forma,<br />

romlis gamoyenebis Sesaferisi SemTxveva SeiZleba Zalze advilad ipovoT da romelic logikuri<br />

Sedegebis models Seesabameba.<br />

sarasonis strategia guldasmiT SemuSavebuli nabijebis Tanamimdevrobaa mtruli<br />

daumorCileblobis dramatuli aRkveTis Tavidan asacileblad. misi arsia ori maswavleblis<br />

dawyvileba da daumorCilebeli moswavlis gadayvana erTi maswavleblis oTaxidan meorisaSi.<br />

izolirebis warmateba damokidebulia personalis momzadebaze, maT dawyvilebaze da skolis<br />

direqtoris mxardaWeraze.<br />

izolirebuli moswavle maspinZeli maswavleblis oTaxSi saaTnaxevari rCeba, jdeba sul<br />

bolo magidasTan da akldeba maspinZeli klasis aqtivobebSi nebismieri formiT monawileobasa<br />

da moswavleebTan interaqcias. Tu moswavle (dasaSvebia meore klasamde bavSvebisTvis)<br />

uars ambobs oTaxidan gasvlaze, maswavleblebis wyvils is gareT gahyavs. ufrosklaselebs,<br />

romlebic uars amboben klasidan gasvlaze, eubnebian, rom mSoblebs daurekaven, Tu ar wavlen.<br />

sarasoni wers, rom arasodes Seswrebia, rom bavSvi SewinaaRmdegeboda am zemoqmedebas<br />

an izolirebul bavSvs maspinZeli klasisTvis mcire problema mainc Seeqmnas.<br />

sarasoni strategiis efeqtianobas Tavxeduri saqcielis myisieri aRmofxvrisa da im saz-<br />

Rvrebis xazgasmis unars miawers, romlis farglebs moswavle ar unda gascdes.<br />

procedura erTdroulad unda SevitanoT klasSi, ara rogorc dasjis, aramed moswavle-<br />

TaTvis imis damaxsovrebis saSualeba, rom daicvan wesebi, romlebic maT saSualebas aZlevs<br />

siamovneba miiRon swavliT. `bavSvebs ramdenjerme unda avuxsnaT, rom imis gamo ki ar vaZevebT,<br />

rom arasasurvelia an ar gviyvars, aramed imitom, rom saklaso oTaxis im wesebze dafiqrebis<br />

dro da saSualeba mivceT, romelic daarRvia~ (Sarason 1971, gv. 137).<br />

maswavlebelma xelSemSlel moswavles erTi individualuri gafrTxileba unda misces,<br />

romelic arasasurvel (da mis Camnacvlebel) qcevas gausvams xazs, Tu izolirebis Tavidan<br />

acileba surs. amave dros, man unda scados auxsnas, riT gamoixateba klasisTvis xelis<br />

SeSla. moswavlis izolirebis SemTxvevaSi, <strong>maswavlebeli</strong> bavSvis TandaswrebiT mTels klass<br />

ganumartavs am nabijis aucileblobas.<br />

saklaso oTaxSi dabrunebis Semdeg, maswavlebelma klasTan erTad unda mimoixilos situacia,<br />

Sesabamisi wesebis SemoRebis mizezebi, izolirebuli bavSvis alternatiuli qceva da Tu<br />

SesaZlebelia, mokled ganixilos, rogor SeuZlia klass momavalSi misi daxmareba.<br />

gakveTilebis Semdeg <strong>maswavlebeli</strong> mokled unda gaesaubros izolirebul bavSvs da auxsnas,<br />

rogor daexmareba izolireba klasis wesebis damaxsovrebaSi. sarasoni xazs usvams am<br />

gasaubrebis mniSvnelobas da aRniSnavs, rom TviTon `izolirebis Sesaxeb bavSvi iRebs gadawyvetilebas<br />

da ara <strong>maswavlebeli</strong>~ (Sarason 1971, gv. 138).<br />

sarasonma es strategia meoTxeklaselebTan gamoiyena. Cveni azriT misi warmatebiT gamoyeneba<br />

maRal klasebSic SeiZleba.<br />

gTavazobT am strategiis ZiriTadi punqtebis Sejamebas:<br />

139


Tavi 7<br />

140<br />

1. gacnoba<br />

a) gaacaniT mTel klass izolirebis arsi Tavisi mizezebiTa da SedegebiT.<br />

b) gaxsovdeT im wesebis Sesruleba, romlebic moswavleebs swavliT siamovnebis mi-<br />

Rebis saSualebas aZlevs.<br />

2. ganxorcieleba<br />

a) mieciT erTi individualuri gafrTxileba qcevis dakonkretebiT.<br />

b) sajarod axseniT bavSvis izolirebis mizezi.<br />

g) bavSvi nebayoflobiT an, Tu aucilebelia, ZaliT gaaZeveT, an daurekeT mSobels.<br />

d) izolirebuli gyavdeT saaTnaxevris ganmavlobaSi.<br />

e) bavSvi ar monawileobs maspinZeli klasis aqtivobebSi.<br />

v) situacia klasTan ganixileT. yuradReba miaqcieT Semdeg sakiTxebs:<br />

_ izolirebuli bavSvis SesaZlo alternatiul qcevas.<br />

_ wesis mizezebs.<br />

_ wesebis SesrulebaSi daxmarebis gzebs.<br />

3. gakveTilebis Semdeg gasaubreba<br />

a) motivi aris daxmareba da ara Sercxvena.<br />

b) maswavlebels imedi aqvs, rom gafrTxileba momavlisTvisac sakmarisi iqneba.<br />

g) <strong>maswavlebeli</strong> xsnis, rom swored moswavle wyvets Tavisi qceviT izolirebas.<br />

d) gamoxateT siyvaruli da pativiscema.<br />

rudolf dreikursis logikuri Sedegebi<br />

disciplina, rogorc socialuri kontraqti<br />

rudolf dreikursi cdilobs aRmofxvras mSoblebisa da maswavleblebis mier Zalauflebis<br />

avtoritaruli gamoyeneba, romelsac demokratiul saukuneSi axalgazrdebisa da<br />

mozrdilebis urTierTobisTvis miuReblad miiCnevs. is adleris fsiqologiisa da axali<br />

teqnikis kombinirebas axdens araswor saqcielze reaqciisaTvis da mas `logikur Sedegebs~<br />

uwodebs. logikuri SedegebiT reagireba disciplinas Camoacilebs bavSvisa da mozrdilis<br />

ZalauflebisaTvis brZoliT gamowveul RvarZlianobas, ris Sedegadac ormxrivi pativiscema<br />

gaizrdeba.<br />

gansazRvrebebi<br />

1. bunebrivi Sedegi: bavSvis qcevis aversiuli Sedegi, romelic TavisTavad, bunebrivad,<br />

adamianis Zalisxmevis gareSe Cndeba (mag.: skamze qanaobis Sedegad bolos da bolos<br />

bavSvi ecema).<br />

2. logikuri Sedegi: bavSvis qceviT Seqmnili aversiuli Sedegi, romelic logikurad<br />

ukavSirdeba am qcevas.<br />

varaudebi<br />

1. Tanasworoba erTaderTi bazisia, romelic disciplinis problemebis gadaWras Segva-<br />

Zlebinebs.<br />

2. mikuTvnebuloba adamianis fundamenturi saWiroebaa da Tavi rom Rirebulad igrZnos,<br />

jgufSi da jgufTan erTad funqcionirebisTvis iswrafvis.<br />

3. yvela saqcieli miznobrivia. damoukidebeli xelmZRvanelobis mizania bavSvis qcevis<br />

motivireba.


miznebi<br />

gamoiyeneT es Rirebulebebi bavSvebTan urTierTobisas, raTa:<br />

disciplina<br />

1. bolo moeRos `aSkara oms~, romelsac dreikursi kanondamrRvevebsa da sazogadoebas,<br />

ajanyebul axalgazrdebs, mSoblebsa da maswavleblebs Soris xedavs.<br />

2. gamoyenebul iqnes adleris pirveli socialuri kanoni – Tanasworobis kanoni,<br />

socialuri cxovrebis logika, romelic `yvela adamianis Tanasworad aRiarebas<br />

moiTxovs~ (Dreikurs & Grey 1968, gv. 8).<br />

3. uzrunvelyofili iyos is gzebi, romliTac moswavle Tavisufal garemoSi Sesatyvis<br />

funqcionirebas SeZlebs (`Sesatyvisi~ am SemTxvevaSi `pasuxismgeblurs~ niSnavs da<br />

ara `nebadarTuls~).<br />

4. aRmoifxvras disciplinis avtokratiuli meTodebi.<br />

5. aRmoifxvras saSualo amerikeli bavSvis autaneli saqcieli, romelic `eCxubeba Tavis<br />

da-Zmebs, uars ambobs nivTebis alagebaze, saSinao davalebis Sesrulebaze da saojaxo<br />

saqmeebSi daxmarebaze~ (Dreikurs & Grey 1968, gv. 10).<br />

6. xeli Seewyos bavSvebsa da mozrdilebs Soris urTierTpativiscemaze agebul urTierTobebs.<br />

principebi<br />

mizans SeiZleba mivaRwioT, Tu moswavleTa saqcielis mizezebs CavwvdebiT da uars vityviT<br />

urTierTobis avtokratiul meTodebze. Cveni reaqcia maT qcevaze TvalnaTliv unda<br />

aCvenebdes socialuri wesrigis realobas maTive qmedebebze pasuxismgeblobis (da logikuri<br />

Sedegebis) dakisrebis saSualebiT. roca <strong>maswavlebeli</strong>/mSobeli araswor saqcielze reaqcias<br />

socialuri realobis am sistemis mixedviT amJRavnebs, moswavleebi aRar brazdebian,<br />

ar janydebian arc iTrgunebian, radgan mozrdilTa reaqcia pirovnuli avtoritetidan aRar<br />

momdinareobs.<br />

metic, roca calkeuli moswavlisTvis umarTebulo saqcielis mizezebi naTelia, Segvi-<br />

Zlia misi (moswavlis) moTxovnebis Sesatyvis moqmedebaTa pozitiur biliks gavyveT. amrigad,<br />

demokratiul Teoriasa da moqmedebis pozitiur programebze agebuli axleburi reaqcia<br />

araswor saqcielze, romelic regularulad araswori qcevis mqone bavSvis moTxovnebs Seesabameba,<br />

dreikursis Sexedulebis ori mxarea.<br />

klasSi adgilis povnisTvis saWiro qcevis<br />

Sesaxeb koncefciebs moswavleebi swavlis<br />

gziT aviTareben. maTi azriT, aseTi koncefciebi<br />

SeiZleba iyos TanamSromloba an yuradRebis<br />

centrSi yofna. nebismieri araswori<br />

saqcielis miRma SeiZleba imwuTieri miznebi<br />

aRmovaCinoT. yvela araswori qceva imis Sede-<br />

yvela araswori qceva imis Sedegia, rom<br />

daTrgunuli moswavles mcdari varaudi aqvs<br />

sakuTari adgilis povnisa da statusis mopovebis<br />

Taobaze.<br />

gia, rom daTrgunul moswavles mcdari varaudi aqvs sakuTari adgilis povnisa da statusis<br />

mopovebis Taobaze. (ix. glaseris Sexeduleba deviantur qcevaze, rogorc cud arCevanze).<br />

logikuri Sedegebi moswavleze STabeWdilebas axdens realobis moTxovnebiT da ara<br />

ufrosis ZalauflebiT. erTmaneTTan, rogorc TanasworebTan, urTierTobis princips Sedegad<br />

ormxriv pativiscemaze agebuli urTierToba mohyveba. moswavleebi Cveni Tanasworebi<br />

xdebian ara ZalauflebiT an sxeulis sididiT, aramed gadawyvetilebis damoukideblad<br />

miRebis uflebiTa da SesaZleblobiT. maSin, roca dasja pirovnuli avtoritetis Zalauflebis<br />

maCvenebelia, logikuri Sedegebi, rogorc socialuri wesrigis realobis asaxva, obieqtur<br />

(upirovno) doneze moqmedebs. dasjis qveteqstia: `Sen cudi xar~, logikuri Sedegebis<br />

ki _ `Seni saqcieli am Sedegs moitans~. ar xdeba `Seni~, rogorc pirovnebis, gankiTxva.<br />

141


Tavi 7<br />

142<br />

sintaqsi<br />

1. detalurad daakvirdiT moswavlis saqciels.<br />

2. frTxilad gamoxateT sakuTari reaqcia moswavlis qcevaze.<br />

Tu Tqveni reaqcia aris:<br />

gaRizianeba<br />

daSineba<br />

gulistkena<br />

umweoba<br />

moswavlis mizani SeiZleba iyos:<br />

yuradRebis mipyroba<br />

Zalaufleba<br />

SurisZieba<br />

araadekvaturobis gamovlineba<br />

3. uzrunvelyaviT moswavle `makoreqtirebeli ukukavSiriT~. moswavles aCerebT, SeniSvnas<br />

aZlevT da akvirdebiT mis reaqcias. Tu is Cerdeba, qcevis mizani SeiZleba<br />

ubralod yuradRebis mipyrobis mcdeloba iyos. Tu araswori qceva izrdeba, misi mizani<br />

SeiZleba SurisZieba iyos.<br />

4. konfliqtidan garkveuli periodis (damSvidebis) Semdeg, am oTxi kiTxvidan erTis an<br />

ramdenimes TanamimdevrobiT dasmiT moswavlis winaSe oTxi mizani dasaxeT.<br />

`iqneb Cemi yuradRebis mipyroba gsurs?~ (yuradRebis mipyroba).<br />

a) `iqneb ginda maCveno, rom SegiZlia gaakeTo is, risi gakeTebac ginda da veravin<br />

SegaCerebs?~ (Zalaufleba).<br />

b) ,,iqneb ginda, rom me da klaselebs guli gvatkino, rom bari-barSi viyoT?~ (SurisZieba).<br />

g) `iqneb martooba gsurs?~ (araadekvaturoba).<br />

5. yuradReba miaqcieT amocnobis refleqss, anu am oTxi SekiTxvidan romels eTanxmeba<br />

moswavle verbalurad an sxeulis eniT.<br />

6. moswavlis miznis mixedviT gamoiyeneT Sesabamisi makoreqtirebeli procedurebi 7.2<br />

sqemis Sesabamisad.<br />

gaaanalizeT mizezi<br />

gaaaqtiureT amocnobis refleqsi makoreqtirebeli ukukavSiri<br />

`Semobruneba~ logikuri Sedegi demokratiuli jgufis<br />

zewola<br />

arCevani sakuTari recepti araviTari arCevani<br />

pozitiuri negatiuri myisieri siurprizi<br />

sqema 7.2: logikuri Sedegis tipebi<br />

moyirWeba<br />

dreikursi ar aRwers logikuri Sedegis qvekategoriebs, magram isini miRebulia miseuli magaliTebis ganxilvis<br />

Sedegad.<br />

logikuri Sedegis gamoyenebisas SearCieT Sesabamisi tipi. 7.2 sqemaze naCvenebia logikuri<br />

Sedegis ramdenime tipi, romelTaganac unda gakeTdes arCevani.<br />

logikuri Sedegis arCevanis tipis mixedviT moswavles SeuZlia Tavi aaridos logikur<br />

Sedegs, Tu sakuTari qcevis Secvlas airCevs. pozitiuri arCevani Tomas gordonis `prob-


disciplina<br />

lemis qonas~ hgavs (ix. Semdegi qveTavi `maswavleblis efeqtianobis wvrTna~). Tu moswavles<br />

gaWianurebuli Cacmisa da sauzmis gamo skolaSi agviandeba, Tqven mas ubralod sakuTari<br />

problemis mogvarebis saSualebas aZlevT. Tqven SegiZliaT moswavles miseul arCevanze<br />

miuTiToT, magram mieciT Sedegis marTvaze pozitiuri kontrolis saSualeba. mozrdili am<br />

SemTxvevaSi umoqmedoa.<br />

negatiur arCevanSi <strong>maswavlebeli</strong>/mSobeli aRniSnavs, arasaTanado qcevis SemTxvevaSi<br />

ra logikuri Sedegi daugrovdeba moswavles. davalebuli samuSaos Seusruleblobas is mohyveba,<br />

rom mis dasamTavreblad darCena mouwevs. davalebis mogvianebiT Sesrulebis valdebuleba<br />

misi droulad Seusruleblobis logikuri Sedegia. ai, rogor xdeba es: skolis Semdeg<br />

darCena dasjad ar miiCneva, es ubralod im adamianebs exeba, vinc ar asrulebs Tavis samuSaos.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>c rCeba Tavisi samuSaos dasasruleblad. es `socialuri realobaa~. aseTi<br />

logikuri Sedegi aq uaryofiT arCevanad miiCneva, radgan moswavlis winaSea arCevani: `Tu<br />

X-s gaakeTeb maSin Y moxdeba~. Y ki bavSvisTvis aversiuli Sedegia.<br />

logikuri Sedegis forma sakuTari recepti moswavlisTvis misive qcevis `dabrunebas~<br />

niSnavs. awyvetinebT mas, vinc gawyvetinebT; gausaZlisad uwesrigo garemos uqmniT daudevar<br />

moswavles. faqtobrivad, cdilobT moswavles sarkeSi daanaxvoT sakuTari qceva. am teqnikis<br />

gamoyenebisas aucilebelia zomieri iumori da racionaluri sazRvrebi da ara SurisZieba.<br />

araviTari arCevanis logikuri Sedegebis dros araswor saqciels maSinve mohyveba<br />

Sedegi. dreikursis TqmiT, es qcevasa da Sedegs Soris im logikuri kavSiriT gansxvavdeba,<br />

romelic maswavlebelma moswavlis gonebaSi mainc unda daamyaros. (TiTqos, dreikursisTvis<br />

gansxvaveba sasjelsa da araviTari arCevanis logikur Sedegebs Soris sinamdvileSi arc<br />

ise didia, magram es erTgvari fandia _ davarwmunoT moswavle logikuri kavSiris arsebobaSi,<br />

miuxedavad imisa, sinamdvileSi arsebobs Tu ara igi da, amgvarad, ufrosi realurad arc<br />

axorcielebs dasjas.) araviTari arCevanis logikuri Sedegebi SeiZleba iyos ubralod<br />

myisieri (mag., ori moCxubari bavSvis gayvana beisbolis TamaSidan dasasveneblad) an siurprizi,<br />

romelic Seicavs siaxlisa da originalurobis garkveul elements (mag., maswavlebels<br />

hyavs qvebis msrolelebi saTamaSo moedanze, romlebic erT adgilze agroveben napovn qvebs.<br />

Semdeg ki am qvebs moednis gareT miwaze ayrevinebs, saTamaSo moednis usafrTxoebis mizniT).<br />

zogjer maswavleblis reaqciis mizani moswavlis Sercxvenaa. magaliTad, erT dilas meSvideklasels,<br />

romelic gamudmebiT gamaRizianeblad akakunebs fanqars, fanqris nacvlad <strong>maswavlebeli</strong><br />

pastels aZlevs da eubneba: `raki fanqris sworad gamoyeneba ar SegiZlia, amiT wera<br />

mogiwevs~.<br />

moyirWeba dreikursisaTvis igivea, rac qcevis modifikacia CvenTvis. SeasrulebineT<br />

moswavles araswori qceva manam, sanam ar mobezrdeba. nerwyviT damrgvalebuli qaRaldis<br />

burTulebis msrolels mTeli dila asrolineT isini yuTSi; moxetiale mTeli dRe atareT<br />

oTaxSi.<br />

dreikursis bolo naSromSi vkiTxulobT, rom logikuri Sedegebi yvelaze sasargebloa<br />

pirveli miznis _ yuradRebis mipyrobis _ dros. Zalauflebis an SurisZiebis SemTxvevaSi,<br />

logikurma Sedegebma SeiZleba ukuSedegi moitanos da amitom ar unda gamoviyenoT. bunebrivi<br />

Sedegebis gamoyeneba nebismier dros upriania, garda meoTxe miznis – araadekvaturobis SegrZnebis<br />

dros.<br />

maswavleblis reaqciis principebi<br />

1. gadaamowmeT Sedegis logikuri kavSiri araswor qcevasTan.<br />

2. waradgineT Sedegi uemociod, rogorc sacialuri wesrigis realobis gamoxatuleba,<br />

da ara rogorc pirovnuli Zalaufleba.<br />

3. nu gansjiT qcevas an moswavles.<br />

143


Tavi 7<br />

144<br />

4. iyaviT keTili da megobruli; arasodes imoqmedoT gabrazebulma.<br />

5. iyaviT mtkice. araviTari arCevanis logikur SedegSi marTlac ar aris araviTari<br />

arCevani. moswavlem `es~ airCia da `es~ unda ganxorcieldes. ar gadaifiqroT; ar<br />

danebdeT; ar gadauxvioT Tqvens mier gamocxadebul proceduras.<br />

6. imoqmedeT; ar ilaparakoT. zedmeti saubari (muqara, gafrTxileba, axsna-ganmarteba,<br />

darwmuneba) kargi disciplinis marcxia.<br />

7. inerviuleT awmyoze da ara warsulze. araswor saqcielze maswavlebliseul TvalsazrisSi<br />

ar unda iyos `codvis~ elementi an warsulSi Cadenili danaSaulisTvis SurisZebis<br />

raime elementi.<br />

8. arasodes CaebaT moswavlesTan ZalauflebisTvis brZolaSi. Tqven yovelTvis<br />

damarcxdebiT. nebis araviTari Sejibri. (`ar gavakeTeb~. `gaakeTeb, jimi preston, da<br />

axlave!~) ubralod uari TqviT aseT konfliqtSi CarTvaze. gverdi auareT mas.<br />

pozitiuri programa:<br />

brZolaze uaris Tqmisas gaigeT konfliqtis mizezi. roca Tqveni diagnoziT mizezi `Zalauflebis<br />

Cvenebisa da damtkicebis moTxovnilebaa~, eZebeT xelsayreli SemTxvevebi, rom<br />

bavSvma miRweuliT iamayos. ecadeT Zalauflebis gamoxatvis es moTxovnileba dadebiTad<br />

warmarToT. Tu mizezi yuradRebis moTxovnilebaa, eZebeT xelsayreli SemTxvevebi bavSvis<br />

miRwevaTa Sesaqebad da ugulebelyaviT yuradRebis miqcevis mizniT ganxorcielebuli devianturi<br />

qceva. Tu araswori qcevis mizezi savaraudo unarSezRudulobaa, gaamxneveT bavSvi;<br />

daexmareT warmatebis miRwevaSi; daakisreT pasuxismgebloba, frTxilad SerCeuli, magram sajarod<br />

SesamCnevi. Tu mizezi SurisZiebaa, maSin grZeli gzisTvis gamZleobas mouxmeT. agrZnobineT<br />

moswavles, rom giyvarT. dreikursi saubrobs jgufur ganxilvaze da am konteqstSi<br />

miRebaze.<br />

popularul da arapopularul, gaxsnil da<br />

imoqmedeT; ar ilaparakoT. zedmeti saubari<br />

Caketil moswavleebze monacemebis Sesagrove-<br />

kargi disciplinis marcxia.<br />

blad gamoiyeneT sociogramebi, gveubneba is.<br />

gamoiyeneT es monacemebi klasSi adgilebis ganawilebisa<br />

da dajgufebebis dros, raTa izolirebulebma socializaciis axali unar-Cvevebi<br />

SeiZinon, xolo vinc erTmaneTs eTavseba, erTad dasvaT.<br />

kviraSi erTxel regularulad CaatareT problemebis saklaso ganxilva. waaxaliseT moswavleebi,<br />

iswavlon mosmena, erTmaneTis gageba da daxmareba.<br />

pozitiur programas aqvs oTxi ZiriTadi sayrdeni, romelTagan TiToeuli dreikursis<br />

mier aRwerili araswori qcevis oTxi mizezidan erT-erTs Seesabameba. magram araswor<br />

saqcielze pirdapiri reaqciisgan gansxvavebiT pozitiuri programa maswavleblis reaqciis<br />

zogadi principebisgan Sedgeba, romlebic tradiciuli wesiT unda gamoviyenoT da ara<br />

specifikuri qmedebebis dros. araswori saqcielis mizezebis Sesaxeb saubrisas dreikursi<br />

kidev erT gzas aRniSnavs _ oTxi mizezis miCnevas moswavlis miznebad. am SemTxvevaSi pozitiuri<br />

programa araswori qcevis gverdis avliT eZebs moswavlis miznebTan Sesatyvisobis gzebs.<br />

waxaliseba am pozitiur programaSi oTxi mizezidan sam SemTxvevaSi gamoiyeneba. dreikursis<br />

mTeli wigni am sakiTxs eZRvneba.<br />

mxardaWeris sistema<br />

amtkiceben, rom dreikursis modeli yvelaze warmatebulia dawyebiTi klasebis bavSvebTan.<br />

mogvianebiT mozardobis asakTan erTad am oTx ZiriTad mizezs ufro rTuli da Sorsmimavali<br />

motivebi emateba.


disciplina<br />

logikuri Sedegis ganxorcielebisTvis maswavlebelma unda gamoiCinos simtkice da zogierT<br />

SemTxvevaSi, axleburi da originaluri azrovnebis unari (logikuri Sedegis siurprizis<br />

tipi). logikuri Sedegis tipebis _ araviTari arCevani, myisieri _ gasatareblad,<br />

maswavlebels is Tavdajerebuloba da swrafi reaqcia sWirdeba, romelic wlebis da gamocdilebis<br />

safuZvelze dagrovil reaqciaTa farTo repertuars moaqvs. winaaRmdeg SemTxveva-<br />

Si, axalbeda maswavlebelma unda SeZlos swrafi fiqri, im situaciaSi reaqciis principebis<br />

gamoyeneba da araswori saqcielisaTvis logikuri Sedegis SemuSaveba.<br />

maswavlebelma unda `gamorTos~ Tavisi ego, SeinarCunos miukerZoebloba, rac mas bavSvebTan<br />

ZalauflebisTvis konfliqtis (kidev erTi sirTule, gansakuTrebiT axalbeda maswavleblisTvis,<br />

romelic Zalauneburad, garkveul doneze, did dros uTmobs sakuTari SesaZleblobebis<br />

gamomJRavnebas) Tavidan acilebis saSualebas aZlevs. maswavleblis mier<br />

egosadmi es miukerZoebloba moswavles uflebas miscems, sakuTari problema arCevanis<br />

pozitiur kategoriaSi marTos. metic, cudi yofaqcevis moswavlis darwmuneba, rom is gviyvars,<br />

arasayvareli bavSvis siyvaruls niSnavs, rac yvelaze Tavdajerebul, Tbil da Tanaziar<br />

maswavlebels SeuZlia.<br />

dreikursis meTodi araswori qcevis daZlevisas, moswavleebTan mtkice, mSvid, usayveduro<br />

saubars, araswor saqcielze jgufis Sexedulebis gamoxatvasa da struqturirebis teqnikas<br />

moiTxovs.<br />

SeiZleba movifiqroT konkretuli SedegebisaTvis saWiro sivrce da dro. (iqneba Tu ara<br />

vinme gakveTilebis Semdeg, rom meTvalyureoba gauwios samuSaos dasrulebas? qaRaldis<br />

burTulebis yuTSi srola metismetad xelSemSleli da xmauriani xom ar iqneba sxva moswavleebisTvis?)<br />

socialuri sistema<br />

maswavleblis, rogorc avtokratis roli, am modelis samizanea. CamosviT maswavlebli<br />

Zalauflebis kvarcxlbekidan, ambobs dreikursi; ar daikavoT wesebis Semqmnelisa da gamtareblis<br />

pozicia. da mainc, <strong>maswavlebeli</strong> mis sistemaSi wesebis gamtarebelia; ubralod, wesebi<br />

ganixileba ara rogorc maswavleblidan, aramed saganTa bunebidan, socialuri realobidan<br />

gamomdinare. swored <strong>maswavlebeli</strong> igonebs araswori saqcielisaTvis logikur Sedegs<br />

da swored is uzrunvelyofs logikuri Sedegis gamoyenebas. Tu Sedegi damoukidebelia, is<br />

`bunebrivi~ Sedegia. logikuri Sedegebis gansaxorcieleblad saWiroa adamianis Careva.<br />

wesebis Seqmna ufro demokratiulia. moswavleebi CarTuli arian konstituciur proces-<br />

Si.<br />

magram, roca yvelaferi naTqvami da gakeTebulia, logikuri Sedegebis sistemaSi maswavlebels<br />

aqvs Zalaufleba da Riad iyenebs mas. Zalauflebis aseTi gamoyeneba SeniRbuli da<br />

Sesustebulia; sxva SemTxvevaSi warmoqmnili aRSfoTeba Semcirebulia imiT, rom <strong>maswavlebeli</strong><br />

Tavs aridebs ZalauflebisTvis aSkara brZolas, miukerZoebeli damokidebulebiT niRbavs<br />

Sedegs da logikiT ukavSirebs mas (Sedegs umarTebulo qcevas). saqme is rodia, rom Zalaufleba<br />

SecdomaSi Seyvanis mizniT gamoiyeneba, mcdaria TviT fiqri, rom sistema gvaridebs<br />

Zalauflebis gamoyenebas. logikuri Sedegebi maswavleblebsa da bavSvebs Zalauflebisadmi<br />

damokidebulebis Camoyalibebas uwyobs xels. is cdilobs, rom Zalaufleba socialur realobas<br />

daukavSiros da ara pirovnul konfrontacias; magram is ar amcirebs an ar aRmofxvris<br />

mis gamoyenebas.<br />

dreikursis bolo naSromSi (perl kaselTan TanaavtorobiT, `disciplina ucremlebod~,<br />

1974) damatebiTi SeniSvnaa logikuri Sedegebis gamoyenebasTan dakavSirebiT, rac zemoxsenebul<br />

daskvnebs srulyofs. am wignSi logikuri Sedegebis gamoyeneba daSvebulia mxolod<br />

pirveli miznis – yuradRebis mipyrobisTvis, maSin roca wina naSromebSi aseTi SezRudva ar<br />

145


Tavi 7<br />

iyo. <strong>maswavlebeli</strong> ar iyenebs logikur Sedegebs, roca moswavlis mizania Zalaufleba, SurisZieba<br />

an araadekvaturobis gamoxatva. vfiqrobT, rom es dreikursis adrindeli Sexedulebebis<br />

cvlilebaa. erTi SexedviT, es axali pozicia dreikursis models Zalauflebaze naklebad,<br />

xolo waxalisebasa da sociometriuli monacemebis gamoyenebaze metad damokidebuls<br />

xdis. am axal wignSi aris Tavi, romelic skolis situaciaSi konkurenciis arasaxarbielo<br />

Sedegebs exeba, rac dreikursisaTvis axali Temaa. aseve calke Tavi eZRvneba demokratiuli<br />

saklaso diskusiebis Catarebas, rac avtorisTvis Zveli Temaa. uiliam glaseris ramdenime<br />

citata gvafiqrebinebs, rom am aqcentis safuZveli SeiZleba veZeboT glaseris wignSi `skola<br />

marcxis gareSe~ (1968), sadac konkurenciis Temaze iseTive argumentebia, romelsac dreikursi<br />

iyenebs da sadac klasis Sekreba ufro detaluradaa ganxiluli.<br />

146<br />

efeqtebi<br />

pirdapiri: mcirdeba devianturi qceva.<br />

aRmzrdelobiTi: maswavleblebsa da moswavleebs erTmaneTTan ZalauflebisTvis<br />

brZolis barieris gare Se urTierToba SeuZliaT. viTardeba ur TierTpativiscema<br />

da savaraudoa, rom demokratiuli gamocdileba<br />

klasis cxovrebis nawili, ufro ganuyofeli nawili gaxdes. moswavleebs<br />

ufro realisturi Sexeduleba uyalibdebaT samyaroze<br />

da ukeT igeben TanamSromlobis socialur Rirebulebas.<br />

axla, modiT, gadavxedoT saklaso oTaxis disciplinis models, sadac Tavidan aris acilebuli<br />

maswavleblis mier sanqciebis gatareba. daviwyebT adamianiT, romelmac, rogorc Cans,<br />

dreikursze misi cxovrebis bolos moaxdina gavlena. es gaxlavT uiliam glaseri.<br />

uiliam glaseris `realobiT Terapia~<br />

da `skola marcxis gareSe~<br />

disciplina, rogorc CarTuloba<br />

uiliam glasers `realobiT Terapiis~ principebi nabijebis (sintaqsis) seriebSi gadaaqvs,<br />

rom maswavleblebma araswor saqcielze reaqciisTvis gamoiyenon. am nabijebis gamoyenebiT<br />

maT SeuZliaT moswavleebs sakuTar qcevaze da mis Secvlaze pasuxismgebloba akisrebinon,<br />

im SemTxvevaSi Tu es qceva maTive Rirsebas laxavs an pativs ar scems sxvebis uflebebs. amis<br />

Sedegia urTierTpativiscemis, mzrunvelobisa da problemis kooperaciuli gadaWrisaTvis<br />

xelsayreli skolis klimati.<br />

gansazRvrebebi<br />

glaseri Tavis ZiriTad gansazRvrebebs `realobiT TerapiaSi~ (1965) ayalibebs. zogierTi<br />

gansxvavebulad aris warmodgenili wignSi `skola marcxis gareSe~ (1968), magram mniSvnelobebi<br />

igive rCeba. rT `realobiT Terapiis~ abreviaturaa, xolo smg wignisa `skola marcxis<br />

gareSe~.<br />

1. pativiscema: sakuTari Tavis pativiscema, sakuTari Rirsebis gr Z noba. (smg)<br />

2. sakuTari Tavis Rirseba: sakuTari Tavisa da sxvebis mimarT Ri rsebis grZnoba; ganc-<br />

da, rom adamiani aris Rirebuli pirovneba. (rT da smg)<br />

3. naTesaoba: sxva adamianebTan kavSiri an mzrunveli CarTuloba. (rT)<br />

4. CarTuloba: urTierToba pirovnebasTan an pirovnebebTan, viszec zrunavT da vinc<br />

Tqvenze zrunaven. (rT da smg)


5. siyvaruli: CarTuloba. (smg)<br />

disciplina<br />

6. pasuxismgebloba: sakuTari moTxovnilebebis ise dakmayofilebis unari, rom sxvebs<br />

ar wavarTvaT maTi moTxovnilebebis dakmayofilebis unari. pasuxismgeblobis mqone<br />

adamiani akeTebs imas, rac aniWebs sakuTari Rirsebis gancdas da gancdas, rom Rirebulia<br />

sxvebisTvis. (rT)<br />

7. realisturi: moqmedebas SeiZleba ewodos realisturi mxolod maSin, roca misi<br />

Soreuli da myisieri Sedegebi gaTvaliswinebuli, awon-dawonili da Sedarebulia.<br />

(rT)<br />

8. identoba: mdgomareoba, romelic aris Sedegi da miiRweva, roca adamiani grZnobs<br />

siyvarulsa da sakuTar Tavi Rirsebas. smg-Si glaseri sakuTari Tavis Rirsebas miawers<br />

skolaSi sakuTar codnasa da SesaZleblobebSi Tavdajerebulobas. siyvaruli<br />

skolis konteqstSi niSnavs socialur pasuxismgeblobas, urTierTzrunvas, urTierTdaxmarebas.<br />

siyvaruli miCneulia, rogorc martosulobisa da warumateblobis<br />

gancdis opoziti da aRmomfxvreli. (smg)<br />

9. warmateba: Camoyalibebuli identoba; mdgomareoba, roca dakmayofilebulia adamianis<br />

dakavSirebulobisa da pativiscemis (an CarTulobisa da sakuTari Tavis Rirsebis)<br />

ZiriTadi moTxovnilebebi. (smg)<br />

10. marcxi: mdgomareoba, roca daukmayofilebelia adamianis ZiriTadi moTxovnilebebi.<br />

glaseris modelis gasagebad arsebiTia davimaxsovroT sityvebis _ CarTuloba, pasuxismgebloba,<br />

realisturi, warmateba da marcxi – miseuli gansazRvrebebis sruli<br />

da gansakuTrebuli mniSvneloba.<br />

varaudebi<br />

1. yvela adamianis ZiriTadi adamianuri moTxovnilebebia:<br />

a) dakavSirebuloba (CarTuloba)<br />

b) pativiscema (sakuTari Tavis Rirseba)<br />

2. yvela adamiani pasuxismgebelia sakuTar qmedebebze.<br />

3. yvela adamians aqvs gonivrulad moqmedebis unari, miuxedavad codnisa, warsuli gamocdilebisa<br />

an amJamindeli garemosi.<br />

4. qcevis Secvla gamoiwvevs damokidebulebis Secvlas.<br />

5. skolis pirveli xuTi weli gadamWrelia pasuxismgeblobis ganviTarebisa da<br />

warmatebis miRwevis unaris ganviTarebis TvalsazrisiT.<br />

Rirebulebebi<br />

1. erTmaneTze zrunva, siyvaruli.<br />

2. sakuTari problemebis gadaWris mcdelobis gambedaoba.<br />

3. swavlaSi azrovneba gazepirebis winaaRmdeg.<br />

4. relevanturoba im sakiTxebisa, romelTa winaSec dganan bavSvebi cxovrebaSi da romlebic<br />

Setanilia saswavlo programis SinaarsSi.<br />

miznebi<br />

1. individebis mier piradi warmatebis miRweva (rac gansazRvrulia rogorc ori ZiriTadi<br />

moTxovnilebis _ CarTulobisa da sakuTari Tavis Rirsebis _ dakmayofileba).<br />

2. socialuri klimatis miRweva, romelic gamoxatavs urTierTpativiscemas, zrunvasa<br />

da problemis racionalur, patiosan, kooperaciul gadawyvetas.<br />

3. skolebSi siyvarulis gamoxatvis struqturireba; misTvis formis Seqmna da misi<br />

147


Tavi 7<br />

148<br />

gamoxatvis institucionalizacia. misi qceva miznis aRiarebul nawilad da saskolo<br />

cxovrebis aqtivobaSi Setana.<br />

principebi<br />

warmateba, rogorc zemoT ganvsazRvreT, modis realisturobis (rogorc ukve ganvsaz-<br />

RvreT), pasuxismgeblobisa (rogorc ukve ganisazRvra) da samarTlianobis (rac niSnavs aRiarebuli<br />

moraluri standartebis mixedviT moqmedebas) gancdiT.<br />

es SeiZleba ase CamovayaliboT: CarTulobisa da sakuTari Tavis Rirsebis grZnobis<br />

ZiriTadi moTxovnilebebi SeiZleba dakmayofildes sakuTari qmedebebis grZelvadiani Sedegebis<br />

gaTvaliswinebiT, sxvaTa moTxovnilebebis Tanmxvedri moqmedebiT, da zneobrivi standartebis<br />

mixedviT moqmedebiT.<br />

am saxis warmatebis misaRwevad, aTvlis wertilad CarTuloba gvWirdeba; cxovrebaSi<br />

`vinme mniSvnelovani~ gvWirdeba, viszec vizrunebT da vinc siyvaruls dagvibrunebs. aseT<br />

pirobebSi SegviZlia uari vTqvaT siamovnebis principze agebul moqmedebaze, anu myisier<br />

kmayofilebaze. Tumca, mxolod CarTuloba sakmarisi rodia. kidev raRac gvWirdeba saku-<br />

Tari Tavis Rirsebis grZnobis gasaZliereblad. sakuTari mniSvnelobis gancda mxolod maSin<br />

gveufleba, roca qcevis damakmayofilebel standarts vinarCunebT.<br />

damakmayofilebeli qcevis SesanarCuneblad TviTSefaseba unda ganviviTaroT; Cveni qceva<br />

unda ganvixiloT da ganvsajoT, pasuxismgebluria Tu ara (Seesabameba Tu ara Cvens orive<br />

moTxovnilebas) da arTmevs Tu ara sxvebs maTi moTxovnilebebis dakmayofilebis SesaZleblobas.<br />

devianturi qceva ararealisturi da upasuxismgebloa. is gviCvenebs, rom bavSvma araswori<br />

arCevani gaakeTa sakuTari moTxovnilebebis dakmayofilebis gzis Taobaze. mas ar SeuZlia<br />

ukeTesi arCevanis gakeTeba, Tu CarTuli ar iqneba maTTan, visac es SeuZlia.<br />

disciplina, anu is, rasac is adamianebi gvaZleven, visac vuyvarvarT, ararealistur da<br />

upasuxismgeblo saqcielze migviTiTebs da gvexmareba gavxdeT realistebi da pasuxismgeblianebi.<br />

nabijebi<br />

1. `daumegobrdiT~, eubneba glaseri maswavlebels. `gaxdiT CarTulni~, eubneba Terapevts.<br />

`daamyareT urTierToba siyvarulis ormxrivi rwmeniTa da gamoxatviT~, eubneba<br />

is orives<br />

2. cudad moqcevisas moswavles hkiTxeT: `ras akeTeb?~ es aris qcevis realobis danaxva,<br />

identificireba da verbalizacia. zogierTi moswavlisaTvis es realuri nabijia,<br />

roca qcevas ver acnobierebs da verc damoukideblad svams kiTxvas am qcevis Sesaxeb.<br />

3. hkiTxeT: `es gexmareba?~ SeafaseT. gansajeT saqcieli. am kiTxvaSi SeniRbulia azri,<br />

rom saqcieli ar exmareba bavSvs ori ZiriTadi moTxovnilebis dakmayofilebaSi. magram<br />

<strong>maswavlebeli</strong> aSkarad ar saubrobs am ori moTxovnilebis Sesaxeb. is ubralod<br />

kiTxviT cdilobs saqcielis Sefasebas: `es gexmareba?~<br />

meore da mesame kiTxvebiT SeiZleba ar mivmarToT moswavleebs, Tu CarTuloba ar arsebobs<br />

da maT ar ician, rom araviTari sasjeli ar iqneba.<br />

4. ar dasajoT.<br />

5. SeadgineT gegma. <strong>maswavlebeli</strong> sTxovs moswavles, Seadginos gegma qcevis Tavidan<br />

asacileblad, an qcevis ganxorcielebis SemTxvevaSi masTan gasamklaveblad. kargia,<br />

TuU<strong>maswavlebeli</strong> SesTavazebs rCevas (ix. Tomas gordonis sawinaaRmdego Sexeduleba).


gegma moswavlisaTvis realuri unda iyos, rom misi Sesruleba SeZlos.<br />

disciplina<br />

6. daadebineT moswavles piroba, rom gegmas ganaxorcielebs. piroba SeiZleba iyos zepiri<br />

an werilobiTi.<br />

7. araviTari Tavis marTleba da kiTxvaze `rodis daasruleb?~ pasuxis lodini. miuRebelia<br />

Tavis gamarTleba pirobis Seusruleblobis gamo. miuxedavad dasjis ararsebobisa,<br />

<strong>maswavlebeli</strong> asrulebinebs moswavles danapirebs, xolo Tu moswavle ar<br />

asrulebs pirobas, sTxovs gadaafasos gegma, Seqmnas axali an ganaaxlos dapireba.<br />

SeiZleba saWiro iyos procesis ramdenjerme gameoreba. CarTuli <strong>maswavlebeli</strong><br />

Tanaxmaa, mravaljer gaimeoros. yovelTvis aris molodini da rwmena, rom moswavle<br />

bolos da bolos gaamarTlebs. <strong>maswavlebeli</strong> mudam moelis. Tumca, is arasodes patiobs,<br />

ar Tmobs da cdilobs moswavleebs dapireba Seasrulebinos.<br />

8. klasis Sexvedrebi araswor qcevasTan dakavSirebiT maswavleblis reaqciaTa sistemis<br />

regularuli nawilia (aseve aucilebeli CarTulobis damyarebis formati).<br />

klasis Sexvedrebis detaluri ganxilva SegiZliaT ixiloT momdeno qveTavSi _ maswavleblis<br />

reaqciis principebi.<br />

maswavleblis reaqciis principebi<br />

1. miuTiTeT situaciis, qcevis realobaze.<br />

2. arasodes SeurigdeT upasuxismgeblobas.<br />

3. yuradReba gaamaxvileT awmyoze da ara warsulze.<br />

4. ar gamoiyenoT sasjeli, sarkazmi, dacinva. sarkazmi da dacinva bolos uRebs siyvaruls,<br />

siaxloves, urTierTobas, CarTulobas.<br />

5. ar aaridoT Tavi pirvel pirSi saubars. nacvlad frazebisa `Cven unda~, an `Sen unda~,<br />

TqviT `me minda, rom Sen~.<br />

6. ar unda moxdes garemoTi manipulireba, raTa moswavle ar daitanjos Tavisi qcevis<br />

gonivruli SedegebiT.<br />

7. klasis problemebi klasis Sekrebebze moagvareT.<br />

arsebobs klasis Sekrebebis sami saxe: socialuri problemebis gadaWris mizniT, Tavisufali<br />

(droSi SeuzRudavi), da saganmanaTleblo-diagnostikuri. socialuri problemis gadaWris<br />

mizniT Sekreba gamoiyeneba jgufis an individis problemis gadasaWrelad. es iseTi<br />

Sekrebaa, romelic araswor qcevaze reaqciis sintaqss Seesatyviseba. Tavisufali Sexvedrebi<br />

bavSvebis cxovrebis saintereso da aqtualur sakiTxebs ganixilavs. garda imisa, rom am<br />

Sexvedrebze yuradReba maxvildeba moswavleebisTvis aqtualur sakiTxebze, is xels uwyobs<br />

maswavlebelsa da moswavles da TviT moswavleebs Soris CarTulobis damyarebasac. saganmanaTleblo-diagnostikuri<br />

Sexvedrebi gamoiyeneba imis dasadgenad, ramdenad kargad esmiT<br />

moswavleebs saswavlo programis aspeqtebi momavali nabijebis dasagegmad.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> garkveuli principebis Sesabamisad marTavs socialuri problemis<br />

gadaWrisTvis gamiznuli Sexvedras:<br />

a) diskusiis sagani problemis gadawyvetaa da ara damnaSavis Zieba an dasja.<br />

b) <strong>maswavlebeli</strong> miukerZoebelia Tavis komentarebSi, Tumca, igives moswavleebisgan<br />

ar unda velodeT (TanatolebTan ukukavSiris gamocdileba bavSvis upa suxi s m geblo<br />

qcevis erT-erTi `gonivruli Sedegia~.)<br />

g) g. CaatareT Sekrebebi viwro wreSi.<br />

d) d. Sekrebebi xanmokle unda iyos.<br />

e) e. metismetad bevrs nu ilaparakebT mxolod erT problemur moswavleze (sami<br />

diskusia klasis CxubisTavze metismetia).<br />

149


Tavi 7<br />

150<br />

v) v. klasis SekrebaTa umravlesoba ori kategoriis mixedviT (Ria dasasruliT da<br />

saganmanaTleblo-diagnostikuri) CaatareT.<br />

z) z. klasis Sekrebebi standartuli saswavlo programis SeZlebisdagvarad ukeT<br />

swavlebisaTvis gamoiyeneT.<br />

mxardaWeris sistema<br />

1. heterogenuli, sakuTar klasze agebuli gakveTilebi. klasma, rogorc socialurma<br />

erTeulma, dRis umetesi nawili erTad unda gaataros, raTa ganviTardes erTmaneT-<br />

Tan da maswavleblebTan CarTulobis SegrZneba.<br />

2. araviTari `ABCDF~ tipis Sefaseba. (araviTari `warumateblis~ iarliyi).<br />

3. saswavlo programa orientirebuli unda iyos `azrovnebaze~, raTa...<br />

4. saswavlo programa moswavleTa cxovrebiseuli sakiTxebis relevanturi unda iyos.<br />

5. warmateba kiTxvaSi. glaseri am miRwevas imdenad Tvlis skolasTan dakavSirebuli<br />

socialuri molodinis nawilad da, faqtobrivad, imdenad saWirod miiCnevs skolaSi<br />

warmatebis SegrZnebebis miRwevisTvis, rom mas gansakuTrebuli yuradReba unda mieqces<br />

saswavlo programis Seqmnisas. amisaTvis is klasis dayofasac ki gvTavazobs<br />

kiTxvis gakveTilze.<br />

6. albaT, umniSvnelovanesia, <strong>maswavlebeli</strong> iyos is adamiani, romelsac endomeba TviT-<br />

Sewirva da TviTinvestireba Tavis moswavleebTan `CarTulobis~ misaRwevad.<br />

socialuri sistema<br />

1. aradamsjeli.<br />

2. moswavleebi monawileoben wesebis SeqmnaSi.<br />

3. rwmena da mcdeloba. maswavleblis mudmivi survili, rom Tavidan daiwyos im moswavlesTan<br />

erTad, romelmac ver Seasrula piroba, gamoxatavs rwmenasa da ndobas<br />

moswavlisadmi, rom is warmatebas miaRwevs. (aseve gamoxatavs maswavleblis CarTulobis<br />

siRrmes.)<br />

4. maswavleblis roli aris pasuxismgeblobis modeli.<br />

5. maswavlebels aqvs keTilganwyobili despotis rolic, ara damsjelis, aramed wesebis<br />

gamtareblisa da damcvelis da bavSvebisTvis dadebuli pirobis Sesrulebis meTvalyurisa.<br />

6. gonivruli wesebi. moswavleebis monawileoba konstituciur procesSi mimarTulia<br />

wesebis gonivrulobaze. Tumca glaseri acnobierebs da iwonebs im faqts, rom<br />

ufrosebi asruleben im principebis ZiriTadi wyaros rols, saidanac modis wesebi.<br />

es aris praqtikuli realoba. glaseris debuleba, rom wesebi `unda iyos gonivruli~,<br />

maswavleblebisa da administratorebis misamarTiT aris naTqvami, radgan maT unda<br />

hqondeT mTavari saTqmeli. (glaseri samerhileli ar aris. [samerhili (Summerhill) er-er- Toblivi swavlebis erT-erTi yvelaze cnobili pedocentristuli skola qveyanaSi,<br />

romelic sufolkis sagrafoSi mdebareobs. mTargmn. Sen.]<br />

7. moswavleebi pasuxs ageben sakuTar qcevaze da yovelTvis Tavisufali arian qcevis<br />

arCevanSi. maTi pasuxismgebloba vrceldeba ara mxolod TviT maTze, an maswavlebelze,<br />

aramed, yvela sxva moswavlezec.<br />

efeqtebi<br />

pirdapiri: Riad xdeba muSaoba socialur problemebze, orientacia keTdeba<br />

mogvarebaze da ara dadanaSaulebaze.


disciplina<br />

saswavlo programaSi xazi esmeba relevanturobas (Sesabamisobas).<br />

aRmzrdelobiTi: maswavlebelsa da moswavleebs da TviT moswavleebs Soris siTbo da<br />

siyvaruli izrdeba.<br />

viTardeba erTmaneTis moTxovnilebebisa da uflebebis mimarT pativiscema.<br />

moswavleTa moTxovnilebebis dakmayofilebisa da pa su xi sm geblobis<br />

ganviTarebasTan erTad viTardeba empaTia.<br />

Semdegi modeli, Tomas gordonis `maswavleblis efeqtianobis wvrTna~ (mew) misive wignis<br />

`mSobelTa efeqtianobis wvrTnis~ principebzea agebuli da gamoiyeneba skolebisaTvis<br />

rogorc kvalifikaciis asamaRlebeli kursi mTeli qveynis masStabiT.<br />

Tomas gordonis `maswavleblis efeqtianobis wvrTna~<br />

disciplina, rogorc komunikacia<br />

mew modelSi gordoni komunikaciis unar-Cvevebis swavlebiT cdilobs im konfliqtebisa<br />

da gaugebrobebis aRmofxvras, romlebic auareseben maswavleblisa da moswavleebis urTierTobebs.<br />

mew-is komunikaciis unar-Cvevebi moswavleebsa da maswavleblebs Zalauflebis<br />

alternativas sTavazoben moTxovnilebaTa konfliqtis gadaWrisas. maswavlebels aRar<br />

sWirdeba moswavlis moTxovnilebaTa xarjze gamarjveba (I meTodi) an, piriqiT, moswavles<br />

– maswavleblis xarjze (II meTodi). III meTodi _ `yaimiT~ (no-lose), romelic mew­Si iswavleba,<br />

moswavleebsa da maswavleblebs moTxovnilebaTa Tanxvedris saSualebas aZlevs.<br />

gansazRvrebebi<br />

1. aqtiuri mosmena: mosaubris SeniSvnaSi emociuri Sinaarsis (daSifruli Setyobinebis)<br />

daWera da mosaubrisadmi emociuri gamoxmaureba.<br />

2. `me~-Setyobineba: sxvisi qcevis miukerZoebeli aRwera, am qcevis xelSesaxebi gavlenis<br />

danaxva da qceviT gamowveuli emociebis gadmocema. nebismieri TanamimdevrobiT<br />

dalagebuli am sami elementisagan Sedgeba `me~-Setyobineba.<br />

3. qmedebis Secvla: `me~-Setyobinebis gagzavnis Semdeg aqtiur mosmenaze gadasvla.<br />

varaudebi<br />

4. roca adamians viRebT, mas cvlilebisa da zrdis saSualebas vaZlevT. Tu adamiani<br />

grZnobs, rom is `kargia~ rogorc pirovneba, miRebulia iseTad, rogoric aris, is<br />

mgrZnobiare xdeba sakuTari qcevis cvlilebis mimarT. garda cvlilebis xelSewyobisa<br />

miReba misTvis sine qua non-ia. rodesac adamiani grZnobs miuReblobas cvlilebis<br />

agentisagan, is winaaRmdegobas uwevs cvlilebas. aq aSkaraa, rom gordoni maslousa<br />

da rojerss eyrdnoba.<br />

5. gordonis sistemas mxedvelobaSi fsiqikurad SedarebiT jansaRi bavSvebi hyavs; is<br />

emociurad agznebuli bavSvebisaTvis ar aris Seqmnili.<br />

6. <strong>maswavlebeli</strong>ca da moswavlec afasebs maT Soris arsebul urTierTobas. sistema<br />

mxolod maSin gamoiyeneba, roca maswavlebels `sjera urTierTobis~, afasebs da<br />

nerviulobs masze. (gasakviri araa, rom gordoni da glaseri amJamad erTad atareben<br />

treiningebs.) adamiani ar iqneba motivirebuli, gaiaros aqtiuri mosmenisa da sxva<br />

nabijebi sintaqsSi, Tu mas ar anaRvlebs meore mxare.<br />

7. moswavleebs SeuZliaT ikisron pasuxismgebloba da gadaWran sakuTari problemebi.<br />

151


Tavi 7<br />

152<br />

Rirebulebebi<br />

gordoni komunikaciaSi gulwrfelobasa da pirdapirobas afasebs. pirdapirobas sakuTari<br />

da sxvebis moTxovnilebebis aRiarebasa da pativiscemaSi; miukerZoebel komunikacias, rogorc<br />

adamianis miRebis gamoxatvas; mniSvnelovani urTierTobebis pativiscemas, roca adamianebi<br />

erTmaneTze zrunvisas, erTmaneTis moTxovnilebebis dakmayofilebas cdiloben. da<br />

bolos, is afasebs qcevas, romelic xels uwyobs sxvebis pirovnul zrdas. es Rirebulebebi<br />

pirdapiraa gadatanili gordoniseul miznebSi.<br />

miznebi<br />

1. moswavlesa da maswavlebels Soris iseTi urTierToba CamoayalibeT, romlis Sedegad<br />

swavleba ufro efeqtiani gaxdeba.<br />

2. akisrebineT moswavleebs pasuxismgebloba TavianTi saqcielisTvis.<br />

3. gazardeT uproblemoDare (ix. qvemoT principebi) da amgvarad gazardeT dro swavleba-swavlisTvis.<br />

principebi<br />

maswavleblisaTvis moswavlis nebismieri saqcieli an misaRebia an miuRebeli. qvemoT<br />

mocemuli `marTkuTxedi~ gviCvenebs qcevis am samyaros. yvelaferi gadamkveTi xazis zemoT<br />

misaRebia, xolo xazis qvemoT _ miuRebeli. xazis mdebareoba (da Sesabamisad areTa zoma)<br />

icvleba pirovnebasTan erTad da pirovnebis SigniT drois, ganwyobis, pirobebis da garemos<br />

mixedviT. klaselTan gadaCurCuleba maswavleblisaTvis SeiZleba erT dRes misaRebi iyos,<br />

xolo meore dRes miuRebeli, rac damokidebulia mis cxovrebaSi sxvadasxva faqtorebze (mag.:<br />

skolis direqtorma es-esaa usayvedura).<br />

misaRebi<br />

miuRebeli<br />

moswavlis qcevis samyaros danaxvis kidev erTi gzaa `problemis mesakuTris~ gansazRvra.<br />

moswavlis qceva an maswavlebels uqmnis problemas, an moswavles (xandaxan orives), an aravis<br />

(mag., maTematikur amocanebze muSaoba, an fanqris gaTla misaRebi formiT). am uproblemo<br />

ares swavleba-swavlis are ewodeba.


moswavles aqvs<br />

problem<br />

swavleba-<br />

swavlis are<br />

maswavlebels<br />

aqvs problema<br />

disciplina<br />

araswori qcevis (qceva problemis areSi) mizezia moswavlisa da maswavleblis Seusabamo<br />

moTxovnilebebi. am moTxovnilebaTa gansazRvrisa da dakmayofilebis nacvlad maswavleblebi<br />

xSirad Zalauflebas iyeneben, rasac Sedegad moswavleebTan urTierTobis gauareseba<br />

mohyveba; cudi urTierToba komunikacias amwvavebs da iqmneba Caketili wre. komunikaciis<br />

unar-Cvevebis gamoyeneba maswavleblisa da moswavlis moTxovnilebebis identificirebisa da<br />

dakmayofilebisaTvis Zalauflebis gamouyeneblad araswori saqcielis Semcirebis gordoniseuli<br />

strategiaa.<br />

Nnabijebi<br />

1. gansazRvreT, arsebobs Tu ara problema.<br />

2. gansazRvreT, visia problema. amis Tqma ufro advilia, vidre gakeTeba. maswavlebels<br />

mxolod maSin aqvs problema, Tu mas xelSesaxebi gavlena aqvs masze. Cven (mozrdilebs,<br />

mSoblebs, maswavleblebs) xSirad iseTi problema `gvaqvs~ da masze pasuxismgeblobasac<br />

vkisrulobT, romelic realurad Cveni ar aris. magaliTad, marji diliT<br />

zozinobs da sauzmis dawyebas agvianebs. dedas, romelic mudam nerviulobs, rom<br />

droze miiyvanos skolaSi, arafris Tavi aRar aqvs im droisTvis, roca marji skolis<br />

avtobusSi adis. visia es problema? dedam is Tavisad aqcia. magram sinamdvileSi vis<br />

aqvs problema? marjis. deda yovelTvis marjis nacvlad agvarebs problemas. Tu marjis<br />

saSualebas miscems, Tavisi problema Tavadve hqondes, maSin gogonas Sedegebis<br />

mogvareba mouwevs (fexiT wasvla skolaSi, dagvianeba, dacda, sanam mama wava samsaxurSi<br />

da gaiyolebs da isev dagvianeba). Tu virCevT, rom vikisroT pasuxismgebloba im<br />

problemaze, romelic sinamdvileSi Cveni araa, aman SeiZleba garkveuli xelSesaxebi<br />

Sedegebi mogvitanos (mag., deda aSkarad nervebmoSlilia). magram Tu problemas mis<br />

namdvil mflobels davutovebT, Sedegebsac mxolod mflobeli iwvnevs.<br />

3. Tu meore klasis <strong>maswavlebeli</strong> yovel saRamos saRebavis Ria qilebs saxuravebs<br />

afarebs da moswavleTa upasuxismgeblobis gamo burtyunebs, visi problemaa saRebavis<br />

qilebi? Tu <strong>maswavlebeli</strong> saSualebas miscems bavSvebs, sakuTar Tavs Tavad<br />

mixedon, saRebavis qilebi TavRia datovon da meore dRes qilaSi Camxmari saRebaviT<br />

`daxaton~, visi iqneba problema?<br />

Tu bavSvebi produqtiulad, magram xmauriT muSaoben im saklaso oTaxSi, romelic<br />

direqtoris kabinetis gverdiT mdebareobs da maswavlebels eSinia, rom skolis di-<br />

153


Tavi 7<br />

154<br />

reqtors mcdari warmodgena Seeqmneba masze da cud Sefasebas miscems, visi problemaa<br />

es?<br />

aqtiuri mosmena. aqtiuri mosmena, rogorc zemoT aRvniSneT, Sinaarsis emociuri<br />

mosmenaa daSifruli Setyobinebis gasagebad da am emociis dabruneba mosaubrisaTvis.<br />

(magaliTad, gogonas mier mamisaTvis dasmuli kiTxvis _ `mama, yvelaze metad<br />

ras afaseb gogonaSi?~ _ namdvili Sinaarsi aqtiuri mosmeniT mamam ase unda<br />

`gadaTargmnos~ `ainteresebs, ra unda gaakeTos, rom biWebs moewonos.~) aqtiuri<br />

mosmena problemis saTavemde misvlas cdilobs, romelic SeiZleba emociaTa ramdenime<br />

wyebis qveS imalebodes da Tavdapirvelad misi mxolod zeda nawili Candes.<br />

aqtiuri mosmenisas mosaubris SeniSvnebidan faqtebs, mniSvnelobasa da emociur<br />

Sinaarss vigebT. Cven miCveuli varT faqtebisa da mniSvnelobis mosmenas, magram ar<br />

varT miCveuli maT miRma mniSvnelovani emociuri Sinaarsis wvdomas. Tu Cven sqemaze<br />

problemis areSi varT, swored es daSifruli emocia SeiZleba iyos problemis<br />

mizezi, romelic daukmayofilebel moTxovnilebas asaxavs. Tu moswavliseul problemas<br />

vagvarebT, `aqtiuri mosmeniT~ SeiZleba mas sakuTari problemis mogvarebisaken<br />

gzis gakvlevaSi davexmaroT.<br />

3a. maswavlebels ekuTvnis problema. gamoiyeneba `me~-Setyobinebebi. magaliTad:<br />

vTqvaT, moswavleTa xmauri maswavleblisTvis Zalze Zneli asatania da ar Seesatyviseba<br />

swavlisTvis xelsayreli xmauris miseul warmodgenas, Tumca moswavleebs<br />

xmauri xels ar uSlis. <strong>maswavlebeli</strong> gzavnis zemoT aRwerili elementebis matarebel<br />

`me~-Setyobinebas (miukerZoebeli, qcevis aRmweri, masze gavlenisa da aRZruli<br />

emociebis aRmweri). `xmauri am oTaxSi Tavs matkiebs!~ (aRwera_efeqti.) `simSvide da<br />

siwynare menatreba.~ (gancda.)<br />

4. qmedebis Secvla. `me~-Setyobinebam SeiZleba Tavadve moagvaros problema. Tu moswavleebi<br />

pativs scemen maswavlebels da kargi urTierToba aqvT masTan, SeiZleba<br />

sakuTari qcevis Secvlis motivaciac hqondeT. magram Tu maT daukmayofilebeli<br />

moTxovnileba aqvT, maSin Cvens winaSe moTxovnilebaTa konfliqti Cndeba. am SemTxvevaSi,<br />

moswavleTa moTxovnilebebis gansazRvris mizniT, <strong>maswavlebeli</strong> `me~-Setyobinebis<br />

gagzavnis Semdeg aqtiur mosmenaze unda gadaerTos. garkveuli drois Semdeg,<br />

man SeiZleba Tavidan Camoayalibos `me~-Setyobineba. Tu problema aqvs rogorc<br />

maswavlebels, ise moswavleebs, SeiZleba saWiro iyos III meTodis gamoyeneba.<br />

5. III meTodi. I meTodi maswavleblis Zalauflebaa: <strong>maswavlebeli</strong> imarjvebs, moswavleebi<br />

marcxdebian. II meTodi bavSvebis Zalauflebaa: moswavleebi imarjveben, <strong>maswavlebeli</strong><br />

marcxdeba. III meTodi yaimiT mogvarebaa, romelic Semdegi nabijebisgan Sedgeba:<br />

a) gansazRvreT problema moTxovnilebebis TvalsazrisiT.<br />

b) moswavleebi da <strong>maswavlebeli</strong> erTad fiqroben problemis gadaWris gzebze.<br />

g) isini erTad afaseben gadaWris gzebs.<br />

d) isini erTad irCeven erT misaReb gadawyvetilebas.<br />

e) isini gansazRvraven, rogor da rodis ganaxorcielon miRebuli gadawyvetileba.<br />

v) isini mogvianebiT niSnaven Sexvedris TariRs gadaWris gzis xelaxla Sesafaseblad.<br />

III meTodi mxolod maSin gamoiyeneba, Tu is winaswar aris axsnili moswavleebisTvis.<br />

6. garemos modificireba. aq <strong>maswavlebeli</strong> iCens garemos gamdidrebis, gaRaribebis,<br />

SezRudvis, gadidebis, xelaxla mowyobis, gamartivebis, sistematizebis an dagegmvis<br />

iniciativas, magram ara moswavleTa xarjze (ise, rom isini ar iyvnen damarcxebuli).


socialuri sistema<br />

disciplina<br />

moswavleebica da <strong>maswavlebeli</strong>c moTxovnilebebis mqone individebi arian, romelTac pativi<br />

unda vceT da davakmayofiloT. visic unda iyos problema, iCens iniciativas, rom `me~-<br />

Setyobineba gagzavnos im pirovnebasTan an pirovnebebTan, romelTa qcevas xelSesaxebi gavlena<br />

aqvs. Tu moswavleebi sakmarisad daxelovnebuli ar arian `me~-Setyobinebis gagzavnaSi,<br />

<strong>maswavlebeli</strong> gulisyuriT cdilobs maTi moTxovnilebebis gagebas da amisTvis aqtiur mosmenas<br />

iyenebs. moTxovnilebaTa konfliqti III meTodis modificirebuli molaparakebis teqnikiT<br />

gvardeba an <strong>maswavlebeli</strong> iCens garemos ise modificirebis iniciativas, rom qceva sqemaze<br />

asaxul uproblemo areSi gadavides. gadawyvetilebebze molaparakeba mxolod moTxovnilebaTa<br />

konfliqtis SemTxvevaSi mimdinareobs. uproblemo areSi moqmedebisas, maswavlebels<br />

araferi uSlis xels iniciativis gamoCenasa da swavlebis sxva modelebze agebuli instruqciuli<br />

gadawyvetilebebis miRebaSi.<br />

maswavleblis reaqciis principebi<br />

uproblemo areSi maswavlebels sasurveli reaqciis gamoxatva SeuZlia. misaRebia TviT<br />

binZuri Tormetic 3 ki! magram problema gvaqvs, sintaqsi konkretul nabijebs gvTavazobs,<br />

dawyebuli problemisa da misi mflobelis gansazRvridan. yovel nabijs safuZvlad udevs<br />

ormxrivi pativiscema da sxvisi moTxovnilebebis dakmayofilebis survili.<br />

maswavleblis reaqciis principebia TanagrZnoba, gancalkevebuloba, xelSewyoba, saku-<br />

Tari Tavis pativiscema da molaparakeba.<br />

¤ TanagrZnoba gamoixateba aqtiuri mosmeniT.<br />

¤ gancalkevebuloba niSnavs sxvebisTvis sakuTari problemis `mixedvis~ saSualebis<br />

micemas. Cveni Tavi ar unda gavaigivoT sxvebis problemasTan, arc sxvis magivrad vikisroT<br />

pasuxismgebloba _ adamianebs sakuTar problemaze pasuxismgeblobis saSualeba<br />

unda mivceT.<br />

¤ xelSewyoba niSnavs, rom gancalkevebulobiT adamiani sxvebs problemis gadaWris saku-<br />

Tari gzis povnaSi exmareba; xels uwyobs maT winsvlas.<br />

¤ sakuTari Tavis pativiscema aq niSnavs sakuTari Tavis dacvas, sakuTari moTxovnilebebis<br />

aRiarebas da ara damalvas, maT gacxadebas, maTi dakmayofilebis Riad mcdelobas<br />

da imavdroulad sxvebis daxmarebasac.<br />

¤ molaparakeba safuZvlad udevs III meTodiT problemis gadaWras. mas moTxovnilebaTa<br />

konfliqtis dros viyenebT.<br />

mxardaWeris sistema<br />

1. aqtiuri mosmena msmenelisgan moiTxovs:<br />

a) moswavlis SesaZleblobebis rwmenas, rom is gadaWris sakuTar problemas.<br />

b) sxvisi emociebis gulwrfel miRebas.<br />

g) emociaTa warmavlobis gagebas. (frazis _ `mZulxar!~ _ mTqmels SeiZleba marTla<br />

sZuls im wuTas, magram, albaT, xuTi wuTis Semdeg ukve aRar.)<br />

d) moswavlis daxmarebis namdvil survils.<br />

e) gancalkevebulobas _ unars, fsiqologiurad gamoacalkevo sakuTari Tavi sxvisi<br />

problemisgan, gaigivebisgan da sxvis nacvlad pasuxismgeblobis kisrebisgan, magram<br />

imavdroulad daexmaro.<br />

3 KrCevis micema, brZaneba, TanagrZnoba, damuqreba, moralis wakiTxva, leqciis wakiTxva, gankiTxva, dacinva, gaanalizeba, dakiTxva,<br />

CixSi mimwyvdeva da Seqeba.)<br />

155


Tavi 7<br />

156<br />

v) imis gagebas, rom moswavleebi iSviaTad gviziareben realur problemas, romelic<br />

SeiZleba emociaTa wyebis qveS imalebodes.<br />

z) sxvebis privatulobis pativiscemas, romelTac SeiZleba ar undodeT TqvenTvis<br />

garkveuli emociebis gamxela, an roca undaT, mxolod TqvenTvis undaT.<br />

T) dros _ sakmaris dros procesis gasavlelad (romelic ver geqnebaT derefanSi 30<br />

bavSviT garSemortymuls an sasadilosken mimavals.)<br />

2. me~-Setyobineba gamgzavnisagan moiTxovs:<br />

a) gulwrfelobas emociebis gamoxatvisas.<br />

b) risks: bolos da bolos, grZnobas sxvas umxelT.<br />

3. `me~-Setyobinebidan aqtiur mosmenaze dabrunebas egos warmatebuli kontroli<br />

sWirdeba. `me~-SetyobinebiT gamoxatuli sakuTari moTxovnilebiT, Tqven uceb sxva<br />

pirovnebis moTxovnilebaze gadarTva da misi aqtiurad mosmena giwevT. (Cveni azriT,<br />

es gordonis sistemaSi yvelaze mniSvnelovani da arasaTanadod Sefasebuli aspeqtia.)<br />

4. III meTodi moiTxovs, rom:<br />

a) moswavleebs esmodeT misi arsi.<br />

b) moswavleebs sjerodeT, rom Zalisxmevas ar daiSurebT da Zalauflebas ar<br />

gamoiyenebT.<br />

g) gqondeT dro yvela safexuris gasavlelad.<br />

rogorc xedavT, mxardaWeris sistemis elementebi maswavleblis damokidebulebasa<br />

da rwmenas ukavSirdeba da ara fizikur mxardaWeras. maswavleblis efeqtianobis wvrTnis<br />

warmatebisTvis is garkveuli tipis pirovneba unda iyos, garkveuli gagebiTa da rwmeniT da<br />

hqondes mocemul situaciaSi sistemis ganxorcielebis dro. amgvarad, mTlianad ,,winaTgrZnobis’’<br />

kategoriis nawilad SegviZlia mxardaWeris am elementebis klasificireba.<br />

efqtebi<br />

pirdapiri: sistemis pirdapiri efeqtebi, gordonis mixedviT, aris is, rom ,,maswavleblebs<br />

uyvarT bavSvebi da bavSvebs uyvarT maswavleblebi’’ –<br />

anu, ukeTesi urTierTobebi, rac, Tavis mxriv, komunikaciis gaumjobesebuli<br />

unar-Cvevebis Sedegia. amgvarad, `marTkuTxedSi~ (ix.<br />

principebi) uproblemo are farTovdeba da meti dro rCeba swavleba-swavlisTvis.<br />

swavleba ufro efeqtiani xdeba.<br />

sainteresoa, rom am humanisturi midgomis Sedegi dakavSirebulia<br />

ufro efeqtian swavlebasTan, magram gordons `efeqtianobis~ gansakuTrebuli<br />

gageba aqvs.<br />

aRmzrdelobiTi: Tu gavixsenebT, rom is iSveliebs maslousa da rojerss da<br />

yuradRebiT wavikiTxavT mis komentarebs aqtiuri mosmenisa da<br />

sxva meTodebis upiratesobaze, aSkara gaxdeba, rom gordonisa-<br />

Tvis `efeqtianoba~ pirovnuli zrdis xelSewyobas niSnavs; swored<br />

es xdis adamians `efeqtians~. mew-is komunikaciis axali unar-<br />

Cvevebi maswavleblisa da moswavlis urTierTobas aumjobesebs,<br />

rac naTlad vlindeba swavlis garemos saxecvlilebaSi, romelic<br />

aRsavsea siTboTi, pasuxismgeblobiT, urTierTpativiscemiTa da<br />

mimReblobiT. swavlis axali garemo xels uwyobs pirovnul zrdas<br />

da imavdroulad – akademiur swavlas.


disciplina<br />

sxva aRmzrdelobiTi efeqtebia moswavleTa mier aqtiuri mosmenis, `me~-<br />

Setyobinebisa da III meTodis teqnikis modelireba.<br />

mew­is komunikaciis unar­Cvevebi<br />

maswavleblisa da moswavlis gaumjobesebuli urTierTobebi<br />

mimRebi garemo<br />

pirovnuli zrda da akademiuri winsvla<br />

V nawili<br />

Sesabamisoba<br />

dreikursis erT-erTi debuleba yovelTvis mniSvnelovnad gveCveneboda: `yvela qceva<br />

miznobrivia~. Tu misi oTxi `mizani~ (yuradReba, Zalaufleba, umweoba, SurisZieba) mTlianad<br />

ar moicavs araswori qcevis miRma arsebul motivebs, erTi ram arsebiTia – adamianebi yovlTvis<br />

garkveuli mizniT moqmedeben. maT SeiZleba gacnobierebuli ar hqondeT mizani, magram<br />

is yovelTvis arsebobs. SegviZlia vaRiaroT, rom moswavlis araswori saqcielis yvela zemoxsenebuli<br />

paternis miRma aris moTxovnilebebi, gancdili fsiqologiuri moTxovnilebebi,<br />

romelTa dakmayofilebasac moswavle konkretuli qceviT cdilobs. amis aRiarebiT sentimentaluri,<br />

metismetad `gamgebi~ an damTmobi rodi gavxdebiT; ubralod, `mivxvdebiT, sinamdvileSi<br />

ris miRebas cdilobs moswavle konkretuli qceviT da gavigebT, rogori reaqcia unda<br />

gvqondes~. moswavle SeiZleba cdilobdes daukmayofilebeli moTxovnilebis dakmayofilebas,<br />

kerZod:<br />

usafrTxoeba `sakmarisi ndoba maqvs. sul mcire minimaluri<br />

usafrTxoeba. vici ra moxdeba Semdeg~.<br />

sakuTari Tavis kontroli `me SemiZlia sakuTari Tavis kontroli. ar meSinia, rom<br />

guls vzatken sakuTar Tavs an sxvebs~.<br />

siyvaruli `viRac CemTvis mniSvnelovani Cemze zrunavs~.<br />

CarTuloba ,,me miRebuli var am jgufSi~.<br />

kontroli, rogorc Zalaufleba sakuTar bed-iRbals garkveulwilad vakontroleb~.<br />

sakuTari Tavis pativiscema `me Rirseuli pirovneba var~.<br />

aRiareba `adamianebi afaseben imas, rac gavakeTe, vinc var~.<br />

TviTaqtualizacia `me vaxden sakuTari potencialis realizebas~.<br />

gaxsovdeT, rom araswor qcevaTa umravlesobis kvals SeiZleba da ukmayofilebel fsiqologiur<br />

moTxovnilebamde ar mivyavdeT. Se iZleba bavSvebi wamoZaxiliT, baraTebis gadawodebiT<br />

157


Tavi 7<br />

an sxva araswori qc eviT, ubralod scdidnen maswavlebels. isini cdiloben gaigon, ra m dens<br />

apatieben (mouTmenen). Tumca, axla TiTo-orola metismetad re zistentul moswavleze vsaubrobT,<br />

romlebic gamudmebiT arasworad iqc evian miuxedavad molodinisa da menejmentis sxva<br />

parametrebis saS ualebiT swori mopyrobisa.<br />

zemoT CamoTvlili fsiqologiuri moTxovnilebebi, yvelaze fundamenturidan dawyebuli,<br />

TanamimdevrobiT aris dalagebuli. Cven vaviTarebT hipoTezas (ix. striqonebis gaswvriv<br />

Canawerebi), rom moswavlis qcevis mamoZravebel fsiqologiur moTxovnilebebsa da reaqciis<br />

yvelaze swor strategiebs Soris kavSiri arsebobs:<br />

fsiqologiuri moTxovnilebebi,<br />

romlebic SeiZleba amoZravebs rezi-<br />

stentul moswavleebs<br />

TviTaqtualizacia<br />

aRiareba<br />

158<br />

reaqciis strategiebi<br />

maswavleblis efeqtianobis wvrTna<br />

sakuTari Tavis pativiscema realobiT Terapia<br />

kontroli logikuri Sedegebi<br />

CarTuloba pirovnuli zegavlena<br />

siyvaruli TviTSecnobis wvrTna<br />

usafrTxoeba/ndoba qcevis modifikacia<br />

es eqvsi strategia aRmavali wesiT aris dalagebuli _ yvelaze dablidan yvelaze maRlisaken,<br />

dawyebuli im strategiiT, romelic moswavlisgan nakleb simwifesa da kompetencias<br />

moiTxovs da damTavrebuli imiT, romelic yvelaze mets moiTxovs. mimdevrobis qveda nawilSi<br />

`myofi~ daukmayofilebeli moTxovnilebebis mqone moswavleebi emociurad naklebmomwifebulni<br />

Canan da am rigis qveda nawilSi arsebuli strategiebi (qcevis modifikacia, TviTSecnobis<br />

wvrTna) sWirdebaT. maT, visac iseTi moTxovnilebebi amoZravebT, rogoricaa, magaliTad, kontroli,<br />

ufro momwifebuli strategiebi (logikuri Sedegebi, realobiT Terapia) miesadagebaT.<br />

drois xangrZlivi periodis ganmavlobaSi konkretul moswavlesTan mimdevrobis qveda<br />

nawilidan zeda nawilSi asvla unda vcadoT _ unda daviwyoT moswavlis mimdinare moTxovnilebebis<br />

Sesatyvisi strategiebiT da davexmaroT pirovnul zrdasa da ufro rTul strategiebze<br />

gadasvlaSi. am gziT moswavleebi gazrdili TviTdisciplinisken migvyavs maSinac ki, Tu maT-<br />

Tvis TviT am disciplinis `gakeTeba~ (qcevis modifikacia) gviwevs. maTi fsiqikuri sijansa-<br />

Risa da emociuri momwifebulobis zrda ubralod paralelurad ki ar mimdinareobs, aramed<br />

xeli ewyoba, rom Cveni unariT droTa ganmavlobaSi movaxdinoT strategiebis koreqtireba.<br />

geTanxmebiT, rom seriozuli moTxovnaa maswavleblisaTvis, daiswavlos da praqtikaSi sworad<br />

gamoiyenos disciplinis eqvsi sxvadasxva strategia. kolejSi amas ar aswavlian. Tumca qcevis<br />

gasagebad am sqemis gamoyenebasa da reaqciebis morgebas eqspertoba ar sWirdeba. faqtia,<br />

rom klasSi moswavleebi gvyavs da saidanRac unda daviwyoT. sxvadasxva strategiis gacnobasa<br />

da mosinjvas dro da varjiSi sWirdeba da ukeT mimdinareobs, sul mcire, ori maswavleblis<br />

erTdrouli muSaobisas. magram maTi swavla savsebiT SesaZlebelia da did samsaxurs gauwevs<br />

im moswavleebs, visac cxovrebaSi skolisa da maswavleblis garda sxva stabiluri dasayrdeni<br />

ar egulebaT. magram, modiT, ukan davbrundeT. rogor miviReT fsiqologiur moTxovnilebaTa<br />

zemoxsenebuli CamonaTvali?


fiziologiuri<br />

daculoba<br />

da usafrTxoeba<br />

sazogadoebis<br />

wevroba<br />

pativiscema,<br />

aRiareba<br />

disciplina<br />

TviTaqtualizacia<br />

bevrma avtorma, rogoricaa maslou (Maslow 1962), Tavis naSromSi Seitana garkveulwilad<br />

universaluri, yvela adamianisTvis saerTo fsiqologiur moTxovnilebaTa cneba. zogierTi<br />

avtori maT ierarqiulad alagebs:<br />

`ierarqiulad~ maslousaTvis niSnavs, rom dabali moTxovnilebebis (mag.: fiziologiuri)<br />

dakmayofileba yvelaze arsebiTia. magaliTad, Tu gSia, sazogadoebis aRiarebaze didad ar<br />

dardob. fiziologiuri da usafrTxoebis moTxovnilebebis dakmayofilebis Semdeg sazogadoebis<br />

wevrobis moTxovnileba iwevs wina planze. adamiani am moTxovnilebis dakmayofilebas<br />

cdilobs, rac safuZvlad edeba mis mraval qcevas. Tumca, imave adamians pativiscemisa da aRiarebis<br />

moTxovnilebebi SeiZleba ar amoZravebdes; yovel SemTxvevaSi, sazogadoebis wevrobis<br />

moTxovnilebis dakmayofilebamde, is ar iqneboda qcevis miRma arsebuli dominanturi Zala.<br />

maslou da sxvebi ar miiCneven am moTxovnilebebs evoluciur nabijebad, romlebsac erTxel<br />

gadalaxvis Semdeg xelaxla damuSaveba aRar sWirdeba. arsebuli garemoebebis Sesabamisad,<br />

adamiani kibeze adis da Cadis: samsaxuris dakargvisas kibeze ori-sami safexuriT qvemoT<br />

CamovdivarT da moqmedebas daculobisa da usafrTxoebis moTxovnilebidan gamomdinare viwyebT.<br />

igive ram SeiZleba moxdes moswavlis mSoblebis gayris SemTxvevaSic.<br />

7.3 sqemaze warmodgenilia avtorTa mier aRwerili ZiriTadi fsiqologiuri mo Tx ovnilebebi.<br />

miuxedavad imisa, rom yoveli avtori moTxovnilebaTa aRniSvnisaTvis gansxvavebul<br />

terminebs iyenebs da moTxovnilebaTa sxvadasxva raodenobas gamoyofs, arsebiTi damTxvevaa,<br />

rom isini yvelgan rva ZiriTad moTxovnilebamde daiyvaneba.<br />

yuradReba miaqcieT, rom CamonaTvalSi Setanilia eriqsonis rva fsiqologiuri stadiac,<br />

an fsiqologiuri krizisi. eriqsoni evolucionistia, is ar ganixilavs am krizisebs rogorc<br />

stadiebs, romlebic unda gadailaxos skalaze momdevno safexurebis gasavlelad. rogorc<br />

wesi, erTxel gadalaxuli krizisebi ar meordeba, Tumca, adamiani (da bavSvi) SeiZleba gadaulaxavi<br />

krizisis gamo skalis dabal doneze Seferxdes, rac xels SeuSlis maT winsvlas jansaRi<br />

emociuri ganviTarebis Semdgomi stadiebisken. aq marTebulia eriqsonis nebismieri kavSiri<br />

erTi stadiis warmatebul marTvasa da fsiqologiur moTxovnilebas Soris. rogorc Cans,<br />

paralelebi arsebobs, rasac eriqsoni xedavs – magaliTad, krizisis dros `iniciativa an danaSaulis<br />

grZnoba~ – da rasac Sutci kontrolis ZiriTadi moTxovnilebis dakmayofilebad<br />

miiCnevs.<br />

es avtorebi ramdenime mkafio Setyobinebas gvigzavnian: (1) adamianebs garkveuli saerTo<br />

fsiqologiuri moTxovnilebebi aqvT; (2) moTxovnilebebi dakavSirebulia standartulad<br />

(SeiZleba ierarqiulad); (3) moTxovnilebebi amoZravebs qcevas. roca ZiriTadi moTxovnileba<br />

ar kmayofildeba, is im dakvirvebadi qcevis motivirebas axdens da misi axsnis saSualebas<br />

gvaZlevs.<br />

159


Tavi 7<br />

160<br />

maslou dreikursi Sutci glaseri eriqsoni Sejameba<br />

TviTaqtualizacia<br />

erTianoba an<br />

sasowarkveTileba;<br />

aRiareba<br />

generatiuloba an<br />

unayofoba;<br />

siaxlove an izolacia;<br />

identoba an identobis<br />

miuRwevloba<br />

TviTaqtualizacia<br />

TviTSefaseba<br />

kontroli pativiscema gulmodgineba da<br />

arasrulfasovneba<br />

iniciativa an danaSaulis<br />

grZnoba<br />

(umweoba)/<br />

kompetenturoba<br />

pativiscema,<br />

aRiareba<br />

kontroli<br />

Zalaufleba<br />

CarTuloba<br />

CarTuloba<br />

dakavSirebuloba<br />

siyvaruli<br />

yuradReba<br />

siyvaruli<br />

sazogadoebis<br />

wevroba<br />

avtonomia da sircxvili TviTkontroli<br />

ndoba da undobloba daculoba/<br />

usafrTxoeba/ndoba<br />

daculoba/<br />

usafrTxoeba/ndoba<br />

sqema 7.3: ZiriTadi fsiqologiuri moTxovnilebebi


disciplina<br />

rogor SegviZlia gamoviyenoT es mosazrebebi, rom rezistentul moswavleebs SevusabamoT<br />

eqvsi strategia? ra kavSiria maswavleblis mier arCeul strategiasa da moswavlis qcevis<br />

mamoZravebel moTxovnilebas Soris?<br />

am kiTxvebze sapasuxod ramdenime instruqcias gTavazobT, magram Semdegi gafrTxileba<br />

aucilebelia. Cven ar varT fsiqologebi da ar vcdilobT maswavleblebi vaqcioT fsiqologebad.<br />

gvsurs, maT moswavlis fsiqologiuri moTxovnilebis gansazRvra da `mkurnalobis~<br />

dawyeba vaswavloT. sakiTxi Zalze bundovania. TviT fsiqikuri janmrTelobis specialistebi<br />

diagnozs metismetad naCqarevad svamen. danamdvilebiT ver gvecodineba, ra xdeba sxva adamianis<br />

TavSi da ra aris misi qcevis mizezi; magram SegviZlia gvjerodes, rom arsebobs mizani, maSinac<br />

ki, Tu is CvenTvis (da maTTvis) bundovania. ar arsebobs Sesatyvisi reaqciis strategiis<br />

arCevis sxva gza garda imisa, rom vcadoT logikurad SevusabamoT moswavlis savaraudo moTxovnileba<br />

Sesatyvis strategias. ar dasvaT diagnozi; mosinjeT, magram ecadeT gamoiyenoT<br />

qceva moTxovnilebis Sesaxeb miniSnebebisTvis da daukavSiroT is strategiebs. es ukeTesi<br />

iqneba, vidre yvela moswavlesTan erTi da igive strategiis gamoyeneba (TiTqos disciplinis<br />

meTodi iyos), vidre strategiebis SemTxveviTi, ekleqtikuri cvla.<br />

eqvsi tipobrivi daxasiaTeba<br />

qcevis modifikacia strategiebidan yvelaze kontrolirebadia; erTi ram, rac danamdvilebiT<br />

viciT mis Sesaxeb is aris, rom namdvilad qmediTia. misi kargad warmarTvis SemTxveva-<br />

Si moswavles, ufrosklaselsac ki, nebismier saqmianobas SeasrulebinebT. ratom SeiZleba<br />

maswavlebels aseTi xarisxis kontroli surdes? erTi mizezi SeiZleba iyos sasowarkveTa:<br />

klasi (an moswavle) iseTi xelis SemSlelia, rom sxva gza ar aris! iqneb moswavleebs ubralod<br />

ar aqvT qcevis repertuarSi sworad funqcionirebisTvis saWiro qceva: ar ician rogor aiRon<br />

da Seinaxon nivTebi, rogor gaakeTon davalebebi TanamimdevrobiT; rogor daasrulon davaleba<br />

droulad; rogor moagvaron kamaTi muStebis gareSe. qcevis modifikacia moswavleebs<br />

qcevis mosinjvisa (rasac damoukideblad arasodes gaakeTebdnen) da moqmedebis sxva gzebis<br />

aRmoCenis saSualebas aZlevs. daucvelobisa da mRelvarebis ukiduresi Sinagani mdgomareobis<br />

mqone moswavleebs SegviZlia qcevis modifikaciis programis struqturis gamoyenebiT<br />

davexmaroT yoveldRiuri moTxovnilebebis dakmayofilebaSi. arsebiTad, Cven mxars vuWerT<br />

maT sisustisa da dabneulobis momentebSi. am pirobebSi qcevis modifikacia kontrolis nacvlad<br />

mxardamWerisa da damcvelis funqcias asrulebs. is aCerebs negatiur qcevas, romelic<br />

zians ayenebs moswavlis urTierTobas sxvebTan da umyarebs sakuTar sicudeze warmodgenas.<br />

is moswavlisTvis maSveli rgolia, sanam sakuTari Tavis kontrols SeZlebs da Cveni mizanic<br />

xom es gaxlavT _ TviTkontroli, TviTdisciplina.<br />

Cven yovelTvis vcdilobT, rom moswavleebs moTxovnilebaTa CamonaTvalis zeda safexurisken,<br />

ufro srulyofili strategiebisaken `gadaadgilebaSi~ mivexmaroT, radgan adamiani,<br />

romelic realobiT Terapiis midgomas pasuxobs, emociurad ufro momwifebulia, vidre is,<br />

romelsac gamudmebiT sWirdeba qcevis modifikacia. nebismier konkretul saswavlo wels,<br />

SeiZleba aRmoaCinoT, rom jimisTan muSaobas piradi gavleniT iwyebT, magram wlis bolosTvis<br />

realobiT Terapiaze gadadixarT. strategiebs Soris mravali kavSiri da gadasvla SesaZlebelia,<br />

magram <strong>maswavlebeli</strong> yovelTvis cdilobs moswavlesTan erTad CamonaTvalis zeda<br />

safexurze asvlas. ramdenime wlis ganmavlobaSi sajaro skolaSi Cven mowmeni viyaviT, rogor<br />

SeZles gamocdilma maswavleblebma, rom moswavle pirvel da meore klasSi qcevis modifikaciidan<br />

mexuTe klasisaTvis mew-mde ganviTarebuliyo. moswavlis aseT seriozul pirovnul<br />

zrdas maswavleblis kontrolis garda sxva faqtorebmac unda Seuwyos xeli, magram gvjera,<br />

161


Tavi 7<br />

rom Tanamoazre maswavlebelTa gundis gareSe, romlebic erTad gegmavdnen moswavlis daxmarebas,<br />

araferi moxdeboda.<br />

TviTSecnobis strategiebi Sesaferisia myife emociuri mdgomareobis moswavleebisTvisac.<br />

am moswavleebma SeiZleba icodnen gansxvaveba produqtiul da araproduqtiul qcevas<br />

Soris, magram ar SeeZloT sakuTari Tavis kontroli. maTi temperamenti xSirad kontrols ar<br />

eqvemdebareba; maT ar sjeraT sakuTari Tavis da uWirT damegobreba. isini SeiZleba ganmartovdnen,<br />

bevri dro gaataron xatvaSi, kiTxvaSi an romelime obieqtur aqtivobaSi. Tu mecnierebis<br />

an xelovnebisaken midrekileba aqvT, SeiZleba Seqmnan zRapruli proeqtebi da faqtobrivad,<br />

mxolod am proeqtebiT daamyaron zedapiruli urTierToba sxvebTan. maT sZulT<br />

sakuTar grZnobebze saubari, faqtobrivad, arc SeuZliaT, eSiniaT da daZalebis SemTxvevaSi<br />

SeiZleba uari Tqvan. maT mier sakuTar Tavze saubari ukavSirdeba movlenebsa, nivTebs, da<br />

ara adamianebs an SegrZnebebs. mcire asakis bavSvebisTvis am mdgomareobaSi zedgamoWrilia<br />

volfgangisa (Wolfgang 1977) da ledermanis (Lederman 1969) strategiebi, mozardebisTvis ki<br />

maixenbaumis (Meichenbaum) TviTinstruqciuli strategiebi ufro Sesatyvisia, Tumca, maTi<br />

zogierTi forma dawyebiT klaselebsac gamoadgebaT (mag.: `kus teqnika~).<br />

moswavleebi, romlebic ergebian pirovnuli gavlenis models, CvenSi xSirad siyvarulisa<br />

da siZulvilis grZnobebs warmoSoben. maT aqvT mosawoni, momxiblavi, sayvareli Tvisebebic<br />

ki. erT wuTSi giCndebaT survili, gulSi CaikraT isini, meore wuTSi ki _ kedels mianarcxoT.<br />

individualuri urTierTobis dros isini araCveulebrivebi arian; jgufSi ki SeuZliaT CxubisTavebi,<br />

wamqezeblebi, poziorebi iyvnen. gasakviria, magram isini xSirad wynarebi arian<br />

did jgufebSi, sadac aris meti TviTmmarTveloba, magram gamousworeblebi patara jgufebSi,<br />

sadac socialuri daZabuloba TviTdamkvidrebis gamo Zalze didia. diliT klasSi Semosvlisas,<br />

maT SeiZleba iaron oTaxSi, Seamowmon moswavleTa saqmianoba, gadavidnen nivTidan niv-<br />

Tze da ver ipovon adgili. maT namdvilad aqvT im siyvarulisa da CarTulobis moTxovnileba,<br />

romelic akliaT cxovrebaSi. dilaobiT, aseTi `seirnobis~ dros, isini sakuTar adgils eZeben,<br />

surT gaigon, sad SeuZliaT CarTva da kargad arc ki ician, rogor daamyaron urTier-<br />

Toba. reputaciisa da sxva moswavleebTan urTierTobebis gamo, uWirT arastruqturirebul<br />

situaciebSi adgilis povna. maT enatrebaT megobrebi, sxva moswavleebTan da maswavlebelTan<br />

siaxlove, magram maTi qceva antagonizms iwvevs. pirovnuli gavlenis modelis struqtura,<br />

moTxovnebi, siTbo da urTierTobis Camoyalibeba maT cxovrebis rTuli periodis gadalaxvaSi<br />

exmareba.<br />

ufro mcire asakis bavSvebTan maswavlebelma SeiZleba qcevis modifikacia gamoiyenos maT<br />

mier sakuTari yvelaze xelis SemSleli qcevis ukeT Sesacnobad da gasakontroleblad.<br />

xandaxan iseT moswavleebs vxvdebiT, romlebic `aras~ amboben, gvewinaaRmdegebian da Riad<br />

gviwveven TavianTi qceviT. es moswavleebi SeiZleba logikuri Sedegebis modelis kandidatebi<br />

iyvnen. isini uars amboben samuSaos Sesrulebaze an mas mxolod survilis SemTxvevaSi asruleben.<br />

isini eZeben Zalauflebis konfliqtebs ufrosebTan, faqtobrivad, iwveven maT. ra<br />

Tqma unda, iseTi moswavleebic gvxvdebian, romlebic xSirad, Tumca ara ganzrax, erTvebian<br />

kamaTSi TanatolebTan da maswavleblebTan; im moswavleebis mier ufrosebis gamowvevisa<br />

da maTTan kamaTis dawyeba, romlebzec vsaubrobT, rogorc wesi, `Cemeburad keTebas~ ukav-<br />

Sirdeba. aseTi moswavleebi SeiZleba sxvebTan TamaSis dros xSirad tiranebi, CxubisTavebi<br />

iyvnen, daundoblad hkran xeli sxva moswavleebs da maswavlebelsac. maT qcevas kontrolis<br />

fsiqologiuri moTxovnileba amoZravebs. rogorc dreikursi ityoda, maTi azriT, samyaroSi<br />

adgilis damkvidrebis erTaderTi gza Zalauflebis Cveneba, sxvebis gakontrolebaa. swored<br />

ase unda moiqcnen, rom pativsacemi da Rirseuli adamianebi gaxdnen sxvis TvalSi. es mcdari<br />

rwmena, maTi qceva unda Seicvalos, unda Seicvalos nebismieri gziT, garda droebiTisa.<br />

162


disciplina<br />

dreikursis meTodi Tavs aridebs Zalauflebis konfliqtebs da cdilobs socialuri wesrigis<br />

realoba logikuri Sedegebis gamoyenebiT aswavlos. es Sedegebi aris ara maswavleblis<br />

mier Tavsmoxveuli Zalaufleba, aramed samyaros realoba. ase rom, moswavleebi ver gabrazdebian<br />

maswavlebelze, ver daubrundebian TavianT Zvel araproduqtiul `Zalauflebis TamaSs~.<br />

isini qcevis ganxilvas maTTvis Sedegebis TvalsazrisiT iwyeben _ gana imitom, rom<br />

ufrosebi `ar maZleven uflebas~, aramed qceva araTavsebadia socialur wesrigTan. maT warmodgena<br />

uyalibdebaT socialuri kontraqtis Sesaxeb. maT iseT mdgomareobaSi vayenebT, rom<br />

dainaxon, raoden saWiroa sakuTari qceva sazogadoebis, klasis funqcionirebisTvis. TviT<br />

jgufi ki klasis Sekrebebze am mesijis gasaZliereblad gamoiyeneba, rasac glaseris realobiT<br />

Terapiamde da klasis Sekrebis modelamde mivyavarT, sadac kidev ufro mniSvnelovania<br />

da daxvewili jgufis rolis gamoyeneba.<br />

realobiT Terapiis kandidatebi upasuxismgeblo moswavleebi arian, romelTac yovelTvis<br />

aviwydebaT wignebi, agviandebaT, ar asruleben samuSaos, acdenen daniSnul Sexvedrebsa<br />

da ar asruleben valdebulebebs, adanaSauleben sxvebs da ver acnobiereben, an ar aRiareben<br />

konfliqtSi TavianT rols. es moswavleebi SeiZleba Zalze xelis SemSlelad iqceodnen _<br />

gadmoyaron sxvebis wignebi, daartyan derefanSi moswavleebs, gadaayiraon skamebi. Tumca,<br />

yuradRebis maZieblis msgavsad, maT es qmedebebi winaswar dagegmili an ganzraxuli ara aqvT.<br />

rogorc Cans, isini ubralod aseT mdgomareobaSi vardebian. isini emociur mawanwalebs hgvanan,<br />

romlebic advilad ebmebian cud saqmeebsa da kampaniaSi. kiTxvaze, ratom daejaxnen moswavles,<br />

savaraudod, `ar vici~-s pasuxoben da mxrebs iCeCaven. sasjelisa da SeniSvnis Semdeg,<br />

isini ar kamaToben, ar Tmoben da ar icvlebian.<br />

realobiT TerapiaSi moswavleebs agebineben maTi saqcielis Sedegebs sxva adamianebTan maTi<br />

urTierTobis TvalsazrisiT. es ufro pirovnuli Tvlasazrisia, vidre dreikursis modeli,<br />

sadac swavlebis mizania: `es qceva araqmediTia samyaroSi~. glaseris swavlebis arsia: `is araqmediTia<br />

CemTvis, ra gavakeTo amasTan dakavSirebiT?~ es kiTxva simwifis skalis zeda nawilis<br />

eqvs models Seesatyviseba, radganac saqcielis danaxvis, Sefasebisa da Secvlis pasuxismgebloba<br />

akisria moswavles, Tumca, maswavleblis CarTva aucilebelia, raTa xeli Seuwyos moswavleTa<br />

yovel safexurze gadasvlas. glasers, romelic didad ar amaxvilebs yuradRebas<br />

araswori saqcielis mizezebze, uyvars `aq da axla~ mogvareba. misi azriT, Seusabamo qcevis<br />

mqone mraval adamians, SeuZlia gadawyvitos, rom ar moiqces Seusabamod. maT aqvT saamiso<br />

Sinagani kontroli, maT SeuZliaT gaiaron realobiT Terapiis safexurebi da gadawyviton,<br />

rom Rirs amis gakeTeba, oRond maT gverdSi unda hyavdeT iseTi CarTuli adamiani, romelic<br />

maTTan erTad gaivlis am gzas da xels ar Caiqnevs maTze. amrigad, glaseri SeiZleba ixrebodes<br />

realobiT Terapiis misadagebisaken im moswavleebisaTvis, romlebic skalis sakmaod dabal<br />

dones Seesatyvisebian.<br />

klasis Sekrebebi `CarTulobis~ gancdas uRrmavebs maswavlebelsa da moswavleebs. es Sexvedrebi<br />

moswavleebs im adgiliT uzrunvelyofs, sadac erTmaneTTan gulaxdilad saubars SeZleben.<br />

rezistentuli moswavleebi igeben sxvebis azrs maT Sesaxeb, sxvebs ki problemis gadamWrel<br />

garemoSi am azris gaziarebis saSualeba eZlevaT.<br />

maswavleblis efeqtianobis wvrTnis (mew) kargi kandidati is aRSfoTebuli moswavlea,<br />

romelic skolaSi gatarebul dros patimrobis vadasaviT ixdis, xan meamboxea, xan brZeni, magram,<br />

rogorc wesi, qmediTi. mis mier Sesrulebuli samuSao SeiZleba iyos damakmayofilebeli<br />

an cudi. es moswavleebi, albaT, grZnoben, rom <strong>maswavlebeli</strong> maT TiTqmis arasodes usmens, <strong>maswavlebeli</strong><br />

ki, albaT, Tvlis, rom moswavleebs ar esmiT da pativs ar scemen zogadad skolas. maswavlebelsa<br />

da moswavles Soris cudi komunikaciaa da orive xvdeba, rom maTi moTxovnilebebi<br />

ar Tanxvdeba. miuxedavad iSviaTi Ria konfliqtisa, orive ukmayofiloa klasSi urTierTobiT.<br />

163


Tavi 7<br />

rogorc wesi, aseT moswavles mzardi mtruli ganwyoba aqvs da mzad aris es ganwyoba<br />

yvela maswavleblis mimarT gamoamJRavnos, Tu isini sxvagvarad ar daamtkiceben sakuTar<br />

SesaZleblobebs. sxva moswavleebTan urTierTobebi xSirad damakmayofilebelia. moswavle<br />

ufrosebTan iwyebs im mosazrebis ganzogadebas, rom `maTi (ufrosebis) mTeli saqmianoba<br />

brZanebebis gacemaa, imis Tqma, ra gavakeTo. isini arasodes ismenen~. amitom moswavle wyvets<br />

Setyobinebebis gagzavnas sakuTari ukmayofilebis Sesaxeb.<br />

mew-i SeiZleba problemis mqone moswavlisTvis iyos gamiznuli, roca <strong>gamocdili</strong> <strong>maswavlebeli</strong><br />

aqtiuri mosmeniT mas problemis gadaWris sakuTari gzis povnaSi exmareba.<br />

mew-i sxva modelis msgavsad konkretul fsiqologiur moTxovnilebebs rodi pasuxobs.<br />

is yvelaze maRali donis modelia, radgan moswavlisagan Tanaziarobas an, sul mcire, maswavleblis<br />

`me~-Setyobinebis gagebas da imis survils moiTxovs, rom problema `yaimiT~ an<br />

(`gamarjvebuli-gamarjvebuli~) molaparakebiT mogvardes. TviT III meTodiT problemis mogvareba<br />

moiTxovs orive mxaris mier mosmenisa da SetyobinebaTa gagzavnis unar-Cvevebs, rac<br />

gansakuTrebiT problemur moswavleebs uWirT. gordoni Tvlis, rom mew-i ar aris Seqmnili<br />

problemuri moswavleebisTvis. Tumca, gamocdileba gviCvenebs, rom aqtiuri mosmena da `me~-<br />

Setyobinebebi TavisTavad arsebiTi unar-Cvevebia maSinac ki, roca mew-is mTlian models ar<br />

viyenebT. aqtiuri mosmena Zalian sasargebloa, TiTqmis aucilebeli, TviTanalizis modelSi,<br />

xolo `me~-Setyobinebebi mSvenivrad avsebs pirovnuli gavlenis models. aqtiuri mosmena ki,<br />

ra Tqma unda, ZiriTadi unar-Cvevaa moswavlis aRSfoTebis ganmuxtvisaTvis.<br />

amrigad, am eqvsi strategiidan TiToeuli moswavlis konkretul tips Seesatyviseba. Cven<br />

eqvsives tipobrivi daxasiaTeba SemogTavazeT, rogorc zogadi instruqcia maTi morgebisTvis<br />

da SevexeT fsiqologiur moTxovnilebebs. strategiis arCevisas maswavlebelma TviT<br />

moswavlis qceviT unda daiwyos. unda Caiweros ra qceva, rodis, visTan erTad, ramdenjer da<br />

sad moxda. Tumca, mxolod qcevisa da garemoebebis aRricxva ar kmara. mniSvnelovania, rogor<br />

ganxorcielda qceva (rogor aRwers damkvirvebeli), radgan es motivis gagebis saSualebas<br />

gvaZlevs: Carlim gavlisas SemTxveviT gadmoyara wignebi Tu ara (realobiT Terapiis kandidati)?<br />

merxebs Soris gavlisas, Tavxeduri mzeriT gamiznulad gadmoyara wignebi Tu ara (logikuri<br />

Sedegebis kandidati)? am saqcieliT mTeli dilis dagubebuli sibraze xom ar gamoxata<br />

(mew-is kandidati)? iqneb impulsurad daejaxa Tavisi magidisken gaqceuli (TviTanalizis<br />

kandidati)? kidev ra qceviT davaxasiaTebdiT Carlis? Carlis daxasiaTebisas SeiZleba davadginoT<br />

misi amJamindeli `me~ da ufro naTlad davinaxoT savaraudo strategia, romelic<br />

mas warmatebiT funqcionirebasa da emociur zrdaSi daexmareba.<br />

sainteresoa, rogor icvleba maswavleblis roli sxvadasxva modelSi (ix. sqema 7.4). mew-Si<br />

<strong>maswavlebeli</strong> moswavlis Tanasworad miiCneva: orives TavianTi moTxovnilebebi da uflebebi<br />

aqvT da orive monawileobs problemis yaimiT mogvarebis gzebis ZiebaSi, romelSic orives<br />

Sexeduleba iqneba gaTvaliswinebuli. realobiT TerapiaSi <strong>maswavlebeli</strong> Terapevtis funqcias<br />

asrulebs; miuxedavad imisa, rom CarTulia da exmareba moswavles, isini Tanasworni aRar<br />

arian: <strong>maswavlebeli</strong> damxmarea, romelsac regularulad da pirdapir Camohyavs moswavle<br />

dedamiwaze da mas faqtebis winaSe ayenebs. logikur SedegebSi kidev ufro meti gaucxoebaa,<br />

<strong>maswavlebeli</strong> sazogadoebas warmoadgens. <strong>maswavlebeli</strong>, romelic pirovnul gavlenas iyenebs,<br />

moswavleebisTvis avtoriteti xdeba. TviTanalizis wvrTnaSi <strong>maswavlebeli</strong> mwvrTnelad da<br />

sistemebis Semqmnelad gvevlineba. misi roli didad ar gansxvavdeba qcevis modifikaciaSi<br />

rolisagan, sadac is sistemaTa Semqmnelis garda manqanis operatoricaa.<br />

164<br />

CamonaTvalis qveda nawilSi moswavlis roli mcirdeba, xolo maswavleblis xelmZRvan-


disciplina<br />

eloba, pasuxismgebloba, kontroli da statusi izrdeba. CamonaTvalis zeda nawilSi ki maswavleblis<br />

mniSvneloba mcirdeba, xolo moswavlisa _ izrdeba, rogorc srulad funqcionirebadi,<br />

socialurad gaTviTcnobierebuli pirovnebisa, romelsac cxovrebasTan warmatebiT<br />

gamklaveba SeuZlia. sxvadasxva modelSi maswavleblisa da moswavlis rolebis gagebiT, Cven<br />

modelTa urTierTkavSiris Sesaxeb codnis gaRrmaveba da ganviTarebaSi maTi mniSvnelobis<br />

xazgasma SegviZlia. es Tvalsazrisi ubralod gveubneba: xeli mohkideT moswavleebs iq, sadac<br />

arian da daexmareT maT pirovnul zrdaSi.<br />

qcevis maxasiaTeblebi<br />

aRSfoTeba<br />

upasuxismgebloba<br />

daumorCilebloba da yuradRebis<br />

Zieba<br />

martooba da yuradRebis<br />

Zieba<br />

impulsuroba<br />

ucodinroba an kontrolis<br />

nakleboba<br />

modeli<br />

mew-i<br />

realobiT Terapia<br />

logikuri Sedegebi<br />

pirovnuli<br />

gavlena<br />

TviTanalizi<br />

qcevis modifikacia<br />

maswavleblis roli<br />

Tanaswori adamiani<br />

Terapevti<br />

sazogadoebis warmomadgeneli<br />

mniSvnelovani sxva<br />

mwvrTneli da Tanamzraxveli<br />

sistemis operatori<br />

sqema 7.4: maswavleblis rolis cvlileba sxvadasxva modelSi.<br />

CamonaTvalis zeda nawilSi moswavlis roli izrdeba, xolo maswavleblis xelmZRvaneloba, statusi da<br />

kontroli mcirdeba.<br />

isrebi 7.4 sqemaze zogierT saerTo tendencias aRniSnavs, romlis SemCneva SesaZlebelia,<br />

roca moswavle sul ufro da ufro rTul strategiebs pasuxobs. qcevis modifikacias Seu-<br />

Zleba moswavles im kontrolis mopovebaSi daexmaros (sakmarisad daamSvidos), rom TviTanalizis<br />

wvrTnaze gadavides, an im maswavleblis Sesatyvisi gaxdes, romelic pirovnul gavlenas<br />

iyenebs. pirovnuli gavlena da logikuri Sedegebi SeiZleba erTgvari tramplini iyos<br />

realobiT Terapiisa da saklaso SekrebebisaTvis. aucilebeli an swori ar gaxlavT eqvsive<br />

strategiis gavla nebismier erT moswavlesTan. konkretuli moswavlisTvis pirovnuli gavlenis<br />

Semdeg yvelaze bunebrivi nabiji SeiZleba realobiT Terapia iyos. konkretul dros<br />

moswavles SeiZleba ar sWirdebodes <strong>maswavlebeli</strong> moqmedi, rogorc misi cnobieri me da<br />

pirdapir sakuTari qcevis Sefasebaze gadasvla SeZlos.<br />

165


Tavi 7<br />

166<br />

axali qcevis Canacvleba da swavleba<br />

Sedegebi<br />

qcevis alternativebze<br />

Sedegebze, impulsis<br />

qcevis modifikacia<br />

samizne qcevis gansazRvra<br />

bavSvisaTvis Tqma/miznis dasaxva<br />

SemoqmedebiTi da relevanturi<br />

logikuri Sedegebi<br />

araviTari `brZola~<br />

socialuri wesrigis realoba da<br />

maswavlebelTa dawyvileba<br />

sazRvrebi<br />

kontrolze fiqris<br />

swavleba<br />

ganmamtkiceblis Semcireba.<br />

daTvla<br />

miaxloebis ganmtkiceba<br />

progresis aRniSvna bavSvTan<br />

gafrTxilebebi<br />

gaTavisufleba<br />

klasis darwmuneba<br />

ara dasja<br />

(dreikursi)<br />

(sarasoni)<br />

(Suri da spivaki)<br />

(bakholti da sxvebi)<br />

TviTanalizi<br />

(qcevis kognituri modifikacia)<br />

pasuxismgeblobis aReba<br />

(realobiT Terapia)<br />

problemis gadaWra<br />

(mew-i)<br />

pirovnuli gavlena<br />

dakvirveba<br />

`vxedav, Tavs veRar<br />

akontroleb~.<br />

`Tavs veRar akontroleb. me<br />

bavSvebisTvis TavianTi<br />

Setyobinebebis aSkarad<br />

danaxvis,<br />

sxvaTa Setyobinebebis<br />

yuradRebiT mosmenisa da<br />

dagexmarebi~.<br />

Careva/sakuTari qmedebis<br />

ras akeTeb?<br />

es gexmareba?<br />

(ras apireb amasTan<br />

dakavSirebiT?)<br />

CarTuloba<br />

iumori, araviTari Tavis<br />

gamarTleba, simtkice;<br />

sakuTari Tavis rogorc<br />

Rirseulis da sxvebTan<br />

dakavSirebulis danaxva<br />

problemis gadaWris gzebze<br />

molaparakebis swavleba.<br />

aRwera<br />

Sekaveba<br />

bavSvebisTvis sakuTari<br />

signalebis wakiTxvis,<br />

maTi qmedebebisa da grZnobebis<br />

aqtiuri mosmena<br />

`me~-Setyobinebebi<br />

qmedebis gadarTva<br />

III meTodi<br />

gacnobierebis swavleba<br />

pirovnul urTierTobis<br />

Camoyalibeba<br />

mniSvnelovani sxvis naTeli<br />

molodini<br />

pirdapiri<br />

konkretuli<br />

ganmeorebiTi<br />

pozitiuri molodini `amis<br />

gakeTeba SegiZlia~<br />

daJineba<br />

Tanamimdevruli reaqciebi<br />

yuradRebis gamaxvileba<br />

maswavleblis Zlieri gavlena<br />

(maixenbaumi)<br />

(volfgangi)<br />

(glaseri)<br />

(gordoni)<br />

(haimesi)<br />

(voleni da voleni)<br />

sqema 7.5: rezistentuli moswavlis qcevaze reaqciaTa eqvsi jgufi


VI nawili<br />

reaqcia akrZalul qcevaze<br />

disciplina<br />

qcevaze reaqciisTvis saWiroa am qcevis danaxva (an gagoneba, an `misi grZnoba~) an nebismieri<br />

sxva gziT misi aRqma. kaunini (Kaunin) gvTavazobs termins `yvelganmyofoba~ (withitness)<br />

gansakuTrebiT daxelovnebuli maswavleblebis misamarTiT: isini TiTqos imasac xedaven,<br />

rac maT zurgs ukan xdeba (TiTqos Tvalebi kefazec aqvT) da ara marto ician, rodis iqcevian<br />

moswavleebi arasworad, aramed garkveul nabijebsac dgamen imisTvis, rom moswavleebma<br />

Seityon, rom maT ician. `qalbaton dulisTan araferi gagiva!~<br />

qcevis aRqmis Semdeg Cndeba kiTxva: rogori reaqcia aqvs maswavlebels? Cven reaqciaTa<br />

oTx dones gamovyofT:<br />

¤ araviTari yvelganmyofoba (araviTari reaqcia).<br />

¤ reaqciis erTi saerTo modeli.<br />

¤ reaqciis erTze meti saerTo modeli (variaciuloba); sxvadasxva modeli (strategia)<br />

sxvadasxva dros.<br />

¤ calkeuli moswavlis TaviseburebaTa gaTvaliswinebiT SerCeuli (Sesatyvisi) reaqciis<br />

modelebi.<br />

calkeul moswavleTaTvis Sesatyvis mravalferovan modelebs Soris ganirCeva situaciisa<br />

da jgufisTvis Sesatyvisi modelebic.<br />

Cven vicnobT maswavlebels, romelic klasSi disciplinis erT ZiriTad models iyenebs:<br />

pirdapiri Sewyveta da logikuri Sedegebi. Tumca, saTamaSo moedanze bavSvebis Cxubisas<br />

(roca pirdapir safrTxes ar uqmnian mas an misi klasis molodins), is sxva models iyenebs. es<br />

glaseris modelia. sxva viTarebaSi, roca ar xdeba cxadi molodinis aSkara dapirispireba, is<br />

im meTodebs gamoiyenebs, romlebic mis Zalauflebas ar emyareba (mag.: kafeteriaSi bavSvebis<br />

kamaTis dros da sxv.).<br />

amrigad, Tu Cveni yuradRebis centri mxolod saklaso oTaxia, maSin es <strong>maswavlebeli</strong> mxolod<br />

erT meTods iyenebs. mTeli skolis garemos TvalsazrisiT is mravalferovan modelebs<br />

iyenebs. Tu yuradRebas mxolod saTamaSo moedanze gavamaxvilebT, SeiZleba davinaxoT Zalauflebis<br />

`moZraoba~ garkveul akrZalul saqcielze reaqciisas (mag.: zozini karebSi gasasvlelad<br />

mwkrivSi Cadgomis dros), xolo CxubSi Carevisas glaseris modeli. ase rom, Cvens<br />

winaSea `akrZaluli qcevis~ qveklasebad dayofa: (a) qceva, romelic SeiZleba avxsnaT, rogorc<br />

maswavleblis Semowmeba _ bavSvebi cdiloben gaigon, `gauvaT~ Tu ara; da (b) qceva, romelic<br />

<strong>maswavlebeli</strong>s Semowmebaze ar aris mimarTuli (Cxubi, araswori qceva sasadiloSi, sxva maswavleblis<br />

klasSi).<br />

sakmaod variaciulia <strong>maswavlebeli</strong>, Tu nebismier garemoSi moqmedebis mxolod erTi gza<br />

aqvs, magram gansxvavebulad moqmedebs konkretul garemoSi, magram ar hgavs im maswavleblis<br />

moqmedebas, romelic orive garemoSi axdens mravalferovnebis demonstrirebas. amrigad,<br />

`akrZalul qcevaze reaqcia~ ase SegviZlia SevajamoT:<br />

¤ araviTari yvelganmyofoba.<br />

¤ yvelganmyofoba da pasuxis erTi modeli.<br />

¤ sul mcire erTi modeli mainc or sxvadasxva garemoSi an ► erTze meti modeli yovel<br />

garemoSi.<br />

¤ bavSvebis Sesatyvisi modelebi.<br />

pozitiuri programa<br />

167


Tavi 7<br />

msjelobisas gamovtoveT disciplinis pozitiuri mxaris nebismieri detaluri ganxilva,<br />

iseTi cnebebi, rogoricaa TviTdisciplina, rac `yovelives mizania~; moswavleTa Soris er-<br />

Tobisa da pativiscemis Camoyalibeba gaazrebuli aqtivobebiT; moswavleTaTvis, rogorc<br />

jgufis wevrebisaTvis, kooperaciuli da efeqtiani muSaobis swavleba; erTmaneTis mosmenis<br />

swavleba; saintereso da relevanturi saswavlo programis Sedgena; saklaso cxovrebis gademokratiuleba,<br />

raTa moswavleebs hqondeT mniSvnelovani wvlili da saTqmeli wesrigisa da<br />

zrdilobis sakiTxebSi erTmaneTTan da maswavlebelTan urTierTobisas. am sakiTxebs ufro<br />

detalurad me-13 TavSi ganvixilavT.<br />

Tavis bolos naxavT zogierTi Cveni moswavlis daxasiaTebas. gvsurs, waikiTxoT da gansajoT,<br />

Tqveni azriT, disciplinis eqvsi modelidan romeli iqneboda Sesatyvisi. rogor daasabuTebT<br />

Tqvens arCevans? (es savarjiSo gansakuTrebiT sasargebloa, roca kolegebTan erTad<br />

sruldeba.)<br />

168


d i s c i p l i n i s p r o b l e m e b i s g a g e b a :<br />

2 1 k i T x v a<br />

1. samuSao metismetad Znelia Tu metismetad advili?<br />

2. karg pirovnul urTierTobas vamyareb Tu ara moswavleebTan?<br />

3. gakveTilebze karg temps vinarCuneb Tu ara?<br />

4. kargad vmarTav Tu ara drosa da sivrces?<br />

5. yuradRebis Sesatyvis nabijebs mivmarTav Tu ara da rogori tempiT?<br />

6. abnevs Tu ara Cemi instruqcia zogierT moswavles?<br />

7. vcvli Tu ara instruqciis formatsa da masalebs, rom moswavleebs ar mobez-<br />

rdeT?<br />

8. wesebi da Sedegebi naTeli da konkretulia Tu ara CemTvis da Cemi moswavlee-<br />

bisTvis?<br />

9. Cems mier molodinis Setyobineba aris Tu ara:<br />

¤ pirdapiri<br />

¤ konkretuli<br />

¤ ganmeorebiTi<br />

¤ pozitiuri molodinis maCvenebeli (rogorc `Sen SegiZlia~, aseve `Sen gaakeTeb~)<br />

10. Sedegebi logikuri ufroa Tu damsjeli?<br />

11. SedegTa mTeli speqtri maqvs Tu erTi reaqcia yoveli usaqcielobisTvis?<br />

12. aris Tu ara Sedegebi:<br />

¤ Tanamimdevruli da mtkice<br />

¤ swrafi<br />

¤ uemocio<br />

¤ moswavlis arCevanis maCvenebeli<br />

13. sakmaris drosa da Zalisxmevas vaxmar Tu ara saswavlo wlis dasawyisSi yovelive<br />

zemoxsenebuls?<br />

14. sakmarisad maRali molodini maqvs Tu ara qcevis mimarT, miuxedavad moswavlis mo<br />

nacemebisa?<br />

15. uarvyof Tu ara Tavis gamarTlebas?<br />

16. vuyalibeb Tu ara moswavleebs klasis cxovrebaSi kontrolis, gavlenis, pasu xi -<br />

smgebl obis, Zalauflebis realur da legitimur gancdas?<br />

17. gonivrul qcevas efeqtianad vaRiareb da vajildoeb Tu ara?<br />

18. cxadad vayalibeb Tu ara klasSi erTobas (erTmaneTis Sesaxeb codna, erTmaneTis<br />

dafaseba, erTmaneTTan TanamSromloba?)<br />

19. aqvs Tu ara qcevas fizikuri mizezebi (smenis/mxedvelobis dakargva, organuli<br />

hi pe raqtiuroba)?<br />

20. qcevis miRma dgas Tu ara maswavlebelsa da moswavleebs Soris (an moswavleebs<br />

Soris) RirebulebaTa an kulturaTa konfliqti?<br />

d i s c i p l i n a - S e j a m e b a<br />

169


Tavi 7<br />

170<br />

21. ician Tu ara moswavleebma, rogor gaakeTon is, rasac maTgan moveli?<br />

dagegmva metismetad rezistentuli moswavleebisaTvis<br />

1. sakmarisi obieqturi monacemebi Sevagrove Tu ara moswavlis qcevis Sesaxeb?<br />

2. gavacani Tu ara is klass damatebiTi informaciisa da SekiTxvebis misaRebad?<br />

3. kargad ganvsazRvreT Tu ara `fsiqologiuri moTxovnileba~?<br />

4. SevarCieT Tu ara reaqciis Sesatyvisi modeli?<br />

5. SevimuSaveT Tu ara koordinirebuli gegma am moswavlis yvela maswavleblisTvis?<br />

6. CavrTeT Tu ara gegmaSi moswavlis ojaxi?<br />

7. uzrunvelvyaviT Tu ara gegmis perioduli gadaxedva da modifikacia?


s a v a r j i S o<br />

yoveli moswavlis daxasiaTebisTvis disciplinis eqvsi modelidan romeli iqne-<br />

boda Sesatyvisi? dawereT modeli daxasiaTebis gverdiT mindorze.<br />

jimi<br />

jimi TiTqos sicocxlis zRvarzea. is araprognozirebadia. xan kraviviT iqceva<br />

da lamazi Taflisferi TvalebiT giyurebs. Caxuteba uyvars, siTbosa da siyvaruls<br />

pasuxobs. samuSaos garkveuli drois ganmavlobaSi asrulebs, zogjer sakmao gatacebiTac.<br />

ufro xSirad cotas (an arafers) akeTebs da oTaxSi dadis.<br />

sxva bavSvebs nivTebs stacebs, xels hkravs da yviris, CxubisTavia. klasis Sekrebebze<br />

an instruqciul jgufebSi SeiZleba gamyivani xmiT iyviros; erTad simReris<br />

dros is pirveli gadadis yvirilze da uazro kivilze. pasiuri uZraobis, gabrazebis,<br />

warumateblobisa da daumorCilebeli sigiJis (nivTebis srola, arev-dareva) iSviaTi<br />

periodebi Rrma Sinagan mowyenilobaze metyvelebs.<br />

jimi eqvsi wlisaa da mxolod deda hyavs, romelic naSuadRevs, saxlSi dabrunebisas,<br />

yovelTvis rodia Sin. jimim winaswar ar icis, daxvdeba Tu ara deda saxlSi. jimis<br />

gasaRebi aqvs da Tavis xuTi wlis dasTan erTad saxlSi fexiT midis. mosiyvarule,<br />

magram arastabiluri da problemuri deda hyavs.<br />

did Tu mcire jgufebSi, klasis Sekrebaze Tu instruqciis dros, jimi xSirad<br />

sakuTar Tavs veRar akontrolebs – yviris, kivis, axlo mdgom bavSvebs xels hkravs<br />

an Cqmets. xSirad icinis da es Tavmowonebis erTgvar formas hgavs. is swrafad reagirebs<br />

maswavleblis SeniSvnaze. SeniSvnis dros misi gamometyveleba araswori<br />

saqcielis aRiarebas gamoxatavs, magram Semdeg isev Tavidan iwyebs. mas xSirad ayeneben<br />

oTaxis kuTxeSi an derefanSi.<br />

bevr samuSaos ar asrulebs, xanmokle yuradReba aqvs, magram gonieria. pasuxobs<br />

siTbosa da Caxutebas, eZebs ufrosis kalTas. bevrs darbis oTaxSi, itacebs nivTebs,<br />

Cxubobs, ejaxeba. derefanSi gayvanisas SeiZleba sakmaod xangrZlivad gulamoskvniT<br />

da gulwrfelad iqviTinos. mtkivneuli mowyenilobisa da tirilis periodebi misTvis<br />

ucxo ar aris. xSirad aSkara mizezis gareSe atirdeba xolme.<br />

arasdros viciT, rogor Semova oTaxSi. magram, pirveli ramdenime wuTi, rogorc<br />

wesi, mTeli dRis ganwyobas gansazRvravs. xSiria aseTi scena: jimi dgas karebTan, ar<br />

Semodis, daJinebiT iyureba aqeT-iqiT, amowmebs ra xdeba, icavs Tavis sivrces, mis<br />

ukan karSi mdgom bavSvs, romelic Semosvlas lamobs muStiTa da gabrazebiT pasuxobs.<br />

mcire drois ganmavlobaSi irindeba, mowyenili da uZravia; sxva dros ki SeiZleba<br />

ambis Txrobasa an aqtivobaSi CaerTos. sxva bavSvebTan TanamSromloba SeuZlia,<br />

magram xSirad Cxubze gadadis, Tu saqme gayofas, realur an warmosaxviT kritikul<br />

SeniSvnebs ukavSirdeba. advilad kargavs kontrols.<br />

Tu sasadiloSi wasvlis win dalagebasa da mwkrivSi Cadgomas mosTxovT, nivTebs<br />

maTi kuTvnili adgilisken gadayris (an ubralod arad CagagdebT) da karisken gaiqceva,<br />

rasac Sedegad dajaxeba da Cxubi mosdevs. sirbili misTvis erTaderTi reaqciaa<br />

maswavleblis mier erTi adgilidan meoreze gadaadgilebis moTxovnisas.<br />

zogjer arc gainZreva, TiTqos arc ki esmis da mTlianad CarTulia kuburebis<br />

d i s c i p l i n a - s a v a r j i S o<br />

171


awyobasa Tu Tixaze muSaobaSi. sruli CarTulobis es periodebi gacilebiT naklebia,<br />

vidre masalebis gafuWebis periodebi: Tixis magidasTan patara burTulebis gakeTeba<br />

da axlo-maxlo bavSvebisTvis srola an didi kubi buldozerad warmodgena da sxva<br />

bavSvis mier agebuli saxlis dangreva.<br />

rogorc Cans, mas mxolod fizikuri SezRudva da Caxuteba awynarebs, rac zogjer 5-10<br />

wuTs grZeldeba.<br />

172<br />

keni<br />

keni mecxreklaselia, Tumca, ufro pataras hgavs. mas mudam problemebi axvevia Tavs,<br />

klasSi iSviaTadaa. wina kviras megobarTan xumrobiT Widaobisas, skolis direqtoris<br />

kabinetis fanjris qveS gazafxulis yvavilebis kvali gaafuWa.<br />

calke, maswavleblebi mas `velur virs~ eZaxian. is, TiTqos, mocemuli wuTiT cxovrobs<br />

da fesvebi arc saxlSi aqvs da arc skolaSi. sxvebs misi CarTva nebismieri saxis<br />

mavneblobaSi SeuZliaT (da xSirad asec xdeba xolme) _ qurdobaSi, vandalizmSi (axali<br />

sportuli darbazis kedlebze saRebaviT uxamsobebis dawera); Tavad iSviaTad mouva<br />

TavSi msgavsi mavnebloba.<br />

rogorc Cans, keni Sinagani marTvis sistemiT ar moqmedebs _ `umarTavi raketaa~; ar<br />

aqvs aranairi mizani, araferi, risTvisac ibrZvis, araferi, risi miRebac skolidan surs.<br />

Tavze xelaRebuli xumara mSiSara kacad iqceva da aSkarad ukan ixevs Tu daiWeren da<br />

namoqmedaris winaSe daayeneben. direqtoris moadgilis SeniSvnaze bevrs ar laparakobs,<br />

mxrebs iCeCavs, Zalian daTrgunulad da martosulad gamoiyureba. is iRebs sasjels,<br />

Tumca amas araviTari Sedegi ar moaqvs. is gpirdebaT, magram arafrad agdebs dapirebas.<br />

fredi<br />

fredi TiTqos sakuTar sxeuls ver akontrolebs, tlanqi da uxeSia, kidurebi usulosaviT<br />

aqvs Camokiduli. TiTqos, nebismier wuTs SeiZleba daejaxos raimes da verc<br />

mixvdes.<br />

11 wlis kvalobaze maRalia da maRali xma aqvs.<br />

sasadiloSi, rogorc wesi, bolo Sedis. qanaobiT dadis, aqeT-iqiT yurebisas Tavs<br />

TiTqmis 360 gradusiT atrialebs. laparakobs Zalian xmamaRla, veluriviT. Tavis magidasTan<br />

miWyletilma SeiZleba uxeSad mimarTos gverdze mjdoms: `ei, Se dorbliano, gamatare!~<br />

ramdenime wuTis Semdeg SeiZleba giJiviT gaicinos, moitacos saWmeli an isrolos<br />

da metismetad energiuli, ukontrolo qceva gamoavlinos. sasadilo iseve, rogorc sxva<br />

xalxmravali adgilebi, masze zestimulirebas axdens.<br />

miuxedavad zemoTqmulisa, fredi hiperaqtiuri ar aris. faqtobrivad, klasSi is<br />

yvelaze xSirad aris Tavidan bolomde samuSaoSi CarTuli _ es misi sakuTari samuSaoa<br />

da ara maswavleblis mier davalebuli. mas uyvars fantastikuri manqanebis xatva, nebismieri<br />

mecnieruli informaciis kiTxva da nebismier xelsayrel momentSi saklaso aqtivobaSi<br />

monawileobas wyvets da mTlianad gadaerTveba xolme.<br />

jgufuri instruqciisa da mcire jgufSi muSaobisas yviris, aTasgvar xriks mimarTavs<br />

yuradRebis centrSi yofnisTvis da xSirad suleliviT iqceva. Tu gancalkevdeba, malulad<br />

xatavs an swavlobs imas, rac ainteresebs.<br />

is SeiZleba Zalian gabrazdes sxva moswavleebze da tkivilic ki miayenos muStis


dartymiT an xelis kvriT. is kargavs moTminebas, feTqebadia da ver akontrolebs saku-<br />

Tar Tavs.<br />

mas ar surs Tavis grZnobebze saubari, sakuTar TavTan CaRrmaveba. is nivTebze saubrobs.<br />

man bevri icis zogierTi mecnieruli da teqnikuri Temis Sesaxeb da uyvars ufrosebisTvis<br />

am codnis gamJRavneba. pataraobisas is dinozavrebis erT-erTi fanatikosi da<br />

ganswavluli eqsperti iyo. zogadad misi goneba kargad iTvisebs faqtebsa da zogad<br />

informacias, magram koncentraciis nakleboba, rogorc Cans, xels uSlis im kavSirebis<br />

damyarebasa da koncefciebis ganviTarebaSi, rasac aseTi ganviTarebuli metyvelebis<br />

mqone biWisagan SeiZleba movelodeT.<br />

unar-Cvevebze agebuli iseTi samuSaos Sesrulebisas, rogoricaa imis gansazRvra,<br />

iqneba Tu ara sityva leqsikonis mocemul gverdze an qveSmiweriT gayofisTvis algoriTmis<br />

swavla, mas moTmineba Ralatobs da SeiZleba furclebi daxios, Tu pasuxs pirvelive<br />

mcdelobisas ver iRebs. kiTxvebs ar svams da ganmeorebiT axsnis dasrulebamde SeSinebuli<br />

cdilobs ukve naswavlis gamoyenebas. masalis gagebis SemTxvevaSi fredis SeuZlia<br />

codnis kompetenturad ganzogadeba axal situaciebze. Tumca, samuSaos Sesrulebisas<br />

Cqarobs da uSvebs bevr Secdomas.<br />

arc erTi namdvili megobari ar hyavs, magram erTveba sxva bavSvebTan iseT aqtivobeb-<br />

Si, rogoricaa gareT cixe-simagris aSeneba. organizebul TamaSebSi TiTqmis ar erTveba.<br />

TamaSma mas TviTgamoxatvis saSualeba unda misces – iTamaSos sakuTari roli, yuradReba<br />

mimarTos, vTqvaT, cixe-simagreze. am dros misi saubari cixe-simagres an mxatvrul fantazias<br />

Seexeba, rasac bavSvebi cixe-simagris aSenebisas aviTareben xolme: `ei, Sexede am<br />

magar sasrialos [romelic man es-esaa gaakeTa]. isini am kedelze gadmofrenas SeZleben~.<br />

saubrisas is iSviaTad uyurebs sxva bavSvs.<br />

173


Tavi 7<br />

174<br />

literatura:<br />

Adler, A. The Problem Child. New York: G. B. Putnam & Sons, 1963.<br />

Aronson, E. The Jigsaw Classroom. Beverly Hills, Calif.: Sage Publications, 1978.<br />

Buckholt, D. R., D. E. Berritor, H. Sloane, G. M. Della-Piana, K. S. Rogers, and I. F. Coor. CLAIM—Classroom<br />

and Instructional Management Program. New York: Walker Publishing Co., 1975.<br />

Canter, L. (withM. Canter). Assertive Discipline. Santa Monica, Calif.: Canter and Associates, 1977.<br />

Colarusso, C. Diagnostic Educational Grouping: Strategies for Teaching. Bucks County (Pennsylvania) Public<br />

Schools, 1972.<br />

Dishon, D., and P. W. O'Leary. A Guidebook for Cooperative Learning. Holmes Beach, Fla.: Learning Publica-<br />

tions, Inc., 1984.<br />

Dreikurs, R. Psychology in the Classroom. New York: Harper and Row, 1957.<br />

Dreikurs, R., and P. Cassel. Discipline Without Tears. New York: Hawthorne Books, 1974.<br />

Dreikurs, R., and L. A. Grey. A New Approach to Classroom Discipline: Logical Consequences. New York: Harper<br />

and Row, 1968.<br />

Erikson, E. H. Childhood and Society. 2d ed. New York: W. W. Norton, 1963.<br />

Ginott, Dr. H. Between Parent and Child. New York: Macmillan, 1965.<br />

Glasser, W. Reality Therapy. New York: Harper and Row, 1965.<br />

-------. Schools Without Failure. New York: Harper and Row, 1969.<br />

Gordon, T. Parent Effectiveness Training. New York: Peter Wyden, 1970.<br />

-------. Teacher Effectiveness Training. New York: Peter Wyden, 1974.<br />

Hersey, P., and H. Blanchard. The Family Game. Reading, Mass.: Addision-Wesley, 1978.<br />

House, E. R., and S. D. Lapan. Survival in the Classroom. Boston: Allyn and Bacon, 1978.<br />

Hymes, L. Jr. Behavior and Misbehavior. Englewood Cliffs, N.J.: Prentice-Hall, 1955.<br />

Johnson, D. W., and R. T.Johnson. Learning Together and Alone. Englewood Cliffs, N.J.: Prentice Hall, 1975, 1987.<br />

Jones, F. H. Positive Classroom Discipline. New York: McGraw-Hill, 1987.<br />

Joyce, Bruce, and Marsha Weil. Models of Teaching. Englewood Cliffs, N.J.: Prentice-Hall, 1972.<br />

Lederman, J. Anger in the Rocking Chair. New York: McGraw-Hill, 1969.<br />

Martin, G., andj. Pear. Behavior Modification. Englewood Cliffs, N.J.: Prentice-Hall, 1978.<br />

Maslow, A. Toward a Psychology of Being. Princeton, N.J.: Van Nostrand, 1962.<br />

Meichenbaum, D. Cognitive Behavior Modification. New York: Plenum Press, 1977.<br />

Mendler, A. N., and R. L. Curwin. TakingCharge in the Classroom. Reston, Va.: Reston Publishing Co., 1983.<br />

Pierson, C. Resolving Classroom Conflict. Palo Alto, Calif.: Learning Handbooks, 1974.<br />

Rogers, D. M. Classroom Discipline: An Idea Handbook for Elementary School Teachers. New York: Center for<br />

Applied Research in Education, 1972.


Sarason, S. The Culture of Schools and the Problem of Change. Boston: Allyn and Bacon, 1971.<br />

disciplina<br />

Sharam, S. "Cooperation Learning in Small Groups." Review of Educational Research 50 (Summer 1980): 241-272.<br />

Schutz, W. J. Expanding Human Awareness. New York: Grove Press, 1967.<br />

Shure, Myrna. I Can Problem Solve. (ICPS): An Interpersonal Cognitive Problem-Solving Program. Champaign,<br />

111." Research Press, 1992.<br />

--------. Raising a Thinking Child. (Audiotape). New York: Pocket Books, 1996.<br />

--------. Raising a Thinking Child Workbook. New York: Henry Holt, 1996.<br />

Shure, M. B., and G. Spivack. Problem Solving Techniques in Childrearing. San Francisco: Jossey-Bass, 1978.<br />

Slavin, R. E. "Cooperative Learning." Review of Educational Research 50 (Summer 1980): 315-342.<br />

Stanford, Gene. Developing Effective Classroom Groups. N.Y.: Hart, 1977.<br />

Swap, S. "Disturbing Classroom Behaviors: A Developmental and Ecological View." Exceptional Children (No-<br />

vember 1974): 163-172.<br />

Van Houton, R. Learning Through Feedback. New York: Human Sciences Press, 1980.<br />

Wallen, C. J., and L. Wallen. Effective Classroom Management. Boston: Allyn and Bacon, 1978.<br />

Wilt, J., and B. Watson. Relationship Building Activities. Waco, Texas: Educational Products Division, WORD,<br />

1978.<br />

Wolfgang, C. Helping Aggressive and Passive Pre-Schoolers Through Play. Columbus, Ohio: Charles E. Mer-<br />

rill, 1977.<br />

Wolfgang, C, and C. Glickman. Solving Discipline Problems. Boston: Allyn and Bacon, 1980.<br />

Wood, Samellyn, Roger Bishop, and Davene Cohen. Parenting: Four Patterns of Child Rearing. New York: Hart<br />

Publishing Co., 1978.<br />

doqtor barbara bruno-goldenis mier Tavmoyrili damatebiTi literatura<br />

relaqsaciis swavlebis Sesaxeb<br />

Bernstein, D., and T. Borkovec. Progressive Relaxation Training: A Manual for the Helping Professions. Cham-<br />

paign, 111.: Research Press, 1973.<br />

Bruno-Golden, Barbara. "Progressive Relaxation Training for Children: A Guide for Parents and Children."<br />

Special Children AASE/Box 168, Fryeburg, Maine (Fall 1974) and (Summer/Fall 1975).<br />

Jacobson, J. E. Teaching and Learning New Methods for Old Arts. Chicago, 111.: National Foundation for Progres-<br />

sive Relaxation, 55 East Washington St., 1973.<br />

Koeppen, A. "Relaxation Training for Children." Elementary School Guidance and Counseling (October 1974):<br />

14-20.<br />

Northfield, W. "How to Relax" The Psychologist Magazine Ltd. Denington Estate, Wellingborough, Northamp-<br />

tonshire, England, 1973.<br />

Commercially prepared cassettes for home training programs in adult relaxation skill development are available<br />

through Bio Monitoring Applications, Inc., Suite 1506, 270 Madison Ave., New York, NY. 10016.<br />

175


8<br />

sicxade<br />

rogor unda avxsnaT cxadad?<br />

kognituri empaTia<br />

`didi suraTi~


sicxade<br />

sicxade cvladi sididea, romelsac vrceli kvleva sWirdeba. is mravaljer Seitanes<br />

sakvlev sakiTxebSi, maT Soris, rozenSainis `did cxraSic~ ki, korelaciur kvlevebSi<br />

standartizebuli testirebisas moswavleTa winsvlasTan dakavSirebuli cxra cvladi<br />

(Rosenshine & Furst 1973). sirTule is iyo, rom ar vicodiT `sicxadis~ mniSvneloba (ix.<br />

Hiller da sxvebi 1969, Belgard da sxvebi 1971, da Martin 1979 sicxadis gansazRvrebis mcdelobisTvis).<br />

maswavleblebiseuli hipoTezebi sicxadis Sesaxeb sakmaris informacias ver gvawvdis.<br />

ratom xdeba, rom zog adamians sxvebze ukeT gamosdis axsna? ras akeTeben isini axsnisas<br />

meti sicxadis misaRwevad?<br />

ganvixiloT epizodi: 2 2 X2 3 =? magaliTi klasSi bevrma SecdomiT amoxsna. `mravalma Tqvenganma<br />

2-ebi gadaamravla da 2 2 X2 3 =4 5 miiRo, rac arasworia. pasuxi 2 5 -ia.~, ambobs <strong>maswavlebeli</strong>.<br />

is Slis `4 5 ~-s da mis adgilze `2 5 ~-s wers. `2 ar icvleba~, amatebs is da Semdeg magaliTze gadadis.<br />

maswavlebelma magaliTi amowura, magram ar axsna. es epizodi ufro imiT aris mniSvnelovani,<br />

rac maswavlebels gamorCa, vidre imiT, rac gaakeTa. maswavlebels ar Seumowmebia,<br />

gaiges Tu ara moswavleebma aseTi magaliTebis amoxsnis wesi (N a XN b =N a+b ). mas ar Seumowmebia,<br />

gaiges Tu ara moswavleebma wesis muSaobis principi. mas ar auxsnia magaliTis amoxsnis<br />

procesi: man ubralod mcdar da swor pasuxebze miuTiTa. mniSvnelovania, rom mas ar ucdia<br />

moswavleTa CarTva, raTa darwmunebuliyo, vin gaigo da vin _ vera. magaliTad, mas ar Seumowmebia,<br />

SeeZlo Tu ara romelime moswavles msgavsi magaliTis amoxsna. am epizodSi sicxade<br />

Zalze mwiria maswavleblisa Tu misi moswavleebisTvis.<br />

qceva, romelsac sicxadis parametrSi SevexebiT, safuZvlad udevs cxadi instruqciis<br />

miwodebis process. situaciebi, romelTac SevexebiT, moicavs axali masalis warmodgenas,<br />

koncefciebis axsnas, mimarTulebebis micemas an axsnas, arsebuli codnis gaaqtiurebas, Zveli<br />

masalis Tavidan axsnas, moswavleTa dabneulobis mizezebis garkvevas, swavlis procesSi<br />

kavSirebis damyarebas. winamdebare TavSi am procesebTan dakavSirebul repertuars gadavxedavT.<br />

1. kognituri empaTia<br />

SesaZloa am parametris da zogadad kargi swavlebisTvis mniSvnelovania is, rac wlis<br />

saukeTeso maswavlebelma meri klarkma Tqva 1981 wlis interviuSi: `unda icodeT, ra aris<br />

Tqveni moswavleebis TavebSi, saklaso oTaxSi motanili informaciis, grZnobebisa da miznebis<br />

CaTvliT~. 1 es migvaniSnebs, rom sicxadeSi CarTulia garkveuli kognituri empaTia (iseve<br />

1 Parsons, C. `Grading Teachers for Quality~. The Christian Science Monitor (October 28, 1981): B6.<br />

179


Tavi 8<br />

rogorc emociuri empaTia). 2 es maswavlebels saSualebas aZlevs icodes, rodis ver igeben<br />

moswavleebi da Semdeg yuradReba gaamaxvilos masalis im nawilze, romelic ar esmiT.<br />

ori sxvadasxva unar-Cvevaa imis gansazRvra, rodis ver igeben moswavleebi da ra ar esmiT.<br />

`vergagebis~ drois gansazRvra gulisxmobs, rom maswavlebels swavlebis dros aqvs Semowmebis<br />

saSualebebi, xolo imis gansazRvra, ra ar esmiT moswavleebs, gulisxmobs, rom <strong>maswavlebeli</strong><br />

axdes konkretuli `vergagebuli~ punqtis (punqtebis) identificirebas da xelaxla<br />

xsnis. raki sicxadis TvalsazrisiT orive unar-Cveva mniSvnelovania, saWiroa cal-calke ganvixiloT,<br />

rogor asruleben maswavleblebi TiToeuls.<br />

180<br />

gagebis Semowmeba<br />

Cven viyenebT sityvas `Semowmeba~, raTa aRvweroT, rodis cdilobs <strong>maswavlebeli</strong> imis<br />

gansazRvras, dabneulebi arian Tu ara moswavleebi. Semowmebisas <strong>maswavlebeli</strong> reagirebs<br />

klasze, cdilobs gaigos moswavleebisgan sasurveli informacia dabneulobis arsebobasTan<br />

dakavSirebiT. rogor avlens <strong>maswavlebeli</strong> dabneulobas? Cven SegviZlia ganvsazRvroT maTi<br />

saqmianobis (qmedebis) oTxi done, romelTac ase davasaTaurebdiT:<br />

1. agrZelebs<br />

2. kiTxulobs sxeulis enas<br />

3. svams Sesamowmebel SekiTxvebs<br />

4. gansazRvravs dones<br />

moqmedebis es oTxi done urTierTs ar gamoricxavs; maswavlebelma SeiZleba ramdenime<br />

maTgani sxvadasxva dros erTsa da imave gakveTilze gamoiyenos.<br />

pirvel doneze maswavlebelma, SeiZleba, ubralod, upasuxod datovos moswavleTa dabneuloba.<br />

is ubralod iviwyebs moswavleTa dabneulobas da agrZelebs axsnas; an ver afasebs<br />

dabneulobis `masStabs~ da ver aZlevs davalebis Sesasruleblad saWiro miTiTebebs. Seumowmebloba<br />

da gagrZeleba SeiZleba zogjer gamarTlebuli iyos naswavli masalis swrafi<br />

mimoxilvisas, Tu manamde maswavlebelma amomwuravad Seamowma da axla misi mizania mxolod<br />

mniSvnelovani terminebis an koncefciebis xazgasma. Tumca, am SemTxvevaSic ki, raki Semowmebas<br />

cota dro sWirdeba, gonivruli iqneboda misi gamoyeneba.<br />

meore doneze maswavlebelma gageba SeiZleba moswavleTa dabneulobis mimaniSnebeli<br />

sxeulis enis wakiTxviT (mag., poziT, saxis gamometyvelebiT) Seamowmos. aseTi miniSnebebis<br />

SemCnevisas, is aCerebs swavlebas. Tumca, vergagebis garegnul niSnebze dayrdnoba arc ise<br />

saimedoa. moswavleebma vergagebis miuxedavad SeiZleba sulac ar gamoamJRavnon es miniSnebebi.<br />

magaliTad, swavlebis procesSi moswavleTa azrovnebis kvlevisas, pitersoni da svingi<br />

(Peterson & Swing 1982) aRweren, rogor Seiyvanes SecdomaSi moswavleebma damkvirveblebi,<br />

romelTa azriT, isini yuradRebiT usmendnen gakveTils:<br />

melisas pasuxebi stimulirebuli gaxsenebis interviuze mis uyuradRebobas avlenda<br />

[Tumca, damkvirveblebma misi saqcielis mixedviT gansajes, rom is yuradRebiT<br />

iyo] da Canda, rom drois umetes nawils pasuxis da savaraudo warumateblobis<br />

gamo nerviulobaSi atarebda. magaliTad, kiTxvaze, ras fiqrobda pirveli<br />

videokasetis naxvis Semdeg, melisam upasuxa: `...vinaidan is-is iyo nerviulobas<br />

viwyebdi, vfiqrobdi, rom SeiZleboda ar mcodnoda, rogor gamekeTebina raRacee-<br />

2 moswavleTa grZnobebisa da miznebis codna aseve Zalze mniSvnelovania da mas kvlav ganvixilavT saklaso oTaxis klimatTan da<br />

pirovnuli urTierTobis CamoyalibebasTan dakavSirebul TavebSi.


i~. meore nawilis naxvis Semdeg man Tqva: `vfiqrobdi, rom kriss ufro uadvildeboda,<br />

radgan ufrosklaseli iyo~. mesame nawilis naxvis Semdeg melisam upasuxa:<br />

`iciT, ZiriTadad imaze vfiqrobdi, razec Cven manamde visaubreT _ Tavs visulelebdi~.<br />

bolos, meoTxe nawilis naxvis Semdeg man Tqva: `iciT, es SeiZleba uadgiloa,<br />

magram yaisnaRiT naqsovebis Sesaxeb Sexvedraze vfiqrobdi, radgan mindoda<br />

moqsova momeswro~ (gv. 485).*<br />

sicxade<br />

mesame doneze maswavlebelma moswavleTa zogadi gageba SeiZleba ufro pirdapir, perioduli<br />

SekiTxvebiT Seamowmos. mas ainteresebs igeben Tu ara moswavleebi instruqcias. es<br />

SeiZleba exebodes Sinaarsis, procedurebis an miTiTebebis zogad gagebas. aq upriani iqneba,<br />

moswavleTa mier gagebis Sesamowmeblad, gaxsenebisa da wvdomis kiTxvaTa gamoyenebis ganxilva.<br />

gaxsenebis mizniT dasmuli kiTxvebi moiTxovs warmodgenili masalidan uSualod faqtebze<br />

dafuZnebul pasuxebs. magaliTad, kiTxvaze _ `rogoria samkuTxedis farTobis gamosaTvleli<br />

formula?~ _ sapasuxod moswavleebs sWirdebaT uSualod formulis gaxseneba:<br />

fuZisa da simaRlis namravlis naxevari. meore mxriv, wvdomis Semowmebaze mimarTul kiTxvebs<br />

pasuxi mxolod im SemTxvevaSi SeiZleba gaeces, Tu moswavleebs namdvilad esmiT gakveTilis<br />

koncefciebi an operaciebi. magaliTad, `ras raze gaamravlebdiT am samkuTxedis farTobis<br />

gamosaTvlelad [samkuTxedisa, romelzec miTiTebulia gverdebis zomebi]?~ pasuxi moiTxovs<br />

rogorc formulis gaxsenebas, ise imis codnas, rogor unda gamoyenon formula konkretuli<br />

samkuTxedisTvis.<br />

wvdomis SekiTxvebs moswavleebi mxolod im SemTxvevaSi gascemen pasuxebs, Tu Sesamowmebeli<br />

Sinaarsi esmiT. gTavazobT kidev erT magaliTs: `ratom ver iqneba am gverdze mocemuli<br />

sityva `xarbad?~ _ kiTxulobs <strong>maswavlebeli</strong> im gverdis Sesaxeb, sadac indeqsi (leqsikonis<br />

gverdis zeda nawilSi mindorze miTiTebuli sityva, romelic migvaniSnebs, ra sityviT<br />

mTavrdeba mocemuli gverdi. mTargm. Sen.) aris sityvebi `nadiroba~ da `borcvi~. moswavleebi<br />

am kiTxvaze pasuxis gacemas mxolod im SemTxvevaSi SeZleben, Tu maT esmiT, rogor zRudavs<br />

indeqsi sityvaTa diapazons leqsikonis konkretul gverdze.<br />

aq ar Semogvaqvs blumis taqsonomia da arc maswavleblis mier dasmuli sxvadasxva donis<br />

kiTxvebiT stimulirebuli azrovnebis doneebs ganvixilavT. (Tumca, es TavisTavad mniSvnelovani<br />

Temaa da me-15 TavSi SevexebiT.) Semowmebisas, zogjer, vfiqrobT, rom moswavleTa<br />

wvdomas vamowmebT, Tumca, sinamdvileSi, mxolod imas vamowmebT, axsovT Tu ara sakvanZo sityvebi.<br />

amis magaliTs am Tavis bolos warmogidgenT.<br />

gagebis Semowmebis meoTxe done medelin hanTeris mier `donis gansazRvrisTvis~ monaTlul<br />

kiTxvebs moicavs. donis gansazRvra damaxasiaTebelia swavlebisTvis, Tu <strong>maswavlebeli</strong>:<br />

¤ xSirad amowmebs, igeben Tu ara moswavleebi<br />

¤ akvirdeba erTdroulad bevrs<br />

¤ amowmebs erTsa da imave Temisa da koncefciis codnas<br />

¤ amowmebs swavlebis procesSi.<br />

hanTeri da misi kolegebi moswavleebs signalebis _ cerebi maRla, cerebi dabla, cerebi<br />

erT mxares _ gamoyenebas aswavlian, raTa maswavlebels periodulad Seatyobinon, ramdenad<br />

kargad igeben. gagebis donis gansazRvris uamravi sxva formac arsebobs, magaliTad, maswavleblebi<br />

moswavleebs sTxoven, `Tavi daiqnion~ an erTdroulad upasuxon dasmul kiTxvas.<br />

orive gziT SeiZleba zogadi warmodgena Segveqmnas imaze, ramdeni moswavle upasuxebs da ram-<br />

* gadmobeWdilia nebarTviT. Peterson, P., and S. Swing. `Beyond Time on Task: Students’ Reports of Their Thought Processes During<br />

Classroom Instruction. `Elementary School Journal 82, no. 5 (1982): 481-491. © 1982 University of Chicago Press. yvela ufleba daculia.<br />

181


Tavi 8<br />

denad gaazrebuli iqneba maTi pasuxi.<br />

es signalebi moiTxovs moswavliseul TviTSefasebas gageba-vergagebis Taobaze, Tumca<br />

isini SesaZloa realobas ar asaxavdes. donis Semowmebis ufro ganviTarebuli forma yoveli<br />

moswavlisgan uSualod SinaarsTan dakavSirebul pasuxs moiTxovs. magaliTad, trigonomertiis<br />

gakveTilze <strong>maswavlebeli</strong> ambobs: `pasuxisTvis aswieT baraTi cifriT 1, 2, 3, an 4, rom<br />

miCvenoT romel kvadrantSi damTavrdeba kuTxe~. inglisuris gakveTilze moswavleebs aqvT<br />

baraTebi, romlebzec weria `w~ (winadadeba), `f~ (winadadebis fragmenti) da `g~ (gagrZeleba)<br />

da moswavleebs sTxovs Sebamisi baraTis Cvenebas savarjiSos Sesrulebisas.<br />

donis Semowmebis zemoT motanil formebSi gamoyenebulia moswavleTa mier signalebis<br />

gagzavna xelebiT, baraTebiT an sxva meqanizmebiT, Tumca donis Semowmeba signalebis gareSec<br />

SeiZleba. zogierTi <strong>maswavlebeli</strong> gakveTilze moswavleebs erTkiTxvian testebs aZlevs,<br />

weris dros magidebs Soris dadis, raTa maTi muSaoba dainaxos. amgvarad daxarjuli ramdenime<br />

wuTi zust informacias gvaZlevs moswavleebis mier masalis gagebis Taobaze. 8.1 sqema<br />

gviCvenebs kavSirs donis Semowmebis signalian da usignalo formebs Soris.<br />

done kargad aris gansazRvruli, Tu <strong>maswavlebeli</strong> mudmivad iRebs informacias yovel moswavleze<br />

an maT umravlesobaze. gagebis Sesaxeb am informacias axasiaTebs sixSire da sifar-<br />

Tove. maswavlebels SeuZlia am informaciis miReba moswavleTa umravlesobisTvis kiTxvebis<br />

dasmiT.<br />

TviTSefaseba<br />

• cerebi maRla<br />

• xelebi Tavze Tu...<br />

• gadabrunebuli niSani<br />

• wiTeli, yviTeli, mwvane<br />

sasignalo baraTebi<br />

182<br />

signalebi<br />

donis Semowmeba<br />

Sinaarsis pirdapiri<br />

Semowmeba<br />

• TiTebi aCveneben maTematikuri<br />

moqmedebis niSans<br />

• punqtuaciis swori niSnebi haerSi<br />

• TiTebiT haerSi xataven f [farTobi],<br />

p [perimetri], an o [orive], gaaCnia ra<br />

sityvas moiTxovs amocana<br />

signalebis gareSe<br />

• erTkiTxviani testi<br />

• erTdrouli pasuxi<br />

• mravali SekiTxva<br />

• pasuxebis grafis<br />

verbaluri Sevseba<br />

• mokle weriTi davaleba<br />

• grifelis dafebi<br />

qema 8.1: donis gansazRvra<br />

donis gansazRvra moicavs oTxive atributs.<br />

donis gansazRvra niSnavs SekiTxvebis dasmas da pasuxebis mosmenas (1) xSirad (2) mravali<br />

moswavlisgan (3) erTsa da imave Temaze an koncefciaze (4) swavlebis ganmavlobaSi.<br />

donis gansazRvris kiTxvebi gaxsenebisa da wvdomis kiTxvebTan Semdegnairad aris dakav-<br />

Sirebuli: SegviZlia donis gansazRvra _ moswavleTa xSiri da farTo Semowmeba _ gaxsenebis<br />

an wvdomis, an orive doneze. gaxsenebisa da wvdomis kiTxvebis dasma, erTmniSvnelovnad donis<br />

Semowmebas ar niSnavs. isini urTierTgadamfaravia, Tumca, SesaZlebelia, urTierTmomcveli<br />

nakrebi ar iyos (sqema 8.2).<br />

rogor SeiZleba davsvaT gaxsenebisa da wvdomis dasadgeni kiTxva da ganvsazRvroT done?


sicxade<br />

maswavlebelma SeiZleba wvdomis dasadgeni SekiTxvebi dausvas calkeul moswavles, swori<br />

pasuxis SemTxvevaSi sxva moswavles mimarTos kiTxviT, ise, rom ar daadginos, danarCenebma<br />

gaiges Tu ara (xSiri modeli zepiri gamokiTxvis gakveTilebze).<br />

wvdoma<br />

gaxseneba<br />

donis<br />

gansazRvra<br />

sqema 8.2: donis gansazRvra/gaxseneba/wvdoma<br />

es aqtivobebi urTierTgadamfaravi, Tumca SesaZlebelia urTierTmomcveli<br />

nakrebi ar iyos.<br />

SeiZleba vikiTxoT: `donis gansazRvra yoveli gakveTilis mudmivi Tavisebureba unda iyos<br />

Tu ara?~ araa aucilebeli. es SeiZleba uadgilo iyos diskusiis dros, sadac yalibdeba kamaTis<br />

mimarTuleba an konceptualur cvlilebaTa gakveTilze, roca moswavleebi maTTvis<br />

`mSobliuri~ mosazrebebisgan gansxvavebul Sexedulebebs ecnobian, dakvirvebis safuZvelze<br />

axal Teoriebs qmnian da amowmeben. Tumca am SemTxvevaSic ganmsazRvreli iqneba, surs Tu ara<br />

maswavlebels moswavleTa donis Semowmeba. am dros miRebuli informacia maswavleblisTvis<br />

sasargeblo iqneba, radgan ecodineba, vin gaigo da vin vera da misi gakveTili mgzavrebs sadgurSi<br />

ar datovebs.<br />

dabneulobisa da mcdari koncefciebis gansazRvra<br />

karikaturaze gamosaxulia patara biWi, romelic Tavdayira dgas abazanis sasworze. misi<br />

megobari skalas amowmebs da eubneba: `Seni Tavi Seni fexebiviT 43 girvanqas iwonis~.<br />

am karikaturis msgavsad, swavlebis dros moswavleebi mraval mcdar koncefcias pouloben,<br />

romlebic myaria da xels uSlis swavlebas, Tu ar gvecodineba maTi arseboba da ar<br />

vecdebiT maT uaryofas. dabneulobisa da mcdari koncefciebis gansazRvris sami formidan<br />

erT-erTi niSnavs mcdari koncefciis amocnobas, win wamowevas da `gasworebas~. sxvagvarad,<br />

mcdari koncefciebi daamaxinjeben moswavleebis mier masalis gagebas (Eaton, Anderson, &<br />

Smith 1984).<br />

ganaTlebis muSakTa mier Catarebul kvlevaTa seriam (mag.: Eaton da sxvebi 1984; Eylon &<br />

Linn 1988) samyaros Sesaxeb moswavleTa mravali mcdari koncefcia gamoavlina: magaliTad,<br />

`haeri aris carieli sivrce~, `Cemi Tvalebi uSualo aRqmiT xedavs~ (areklili gamosaxulebis<br />

miRebis nacvlad). Tu swavlebis procesSi <strong>maswavlebeli</strong> ar ecdeba am mcdari koncefciebis<br />

183


Tavi 8<br />

gamovlenas, win wamowevasa da swori koncefciebiT Secvlas, moswavleebi maT mier naswavl informacias<br />

Seusatyviseben. amis Sedegad maT gonebaSi Seqmnili `rukebi~, SesaZloa, logikurad<br />

myari Candes, magram isini mcdaria da serio-<br />

moswavleTa goneba ar aris `carieli dafa~. maT zul dabrkolebas uqmnis swavlas. es SeiZleba,<br />

gonebaSi arsebul informacias didi gavlena<br />

erTi SexedviT, Zalze mkafio swavlebis drosac<br />

moxdes moswavleTa mcdari koncefciebis<br />

aqvs swavlebaze.<br />

gauTvaliswineblobis gamo. miuxedavad imisa,<br />

rom kvleva sabunebismetyvelo mecnierebaTa<br />

koncefciebis kuTxiT Catarda, safuZveli gvaqvs vifiqroT, rom imave problemasTan gvaqvs<br />

saqme sxva disciplinebSic. Cven, rogorc maswavleblebma, ubralod, unda vicodeT, rom moswavleTa<br />

goneba ar aris `carieli dafa~. maT gonebaSi arsebul informacias didi gavlena<br />

aqvs swavlebaze. Tavis am nawilSi _ `moswavleTa arsebuli codnis gaaqtiureba~ _ ramdenime<br />

meqanizms gavecnobiT, romelTa gamoyeneba maswavlebels moswavleTa mcdari koncefciebis<br />

gansazRvrisTvis SeuZlia.<br />

184<br />

moswavleTa gavrcelebuli mcdari<br />

koncefciebis winawar ganWvreta<br />

_ `yvela mdinare CrdiloeTidan samxreTisken<br />

miedineba~ _<br />

gamocdilebaze dayrdnobiT, Tqven Se g iZliaT<br />

dro ar dazogoT, Riad daupirispirdeT mc dar<br />

koncefcias da xazi gausvaT swor Sexedulebas.<br />

amisTvis SegiZliaT gamoiyenoT ganmartebiTi<br />

meqanizmebis farTo speqtri.<br />

winaswar ganWvreta, rom masala Zneli<br />

saswavli iqneba<br />

da uxvi ganmartebiTi meqanizmebisa da xSiri<br />

Semowmebis gamoyeneba.<br />

xvedriTi wonis koncefciis demonstraciis<br />

Semdeg Svriis ori WiqiT, romelTagan erTi<br />

damtvreulia, <strong>maswavlebeli</strong> xazavs dafaze<br />

da ambobs: `marcxena xeli aswieT, Tu pirveli<br />

diagrama ufro zustia da marjvena _ Tu<br />

meore diagramaa ufro zustia. Tina, axseni<br />

Seni arCevani. kargi, yvelam rveulebSi orisami<br />

winadadebiT gansazRvreT xvedriTi wona<br />

da moiyvaneT raRacis simkvrivis magaliTi<br />

sxva raRacasTan SedarebiT~.<br />

im momentis SemCneva, roca moswavleebma SeiZleba ver gaigon<br />

an SeiZleba sxvagvarad gaigon nanaxi an mosmenili.<br />

`moicade, Tod. yuradRebiT, xedavT ra moxda? man gonebaSi<br />

erTdroulad ori nabiji gadadga. pirvelad man...~<br />

sqema 8.3: dabneulobis ganWvretis sami forma<br />

dabneulobis gansaWvretad maswavlebels nabijebis am repertuaris gamoyeneba SeuZlia.<br />

dabneulobis ganWvretis meore formaSi (ix. sqema 8.3), dabneulobisa da araswori aRqmis<br />

savaraudo adgilebis ganWvretisTvis, <strong>maswavlebeli</strong> iyenebs moswavleebisa da masalis<br />

Sinaarsis Sesaxeb codnas, radgan masala rTulia da mosalodnelia misi araswori aRqma. aq


sicxade<br />

mxedvelobaSi gvaqvs ara moswavleTa gonebaSi arsebuli mcdari koncefciebi, aramed masalis<br />

sirTule, risTvisac <strong>maswavlebeli</strong> Zal-Rones ar iSurebs da cdilobs, maqsimalurad naTeli<br />

gaxados masala da Tavidan aicilos bundovaneba an araswori aRqma. magaliTad, fizikaSi Tavisufali<br />

vardnis axsnis dros <strong>maswavlebeli</strong> iTvaliswinebs, rom moswavleTaTvis es termini<br />

SeiZleba asocirdebodes saganTan, romelic dedamiwaze mizidulobis Zalis gamo ecema; Tumca,<br />

`Tavisufali vardna~ centraluri sxeulis garSemo orbitaze sxeulis Tavisufal moZraobas<br />

niSnavs, magaliTad, mTvaris moZraoba dedamiwis garSemo. termini mianiSnebs `garSemo<br />

vardnaze~ _ kosmosSi sxeulTa wriul moZraobas orbitaze. maswavlebels SeuZlia ganWvritos,<br />

savaraudod rodis SeiZleba gauWirdeT moswavleebs gageba da Sesabamisi dro daxarjos<br />

masalis axsnaze.<br />

zogjer <strong>maswavlebeli</strong> axsnis procesSi sazRvravs mosalodnel gaugebrobas da preverenciul<br />

nabijs dgams. moswavle dafasTan sworad xsnis algebrul gantolebas, magram terminebiT<br />

ise swrafad manipulirebs, rom SeiZleba sxva moswavleebma `fexi ver auwyon~. dabneulobis<br />

Tavidan asacileblad, <strong>maswavlebeli</strong> awyvetinebs moswavles da klass mimarTavs: `naxeT,<br />

aq ras akeTebs: is erTdroulad or nabijs dgams _ amravlebs da kvadratul fesvs iRebs.<br />

kargi, ganagrZe, Tod~. maswavlebelma moqmedeba sxvebis sasargeblod Seanela da Todis gonebaSi<br />

gadadgmuli ori nabiji gaacalkeva, radgan ganWvrita, rom SeiZleba sxvebs ver gaegoT.<br />

dabneulobis ganWvreta xSirad erT-erTi yvelaze uxilavi da rTulia, radgan moswavleebi,<br />

faqtobrivad, verc ki aswreben dabnevas: maswavleblebi erTi nabijiT uswreben da Tavidan<br />

icileben gaugebrobis safrTxes. swored amave mizeziT, es nabiji axsnis maRali donis<br />

sicxades uzrunvelyofs.<br />

rogor SeiZleba Seamowmos maswavlebelma, gaiges Tu ara moswavleebma masala? maT Seu-<br />

ZliaT moswavleTa gonebaSi `SeRweva~. moswavleTa gonebaSi `SeRwevis~ es unari mTeli am<br />

parametris safuZvelia. sicxadis parametris TvalsazrisiT daxelovnebulma maswavlebelma<br />

icis, ra `xdeba~ moswavleTa TavebSi da amis garkvevis saSualebaTa farTo repertuari aqvs.<br />

maT moswavleTa azrovnebis wvdomis erTgvari kognituri empaTia _ moswavleTa adgilze<br />

sakuTari Tavis warmodgenis unari _ axasiaTebT da is mTlianad marTavs maT saqmianobas.<br />

dabneulobasTan gamklaveba<br />

moswavleTa dabneulobis SemCnevisas maswavleblis valia, dabneulobis mizezebis garkveva<br />

da Sesabamisad, xelaxali axsna, rasac `dabneulobasTan gamklavebas~ vuwodebT.<br />

roca moswavleebi gvatyobineben (an <strong>maswavlebeli</strong> aRmoaCens), rom raRac gaugebaria, <strong>maswavlebeli</strong><br />

cdilobs xelaxla axsnas an naTeli mohfinos informaciis konkretul nawils. am<br />

SemTxvevaSi swavlebis xuT sxvadasxva dones gamoyofen:<br />

1. araviTari reaqcia;<br />

2. xelaxla xsnis;<br />

3. adgens dabneulobis moments konkretuli kiTxvebiT;<br />

4. daJinebiT adgens, gaiges Tu ara moswavleebma da ubrundeba axsnils;<br />

5. moswavles axsnevinebs maTeul gagebas.<br />

pirvel doneze <strong>maswavlebeli</strong> ar reagirebs dabneulobaze. meore doneze is, ubralod, xelaxla<br />

axsnas iwyebs. es axsna SeiZleba pirvel axsnaze ufro neli da/an ufro detaluri iyos.<br />

Semdeg doneze <strong>maswavlebeli</strong> moswavleebs konkretul kiTxvebs usvams, raTa zustad daadginos<br />

maTTvis gaugebari adgilebi. Semdeg racionalurad tovebs moswavleTaTvis gasageb monakveTebs<br />

da gaugebris xelaxal axsnaze gadadis.<br />

185


Tavi 8<br />

momdevno doneze <strong>maswavlebeli</strong> ubrundeba im moswavles, romelsac daxmareba sWirdeba.<br />

is SeZlebisdagvarad garkveul dros uTmobs masTan saubars da, rac yvelaze mniSvnelovania,<br />

mogvianebiT kvlav ubrundeba mas, raTa Seamowmos Sedegiani iyo Tu ara misi muSaoba. aseTi<br />

dabrunebisas, maswavlebelma SeiZleba mimoxilviTi kiTxvebiT an naswavlis sxva konteqstSi<br />

gamoyenebis saSualebiT Seamowmos gageba. zogjer gakveTilze maswavlebels ara aqvs gagebis<br />

Semowmebisa da xelaxali axsnis dro _ es swavlebis realobaa. am SemTxvevaSi maswavlebelma<br />

TavisTvis unda aRniSnos an Caiweros, konkretulad romeli moswavlisTvisaa bundovani axali<br />

koncefcia. Semdeg SeiZleba SeuTanxmdes maT gakveTilebis Semdeg xanmokle Sexvedraze<br />

bundovani momentebis gasarkvevad, gadadgas nebismieri sxva nabiji am mimarTulebiT da Seqmnas<br />

masalis gagebisTvis aucilebeli pirobebi.<br />

bolo doneze <strong>maswavlebeli</strong> moswavleebs maTeuli azrovnebis (ara mxolod fiqrTa Tanamimdevrobisa)<br />

aRweras sTxovs: amowmebs, rogor fiqrobs moswavle koncefciisa Tu operaciis<br />

Sesaxeb. is cdilobs moswavlis gonebaSi urTierTkavSirTa struqturis, sakiTxis konceptualizaciis<br />

gzis gagebas. is svams Semdeg kiTxvebs: `rogor miiRe es pasuxi? rogor udgebi<br />

am saxis amocanas? SegiZlia miTxra ra gaakeTe an ra ifiqre amasTan dakavSirebiT? pirvelad<br />

ra nabiji gadadgi? ratom? Seni azriT, ras unda niSnavdes es? Seni azriT, ras niSnavs `qalaqis<br />

TviTmmarTveloba?~ zogjer SeiZleba aRmovaCinoT, rom erTi SexedviT `mcdari~ pasuxebi<br />

sinamdvileSi sulac ar aris mcdari, Tu moswavleTa varaudebsa da logikas gavigebT. moswavlis<br />

gonebaSi urTierTkavSirTa struqturis gamoyeneba maswavlebels koncefciis xelaxla<br />

axsnis an SekiTxvaTa seriis dasmis saSualebas aZlevs, rac moswavles koncefciis TviTaRmo-<br />

Cenas gauadvilebs.<br />

moswavleTa azrovnebis wvdomis mniSvnelo-<br />

zogjer `mcdari~ pasuxebi sinamdvileSi sulac basTan dakavSirebiT sami avtoris naSromebi<br />

ar aris mcdari, Tu moswavleTa varaudebsa da unda aRiniSnos. 1970-ian wlebSi bil halma (Bill<br />

logikas gavigebT.<br />

Hull) Caatara seminarebis seria _ `bavSvTa azrovneba~,<br />

sadac maswavleblebi regularulad<br />

ikribebodnen moswavleTa mier monacemTa gadamuSavebis procesis gansaxilvelad. diskusiebi<br />

maswavleblebs stimuls aZlevda (da amJamadac aZlevT, radgan Sexvedrebi kvlav grZeldeba),<br />

efiqraT bavSvebis azrovnebaze, ecadaT, gaegoT movlenebis xedvisa da problemaTa gadaWris<br />

maTeuli gzebi. hiu mehanma (Hugh Mehan 1974) gaaanaliza maswavleblisa da bavSvebis msjeloba<br />

da aCvena, rom bavSvebis `Secdomebi~, faqtobrivad, ufrosebis saubris maTeuli interpretaciiT<br />

iyo gamowveuli. eleonor dakvorTma (Eleanor Duckworth 1981) maswavleblebTan<br />

erTad kvlevaTa seria Caatara mozardTa azrovnebis Seswavlis mizniT, romelSic amosavali<br />

wertili iyo maswavleblebis mier sakuTari azrovnebisa da swavlis procesebis Seswavla.<br />

186<br />

Sedegad aRmoCnda, rom<br />

`bavSvis gageba~ maswavlebelTa devizi, mizani, Semdgomi muSaobis safuZveli gaxda.<br />

es iyo sirTule, romlis winaSec isini sakuTar Tavs ayenebdnen yovel jerze,<br />

roca bavSvi gaakeTebda an ityoda iseT rames, rasac myisierad ver xvdebodnen.<br />

sxva sityvebiT, maswavleblebi cdilobdnen, epovaT is gza, romelic bavSvis<br />

naTqvamisa da moqmedebis axsnis saSualebas miscemda – isini cdilobdnen `bavSvis<br />

gagebas~ (Duckworth 1987, gv. 86-87)<br />

dakvorTis erT-erTi mniSvnelovani mosazreba is gaxlavT, rom misi azriT, piaJes arsebiTi<br />

wvlili ganviTarebis miseuli etapebi rodia; is umniSvnelo gavlenas axdens swavlebaze, saSualebas<br />

gvaZlevs ganvsazRvroT bavSvis ganviTarebis adgili piaJeseul ierarqiaSi, Tu vaRiarebT<br />

konkretuli masalis gamoyenebis mniSvnelobas (gansakuTrebiT, roca vacnobierebT<br />

swavlebis mniSvnelobas zrdasrulebisTvisac ki). mniSvnelovania da swavlebas arsebiTad<br />

uwyobs xels piaJes klinikuri intervius teqnikis gageba, `romelSic zrdasrulis mizania,


sicxade<br />

SeZlebisdagvarad meti gaigos konkretul sakiTxze moswavlis Sexedulebis Sesaxeb~ (Duckworth<br />

1981, gv. 14). garda amisa:<br />

bavSvTan saubris kvalobaze, miseuli aRqmis wvdomis mizniT, `am procesSi~ TviT<br />

bavSviseuli aRqma izrdeba. Tanamosaubris mier bavSvis azrovnebis gagebis<br />

mizniT dasmuli kiTxvebi TviT bavSvsac met fiqrs avaldebulebs. ras gulisxmob?<br />

rogor gaakeTe es? namdvilad ver vxvdebi; SegiZlia, sxvagvarad amixsna? SegiZlia,<br />

magaliTi momiyvano? rogor gamoiangariSe? Tanamosaubres es kiTxvebi<br />

meore adamianis gagebis saSualebas aZlevs. yovel jerze is mosaubris fiqrebSi<br />

erTveba da win adgmevinebs nabijs (Duckworth 1987, gv. 96-97)*<br />

(damatebiTi informaciisTvis imis Taobaze, rogor SeiZleba gavaRrmaoT moswavleTa gageba<br />

imiT, rom davafiqroT sakuTar azrovnebaze, ixileT am Tavis Semajamebeli nawili.)<br />

axsnis meqanizmebi<br />

Semowmeba da dabneulobis mogvareba arsebiTia sicxadisTvis, Tumca arsebobs masTan dakavSirebuli<br />

sxva saSualebebic, magaliTad, maswavleblis axsnis meqanizmTa repertuari, romelic<br />

mas axsnis dros exmareba. es meqanizmebi moicavs: analogiebs, mniSvnelovani sakiTxebis<br />

xazgasmas, azrobriv xatebs, fizikur modelebs, media/teqnologiebs, cxrilebisa an dafis<br />

gamoyenebas, ufro srul an ufro zust axsnas, xmamaRla fiqris modelirebas, ubralo miniSnebebis<br />

gamoyenebas, Tanamimdevruli minimaluri miniSnebebisa da grafikuli winmswrebi aqtivobis<br />

gamoyenebas. am terminTa umravlesobis mniSvneloba naTelia, mxolod ramdenimes<br />

sWirdeba axsna.<br />

azrobrivi xati<br />

axsnis erT-erTi yvelaze mniSvnelovani da yvelaze ugulebelyofili meqanizmi azrobrivi<br />

xatebia. azrobrivi xatebi sakuTar TavSi suraTebis Seqmnas niSnavs; maswavleblis xelmZRvanelobiT,<br />

moswavleebs warmatebiT SeuZliaT am suraTebis gamoyeneba:<br />

¤ fizikuri mdgomareobis, movlenebis an procesebis gasagebad;<br />

¤ koncefciebis analogiebisTvis;<br />

¤ ganwyobis, scenis an konteqstis Sesaqmnelad;<br />

¤ informaciis an urTierTobaTa formis ukeT dasamaxsovreblad.<br />

azrobrivi xatebi didi xania gamoiyeneba sportSi fizikuri varjiSis dasaxvewad (Whisler<br />

& Marzano 1988). mkiTxvels SeiZleba axsovs dvaiT sTouni 1980 wlis olimpiur asparezobaSi<br />

gadaxtomis dros: TvaldaxuWuli qviSiT savse yuTSi mdgomi, neli rweviT is sakuTar Tavs<br />

xedavda _ gzaze garboda da Zelze xteboda; an artur eSi 1975 wels uimbldonSi finaluri<br />

matCis dros, rogor ijda TvaldaxuWuli kortis Secvlisas da sakuTar Tavs xedavda – Tavis<br />

Cawodebas mihyveboda badesTan axlos da ixreboda sapasuxo dartymisTvis. am da bevr sxva<br />

magaliTSi sportsmenebi gonebaSi gadian repeticias, raTa moaxdinon gonebis fokusireba,<br />

koncentrireba, gavarjiSeba da fizikuri winsvla. skolaSi azrobrivi xatebis gamoyeneba saswavlo<br />

masalaze yuradRebis fokusirebis, mniSvnelobis cxadad axsnis da tvinis mxedvelobiTi<br />

da marjvena arxebis gaaqtiurebisa da, saboloo angariSiT, warmatebuli swavlisTvis<br />

SeiZleba.<br />

* gadmobeWdilia nebarTviT. Duckworth, E. `The Having of Wonderful Ideas` and Other Essays on Teaching and Learning. New York:<br />

Teachers College Press, 1987, gv. 83-97.)<br />

187


Tavi 8<br />

Teslis parkis moZraobis warmodgeniT, romelic deda mcenares gasaRiveblad Sordeba,<br />

SegviZlia mexsierebaSi davxatoT da kargad davimaxsovroT Teslis migraciis safexurebi da<br />

meqanizmebi. atomSi warmosaxviTi mogzaurobiT SegviZlia birTvisa da eleqtronis orbitebis<br />

TvisebaTa ilustrireba da axali koncefciebis mtkiced damaxsovreba, iseve rogorc<br />

warmosaxviT mogzaurobas SeuZlia nacnob saTamaSo moedanze `perimetris~ koncefciis ganmtkiceba.<br />

plimoTSi Sesvlamde `meiflauerSi~ arsebuli pirobebis warmosadgenad warmosaxvis<br />

gamoyeneba moswavleebisTvis ufro cocxalsa da realurs gaxdis koloniaTa daarsebis<br />

Seswavlas. warmosaxvis gamoyeneba imisTvis, rom dawyebiTi klasebis moswavleebs davanaxvoT<br />

sakuTari Tavi Sesvenebis Semdeg saklaso oTaxisa da TavianTi magidebisaken wynarad mimavali,<br />

arsebiTad gaaumjobesebs klasidan klasSi maTi gadasvlis dros qcevas. marTul warmosaxvas<br />

mravalmxrivi gamoyeneba aqvs saswavlo programis yvela sferoSi.<br />

qvemoT mocemuli miTiTebebi sasargebloa im maswavleblebisTvis, romlebic moswavleebTan<br />

warmosaxviT savarjiSoebs gegmaven:<br />

188<br />

1. winaswar moamzadeT moTxroba. warmosaxvis aRZvrisTvis masSi sakmarisi aRwera da<br />

detali CarTeT, Tavi aarideT Seusabamo detalebs, romlebic yuradRebas gadaatanineben<br />

mTavari xatidan da dagegmeT pauzebi.<br />

2. moamzadeT moswavleebi. komfortulad dasviT isini adgilebze. acnobeT, sad waiyvans<br />

maT warmosaxva – magaliTad, `Cven misisipze tiviT mogzaurobas vapirebT~.<br />

3. daazusteT mizani. ra mizans emsaxureba warmosaxva? gauziareT moswavleebs (mag.: `es<br />

dagexmarebaT gaigoT, hak fini ratom...~).<br />

4. saubrisas gaakeTeT strategiuli pauzebi. mieciT dro xatebis Camosayalibeblad.<br />

5. gadaamuSaveT informacia moswavleebTan erTad. ra dainaxes an gaiges? ra gaiges warmosaxvis<br />

saSualebiT?<br />

bevr maswavlebels moswons warmosaxvis Tanxleba musikiT, magaliTad, kitaros an vivaldis<br />

kompoziciebiT.<br />

maswavlebelma unda icodes, rom nebismier klasSi SeiZleba iyos erTi-ori moswavle, romlebsac<br />

susti vizualuri mexsiereba aqvT da ar SeuZliaT advilad warmosaxva. amis gamo warmosaxvis<br />

gamoyenebas Tavi ar unda avaridoT; am moswavleebs, SesaZlebelia, varjiSiT ganvuviTaroT<br />

warmosaxva. warmosaxvis simwiris gamo arc moswavlem da arc maswavlebelma Tavi ar<br />

unda daidanaSaulos. amave dros isic unda gvaxsovdes, rom konkretuli masalis swavlebisas<br />

mxolod warmosaxvas ar unda daveyrdnoT.<br />

warmosaxvis warmatebuli programebis aRwera (Pressley 1976; Escondid School District 1979)<br />

xSirad moicavs moswavleTa mier warmosaxuli suraTebis Sesaxeb saubarsa da gaziarebas: `ras<br />

xedav?~ `miTxari Sens mier warmodgenili suraTis Sesaxeb~, `kidev ras xedav?~ mkvlevarebma<br />

(damatebiTi informaciisaTvis ix. McNeill 1984) daadastures moswavleTa winsvla wvdomis,<br />

damaxsovrebisa da amgvarad naswavli masalidan daskvnis gamotanis unaris TvalsazrisiT.<br />

xmamaRla fiqris modelireba<br />

es teqnika zedgamoWrilia im maswavleblisTvis, romelsac rolebis TamaSi moswons. rodesac<br />

<strong>maswavlebeli</strong> moswavleTa xmamaRla azrovnebis modelirebas axdens, is maT azrovnebas<br />

nabij-nabij mihyveba, Tavs maT adgilze warmoidgens, maT rols TamaSobs. ibneva, Secdomebs<br />

uSvebs, Tavadve asworebs Secdomebs da gzadagza sakuTar Tavs amowmebs. xmamaRla azrovnebis<br />

modelirebis gamoyeneba upriania nebismieri mravalnabijiani operaciis Sesrulebisas, romelic<br />

problemis gadawyvetas moicavs. xmamaRla azrovnebiT, maswavlebels saSualeba aqvs,<br />

mianiSnos moswavleebs savaraudo sirTuleebi, raTa Tavi gaarTvan rTul monakveTebs da Se-<br />

Zlon swori nabijebis modelireba. xmamaRla (nawilobriv) azrovnebis modelirebis nimuSi


amocanisTvis _ 7,301 gayofili 45-ze _ ase warmogvidgeba:<br />

`modi, vnaxoT! unda gavigo ramdeni 45-ia 7,301-Si. 45 moTavsdeba 7-Si?... ara, 73-<br />

Si, ramdenjer? 2-jer. ara, 2-jer 45 aris 90; 1-jer eteva. 1-jer 45 aris 45. 73-s<br />

minus 45... 7-dan visexoT 1, 13-5=8. 6-s gamovakloT 4 aris 2... 26. axla Camovitan ...<br />

nuls. 45 ramdenjer moTavsdeba 260-Si. ramdeni iqneba?~<br />

sicxade<br />

xmamaRla azrovnebis modelirebas <strong>maswavlebeli</strong> axorcielebs klasis winaSe. es sakuTar<br />

TavTan dialogia. bet deivi (Beth Davey 1983) gviCvenebs, rogor SeiZleba am teqnikis gamoyeneba<br />

moswavleTaTvis wvdomis mravalferovani<br />

strategiebis saswavleblad. magaliTad, teqstSi<br />

ucnobi sityva gxvdebaT: `ho, ras niSnavs<br />

es sityva?... modi, winadadebas wavikiTxav...<br />

mainc gaugebaria. iqneb kidev wavikiTxo, rom<br />

gavigo... ara, mainc gaugebaria. modi, iqneb misi<br />

romelime nawiliT mivxvde?~ amgvarad, maswav-<br />

lebels SeuZlia instruqciaTa nakrebis gamoyeneba _ waikiTxeT xelaxla; gaagrZeleT kiTxva<br />

da miubrundiT, rom SeamowmoT, konteqsti iZleva Tu ara miniSnebas; moZebneT sityvis nacnobi<br />

nawilebi – fuZeebi, prefiqsebi da sufiqsebi. modelirebis daskvniT nawilSi mniSvnelovania<br />

moswavleTa gamokiTxva imis Taobaze, rac naxes an moismines; garantia imisa, rom moswavleebi<br />

gaigeben an SeamCneven mainc strategiasa da mis gamoyenebas mxolod imitom, rom sakuTari<br />

TvaliT naxes, ar arsebobs.<br />

xmamaRla fiqris modelireba axsnis erT-erTi yvelaze SeumCneveli da mZlavri instrumentia.<br />

is gansakuTrebiT sasargebloa nebismieri saxis problemis gadaWris an safexurebrivi<br />

proceduris swavlebisTvis. misi ZiriTadi atributebia:<br />

¤ Sinagani dialogis gareganad gadaqceva;<br />

¤ sakuTari TavisTvis kiTxvebis dasma;<br />

¤ alternativebis awon-dawonva da kriteriumebis gamoyeneba asarCevad;<br />

¤ mcdari dasawyisi da TviTSesworeba;<br />

¤ Seupovroba;<br />

¤ Sejameba<br />

miniSnebebi da Tanamimdevruli minimaluri miniSnebebi<br />

mcire jgufebSi an individualuri swavlebisas, xSirad vnaxavT, rogor ostaturad iyenebs<br />

<strong>maswavlebeli</strong> uxmo, TiTiT miniSnebas, rogorc sityvis atributze an problemis nawilze<br />

moswavlis yuradRebis mipyrobis martiv miniSnebas. aq mniSvnelovania minimaluri miniSneba<br />

– swored imdeni, ramdenic sakmarisia saWiro momentze yuradRebis misaqcevad da ara imdenis,<br />

rom Secdomis gaanalizebis SesaZlebloba wavarTvaT. magaliTad, Tu moswavle `cot~-s (bavSvis<br />

sawoli) kiTxulobs rogorc `cat~-s (kata), maswavleblis uxmod miTiTeba `o~-ze `cot~-Si minimaluri<br />

miniSnebaa. saWiroebis SemTxvevaSi maswavleblis yoveli momdevno miniSnebebi sul<br />

ufro da ufro minimaluria da ase grZeldeba, sanam moswavle mixvdeba. Semdegi nabiji iqneboda<br />

sityvis bgerebad warmoTqma da `o~-s xazgasma sityva `c – o – t~-Si – magram ara misi Tqma.<br />

grafikuli winmswrebi aqtivoba<br />

garantia imisa, rom moswavleebi gaigeben an<br />

SeamCneven mainc strategiasa da mis gamoyenebas<br />

mxolod imitom, rom sakuTari TvaliT naxes,<br />

ar arsebobs.<br />

grafikuli winmswrebi aqtivoba aris `furcelze ise dalagebuli sityvebi, rom maT warmoadginon<br />

sityvaTa Soris kavSirebis individiseuli gageba~ (Clark 1990). es diagramebia,<br />

magram konkretuli saxis diagramebi, romlebic suraTebis nacvlad sityvebs Seicaven,<br />

diagramis forma ki konkretuli saxis organizaciul struqturas an azrovnebis models<br />

189


Tavi 8<br />

190<br />

warmoadgens, romelic SeiZleba ganzogaddes: mizezi da Sedegi, nawili da mTeli, Sedareba<br />

da kontrasti, aRwera, problema da gadaWra.<br />

klarkis gansazRvrebas Tu ganvavrcobT, grafikuli winmswrebi aqtivoba aris diagrama<br />

sityvebiT, romlis formas gansazRvravs sityvaTa urTierTkavSiri. es forma warmoadgens<br />

konkretuli saxis azrovnebas da SesaZlebelia misi ganzogadeba, raTa gamoyenebul iqnas am<br />

saxis azrovnebiT organizebuli sxva SinaarsisTvis.<br />

grafikuli winmswrebi aqtivoba mZlavri instrumentia ara mxolod ideebisa da maTi kav-<br />

Sirebis asaxsnelad, aramed moswavleTa mier naswavlis SejamebisTvisac. is moswavleebs exmareba<br />

imaSi, rom<br />

¤ dainaxon koncefciebisa da elementebis urTierTkavSiri;<br />

¤ moaxerxon informaciis logikur struqturad organizeba;<br />

¤ yuradReba gaamaxvilon mniSvnelovan sakiTxebze;<br />

¤ gamoiyenon vizualuri swavlis upiratesoba da gaaaqtiuron tvinis marjvena naxevarsfero.<br />

roca moswavleebma ician grafikuli winmswrebi aqtivobis gamoyeneba informaciis Casawerad<br />

an Sesajameblad, isini aqtiuri mkiTxvelebi da msmenelebi xdebian.<br />

uamrav termins SevxvdebiT specifikur grafikul aqtivobasTan dakavSirebiT: gonebrivi<br />

ruka, moTxrobis ruka, semantikuri ruka, qseli, cnebis ruka, azrovnebis ruka, jgufi. zogierTi<br />

maTgani (gonebrivi ruka, jgufi, semantikuri ruka) mozRvavebul ideaTa Casawerad<br />

gamoiyeneba da moswavleebs kvlevis dawyebamde sakuTari mosazrebebis organizebasa da Caweras<br />

uadvilebs. sxvebi (moTxrobis ruka) gamoiyeneba literaturis kiTxvisas, rom moswavleebma<br />

vizualuri formiT Caweron siuJetis xazi da gmiris pirovnuli ganviTareba. sxvebi ki<br />

(cnebis ruka, termini, romelic xSirad gamoiyeneba mecnierebasa da sazogadoebriv kvleveb-<br />

Si) gamoiyeneba vizualuri formiT cnebebsa da faqtebs Soris urTierTkavSirebis Casawerad<br />

da TviT cnebis mTavari da meorexarisxovani atributebis gamosaxatad (Bulgren 1991).<br />

agraruli<br />

ekonomika kapitalizmi<br />

aSS<br />

1776<br />

monoba demokratia<br />

aSS<br />

1996<br />

sqema 8.4: wriuli grafikuli winmswrebi aqtivoba<br />

sqema adaptirebulia devid haierlis `ormagi buStis~ dizainidan.<br />

samrewvelo<br />

da<br />

momsaxurebis<br />

ekonomika<br />

sayovelTao<br />

saarCevno<br />

ufleba


sicxade<br />

cnebis ruka (Archer 1990) da azrovnebis ruka (Hyerle 1990) grafikuli aqtivobebis formebia,<br />

sadac masalis warmodgenisTvis damaxasiaTebeli azrovnebis forma (mag.: Sedareba da<br />

kontrasti) miuTiTebs diagramis konkretuli formis gamoyenebaze, magaliTad, matrica an<br />

haierlis `ormagi buSti~. magaliTad, Tu teqstSi Sedarebulia amerikis cxovreba 1776 wels<br />

da dRes, `1776~ erT wreSi CavsvamT, xolo `dRes~ _ meoreSi (ix. sqema 8.4). am or wres Soris<br />

wreebi da maT Soris kavSirebi Seicavs orive periodisTvis saerTo elementebs, magaliTad,<br />

kapitalizmi da mmarTvelobis demokratiuli forma. marcxniv, mxolod `1776~-Tan dakavSirebul<br />

wreebSi, im periodisTvis damaxasiaTebeli elementebia, romlebic dRes ar gvxvdeba _<br />

ekonomikis agraruli baza da monobis miReba. marjvniv wresTan `dRes~ dakavSirebul wreebSi<br />

dRevandeli sazogadoebisTvis damaxasiaTebeli elementebia _ samrewvelo da momsaxurebis<br />

ekonomika da sayovelTao saarCevno ufleba. masalis organizebis avtoriseuli forma gvkarnaxobs<br />

grafikuli winmswrebi aqtivobis romeli forma iqneba upriani mis warmosadgenad.<br />

maswavlebels SeuZlia grafikuli winmswrebi aqtivobebis gamoyeneba saklaso diskusiis<br />

Casawerad da gasacnobi informaciis organizebisTvis. is moswavleebs cnebis gaazrebasa da<br />

informaciis aTvisebaSi exmareba. Cveni mizania grafikuli winmswrebi aqtivobis formaTa<br />

swavleba TviT moswavleebisTvis, raTa, sabolood, maT SeZlon misi damoukideblad gamoyeneba.<br />

am miznis miRwevis pirobebSi, maswavlebelma SeiZleba aseTi davaleba misces Tavis moswavleebs:<br />

`CaiwereT SeniSvnebi sakiTxav masalasTan dakavSirebiT da SearCieT grafikuli<br />

winmswrebi aqtivobis, Tqveni azriT, yvelaze Sesatyvisi forma~. amiT moswavleebs vTxovT<br />

ara marto aqtiur mkiTxvelebad yofnas, aramed informaciis organizebisTvis gamoyenebuli<br />

azrovnebis formis analizsac (ix. sqema 8.5).<br />

aRwera aRnawili/mTeliwera<br />

klasifikacia<br />

Tema/qveTema<br />

sqema 8.5: grafikuli winmswrebi aqtivobis oTxi sasargeblo forma<br />

cnebis gasagebad da informaciis asaTviseblad, moswavleebs Sesabamisi aqtivobis arCeva SeuZliaT.<br />

kiTxvis sferoSi kvlevis tradiciam (magaliTisaTvis ix.: McGee & Richgels 1986; Heimlich &<br />

Pittelman 1986; Armbruster, Anderson & Ostertag 1989) gviCvena, rom grafikuli aqtivobebi xels<br />

uwyoben gagebas, Tu maT kargi swavlebis damatebad viyenebT. moswavleebi igeben, rom mTeli<br />

teqsti dawerilia azrovnebis konkretuli struqturis mixedviT, romelsac aqvs Sesabamisi<br />

191


Tavi 8<br />

grafikuli forma da is SeiZleba gamoviyenoT mis warmosadgenad.<br />

grafikul winmswrebi aqtivobebis daxmarebiT, maswavlebels SeuZlia moswavleebi damoukideblobisaken<br />

waiyvanos, aswavlos aqtiuri azrovneba da kiTxva. es SeiZleba moxdes ma-<br />

Sin, Tu xangrZlivi drois ganmavlobaSi winmswrebi aqtivobebs qvemoT mocemuli TanamimdevrobiT<br />

da TandaTanobiT SemovitanT:<br />

192<br />

1 faza: <strong>maswavlebeli</strong> akeTebs prezentacias an uZRveba diskusias da diskusiis<br />

mimdinareobas iwers grafikul aqtivobaSi.<br />

2 faza: <strong>maswavlebeli</strong> irCevs diskusiis mimdinareobis formas da akeTebs<br />

ZiriTad da qveCanawerebs. <strong>maswavlebeli</strong> gansazRvravs winmswrebi<br />

aqtivobis gamoyenebul formas da asaxelebs mis mier warmodgenil<br />

azrovnebis saxes.<br />

3 faza: <strong>maswavlebeli</strong> irCevs formas, akeTebs ZiriTad Canawerebs, danar-<br />

Cens ki moswavleebs avsebinebs.<br />

4 faza: <strong>maswavlebeli</strong> irCevs grafikuli aqtivobis formas, xolo moswavleebi<br />

akeTeben yvela Canawers.<br />

5 faza: moswavleebi irCeven formas da akeTeben Canawerebs.<br />

grafikuli winmswrebi aqtivobebi Zalian popularulia im maswavleblebSi, romlebic<br />

dainteresebuli arian azrovnebis unar-Cvevebis swavlebiT, radgan azrovnebis formis<br />

gansazRvra da dasaxeleba Sesaswavli masalis organizaciis miRma avtomaturad xdeba, roca<br />

adamiani mzad aris am instrumentis gamosayeneblad. dawyebiTi klasebis moswavleebic ki<br />

ufro naTlad igeben masalas, Tu is grafikuli aqtivobebis saSualebiT aris warmodgenili.<br />

axsnis instrumentebis am nawilis bolos erTi gafrTxileba gvsurs. axsnis instrumentebi,<br />

TavisTavad, mZlavri meqanizmia, magram isini unda movargoT Sinaarss, situacias da moswavleebs.<br />

am SemTxvevaSi, gaumarTlebelia `rac meti, miT ukeTesi~.<br />

axsnis sakuTari (an sxvaze dakvirvebisaTvis) instrumentebis gamoyenebis gasaanalizeblad,<br />

maswavlebels SeuZlia, ubralod, daTvalos, romel da ramden instruments iyenebs<br />

informaciis axsnisa da dazustebisTvis. Tumca, yoveli calkeuli gakveTilis lozungi aris<br />

Sesaferisoba da ara raodenoba. ver vityviT, rom am meqanizmebidan erTi meores sjobs; magram<br />

SegviZlia vTqvaT, rom masalis prezentaciis mravalferovneba mWidrod ukavSirdeba<br />

gakveTilis efeqtianobas. gakveTilze ramdenime meqanizmis gamoyeneba udavod uzrunvelyofs<br />

mravalferovnebas. saRi azri gvkarnaxobs, rom am instrumentTa repertuaris gamoyenebiT<br />

SesaZlebelia moswavleTa yuradRebis SenarCuneba da swavlis maTeul stilSi CarTva.<br />

metyveleba<br />

kidev erTi sfero, romelsac gasagebi komunikacia moicavs, aris maswavleblis metyveleba.<br />

is unda Seesabamebodes diqciis, warmoTqmis, gadmocemis, gramatikis, sintaqsis da Sesabamisi<br />

sityvebis SerCevis (leqsikoni) minimalur kriteriumebs, raTa moswavleebs esmodeT maswavleblis<br />

naTqvami. smitma da lendma (Smith & Land 1981) gaaanalizes efeqtian da araefeqtian<br />

maswavlebelTa metyvelebis modelebi. maTi iseve, rogorc sxvaTa kvlevebi, adastureben im<br />

uaryofiT gavlenas moswavleTa miRwevebze, rac maswavleblis mier metyvelebaSi `bundovani<br />

terminebisa~ da `labirinTebis~ gamoyenebas mosdevs. qvemoT mocemulia ramdenime magaliTi,<br />

romlebzec isini weren.<br />

bundovani terminebi (kursivi):


maTematikis am gakveTilma SeiZleba saSualeba mogceT, cota ufro meti gaigoT<br />

imis Sesaxeb, rasac Cven, Cveulebisamebr, ricxviT modelebs vuwodebT. SesaZlebelia,<br />

albaT, gakveTilis mTavar ideaze gadasvlamde, gadaxedoT ramdenime naswavl<br />

cnebas. faqtobrivad, pirveli cneba, romelsac Tqven unda gadaxedoT, aris<br />

dadebiTi mTeli ricxvebi. rogorc iciT, dadebiTi mTeli ricxvi aris nebismieri<br />

ricxvi, romelic metia nulze.<br />

labirinTebi (kursivi):<br />

maTematikis es gakveTili saS... gagagebinebT ricxvs, uh, ricxviT modelebs. sanam<br />

Cven gadavalT gakveTilis mTavar ideaze, Tqven unda gadaxedoT oTx cneb... oTx<br />

winapirobiT cnebas. pirveli idea, anu, uh, cneba, romelsac Tqven unda gadaxedoT,<br />

aris dadebiTi mTeli ricxvebi. dadebiTi ricxvi... mTeli ricxvi aris nebismieri<br />

mTeli ricxvi, uh, ricxvi, romelic metia nulze.<br />

kategoria magaliTebi<br />

terminTa bundovanebiskategoriebi<br />

1. bundovani miTiTeba pirobebi, sxva, rogorRac, sadRac, romeliRac adgilas, ram<br />

2. miaxloeba Sesaxeb, TiTqmis, daaxloebiT, sakmaod, miaxloebiT, raRac,<br />

umravlesoba, ZiriTadad, TiTqmis, sakmaod [bevri], raRac, -viT<br />

3. `SecdomaSi Seyvana~ da<br />

gasworeba<br />

sicxade<br />

faqtobrivad, da ase Semdeg, mainc, rogorc nebismiers SeuZlia<br />

dainaxos, rogorc iciT, ZiriTadad, aSkarad, mokled, ZiriTadad,<br />

faqtobrivad, sxva sityvebiT, naTlad, ra Tqma unda, ase vTqvaT,<br />

mokled rom vTqvaT, simarTle rom vTqvaT, Tqven iciT, Tqven xedavT<br />

4. Secdomis aRiareba ukacravad, vwuxvar, me vfiqrob, ara var darwmunebuli<br />

5. ganusazRvreli<br />

kvalifikacia<br />

nakrebi, wyvili, ramdenime, mcire, mravali, bevri, sxvadasxva<br />

6. mravalferovneba aspeqti (aspeqtebi), saxeoba (saxeobebi), tipi (tipebi)<br />

7. uaryofili<br />

gamaZliereblebi<br />

yvela ara, bevri ara, Zalian ara<br />

8. SesaZlebloba SesaZlebloba aris, SeiZleba, SesaZloa, Cans<br />

9. albaToba xSirad, zogadad, sazogadod, Cveulebriv, albaT, xandaxan,<br />

Cveulebisamebr<br />

sqema 8.6: terminTa bundovanebis kategoriebi*<br />

smitisa da lendisagan (1981) aRebuli es kategoriebi eyrdnoba hilersa da sxvebs (1968).<br />

labirinTebi aris araswori metyveleba an Seferxeba, zedmeti, uwesrigo sityvebi. bundovani<br />

terminebi mravalgvar formas iRebs (ix. sqema 8.6). hileri da sxvebi (1968) amtkiceben,<br />

rom `bundovanebasTan gvaqvs saqme, roca mosaubre gvawvdis iseT informacias, romelic ar<br />

axsovs, an sinamdvileSi arasodes icoda~ (Smith & Land 1981). msgavsi ram maSinac SeiZleba mox-<br />

* gadmobeWdilia nebarTviT. `Low-Inference Verbal Behavuiors Related to Teacher Clarity` by L. R. Smith and M. L. Land, published by<br />

the Journal of Classroom Interaction, 1981, 17/1, 37-42.)<br />

193


Tavi 8<br />

des, roca maswavlebels ar surs pasuxi agos informaciis sisworeze da piradi usafrTxoebis<br />

mizniT abundovnebs saTqmels, an metismetad mondomebulia, rom moswavleTa ideebis gamziareblad<br />

da damxmared Candes da ara informaciis mimwodeblad. yovelive amis Sedegi ki<br />

meryevi <strong>maswavlebeli</strong>a, romelic uamrav bundovan termins iyenebs.<br />

misaRebi metyvelebis miRma arsebobs is, rac arc ise aSkaraa. SegviZlia ganvasxvaoT maswavleblebi,<br />

romlebic sxvadasxvagvarad saubroben sxvadasxva moswavlesTan da, SesaZloa,<br />

saubris maneras konkretuli SemTxvevis mixedviTac cvlian. mokled, maT mravalferovani metyveleba<br />

aqvT. gansxvaveba SeimCneva gamoyenebul leqsikonSi, aqcentSi, slengis gamoyeneba-<br />

Si, metyvelebis intonaciaSi, siswrafesa da ritmSi, oficialurobaSi an araoficialurobaSi<br />

(Joos 1967). Cven gvainteresebs, SeuZlia Tu ara maswavlebels moswavleebTan maT enaze saubari<br />

cxadi axsnisa da ganmartebisaTvis Sesatyvisi enobrivi formebiT, konkretuli interaqciis<br />

Sesatyvisi efeqtiani formiT.<br />

im maswavleblis qcevis gaanalizebisas, romelic metyvelebis stils konkretul drosa da<br />

moswavles usadagebs, damkvirvebels `mravalferovnebasTan~ erTad metyvelebis garkveuli<br />

miukerZoeblobac SeuZlia SeamCnios. amas garda, metyvelebis konkretuli manera mocemul<br />

momentSi SerCeulia, morgebulia jgufis an individis raime Taviseburebas.<br />

194<br />

araorazrovneba<br />

araorazrovneba niSnavs mkafio komunikacias da ar unda gamogvrCes:<br />

¤ miniSnebaTa gansazRvra;<br />

¤ SekiTxvaTa fokusi;<br />

¤ aucilebeli nabijebi mimarTulebis micemisas;<br />

¤ miniSnebebis mniSvneloba;<br />

¤ aqtivobaTa miznebi.<br />

am xuTi kriteriumis mixedviT SegviZlia SevafasoT moqmedebis araorazrovneba. isic<br />

gavixsenoT, rom <strong>maswavlebeli</strong> yovelTvis rodi aswavlis axsniT. man SeiZleba aswavlos induqciurad,<br />

sokrateseuli meTodiT an mravali sxva gziT. magram roca saqme uSualod axsniT<br />

qcevas exeba, gansakuTrebiT, Tu moswavlem ver gaigo, aucileblad unda gavixsenoT araorazrovneba.<br />

miniSnebebis gansazRvra<br />

efeqtiani miniSneba exmareba moswavleebs masalis swavlisTvis saWiro kavSirebis damyarebasa<br />

da azrovnebis saWiro formebis gamoyenebaSi. isini ar toveben logikur sicarieleebs.<br />

orazrovani <strong>maswavlebeli</strong> varaudobs (samwuxarod, xSirad mcdarad), rom moswavleebi SeZleben<br />

misi miniSnebebis wakiTxvas an ganzraxvis gamocnobas. aseTi <strong>maswavlebeli</strong> xSirad damna-<br />

Savea TamaSis _ `gamoicani, ras vfiqrob~ an `gamoicani, ratom vakeTebT amas~ _ gamo, romelic<br />

swavlebisas araviTar mizans ar emsaxureba da, piriqiT, aSinebs da abnevs moswavleebs.<br />

zusti miniSnebebis saSualebiT <strong>maswavlebeli</strong> patara xidebs debs moswavleebisTvis, rom maT<br />

dainaxon kavSiri miniSnebebsa da maTi gamoyenebis gzebs Soris. ai, zusti miniSnebis magaliTi:<br />

`Sezneqilis~ gansazRvrebamde, batonma orma ikiTxa: `sad sZinavT daTvebs?~ is<br />

fiqrobda, rom moswavleebi Seqmnidnen gamoqvabulis xats, rac maT daexmareboda<br />

gansazRvrebis damaxsovrebaSi. orive moswavlem SeamCnia es ucnauri SekiTxva<br />

da mixvda, rom mas sityvis ganmartebis instrumentis roli unda eTamaSa. Tumca,<br />

verc erTi ver mixvda, rom es instrumenti xati iyo (Winne & Marx 1982, gv. 510).


sicxade<br />

am SemTxvevaSi batoni oris idea urigo ar iyo; ubralod misi miniSneba imdenad orazrovani<br />

iyo, rom moswavleebma ver SeZles misi gamoyeneba. mas surda, gamoqvabulis gamosaxuleba<br />

moswavleebisTvis vizualuri mnemonika (xerxTa erToblioba, romlis mizania gaaadvilos<br />

didi moculobis informaciis, faqtebis damaxsovreba, ZiriTadad, asociaciis kanonebs<br />

emyareba. mTargmn. Sen.) yofiliyo: roca gamoqvabulis win vdgavarT, misi sivrce Sezneqili<br />

Cans. swored aseve Cans Sezneqili zedapiric.<br />

SekiTxvaTa fokusi<br />

xandaxan SekiTxvaTa fokusi orazrovania da <strong>maswavlebeli</strong> moswavleebs `gamoicani ras<br />

vfiqrob~-s `TamaSis~ sxva variants sTavazobs. zemoT moyvanil magaliTSi b-ni oris SekiTxvaze<br />

_ `sad cxovroben daTvebi?~ _ ramdenime kargi pasuxi arsebobs, magram swori pasuxebis<br />

simravlidan maswavlebels mxolod erTis mosmena surs. ai, kidev erTi magaliTi: laTinuri<br />

enis <strong>maswavlebeli</strong> moswavles savarjiSos SekiTxvas akiTxebs. `ra saxis SekiTxvaa es?~ ekiTxeba<br />

<strong>maswavlebeli</strong>. moswavle ar pasuxobs. arc sxva moswavleebi iCenen iniciativas da Cans, arc maT<br />

ician. sinamdvileSi maswavlebels Semdegi ram ainteresebs: `guSindeli savarjiSos mixedviT<br />

SekiTxvebis eqvsi formidan _ `quid~, `cur~, `quis~, `quem~, `ubi~, an `quo~ – es romeli formaa?~<br />

is varaudobs (Tumca mcdarad), rom moswavle xvdeba SekiTxvas. <strong>maswavlebeli</strong> ver aanalizebs,<br />

rom fraza _ `ra tipis~ _ moswavlisTvis miniSnebis rols ar asrulebs, raTa man guSindeli<br />

savarjiSodan kiTxvebis eqvsi forma gaixsenos da erT-erTi airCios. moswavlisaTvis SesaZlo<br />

pasuxTa samyaro eqvsiT ki ar SemoisazRvreba, ukideganoa da amitomac ibneva.<br />

epizodi grZeldeba: <strong>maswavlebeli</strong> miuTiTebs moswavles, miubrundes guSindel savarjiSos<br />

da waikiTxos pirveli punqti. moswavle asrulebs. `kargi, waikiTxe Semdegi punqti~, daRlili<br />

xmiT ambobs <strong>maswavlebeli</strong>. moswavle asrulebs. es meore punqti damabneveli SekiTxvebis magaliTia.<br />

moswavle amTavrebs mis wakiTxvas. pauza. `aba?~ Tvalebi ufarTovdeba maswavlebels.<br />

`oh~, ambobs moswavle da maswavleblis kiTxvaze pasuxs gansazRvravs, rogorc `quid~ SekiTxvas.<br />

am dabneulobas Tavidan aicilebda <strong>maswavlebeli</strong> orazrovani rom ar yofiliyo im gonebrivi<br />

operaciis mimarT, romelsac moswavlisagan iTxovda: `jimi, fraziT _ `ra saxis~ _<br />

vgulisxmob kiTxvebis im eqvs formas, romlebic guSin ganvixileT. Seamowme pasuxi im informaciis<br />

mixedviT, romelic axlaxans waikiTxe. yvelam gadaamowmeT, naxeT, eTanxmebiT Tu ara~<br />

(moswavleTa aqtiuri monawileobisTvis gadadgmuli nabiji.)<br />

zemoT moyvanili epizodi kargi magaliTia TamaSisa `gamoicani, ras vfiqrob~. amis sapirispirod,<br />

araorazrovani <strong>maswavlebeli</strong> moswavleebs pirdapir aCvenebs, rogor daexmareba maT<br />

swavlis miznis miRwevaSi is, rasac amJamad an momavalSi gaakeTeben.<br />

swavlebis dros araorazrovnebis ZiebiT, Cven naTel nabijebs veZebT, romlebic moswavleebs<br />

saSualebas miscems, mixvdnen, ratom ismeba SekiTxvebi da rogor ukavSirdeba mimar-<br />

Tulebebi an magaliTebi saswavlo amocanebs. `is mudam iseT kiTxvebs gvisvams, romlebzec ver<br />

vpasuxobT~ – ase afaseben moswavleebi orazrovan maswavlebels. isini ver pasuxoben SekiTxvebs,<br />

radgan <strong>maswavlebeli</strong> ver sazRvravs `ankesis gadagdebis~ adgils. ganvixiloT es epizodi:<br />

`rogoria kargi naweri?~ kiTxulobs qalbatoni jounsi da varaudobs, rom dafaze ixilavs<br />

atributebis im specifikur sias, romelic gonebaSi aqvs. magram es `miamituri~ SekiTxvaa,<br />

radgan moswavleebi gascemen yvela savaraudo pasuxs, romelic ar moergeba gakveTilis gegmas.<br />

albaT, kargi iqneboda, maswavlebels Seegrovebina es pasuxebi, ganexila da Semdeg Seedarebina<br />

im siisTvis, romelic gonebaSi aqvs. `ara, es is araa, rasac veli~, ambobs is pasuxad<br />

da sakuTari siis Sedgenisas (es aris misi gakveTilis mizani) ugulebelyofs bevri moswavlis<br />

karg pasuxs. misi kiTxva `Tqveni azriT, rogoria kargi naweri?~ ki ar gaxlavT, aramed – `Cemi<br />

azriT, rogoria kargi naweri?~ anu `waikiTxeT, ras vfiqrob~.<br />

195


Tavi 8<br />

araorazrovnebasTan dakavSirebiT kidev erTi martivi maxea SekiTxvebis dasma seriebad.<br />

gudi da brofi (Good & Brophy 1978) grosieris citirebisas, aRweren maswavlebels, romelic<br />

1812 wlis omis ganxilvis dros erT grZel kiTxvas svams: `ratom wavediT omSi? rogor<br />

igrZnobdiT Tavs vaWari rom yofiliyaviT?<br />

araorazrovneba xidebis serias agebs miznebsa<br />

da individualur aqtivobebs da TviT aqtivobebs<br />

Soris.<br />

196<br />

ra ziani moutana Cvens vaWrobas napoleonis<br />

omma?~ <strong>maswavlebeli</strong> cdilobs, ganmartos<br />

pirveli SekiTxva da moswavleTa azrovneba<br />

omis ekonomikur mizezze mimarTos. am mcdelobisas<br />

is, faqtobrivad, abnevs maT.<br />

SekiTxvaTa seria cdunebaa, radgan vsvamT kiTxvas da pasuxad srul siCumes viRebT. gvinda,<br />

rom mivaniSnoT da meore SekiTxvas vamatebT, romlis mizania moswavleebi Cveneuli fokusisken<br />

waiyvanos. amis nacvlad ki moswavleTa fiqris jaWvs jer vubiZgebT da Semdeg srul<br />

gaugebrobaSi mivatovebT xolme.<br />

aucilebeli nabijebi mimarTulebebis micemisas<br />

maswavlebelma SeiZleba miuTiTos moswavleebs, rom daiwyon davalebis Sesruleba, magram<br />

gamorCes mimarTulebis micemisTvis aucilebeli nabijebi. es im SemTxvevaSi xdeba, roca arasworad<br />

vvaraudobT, rom moswavleebs esmiT konkretuli davalebis Sesasruleblad aucilebeli<br />

wesebi. `daiyaviT 4-5 kacian jgufebad da am novelisTvis imdeni dasasruli moifiqreT,<br />

ramdenic SegiZliaT~, mimarTa maswavlebelma moswavleebs da ugulebelyo mieTiTebina, r om<br />

yovel jgufs aerCia Camweri, amitomac yvelam erTad daiwyo azris gamoTqma.<br />

ai, kidev erTi magaliTi: `gaasworeT es winadadebebi da gadadiT Semdeg davalebaze~. zogierTma<br />

moswavlem `gaasworeT~ gaigo rogorc xazi gadausviT da gadaawereT araswor sityvebs<br />

swori sityvebi (rac maswavlebels mxedvelobaSi hqonda). sxvebma xelaxla gadaweres mTliani<br />

winadadebebi SesworebebiT, rasac oTxjer meti dro dasWirda. amis gamo maT ar darCaT dro<br />

meore davalebis Sesasruleblad.<br />

amrigad, moswavleebs, ubralod, srulad unda vuTxraT, ras vgulisxmobT miTiTebebSi da<br />

ar vivaraudoT, rom nabijebi TavisTavad iqneba naTeli.<br />

miniSnebebis mniSvneloba<br />

xandaxan maswavleblebi cnobil adamianebs, mosazrebebs, movlenebs, an naSromebs iSvelieben<br />

im mizniT, rom kidev ufro cxadi gaxadon swavleba; samagierod moswavleebma SeiZleba<br />

arc ki icodnen maswavleblis mier moxseniebuli wyaroebi da ukeT gagebis nacvlad daibnen.<br />

faqtobrivad, swavlebis efeqtianoba SeiZleba Semcirdes kidec, radgan moswavleebi fiqroben<br />

naxseneb adamianze, movlenaze, mosazrebaze, maT mniSvnelobaze da mxedvelobidan rCebaT<br />

is mTavari, risTvisac maswavlebelma isini moiSvelia.<br />

`jeims miCeneris `havais~ wakiTxvisas, SeiZleba Tavi sizifesaviT igrZnoT, rac aSkara<br />

xdeba 25-e TavSi~. es winadadeba arafers ar niSnavs moswavlisTvis, Tu man ar icis, rom sizife<br />

iyo boroti berZeni mefe, romelsac wyevlis mixedviT, mTeli sicocxlis ganmavlobaSi,<br />

uzarmazari qva hadesis mTaze unda aetana, iqidan dagorebuli qva isev unda aetana da a.S.<br />

Sesabamisad, `Tavi sizifesaviT igrZnoT~ niSnavs konkretuli saqmis dasrulebasTan dakav-<br />

SirebiT uimedobis gancdas.<br />

araorazrovneba am SemTxvevaSi saidumloTi moculi miniSnebis gaubraloebas ki ar niSnavs,<br />

aramed gvaZlevs gasaRebs, rom SeZlebisdagvarad efeqtianad avuxsnaT moswavleebs.


aqtivobaTa miznebi<br />

sicxade<br />

gasakviria, magram moswavleebs xSirad warmodgenac ki ara aqvT im aqtivobaTa miznebze,<br />

romelTa Sesrulebasac sTxoven da verc aqtivobasa da instruqcias Soris amyareben kav-<br />

Sirs (Tasker 1981). araorazrovnebis es forma ubralod moiTxovs, avuxsnaT moswavleebs, ratom<br />

viTxovT maTgan konkretul aqtivobas. ufro konkretulad ki niSnavs, avuxsnaT, rogor<br />

daexmareba aqtivoba maT swavlaSi an davalebis SesrulebaSi. `am eqsperimentis mizania imis<br />

Cveneba, ramdenad Znelia erTdroulad monacemTa Segrovebac da informaciis Cawerac. swavlis<br />

gareSe amas ver gaakeTebT. ase rom, yvela mecnieris msgavsad, vapirebT sakiTxavi masalis<br />

`eqstrapolirebas~ (konkretuli sferosTvis (periodisTvis) damaxasiaTebeli garkveuli<br />

cnebebis (movlenebis) gavrcoba sxva sferoze. mTargmn. Sen.). gaxsovT es termini am TavSi<br />

ganxiluli grafikebidan?~<br />

pirveli<br />

aqtivoba<br />

mizani<br />

meore<br />

aqtivoba<br />

sqema 8.7: ara orazrovneba miznis miRwevisas<br />

yovelma aqtivobam urTierTkavSiris xidi unda gados aqtivobis zogad mizanTan.<br />

mesame<br />

aqtivoba<br />

kidev erTi magaliTi: `winadadebaTa gaerTianebis Sesaxeb am savarjiSos imitom vasrulebT,<br />

rom imave teqnikis gamoyenebiT Tqvens mier Seqmnili saTavgadasavlo moTxrobebi<br />

ufro saintereso gaxadoT~.<br />

8.7 sqemaze asaxuli araorazrovnebis nabijebi xidebis serias agebs miznebsa da indicidualur<br />

aqtivobebs da TviT aqtivobebs Soris.<br />

zogjer es nabiji moswavleebs uCvenebs, rogor esadageba mimdinare aqtivoba im gamocdilebaTa<br />

modelebs, romlebic hqondaT an momavalSi eqnebaT. `am informaciis ganTavsebas<br />

biblioTekis kompiuterul cnobarSi imitom gTxovT, rom ganiviTaroT siswrafe da sizuste.<br />

momaval TveSi kvleviT moxsenebebze muSaobisas xSirad mogiwevT am monacemTa bazis gamoyeneba<br />

da umeteswilad me gverdiT ar geyolebiT, rom dagexmaroT. Tqven unda SegeZloT misi<br />

damoukideblad gamoyeneba sasurveli wignebis sapovnelad~.<br />

aseTi ganmartebebis gareSe bevri moswavle davalebebs meqanikurad asrulebs, minimaluri<br />

yuradRebiTa da ZalisxmeviT; imitom asruleben, rom `samuSaoa~ da valdebulebi arian Seasrulon<br />

samuSao. magram samuSaos Sesrulebas Sedegad gageba ar mohyveba. mkiTxvelebma, rom-<br />

197


Tavi 8<br />

lebsac umuSaviaT swavlis stilze da SeuswavliaT bernis makkartis (Bernice McCarthy 1981) da<br />

entoni gregorkis (Anthony Gregorc 1979) saintereso naSromi, ician, rom `pirveli kvadrantis~<br />

(kvadranti – wris meoTxedi. mTargmn. Sen.) moswavleebs gansakuTrebiT sWirdebaT am kavSirebis<br />

gageba. 3<br />

Cven maswavleblis is nabijebi ganvixileT, romelTa saSualebiTac moswavleebi xedaven,<br />

rogor aris dakavSirebuli mimdinare aqtivobebi an davalebebi maT miznebTan. es marTlac<br />

aris araorazrovnebis, sicxadis erT-erTi forma. Tumca, Tavdapirvelad moswavleebma<br />

miznebi unda icodnen; winaaRmdeg SemTxvevaSi, aqtivobas ver daakavSireben. sanam ganvixilavdeT<br />

ramdenad kargad da xSirad vacnobT moswavleebs aqtivobaTa miznebs, unda vikiTxoT,<br />

vacnobT Tu ara TviT swavlis miznebs. am sakiTxs daeTmoba Semdegi nawili _ `didi suraTi~.<br />

198<br />

II. `didi suraTi~<br />

sicxadis qcevaTa bolo jgufi Tavs iyris Cvens mier `did suraTad~ monaTluli misiis<br />

garSemo; is Sedgeba im qcevebisgan, romelic moswavleebs mimdinare informaciis an operaciaTa<br />

mniSvnelobis ufro did struqturasTan dakavSirebaSi exmareba. maswavleblis es qceva<br />

SeiZleba ganvixiloT martivi – yofna/aryofna, diax/ara – gziT. ai, es qcevebi:<br />

¤ moswavleTaTvis marSrutis micema, Sesasrulebel aqtivobaTa CamonaTvali;<br />

¤ moswavleebs vacnobT, ra ecodinebaT an ris gakeTebas SeZleben dagegmili instruqciis<br />

Semdeg (mizani);<br />

¤ moswavleTa mimdinare codnis gaaqtiureba axali cnebis an saswavlo programis sakiTxis<br />

Sesaxeb;<br />

¤ kavSirebis damyareba, romelic uCvenebs Zvelisa da axlis msgavsebas, informaciis integrireba<br />

wina samuSaos an wina codnis konteqstSi - `vaCvenoT moswavleebs, rom is,<br />

ris Sesaxebac vesaubrebiT da rac maT ukve ician, erTmaneTs hgavs~ (Friedrich, Galvin, and<br />

Book 1976, gv. 78)<br />

_ gakveTilis farglebSi akeTebs gadasvlebs mosazrebidan mosazrebaze;<br />

_ miuTiTebs aqtivobis, tempis, donis Secvlas;<br />

_ mianiSnebs momaval mosazrebebze.<br />

¤ Sejameba<br />

vfiqrobT, rom am qcevebma SeiZleba arsebiTi roli Seasrulos swavlebis momaval mecnierebaSi,<br />

swavlebis Sedegebis amxsnel kanonTa momaval nakrebSi. mimdinare kvleva gviCvenebs<br />

maTsa da swavlaSi warmatebas Soris korelacias; magram Cven jer ver davamtkicebT mizez-<br />

Sedegobriv kavSirs. Tumca, erTi ram danamdvilebiT viciT: am qcevaTa ganxorcielebis<br />

uamravi gza arsebobs, romlis repertuari praqtikosma maswavleblebma SeimuSaves. swored<br />

maT davesesxeT qvemoT mocemuli repertuaris aRwerisas. ase, rom mcdeloba, Tavi movuyaroT<br />

Cveni saqmis, swavlebis profesiuli codnis bazas, erTmniSvnelovnad aris damokidebuli<br />

maswavleblebisa da mkvlevarebis uwyvet TanamSromlobaze.<br />

3 makkartim swavlis stilis Sesaxeb ramdenime mniSvnelovani Teoretikosis mosazreba gaaerTiana modelSi, romelic moswavleebs<br />

oTx ZiriTad jgufad yofs. isini vizualur seqtorul diagramaze oTx kvadrantad arian warmodgenili. erT-erTi, pirveli<br />

kvadrantis moswavleebisaTvis (romlebsac aseve ewodebaT `novatori moswavleebi~) gansakuTrebiT saWiroa swavlis mizezis<br />

codna. saWiroa maswavlebelma am moswavleebs kargad auxsnas pasuxi kiTxvaze `ratom?~)


moswavleebisTvis marSrutis micema<br />

sicxade<br />

marSruti aris aqtivobis kursis an garkveuli periodis ganmavlobaSi mosalodneli nabijebis<br />

CamonaTvali an monaxazi. marSruti hgavs dRis wesrigs an sagzao rukas. is mianiSnebs<br />

moqmedebaTa adgilsa da Tanamimdevrobas. magaliTad, <strong>maswavlebeli</strong> ambobs: `dilas daviwyebT<br />

saSinao davalebis SemowmebiT, Semdeg axali Tavis masalas ganvixilavT, mere ki jgufurad<br />

vimuSavebT Tqvens proeqtebze~. moswavleebisTvis es codna sasargebloa. isini gonebrivad<br />

mihyvebian dasaxul Tanamimdevrobas da ician, ras unda moelodnen. swavlis TanamimdevrobiTi<br />

stilis mqone moswavleebisTvis gansakuTrebiT sasargebloa swavlis `marSrutis~ TvalsaCino<br />

adgilze gamofena.<br />

moswavleebs vacnobT, ra ecodinebaT an ris gakeTebas SeZleben<br />

(mizani)<br />

moswavleTaTvis dasaxul aqtivobaTa marSrutisa da samuSaos miznis gacnoba erTi da igive<br />

ar aris. marSrutis micemaSi cudi araferia; saqme is aris, rom marSruti ar aris mizani. arc<br />

zusti miTiTebebis micema da procedurebis aRweraa igive, rac miznis Camoyalibeba (zusti<br />

miTiTebebis micema da procedurebis aRwera ganxilulia me-15 Tavis nawilSi `saswavlo gamocdilebis<br />

struqturireba~). <strong>maswavlebeli</strong>s mier miznis CamoyalibebiT moswavleebi igeben,<br />

ris gakeTebas SeZleben isini instruqtirebis dasrulebis Semdeg: `dRes viswavliT, rogor<br />

gadavitanoT furcelze is, rasac zepirad meubnebodiT maTematikis gakveTilze, kerZod is,<br />

rom gvaqvs mTelis naxevari, meoTxedi an sami meoTxedi. iciT, arsebobs gansakuTrebuli saSualeba<br />

aseTi ricxvebis dasawerad da dRevandeli mecadineobis Semdeg Tqven es gecodinebaT<br />

da SeZlebT codnis gamoyenebas~.<br />

maswavlebelTa umravlesobas naswavli aqvs qcevis miznebis wardgena-gacnoba. miuxedavad<br />

imisa, rom miznebis wardgenis leqsika mizans emsaxureba, aucilebeli ar aris misi mudmivad<br />

gamoyeneba. zogierTi mizani SeiZleba arc ki iyos detaluri qcevis mizani. qvemoT mocemuli<br />

qcevis miznis magaliTi rva wlis bavSvebisTvis gasagebi eniT aris Camoyalibebuli (SevaqoT es<br />

<strong>maswavlebeli</strong> `saTanado~ metyvelebisTvis), magram aseve kargi samsaxuri SeiZleba gagviwios<br />

sxva enobrivma modelebmac, magaliTad: `am filmis naxva gvikarnaxebs, ra SeiZleba gavigoT<br />

hemingueis, rogorc adamianis pirovnul Tvisebebze~. amrigad, moswavleebi orientirebuli<br />

arian imaze, Tu ra ecodinebaT gakveTilis bolos. aseTi debulebebi ayalibeben `did suraTs~,<br />

radgan gvTavazoben yovlismomcvel orientacias momdevno aqtivobebis Taobaze, gvTavazoben<br />

CarCos, romelic moswavleebs momdevno aqtivobaTa gagebaSi exmareba.<br />

moswavleTaTvis miznebis gacnobis dasrulebamde unda ganvixiloT masTan dakavSirebuli,<br />

magram damoukidebeli sakiTxi: moswavleTaTvis miznis axsna, anu gavceT pasuxi maT kiTxvaze<br />

- `ra Cemi saqmea?~ miznebis gacnobis Semdeg moswavleebma SeiZleba zustad gaigon, ra gvsurs<br />

icodnen maT vietnamis omis Sesaxeb gakveTilis bolos. maT SeiZleba ubralod umniSvnelod<br />

CaTvalon amis codna. zogierTi moswavlisTvis swavlis miznis sargeblianobisa an relevanturobis<br />

codna, arsebiTad cvlis maT mier gaweul Zalisxmevas. `pirveli kvadrantis moswavleebis~<br />

Sesaxeb makkarti (1987) wers:<br />

yvela moswavles swavlis motivi sWirdeba. racionaluri moswavlisTvis `ratom?~<br />

kiTxvaze pasuxi sasicocxlo mniSvnelobisaa. TiTqos martivi WeSmaritebaa,<br />

rom moswavleebs motivi sWirdebaT, magram am motivs iSviaTad vaZlevT maT.<br />

maswavleblebis varaudiT, moswavleebma ician, rom aucilebelia imis codna, rasac<br />

maT aswavlian. pedagogTa azriT, es motivi savsebiT sakmarisia da moswav-<br />

199


Tavi 8<br />

200<br />

leebisaTvis mniSvnelovani iqneba eqspertebis azri swavlis Sesaxeb. sinamdvile-<br />

Si ase ar aris. moswavleebs sakuTari motivi sWirdebaT... nebismieri swavleba an<br />

treiningi survilis gaCeniT unda daviwyoT. TviT zrdasrulTa swavlebisasac<br />

ki, roca saqme pirovnuli moTxovnilebebis dakmayofilebis miznis mqone, Zalze<br />

motivirebul moswavleebTan gvaqvs, maswavlebelma unda auxsnas maT programis<br />

mniSvneloba. maswavlebelma dro unda dauTmos imaze saubars, risi gakeTebis<br />

imedi aqvs da ratom. motivireba imdenad martivi da fundamenturi ram gaxlavT,<br />

rom mxolod unda gagvikvirdes, Tu vinme mas ar iyenebs (McCarthy 1987, gv. 92, 94)*<br />

amrigad, zogierTi moswavlisTvis gansakuTrebiT mniSvnelovani (xolo yvelasTvis sasargeblo)<br />

iqneboda maswavlebliseuli motivis gageba, ratom unda iswavlon vietnamis omisa<br />

da masSi SeerTebuli Statebis monawileobis Sesaxeb: `vietnamis omi CvenTvis mniSvnelovania,<br />

radgan am omsa da sxva istoriul omebs mravali saerTo mizezi hqonda. Tu aSS sxva omSi<br />

Caebmeba, mosalodnelia, rom mraval Tqvengans SeiaraRebul ZalebSi samsaxurisTvis da sabrZolvelad<br />

gamoiZaxeben. amitom TqvenTvis, rogorc moqalaqeebisTvis, arsebiTia, SeZloT<br />

mimdinare movlenebisa da mTavrobis liderTa gadawyvetilebebis gaanalizeba. rogorc moqalaqeebs,<br />

SegiZliaT gaazrebuli arCevani gaakeToT im liderebisTvis xmis micemis dros,<br />

romlebic TqvenTvis sasurvel politikas uWeren mxars. dRevandeli swavla momavalSi imis<br />

gadawyvetaSi dagexmarebaT, risTvis unda vibrZoloT Cven, rogorc qveyanam da erT mSvenier<br />

dRes es ueWvelad Tqveni arCevani iqneba~.<br />

aseve naTlad SeiZleba moswavleebs davusabuToT sxva sakiTxebis swavlis mniSvnelobac:<br />

miTis, rogorc literaturuli Janris swavla; an vulkanuri, danaleqi da metamorfuli warmoSobis<br />

mTebis identificireba maTi atributebiT.<br />

swavlis mizezebis yoveldRiuri aRniSvna aucilebeli ar aris. rogorc wesi, gakveTils<br />

moswavleebi, codnisa da unar-Cvevebis TvalsazrisiT, erTi safexuriT maRla ahyavs. albaT,<br />

miznebisa da mizezebis aRniSvna axali Tavebis an Temebis swavlis dawyebamde iqneba upriani.<br />

moswavleebisTvis swavlis mizezebis gacnoba, SesaZloa, sasargeblo varjiSi iyos TviT<br />

maswavleblisTvisac. Tu konkretuli sakiTxis swavlis mizezis axsna ar SegviZlia, iqneb es<br />

sakiTxi arc unda vaswavloT.<br />

cnebis Sesaxeb moswavleTa codnis gaaqtiureba<br />

swavlaze moqmedi erTaderTi umniSvnelovanesi faqtoria is, rac moswavlem ukve<br />

icis. daadgineT maTi codna da Sesabamisad aswavleT.<br />

devid ozibeli, `ganaTlebis fsiqologia: kognituri Sexeduleba~<br />

cnebis an Temis Sesaxeb moswavleTa arsebuli codnis gaaqtiurebis xerxebi maT ara marto<br />

momavali saqmianobisTvis ganawyobs, aramed `Carli braunis saxifaTo sindromsac~ uSlis<br />

xels:<br />

gaixseneT, rogor iqceva Carli brauni xelSi axali wignis aRebisas. wignis naxvamde,<br />

is furclebs iTvlis. 625 gverdi. `me verasodes viswavli amas!~ is kiTxvis<br />

dawyebamdea damarcxebuli, sakuTar Tavs imis gaanalizebis Sanssac ki ar aZlevs,<br />

rom mas ar mouwevs yvelafris swavla. yvelaferi axali rodia, mas ukve garkveu-<br />

* gamoyenebulia specialuri nebarTviT. The 4MAT System: Teaching To Learning Styles With Right/Left Mode Techniques by Bernice<br />

McCarthy, (c) 1980, 1987 by Excel, Inc. Excel, Inc.-is specialuri werilobiTi nebarTvis gareSe dauSvebelia Semodgomi gamoyeneba.<br />

mas, visac mTliani naSromis wakiTxva surs gamomcemels unda daukavSirdes: Excel, Inc., 200 West Station Street, Barrington,<br />

III. 60010, 1-800-822-4MAT an 1-708-382-7272


li codna aqvs. is sakuTar Tavs saSualebas ar aZlevs, gaigos, rom bevri ram, rac<br />

unda iswavlos, ukve icis (McNeill 1984, gv. 34)*<br />

sicxade<br />

upirveles yovlisa, moswavleebs unda davusvaT kiTxva: `ra iciT X-is Sesaxeb?~ da CaviweroT<br />

(an Tavad Caiweron individualurad) pasuxebi. cnebisa Tu Temis Sesaxeb codnis gaRrmavebis<br />

kvalobaze <strong>maswavlebeli</strong> unda daubrundes am Canawerebs da gansazRvros, ra miamates<br />

moswavleebma arsebul codnas. zogjer moswavleebma SeiZleba aRmoaCinon, rom axali masala<br />

`Zvel qurqSia gamowyobili~; zogjer ki uaryofilia maTi Zveli warmodgenebis nawili. nebismier<br />

SemTxvevaSi, konkretuli Temis Sesaxeb arsebuli codnis gacnobiereba, axali informaciis<br />

Casaweri rukis SeqmnaSi miexmareba. swored ase emsaxureba <strong>maswavlebeli</strong> sagnis/ebis<br />

Sesaxeb `didi suraTis~ Seqmnas.<br />

uTvalavi xerxi SemuSavda arsebuli codnis gasaaqtiureblad. erT-erTi maTgani semantikuri<br />

rukis Sedgenaa, rasac maknili (1984) ase aRwers:<br />

pirvel yovlisa, moswavleebs hkiTxeT, ra gaifiqres sityva X-is gagonebisas (X<br />

aris is Tema, romlis Sesaxebac maT unda waikiTxon). sasurvelia, Tavisufali<br />

asociacia. moswavleTa mier SemoTavazebuli asociaciebi dawereT dafaze. ecadeT,<br />

asociaciebi kategoriebad dayoT.<br />

magaliTad, sityva `fulze~ pasuxebi SeiZleba Semdeg kategoriebad daiyos:<br />

fulis gamoyeneba, fulis formebi, fulis erTeulebi, fulis Sovnis gzebi da<br />

sxva. daexmareT moswavleebs kategoriebad dajgufebaSi da Semdeg sTxoveT am<br />

dajgufebaTa wakiTxva, raTa meti gaigon X-is Sesaxeb. kargi iqneba, wavaxalisoT<br />

moswavleebi, dasvan SekiTxvebi imis Sesaxeb, risi gageba surT X-is Sesaxeb teqstidan.<br />

dajgufebis wakiTxvis Semdeg klass yuradReba gadaaqvs kategoriaTa nakrebze<br />

da X-Tan dakavSirebul Tavdapirvel (wakiTxvamdel) SekiTxvebze. am dros<br />

moswavleebi wakiTxulis safuZvelze axal mosazrebebs amateben, asworeben da<br />

avseben pirvelad rukas (McNeill 1984, gv. 10).<br />

makniliseuli semantikuri rukis Sedgenis savarjiSos aRwera SerCeuli teqstis wakiTxvamde<br />

xdeba. Tumca rukis Sedgena aseve warmatebiT SeiZleba gamoviyenoT eqsperimentis Catarebamde,<br />

filmis naxvamde an stumarTan gasaubrebamde. saqme is aris, rom maswavleblebi<br />

amzadeben moswavleebs axali informaciis misaRebad am ukanasknelTa gonebaSi arsebuli<br />

rukebis (an `sqemis~, rogorc mkvlevarebi uwodeben) gamoxmobiT, anu Temis Sesaxeb maTeuli<br />

warmodgenis gaxsenebiT. Sedegad, moswavleebi ufro aqtiuri msmenelebi, mayureblebi da<br />

mkiTxvelebi xdebian.<br />

praqtikosebisa da mkvlevarebis mier SemuSavebuli xerxebi, romelTa gamoyeneba TiTqmis<br />

yvela sagnis swavlebisas SeiZleba, e. w. `sityvebis mimofantva~ an `vmv~-ia (inglisuri<br />

sityvebis Know – Want to Know – Learned (KWL) qarTuli Targmanis – vici – minda vicode –<br />

viswavle (vmv) abreviatura. mTargmn. Sen.). maTTvis damaxasiaTebeli saerTo Sedegia is, rom<br />

moswavleebi kogniturad aqtiurni xdebian axali informaciis mimarT.<br />

`sityvebis mimofantvis~ dros (Hammond 1985) <strong>maswavlebeli</strong> statiidan, moTxrobidan an<br />

teqstidan 10-dan 20-mde sakvanZo sityvas an termins iRebs da wers (`mimofantavs~) cxrilis<br />

an dafis nebismier adgilas teqstis saTauris qveS. teqstis wakiTxvamde, moswavleebs sTxovs,<br />

imuSaon jgufebad da gonebrivi ieriSis gamoyenebiT Caiweron (an Caiweros jgufis `Camwerma~)<br />

Semdegi miTiTebis pasuxebi: `moifiqreT winadadebebi, romlebic, Tqveni azriT, asaxavs am<br />

sakvanZo sityvebsa da terminebs da teqstis saTaurs Soris kavSirs~. es xerxi uzrunvelyofs<br />

moswavleTa CarTulobas, maRali donis azrovnebas, fokusirebul kiTxvas da ukeT wvdomas.<br />

* gadmobeWdilia nebarTviT. McNeill, J. D. Reading Comprehension: New Directions for Classroom Practice. Glenview, III.: Scott, Foresman<br />

and Company, 1984. © 1984 Harper Collins College Publishers. yvela ufleba daculia.<br />

201


Tavi 8<br />

`vmv~-s varianti, romelic Cven mogvwons, did jgufad momuSave moswavleebs TemasTan dakavSirebul<br />

stimuls (rogoricaa wignis garekanis gaformeba da saTauri) acnobs da sTxovs,<br />

xmamaRla gauziaron erTmaneTs TavianTi reaqciebi. <strong>maswavlebeli</strong> sTxovs moswavleebs, SeniSvnebi<br />

samidan erT-erT svetSi Caweron: vici, vfiqrob, rom vici da minda vicode. cxrilis Seqmnis<br />

dros ar xdeba ganxilva an kiTvebze pasuxis gacema. es savarjiSo, `sityvebis mimofantvis~<br />

msgavsad, uzrunvelyofs aqtiur monawileobas, avlens moswavleTa mier cnebebis arsebul<br />

codnas da qmnis pirobebs imisTvis, rom maT Tavad Seadginon kiTxvis grafiki.<br />

kargi iqneba, Tu am cxrilebs teqstis wakiTxvis (Seswavlis) Semdegac mivubrundebiT.<br />

`vici~-s kategoriaSi moxvedrili zogierTi SeniSvna SeiZleba mcdari aRmoCndes; zogierTi<br />

`vfiqrob, rom vici~ _ dadasturdes an ara; magram `minda, rom vicode~-s arc erTi SeniSvna<br />

upasuxod ar unda darCes.<br />

202<br />

akavSirebs<br />

aCvenebs moswavleTa Zveli da axali codnis msgavsebas<br />

sasargebloa, roca <strong>maswavlebeli</strong> aCvenebs axali masalis msgavsebas wina samuSaosTan an<br />

moswavleTa arsebul codnasTan, `axdens imis demonstrirebas, rogor hgavs bevri ram, razec<br />

saubrobs, imas, rac moswavleebma ukve ician’’ (Freidrich 1976). gTavazobT ramdenime magaliTs:<br />

[komentarebi mrgval frCxilebSi aris moswavlis reaqciebi.] `roca gamravlebaze<br />

pirvelad vmuSaobdiT, viswavleT, rom is dakavSirebuli iyo SekrebasTan<br />

– rogor?~ kiTxulobs <strong>maswavlebeli</strong> (gaimeora Sekreba.) `sworia! anu ras niSnavs?~<br />

(gamravleba hgavs erTi da imave ricxvis mimatebas imdenjer, ramdenzec<br />

mas amravleb.) `kargi, Zalian kargi. gayofis operacia, romelzec dRes vmuSaobdiT,<br />

marTlac Zalian hgavs gamravlebas, Tumca, is mokle gziT ki ar amatebs<br />

ricxvebs, aramed?~ (aklebs.) `sworia! yvela xedavs? jimi?~ [SegiZliaT aRniSnoT<br />

`diax~ pasuxi am maswavleblis `Semowmebis unaris~ grafaSi!] `SegiZliaT axsnaT<br />

Tqveni sityvebiT, rogor hgavs gayofa gamravlebas?~ [aRniSneT `diax~ `Sesamowmebeli<br />

SekiTxvisTvis~!] (is aris gamravlebis sapirispiro.) `sainteresodaa naTqvami;<br />

vfiqrob, gesmiT. marji, Seni azriT, ras gulisxmobs jimi `sapirispiroSi~?<br />

[aRniSneT `diax~ pasuxi `Sesamowmebeli SekiTxvisTvis~!]<br />

ai, kidev erTi magaliTi qimiis Sesavali kursidan.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: `amrigad, Cven davamtkiceT, rom es sarCilavi naTura ufro<br />

magrad wvavs, vidre pirdapiri propanis sanTura. gaxsovT, ra gavakeTeT Cven am<br />

wlis dasawyisSi, roca natriumqloridi sasinj milSi gavacxeleT?~ (is aalda.)<br />

`rogor avxseniT es movlena?~ (natriumqloridis gacxelebam gamodevna Jangbadi<br />

da Jangbadma ufro swrafad da mxurvaled dawva cxeli nakverCxali.) `sworia! da<br />

sarCilavi naTurac amas hgavs. Cven gvaqvs es ori rezervuari~. [<strong>maswavlebeli</strong> ganagrZobs<br />

saubars da aCvenebs, rogor urevs SemaduRebeli manqana or gazs, acetilensa<br />

da Jangbads da rom damatebiTi Jangbadis arseboba Zalian zrdis Sida<br />

wvis temperaturebs].<br />

Zvelisa da axlis integracia informaciebs Soris gonebriv kavSirebs amyarebs ise, rom<br />

Segnebulad inarCunebs mTeli mzardi jaWvis gamosaxulebas mxedvelobis areSi. axali informaciis<br />

Seswavlisas, moswavleebi mTlian jaWvs xedaven, romelic axla erTi rgoliT ufro<br />

grZelia. rgolisa da jaWvis analogia SeiZleba ar gamodges sxvagvarad dakavSirebuli farTo<br />

moculobis informaciisTvis, magaliTad, rogoricaa interneti, magram sicxade imave mizans


sicxade<br />

emsaxureba _ daukavSiros axali codna arsebuli codnis ufro did suraTs (Ausubel 1968;<br />

Gagne 1974).<br />

jenis balgreni (Janis Bulgren) da misi kolegebi kanzasis universitetTan arsebuli `swavlaSi<br />

unarSezRudulobis kvleviTi intitutidan~ iyeneben ganmamtkicebel cxrilebs, raTa<br />

vizualuri da zusti gziT aCvenon axal da Zvel koncefciebs Soris msgavsebebi da gansxvavebebi.<br />

ganmamtkicebeli cxrili aris grafikuli winmswrebi aqtivoba – am SemTxvevaSi, specifikuri<br />

miznis – axali da Zveli (ukve naswavli) informaciebis Sesadareblad da Sesapirispireblad<br />

(sqema 8.8). maTi gamoyenebis fazebi grafikuli aqtivobebis gamoyenebis msgavsia.<br />

ganmamtkicebeli cxrili<br />

nacnobi informacia axali informacia<br />

Qarxana ujredi<br />

maxasiaTeblebi<br />

msgavsi saerTo<br />

maxasiaTeblebi<br />

maxasiaTeblebi<br />

Menejmenti akontrolebs aqtivobebs birTvi<br />

Robe/usafrTxoebis<br />

sistema<br />

aregulirebs Sesvlasa da<br />

gamosvlas<br />

ujredis garsi<br />

Eleqtrosadguri awarmoebs energias mitoqondria<br />

Sejameba: ujredi aris struqtura, romelSic birTvi akontrolebs aqtivobebs,<br />

xolo mitoqondria awarmoebs energias.<br />

sqema 8.8: ganmamtkicebeli cxrili<br />

ganmamtkicebeli cxrili aris specifikuri miznis grafikuli winmswrebi aqtivoba, romelic<br />

gamoiyeneba axali da Zveli informaciis Sesadareblad da Sesapirispireblad.<br />

amgvar integrirebasa da `moswavleTa arsebuli codnis gaaqtiurebas~ Soris Semdegi gansxvavebaa:<br />

`gaaqtiureba~ momlodinea; is ekranze moswavleTa gonebaSi ukve arsebul cnebebs<br />

alagebs; maTi goneba mzadyofnaSia da elis axals Sesadareblad da Sesapirispireblad. maT<br />

gonebaSi arsebuli codna SeiZleba zusti an arazusti, sruli an arasruli iyos. misi win<br />

wamowevis mizania gaaqtiureba da sabazo wertilis moniSvna axali codnis gamosacdelad. maT<br />

SeiZleba sakuTar Tavs hkiTxon: rasac qimiaSi vswavlobT, aris Tu ara is, risi swavlac gvindoda?<br />

mizani _ `Zvelsa da axal codnas Soris msgavsebis Cveneba~, xolo, meore mxriv, `ukan yurebaa~.<br />

maswavlebels surs, moswavleebma dainaxon, rom axali masala, sinamdvileSi, arc imdenad<br />

axali an gansxvavebulia (an Zneli), Seesatyviseba imas, rac maT ukve ician, maT gonebaSi ukve<br />

arsebobs axali codnis Sesabamisi struqtura an kontiniumi.<br />

203


Tavi 8<br />

204<br />

akeTebs gadasvlebs mosazrebidan mosazrebaze<br />

es aris mokle gadasvlebi gakveTilis farglebSi, romelic hgavs diqtoris mier ganxorcielebul<br />

gadasvlebs da yvelaze xSirad pirdapiri instruqciis dros gamoiyeneba. (<strong>maswavlebeli</strong><br />

ver akeTebs gadasvlebs informaciis porciebs Soris, Tu Tavad ar uZRveba saswavlo<br />

aqtivobas.) sicxadis TvalsazrisiT, misi nabijebi aris verbaluri maCveneblebi, romelic moswavles<br />

saswavlo rukis mixedviT `moZraobaSi~ exmareba, magaliTad: `kargi, es amocana Cvengan<br />

gamravlebas moiTxovda. axla, modiT, Semdeg amocanaze gadavideT da vnaxoT, msgavsia Tu<br />

ara~.<br />

yuradReba miaqcieT gansxvavebas zemoT motanil SeniSvnasa da maswavleblis am naTqvams<br />

Soris: `kargi, modiT, Semdeg amocanaze gadavideT~. moswavleebi am naTqvams erTi adgilidan<br />

meoreze gadahyavs, magram gadasvlas ar uzrunvelyofs. sicxadis pirobebSi gardamavali<br />

nabiji moiTxovs Sesrulebuli da mosalodneli (momavali) samuSaoebis dakavSirebas.<br />

is integraciis msgavsad gonebriv kavSirebs uzrunvelyofs, magram moswavlis warsuli gamocdilebis,<br />

sxva saganTan an drosTan dakavSirebis nacvlad, es aris kavSiri imasTan, rac<br />

konkretulad gakveTilamde iyo.<br />

ai, TvalsaCino magaliTi: `ai, ase amravlebs komerciuli sabanko sistema fuls, romelic<br />

Setanilia mimdinare angariSebze da qmnis axal fuls. axali fulis Seqmnis kidev erTi gza<br />

aris samomxmareblo krediti. modiT, vnaxoT, rogor emateba yvela es plastikuri sakredito<br />

baraTi sabanko sistemas kidev ufro meti fulis Sesaqmnelad~.<br />

miuTiTebs aqtivobis, tempis an donis Secvlas<br />

es martivi gancxadebebia kognituri samuSaos bunebis cvlilebisaTvis moswavleTa momzadebis<br />

mizniT.<br />

aqtivobis Secvla: `ai amis gakeTebas vapirebT dRes laboratoriuli muSaobis SedegebTan<br />

dakavSirebiT. axla modiT, Semdegi Tavi vnaxoT, rom warmodgena<br />

Segveqmnas axal masalaze~.<br />

tempis Secvla: `axla tempis Secvla mogviwevs, ase rom, moemzadeT cota meti aqtiurobisTvis!~<br />

donis Secvla: `axla imave operaciebiT, or-safexurianis nacvlad, sam-safexurian<br />

amocanebze gadavdivarT~.<br />

mianiSnebs samomavlo gegmebze<br />

ganixileT maswavleblis es ori gancxadeba:<br />

`iciT, wyalbadisa da qloris mJavas ori molekula gantolebis am mxares ver<br />

geqnebaT, radgan toloba ar gamogivaT. axla amaze ar unda inerviuloT, magram<br />

male gavigebT, rom qimiur gantolebebSi toloba unda iyos. rodesac tolobaze<br />

visaubrebT, CavatarebT eqsperimentebs sxvadasxva qimiuri nivTierebis proporciebze,<br />

romlebic mTlianad ixarjeba qimiur reaqciaSi~.<br />

`Tu fiqrobT, rom laura mxolod saxlSi Sromobda muyaiTad da dedas saojaxo<br />

saqmeSi exmareboda, daicadeT, sanam ar gaigebT, rogor miexmara is mamas Tibvis<br />

dros. (`eg ras niSnavs?~ kiTxulobs moswavle.) es aris Tivis mosavlis aReba, romelic<br />

maSinac da axlac fermis cxovrebis Zalian mniSvnelovani nawilia. Tibvas<br />

ramdenime Tavis Semdeg ganvixilavT da vfiqrob, is Tavi mogewonebaT~.<br />

miniSnebis am magaliTebSi aRebulia axali termini an idea da Seqmnilia warmodgena mis


sicxade<br />

Sesaxeb. amgvari warmodgenis Seqmna miznad imas isaxavs, rom axali termini an idea nacnobi<br />

gaxados moswavlisTvis. `ah, maxsovs, amis Sesaxeb Cven gasul kviras visaubreT~, SeiZleba<br />

gaifiqros moswavlem da daiwyos warmodgenebis morgeba sakuTar kognitur CarCoze. miniSnebam,<br />

romelic xSirad daugegmavia, SeiZleba Tavi iCinos, rogorc swavlebis xelsayrelma<br />

SesaZleblobam. magaliTad, meore nawyvetSi moswavleebma SeniSnes, rogor bejiTad muSaobs<br />

laura saxlSi, ramac maswavlebels gaaxsena, rogor miexmara laura mamas Tibvis dros, rasac<br />

mohyva Tibvis Sesaxeb misi komentari.<br />

maswavleblis mier gakveTilis damTavreba momavali samuSaos prognoziT moswavleebisTvis<br />

garkveuli saxis miniSnebaa, Tumca Cven am nabijs kognitur gadasvlad miviCnevT. gansxvaveba<br />

is aris, rom kognituri gadasvla pirdapir kavSirebs amyarebs ramdenime wuTis win<br />

dasrulebul da ramdenime wuTis Semdeg mosalodnel aqtivobebs Soris, maSinac ki, roca<br />

momdevno `ramdenime wuTi~ mxolod meore dRes dadgeba. miniSneba inteleqtualur `sagzao<br />

niSnebs~ svams iseT adgilebSi, romlebic gzad xvdebaT moswavleebs, magram, SeiZleba, mokle<br />

periodSi ar ganixilon.<br />

Sejameba<br />

<strong>maswavlebeli</strong> yovelTvis Tavad ar ajamebs; xandaxan am funqciis Sesrulebas moswavles<br />

sTxovs. mniSvneloba ar aqvs, vin asrulebs am funqcias; Tu vinme gakveTilis bolos detalurad<br />

mouyris Tavs yvelafers yvelas dasanaxad da gasagonad, maSasadame, gakveTili Sejamda<br />

da am maswavlebels sicxadis am meaTe punqtSic `diax~ pasuxi SeiZleba davuweroT. 4<br />

roca moswavleebi Tavad ajameben da yvela maTgani erTdroulad aris CarTuli, damatebiT<br />

ori Zlieri faqtoric unda gaviTvaliswinoT. pirvelia `aqtiur monawileobad~ wodebuli<br />

swavlis principi (ix. me-9 Tavi), xolo meore is, rom moswavleebi kogniturad aqtiurebi<br />

xdebian masalasTan mimarTebiT; isini axdenen personalurad miRebuli informaciisa da cnebebis<br />

reorganizacias, raTa SeZlon sakuTari sityvebiT gadmocema. moswavleTaTvis Sejamebis<br />

Txovna TavisTavad imis Txovnas niSnavs, rom sakuTari sityvebiT gadmogvcen naswavli. (es,<br />

aseve, niSnavs maTeuli Sejamebis Semowmebas, sizustisa da sisrulis TvalsazrisiT.) Txovna<br />

`gadmoeciT Tqveni sityvebiT~ arsebiTia, radgan is moswavleebs aiZulebs, Tavad Secvalon,<br />

gadaawyon da moawesrigon informacia. isini axal masalas ubralod maTi gonebis biblioTekis<br />

Taroze debis saSualebas `ar aZleven~. maT unda `aiRon~ axali masalis `ulufebi~ da Tavi<br />

mouyaron; da swored es aqti amtkicebs naswavls.<br />

Sejamebis mravali gza arsebobs ise, rom yvela moswavle CaerTos. erT-erTia `swavlis Jurnalis~<br />

warmoeba (Pradl & Mayher 1985).<br />

rogorc wesi, yoveli mniSvnelovani monakveTis bolo xuTi wuTis ganmavlobaSi<br />

moswavleebi akeTeben SeniSvnebs da pasuxoben Semdegi saxis SekiTxvebs:<br />

ra viswavle dRes? ra iyo gaugebari?<br />

ra momewona, ra ar momewona, ras mivaRwie dRes?<br />

ra viswavle diskusiidan an gakveTilidan?<br />

ramdenad nayofierad vimuSave klasSi? (sanders 1985)<br />

maswavlebels SeuZlia sityvieri Sejamebac sTxovos Sesatyvis momentebSi wyvilebad momuSave<br />

moswavleebs gakveTilis bolos an gakveTilis ganmavlobaSi. meri bad roum (Mary Budd<br />

Rowe) gviCvena, rom damaxsovrebis unari izrdeba, roca yoveli 10-wuTiani instruqciis Semdeg,<br />

mcire jgufebSi moswavleebs eZlevaT 2 wuTi Sesajameblad da erTmaneTisaTvis asaxsne-<br />

4 Tu moswavleebs vTxovT teqstis Sedgenas gakveTilis mTavar sakiTxebze, isini kargad CaerTvebian Sejamebis procesSi.<br />

205


Tavi 8<br />

lad. es `10-2~ wesi moswavleebs iseTive SesaZleblobas aZlevs, rogorsac masalis `sakuTari<br />

sityvebiT~ gaaqtiureba. Tobini (Tobin 1985) aRniSnavs: `[am teqnikis] Sedegebi Seesabameba Cvens<br />

mosazrebas, rom moswavleebs sWirdebaT dro gakveTilis Sinaarsis gadasamuSaveblad iseT<br />

informaciulad datvirTul sagnebSi, rogoricaa mecniereba.“<br />

Semajamebeli SekiTxvebi SeiZleba specifikuri iyos da nebismier Sinaarss moergos: `Cvens<br />

msjelobaze dayrdnobiT, CamouTvaleT Tqvens partniors samoqalaqo omis ZiriTadi mizezebi.<br />

Semdeg sTxoveT, man CamogiTvaloT mizezebi~. Tu klasi SeTanxmdeba samoqalaqo omis<br />

mizezebis Sesaxeb, saxeze gveqneba informaciis Sejameba. (Tu klasi ver miaRwevs SeTanxmebas,<br />

wyvilebisaTvis aseTi davalebis micema Sejamebaze meti iqneba, gansakuTrebiT maSin, Tu maT<br />

sakuTari Sexedulebebis dasabuTebas vTxovT.) garda amisa, maswavlebelma SeiZleba moswavleebs<br />

sTxovos, werilobiT Seajamon saxelmZRvanelos Tavis yoveli mniSvnelovani nawili.<br />

kiTxvis aseT periodul Sewyvetasa da Sejamebas, Sedegad mohyveba monacemTa aqtiuri kognituri<br />

gadamuSaveba; moswavleebs uwevT Sinaarsis sakuTari sityvebiT gadmocema da dawera _<br />

es ki ukeT swavlas niSnavs! kvlevebma damajereblad gviCvena, rom moswavleebi ukeT wvdebian<br />

teqsts (ara mxolod moTxrobis) (mag.: D’Angelo 1983), roca Tanamimdevrulad asruleben<br />

amgvar Sejamebas. bevrma mecnierma SemogvTavaza kiTxvis procesSi werilobiTi Sejamebis<br />

swavlebis sasargeblo modelebi (Hahn & Gardner 1985).<br />

am TavSi aRvwereT maswavleblis moswavleebisadmi kognituri empaTiis samgvari qceva:<br />

`gansazRvravs dabneulobasa da mcdar koncefciebs~, `amowmebs~ (imis gasarkvevad, rodis kargaven<br />

moswavleebi mniSvnelobis Zafs) da `umklavdeba dabneulobas“ (arkvevs dabneulobis<br />

moments da umklavdeba). Cven SevZeliT gagverCia am qcevaTa ramdenime Tvisebrivad gansxvavebuli<br />

forma. Semdeg ganvixileT, axsnis ramden da romel meqanizmebs iyenebs <strong>maswavlebeli</strong>,<br />

misi metyvelebis modelebi da araorazrovani qceva. dabolos, aRvwereT maswavleblis xuTi<br />

nabiji, romliTac is moswavleebs `didi suraTis~ gaazrebaSi exmareba: marSrutis dasaxva;<br />

miznebis gacnoba; moswavleTa arsebuli codnis gaaqtiureba; dakavSireba (oTxi saxis). yoveli<br />

maTgani sicxadis parametris funqciuri aspeqtia.<br />

Cven es-esaa SevajameT Tavi. swored es gaxlavT `didi suraTis~ bolo nabiji _ Sejameba.<br />

SegiZliaT Tqvenc SeajamoT, ra iswavleT axali am Tavidan?<br />

206<br />

Semdeg gverdebze ixilavT tests, romelic saSualebas mogcemT damoukideblad an kole-<br />

gasTan erTad gadaxedoT sicxadis parametrs.


s i c x a d e - S e j a m e b a<br />

daakvirdiT Tqveni an kolegis swavlebas da SeafaseT qvemoT CamonaTvalis mixed-<br />

viT. yoveli qceva an Sesrulebis done SeZlebisdagvarad daadastureT magaliTiT.<br />

kognituri empaTia<br />

1. gansazRvravs dabneulobasa da mcdar koncefciebs<br />

2. axsniTi meqanizmebi:<br />

cxrilebi an dafa<br />

analogiebi<br />

media/teqnologiebi<br />

xmamaRla fiqris<br />

modelireba<br />

3. metyveleba<br />

miuRebeli<br />

misaRebi<br />

mravalferovani<br />

ufro srulyofilad<br />

Camoyalibeba<br />

fizikuri modelebi<br />

Tanamimdevruli minimaluri<br />

miniSnebebi<br />

mniSvnelovani informaciis<br />

xazgasma<br />

jgufs morgebuli<br />

4. araorazrovneba. naTlad zustad gadacema:<br />

individs morgebuli<br />

azrobrivi xatebi<br />

martivi miniSnebebi<br />

diagramebi<br />

grafikuli<br />

aqtivobebi<br />

miniSnebaTa gansazRvra aucilebeli nabijebi mimarTulebis micemisas<br />

miniSnebaTa mniSvneloba aqtivobaTa miznebi<br />

SekiTxvaTa fokusi<br />

5. Semowmeba:<br />

ar aqcevs yuradRebas<br />

kiTxulobs sxeulis enas<br />

svams Sesamowmebel SekiTxvebs<br />

6. moswavleTa dabneulobasTan gamklaveba<br />

ar reagirebs<br />

`didi suraTi~<br />

xelaxla xsnis<br />

gaxseneba<br />

wvdoma<br />

gansazRvravs dones<br />

signaliT signalis gareSe<br />

agrZelebs axsnas da ukan ubrundeba<br />

sazRvravs dabneulobis moments konkretuli SekiTxvebiT<br />

7. __ aZlevs marSruts<br />

sTxovs moswavles sakuTari fiqrebis axsnas<br />

8. __ acnobebs moswavleebs, ra ecodinebaT an ris gakeTebas SeZleben<br />

¤ swavlis mizani<br />

¤ ratom aris es mniSvnelovani<br />

9. __ aaqtiurebs moswavleTa arsebul codnas<br />

10. __ akavSirebs<br />

s i c x a d e - S e j a m e b a<br />

207


208<br />

¤ aCvenebs Zvel da axal codnas Soris msgavsebas<br />

¤ akeTebs gadasvlebs mosazrebebs Soris<br />

¤ miuTiTebs aqtivobis, tempis an donis Secvlas<br />

¤ akeTebs miniSnebebs<br />

11. __ ajamebs


s i c x a d e - s a v a r j i S o<br />

waikiTxeT gakveTilis nawyvetebi. mindorze mianiSneT sicxadis mizniT gadadg-<br />

muli nabiji, romelic warmodgenilia yovel epizodSi Tu citataSi.<br />

1. moswavlem ver upasuxa verc erT SekiTxvas mcenaris sicocxlis kategoriebze<br />

agebul biologiis testSi. <strong>maswavlebeli</strong> gakveTilamde esaubreba mas: `mari,<br />

SegiZlia amixsna, ra gaige angiospermebs, gimnospermebsa da sxva saxeobebs Soris<br />

kavSiris Sesaxeb im CamonaTvalidan, romelzec am kviraSi vimuSaveT~.<br />

2. fizkulturis <strong>maswavlebeli</strong> frenburTis klass (15 wuTi klasSi): `Cven vivarjiSeT<br />

srolasa da dartymaSi, raTa ukeT migveRo Cawodeba da ar SegvSineboda<br />

burTis. am varjiSiT dartymebze koncentrirebas vapirebT, rac realuri<br />

TamaSisTvis mogamzadebT, roca ukana rigma xSirad winisken unda daartyas<br />

imis nacvlad, rom scados dartyma mTel gzaze zemodan gadasagdebad~.<br />

3. <strong>maswavlebeli</strong> mimarTavs klass: `drois am monakveTSi pirvelad geqnebaT<br />

Tqvens sakiTxav Jurnalebze muSaobis SesaZlebloba; Semdeg sxva problemebze<br />

vimuSavebT, risTvisac yuradRebiT wakiTxva dagvWirdeba. bolos ki SesaZlebloba<br />

geqnebaT, daweroT yuradRebiT kiTxvis Tqveneuli problemis Sesaxeb~.<br />

4. qimiis laboratoriaSi moswavle atarebs eqsperiments nivTierebebis siTxeSi<br />

gaxsnaze. <strong>maswavlebeli</strong> uaxlovdeba da ekiTxeba: `nawilobrivaa gaxsnili Tu<br />

mTlianad?“: `nawilobriv~, pasuxobs moswavle. `anu, eg ras niSnavs?~ kvlav<br />

ekiTxeba <strong>maswavlebeli</strong>.<br />

5. <strong>maswavlebeli</strong> mimarTavs klass: SeerTebul StatebSi `didi depresiis~ periodis<br />

Seswavlamde, modiT, gavixsenoT yvelaferi, rac (1) viciT am periodis<br />

Sesaxeb, rac (2) vfiqrobT, rom viciT da (3) risi codnac gvsurs. scadeT,<br />

gansazRvroT am samidan romel kategorias miekuTvneba Cems mier mowodebuli<br />

informacia~.<br />

6. <strong>maswavlebeli</strong> mimarTavs klass: `aswieT xeli, roca dafaze daweril amocanas<br />

amoxsniT~. (<strong>maswavlebeli</strong> merxebs Soris dadis da moswavleTa muSaobas akvirdeba.)<br />

7. moswavle warbSekruli dahyurebs samuSaos. `raime Tavsatexia?~ ekiTxeba mas-<br />

Tan misuli <strong>maswavlebeli</strong>.<br />

8. `ase rom, qalbatonma vordma Tavisi ori Savkaniani megobari metros matarebliT<br />

gaamgzavra. es ar iyo metro misisipidan kanadamde. es iyo raRac sruliad<br />

gansxvavebuli~.<br />

9. sityva `upiratesobis~ gansazRvrebis Semdeg <strong>maswavlebeli</strong> mimarTavs klass:<br />

`amrigad, es iyo mokled, am sityvis mniSvneloba. literaturaSi aqamde bevrjer<br />

ar Segvxvedria es sityva, magram poetebze saubrisas vaxsenebT. ase rom,<br />

yuradRebiT iyaviT am terminTan dakavSirebiT; Cven mas davubrundebiT~.<br />

10. nergis qoTanTan mdgomi <strong>maswavlebeli</strong> mimarTavs klass: ,,Cvens nergebs imitom<br />

vzomavdiT, rom sabolood klasis saSualo gamogveyvana. dRevandeli maTematikis<br />

savarjiSo amaSi dagvexmareba, radgan saSualos miRebas viswavliT~.<br />

11. <strong>maswavlebeli</strong> mimarTavs klass: `amrigad, `amerikis revoluciaSi~ iyo gadamwyveti<br />

momenti. ra TariRi iyo es?~ (<strong>maswavlebeli</strong> xeliT dafisken miuTiTebs,<br />

sadac weria es TariRi.) (ar ismens moswavleTa pasuxebs.) `devidma es-esaa gipasuxaT~.<br />

(araviTari reaqcia.) `SexedeT dafas!~. (moswavleebi pasuxoben.)<br />

12. moswavle odnav dabneulia maTematikis amocanaSi moqmedebaTa simravliT.<br />

s i c x a d e - s a v a r j i S o<br />

209


210<br />

<strong>maswavlebeli</strong> jdeba masTan, rom ramdenime amocana erTad gaakeTon: `me es amocana<br />

ase amovxseni; vnaxoT, Senc Tu ase gaakeTe. amocanaSi naTqvamia: `sarecxi<br />

saSualebis 10 savse yuTi iwonis 100 girvanqas. calke sarecxi saSualeba iwonis<br />

90 girvanqas. ramdens iwonis TiToeuli yuTi?~ kargi. es aris sarecxi sa-<br />

Sualebis gareSe...…ra SeiZleba gamovTvalo aq... mmm... Tu mTlianad iwonis 100<br />

girvanqas da calke sarecxi saSualeba aris 90 girvanqa... mmm... me SemiZlia 100-s<br />

gamovaklo 90 da miviRo yuTebis mTliani wona. kargi, es iqneba 10. axla... ras<br />

gvekiTxeba amocana? TiToeuli yuTis wonas. kargi, Tu 10 aris yuTebis mTliani<br />

wona da aris 10 yuTi... me SemiZlia 10 gavyo 10-ze. miviReb 1-s. ase rom, es aris...<br />

erTi yuTi iwonis erT girvanqas~.<br />

13. <strong>maswavlebeli</strong> mimarTavs klass: `am gakveTilze bevr amocanaze vimuSaveT da<br />

sxvadasxva gza viswavleT maT amosaxsnelad. modiT, erTad SevadginoT sia<br />

problemis gadaWris yvela im strategiisa, romlebic, Cveni azriT, efeqtiani<br />

iyo~.<br />

14. moswavlem SecdomiT amoxsna maTematikis amocana saSinao davalebis furcelze.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> masTan erTad muSaobs: `modi, vnaxoT, sad SegeSala. ramdeni<br />

kubi daiTvale?~ (`eqvsi~.) `kargi. ramdeni gverdi aqvs yovel kubs?~ (`eqvsi...<br />

oh!~) Sen gverdebis ra raodenoba gewera?~ (`sami~.) `ase rom, aq SegeSala.<br />

daimaxsovre, kubs eqvsi gverdi aqvs, eqvs kubs ki, eqvsjer eqvsi, anu 36 gverdi<br />

eqneba. xedav, sad SegeSala?~<br />

15. <strong>maswavlebeli</strong> mimarTavs klass: `gaxsovT, roca Cven davadgineT prezidentebis<br />

Sefasebis kriteriumebi, yovelma Tqvenganma erTi prezidenti airCia<br />

am kategoriebis mixedviT Sesafaseblad? iciT, dRes msgavsi ramis gakeTebas<br />

vapirebT _ davadgenT kanonmdeblobis Sesafasebel kriteriumebs da maTze<br />

dayrdnobiT Tqven SeafasebT konkretul kanonproeqts~.<br />

16. algebris saSiano davalebaSi moswavle gamravlebis nacvlad gamudmebiT<br />

yofda. gakveTilis dawyebamde maswavlebelma moswavlesTan erTad gadaxeda<br />

samuSaos, Tumca Canda, rom moswavle ukve mixvda Tavis Secdomas. miuxedavad<br />

imisa, rom is gakveTili algebris sxva koncefciaze unda agebuliyo, maswavlebelma<br />

orjer gamoiZaxa es moswavle, roca saqme gamravlebas exeboda.<br />

Semdeg or punqtSi warmodgenilia sicxadis TvalsazrisiT SecdomaTa magaliTe-<br />

bi:<br />

17. <strong>maswavlebeli</strong> mimarTavs klass: `wasakiTxad gaZlevT igav-araks da masTan<br />

dakavSirebiT samuSaos. raRac gamotovebulia igav-arakSi; Tqveni azriT, ra<br />

aris gamotovebuli?~ (`dialogi?~) `ara. igav-arakis raRac elementi, romelic<br />

yovelTvis aris masSi~. (`garemo?~) `ara~. (`siuJeti?~) `ara~. (`morali?~) `mar-<br />

Talia. Tqven mogiwevT moralis Camoyalibeba~.<br />

18. <strong>maswavlebeli</strong> mimarTavs klass: `minda vnaxo, marTla gesmiT Tu ara fotosin-<br />

Tezi. ra ewodeba mcenaris nivTierebas, rac mas mwvane fers aZlevs?~ (`qlorofili~.)<br />

`kargi. ras niSnavs prefiqsi `foto~?~ (`sinaTles~.) `kargia. ra<br />

sWirdeba mcenares gasazrdelad?~ (`naxSirorJangi~.) `araCveulebrivia! Tqven<br />

namdvilad gesmiT. modi gavagrZeloT~


literatura:<br />

sicxade<br />

Abel, R. Robert, and Raymond W. Kulhavy. "Maps, Mode of Text Presentation and Children's Prose<br />

Learning." American Educational Research Journal 23, no. 2 (Summer 1986): 263-274.<br />

Anderson, L. M., C. M. Evertson, and J. E. Brophy. "An Examination of Classroom Context: Effects of<br />

Lesson Format and Teacher Training on Patterns of Teacher Student Contacts during Smallgroup<br />

Instruction." Journal of Classroom Interaction 15, no. 2 (Summer 1980): 21-26.<br />

Anderson, Linda M. et al. "Classroom Task Environments and Students' Task-related Beliefs." Elementary<br />

School Journal 88, no. 3 (1988): 281-295.<br />

Anderson, Valerie, and Suzanne Hidi. "Teaching Students to Summarize." Educational Leadership (December<br />

1988/January 1989): 26-28.<br />

Armbruster, Bonnie, Thomas H. Anderson, and Joyce Ostertag. "Teaching Text Structure to Improve<br />

Reading and Writing." Reading Teacher (November 1989): 130-137.<br />

Ault, Charles R. Jr. "Intelligently Wrong. Some Comments on Children's Misconceptions." Science and<br />

Children (May 1984): 22-24.<br />

Ausubel, D. P. Educational Psychology: A Cognitive View. New York: Holt, Rinehart & Winston, 1968.<br />

Bagley, Michael T., and Karin Hess. 200 Ways of Using Imagery in the Classroom. Monroe, N.Y.: Trillium<br />

Press, 1987.<br />

Barell, John. '"You Ask the Wrong Questions!"' Educational Leadership (May 1985): 18-23.<br />

Baroody, Arthur, and Herbert Ginsburg. "The Effects of Instruction on Children's Understanding of<br />

the 'Equals' Sign." Elementary School Journal 84, no. 2 (November 1983): 199-212.<br />

Belgard, M., B. Rosenshine, and N. L. Gage. "The Teacher's Effectiveness in Explaining: Evidence on Its<br />

Generality and Correlation with Pupils Ratings and Attention Score." In Research into Classroom<br />

Processes. Edited by A. Bellack. New York: Teachers College Press, 1971: 182-191.<br />

Bennett, Neville, and Charles Desforges. "Matching Classroom Tasks to Students' Attainments." Elementary<br />

School Journal 88, no. 3 (January 1988): 221-234.<br />

Black, H., and S. Black. Organizing Thinking, Book II. Graphic Organizers. Pacific Grove, Calif.: Midwest<br />

Publications, 1990.<br />

Bragstad, Bernice Jensen, and Sharyn M. Stumpf, "How a Map Is Born." In A Guidebook for Teaching<br />

Study Skills and Motivation. Boston: Allyn and Bacon, 1982.<br />

Brophy, Jere E. "How Teachers Influence What Is Taught and Learned in Classrooms." Elementary<br />

School Journal 83, no. 1 (1982): 1-13.<br />

Brophy, Jere. "Teacher Effects Research and Teacher Quality." Journal of Classroom Interaction 22, no.<br />

1 (December 1986/January 1987): 14-23.<br />

Brophy, J. "Teacher Praise: A Functional Analysis." Review of Educational Research 51, no. 1 (Spring 1981):<br />

5-32.<br />

Bulgrenjanis. "Teaching Concepts: Concept Diagramming and the Concept of Teaching Routine." Institute<br />

for Research in Learning Disabilities, University of Kansas, Lawrence, Kansas, August 1991.<br />

211


Tavi 8<br />

Burton, Grace M. "Writing as a Way of Knowing in a Mathematics Education Class." Arithmetic Teacher<br />

(December 1985): 40-44.<br />

Bush, A. J., J.J. Kennedy, and D. R. Cruickshank, "An Empirical Investigation of Teacher Clarity." Journal<br />

of Teacher Education 28, no. 2 (1977): 53-58.<br />

Carnine, Douglas "New Research on the Brain: Implications for Instruction." Phi Delta Kappan (January<br />

1990): 372-377.<br />

Carpenter, T. P., et al, "Using Knowledge of Children's Mathematics Thinking in Classroom Teaching:<br />

An Experimental Study." American Educational Research Journal 26, no. 4 (Winter 1989): 499-431.<br />

Clarke, John H. Patterns of Thinking. Boston: Allyn & Bacon, 1990.<br />

Coffman, Joy, and David O. Tanis, "Don't Say Particle, Say People." Science Teacher (November 1990):<br />

27-29.<br />

Cooper, C. "Different Ways of Being a Teacher: An Ethnographic Study of College Instructors Academic,<br />

and Social Roles in the Classroom." Journal of Classroom Interaction 16, no. 2 (1980): 27-36.<br />

Costa, A. Teaching for Intelligent Behavior. Orangevale, Calif.: Search Models Unlimited, 1985.<br />

D'Angelo, K. "Precise Writing: Promoting Vocabulary Development and Comprehension." Journal of<br />

Reading (March 1983): 534-539.<br />

Dank, Milton. Albert Einstein. New York: Franklin Watts, 1983.<br />

Davey, B. "Think Aloud—Modeling the Cognitive Processes of Reading Comprehension." Journal of<br />

Reading (October 1983): 44-47.<br />

Dishner, E. K. et al. "Attending to Text Structure: A Comprehension Strategy." In Reading in the Content<br />

Areas: Improving Classroom Instruction, 234-245. Dubuque, Iowa: Kendall/Hunt.<br />

Donald, Stanley J. Jencks, and Louis J. Chatterley. "How Can You Tell?" Elementary School Journal 80,<br />

no. 4 (March 1980): 178-89.<br />

Doyle, Walter. "Stalking the Mythical Student." Elementary School Journal 82, no. 5 (1982): 529-538.<br />

Driver, Rosalind, Edith Guesne, and A. Tiberghien. Children's Ideas in Science. Milton Keyes, England<br />

and Philadelphia: Open University Press, 1985.<br />

Duckworth, E. "The Having of Wonderful Ideas" and Other Essays on Teaching and Learning. New York: Teachers<br />

College Press, 1987.<br />

Duffy, Gerald, Laura R. Roehler, and Gary Rackliffe. "How Teachers' Instructional Talk Influences<br />

Students' Understanding of Lesson Content." Elementary School Journal 87, no. 1 (1986): 3-16.<br />

Dunkin, M. J., and B. J. Biddle. The Study of Teaching. New York: Holt, Rinehart & Winston, 1974.<br />

Eaton, Janet. "Research on Teaching." Educational Leadership (October 1982): 75-76.<br />

Eaton, J. F., C. W. Anderson, and E. L. Smith, "Students' Misconceptions Interfere with Science Learning:<br />

Case Studies of Fifth-Grade Students." Elementary School Journal 84, no. 4 (1984): 65-379.<br />

Edwards, John, and P. Marland. "Student Thinking in a Secondary Biology Classroom." Research in Science<br />

Education 12 (1982): 32-41.<br />

Escondido School District. Minds Eye. Escondido, Calif.: Board of Education, 1979.<br />

212


sicxade<br />

Eylon, B., and M. C. Linn, "Learning and Instruction: An Examination of Four Research Perspectives in<br />

Science Education." Review of Educational Research 58, no. 3 (Fall 1988).<br />

Fogarty, Robin, and James Bellanca. Patterns for Thinking: Patterns for Transfer. Palatine, 111.: IRI Group,<br />

1987.<br />

Fortune, J. C, N. L. Gage, and R. E. Shute. "The Generality of the Ability to Explain." Paper presented<br />

at the A.E.R.A. Convention, Chicago, 1966.<br />

Friedrich, G. W., K. M. Galvin, and C. L. Book. Growing Together: Classroom Communication. Columbus,<br />

Ohio: Charles Merrill, 1976.<br />

Gage, N. L. "Exploration of Teachers' Effectiveness in Explaining." Tech. Report No. 4. Stanford: Stanford<br />

University Center for Research and Development in Teaching, 1961. ED028 147.<br />

Gagne, R. M. The Essentials of Learning for Instruction. Hinsdale, 111.: Dryden Press, 1974.<br />

Galyean, Beverly-Colleene." Guided Imagery in the Curriculum." Educational Leadership (March<br />

1983): 54-58.<br />

--------. Mind Sight, Learning Through Imaging. Berkeley, Calif.: Zephyr Press,<br />

1988.<br />

Garmston, Robert, and Diane Zimmerman. "Beyond Recipe: Teaching for Taste." California Catalyst<br />

(Spring 1993): 4-8.<br />

Geller, Linda Gibson. "Conversations in Kindergarten." Science and Children (April 1985): 30-32.<br />

Ghatala, Elizabeth S., et al. "Training Cognitive Strategy-Monitoring in Children." American Educational<br />

Research Journal 22, no. 2 (Summer 1985): 199-215.<br />

Goleman, Daniel. " Cues Are Easy to Misinterpret." New York Times, September 17, 1991.<br />

Good, T. H., and J. E. Brophy, Looking in Classrooms. New York: Harper and Row, 1978.<br />

Graham, S. "Teacher Feelings and Student Thoughts: An Attributional Approach to Affect in the Classroom."<br />

Elementary School Journal 85, no. 1): 91-104.<br />

Gregg, Charles I. "Teachers Also Must Learn." Harvard Educational Review 10 (1940): 30-47.<br />

Gregorc, A. "Learning/Teaching Styles: Potent Faces Behind Them." Educational Leadership (January<br />

1979).<br />

Hahn, A. L., and R. Gardner. "Synthesis of Research on Students' Ability to Summarize Text." Educational<br />

Leadership (February 1985): 52-55.<br />

Harris, Paulette, and Kevin Swick. "Improving Teacher Communications." Clearing House 59 (September<br />

1985): 13-15.<br />

Heimlich, Joan E., and Susan D. Pittelman. "Semantic Mapping: Classroom Applications." IRA Service<br />

Bulletin, Reading A ids Series. Newark, Del., 19 86.<br />

Harron, J. Dudley. "Piaget for Chemists." Journal of Chemical Education (1952): 146-150.<br />

Hess, Karin K. Enhancing Writing Through Imagery. New York: Trillium Press, 1987.<br />

Hesse, Joseph. "From Naive to Knowledgeable." Science Teacher (September 1989): 55-58.<br />

Hyerle, David. Designs for Thinking Connectively. Lyme, N.H.: Designs for Thinking, 1990.<br />

213


Tavi 8<br />

Hiller, J. H., G. A. Fisher, and W. A. Kaess. "A Computer Investigation of Verbal Characteristics of Effective<br />

Classroom Lecturing." American Educational Research Journal 6 (1969): 661-675.<br />

Hines, Constance V., Donald R. Cruickshank, and John J. Kennedy. "Teacher Clarity and Its Relationship<br />

to Student Achievement and Satisfaction." American Educational Research Journal 22, no.<br />

1 (Spring 1985): 87-99.<br />

Hunter, Madeline. Master Teaching. El Segundo, Calif.: TIP Publications, 1982.<br />

Institute for Research on Teaching. "Kids Have Misconceptions." Communication Quarterly (Fall 1981).<br />

Institute for Research on Teaching. "Explicitness is Key to Reading Instruction." Communication Quarterly<br />

(Winter/Spring 1984).<br />

Johnson, David R. Every Minute Counts: Making Your Math Class Work. Palo Alto, Calif.: Dale Seymour<br />

Publications, 1986.<br />

Johnston, Peter. "Teaching Students to Apply Strategies That Improve Reading Comprehension." Elementary<br />

School Journal 85, no. 5 (1985): 635-645.<br />

Joos, M. The Five Clocks. New York: Harcourt Brace, 1967.<br />

Kallison, James M. Jr. "Effects of Lesson Organization on Achievement." American Educational Research<br />

Journal 23, no. 2 (Summer 1986): 337-347.<br />

Land, M. L., and L. R. Smith. "The Effect of Low Inference Teacher Clarity Inhibitors on Student<br />

Achievement." Journal of Teacher Education 30, no. 3 (May/June 1979): 55-57.<br />

Liedtke, Werner. "Diagnosis in Mathematics: The Advantages of an Interview." Arithmetic Teacher (November<br />

1988): 26-29.<br />

Lopez, Jose A., and Arthur B. Powell. "Writing as a Vehicle to Learn Mathematics: A Case Study." Presented<br />

at the Seventy-first Annual Meeting of the Mathematical Association of America, January<br />

1988.<br />

Margulies, Nancy. Mapping Inner Space: Learning and Teaching Mind Mapping. Tucson, Ariz.: Zephyr<br />

Press, 1991.<br />

Marino, Jacqueline L., Sandra Gould, and Lester W. Haas. "The Effects of Writing as a Prereading Activity<br />

on Delayed Recall of Narrative Text." Elementary School Journal 86, no. 2 (1985): 199-205.<br />

Martin, J. Explaining, Understanding and Teaching. New York: McGraw-Hill, 1970.<br />

Marx, Ronald W., and John Walsh. "Learning from Academic Tasks." Elementary School Journal 88,<br />

no. 3 (1988): 207-219.<br />

McCaleb, J. L., and J. A. White. "Critical Dimensions in Evaluating Teacher Clarity." Journal of Classroom<br />

Interaction, 15, no. 2 (1980): 27-30.<br />

McCarthy, B. The 4MAT System. Barrington, 111.: Excel, 1981.<br />

McLean, Thomas J. "U. of Arizona 'Humanizes' Classes with Computers." Dollars and Sense (September<br />

1991).<br />

McNeill, J. D. Reading Comprehension: New Directions for Classroom Practice. Glenview, 111.: Scott,<br />

Foresman and Company, 1984.<br />

Mehan, H. "Accomplishing Classroom Lessons." In Language Use and School Performance. Edited by<br />

214


S.V. Cicouril. New York: Academic Press, 1974.<br />

sicxade<br />

Mett, Coreen L. "Writing as a Learning Device in Calculus." Mathematics Teacher (October 1987): 534-<br />

537.<br />

Murdock, Maureen. Spinning Inward. Boston and London: Shambhala, 1987.<br />

Novak, Joseph D., and D. Bob Gowin. Learning How to Learn. New York: Cambridge University Press,<br />

1984.<br />

Ogle, Donna M. "K-W-L: A Teaching Model That Develops Active Reading of Expository Text." Reading<br />

Teacher (February 1986): 564-570.<br />

Osborne, Roger, and Peter Freyberg. Learning in Science: The Implications of Children's Science. Portsmouth,<br />

N.H.: Heineman, 1984.<br />

Parsons, Cynthia. "Grading Teachers for Quality." Christian Science Monitor (October 26, 1981): Bl.<br />

Peterson, P., and S. Swing. "Beyond Time on Task: Students' Reports of their Thought Processes during<br />

Classroom Instruction." Elementary School Journal 82, no. 5 (1982): 481-491.<br />

Peterson, P., et al. "Students' Cognitions and Time on Task During Mathematics Instruction." American<br />

Educational Research Journal 21, no. 3 (Fall 1984): 487-515.<br />

Pradl, G. M., and J. S. Mayher. "Reinvigorating Learning Through Writing." Educational Leadership<br />

(February 1985): 2-8.<br />

Pressley, G. M. "Imagery and Children's Learning: Putting the Picture in Developmental Perspective.<br />

Review of Educational Research 47 (1977): 585-622.<br />

--------. "Mental Imagery Helps Eight-Year Olds Remember What They<br />

Read." Journal of Educational Psychology 68 (1976): 355-59.<br />

Raths, James. "Enhancing Understanding Through Debriefing. "Educational Leadership (October 1987):<br />

22-27.<br />

Rohrkemper, Mary M., and Barbara Bershon. "Elementary School Students' Report of the Causes and<br />

Effects of Problem Difficulty in Mathematics." Elementary School Journal 85, no. 1 (1984): 127-<br />

147.<br />

Rose, Laura. Picture This, Teaching Reading Through Visualization. Tucson, Ariz.: Zephyr Press, 1989.<br />

Rosenshine, B., and N. Furst, "The Use of Direct Observation to Study Teaching." Second Handbook<br />

of Research on Teaching. Edited by R. M. Travers. Chicago: Rand McNally, 1973.<br />

Roth, Kathleen J., Charles W. Anderson, and Edward L. Smith. "Curriculum Materials, Teacher Talk<br />

and Student Learning: Case Studies in Fifth Grade Science Teaching." Paper presented at the<br />

annual meeting of the National Reading Conference, Symposium on Teacher Explanatory Talk,<br />

Austin, Texas, December 1983.<br />

Roth, Wolff-Michael. "Map Your Way to a Better Lab." Science Teacher (April 1990): 31-34.<br />

Rowe, M. B. "Getting Chemistry off the Killer Course List." Journal of Chemical Education 60, no. 1<br />

(1983): 954-956.<br />

Sagan, Carl. Cosmos. New York: Random House, 1980.<br />

215


Tavi 8<br />

Sanders, A. Learning Logs: A Communication Strategy for All Subject Areas." Educational Leadership<br />

(February 1985): 7.<br />

Sinatra, Richard. "Semantic Mapping: A Thinking Strategy for Improved Reading and Writing Development:<br />

Parts I & II." Teaching Thinking and Problem Solving 12, no. 1 (1990).<br />

Singer, Harry. "Active Comprehension from Answering to Asking Questions." Reading Teacher 31, no.<br />

8 (May 1978): 901-908.<br />

Smith, Lyle, and Michael Land. "Low-Inference Verbal Behaviors Related to Teacher Clarity." Journal<br />

ofClassroom Interactions 17, no. 1 (1981): 37-42.<br />

Tasker, R. "Children's Views and Classroom Experience." Australian Science Teachers'Journal 27, no.<br />

3 (1980): 33-37.<br />

Tobin, K. "Wait-time in Science—Necessary But Insufficient." Paper presented at the annual meeting of<br />

the National Association for Research in Science Teaching, French Lick Springs, Ind., April 1985.<br />

Whisler, Jo Sue, and Robert J. Marzano. Dare to Imagine: An Olympian's Technology. Aurora, Colo.:<br />

Mid-continent Regional Educational Laboratory, 1988.<br />

White, R., and R. Gunstone. Probing Understanding. London: Falmer Press, 1992.<br />

Winne, Philip H. "Steps Toward Promoting Cognitive Achievements." Elementary School Journal 85,<br />

no. 5 (1985): 673-693.<br />

Winne, P.H., and R.W. Marx. "Students' and Teachers' Views of Thinking Processes for Classroom<br />

Learning." Elementary School Journal 82, no. 5 (1982): 492-518.<br />

216<br />

gansakuTrebuli SeniSvna<br />

madlobas vuxdiT hal menlis (Hal Manley) konkord-karlislis regionuli umaRlesi saswavleblis<br />

TanamSromels da riCard depes (Richard Deppe) karlislis sajaro skolis Tanam-<br />

Sromels sicxadis parametrTan dakavSirebuli magaliTebis mopovebaSi gaweuli daxmarebisTvis.


9<br />

swavlis principebi<br />

rogor vaxerxebT, rom gakveTilebi ufro<br />

mizanmimarTuli da nayofieri gavxadoT?


swavlis principebi<br />

am TavSi aRwerilia `Zalauflebis ocdaoTxi patara nakrebi~, romelTagan TiToeuli<br />

imdenad TviTkmaria, rom SeiZleba damoukidebelad gamoviyenoT. nebismieri maswavleblis<br />

repertuaris Sevseba yoveli maTganiT aucileblad gazrdis moswavleTa swavlis<br />

xarisxsa da simtkices. xmamaRali ganacxadia? SeiZleba, magram ganaTlebasTan mimarTebaSi<br />

utyuari.<br />

ras niSnavs TqvenTvis Semdegi gvarebi: pavlovi, Torndaiki, hali, votsoni, gaTri, maureri,<br />

spensi, tolmani, skineri? dRes maT saxelebs iSviaTad gaigonebT, miuxedavad imisa,<br />

rom isini swavlas universaluri kanonebisa da principebis mqone mniSvnelovan fenomenad<br />

miiCnevdnen. mravali principi swored am mec-<br />

nierebma aRmoaCines. kvleva 1885 wlidan (Ebbinghaus)<br />

iwyeba da is ganaTlebaSi praqtikuli<br />

rekomendaciebis yvelaze myari, mdidari da<br />

STambeWdavi bazaa. `rogor vaswavloT~ kiTxvis<br />

pasuxad es principebi erTian Teorias an<br />

Zalauflebis ocdaoTxi patara nakrebi, romlebic<br />

aucileblad gazrdis moswavleTa swavlis<br />

xarisxsa da simtkices.<br />

midgomas ar gvTavazobs. pasuxi Tanamedrove mimdevrebma SemogvTavazes (Bruner, Ausubel,<br />

Piaget). yoveli principi swavlis efeqturobaSi wvlilis TvalsazrisiT aris ganxiluli da<br />

mimofantulia literaturaSi rogorc mravali Zvirfasi qva, romelic mpovnels elodeba.<br />

bevr maTgans 1970-ian wlebSi mouyares Tavi madlen hanTerma (Madeline Hunter) da misma kolegebma<br />

da maswavleblisTvis xelmisawvdomi forma misces (`vaswavloT ufro meti, ufro<br />

swrafad~ maswavleblisTvis gankuTvnili, misi erT-erTi wignis saTauria). magram ratomRac,<br />

es principebi maswavlebelTa kvalifikaciis amaRlebis kursebisa an kolejis maswavlebelTa<br />

ganaTlebis nawili ver gaxda.<br />

am Tavis kiTxvisas, swavlebis zogierT Tqveneul princips amoicnobT. Cven davadgineT,<br />

rom maswavlebelTa umravlesoba regularulad mxolod eqvs an Svid maTgans iyenebs sakuTar<br />

intuiciaze dayrdnobiT, ise, rom principis saxelwodeba arc ki icis. zogi ufro mets iyenebs,<br />

zogi _ ufro naklebs. Cven iseTi <strong>maswavlebeli</strong> gvWirdeba, romelic yvela princips iyenebs.<br />

amrigad, am TavSi yvelasTvis iqneba raRac axali.<br />

Cven SevZeliT literaturaSi arsebuli principebidan ocdaoTxis identificireba (principebis<br />

sasargeblo Sejamebisa da gavrcobisaTvis ix. iseTi wyaroebi, rogoricaa Hilgard and<br />

Bower 1966; Bugelski 1971; and Hudgins 1977). maTi SeswavliTa da axali principebis gamosayeneblad<br />

xelsayreli SemTxvevebis ZiebiT, SegiZliaT gaamdidroT sakuTari repertuari da ufro<br />

nayofieri gaxadoT swavleba.<br />

219


Tavi 9<br />

mogvianebiT, Cven swavlebis sxvadasxva models da mis gamoyenebas SeviswavliT, aseve ganvsazRvravT<br />

maT gansxvavebul miznebsa da Teoriul safuZvels. modelebze saubrisas swavlebas<br />

iseve ganvixilavT, rogorc dramaturgi – scenars. Cven mTliani gakveTilis dizains, Tanamimdevrobas<br />

da konkretuli saxis swavlebis mizniT calkeuli maswavleblis mier gadadgmul<br />

nabijebs SeviswavliT. am SemTxvevaSi calkeul principebs ar SevexebiT, Tumca maTi arseboba<br />

da mniSvneloba mudam gvemaxsovreba.<br />

220<br />

mniSvneloba<br />

rac ufro Sinaarsiani da relevanturia moswavleTaTvis davaleba an informacia, miT<br />

ufro advilad swavloben. maswavleblebi, romlebic am principiT xelmZRvaneloben, swavlebas<br />

moswavlis pirad gamocdilebas, cxovre-<br />

rac ufro Sinaarsiani da relevanturia moswavbas ukavSireben da axal Sinaarss moswavlisTleTaTvis<br />

davaleba an informacia, miT ufro vis nacnob struqturas aZleven. erT-erTma<br />

advilad swavloben.<br />

maswavlebelma, romelic am princips iyenebs,<br />

Semdegi magaliTi mogviyvana: `mizani qronologiasa<br />

da istorias Soris gansxvavebebis<br />

dadgenaa. me ornawilian davalebas vqmni. pirvel dRes moswavleebs aqtivobaTa drois skalis<br />

warmoebas vTxov. meore dRes pirveli dRis istoriis daweras da, SeZlebisdagvarad, mizez-<br />

Sedegobrivi kavSiris Cvenebas~. es davaleba naTlad warmoaCens gansxvavebas qronologiasa<br />

da istorias Soris moswavleTaTvis pirovnuli mniSvnelobis mqone konteqstis – maTi erTi<br />

dRis aqtivobaTa – saSualebiT.<br />

garemos msgavseba<br />

garemos (qmedebebis, SegrZnebebis, formatebis, rutinebis) msgavseba moswavlis mier `Sesasrulebeli<br />

samuSaos nakrebis~ safuZvelia. es imas niSnavs, rom rodesac garemos garkveuli<br />

Tvisebebi, regularulad asocirdeba swavlis konkretul tipTan an periodTan, romlis drosac<br />

mosalodnelia yuradRebis an samuSaos konkretuli tipi, moswavleTa azrovneba gakveTilis<br />

an aqtivobis konkretuli tipis Sesabamisad `gadaewyoba~.<br />

maswavlebels SeuZlia swavlis garkveuli formebisTvis regularulad gmoiyenos msgavsi<br />

formatebi (garemos misces garkveuli sivrcis, droisa da rutinis Tvisebebi), raTa<br />

moswavleebSi Seqmnas molodini konkretuli samuSaos Sesasruleblad. magaliTad, bunebismetyvelebis<br />

maswavlebels laboratoriaSi samuSaod xalaTebi aqvs yvela moswavlisTvis.<br />

gakveTilis dawyebamde moswavleebi xalaTebs icvamen. laboratoriuli xalaTi garkveuli<br />

miniSnebaa, rom isini mecnierebad unda `gadaiqcnen~. 1<br />

Ggarda amisa, SesaZloa maswavlebelma aqtivobis saSualebiT Seamzados moswavleebi<br />

gakveTilisaTvis. magaliTad, vTqvaT <strong>maswavlebeli</strong> apirebs gegmis Sedgena aswavlos, rac moswavleebisgan<br />

sakuTari mosazrebebis Tematur dajgufebas moiTxovs. maswavlebels SeuZlia<br />

klasi Seamzados TamaSiT, saxelwodebiT `gamoicani Cemi kategoria~. is dafaze terminebis<br />

CamonaTvals Semdegi wesiT wers: `diax~ sityvis qveS dadebiT magaliTebs, xolo `ara~-s qveS<br />

– uaryofiTs. moswavleebma unda gamoicnon kategoria, romelsac `diax~-is magaliTebi miekuTvneba<br />

(`samxreTi Statebi~).<br />

1 madloba brus olivers (Bruce Oliver) virjiniis fearfeqsis sagrafodan am ideisTvis.


Ddiax ara<br />

misisipi niu iorki<br />

virjinia vaiomingi<br />

jorjia kalifornia<br />

kentuki aiova<br />

florida arizona<br />

swavlis principebi<br />

TamaSis dasrulebis Semdeg <strong>maswavlebeli</strong> ambobs: `azrovnebis im tips, romelic axla<br />

gamoviyeneT dRevandeli aqtivobis Sesasruleblad mivmarTavT. moamzadeT Tqveni SeniSvnebis<br />

baraTebi da…. . .~<br />

dug raseli (Doug Russell 1980) aRniSnavs, rom es aqtivoba SesaniSnavi stimulia moswavleebisTvis<br />

(ix. me-3 TavSi tempis parametri) – isini myisierad erTvebian. amave dros dagvianebuli<br />

moswavleebic mSvidad emzadebian gakveTilisTvis da dro optimaluri gamoiyeneba.<br />

kontaqti<br />

`pirveli STabeWdileba waruSlelia~ _ kontaqtis principis amsaxvelia.MerTmaneTTan axlos<br />

myofi movlenebi, obieqtebi, moqmedebebi da emociebi ufro advilad da myarad asocirdeba<br />

moswavlis gonebaSi. Znelia pirveli asociaciis daviwyeba, magaliTad, Tu pirvel Sexvedraze<br />

mari-anas `mari-lus~ dauZaxeb, aRmoaCen, rom yovel Sexvedraze ase eZaxi. igive xdeba<br />

aTeulebis Sekrebisas – jer aTeulebs kreb da Semdeg erTeulebs. Znelia am Cvevis moSla.<br />

moswavleebs ar unda mivceT Secdomebisa da araswori asociaciebis Camoyalibebis saSualeba.<br />

Tu isini arasworad akeTeben sqolioebs pirvel jerze, es mcdari formati mogvianebiT<br />

xels SeuSlis swori formatis daswavlas. (oci wlis Semdegac ki, erT-erTi cnobili avtori<br />

isev ibneva sqolioSi mocemuli elementebis Tanamimdevrobis gamo, radgan misi mexsierebidan<br />

bolomde ar waSlila mcdari modeli, romlis gameorebis saSualebac mas saSinao davalebis<br />

Sesrulebis dros misces, yovelgvari Sesworebis gareSe). es principi ZiriTadad sagnebis/<br />

movlenebis wyvilTan asocirebul mexsierebasa da procedurul swavlas ukavSirdeba, rogoricaa<br />

axali sityvebis an algoriTmebis daswavla da kiTxvebs, romelic maRali donis azrovnebas<br />

moiTxovs. swavlis procesSi, maswavlebelma unda gaiTvaliswinos moswavleTa savaraudo<br />

Secdomebi da Tavidan aicilos isini swori pasuxis SeTavazebiTac ki manam, sanam<br />

moswavle SecdomiT upasuxebs (da amgvarad daiswavlis mcdar asociacias, romlis daviwyebac<br />

mogvianebiT mouwevs).Mmaswavlebelma ar unda dauSvas, rom moswavleebma dawyvilebuli kav-<br />

Siris saswavlo situacia mcdari pasuxiT daimaxsovron; bolo pasuxi swori unda iyos.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> aseve fxizlad unda iyos potenciuri uaryofiTi emociuri asociaciebis<br />

mimarT, romlebic SeiZleba moswavleebs CamouyalibdeT. magaliTad, Tu moswavleebi ardadagebis<br />

Semdeg uaryofiTi emociebiT damZimebulni brundebian, maswavleblis mier SeTavazebuli<br />

axali Tema maTSi uaryofiT asociaciebs gamoiwvevs, rac, Tavis mxriv, xels SeuSlis<br />

swavlas. aseT dros poeziaze saubaric uadgilo iqneba. kargi iqneba, Tu konkretuli Temis<br />

SeTavazebamde <strong>maswavlebeli</strong> mokle aqtivobas waumZRvarebs, romelic dadebiT ganwyobas aR-<br />

Zravs moswavleebSi.<br />

221


Tavi 9<br />

222<br />

monaTesave damabnevlebi<br />

`monaTesave damabnevlebis~ gacnobamde uzrunvelyaviT swavlis Sesatyvisi Sesavali. maswavleblebi,<br />

romlebic am principiT xelmZRvaneloben, frTxiloben, rom ar daabnion an ar<br />

Seasuston naswavli erTeulebi, magaliTad, aso-bgera `Z“ iseTi axali erTeulis SetaniT,<br />

rogoricaa `x“, radgan SesaZloa moswavleebs es ori aso-bgera erTmaneTSi aerioT. am Sem-<br />

TxvevaSi dawyebiTi skolis maswavlebelma unda axsnas aso-bgera `S“, Semdeg romelime sxva<br />

aso-bgera/ebi da imavdroulad gaimeoros `Z“. roca darwmundeba, rom moswavleebma `Z“ safuZvlianad<br />

daiswavles, axsnis axal aso-bgera `x“-s. amrigad, man ar unda mosTxovos moswavleebs<br />

umniSvnelo gansxvavebebis moZebna or monaTesave erTeuls Soris, vidre ar axsnis iseT<br />

masalas, sadac ufro mkveTrad iqneba gamijnuli gansxvavebuli erTeulebi. maswavlebels<br />

mxolod maSin SeuZlia mosTxovos moswavles monaTesave erTeulebis gansxvaveba, rodesac<br />

Sinaarsobrivi wyvilis, sul mcire, erTi erTeuli mainc iqneba saTanadod gagebuli (yuradReba<br />

miaqcieT, rom saxelmZRvaneloebSi, samwuxarod, xSirad erTdroulad aris mocemuli<br />

monaTesave damabnevlebi. magaliTad, dedamiwis brunva RerZis da mzis garSemo an amindiTa da<br />

eroziiT momxdari cvlilebebi bunebaSi).<br />

analogiurad, wesebis daswavlamde ar unda gavacnoT wesidan gamonaklisebis magaliTebi.<br />

acnobierebs ra am princips, sabazo skolis <strong>maswavlebeli</strong> wers:<br />

konstitucia nebismier sabazo skolaSi socialur mecnierebaTa saswavlo programis<br />

ZiriTadi nawilia. swavleba xSirad moicavs `uflebaTa Sesaxeb bilis~<br />

ganmartebebs, konkretuli situaciebis ganxilviT. magaliTad, Temis `sityvis<br />

Tavisufleba~ Seswavlisas ganixileba iseTi situacia, rogoricaa xalxiT<br />

gadaWedil TeatrSi yvirili, `cecxli!~. sanam <strong>maswavlebeli</strong> sTxovs moswavleebs<br />

realisturad ganasxvaon `sityvis Tavisuflebis~ misaRebi da miuRebeli formebi,<br />

is darwmunebuli unda iyos, rom maT ician ZiriTadi koncefciebi, saproceso<br />

kanonis CaTvliT. am SemTxvevaSi isini ufro rTuli situaciis ganxilvasac Se-<br />

Zleben.<br />

mniSvnelovani maxasiaTeblebis gamoyofa<br />

maswavleblebi, romlebic am principiT xelmZRvaneloben, Sesaswavli masalis mniSvnelomniSvnelovan,<br />

ucvlel maxasiaTeblebs an erTeulebs gamoyofen da axarisxeben. axali koncefciis<br />

ganmartebisas isini mis arsebiT Tvisebebsa Tu maxasiaTeblebs gamoyofen. magaliTad, `ra<br />

aris mdinaris estuaris ZiriTadi maxasiaTeblebi?~ pasuxi: deltiseburi an maraos forma;<br />

mdinaris fskeri; momlaSo wyali (nawilobriv mlaSe, nawilobriv mtknari) da naleqi fskerze.<br />

am oTxidan nebismieri erTi elementis gareSe moswavleebs ver SeeqmnebaT warmodgena mis<br />

mniSvnelobaze.<br />

ai, kidev erTi magaliTi: rodesac moswavleebs miTis daweras vaswavliT, kargi iqneba, Tu<br />

qvemoT mocemul CamonaTvals SevTavazebT:<br />

¤ gmirebi<br />

¤ magia<br />

¤ bunebrivi fenomenis arsis axsna<br />

es `miTis~ ganmsazRvreli arsebiTi maxasiaTeblebia. zemoCamoTvlilTagan nebismieri erTi<br />

aspeqtis gareSe miTi aRar gveqneba. arsebobs maxasiaTebelTa nusxis Sedgenis mravali saSualeba.<br />

magaliTad, SeiZleba moswavleebs ramdenime gansxvavebuli miTis wakiTxva daavaloT<br />

da Semdeg saerTo aspeqtebze imsjeloT. miTis ukeT gagebis mizniT, SegiZliaT SesTavazoT


swavlis principebi<br />

Sesabamisi literatura an pirdapir auxsnaT miTis maxasiaTeblebi magaliTebis moSveliebiT.<br />

instruqciis formas mniSvneloba ar aqvs, mTavari Sedegia.<br />

arsebobs amave principis gamoyenebis kidev erTi gza – monaTesave koncefciebi. magali-<br />

Tad, `ybedobisa~ da `Txrobis~ Sedarebisas <strong>maswavlebeli</strong> maxasiaTebelTa or paralelur<br />

CamonaTvals asexelebs da adarebs. es CamonaTvali, SesaZloa, identuri iyos garda erTi punqtisa:<br />

`ganzraxvisa~. ganzraxva (adamianisTvis saWiro informaciis miwodebis nacvlad misi<br />

unayofo saubriT Sewuxeba) kritikuli maxasiaTebelia, romelic ,,ybedobas~ `Txrobisgan~<br />

ganasxvavebs.<br />

Cven mniSvnelovani maxasiaTeblebis gamoyofis ori odnav gansxvavebuli magaliTi ganvixileT:<br />

(1) koncefciis realuri arsis ganmsazRvreli maxasiaTeblebis CamoTvla (magaliTad,<br />

`miTi~) da (2) msgavsi koncefciebis maxasiaTebelTa CamonaTvalis Sedareba, raTa erTmane-<br />

Tisgan gamovyoT samizne (`ybedoba~) da monaTesave (`Txroba~) koncefciebis ganmasxvavebeli<br />

Taviseburebebi. mesame gza obieqtis mravali SesaZlo Taviseburebidan im mniSvnelovanis<br />

moZiebaSi dagvexmareba, romelic mas sxvebisagan gamoarCevs. magaliTad, mravali ZuZumwovari<br />

balniani da cocxladmSobia. miuxedavad imisa, rom, SesaZloa, zog ZuZumwovars es Taviseburebebi<br />

ar hqondes, ZuZus woveba ZuZumwovarTa saerTo maxasiaTebelia.<br />

arsebiTi maxasiaTeblebis gamoyofis zemoCamoTvlili samive gza mniSvnelovania swavlis<br />

xelSewyobis TvalsazrisiT.<br />

maswavleblis mier mniSvnelovani aspeqtebis xasgasma ar niSnavs mniSvnelovani maxasiaTeblebis<br />

gamoyofas. xazgasma – xazgasmaa! garkveuli aspeqtebi SesaZloa mniSvnelovani iyos,<br />

magram ara kritikuli. magaliTad, `am TavSi am oTxi aspeqtis codna umniSvnelovanesia~ an<br />

`samoqalaqo omamde momxdari am sami movlenis codna SesaZloa yvelaze mniSvnelovania~.<br />

xazgasmiT, <strong>maswavlebeli</strong> mizanmimarTulad cdilobs mniSvnelovan aspeqtebze moswavleTa<br />

yuradRebis gamaxvilebas, magram es radikalurad gansxvavdeba koncefciis arsebiTi maxasiaTeblebis<br />

gansazRvrisagan.<br />

ganviTarebul da ganviTarebad qveynebs Soris gansxvavebebis Ziebisas, maswavlebelma<br />

SeiZleba ganviTarebuli qveynebis ganmsazRvreli ZiriTadi maxasiaTeblebi gamoyos: magaliTad,<br />

meqanizebuli xvna-Tesva da mosavlis aReba, sabazro ganawilebis efeqtiani sistema,<br />

gzatkecilebis infrastruqtura da satransporto qseli. magram maxasiaTebelTa am CamonaTvalis<br />

dafaze an teqstSi warmodgena arasakmarisia. maswavlebelma zustad unda Camoayalibos<br />

kritikuli maxasiaTeblebis nusxa, gaamaxvilos moswavleTa yuradReba maTze (an Tavad<br />

moswavleebi CarTos maxasiaTeblebis moZiebis procesSi), xolo Semdeg moswavleebma Tavad<br />

unda SeZlon maxasiaTeblebis misadageba konkretuli qveynisTvis. mogvianebiT, rodesac moswavleebi<br />

nebismieri qveynis Seswavlisas, kritikuli maxasiaTeblebis analizis safuZvelze,<br />

ganviTarebuli qveynis ganviTarebadi qveynisgan gansxvavebas SeZleben, gvecodineba, rom<br />

codnis transferi moxda.<br />

swavleba transferisTvis (konteqstidan konteqstSi)<br />

maswavleblebi, romlebic am princips mimarTaven, davalebaTa an amocanebis iseT serias<br />

qmnian, sadac unar-Cvevebis (codnis) gamoyeneba gansxvavebulia uSualo saswavlo garemosgan.<br />

qvemoT motanilia transferisTvis swavlebis kargi magaliTi. cnebebis `faqti~ (`is,<br />

rac myisieri SegrZnebebiT dasturdeba an rasac Sesabamisi sferos eqspertTa umravlesoba<br />

eTanxmeba~) da `mosazreba~ (`rwmena; gansxvavebul SexedulebaTa mxardaWera~) gamijvnis Semdeg<br />

<strong>maswavlebeli</strong> moswavleebs magaliTebis daxarisxebas sTxovs. magaliTad, `meris sviteri<br />

acvia~ da `meri yvelaze momxibvlavi gogonaa klasSi~. magaliTebi TandaTan rTuldeba (`zogi-<br />

223


Tavi 9<br />

erTs reinkarnaciis sjera~) da bolos moswavleebs magaliTebis damoukideblad dasaxelebas<br />

sTxoven. Semdeg maT sagazeTo statiis moZiebas (axali konteqsti) da faqtebisa da mosazrebebis<br />

gaanalizebas sTxoven. sabolood, moswavleebs miniSnebebs sTavazoben codnisa da unar-Cvevebis<br />

im garemoSi transferisTvis, sadac ar evalebaT faqtisa da mosazrebis gamijvna. 2<br />

zogjer transferisTvis damatebiTi zrunva saWiro ar aris; is TavisTavad xdeba. magaliTad,<br />

Tu moswavleebi gamoklebis Seswavlisas sesxebis fenomens kargad Seiswavlian, isini<br />

am codnas avtomaturad gamoiyeneben imave saRamos supermarketSi klasis wveulebisTvis<br />

produqtebis SeZenisas. magram aris SemTxvevebi, rodesac codnis transferi spontanurad ar<br />

xdeba da saWiroa xelovnurad SevqmnaT mastimulirebel movlenaTa seria. am jaWvis daskvniTi<br />

movlenaa moswavleebis mier axal konteqstSi codnis damoukideblad ganxorcielebuli<br />

transferi. swored es arTulebs am principis gagebas. Cven moswavleebi wylis napiramde<br />

migvyavs da Tu transferi realurad moxda, isini wyalSi Tavad unda Caxtnen.<br />

magaliTad, qalbatoni qreini, 12-14 wlis moswavleebs gmirebis daxasiaTebas aswavlis.<br />

isini moTxrobis personaJebis dialogebsa da qcevebze dakvirvebiT maTi xasiaTis gagebas<br />

cdiloben. misi mizania moswavleebma iswavlon, rogor anviTarebs avtori mkiTxvelis warmosaxvas<br />

da aRqmas personaJebis dialogebiTa da qmedebiT. qalbaton qreinis surs, rom moswavleebma<br />

daxasiaTebis gamoyeneba yoveldRiur cxovrebaSic SeZlon, anu SeZlon adamianebis<br />

`gamocnoba~, maT dialogebsa da qcevebze dakvirvebiT gansazRvron maTi grZnobebi da azrebi.<br />

mas surs, moswavleebma SeZlon daxasiaTebis unaris, rogorc literaturuli xerxis transferi<br />

adamianebis gagebis mizniT. moTxrobis gaanalizebis Semdeg <strong>maswavlebeli</strong> moswavleebs<br />

sayvareli telegadacemis yurebas avalebs; maT personaJis xasiaTis ganmsazRvreli dialogi<br />

an qmedeba unda aRweron. mogvianebiT <strong>maswavlebeli</strong> mezoblebsa Tu ojaxis wevrebze dakvirvebis<br />

Sedegebis warmodgenas sTxovs.Aamgvarad, is cdilobs moswavleebma akademiur konteqstSi<br />

gaanalizebuli daxasiaTebis gamoyeneba TandaTan realur cxovrebaSi gadaitanon.<br />

Tu moswavle mxatvruli gmiris mimarT avtoriseuli mikerZoebis wvdomas SeZlebs da am<br />

codnas aramxatvruli literaturisa Tu sagazeTo statiis kiTxvis drosac gamoiyenebs,<br />

transferi miRweulia. <strong>maswavlebeli</strong> am saxis transfers davalebebis Sesatyvisi TanamimdevrobiT<br />

da naswavlis mravalmxrivi gamoyenebis waxalisebiT aRwevs (Brown 1989; Fogarty, Perkins,<br />

and Barell 1991). xSirad es principi gansxvavebis miuxedavad, `garemoSi gamoyenebis~ principSi<br />

erevaT, romlis mixedviT abstraqtul garemoSi naswavli unari myisierad unda gamoiyenon<br />

realur garemoSi.<br />

224<br />

garemoSi gamoyeneba (unar-Cvevidan garemoSi)<br />

moswavleebma axali qcevebi an unar-Cvevebi axal garemoSi iseve unda gadaitanon, rogorc<br />

realur cxovrebaSi gadaaqvT: magaliTad, marTlweris codnis transferi karnaxiT werisas<br />

da mosmenis unaris transferi klasis realuri diskusiebis da konfliqtis mogvarebisas.<br />

yuradReba miaqcieT, rom orive magaliTSi<br />

moswavleebma axali qcevebi an unar­Cvevebi sityva `transferia~ gamoyenebuli. `garemoaxal<br />

garemoSi iseve unda gadaitanon, rogorc Si gamoyeneba~ is principia, romelic trans-<br />

realur cxovrebaSi gadaaqvT.<br />

feris albaTobas zrdis. zogisTvis garemoSi<br />

gamoyeneba transferisTvis swavlebis nawilia.<br />

garemoSi gamoyeneba erTjeradi aqtivobaa,<br />

romelic moswavleebs unar-Cvevebis realuri cxovrebis konteqstSi gamoyenebas aiZulebs,<br />

magaliTad politikuri kandidatebis argumentebSi alogikurobis amocnoba. magram trans-<br />

2 magaliTi agebulia Madeline Hunter-is wignze Teach for Transfer (1971).


swavlis principebi<br />

feris swavlebisaTvis saWiroa unar-Cvevis daSoreba abstraqtuli, akademiuri konteqstidan<br />

winaswar organizebul aqtivobaTa seriebiT.<br />

sicxade<br />

fiqroben, rom swavlis gamocdilebis sicxade, xalisi, energia, siaxle an mimzidveloba<br />

yuradRebis meqanizmebis saSualebiT axali masalis ufro siRrmiseul aRqmas ganapirobebs.<br />

am principiT vxelmZRvanelobT, Tu swavlebisas moswavleebSi emociis (gakvirveba, moxibvla)<br />

aRZvras vcdilobT, rac maT qcevazec aisaxeba (gafarToebuli Tvalebi, gaRebuli piri, xangrZlivi<br />

mzera, uCveulo umoZraoba). sakuTari ideis ukeT warmoCenisTvis erT-erTma avtorma<br />

maswavlebelTa jgufs e.w. `ideebis CanTa~ - patara SefuTuli saCuqrebis seriad warmodgenili<br />

swavlis principebi gaacno. amiT man xazi gausva imas, Tu raoden TviTkmari, Zvirfasi,<br />

damoukidebeli da mniSvnelovania TiToeuli principi.<br />

Aaqtiuri monawileoba<br />

es principi swavlebis procesSi moswavleTa aqtivobas (kiTxva-pasuxi, diskusiebi) gulisxmobs.<br />

pasiuroba da mxolod mosmena am princips gamoricxavs. yvela moswavlis aqtiuri<br />

monawileoba mxolod fizikur moZraobebs an sxva manipuliaciebs ar gulisxmobs. is SesaZloa<br />

moicavdes werilobiT monawileobas, rodesac yoveli moswavle pasuxobs dasmul kiTxvas; an<br />

verbaluri monawileoba iyos imgvarad organizebuli, rom ramdenime moswavles erTdroulad<br />

SeeZlos saubari (wyvilebSi an jgufebSi sakamaTo sakiTxze SeTanxmebis miRweva).<br />

moswavleTa msgavsi CarTulobis mravali teqnika arsebobs. magaliTad, atomis birTvis<br />

struqturis, atomis raodenobasa da mis masas Soris sxvaobis axsnis Semdeg <strong>maswavlebeli</strong><br />

ambobs: `modiT, atomis raodenobasa da masas Soris gansxvaveba Tqvens megobars auxseniT~. am<br />

principis mcodne maswavleblebi mas nebismier xelsayrel SemTxvevaSi mimarTaven.<br />

emociis xasiaTi<br />

emociis xasiaTi swavlebis xarisxis pirdapirproporciulia. am principis mixedviT swavlis<br />

siRrme da siswrafe swavlis dros aRZruli emociis (dadebiTis Tu uaryofiTis) proporciulia.<br />

Tumca, garkveul zRvramde. erTi mxriv, rac ufro sasiamovnoa swavla, miT ufro<br />

efeqtiania, Tumca raRac momentSi siamovneba upiratesi xdeba da, SeiZleba, swavla Caanacvlos.<br />

sxva sityvebiT, dgeba klebadi ukugebis momenti. moswavleebze gaZlierebuli zrunva<br />

(`individualurad SegamowmebT garkveul dros~) swavlas xels uwyobs, magram garkveul momentamde.<br />

gadaWarbebuli zrunva mRelvarebaSi gadadis, rac abrkolebs da xels uSlis swavlas.<br />

dgeba klebadi ukugebis momenti.<br />

maswavleblebi am princips Semdegnairad iyeneben: cdiloben swavlis gamocdileba ufro<br />

sasiamovno (magram ara hedonisturi) gaxadon da/an gazardon zrunvis done (`am kviraSi gavlil<br />

masalaze testi gveqneba~), magram ar vardebian ukiduresobaSi. ukiduresobis an klebadi<br />

ukugebis wertilis Sesafaseblad wesebs ver moviSveliebT, radgan ukiduresobis gamosavlenad,<br />

damkvirvebels mouwevs maswavleblis mier dadebiTi an uaryofiTi emociebis gamomwvevi<br />

qmedebebis aRnusxva da moswavleTa reaqciebis subieqturi Sefaseba.<br />

225


Tavi 9<br />

`seqtembers 30 dRe aqvs~.<br />

226<br />

mnemonika<br />

am principis mixedviT <strong>maswavlebeli</strong> axali masalis ukeT<br />

dauflebis mizniT moswavleebs Sualeduri instrumentebis (warmosaxva,<br />

anagrama, aliteracia) gamoyenebas sTavazobs. magaliTad:<br />

Desert (udabno) – erTi `S~, martod marto udabnoSi.<br />

Dessert (deserti) – bevris WamiT gasuqdebi.<br />

arsebobs mravali mnemonikuri instrumenti da maTi efeqtianobis Semafasebeli kvleva.<br />

magaliTad, erT-erTi sakmaod efeqtiani instrumentia, e.w. sakvanZo sityvis teqnika, romelic<br />

axali sityvebisa da axali terminebis Sesaswavlad gamoiyeneba. axali terminis Sesaswavlad<br />

moswavleebs iseTi sakvanZo (mmaniSnebeli) sityvis swavlas sTxoven, romelsac msgavsi JReradoba<br />

aqvs (mag.: `purse~ (safule) da `persuade~ (darwmuneba); „he’s a date~ (is Seyvarebulia) da<br />

`hesitate~ (yoymani). Semdeg moswavleebs im naxatis (ubralo monaxazis) Sinaarsis damaxsovrebas<br />

sTxoven, romelic sakvanZo sityvas Seicavs da garkveulwilad ukavSirdeba axal cnebas.<br />

levinma (Levin 1982) da sxvebma axal sityvasTan `persuade~ (darwmuneba) dakavSirebuli naxati<br />

uCvenes. maRaziaSi myofi qali meores safuleze miuTiTebs da ambobs: `oh, marta, Sen unda<br />

iyido es safule (purse)!~ `mgoni damarwmune (persuade) amaSi~, pasuxobs marta. naxatis qvemoT<br />

weria: `persuade (purse) (darwmuneba (safule)): roca vinmes raimes gakeTebaze daiyolieb~.<br />

am naxatebSi erT-erTi personaJis naTqvami sakvanZo sityvas Seicavs, meorisa _ axal termins.<br />

kvlevis Sedegebi am teqnikiT axali sityvebis Seswavlis efeqturobis Sesaxeb Zalze<br />

pozitiuri da erTmniSvnelovania (Levin 1993).<br />

gTavazobT mnemonikuri sakvanZo sityvebis gamoyenebis nimuSebs:<br />

1. gaixseneT axali sityvis msgavsi JReradobis an ritmis mqone sityva. swored is iqneba<br />

sakvanZo (mimaniSnebeli) sityva.<br />

2. SeqmeniT naxati, sadac sakvanZo da axali sityvebi moqmedebaSi an obieqtebad iqneba<br />

mocemuli.<br />

3. furcelze warmoadgineT or personaJs Soris dialogi, sadac erTi sakvanZo, xolo<br />

meore axal sityvas iyenebs.<br />

4. dialogi imdenad daxveweT, rom dialogis konteqstma da naxatma axali sityvis mniSvneloba<br />

axsnas.<br />

MMTanamimdevroba da ukusvla<br />

Cveulebriv, masalis pirveli da bolo nawilebis Seswavla yvelaze advilia, xolo Sua<br />

nawilis – yvelaze rTuli. swavlis xelSewyoba SeiZleba masalis bolo nawilidan dawyebiT an<br />

masalis mcire nawilebad dayofiT. swavlis am principis gamoyeneba dazepirebis, maTematikisa<br />

da marTlweris savarjiSoebSi SeiZleba. maswavlebels SeuZlia masalis Tanamimdevroba daar-<br />

Rvios da jer rTuli nawilis swavla SesTavazos; SesaZlebelia TviT rTuli nawili daiyos<br />

mcire nawilebad da maT meti yuradReba daeTmos; sxvadasxva saSualebiT (muqi Srifti, sxvadasxva<br />

feri, xazgasma) gamokveTos teqstis rTuli erTeulebi. saSualo skolis laTinuri<br />

enis <strong>maswavlebeli</strong> wers:<br />

moswavleebma kviraSi aTi axali laTinuri sityva unda iswavlon. (1) isini<br />

gakveTilis dawyebamde xuTi wuTis ganmavlobaSi umowmeben erTmaneTs sityvebis<br />

codnas. (2) Semdeg damoukideblad swavloben im sityvebs, romelic ar axsovdaT.


swavlis principebi<br />

(3) axal sityvebs Tavisi mniSvnelobebiT rveulSi weren. im sityvebs, romelic<br />

ar axsovdaT siis pirvel da bolo adgilze weren, xolo kargad naswavls – siis<br />

SuaSi. pasuxebs xels afareben da TviTSemowmebis mizniT sityvebs ramdenimejer<br />

imeoreben. am proceduras yoveldRe imeoreben. savarjiSos Sesrulebaze<br />

jamSi 10 wuTi gvexarjeba, am dros me warmatebiT viyeneb gakveTilis dawyebamde<br />

calkeul moswavleebTan sasaubrod.<br />

Tanamimdevrobis am principisa da masalis pirveli da bolo nawilebis mniSvnelobis mixedviT<br />

SesaZlebelia sagakveTilo drois gadanawilebac. gakveTilis (dRis an semestris) dasawyisSi<br />

da bolos ganviTarebuli movlenebi moswavleebs yvelaze advilad amaxsovrdebaT; Sesabamisad,<br />

drois es monakveTebi maqsimalurad sasargeblod unda gamoviyenoT (ix. Tavi 5).<br />

Sedegebis codna<br />

Sedegebi konkretulad da droulad unda vacnoboT. maswavleblebi, romlebic am princips<br />

mimarTaven, moswavleebs savarjiSos dasrulebisTanave sTavazoben detalur ukukavSirs.<br />

principis mixedviT, rac ufro CarTulia moswavle masalaSi, miT optimaluria swori Sedegebis<br />

makoreqtirebeli gavlena da maqsimaluri efeqtis momtania srulyofili da konkretuli<br />

ukukavSiri. (me-12 TavSi `pirovnuli urTierTobis damyareba~ vasabuTebT im azrs, rom<br />

srulyofili ukukavSiri moswavleebis pativiscemis formaa, misi saSualebiT <strong>maswavlebeli</strong><br />

amJRavnebs, ramdenad mniSvnelovania Sesrulebuli davalebis detaluri ganxilva.)<br />

gTavazobT Sedegebis codnis or magaliTs:<br />

samrewvelo revoluciis Sedegad gamowveul socialur cvlilebebTan dakav-<br />

Sirebuli davalebis dasrulebis Semdeg moswavleebma sakuTari pasuxebi swor<br />

pasuxebs Seadares. Tavad Seaswores Secdomebi da ganmartebebisTvis maswavlebels<br />

mimarTes.<br />

moswavleebi sakuTar pasuxebs wignSi mocemul pasuxebs adareben, damoukideblad<br />

asworeben da yovel Secdomas ganmartaven.<br />

moswavleebis mier testirebis Sedegebis codna am princips ar asaxavs. isini yovel<br />

gakveTilze ecnobian sakuTar Sedegebs, amaSi gansakuTrebuli araferia. gansakuTrebuli<br />

(da swavlis xelSemwyobi) konkretuli, srulfasovani da drouli ukukavSiria. Sedegebs kompiuteruli<br />

TamaSic dauyovnebliv gviCvenebs, Tumca ar gvTavazobs Sedegebis gaumjobesebis<br />

gzebs.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> Sedegebis codnis princips maSin iyenebs, Tu davalebis dasrulebisTanave<br />

ukukavSirTan erTad moswavleebs TviTSemowmebis an sul mcire, daSvebuli Secdomis gamosworebis<br />

saSualebebs sTavazobs (Butler and Winne 1995).<br />

ganmtkiceba<br />

qcevis ganmamtkicebeli SeiZleba iyos nebismieri ram, dawyebuli tkbileuliT da jetoniT<br />

(samaxsovro jildo), damTavrebuli maswavlebliseuli aRiarebiT `Tavi ar dagizogavs, ar<br />

danebdi da arss mainc Caswvdi“. aqcenti verbalur ganmtkicebaze gvaqvs gakeTebuli, radgan<br />

miuxedavad imisa, rom am saxis ganmtkicebaze zRva literatura arsebobs da is maswavlebel-<br />

Ta leqsikis tradiciuli nawilia, iSviaTia misi ostaturad gamoyeneba. am mZlavri stimulis<br />

gamoyenebis mravali saSualeba arsebobs. pedagogiuri codnis bazis mixedviT verbaluri ganmtkiceba<br />

zusti, Sesatyvisi da, saWiroebisamebr, uwyveti an wyvetili unda iyos.<br />

227


Tavi 9<br />

zustia verbaluri ganmtkiceba, Tu is zedmiwevniT asaxavs, konkretulad ra Seasrula moswavlem<br />

kargad. sjobs vTqvaT, `dRes ar Cqarobdi da Secdoma TiTqmis ar dagiSvia~, vidre<br />

ubralod aRvniSnoT, `kargi namuSevaria~. moswavle davalebis sizustes mSvidad muSaobas<br />

daukavSirebs da swored is (mSvidi muSaoba) ganmtkicdeba. Tu <strong>maswavlebeli</strong> ambobs, `amocanebis<br />

amoxsna daasrule, aalage Seni nivTebi Cemi Sexsenebis gareSe da daiwye wera. araCveulebrivia!~,<br />

moswavlem icis, ras exeba sityva `araCveulebrivi~.<br />

Sesatyvisi ganmtkiceba mniSvnelovania, radgan mas moswavlis survili ganapirobebs.<br />

mesame piris TandaswrebiT Seqebam moswavle SeiZleba Seacbunos. Tu meeqvseklasel aTlet<br />

moswavles kaligrafias SevuqebT, mas megobrebis dacinvis SiSi Seacbunebs; ukeTesi iqneba Tu<br />

vetyviT, `jon, Sen Cveni erT-erTi saukeTeso moTamaSe xar da vfiqrob, motoruli koordinacia<br />

iseTive kargi gaqvs, rogorc koordinacia mindorze~ (Hunter 1977). Tu davfiqrdebiT,<br />

mivxvdebiT, ratom ver gvaZlevs sasurvel Sedegebs Seqebisa da ganmtkicebis Sesaxeb is kvlevebi,<br />

romlebic mxedvelobaSi iRebs qcevis sixSires da moswavlis miRwevebTan korelacias<br />

eZebs. sasurvel Sedegs mxolod ganmtkicebis Sesatyvisi gamoyenebiT viRebT.<br />

ganmtkicebis mesame mniSvnelovani Taviseburebaa misi reJimi. b. f. skinerma aRmoaCina, rom<br />

operantuli ganpirobebis Sedegad Camoyalibebuli qceva ufro myari da xangrZlivia, Tu mas<br />

gamovlenisTanave ganvamtkicebT. magram am SemTxvevaSi mniSvnelovania ganmtkicebebs Soris<br />

intervalis TandaTanobiT zrda. cxrilSi es grafili daaxloebiT ase aisaxeba:<br />

228<br />

ganmamtkiceblis SeTavazeba 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0<br />

qcevis ganxorcieleba x x x x x x x x x x x x x x x x<br />

qcevis Camosayalibeblad ganmtkicebis wyvetili reJimis gamoyeneba ufro metad qcevis<br />

modifikaciis sistematur gegmas Seesabameba, romelic maswavlebelma SeiZleba xelis awevis<br />

qcevis ganmtkicebis da wamoZaxebis qcevis Sesustebis, an gakveTilze dagvianebis qcevis Sesustebis<br />

da droulad misvlis qcevis ganmtkicebis mizniT gamoiyenos.<br />

miuxedavad imisa, rom mkvlevarebi erTxmad aRiareben Sinagani ganmtkicebis dadebiT<br />

efeqtebs, wlebis ganmavlobaSi mimdinareobs cxare debatebi garegani ganmamtkiceblebis<br />

gamoyenebis Sesaxeb. pol Cansma (Paul Chance 1992) es sakiTxi momavlis WrilSi ganixila da<br />

aRniSna, rom garegani ganmamtkiceblis gamoyeneba araTu misaRebi (ar amcirebs moswavleTa<br />

motivacias ganmamtkiceblis gareSe Seasrulon aqtivoba), aramed aucilebelia. misi azriT,<br />

garegani ganmamtkiceblebia maswavleblis Rimili, Seqeba, milocva, sityvebi `gmadlob~ an<br />

`marTalia~, xelis CamorTmeva, Caxuteba, mxarze xelis dadeba, taSi, warmatebis sertifikatis<br />

gadacema da sxva qcevebi, romlebsac `dadebiTi Sedegi aqvs moswavlis qcevaze~. gareganma<br />

jildom SesaZloa Seamciros qcevaSi (mag., kiTxvaSi) moswavlis CarTvis stimuli, Tu<br />

am ukanasknels mxolod monawileobas movTxovT da ara Sedegs (kargad wakiTxvas). magram Tu<br />

jildo warmatebis proporciulia, anu moswavles kargi saqmianobis an miznebis miRwevisTvis<br />

gadaecema, garkveuli drois Semdeg, jildos gauqmebis Semdegac ki, mas CarTulobaze<br />

uaryofiTi gavlena ar eqneba. udavoa, rom warmatebis proporciul jildos aqtivobisadmi<br />

interesis gaZliereba SeuZlia.<br />

Sinagani jildo moswavlis mier kargad Sesrulebuli saqmianobiT ganpirobebul siamovnebas<br />

gulisxmobs, magaliTad, Tu is imdenad kargad kiTxulobs, rom siamovnebas iRebs kargi<br />

moTxrobis wakiTxviT. `miuxedavad Sinagani jildos mniSvnelobisa, is arasakmarisi pirobaa<br />

efeqtiani swavlisTvis~ (Chance 1992, gv. 206), Tu mxolod mas daveyrdnobiT.<br />

xelmZRvanelobis xarisxi<br />

ra zomiT sWirdebaT moswavleebs xelmZRvaneloba davalebis kargad Sesasruleblad?<br />

axali davalebis Sesrulebisas moswavleebs metad sWirdebaT gzis gakvalva, Tumca Semdgom,


swavlis principebi<br />

saqmianobis dauflebis kvalobaze xelmZRvanelobis `moculoba~ mcirdeba. swavlis es principi<br />

maswavleblis mier sxvadasxva moswavlisTvis sxvadasxva `moculobis~ xelmZRvanelobis<br />

SeTavazebaSi ki ar vlindeba, aramed erTi da imave moswavlis an moswavleTa jgufisTvis<br />

droTa ganmavlobaSi (axali masalis dauflebis siadvilis kvalobaze) gaweuli xelmZRvanelobis<br />

`moculobaSi~. amis SemCneva xanmokle dakvirvebis safuZvelze zogjer rTulia. maswavlebelma<br />

SesaZloa axali unari gaacnos klass da myisierad SesTavazos xelmZRvaneloba am<br />

unaris dauflebaSi. magaliTad, mTeli klasisTvis masalis gacnobis Semdeg imuSaos mxolod<br />

erT jgufTan, xolo danarCenebs (visac maswavleblis daxmareba ar sWirdebaT) daavalos damoukideblad<br />

varjiSi, an auxsnas masala mTel klass da, saWiroebis SemTxvevaSi, individualurad<br />

daexmaros moswavleebs. es ukanaskneli drois TvalsazrisiT ufro efeqtiania, Tu<br />

<strong>maswavlebeli</strong> warmatebiT gaarTmevs Tavs (maswavleblis mier dasaxuli miznis miRweva iseTi<br />

mniSvnelovani araa, rogorc mis mier situaciis jansaRi Sefaseba _ ra masalas sWirdeba<br />

ufro intensiuri an individualuri axsna, raTa moswavlem codnis miznobrivad gamoyeneba<br />

SeZlos).<br />

rTuli davalebebis dayofa ufro martiv nawilebad<br />

am princips maSin vawydebiT, rodesac <strong>maswavlebeli</strong> iseTi masalis axsnas cdilobs, romelic<br />

moswavleebma ver daZlies. davaleba iyofa ufro patara nawilebad da yuradReba maxvildeba<br />

yovel nawilze. magaliTad, Tu moswavleebma amocanis piroba ver gaiges, <strong>maswavlebeli</strong><br />

gamoTvlebis dawyebamde mTavari kiTxvis Camoyalibebas an konceptualizaciis mizniT<br />

amocanis dasuraTebas sTxovs. es principi vlindeba davalebis analizSi da uzrunvelyofs<br />

amocanis daswavlis Tanamimdevrul wina pirobebs.<br />

varjiSi<br />

moswavleebi bevri unda vavarjiSoT axali unaris an operaciis swavlis dawyebisas (xSiri,<br />

drois mokle intervalebSi Catarebuli varjiSi), xolo Semdeg drois intervalebi gavzardoT.<br />

axali informaciis mniSvnelovani erTeulebi unda gavameorebinoT yovel jerze, rom<br />

moswavle masalis konkretuli nawilis daswavlaSi darwmundes. daswavlis Semdeg codnis ganmtkicebisTvis<br />

masalis 2-3-jer gameoreba (Warbswavla) aris saWiro. fizikuri da motoruli<br />

unarebisagan gansxvavebiT, sadac varjiSi daxelovnebis pirobaa (meti ukeTess niSnavs), akademiur<br />

unarebis xangrZlivi varjiSi swrafad aRwevs klebadi ukugebis (mobezrebis) wertils.<br />

tabulebis an cxrilebis Seswavlisas yoveli elementi sxvebisgan damoukidebeli mniSvnelobis<br />

mqone erTeulia. Sesabamisad, yovel jerze, ukve naswavl erTeulTa jgufSi, mxolod<br />

erTi an ori axali erTeulis Setana SeiZleba (Tumca, garkveuli masala, magaliTad aTze<br />

gamravlebis tabula jgufdeba, rogorc erTi mniSvnelobis erTeuli.) moswavleebisTvis iseTi<br />

rTuli saqmianobis swavlebisas, rogoricaa moTxrobis analizi, saWiroa misi nawilebad<br />

dayofa. magaliTad, Tavidan vavalebT garemos aRweras, Semdeg siuJetis aRweras da a.S. musikaluri<br />

nawarmoebis rTuli nawilis swavlebisas, unda moxdes ara erTi gverdis an erTi monakveTis<br />

(simciris gamo mas, SesaZloa, ar hqondes mniSvneloba), aramed melodiis damuSaveba.<br />

praqtikuli samuSaoebi xanmokle (2-5 da ara 20 wuTiani) da xSiri (dReSi da ara kviraSi orjer)<br />

unda iyos. es mniSvnelovnad gansxvavdeba moswavleTa damoukideblad muSaobis CvenTvis<br />

nacnobi ganrigisgan.<br />

Jurnalistikis kursze Tu maswavlebels surs moswavleebi axali ambebis weraSi avarjiSos,<br />

statiis umniSvnelovanesi informaciis amsaxveli pirveli winadadeba an abzaci, mniS-<br />

229


Tavi 9<br />

vnelovani erTeulia. amrigad, mTliani statiis daweramde, moswavleebs swored am pirveli<br />

winadadebis an abzacis dawera unda vaswavloT.<br />

230<br />

miznis dasaxva<br />

am principis mizania, moswavleebs miznis dasaxva vaswavloT. moswavlis CarTva saswavlo<br />

miznebis dasaxvaSi xels uwyobs swavlas. am debulebis siswore kvlevis SedegebiTac dasturdeba<br />

(Schunk and Gaa 1981). miznis dasaxvaSi moswavleTa monawileoba (moswavlis, maswavleblis<br />

an erToblivi ZalebiT) zrdis maTi miRwevis motivacias da TviTSefasebis (TviTregulirebis)<br />

unars.<br />

moswavlis mier miznis dasaxva TavisTavad ar xdeba, Tumca, es ar exeba maRali motivaciis<br />

mqone moswavleebs. maswavlebelma xeli<br />

moswavlis CarTva saswavlo miznebis dasaxvaSi unda Seuwyos am process, Camoawerinos mis-<br />

xels uwyobs swavlas.<br />

aRwevi miznebis an periodulad (axali Temis<br />

an proeqtebis dawyebamde) Sexvdes calkeul<br />

moswavleebs. es SeiZleba sakmaod xanmokle<br />

Sexvedrebi iyos, magram mTavaria, dasaxuli miznebis Camoiweros da mogvianebiT moswavleebs<br />

maTi miRwevis Sefaseba vTxovoT.<br />

moswavlis mier miznis dasaxvas gaumjobesebul Sedegebamde avtomaturad ver mivyavarT.<br />

saWiroa efeqtiani miznebis garkveuli Taviseburebebis gaTvaliswineba; mizani unda iyos<br />

konkretuli, rTuli, magram swrafad misaRwevi.<br />

calkeuli miznebi iseT elementebs Seicavs, romelic SeiZleba gavzomoT, daviTvaloT an<br />

miRwevis kriteriumad miviRoT. `maqsimalurad Sevecdebi~ am SemTxvevaSi ar gamogvadgeba;<br />

xolo `viswavli marTlweris oc urTules wess~ zustad gansazRvravs mas.<br />

rac ufro rTulia mizani, miT met Zalisxmevas gamoiCens moswavle. miznebis dasaxvaSi<br />

xelmZRvanelobisas <strong>maswavlebeli</strong> unda daexmaros moswavleebs, gamijnon advili da ararealisturi<br />

miznebi.<br />

dabolos, moklevadiani miznebi ukeTesia, vidre grZelvadiani. es ar niSnavs, rom grZelvadiani<br />

miznebi aRar davsaxoT, ubralod isini moklevadian gegmebad an qvemiznebad unda<br />

davyoT da moqmedebaTa Sesatyvisi gegma mivusadagoT, rom moswavlem efeqtianad SeZlos maTi<br />

miRweva (`dayavi da ibatone~). swavlis an samuSaos Sesrulebis miznebis warmatebiT miRwevas<br />

specifikuri unar-Cvevebi da gansazRvruli vadebi (ramdenime dRe da ara kvira an Tve) ganapirobebs.<br />

am principis gavrcelebuli da araswori interpretacia aseTia, moswavle Tavad irCevs, ra<br />

iswavlos (anu Sinaarss), rac, sinamdvileSi, ar xdeba. xSirad (da, rogorc wesi, ufro produqtiulad)<br />

isini vadebTan, raodenobasa da xarisxTan dakavSirebul miznebs saxaven. vadebTan<br />

dakavSirebuli miznis magaliTia, roca moswavle konkretuli raodenobis davalebis Sesrulebis<br />

konkretul vadas gansazRvravs:<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: glen, Seni azriT, am davalebebis ra nawils Seasruleb momdevno<br />

naxevar saaTSi?<br />

gleni: vfiqrob, mTel gverds.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: marTla? marTla fiqrob, rom daZlev am raodenobas?<br />

gleni: diax.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: kargi. maCvene, roca daasruleb.


gTavazobT raodenobis miznis magaliTs:<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: brenda, ramden wyaros gamoiyeneb kvlevisTvis?<br />

brenda: daaxloebiT eqvss.<br />

swavlis principebi<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: kargi. Tu Sen fiqrob, rom sakmarisia, furcelze Camomiwere.<br />

kvlevis Sesrulebis tempi gansazRvruli ar aris, moswavlem mxolod naSromis dasrulebis<br />

vada icis. brenda TviTon sazRvravs samuSaos moculobas. amgvaradve SeiZleba davusaxoT<br />

mizani klasgareSe sakiTxavi wignebis raodenobis, damatebiT savarjiSoebis an saswavli masalis<br />

mimarTac.<br />

xarisxTan dakavSirebuli miznebi gansakuTrebiT sainteresoa, radgan am SemTxvevaSi moswavleebi<br />

Sesasrulebeli samuSaos xarisxs gansazRvraven. isini TviTon iReben gadawyvetilebas<br />

imis Sesaxeb, samuSaos ra aspeqtze sWirdebaT yuradRebis gamaxvileba da meti muSaoba.<br />

maswavlebelma maT SeiZleba am aspeqtebis axsnac (maT Soris, werilobiTic) daavalos:<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: jim, ra mizani gaqvs xarisxis TvalsazrisiT am naSromze muSaobisas?<br />

jimi: marTlwerisa da punqtuaciis gaumjobesebaze varjiSs vapireb.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: Sen, Tara?<br />

Tara: Cemi mizania, naklebad gamoviyeno gacveTili sityvebi.<br />

miznebis dasaxvasTan erTad maswavleblebi moswavleebs davalebebsac aZleven. isini<br />

moswavleebs vadebTan, xarisxTan da raodenobasTan dakavSirebuli pirovnuli pasuxismgeblobebis<br />

Camoyalibebas uwyoben xels. zogjer SesaZloa moswavles saswavlo Sinaarsis ar-<br />

Cevis saaSualebac mivceT. magaliTad, `minda, rac SeiZleba meti viswavlo bayayebze~, ambobs<br />

fredi. saswavlo gegma da gakveTilebis cxrili freds xels uwyobs dasaxuli miznis ganxorcielebaSi<br />

(miT ufro, Tu maswavleblis mizani moswavleSi cnobismoyvareobis grZnobis<br />

stimulireba da xelSewyobaa). SesaZloa, aseve sasargeblo iyos moswavleebis mier xarisxTan<br />

dakavSirebuli miznebis dasaxvac, rasac Sedegad maTi TviTSefasebaSi CarTva da dasaxuli<br />

miznisken savali gzis gansazRvra mohyveba.<br />

gamocdileba gviCvenebs, rom swavlis es principi, erTi SexedviT Zalze martivi, iSviaTad<br />

gamoiyeneba swavlebaSi. Tu am principis gamoyenebas mcire drosa da energias davuTmobT, davinaxavT<br />

rogor gaumjobesdeba moswavleTa saqmianoba, TviTregulaciisa da TviTSefasebis<br />

unari.<br />

konkretuli-naxevradabstraqtuli-abstraqtuli progresia<br />

am principis mixedviT <strong>maswavlebeli</strong> pirvel etapze axali masalis asaxsnelad konkretul<br />

an manipulirebad masalas iyenebs, Semdeg imave masalas grafikulad asaxavs, xolo bolo<br />

etapze asaxsnelad wminda abstraqtul saSualebebs mimarTavs. msgavsi Tanamimdevroba nayofieria<br />

ara mxolod im moswavleebisTvis. romlebic piaJiseul konkretuli operaciebis<br />

safexurze arian, aramed zrdasrulebisTvisac. konkretul masalaze muSaoba warmosaxvasa<br />

da gamocdilebas aviTarebs, rac mogvianebiT masTan asocirebul abstraqtul elementebs<br />

ukavSirdeba da erTiandeba. saWiro ar aris adamianma yvelaferi sakuTari gamocdilebiT<br />

iswavlos (cofian ZaRlTan urTierTobis safrTxeSi dasarwmuneblad, aucilebelia ar aris<br />

man gvikbinos), Tumca gamocdileba codnas amyarebs. 1975 wels heronma (Herron) Seiswavla<br />

modelebis gamoyeneba qimiis swavlebisas da aCvena ramdenad nayofieria konkretuli masalebis<br />

gamoyeneba qimiis kursSi koncefciebis swavlebisas.<br />

231


Tavi 9<br />

232<br />

modelireba<br />

swavla SesaZlebelia ganmtkicdes axali unar-Cvevebisa da operaciebis modelirebiT da<br />

maTi dacviT swavlis adreul safexurebze. orniSna ricxvebis gamravlebis (moxsenebis formatis,<br />

an nebismieri sxva davalebis, romelsac procedurebi da nabijebi sWirdeba) swavlebis<br />

Semdeg <strong>maswavlebeli</strong> dafaze models wers, romliTac moswavleebi damoukideblad varjiSisas<br />

ixelmZRvaneleben.<br />

konceptualuri modelebi, romlebic vizualurad asaxavs koncefcias moswavleebs koncefciis<br />

gaxsenebas da naswavlidan eqstrapolirebas uadvilebs (Mayer 1989). perkinisi da<br />

uingeri (Perkins and Unger 1989) aRniSnaven, rom konceptualur models oTxi Tavisebureba<br />

aqvT: is analogiaa, konstruirebulia, gaSiSvlebulia da konkretuli.<br />

1. analogebi. modeli warmoadgens realuri fenomenis garkveul analogs (White and<br />

Horwitz 1987).<br />

2. konstruirebulia. iqmneba myisieri miznisTvis.<br />

3. gaSiSvlebulia. mniSvnelovani Taviseburebebis xazgasasmelad ugulebelyofilia<br />

garegani uwesrigoba.<br />

4. konkretuli. Sesaswavli fenomeni dayvanilia konkretul magaliTamde da vizualur<br />

xatamde.<br />

Tqvi – gaakeTe<br />

aRqmis rac ufro met meTods (danaxva, mosmena, moZraoba, Sexeba) viyenebT, miT ukeT swavloben<br />

moswavleebi. aRqmis arxebis speqtris gazrdaze zrunvisas gansakuTrebuli yuradReba<br />

moswavleTa mier naswavli masalis demonstrirebas da am mis praqtikul gamoyenebas unda mieqces.<br />

es principi, romlis saxelwodebaa „Tqvi–Seasrule“ – gviCvenebs, ra Sedegs SeiZleba<br />

miaRwion moswavleebma, rodesac naswavlis gamosaxatavad es ori arxia CarTuli.<br />

ra viciT informaciis aRqmis sxvadasxva arxebis SedarebiTi upiratesobis Sesaxeb? rogor<br />

amaxsovrdebaT moswavleebs masala, Tu informaciis aRqmis mxolod erT xerxs (mxolod<br />

wakiTxvas, mosmenas an danaxvas) SevTavazebT? ra Sedegi gveqmena, Tu dainaxaven da moismenen<br />

kidec informacias? ra moxdeba, Tu jer waikiTxaven informacias, Semdeg ki sxvas gauziareben<br />

(waikiTxe – Tqvi)? naswavlis damaxsovrebis ra maCvenebeli gveqneba, Tu moswavleebi jer<br />

informacias waikiTxaven, Semdeg sxvebs gauziareben da bolos praqtikulad gamoiyeneben? 9.1<br />

sqemaze Sejamebulia aRqmis sxvadasxva meTodebis SedarebiTi efeqtianoba.<br />

erTi SexedviT, naswavlis damaxsovrebis yvelaze maRal maCvenebels wakiTxvisa da gaziarebis<br />

erToblioba gvaZlevs. SesaZloa igive maCvenebeli gvqondes danaxva–gaziarebis da<br />

mosmena–gaziarebis SemTxvevebSic, magram ar gvaqvs Sesabamisi kvlevebis Sedegebi. swavlis<br />

efeqtianobas kvlevebi mosmena–dawerisa da wakiTxva–daweris SemTxvevebSic adasturebs<br />

(Pradl and Mayher 1985; Fulwiler 1987; Connolly and Vilardi 1989).<br />

moswavlis mier naswavlis gadmocema sakuTari sityvebiT verbalurad Tu werilobiT<br />

rTuli kognituri aqtia; is moiTxovs mexsierebaSi Ziebas, mosazrebebis organizebas da mniSvnelobis<br />

sakuTari sityvebiT gadmocemis mizniT metyvelebis gamoyenebas. logikuria, rom<br />

kognituri aqtebis es rTuli nakrebi neironebis qsels qmnis da kvals tovebs mexsierebaSi.


kiTxva, Tqma, gakeTeba<br />

90%<br />

kiTxva, Tqma<br />

(gaziareba)<br />

70%<br />

mosmena da<br />

danaxva<br />

50%<br />

danaxva<br />

30%<br />

mosmena<br />

20%<br />

swavlis principebi<br />

kiTxva<br />

sqema 9.1: aRqmis sxvadasxva meTodebis SedarebiTi efeqtianobis Sejameba<br />

es cxrili mravali calkeuli kvlevis naerTia.<br />

10%<br />

233


Tavi 9<br />

swavlasa da swavlebaze mravalgvari gavlena SeiZleba. yvelaze mniSvnelovania moswavleebs<br />

vTxovoT naswavlis Sejameba damoukideblad an wyvilebSi. am principis mixedviT <strong>maswavlebeli</strong><br />

maT gavlili masalis mniSvnelovani aspeqtebis Sejamebas avalebs. droTa ganmavlobaSi<br />

klasSi aseTi Sejamebis praqtika damkvidrdeba.<br />

principis meore nawili `gaakeTe~ gulisxmobs moswavleTa mier naswavli masalis, SeZlebisdagvarad,<br />

mokle droSi praqtikul gamoyenebas.<br />

am principis kvlevebTan dakavSirebuli SeniSvna aseTia: 9.1 sqemaze asaxuli cifrebi sistematurad<br />

Cndeba popularul statiebSi (Boardroom Report 1989), samuSao Sexvedrebis masalebSi<br />

(Betty Wagner at A.S.C.D. 1990) da literaturaSi (National Training Labs, Bethel Maine undated; Edgar<br />

Dale’s `Cone of Learning`, University of Oohio). ToTxmetwliani Seswavlis Semdeg aRmovaCineT,<br />

rom sinamdvileSi ar arsebobs kvleva, romelmac 9.1 sqemaze asaxuli aRqmis arxebis SedarebiT<br />

efeqtianobas adasturebs. (wlebis ganmavlobaSi sxvadasxva wyaroebidan gvesmoda 1950-iani<br />

wlebis miwuruls miTiuri `mobil navTob-kompaniis kvlevis~ Sesaxeb, Tumca Sesabamisi damadasturebeli<br />

dokumentebi dRemde ar Cans.)<br />

kvlevis safuZvelze Seadares aRqmis arxebis SedarebiTi efeqtianoba, aseve arsebobs<br />

literatura moswavleTa mier naswavli masalis verbalizaciis sikeTis Sesaxeb (Pauk 1974;<br />

Webb 1982; Morrow 1985; King 1990). makenzisa da vaiTis (MacKenzie and White 1982) mier Catarebuli<br />

kvleva 9.1 sqemaze mocemul yvela aspeqts moicavs. me-8-9 klaselebis mier geografiuli<br />

faqtebis swavlisa da damaxsovrebis kvlevisas, maT moswavleebi sam jgufad dahyves da sxvadasxva<br />

pirobebSi Caayenes. isini sanapiros geografiuli Taviseburebebis Sesaxeb codnasa<br />

da unar-Cvevebs unda dauflebodnen, maT Soris, landSaftsa da floras. samive jgufs guldasmiT<br />

Sedgenili ocdaTxuTmetgverdiani da ocdaCvidmeti kiTxvisgan Semdgari saswavlo<br />

programa gadaeca (kiTxva). programas 60 fotografia erTvoda 35-mm-ian slaidebze (danaxva).<br />

`programis sxva Taviseburebebi moicavda: saqmianobis mosalodnel Sedegebs, damuSavebul<br />

magaliTebsa da testebs, axali monacemebis damuSavebaze varjiSs, mastimulirebel miniSnebebs<br />

saTanado informaciis da unarebis gasaxseneblad, praqtikul samuSaoebs, miRebuli<br />

codnis rukaze gadatanas, diagramebsa da slaidebs~.<br />

pirvelma da meore jgufma zemoaRwerili masala srulyofilad miiRo, magram meore<br />

jgufi suraTebze aRbeWdili sanapiros, napirTan arsebuli kldeebis da mangros xeebis ori<br />

dablobis sanaxavad (saklaso oTaxSi saswavlo programiT miRebuli codnis gasamyareblad)<br />

eqskursiaze waiyvanes. maswavleblis xelmZRvanelobiTa da axsna-ganmartebebiT maT yvela<br />

saintereso adgili moinaxules. Sesvenebebis dros moswavleebs kiTxvebze pasuxis gacemas<br />

avalebdnen. amrigad, meore jgufs pirvelisagan gansxvavebiT, sakuTar gamocdilebaze damyarebuli<br />

naxvisa da mosmenis da informaciis Sesaxeb kiTxvebze pasuxis gacemis meti Sesa-<br />

Zlebloba mieca.<br />

mesame jgufsac eqskursia mouwyes, magram mniSvnelovani damatebebiT. `yoveli adgilis<br />

monaxulebisas moswavleebs samuSao furclebs, adgilis rukasa da zRvis miqceva-moqcevis<br />

grafiks urigebdnen. <strong>maswavlebeli</strong> meTvalyureobas uwevda moswavleebis mier, individualurad<br />

da jgufebSi, davalebebis Sesrulebas. jgufSi xSirad awyobdnen ganxilvebs (Tqmagaziareba).<br />

moswavleebs gamudmebiT sTxovdnen davalebebis Sesrulebas (keTeba): dakvirveba,<br />

monaxazis gakeTeba, Cawera, kiTxvebze pasuxis gacema. Catarda ramdenime uCveulo RonisZieba,<br />

magaliTad, mangros sanapiros talaxSi siaruli, foTlebis marilianobis Semowmeba, kldeze<br />

cocva. amrigad, meore da mesame jgufis moswavleebma msgavsi adgilebi moinaxules da saa-<br />

Tebis erTnairi raodenoba gaatares, magram erTi mniSvnelovani sxvaobiT, meore jgufis Teoriuli<br />

codnis gaRrmaveba gacilebiT intensiurad xdeboda, vidre praqtikulis~.<br />

eqsperimentma gasaocari Sedegebi gviCvena. miRwevis Tavdapirvel testebSi meore da mesame<br />

jgufis moswavleebma pirvel jgufTan SedarebiT mniSvnelovani upiratesoba hqondaT,<br />

234


swavlis principebi<br />

magram meore da mesame jgufis moswavleebis maCveneblebi TiTqmis erTnairi iyo. 12 kviris<br />

Semdeg Catarebulma testma, romlis mizani naswavli masalis damaxsovrebis gamovlena iyo,<br />

Semdegi Sedegebi mogvca: pirveli jgufis maCvenebeli Tavdapirveli testirebis maCveneblebTan<br />

mimarTebiT 51% iyo, meoris – 58%, xolo mesame jgufis – 90%. amrigad, `Tqma~-sTan<br />

erTad `keTebiT~ masalis daswavlam xangrZlivobis TvalsazrisiT mniSvnelovani sxvaoba<br />

mogvca.<br />

gameoreba<br />

adamiani advilad iviwyebs nebismier informacias an unar-Cvevas, romelsac aqtiurad ar<br />

iyenebs. axali masala yovelTvis unda moicavdes gavlilis gameorebas da varjiSs. axali unar-Cvevebis<br />

dauflebasTan erTad izrdeba naswavlis gameorebis SesaZleblobac da droTa<br />

ganmavlobaSi praqtikuli savarjiSoebi sul ufro meti naswavli unar-Cvevebis gamoyenebas<br />

iTxovs moswavlisagan.<br />

zogierTi unar-Cvevis dauflebis Tanamimdevroba avtomaturad, maswavleblis Carevis<br />

gareSe, aerTianebs Zvel da axal unar-Cvevebs. amis magaliTia moxsenebis dawera. moswavleTa<br />

mier punqtuaciisa da gramatikis axali wesebis gavarjiSeba nebismieri weriTi davalebis Sesrulebisas<br />

avtomaturad xdeba. metyvelebis rTuli formebis dauflebisa da sakuTari azris<br />

ukeT Camoyalibebis kvalobaze moswavle avtomaturad iyenebs am axal unar-Cvevebs weris<br />

drosac. magram arsebobs unar-Cvevebi, romelTa daufleba aqtivobaTa gaazrebul dagegmvas<br />

moiTxovs.<br />

cxrilebisa da tabulebis Seswavlisas yoveli axali cxrili Tu tabula naswavlis Ziri-<br />

Tad aspeqtebs unda moicavdes. garda amisa, gavlili masalis srulyofili gameorebisTvis<br />

savarjiSoTa e.w. „Sualeduri“ nakrebi unda arsebobdes. magaliTad, samxreT amerikis erTerTi<br />

qveynis geografiis Seswavlis Semdeg, geografiasTan dakavSirebuli sakiTxvebi amave<br />

qveynis politikuri, ekonomikuri da saarCevno sistemebis Seswavlis konteqstSi mudmivad<br />

unda gavameorebinoT. am principis darRveva Sedegad is mohyveba, rom moswavleebi Tanamimdevrulad<br />

Seiswavlian samxreT amerikis yvela qveynis geografiul Taviseburebebs, Semdeg<br />

am qveynebis politikuri sistemebis Seswavlas miubrundebian, Semdeg kulturuli Taviseburebebis<br />

Seswavlas da a.S.<br />

dasasruli daskvnis gareSe<br />

ganvixiloT maswavleblis aseTi gancxadebis gavlena: `moifiqreT am dilemis gadaWris sami<br />

varianti da moemzadeT maT gasaziareblad~ (Russell 1980). zogjer moswavleTaTvis aseTi davalebis<br />

micema, romelze fiqric maT mosvenebas daukargavs ufro Sedegiania, vidre gakveTilis<br />

dasruleba mzamzareuli, amomwuravi pasuxiT.<br />

moswavlis Tavisuflebisa da azrovnebis waxaliseba missave<br />

pasuxebze reaqciiT<br />

art kostam (Art Costa 1985) aRniSna, rom maswavleblis reaqcia moswavlis pasuxze ufro<br />

mniSvnelovania, vidre TviT dasmuli SekiTxva. moswavlis nebismier pasuxs maswavleblis mxridan<br />

reaqcia mohyveba. im SemTxvevaSic ki, rodesac moswvles ar aqvs pasuxi an nela fiqrobs<br />

<strong>maswavlebeli</strong> reagirebs _ miniSnebas sTavazobs, sxva moswavles ekiTxeba an exmareba. maswav-<br />

235


Tavi 9<br />

leblis reaqciebi, romlebic dRis ganmavlobaSi mravaljer meordeba, gakveTilis klimats<br />

gansazRvravs. swored maswavleblis reaqcia SeiZleba gaxdes moswavlis siTamamis (gaxsnilobis)<br />

da azrovnebis stimuli an, piriqiT, Seaferxos azrovneba da riskis gawevis survili.<br />

moswavlis pasuxebze reaqciiT <strong>maswavlebeli</strong> mas molodinTan dakavSirebul sam mniSvnelovan<br />

Setyobinebas `ugzavnis~:<br />

¤ `es mniSvnelovania~.<br />

¤ `Sen SegiZlia amis gakeTeba~.<br />

¤ `xelis Caqnevis saSualebas ar mogcem~.<br />

maswavleblis molodinebTan dakavSirebuli repertuaris ganxilvas `molodinebis~ Sesaxeb<br />

TavSi SemogTavazebT.<br />

236


s w a v l i s p r i n c i p e b i - S e j a m e b a<br />

am TavSi `Zalauflebis ocdaoTxi patara nakrebi~ ganvixileT _ is meTodebi,<br />

romlis gamoyeneba maswavlebels swavlis donisa da saqmianobis xarisxis gasaum-<br />

jobeseblad SeuZlia. qvemoT mocemulia am principebis mokle aRwera.<br />

1. garemoSi gamoyeneba: axali qcevis garemoSi gamoyeneba.<br />

2. mniSvneloba: moswavleTa pirad gamocdilebasTan dakavSireba.<br />

3. transferis swavleba: codnis (unar-Cvevis) abstraqtuli akademiuri konteqstidan<br />

TandaTan daSorebis mizniT aqtivobaTa Tanamimdevrobis dagegmva.<br />

4. kritikuli Taviseburebebis gamoyofa: Taviseburebebis xazgasma da saxeldeba.<br />

5. konkretuli _ naxevrad abstraqtuli _ abstraqtuli progresia: Tanamimdevrobis<br />

dacva axali masalis axsnisas.<br />

6. modelireba: etapobrivi produqtebis, procedurebisa da procesebis Se-<br />

Tavazeba moswavleTaTvis.<br />

7. garemos msgavseba: aqtivoba, romelic mosalodnel siaxleSi moswavleTa<br />

CarTvas uwyobs xels.<br />

8. aqtiuri monawileoba: waxaliseba Tanxmobis, partniorTan gadamowmebis,<br />

miniSnebebisa da sxvaTa saSualebiT.<br />

9. sicxade: savarjiSoTa formatis cvla.<br />

10.emociebis xasiaTi: zomieri xalisi da nerviuloba; zrunvis zrda.<br />

11.dasasruli daskvnis gareSe: garkveuli drois Semdeg gadaxedva, gafiltvra.<br />

12.rTuli davalebebis dayofa martiv nawilebad: ufro martiv, patara<br />

nawilebad dayofa; rTuli aspeqtebis gamoyofa da varjiSi; xSiri varjiSi da<br />

axali sakiTxebis gameoreba.<br />

13.xelmZRvanelobis xarisxi: xelmZRvanelobis maRali xarisxis axal masalaze<br />

muSaobisas da dauflebis kvalobaze misi Semcireba.<br />

14.monaTesave damabnevlebi: monaTesave damabnevlebis gacnobamde swavlis Sesatyvisi<br />

xarisxiT warmarTva.<br />

15.Tqvi-gaakeTe: aRqmis yvela arxis gamoyeneba, magram Tqmisa (gaziarebis) da<br />

Sesrulebis gansakuTrebuli xazgasma.<br />

16.mnemoteqnika: mexsierebis damxmare instrumentebi (sakvanZo sityvebi, Tanamimdevruli<br />

warmosaxva, melodiebi, da a.S.)<br />

17.Tanamimdevroba da ukusvla: masalis dasawyisi da bolo nawili yvelaze advilia;<br />

urTulesia Sua nawilis momdevno nawili.<br />

18.varjiSi: dasawyisSi uxvi, Semdeg ganawilebuli; mniSvnelovani umciresi er-<br />

Teulebi; mokle varjiSi; Warbi swavla.<br />

19.kontaqti: wyvilTan asocirebuli swavlisas ar misceT Secdomis gameorebis<br />

saSualeba.<br />

20. gameoreba: gavlili masalis ZiriTadi aspeqtebis perioduli asaxva da gameoreba<br />

savarjiSoebSi.<br />

21.Sedegebis codna: myisierad, monitoringis meSveobiT.<br />

22.ganmtkiceba: zusti, uwyveti da wyvetili.<br />

s w a v l i s p r i n c i p e b i<br />

237<br />

S e j a m e b a


238<br />

23.miznis dasaxva: moswavleTa mier konkretuli, saintereso, moklevadiani miznebis<br />

dasaxva.<br />

24.moswavlis Tavisuflebisa da azrovnebis waxaliseba: SesTavazeT iseTi<br />

kiTxvebi, romelze pasuxis gacema SesaZlebelia advilad, swrafad da daakisreT<br />

pasuxismgebloba.


s w a v l i s p r i n c i p e b i s a v a r j i S o<br />

qvemoT aRwerili epizodis wakiTxvis Semdeg:<br />

1. gansazRvreT maswavleblis mniSvnelovani qmedeba. rogor SeiZleba<br />

Seuwyos man xeli efeqtian swavlas?<br />

2. mindorze miuTiTeT gamoyenebuli swavlis principis saxelwodeba.<br />

gaiTvaliswineT, TiToeuli epizodi SesaZloa erTze meti principis amsaxveli<br />

iyos, magram mxolod erTia ZiriTadi.<br />

1. marTlweris yoveli testi moicavs kviris manZilze naswavl sityvebs, sam sityvas<br />

gasuli kviridan da wina kvirebis ganmavlobaSi yvelaze xSirad gamotovebul<br />

or sityvas.<br />

2. <strong>maswavlebeli</strong> membranabis gamtarobis ilustrirebisTvis sxvadasxva zomis<br />

burTebs rZis liTonis kolofebs Soris agorebs, `Cven amas naxevradgamtars<br />

vuwodebdiT, radgan, rogorc xedavT [burTulas ubiZgebs da agorebs], marmarilos<br />

burTula, bardisagan gansxvavebiT, Znelad migoravs“. mogvianebiT moswavleebi<br />

Catarebuli eqsperimentebis safuZvelze membranis gamtarianobis<br />

sailustraciod diagramebs daxazaven. masalis gameorebis dros da Semdeg, Sualedur<br />

testebSi, mowavleebs gamtarianobis, naxevradgamtarianobis da gaumtarobis<br />

mniSvnelobebis axsna daevalebaT.<br />

3. espanuris maswavlebelma moswavleebs eubneba: `saRamos, 16 axali sityvis swavlisas,<br />

isini or jgufad dahyaviT. sityvebi or baraTze CamowereT. baraTis<br />

meore mxares sityvebis mniSvnelobebi miuwereT. TqvenTvis yvelaze rTuli sityvebi<br />

siis Tavsa da boloSi dawereT, xolo advili – SuaSi~.<br />

4. maswavlebels surda me-11-klaselebs gaegoT gansxvaveba mikerZoebasa da diskriminacias<br />

Soris da aexsnaT es terminebi. am mizniT man sityva `mikerZoebis~<br />

mniSvneloba dafaze dawera: `socialuri mikerZoeba aris mtruli grZnoba<br />

adamianis an adamianebis mimarT, maTi konkretuli jgufis wevrobis gamo~. man<br />

gaxaza sityvebi: grZnoba, wevri da konkretuli jgufi. Semdeg man diskriminaciis<br />

mniSvneloba dawera: `adamianis an adamianebis mimarT privilegirebuli<br />

damokidebuleba konkretuli jgufis wevrobis gamo~. man gaxaza sityvebi: damokidebuleba,<br />

wevri, da konkretuli jgufi. maswavlebelma xazi gausva terminebis<br />

ganmasxvavebel Taviseburebas `grZnoba~ da `damokidebuleba~. Semdeg<br />

moswavleTa Semowmebisas ikiTxa, ra gansxvaveba iyo adamianisadmi antipatiasa<br />

da misdami mikerZoebul damokidebulebas Soris. erTi moswavlis azriT, mniSvnelovani<br />

aRmoCnda efuZneboda Tu ara antipatias misi konkretuli jgufis<br />

wevroba. Semdeg, maswavlebelma moswavleebs mikerZoebuli damokidebulebis<br />

magaliTis motana sTxova. `magaliTad, roca zrdasruls ar moswons bavSvi asakis<br />

(Tineijerobis) gamo~, upasuxa erT-erTma moswavlem. `aris Tu ara es mikerZoebuli<br />

damokidebuleba? ratom?~ hkiTxa maswavlebelma klass.<br />

5. mesame klasis fizkulturis gakveTilis dasawyisSi maswavlebelma moswavleebs<br />

sTxova wina gakveTilze miRweul warmatebebze esaubraT (mag.: aTjer<br />

an metjer axtoma) da damoukideblad gadaewyvitaT, ra mimarTulebiT sWirdebodaT<br />

varjiSi (mag.: ufro metjer axtoma uSecdomod; saxtunaoze xtoma; ori<br />

moswavlis erTdrouli xtunva). is periodulad midioda TiToeul bavSvTan,<br />

adgenda, ris gakeTebas cdilobda da, saWiroebis SemTxvevaSi, exmareboda mas.<br />

6. imave gakveTilze maswavlebelma moswavleebi jgufebad dahyo da mTeli<br />

gakveTilis ganmavlobaSi maT CarTulobas amowmebda; magaliTad, ori bavSvi<br />

s w a v l i s p r i n c i p e b i<br />

239<br />

s a v a r j i S o


240<br />

atrialebda saxtunaos, erTi (an ori) xtunaobda, erTi iTvlida. Semdeg bavSvebi<br />

erTmaneTs enacvlebodnen.<br />

7. imave gakveTilze maswavlebelma ganacxada, rom xtunvis gakveTilebamde<br />

bavSvebis umravlesobam cudad an sul ar icoda. amitom man gadawyvita, Sedegebis<br />

gaumjobesebisTvis saxtunaoze varjiSisTvis ramdenime gakveTili daeTmo.<br />

momdevno gakveTilebze ramdenime bavSvi aTjer an metjer xtunavda, xolo<br />

umravlesoba TokiT sxvadasxva varjiSs eufleboda (mag.: ori Toks atrialebda<br />

erTi xtunavda; erTdroulad ori bavSvi xtunavda).<br />

8. imave gakveTilis dasawyisSi maswavlebelma daaxloebiT 4 wuTi dauTmo moswavles,<br />

romelic sirTules waawyda. axsnisas maswavlebelma warmatebis misaRwevad<br />

saWiro is niuansebi gamoyo, romlisTvisac moswavles yuradReba unda<br />

mieqcia (Tvali adevne saxtunaos; daiwye xtunva, roca saxtunao gadadis Sens<br />

Tavze; gaCerdi saxtunaos SuaSi; ixtunave ritmSi). man moswavles konkretuli<br />

ukukavSiric SesTavaza da sTxova, gaemxila, Tu ris damaxsovrebas cdilobda.<br />

roca moswavlem uSecdomod aTjer gadaxtoma SeZlo, maswavleblma yuradReba<br />

sxva bavSvebze gadaitana. Tumca, gakveTilis ganmavlobaSi moswavles ramdenjerme<br />

daubrunda da saWiro daxmareba SesTavaza (mag.: gamoarTva saxtunao im<br />

moswavles, romelic trialisas ritms ver inarCunebda da Tavad daiwyo Tokis<br />

triali; moswavlis yuradReba gaamaxvila mis mier arCeul adgilze).<br />

9. maswavlebelma gakveTilis dawyebisTanave ikiTxa, vis SeeZlo moTxrobis axsna:<br />

`es rTuli moTxrobaa. vis SeuZlia Tavisze umcros moswavles auxsnas, ratom<br />

dawera avtorma es moTxroba?~ im xuT Tu eqvs moswavles, romelmac xeli aswia,<br />

maswavlebelma mizezebis dafaze Camowera sTxova. danarCenebs dawyvileba<br />

da dafaze dawerili pasuxebidan saukeTesos SerCeva daavala da dasZina, rom<br />

sakuTari arCevanis dasacavad dafasTanac gamoiZaxebda.<br />

10. maswavlebelma dauyvira moswavles, romelmac wigni daagdo (mTeli es epizodi<br />

dadgmuli iyo). moswavleebi maswavleblis gadaWarbebulma reaqciam ganacvifra.<br />

maswavlebelma gaiRima da ikiTxa : `yvelani aRelvebuli CanxarT. ratom?~<br />

moswavleebma mizezebi daasaxeles. ZiriTadi mizezi maswavleblis mier moTminebis<br />

dakargva iyo, romelic manamde ar enaxaT. Semdeg, maswavlebelma paraleli<br />

moTxrobis im personaJTan gaavlo, romelic moulodnelad da uCveulod<br />

iwyebs moqmedebas.<br />

11. mizani qronologiasa da istorias Soris gansxvavebis gagebaa. pirvel dRes<br />

moswavleebs sakuTari aqtivobebis drois skalis warmoebas sTxoven. meore<br />

dRes pirveli dRis istoriis daweras da, SeZlebisdagvarad, mizez-Sedegobrivi<br />

kavSiris Cvenebas.<br />

12. bavSvma `quite~ (sakmaod) waikiTxa, rogorc `quit~ (Sewyveta). `swori iqneboda<br />

rom ara `e~ sityvis bolos, uTxra maswavlebelma. `rogor unda wavikiTxoT<br />

xmovani sityvis SuaSi, roca sityva `e~-iT bolovdeba? sworia. e.i. ra sityvaa<br />

es?~<br />

13. erTmaneTis swavlebisas moswavleebs qimiuri elementebis periodul sistemaSi<br />

erTdroulad, baraTebis saxiT, erTi an ori axali simbolo SemoaqvT.<br />

procesi ase mimdinareobs: `es axali simboloa~. `Fe~ aris rkina. gaimeore~. [`Fe~<br />

rkina”.] `sworia. axla miTxari ras niSnavs `Fe~? maT partniors gamocnobis sa-<br />

Sualeba ar unda miscen, radgan karnaxis SemTxvevaSi araswori pasuxis gacemis<br />

albaToba Zalzed didia. maswavlebels ar surs, rom moswavleebma mcdari asociaciebi<br />

daimaxsovron. is akontrolebs moswavleebis mier rTuli elementebis<br />

xSir gameorebas.


14. sabavSvo baRis <strong>maswavlebeli</strong> calkeul ricxvebsa da asoebs qaRaldis did<br />

furclebze xatavs. is ricxvis an aso-bgeris pirvel nawils alisferi fanqriT,<br />

xolo meore nawils mwvane fanqriT xatavs. baret-lortonis (Baretta-Lorton 1976)<br />

azriT, `es xels uwyobs Secdomebis aRmofxvras. es meTodi zustad miuTiTebs<br />

bavSvebs, rogor da ra mimarTulebiT unda moxdes ama Tu im asosa Tu ricxvis<br />

moxazva~. maswavleblis mier daxatul asoebsa da ricxvebs Tanamimdevrulad<br />

hkideben oTaxSi, raTa bavSvebs mTeli wlis manZilze maTze dakvirvebis saSualeba<br />

hqondeT.<br />

15. miuxedavad axsnisa, moswavleebs isev uZneldebaT mravalniSna ricxvebis kiTxva<br />

da wera. maT erevaT ricxvis dasaxeleba da aTeulebis, aseulebis da aTaseulebis<br />

aTvlas marcxnidan iwyeben. imisTvis, rom moswavleebs sworad daewyoT<br />

aTvla marjvnidan da yuradReba mieqciaT mZimisTvisac maswavlebelma<br />

magaliTebi Semdegi saxiT SesTavaza dafaze: _ _ _, _ _ _.<br />

biliardebi<br />

aseul milionebi<br />

aTeul milionebi<br />

miliardebi<br />

aseul aTasebi<br />

aTeul aTasebi<br />

aTaseulebi<br />

aseulebi<br />

aTeulebi<br />

___,___ ___ ___,___ ___ ___, ___ ___ ___<br />

dafaze amave fromiT weria ramdenime magaliTi ricxvebis gareSe:<br />

_ _, _ _ _ _ _, _ _ _, _ _ _<br />

_, _ _ _, _ _ _ _, _ _ _<br />

_ _ _, _ _ _ _, _ _ _, _ _ _<br />

erTeulebi<br />

dafasTan gamoZaxebuli moswavleebi aTvlas marjvnidan iwyeben da iTvlian bolo er-<br />

Teulamde. maTi mosalodneli pasuxi Semdegi formisaa: `erTeulebi, aTeulebi, aTaseuli,<br />

aTeul aTasebi, aseul aTasebi~. savarjiSos Sesrulebis Semdeg <strong>maswavlebeli</strong> moswavleebs msgavsi<br />

savarjiSoebis damoukideblad gakeTebas avalebs da saWiroebis SemTxvevaSi exmareba.<br />

mogvianebiT, codnis gaRrmavebasTan erTad, isini ufro rTuli ricxvebis Seswavlaze gadavlen<br />

(jer rTuli ricxvebi boloSi nuliT, Semdeg rTuli ricxvebi nulebiT SuaSi da a.S.).<br />

guliTadi madloba<br />

gvsurs madloba gadavuxadoT yvela im maswavlebels, romelmac swavlis principebis saku-<br />

Tari magaliTebi gagviziara. eseni arain: nedin biSopi (Nadine Bishop), qerol qalahani (Carol<br />

Callahan), nensi denisoni (Nancy Dennison), e. g. daunsi (E. G. Downes), joan grosmani (Joan Grossman),<br />

meT kingi (Matt King), deiv meiali (Dave Mayall), elen efStain maqsveli (Ellen Epstein Maxwell),<br />

heza robinsoni (Heather Robinson), alam tikocki (Alan Ticotsky), sal trento (Sal Trento),<br />

jim Treveileri (Jim Treweilet), jo volSi (Joe Walsh) da meri vilinski (Mary Wilinsky).<br />

241


Tavi 9<br />

242<br />

literatura<br />

Baretta-Lorton, Mary. Math Their Way. Reading, Mass.: Addison Wesley, 1976.<br />

Barringer, C, and B. Gholson. “Effects of Type and Combination of Feedback upon Conceptual Learning<br />

by Children: Implications for Research in Academic Learning.” Review of Educational Research<br />

49 (Summer 1979): 459-478.<br />

Beeson, G. W. “Influence of Knowledge Context on the Learning of Intellectual Skills.” American Educational<br />

Research Journal 18 (Fall 1981): 363-379.<br />

Bellezza, F. S. “Mnemonic Devices: Classification, Characteristics, and Criteria.” Review of Educational<br />

Research 51 (Summer 1981): 247-275.<br />

Blank, M. Teaching Learning in the Preschool: A Dialogue Approach. Columbus, Ohio: Merrill, 1973.<br />

Brophy, J. “Praise: A Functional Analysis.” Review of Educational Research 51 (Spring 1981): 5-32.<br />

Brown, Ann L. “Analogical Learning and Transfer: What Develops?” In S. Vosniadou and A. A. Ortony,<br />

eds., Similarity and Analogical Reasoning, pp. 369-412. New York: Cambridge University Press, 1989.<br />

Bugelski, B. R. The Psychology of Learning Applied to Teaching. Indianapolis: Bobbs-Merrill, 1971.<br />

Butler Deborah L., and Philip H. Winne. “Feedback and Self-Regulated Learning.” Review of Educational<br />

Research 65 (Fall 1995): 245-281.<br />

Chance, Paul. “The Rewards of Learning.” Kappan (November 1992): 200-207.<br />

Connolly, Paul, and Teresa Viladri. Writing to Learn Mathematics and Science. New York: Teachers College<br />

Press, 1989<br />

Costa, Arthur. Teaching for Intelligent Behaviors. Orangevale, Calif.: Search Models Unlimited, 1985<br />

Dunkin, M. J., and B. J. Biddle. The Study of Teaching. New York: Holt, Rinehart and Winston, 1974.<br />

Ebbinghaus, H. 1885. Memory. Trans. H.A. Ruger and C. E. Bussenius. New York: Teachers College,<br />

Columbia University, 1913.<br />

Fogarty, Robin, David Perkins, and John Barell. How to Teach for Transfer. Palatine, 111.: Skylight Publishing,<br />

1991.<br />

Fulwiler,Toby, ed. The Journal Book. Portsmouth, N.H.:Heineman, 1987.Good, T. J., and J. E. Brophy.<br />

Looking in Classrooms. New York: Harper & Row, 1978.<br />

Graham, S. “Teacher Feelings and Student Thoughts: An Attributional Approach to Affect in the Classroom.”<br />

Elementary School Journal 85 (1985): 91-104<br />

Haughton, E. “Aims—Growing and Sharing.” In J. B. Jordan and L. S. Robbins, eds., Let’s Try Doing Something<br />

Else Kind of Thing. Arlington, Virg.: C.E.C., 1972.<br />

Herron, J. Dudley. “Piaget for Chemists.” Journal of Chemical Education (1975).<br />

Hess, R. D. et al. “Some Contrasts Between Mothers and Preschool Teachers in Interaction with 4-Year-Old<br />

Children.” American Educational Research Journal 16 (Summer 1979): 307-316.<br />

Higbee, K. L. “Recent Research on Visual Mnemonics: Historical Roots and Educational Fruits.” Review of<br />

Educational Research 49 (Fall 1979): 611-629.


Hilgard, E. R. and G. H. Bower. Theories of Learning. New York: Appleton Century Crofts, 1966.<br />

swavlis principebi<br />

Hudgins, B. B. Learning and Thinking: A Primer for Teachers. Itasca, III.: F. E. Peacock Publishers, 1977.<br />

Hunter, M. Motivation. El Segundo, Calif.: T.I.P. Publications, 1967.<br />

--------. Reinforcement. El Segundo, Calif.: T.I.P. Publications, 1967.<br />

--------. Retention. El Segundo, Calif.: T.I.P. Publications, 1967.<br />

--------, Teach More—Faster. El Segundo, Calif.: T.I.P. Publications, 1967.<br />

--------. Teach For Transfer. El Segundo, Calif.: T.I.P. Publications, 1971.<br />

Hunter, M. “Improving the Quality of Instruction.” Paper presented at the A.S.C.D. Conference, Fifth Gen-<br />

eral Session, Houston, March 1977.<br />

King, Alison. “Enhancing Peer Interaction and Learning in the Classroom Through Reciprocal Questioning.”<br />

American Educational Research Journal 27 (Winter 1990).<br />

Levin, J. R. “Mnemonic Strategies and Classroom Learning: A Twenty Year Report Card.” Elementary School<br />

Journal 94 (November 1993): 235-244.<br />

--------, et al. “Mnemonic versus Nonmnemonic Vocabulary—Learning<br />

Strategies for Children.”American EducationalResearch Journal 19 (Spring 1982): 121-136.<br />

Mackenzie, Andrew A., and Richard T. White. “Fieldworkin Geography and Long-term Memory Structures.”<br />

American Educational Research Journal 19 (Winter 1982).<br />

Mayer, R. E. “Models for Understanding.” Review of Educational Research 59 (1989): 43-64.<br />

Morrow, Lesley M. “Retelling Stories: A Strategy for Improving Young Children’s Concept of Story Struc-<br />

ture, and Oral Language Complexity.” Elementary School Journal 85, no. 5 (1985).<br />

Pauk, Walter. How to Study in College. Boston: Houghton Mifflin, 1974.<br />

Perkins, David N., and C. Unger. “The New Look in Representations for Mathematics and Science Learning.<br />

“ Paper presented at the Social Science Research Council Conference, “Computers and Learning,”<br />

Tortola, British Virgin Islands, June 26-July 2, 1989.<br />

Pradl, Gordon, and John S. Mayher. “Reinvigorating Learning Through Writing.” Educational Leadership (Feb-<br />

ruary 1985).<br />

Pressley, M., J. R. Levin, and H. D. Delaney. “The Mnemonic Keyword Method.” Review of Educational Research<br />

52 (Spring 1982): 61-91.<br />

Rosswork, S. “Goal Setting: The Effects on an Academic Task with Varying Magnitudes of Incentive.” Journal<br />

of Educational Psychology 69 (1977): 710-715.<br />

Russell, Doug. “Teaching Decisions and Behaviors for Instructional Improvement.” Talk given at the As-<br />

sociation for Supervision and Curriculum Development Convention, 1980.<br />

Schunk, D. H., and J. P. Gaa. “Goal-Setting Influence on Learning and Self-Evaluation.” Journal of Classroom<br />

Interaction 16 (1981): 38-44.<br />

Sefkow, S. B. and J. L. Myers. “Review Effects of Inserted Questions on Learning from Prose.” American<br />

Educational Research Journal 17 (Winter 1980): 435-448.<br />

Trabasso, T. “Pay Attention.” In J. P. DeCecco, ed. Readings in Educational Psychology Today. Del Mar, Calif.:<br />

243


Tavi 9<br />

244<br />

CRM Books, 1970.<br />

Webb, Noreen M. “Student Interaction and Learning in Small Groups.” Review of Educational Research 52 (Fall<br />

1982).<br />

White B., and Paul Horwitz. Thinkertools: Enabling Children to Understand Physical Laws. BBN Report No. 6470.<br />

Cambridge, Mass.: BBN Laboratories, 1987.


10<br />

swavlebis modelebi<br />

rogor SeiZleba vcvaloT swavlebis<br />

stili?


swavlebis modelebi<br />

momavali maswavleblebisTvis arian Zalze mniSvnelovania swavlebis axali modelebis<br />

Seswavla. yvelaze gamorCeul profesionalebsac ki SeuZliaT sakuTari repertuaris<br />

gamdidreba da gavlenis gavrcoba sul ufro met moswavleze.<br />

swavlebis modeli instruqciis konkretuli, Tanamimdevruli paternia; misi amocnoba da<br />

saxeldeba advilia, is gansxvavdeba swavlebis sxva modelebisgan. models aqvs konkretuli<br />

Rirebulebebi, miznebi, dasabuTeba da mimarTuleba imis Sesaxeb, Tu rogor unda warimar-<br />

Tos swavleba (magaliTad, induqciuri meTodiT, aRmoCeniT, pirovnuli codnis gamdidrebiT,<br />

Tavsatex monacemebTan `SeWidebiT~, informaciis ierarqiuli organizebiT). yoveli modeli<br />

fazaTa specifikuri nakrebia, romelsac Tanamimdevrulad (yovel fazaSi konkretuli movlenebiT)<br />

gaivlian <strong>maswavlebeli</strong> da moswavleebi. swavlebis yoveli modeli kargad damuSavebuli<br />

da gansxvavebuli Sedegis mqone specifikuri komponentebis garkveuli erTobliobaa.<br />

uamravi modeli gakveTilis gegmis monaxazis Seqmnas emsaxureba ori Sedegis misaRwevad:<br />

Sinaarsisa da garkveuli saxis azrovnebis swavleba. mocemuli Sinaarsis swavlebisTvis nebismieri<br />

modeli gamodgeba; naswavli informaciis erTgarovnebis miuxedavad, inteleqtualuri<br />

gamocdileba moswavleTaTvis gansxvavebuli iqneba. magaliTad, Tu mister jonsi hemingueis<br />

Sesaswavlad hilda tabas (Hilda Taba) induqciur models (hilda tabas azriT, moswavleebs<br />

mxolod organizebuli monacemebis safuZvelze SeuZliaT ganzogadeba. moswavleebi ganzogadebamde<br />

SeiZleba miviyvanoT mxolod koncefciis Camoyalibebisa da aTvisebis strategiebiT.<br />

Tavis wignSi A Teacher's Handbook to Elementary Social Studies, is ganzogadebas aRwers,<br />

rogorc maRali donis azrovnebas. red. Sen.) iyenebs, misi mizania moswavleebma ara marto<br />

hemingueis Sesaxeb gaigon, aramed induqciuradac ifiqron. modeli faqizi TanamimdevrobiT<br />

aris SerCeuli, raTa moswavleebi amgvar azrovnebaSi CaerTon. iurisprudenciuli meTodis<br />

gamoyenebiT swavlebisas, man SeiZleba igive masala miawodos mweralze, magram imavdroulad<br />

surdes, rom moswavleebma iuristebis msgavsad ifiqron, ikamaTon ama Tu im mxaris dasacavad<br />

da daasabuTon sakuTari pozicia. Tu <strong>maswavlebeli</strong> jgufuri kvlevis models iyenebs, mas<br />

surs moswavleebs hemingueis Sesaxeb mniSvnelovani informaciac aswavlos da imavdroulad<br />

jgufuri procesebic, liderobac da kvlevis koordinirebuli gegmac. winmswrebi aqtivobebis<br />

modelis gamoyenebisas, misi mizania moswavleebma ierarqiuli azrovneba da ideaTa<br />

subordinacia iswavlon. swavlebis modelebi maswavleblebs iseTi xerxebiT uzrunvelyofen,<br />

247


Tavi 10<br />

romelic maT swavlebis bundovani momentebis gasagebad axsnis saSualebas aZlevs. isini swavlebis<br />

xerxebsa da moswavleTa inteleqtualur gamocdilebasac amdidreben.<br />

mravali aTwleulis ganmavlobaSi gamokvlevebma gviCvena, rom testirebis qulebiT `gazomili~<br />

swavlis Sedegebis TvalsazrisiT verc erT models ver mivaniWebT upiratesobas. swavlebis<br />

modelebi imisTvis rodi Seiqmna, rom codnis gadacema kanqveSa ineqciis gakeTebas<br />

damsgavseboda. maTi mizani iyo moswavleebs sxvadasxvagvari xerxiT azrovneba eswavlaT.<br />

maswavlebels SeuZlia modelebi moswavleTa swavlis upirates stils moargos da amgvarad<br />

gazardos maTi azrovnebis unari da upiratesi stilis miRma azrovneba SeaZlebinos.<br />

modelebis mravalferovani repertuaris mqone maswavleblebi ramdenime gansxvavebul<br />

models iyeneben erTi dRis da erTi gakveTilis ganmavlobaSic ki. axal modelebSi daxelovnebuli<br />

maswavleblebi, aRmoaCenen, rom maT eqspertebis doneze SeuZliaT modelebis<br />

koreqtireba, rasac maTi profesionalizmi axal ganzomilebaSi gadahyavs. axla TviT modelebi<br />

aRvweroT, xolo Semdeg ramdenime specifikuri modeli ganvixiloT.<br />

248<br />

induqciuri swavlebis modeli: magaliTi<br />

induqciuri swavlebis meTods cxra logikuri safexuri aqvs:<br />

1. CamoTvla;<br />

2. dajgufeba;<br />

3. saxeldeba;<br />

4. diferencireba;<br />

5. Sedareba;<br />

6. daskvna;<br />

7. hipoTezis daSveba;<br />

8. dasabuTeba;<br />

9. ganzogadeba.<br />

hilda tabaseuli es modeli moswavles stimuls aZlevs monacemebis safuZvelze daskvnebi<br />

gamoitanos. sxva modelebis msgavsad am modelsac aqvs speqtaklis aqtebis msgavsi fazaTa<br />

Tanamimdevruli seria. yoveli faza gansxvavebulia, magram speqtaklis scenebis msgavsad<br />

faqizad ukavSirdeba wina da momdevno fazebs erToblivi Sedegis misaRebad.<br />

induqciuri swavlebis modelis gamoyenebiT ernest hemingueis Sesaxeb gakveTilis Catareba<br />

SeiZleba misi cxovrebis Sesaxeb mokle biografiuli filmis CvenebiT daviwyoT. es<br />

pirveli – monacemebis Segrovebis fazaa. filmis dasrulebis Semdeg vekiTxebiT moswavleebs<br />

ra informacia daamaxsovrdaT da vwerT mas dafaze an cxrilSi. SesaZloa es daukavSirebeli<br />

monacemebi iyos: `hqonda saTevzao navi, saxelad pilari~; `espaneTis samoqalaqo imis dros<br />

is samjer gaemgzavra espaneTSi~; `mas hqonda saxli qi uestSi~ (qalaqi floridaSi, mTargmn.<br />

Sen.); `mas diliT uyvarda wera, rodesac aivnidan parizis quCebs gadahyurebda~. SesaZloa,<br />

moswavleTa mier SemoTavazebul ocamde aseT Canawers movuyaroT Tavi.<br />

meore fazaSi moswavleebs erTmaneTTan dakavSirebuli Canawerebis dajgufebas vTxovT.<br />

moswavleebi dafaze daweril winadadebebs maT Soris arsebuli kavSirebis mixedviT ajgufeben.<br />

mesame fazaSi moswavleebs Canawerebis yoveli dajgufebisTvis saxelwodebis mofiqrebas<br />

vTxovT. magaliTad, `hemingueis, rogorc mwerlis Cvevebi~ an `heminguei gare cxovrebis<br />

moyvaruli~, romelSic SevitanT informacias misi serengetis parkSi nadirobisa da miCiganis


swavlebis modelebi<br />

tbaze Tevzaobis Sesaxeb. moswavleTa mier Seqmnili dajgufebebi msgavsi iqneba, Tumca maT<br />

mier SemoTavazebul kategoriebs Soris garkveuli gansxvaveba iqneba.<br />

meoTxe fazaSi vnaxavT, rom moswavleTa mier Seqmnili dajgufebebi garkveuli saxiT aris<br />

warmodgenili (cxrili, proeqtori). am fazaSi maTeuli kategoriebis dasabuTebas vTxovT.<br />

ram ganapiroba dajgufebis SerCeva? moswavleebma unda imsjelon, agvixsnan, Seadaron da Seapirispiron<br />

informaciis dajgufebis sxvadasxva gza.<br />

mexuTe fazaSi vadgenT, CamouyalibdaT Tu ara moswavleebs konkretuli mosazrebebi<br />

hemingueis Sesaxeb, am etapisTvis ukve gavlili safexurebis safuZvelze. aqvT da undaT Tu<br />

ara hemingueis, rogorc pirovnebis Sesaxeb azris gamoTqma? maswavleblebisTvis Catarebul<br />

erT-erT saCvenebel gakveTilze, erTma monawilem aRniSna, `vfiqrob, rom heminguei marTlac<br />

Zalze martosuli iyo~. hemingueis biografi gamokveTilad arsad ar mianiSnebs msgavs<br />

informaciaze, araferi iZleva msgavsi daskvnis gamotanis saSualebas. wina fazebis gavlisa<br />

da fazebis moTxovnebis Sesabamisad monacemTa manipulaciis Sedegad msgavsi daskvnebis gamotana<br />

SesaZlebeli xdeba.<br />

es modeli ramdenime sxva fazasac moicavs, Tumca maTze aRar SevCerdebiT. Cveni mizania<br />

gaCvenoT, rom swavlebis modelSi safexurebi da fazebi gegmazomierad viTardeba da moswavleTa<br />

garkveuli mimarTulebis azrovnebis Camoyalibebas emsaxureba. Cven SegviZlia sakvanZo<br />

kiTxviT SevajamoT tabas modelis pirveli xuTi faza:<br />

faza 1: ra monacemebi gaqvT?<br />

faza 2: rogor daajgufebdiT monacemebs?<br />

faza 3: ra saxels SeurCevdiT Tqvens kategoriebs an jgufebs?<br />

faza 4: ra akavSirebs Tqveneul dajgufebebs?<br />

faza 5: ra daskvnebis gakeTeba SegiZliaT Temis Sesaxeb?<br />

swavlebis rva modeli<br />

swavlebis modelis cneba brus r. joisma (Bruce R. Joyce) Semoitana 1968 wels `novatori<br />

maswvlebeli: maswavlebelTa momzadebis programaSi~, romelsac jandacvis, ganaTlebisa da<br />

socialuri uzrunvelyofis departamenti afinansebda. 1972 wels, joisisa da marSa ueilis<br />

(Marsha Weil) avtorobiT gamoqveynda `swavlebis modelebi~, sadac mravali modeli detalurad<br />

iyo aRwerili. es aRwerebi ganaxlda da axali modelebiT Seivso oTx momdevno gamocemaSi<br />

(1980, 1986, 1992, 1996). amrigad, Cven aTobiT saswavlo modelis detaluri aRwera gvaqvs,<br />

gamdidrebuli magaliTebiT, SemTxvevebiT, safexurebiT. es wignebi mniSvnelovani wvlilia<br />

swavlebis Sesaxeb literaturaSi, vinaidan maT gaacocxles jerom bruneris, devid ozibelis,<br />

b. f. skineris, uiliam glaseris, riCard sakmanis, Jan piaJesa da sxva korifeebis mier SemuSavebuli<br />

swavlis Teoriuli.<br />

swavlebis yoveli modelis gasaanalizeblad, joisi da ueili svamdnen Semdeg kiTxvebs:<br />

1. rogoria swavlebisa da swavlis mimarTuleba am modelSi? gamiznulia Tu ara swavleba<br />

romelime specifikuri tipis azrovnebis CamoyalibebisTvis?<br />

2. ra TanamimdevrobiT aris dalagebuli movlenebi swavlebis procesSi? ras akeTeben<br />

maswavleblebi da moswavleebi Tavdapirvelad? yovel momdevno safexurze?<br />

3. rogor epyroba <strong>maswavlebeli</strong> moswavles da rogori reaqcia aqvs mis namoqmedarze?<br />

4. maswavlebelTa/moswavleTa rogori rolebi, urTierToba da normebia waxalisebuli?<br />

249


Tavi 10<br />

250<br />

5. ra damatebiTi zomebi da masalebi (masalebi da damxmare sistemebi) aris saWiro modelis<br />

asamoqmedeblad?<br />

6. ra aris swavlebis mizani? ra saswavlo da aRmzrdelobiTi Sedegebia mosalodneli<br />

swavlebis am meTodis gamoyenebisas?<br />

am modelebis aRwera TvalsaCinos xdis swavlebis meTodebis alternativaTa farTo<br />

speqtrs da maTi unikaluri maxasiaTeblebis Sedarebis saSualebas iZleva. modelebis `ena~<br />

saSualebas gvaZlevs mkafiod warmovidginoT swavlebis procesSi moqmedebaTa paternebi. amrigad,<br />

Cven ufro zustad SegviZlia visaubroT imaze, Tu ris gakeTeba SegviZlia gakveTilze<br />

swavlebis konkretuli modelis saSualebiT; ratom vasrulebT ama Tu im moqmedebas da ra<br />

Sedegs veliT.<br />

Cven swavlebis rva modelis analizs gTavazobT. TiToeuli zedapirulad aris aRwerili<br />

da unda gvaxsovdes, rom daostatebisTvis aucilebelia maTi siRrmiseuli Seswavla. vimedovnebT,<br />

rom mkiTxvels swavlebis araCveulebriv `menius~ SevTavazebT. maswavlebelTa<br />

umetesoba erT an or models iyenebs, maTi mcire nawili Tu icnobs srul speqtrs da kidev<br />

ufro mcire nawilia daxelovnebuli maT praqtikul gamoyenebaSi da sxvadasxva moswavlesa<br />

Tu saswavlo programasTan misadagebaSi.<br />

raki joisisa da ueilis wigni arsebobs, yoveli modelis safexurebisa da fazebis detaluri<br />

damuSaveba saWiro aRar aris. Cveni mizania gagacnoT TiToeuli maTganis Sesatyvisi<br />

saazrovno modelis gansxvavebuli `aromati~. mkiTxvels SeuZlia ufro CauRrmavdes im modelebis<br />

Semdgom Seswavlas, romelic ukeT esadageba mis prioritetebs.<br />

am Tavis bolos, mogawvdiT originaluri wyaroebis bibliografias, rac dainteresebul<br />

mkiTxvels saSualebas miscems mocemuli modelis SeTavazebul sazRvrebs gascdes.<br />

modelebis ufro TvalsaCinod asaxvisTvis Cven specifikur masalas – dawyebiT geometrias<br />

gamoviyenebT.<br />

winmswrebi aqtivobebis (Advance Organizer) modeli<br />

winmswrebi aqtivobebi maTematikaSi, gramatikaSi, sociologiasa da sxva sferoebSi codnis<br />

erTobliobis safuZvelze miRebuli warmodgenebia. geometriul koncefciaTa mocemuli<br />

nakrebi aqtivobaTa zustad gansazRvrul, integrirebul da progresulad diferencirebul<br />

nakrebs asaxavs:<br />

p wertili<br />

r<br />

o sivrce integraciuli SeTanxmeba<br />

g<br />

r wiris segmenti<br />

e<br />

s wiris traeqtoria<br />

u kuTxe


l<br />

i d wvero<br />

i<br />

f kuTxis gverdi<br />

e<br />

r kongruentuli<br />

e<br />

n marjvena kuTxe<br />

c<br />

i maxvili kuTxe<br />

a<br />

c blagvi kuTxe<br />

i<br />

a marTi kuTxe<br />

swavlebis modelebi<br />

winmswrebi aqtivobebis modelSi, es koncefciebi maswavleblis mier erTmaneTis miyolebiT<br />

aris warmodgenili leqciis, filmis, demonstrirebis an kiTxvis meSveobiT. Semdgom<br />

moswavle iyenebs winmswreb aqtivobebs da TvalsaCinod warmoadgens geometriuli koncefciis<br />

wvdomas. magaliTad; maswavlebelma maxvili kuTxe SeiZleba gansazRvros, rogorc marT<br />

kuTxeze (90 gradusze) naklebi nebismieri kuTxe da Semdeg Taviseburebebi magaliTebis meSveobiT<br />

axsnas. me-2 fazaSi, moswavles SeiZleba davavaloT maxvili kuTxis daxazva da misi<br />

aRniSvna asoebiT ABC. msgavsi savarjiSoebiT maswavlebels SeuZlia gansazRvros moswavlis<br />

TandaTanobiTi daostateba da axali masala daukavSiros naswavls, romelsac bruneri `integraciul<br />

SeTanxmebas~ uwodebs. amis Semdeg <strong>maswavlebeli</strong> Semdeg aqtivobaze gadadis.<br />

am modelis gamoyenebisas maswavleblis upirvelesi mizania codnis erTobliobisTvis<br />

damaxasiaTebeli konceptualuri aqtivobebis daxvewa da informaciis gaazrebuli aTvisebis<br />

xelSewyoba. `gaazrebulSi~ igulisxmeba konteqstSi codnis ierarqiuli sistematizacia. moswavleebma<br />

unda iswavlon es aqtivobebi, radgan isini akademiuri codnis safuZvelia. zogierTi<br />

konceptualur aqtivobebs skolaSi swavlebis `saarsebo saSualebad~ miiCnevs.<br />

koncefciis wvdoma<br />

winmswrebi aqtivobebis models mWidrod ukavSirdeba koncefciis wvdoma: logikis, analizis,<br />

Sedarebisa da Sepirispirebis gziT swavla. koncefciis wamowevis nacvlad, <strong>maswavlebeli</strong><br />

moswavleebs monacemebs dadebiTi magaliTebis saxiT acnobs, xolo moswavleebi eZeben<br />

Taviseburebebs koncefciis gansazRvrisTvis. <strong>maswavlebeli</strong> aseve iyenebs uaryofiT magaliTebs,<br />

romlebic ar moicavs koncefciis Taviseburebebs, magram moswavleebs relevanturi<br />

Taviseburebebis gansazRvraSi exmareba.<br />

251


Tavi 10<br />

252<br />

X<br />

dadebiTi magaliTi uaryofiT magaliTi Taviseburebebi<br />

X Y<br />

Y<br />

Z<br />

Z<br />

Y<br />

X<br />

Y<br />

X<br />

Z<br />

Z<br />

X<br />

90 gradusze<br />

meti<br />

180 gradusze<br />

naklebi<br />

sqema 10.1: koncefciis wvdomis nimuSebi<br />

sqemaze warmodgenilia Semdegi koncefcia: `nebismieri kuTxe romelic metia marT kuTxeze da naklebia gaSlil<br />

kuTxeze~<br />

moswavle induqciis gziT unda mivides koncefciamde – gansazRvros damaxasiaTebeli Taviseburebebi<br />

da Camoayalibos abstraqtuli debuleba. 10.1 sqemaze mocemuli koncefcia aris `nebismieri<br />

kuTxe romelic metia marT kuTxeze da naklebia gaSlil kuTxeze~. maTematikuri saxeldeba<br />

ufro naklebmniSvnelovania, vidre moswavlis mier am ganmsazRvreli Taviseburebebis gageba.<br />

koncefciis wvdomis modelis Rirseba is aris, rom moswavleebi ara mxolod TviT koncefciebs<br />

swavloben, aramed koncefciebis Camoyalibebas niSnebis safuZvelze, logikuri<br />

msjelobis unars da alternatiuli Sexedulebebisadmi pativiscemas. es saswavlo da aRmzrdelobiTi<br />

Sedegebi koncefciis wvdomis praqtikuli gamocdilebis safuZvelze miiRweva;<br />

faqtobrivad, moswavle codnas mizanmimarTuli swavlis gziT agebs.<br />

induqciuri azrovnebis modeli<br />

induqciuri azrovnebis modeli moswavleebs saSualebas aZlevs im mecnierebis msgavsad<br />

daagrovon codna, romlebic arsebuli sinamdvilis wvdomaze iReben pasuxismgeblobas.<br />

a. b. c. d.<br />

c. f. g. h.<br />

i. j. k. l.<br />

sqema 10.2: induqciuri azrovnebis modeli<br />

es modeli moswavleebs codnis Seqmnis saSualebas aZlevs.


swavlebis modelebi<br />

ganixileT 10.2 sqemis monacemebi. Semdeg dasviT SekiTxvebis seria, rom moswavleebi<br />

ZiriTadi kuTxeebis sistemur daxarisxebamde miiyvanoT.<br />

ras xedavT?<br />

romeli figurebis dajgufeba SeiZleba? ratom?<br />

ras vuwodebT maT? ratom?<br />

ras amCnevT erT-erTi jgufis Sesaxeb?<br />

ra msgavsebebs da gansxvavebas xedavT?<br />

ras geubnebaT es yvelaferi geometriis Sesaxeb?<br />

Tqveni azriT, ra moxdeba Tu...?<br />

ra mtkicebulebas gamoiyenebdiT Tqveni varaudis dasadastureblad?<br />

raze SegviZlia vTqvaT, rom zogadad WeSmaritia?<br />

amgvari logikuri procesis Sedegad miRebuli koncefciebi, SesaZlebelia, met-naklebad<br />

gansazRvravs garegnul codnas geometriaSi, magram maswavleblisTvis ufro mniSvnelovania<br />

moswavlis azrovneba: logikisadmi yuradReba, enisadmi faqizi damokidebuleba, codnis<br />

agebisa da koncefciebis Camoyalibebis unari, am procesebSi moswavleTa TanamSromloba.<br />

kvlevis unaris wvrTna<br />

kvlevis unaris wvrTnisas moswavlem Tavisi codna problemis gadasaWrelad unda gamoiyenos.<br />

am procesSi is met codnas iZens rogorc Sinaarsis (maTematikuri codna), aseve procesis<br />

(kvlevis unaris wvrTna) TvalsazrisiT.<br />

davuSvaT, Cveni amocanaa SevqmnaT ori kvadrati da oTxi toli samkuTxedi marTkuTxedisgan,<br />

romlis gverdebia 5 da 1 goji. problemis gadaWra moswavlem geometriul koncefciebze unda<br />

aagos. es aris obieqtebis, pirobebis da movlenebis Sesaxeb relevanturi faqtebis Semowmebis<br />

procesi da imavdroulad sivrcis, formisa da zomis SesaZlo konfiguraciis Sesaxeb hipo-<br />

Tezis daSveba. magaliTad, moswavlem SesaZloa amocana 10.3 sqemaze naCvenebi gziT gadaWras.<br />

1 3<br />

2 4<br />

3<br />

4<br />

sqema 10.3: kvlevis unaris varjiSi<br />

5<br />

2<br />

1<br />

5<br />

253


Tavi 10<br />

problemis wamoWris Semdgom <strong>maswavlebeli</strong> moswavleebs aqezebs, jgufurad gamoikvlion,<br />

TviTon pasuxobs maT zogad kiTxvebs, exmareba gagebaSi, varaudis daSvebaSi, SemowmebaSi, qcevis<br />

axsnaSi da xelmZRvanelobs jgufis aqtivobas.<br />

kvlevis unaris wvrTnis modeli ufro eqsperimentuli codnaa, romelSic calkeuli<br />

disciplinebis Sesaxeb organizebuli codna sinTezirebulia da mimarTulia problemis<br />

gadaWraze. instruqciis mizani ufro moswavlis mier sakuTari codnis Semowmebaa, vidre<br />

codnis SeZena. amas garda, moswavleebi kvlevis strategiebs sakuTar qcevaze dakvirvebiT da<br />

sagnebis, movlenebis da pirobebis Sesaxeb kiTxvebis dasmiT swavloben. es maSin xdeba, rodesac<br />

maswavleblebi da moswavleebi problemis gadaWrisaken mimarTul qcevas kooperaciuli<br />

modeliT axorcieleben. kvleviT swavlaSi garkveuli urTierTdamokidebulebac aris. moswavleebi<br />

yuradRebiT mosmenas da problemis gadasaWrelad sxvebis Sexedulebebis gamoyenebas<br />

swavloben. isini iseT gamocdilebas iZenen, romelic maT realur situaciebSi codnis<br />

gamoyenebisTvis amzadebs.<br />

254<br />

wvdomis unaris wvrTnis modeli<br />

swavlebis zemoxsenebuli modelebis safuZveli informaciis gadamuSavebis Teoriaa da<br />

isini swavlebisadmi tradiciul midgomas gvTavazobs. miuxedavad amisa, sivrcisa da sivrce-<br />

Si wertilebis Sesaxeb codna piradi gamocdilebac SeiZleba iyos. wvdomis unaris wvrTnis<br />

mizania, erTmaneTs daukavSiros individis piradi gamocdileba da sxvaTa gamocdileba – am<br />

SemTxvevaSi, maTematikosebis. warmoidgineT moswavleebi TokiT xelSi, romelTac SeuZliaT<br />

wrfisa da samkuTxedis geometriuli konfiguraciebis warmodgena (ix. 10.4 sqema).<br />

sqema 10.4 wvdomis unaris wvrTnis modeli<br />

es modeli moswavles geometriis `gamocdis~ saSualebas aZlevs<br />

geometriis amgvari `gamocdis~ Semdeg, moswavleebi unda wavaxalisoT, rom sakuTar grZnobebsa<br />

da fiqrebze imsjelon. es maT klasis socialur konteqstSi Sesabamisi metyvelebis ganviTarebis<br />

saSualebas miscems.<br />

amgvari gamocdileba SesaZloa martivad mogveCvenos, magram sinamdvileSi is metad mdidaria<br />

pirovnuli relevanturobis TvalsazrisiT da codnis da `me~-s integrirebas emsaxureba.<br />

maswavleblisTvis mniSvnelovania moswavleTa Sinagani samyaro da TviTgamoxatvis unari. wvdoma<br />

xSirad codnis sawyis formad ganixileba, romelic xels uwyobs swavlas; rogorc ar unda<br />

iyos, is Zalze pirovnuli unaria, romelic xazs usvams individis simwifes. Cven yvelas mogvwons<br />

im adamianebis gverdiT yofna, romelTac sakuTari pirovnuli arsis gamoxatva SeuZliaT.


sineqtikis modeli<br />

swavlebis modelebi<br />

sineqtikis models (SemoqmedebiTi aqtivobis mastimulirebeli meTodi, romlis drosac<br />

problemis gadaWrasTan dakavSirebiT moulodneli da arastereotipuli analogiebisa da<br />

asociaciebis gamoxatvis gansakuTrebuli pirobebi iqmneba; msjelobis sagani xdeba ara TviT<br />

problema aramed, masTan dakavSirebuli zogadi idea. misi avtoria uiliam gordoni. red. Sen.)<br />

safuZvlad udevs varaudebi kreatulobisa da analogiebis Sesaxeb. kreatuloba gulisxmobs<br />

nacnobsa da ucnobs Soris kavSirebis povnasa da Zveli problemebis gadaWris axali gzebis<br />

Ziebas. es iseT fsiqologiur mdgomareobebs moicavs, rogoricaaAgancalkeveba, CarTuloba,<br />

avtonomia, gaazreba. msgavs fsiqologiur mdgomareobas analogiebis saSualebiT vaRwevT,<br />

romlebic axali da rTuli masalis gagebisa da problemebis axleburi xedvis saSualebas gva-<br />

Zlevs. amgvari analogiebi gavlenas axdens swavlebis gzebsa da miznebze.<br />

sineqtikis konkretul fazaSi, romelsac gordoni (Gordon 1970) `ucnobis nacnobad<br />

gadaqcevas~ uwodebs, <strong>maswavlebeli</strong> axal masalas leqciis, filmis an demonstrirebis saSualebiT<br />

acnobs. komentaris gareSe, <strong>maswavlebeli</strong> moswavleebs SesaZlo analogiis moZiebas<br />

da mis aRweras sTxovs. analogiis personificirebisTvis moswavleebma is unda warmoidginon,<br />

gamoxaton. angalogiis aRwera da gamoxatva meoTxe da mexuTe etapebisTvis amzadebs<br />

detalebs – analogiasa da axal masalas Soris msgavsebisa da gansxvavebis CamoTvla. bolos,<br />

moswavleebi pirvelwyaros ubrundebian, ecnobian, ganixilaven mas da iseT detalebze msjeloben,<br />

romlebic SesaZlebelia analogiuri azrovnebis wina aqtivobis dros gamorCaT. ganvixiloT<br />

Semdegi magaliTi:<br />

1-li etapi: <strong>maswavlebeli</strong> geometriaSi axal masalas warudgens.<br />

me-2 etapi: moswavleebi irCeven analogias – am SemTxvevaSi, xes.<br />

me-3 etapi: moswavleebi detalurad aRweren xes.<br />

me-4 etapi: moswavleebi sakuTar Tavs xis nawilebad warmoidgenen.<br />

me-5 etapi: moswavleebi xesa da geometrias Soris msgavsebas aRniSnaven. magaliTad,<br />

`totebis kuTxe xis tanTan~ an `wertili, sadac toti<br />

mTavrdeba~.<br />

me-6 etapi: moswavleebi aRniSnaven gansxvavebebs – magaliTad, `moxrili totebi<br />

ar aris wrfe~.<br />

me-7 etapi: <strong>maswavlebeli</strong> da moswavleebi ganixilaven, geometriis romeli<br />

aspeqtebi ver moicves msgavsebisa da gansxvavebis Sesaxeb msjelobisas.<br />

sineqtikis procesi xels uwyobs SemoqmedebiT azrovnebas da Sinaarsis gaazrebul swavlas.<br />

is gamocdilebaa rogorc piradi (aerTianebs geometriasa da pirovnul codnas), ise<br />

analogiebis moZebnis TvalsazrisiT (kavSirebis damyarebis unari). imavdroulad es jgufuri<br />

muSaobis araCveulebrivi gamocdilebac aris. sineqtikuri modelis saSualebiT Cven<br />

vamravalferovnebT swavlis Zalisxmevas da ramdenime mizans vaRwevT: saganSi daostateba,<br />

analogiiT azrovneba, pirovnuli integracia, xalisi da jgufuri produqtiuloba.<br />

arastruqturirebuli swavleba<br />

swavla piradi gamocdilebaa. individi pirispir dgeba dagegmvis, pasuxismgeblobis da maswavleblis<br />

winaSe, romlisTvisac mniSvnelovania moswavlis perspeqtiva. sakuTar swavlaze<br />

pasuxismgebloba, dagegmvis da am gegmis Sesrulebis unari arc ise umniSvneloa. maswavleb-<br />

255


Tavi 10<br />

els, romelsac surs moswavleebi damoukidebeli Semswavlelebi gaxdnen, SeuZlia arastruqturirebuli<br />

swavleba gamoiyenos individualuri produqtiulobis xelSemwyobi interpersonaluri<br />

urTierTobebis dasamyareblad. ai, TvalsaCino nawyveti:<br />

256<br />

”jon, momdevno sami kviris ganmavlobaSi geometrias SeviswavliT da imedi maqvs,<br />

yoveli Tqvengani Seqmnis sakuTari proeqtis gegmas~.<br />

`ras gulisxmob, batono rojers?~<br />

`ris Seswavlas isurvebdi geometriis Sesaxeb?~<br />

`gulwrfelad rom giTxraT, arasodes mifiqria geometriaze. CemTvis is erT-er-<br />

Ti saskolo sagania~.<br />

`mesmis. Cven imdenad zedmiwevniT vgegmavT skolaSi Tqvens saqmianobas, rom sa-<br />

Wiroc ki aRar aris Tavad ifiqro. miuxedavad amisa, CemTvis mniSvnelovania, rom<br />

Sen sakuTari miznebis dasaxvis, proeqtis Seqmnisa da CemTan erTad misi Sefasebis<br />

saSualeba gaqvs~.<br />

`ar vici saidan unda daviwyo~.<br />

`siamovnebiT dagexmarebi. rogorc maswavlebelma dagegmvis mravali gza viswavle.<br />

vfiqrob, swored amitom aris CemTvis es proeqti mniSvnelovani~.<br />

`ras gulisxmobT?~<br />

`minda, swavlis organizeba iswavlo, pasuxismgebloba igrZno imis Sesaxeb, risken<br />

iwrafvi da rogor miaRwev mizans. da rac kidev ufro mniSvnelovania, igrZno<br />

winsvla. vici, rom Sen amas SeZleb da msurs dagexmaro~.<br />

amgvari gamocdileba moswavlisTvis SemTxveviTi an azrs moklebuli ar aris.<br />

TavisTavad, is sasargebloa rogorc misTvis, aseve maswavleblisTvi. <strong>maswavlebeli</strong>,<br />

romelic kargad gegmavs da warmarTavs swavlebas, am codnasa da unars<br />

moswavlis Zalisxmevis xelSesawyobad iyenebs. moswavlis mRelvarebis (zogjer,<br />

warumateblobis gamo brazis) gaziareba aucilebelia, magram mtkiceni unda<br />

davrCeT mis dasaxmareblad gaweuli Zalisxmevis dros. moswavles saqmianobis<br />

Sesrulebis arasakmarisi codna aqvs, magram struqturirebuli swavlebis wyalobiT<br />

SeZenili gambedaoba, gamocdileba da winsvlis gancda swavlas uadvilebs<br />

da produqtiuls xdis.<br />

struqturirebuli swavlebis modelis gamoyenebis ramdenime damajerebeli mizezi arsebobs.<br />

moswavleebi sakuTari saskolo cxovrebis kontrols swavloben. es maswavleblebisa da<br />

sxva moswavleebis rolis ugulebelyofa ki ara imis xazgasmaa, rom raRac Zalze individualuria<br />

da mxolod moswavles ekuTvnis. realuri mizania pirovnuli ganviTarebac. moswavleebi<br />

acnobiereben sakuTar da sxvebis grZnobebsa da fiqrebs da swavloben maT gaziarebas.<br />

da bolos, moswavleebi swavloben sakuTari swavlis dagegmvas, organizebas, ganxorcielebas<br />

da Sefasebas.<br />

jgufuri kvleva<br />

geometriis swavlebaze fiqrisas <strong>maswavlebeli</strong> xSirad uyuradRebod tovebs swavlebis<br />

jgufur muSaobaze orientirebul modelebs, radgan maTematikis swavlebis tradiciebi<br />

mimarTulia individze da maTematikis Sinaarsze. miuxedavad amisa, jgufuri muSaobis uamravi<br />

SesaZleblobaa, romelic xels uwyobs interpersonaluri unarebis ganviTarebas, qmnis


swavlebis modelebi<br />

koleqtiuri kvlevisa da problemis gadaWris sxva SesaZleblobebs. moswavleebi erTmaneTs<br />

exmarebian problemis gadaWrisken mimarTuli qcevis Seswavlis dros, rac sasargebloa ara<br />

mxolod skolis periodSi, aramed skolis Semdeg samuSaoze, gunduri muSaobis dros.<br />

jgufuri kvleva – moswavleTa jgufisaTvis gankuTvnili problemis gadaWris modeli,<br />

Semdeg safexurebs moicavs:<br />

1. moswavleebi ejaxebian rTul situacias.<br />

2. moswavleebi msjeloben sakuTar reaqciebze.<br />

3. moswavleebi gansazRvraven problemas.<br />

4. moswavleebi adgenen gegmebs da msjeloben rolebze.<br />

5. moswavleebi axorcieleben gegmas.<br />

6. moswavleebi iazreben sakuTar gamocdilebas.<br />

am dros <strong>maswavlebeli</strong> uZRveba jgufis aqtivobas da misTvis erTgvar resurss warmoadgens.<br />

socialuri klimati kooperaciulia.<br />

jgufuri kvlevis gamoyenebiT geometriis swavlebis magaliTia simaRlis gazomva. Senobisa<br />

Tu xis simaRlis gazomva instrumentiT rTulia, moswavleebis mier problemis gadasaWrelad<br />

strategiebis dagegmvasa da ganxorcielebas praqtikuli Sedegic aqvs da problemis<br />

maTematikur gadaWrasac uwyobs xels. moswavleebi problemis aspeqtebs praqtikul<br />

WrilSi ixilaven, Sesabamisad, misi gadaWris mcdelobiT mravalferovan gamocdilebas iZenen<br />

da ufro ganzogadebul gadawyvetilebamde midian.<br />

geometriis jgufuri kvlevis modeliT swavlebisas maswavlebelma unda gaiTvaliswinos<br />

rogorc saswavlo, ise aRmzrdelobiTi Sedegebi. es gulisxmobs sxvaTa Sexedulebebisa da<br />

codnis pativiscemas, mowafis damoukideblobas, jgufis efeqtian muSaobas, jgufuri kvlevisa<br />

da socialuri aqtivobis xelSewyobas, disciplinas. jgufuri kvleva am RirebulebiTi<br />

orientaciebis sinTezia.<br />

instruqciis paternebi<br />

swavlebis modelebis garda arsebobs swavlebis zogadi paternebi: leqcia, zepiri gamokiTxva<br />

da pirdapiri swavleba.<br />

leqcia<br />

kargi leqcia sistemuri da Tanamimdevrulia, informacias mowesrigebulad da sainteresod<br />

gadmogvcems. warmatebuli leqtorebi unarebs wignis pirvel TavSi mocemuli parametrebis<br />

(yuradReba, sicxade, swavlis gamocdileba, miznebi, saswavlo gegmis organizacia)<br />

Sesabamisad iviTareben. kargi leqcia swavlebis mniSvnelovani iaraRia da Sesabamisi aqvs<br />

pedagogikaSi.<br />

leqciis dabal xarisxs ganapirobebs ara TviT leqciis rogorc modelis naklovaneba, aramed<br />

pirvel TavSi mocemul erT an ramdenime parametrTan Seusabamoba. dabali xarisxis leqcias<br />

swavlebas verc ki vuwodebT. saintereso momxsenebelma, romelic msmenelTa yuradRebas<br />

ipyrobs da maT maxvilgonivruli anekdotebiT axalisebs, SeiZleba veraferi aswavlos, Tuki<br />

leqciis Sinaarsi agebuli ar iqneba sagnis miznebis Sesabamisad. moswavleebi, SesaZlebelia,<br />

sulmouTqmelad elodnen mecadineobas, kargadac gaerTon, magram veraferi iswavlon.<br />

257


Tavi 10<br />

258<br />

zepiri gamokiTxva<br />

zepiri gamokiTxva verbaluri gamocdaa. <strong>maswavlebeli</strong> svams SekiTxvebs, moswavleebi pasuxoben<br />

da <strong>maswavlebeli</strong> afasebs pasuxebs. misi mizania amowuros masala, gaameorebinos,<br />

dausvas SekiTxvebi da gaarkvios, vin ra icis. am procesis mizania masalis sakvanZo sakiTxebis<br />

gadaxedva. xSirad gamocdebisTvis momzadebas zepiri gamokiTxvis forma aqvs. gamokiTxva ar<br />

aris safexurebis nakrebi, magram Cven SegviZlia SevqmnaT misi erTgvari sakontrolo sia:<br />

¤ masala amowurulia.<br />

¤ xazgasmulia mniSvnelovani sakiTxebi.<br />

¤ gansazRvrulia moswavlis dabnevis mizezebi.<br />

¤ moswavleebi masqimalurad CarTulebi arian.<br />

¤ gamoyenebulia maRali donis azrovnebis stimulirebis SesaZleblobebi.<br />

zepiri gamokiTxvis gakveTilis xarisxze vrceli msjelobisaTvis SegviZlia kidev erTxel<br />

davubrundeT yuradRebis, tempisa da sicxadis menejmentis parametrebs. zepir gamokiTxvas<br />

skolaSi arc ise didi adgili ukavia, rogorc erTi SexedviT SeiZleba mogveCvenos. misi dasrulebis<br />

Semdeg moswavleebmac da maswavlebelmac ician, vin ra icis, vin Seasrula davaleba<br />

da vin miiRo maRali Sefaseba.<br />

pirdapiri swavleba<br />

pirdapiri swavleba, rogorc wesi, unarebze muSaobis dros gamoiyeneba da aqvs garkveuli<br />

Tanamimdevroba:<br />

1. <strong>maswavlebeli</strong> ayalibebs gakveTilis miznebs.<br />

2. <strong>maswavlebeli</strong> wklass warudgens koncefciebs an operacias.<br />

3. maswavlebels mohyavs magaliTebi an TvalsaCinoeba.<br />

4. <strong>maswavlebeli</strong> svams kiTxvebs gagebis Sesamowmeblad.<br />

5. moswavleebi, rogorc wesi jgufurad muSaoben maswavleblis uSualo dakvirvebis,<br />

ukukavSiris, daxmarebis da miniSnebebis daxmarebiT.<br />

6. moswavleebi damoukideblad muSaoben (davaleba an saSinao davaleba).<br />

7. <strong>maswavlebeli</strong> amowmebs da wyvets Tavidan axsnas, gadaajgufos Tu gaagrZelos swavleba.<br />

8. <strong>maswavlebeli</strong> xSirad atarebs testirebas.<br />

pirdapirs swavlebas modelis statusi ara aqvs, radganac mas ar aqvs Teoriuli safuZveli,<br />

<strong>maswavlebeli</strong>-moswavlis reaqciaTa paterni, an specifikuri saswavlo qcevis xelSemwyobi socialur-teqnikuri<br />

garemo pirobebi. magram viciT, rom srulyofili pirdapiri axsna jgufeb-<br />

Si da misTvis gankuTvnili Sesabamisi dro unarebis ganviTarebis pirobaa. pirdapiri axsna<br />

asaxavs treningis, amocanis analizis da biologiuri ukukavSiris mimdinare mimarTulebebs.<br />

amgvari swavlebis es upiratesobebi, romelsac safuZvlad Tanamedrove biznes-sazogadoebis<br />

moTxovnebi udevs, efeqtianobisa da nayofierebis mniSvnelobas usvams xazs.<br />

leqcia, zepiri gamokiTxva da pirdapiri axsna swavlebis cnobili paternebia da maswavlebelTa<br />

umravlesoba maT swavlebis modelebad miiCnevs, Tumca arc Teoriasa da arc praqtika-<br />

Si isini modelebi ar aris. swavlebis modelebs srulyofili Teoriuli debulebebi da qcevis<br />

im paternebis aRweriloba aqvs, romlis ganxorcielebac maswavleblebs wvrTnis safuZvelze<br />

SeuZliaT. yoveli modeli maswavlebel-moswavlis gansxvavebuli urTierTkavSiriT xasiaT-


swavlebis modelebi<br />

deba. modelebi Teatralur warmodgenas hgavs, Tumca, ara calkeuli scenasaviT detalurad<br />

aRwerils; roca maswavlebelma icis modeli, mas gakveTilis dawyebamde SeuZlia saklaso<br />

aqtivobis warmodgena da misi gamoyenebiT TviT aqtivobis kontroli da xelmZRvaneloba.<br />

gansxvavebulia modelebis Sinaarsi da miznebi. erT modelSi Sinaarsis safuZveli akademiuri<br />

disciplinaa (magaliTad, maTematikaSi); meoreSi – SinaarsTan dakavSirebuli moswavleTa<br />

bolodroindeli gamocdileba. modelis SerCevas ganapirobebs ara marto saswavlo Sinaarsi,<br />

aramed moswavleTa azrovnebisa da swavlis gzebi.<br />

swavlebis modelebi saSualebas gvaZlevs vikiTxoT: `ras niSnavs kargad swavleba?~ swavlebis<br />

sikarges konkretuli modelis sikarge ganapirobebs (mag.: logikuri azrovneba, induqciuri<br />

msjeloba, pirovnuli TviTorganizeba, TanamSromloba da jgufuri muSaobis unarebi).<br />

dabolos, swavlebis ramden models iyenebT? romlebs? rogor SeusabamebdiT moswavleebs<br />

gansxvavebul modelebs?<br />

259


s w a v l e b i s m o d e l e b i - S e j a m e b a<br />

1. maswavleblis modelebis nakrebi moicavs:<br />

aranair paterns<br />

zepir gamokiTxvas<br />

pirdapiri swavlebas<br />

dasrulebul models<br />

2. swavlebis gamoyenebuli modelebi:<br />

moswavleebisa da/an masalis Seuferebelia<br />

masalis Sesaferisia<br />

morgebulia jgufze<br />

dasrulebul models da sxva modelis segmentebs<br />

morgebulia individebze<br />

ramdenime dasrulebul models<br />

s w a v l e b i s m o d e l e b i<br />

261<br />

S e j a m e b a


Tavi 10<br />

262<br />

literatura<br />

Joyce,B.R.and M.Weil.Models Of Teaching. Egglewood Cliffs,N.J.:Prentice-Hall, 1972, 1980,1986,1992; Reading ,<br />

Mass.: Addison-Wasley, 1996.<br />

sazogadoebrivi modelebi<br />

jgufuri kvlevis modeli<br />

wyaro:<br />

mTavari Teoretikosebi: herbert seleni, jon diui<br />

daniSnuleba: demokratiul sazogadoebriv procesSi monawileobis unaris ganviTareba<br />

adamianTa, sazogadoebriv (jgufTa) unarebze da akademiuri<br />

gamokvlevaze aqcentirebiT. adamianis ganviTarebis aspeqtebi<br />

am modelis mniSvnelovani Sedegebia.<br />

Dewey, J.Democracy and Education. New York: Macmillan,1916<br />

Thelen, H.Education and Human Quest. New York: Harper &Row.1960<br />

Thelen, H Dynamics of Groups at Work. Chicago:University of Chicago Press,1954.<br />

iurisprudenciuli modeli<br />

wyaro:<br />

mTavari Teoretikosebi: donald oliveri, jems p. Seiveri<br />

daniSnuleba: iurisprudenciuli kriteriumebis, rogorc informaciis gadamuSavebis<br />

gzis da, aseve, socialuri sakiTxebis gadawyvetisa da<br />

fiqris meTodis swavleba.<br />

Oliver, D., and J.P.Shaver, Teaching Public Issues in High School.Boston:Houghton Mifflin,1966.<br />

socialuri kvlevis modeli<br />

wyaro:<br />

mTavari Teoretikosebi: benjamin koqsi, bairon masialasi<br />

daniSnuleba: socialuri problemis gadawyveta, ZiriTadad akademiuri kvlevis<br />

da logikuri msjelobis gziT.<br />

Massialas, B., and B. Cox. Inquiry in Social Studies. New York: McGraw-Hill, 1966.<br />

laboratoriuli meTodis modeli (Ti-jgufi)<br />

wyaro:<br />

mTavari Teoretikosebi: erovnuli treiningis laboratoria, beseli, maini; lelandi p.<br />

bradfordi<br />

daniSnuleba: adamianTa Soris urTierTobis unaris ganviTareba da amis safuZvelze<br />

pirovnuli codnisa da moqnilobis gazrda.<br />

Bany, M., and L. V. Johnson. Classroom Group Behavior: Group Dynamics in Education. New York: Macmillan,<br />

1964.<br />

Bennis, W. G., K. D. Benne, and R. Chin (eds.). The Planning of Change: Readings in the Applied Behavioral


Sciences. New York: Holt, Rinehart and Winston, 1964.<br />

swavlebis modelebi<br />

Bradford, L. P. (ed.). Human Forces in Teaching and Learning. Washington, D.C.: National Training Laboratory,<br />

National Association, 1961.<br />

Bradford, L. P., J. R. Gibb, and K. D. Benne. T-Group Theory and Laboratory Method. New York: John<br />

Wiley, 1964.<br />

Human Relations Laboratory Training Student Notebook. Washington, D.C.: U.S. Office of Education, 1961<br />

.<br />

informaciis gadamuSavebis modeli<br />

koncefciis wvdomis modeli<br />

wyaro:<br />

mTavari Teoretikosi: jerom bruneri<br />

daniSnuleb induqciuri msjelobis ganviTareba<br />

Bruner, J., J. J. Goodnow, and G. A. Austin. A Study of Thinking. New York: Science Editions, 1957.<br />

induqciuri modeli<br />

wyaro:<br />

mTavari Teoretikosi: hilda taba<br />

daniSnuleba: induqciuri gonebrivi procesis ganviTareba da Teoriis akademiuri<br />

dasabuTeba, rac sasargebloa rogorc adamianis, aseve socialuri<br />

miznebisTvis. es modeli ganviTarda azrovnebis specifiuri<br />

tipisagan, romelic safuZvlad udevs samecniero kvlevas.<br />

Taba, H. Teaching Strategies and Cognitive Functioning in Elementary School Children. Cooperative Research<br />

Project 2404. San Francisco: San Francisco State College.<br />

_______. Teacher’s Handbook For Elementary social Studies. Reading, Mass.:Addison-wesley 1967.<br />

kvlevis wvrTnis modeli<br />

wyaro:<br />

mTavari Teoretikosi: riCard suCmeni<br />

daniSnuleba: induqciuri gonebrivi procesis ganviTareba da Teoriis akademiuri<br />

dasabuTeba. kvlevis zogadi modeli ganviTarda im meTodebis<br />

analizis safuZvelze, romelsac kvlevis SemoqmedebiTi personali<br />

iyenebda.<br />

Suchman, J. R. The Elementary School Training Program in Scientific Inquiry. Report of the U.S.Office of<br />

Education. Project Title VIII, Project 216. Urbana: University of Illinois, 1962.<br />

_______. ”A model for the Analysis of Inquiry.` In H. J. Klausmeier and C. W. Harris (eds.), Analysis of<br />

Concept Learning. New York: Academic press, 1966.<br />

_______. Inquiry Box: Teacher;s Handbook. Chicago: Science Reasearch Associates, 1967.<br />

_______. Inquire Development Program: Developing Inquiry. Chicago: Science Research associates, 1966.<br />

biologiuri mecnierebis kvlevis modeli<br />

mTavari Teoretikosebi: jozef. j. Svabi, jerom bruneri (saswavlo programis reformis<br />

263


Tavi 10<br />

264<br />

wyaro:<br />

moZraoba)<br />

daniSnuleba: disciplinis kvlevis sistemis swavleba da sxva disciplinebze gavlena;<br />

magaliTad, sociologiuri meTodebi SesaZlebelia socialuri<br />

gagebis da socialuri problemis gadawyvetis unaris ganviTarebis<br />

mizniT iswavlebodes.<br />

Schvab, J. J. Biological Sciences curriculum Study, Supervisor.Biology Teachers’ Handbook. New york: John<br />

Wiley, 1965.<br />

winmswrebi aqtivobebis modeli<br />

wyaro:<br />

mTavari Teoretikosi: david ozibeli<br />

daniSnuleba: informaciis gadamuSavebis unaris efeqtianobis gazrda da mravalmxrivi<br />

codnis miReba.<br />

Ausubel, D. P. The Psychology of Meaningful Verbal Learning. New York: Grune and Stratton, 1963.<br />

______. Learning Theory and classroom Practice. Bulletin 1. Toronto: Ontarion Institute for Studies in<br />

Education, 1967.<br />

ganviTarebis modeli<br />

wyaro:<br />

mTavari Teoretikosebi: Jan piaJe, irving sigeli, edmund salivani<br />

daniSnuleba: zogadi inteleqtualuri, gansakuTrebiT, logikuri dasabuTebis<br />

ganviTareba. aseve socialur da moralur ganviTarebac.<br />

Furth, H. G. Piaget and Knowledge. Englewood Cliffs, N.J.: Prentice-Hall,1969.<br />

Kohlberg, L. ”Moral Education in the School.”School Review 74 (1966).<br />

Piaget, J. The Origins Of Intelligence in Children. New York: International University Press, 1952.<br />

Sigel, I.E.”The Piagetian System and the World Of Education.” In d. Elkind and J. Flavell (eds.), Studies<br />

in Cognitive Development. New York:Oxford University Press, 1969.<br />

personaluri modelebi<br />

arastruqturirebuli swavlebis modeli<br />

wyaro:<br />

mTavari Teoretikosebi: karl rojersi<br />

daniSnuleba: TviTSeswavlis unaris gamomuSaveba da misi meSveobiT TviTgagebis,<br />

TviTaRmoCenis da TviTSefasebis safuZvelze pirovnuli ganviTareba.<br />

Rogers, C. R. Client Centered Therapy. Boston: Houghton Mifflin, 1951.<br />

_____. Freedom to Learn. Coumbus, Ohio: Charles E. Merrill, 1969.<br />

saklaso Sexvedrebis modeli<br />

mTavari Teoretikosi: uiliam glaseri


wyaro:<br />

swavlebis modelebi<br />

daniSnuleba: TviTgagebis da TviTpasuxismgeblobis ganviTareba. iribi sargebeli<br />

aqvs funqcionirebis sxva (mag., socialur) formebzec.<br />

Glasser, W. Reality Therapy. New York: Harper & Row, 1965.<br />

_____. Schools Without Failure. New York: Harper & Row, 1969.<br />

sineqtikis modeli<br />

wyaro:<br />

mTavari Teoretikosi: uiliam gordoni<br />

daniSnuleba: Semoqmedebis individualuri da problemis gadawyvetis SemoqmedebiTi<br />

gzis ganviTareba.<br />

Gordon, W. J. Synectics. New York: Harper & Row, 1961<br />

cnobierebis wvrTnis modeli<br />

wyaro:<br />

mTavari Teoretikosebi: uiliam Sutci, fric perlsi<br />

daniSnuleba: pirovnuli TviTgamorkvevis da TviTSecnobis unaris ganviTareba.<br />

umTavresi aqcenti gakeTebulia interpersonaluri codnis da<br />

gagebis unaris ganviTarebaze.<br />

Brown, G. Human Teaching for Human Learning. New York: Viking Press, 1971.<br />

Schitz, W. J. FIRO: A Three Dimentional Theory of Interpersonal Behavior. New York: Holt, Rinehart, and<br />

Winston, 1958.<br />

_____. Expanding Human Awareness. New York: Groove Press, 1967.<br />

qcevis modifikaciis modelebi<br />

operantuli ganpirobeba<br />

wyaro:<br />

mTavari Teoretikosebi: b. f. skineri<br />

daniSnuleba: zogadi gamoyeneba. arafunqciuri midgoma, miuxedavad imisa rom,<br />

savaraudod, informaciis gadamuSavebis procesSi gamoiyeneba.<br />

Schramm, W. Programmed Instruction: Today and Tomorrow. New york: Fund for the Advancement of<br />

Education, 1962..<br />

Skinner, B.F. The Science of Human Behavior. New York: Macmillan, 1956.<br />

_____. Verbal Behavior. New York:appleton-Century-Crofts, 1957.<br />

Taber, J., R.Glaser, and H.s. Halmuth. Learning and Programmed Instruction. Reading, Mass.: Addison-<br />

Wisley, 1965.<br />

265


11<br />

molodinebi<br />

rogor gavagebinoT moswavleebs Cveni<br />

molodinebisa da maTi marTebulobis<br />

Sesaxeb?<br />

sami mTavari gzavnili<br />

oTxgvari molodini<br />

standartebi<br />

pigmalionis efeqti<br />

saklaso cxovrebis aTi sfero


araferi iseT Zlier gavlenas ar axdens adamianis qcevaze,<br />

rogorc sxva mniSvnelovan adamianTa<br />

araorazrovani (mkafio) molodinebi.<br />

molodinebi<br />

jim stefani<br />

menejmentis konsultanti<br />

saklaso oTaxi molodinebiT aRsavse dinamikuri da kompleqsuri sazogadoebaa: maswavleblis<br />

molodinebi moswavleebis mimarT, moswavleTa molodinebi maswavleblis<br />

mimarT da urTierTmolodinebi. es molodinebi mniSvnelovanwilad gvixsnis imas,<br />

rasac saklaso oTaxSi vxedavT _ kargsa Tu cuds, sasargeblosa Tu fuWs. TviT molodinTa<br />

SemCneva SeuZlebelia; isini, atmosferos msgavsad, haerSia gabneuli; mxolod adamianTa Soris<br />

arsebobs da maTi urTierTobis nawilia.<br />

am TavSi swavlebis molodinTa parametrze visaubrebT. ra Tqma unda, mxolod atmosferoze<br />

saubars ar davjerdebiT. Cven qceva gvainteresebs: kontrolirebadi qceva, is rasac <strong>maswavlebeli</strong><br />

akeTebs da ambobs atmosferos Sesaqmnelad. am parametris farglebSi davadgenT,<br />

ras amboben da akeTeben maswavleblebi imisTvis, rom cxadad gaagebinon moswavleebs molodinebi.<br />

SevexebiT standartis sakiTxsac: sakmarisad maRali, racionaluri da Sesatyvisia Tu<br />

ara igi gansxvavebuli jgufebisa da individebisTvis? dadebiTi pasuxis SemTxvevaSi, ra unda<br />

gaakeTos maswavlebelma am molodinTa TanxvdenilobisTvis? Semdeg SevexebiT klasis yoveldRiuri<br />

cxovrebis interesTa aT sferos, romelTa saSualebiTac <strong>maswavlebeli</strong> konfidencialur<br />

`Setyobinebebs ugzavnis~ moswavleebs maTi SesaZleblobebis rwmenis, Tavdauzogavi<br />

muSaobisa da warmatebisTvis Zalisxmevis mniSvnelobis Sesaxeb.<br />

am Tavis epigrafi molodinebTan dakavSirebiT or ZiriTad elements Seicavs. pirvelia<br />

sityva `araorazrovani~. moswavleebma dabejiTebiT unda icodnen, ras moelis maTgan<br />

<strong>maswavlebeli</strong>. meore elementia `mniSvnelovani adamianebi~. maswavleblebi, mSoblebis msgavsad,<br />

mniSvnelovani adamianebi arian moswavleebisTvis. Tu urTierToba pativiscemasac<br />

(da, SesaZloa, siyvarulsac) gulisxmobs <strong>maswavlebeli</strong><br />

kidev ufro mniSvnelovani xdeba. amgvari urTierTo-<br />

rasac elodebi, aris is, rasac iReb.<br />

bis damyareba kidev erTi mniSvnelovani parametria<br />

(pirovnuli urTierTobis damyareba), romelsac me-12<br />

TavSi SevexebiT. am TavSi ki TviT molodinebsa da maT Setyobinebas ganvixilavT. epigrafis<br />

mixedviT, garkveulwilad, `rasac elodebi, aris is, rasac iReb~ da amitom maswavlebels Seu-<br />

Zlia gaaumjobesos (an gaauaresos) moswavleTa saqmianoba maRali (an dabali) molodinebiT,<br />

rac sakmaod did pasuxismgeblobas akisrebs mas.<br />

sami mTavari gzavnili<br />

am parametris ZiriTadi aspeqtia qvemoT mocemuli sami Setyobinebis gagzavna moswavleebisTvis:<br />

1. es mniSvnelovania.<br />

2. Sen SeZleb amas.<br />

269


Tavi 11<br />

270<br />

1. xels ar Cagaqnevineb.<br />

am SetyobinebaTa gagzavna moswavleebisTvis warmatebiT SeuZliaT radikalurad gansxvavebuli<br />

pirovnuli Taviseburebebisa da swavlebis stilis adamianebs. warmateba stilze<br />

rodia damokidebuli. saukeTeso <strong>maswavlebeli</strong>, rbili Tu mkacri, Tavisuflad Tu analitikurad<br />

moazrovne, poulobs gzebs, rom daarwmunos moswavleebi: `me mjera Seni da sagnis~ da<br />

amas jadoqrobiT rodi aRwevs. am Setyobinebebs misi faqizi da gulisyuriani sityvebi da<br />

qmedeba `gzavnis~ da udides gavlenas axdens zogadad, gansakuTrebiT ki dabali moswrebis<br />

mqone moswavleebze.<br />

swavlebis am parametris Seswavlisas iseTive biheviorulebi unda viyoT, rogorc yuradRebisa<br />

da sizustis Seswavlisas viyaviT. midgomac msgavsi iqneba: xerxebis ra repertuari<br />

gvaqvs am sami Setyobinebis gasagzavnad da ra xerxi miesadageba calkeul moswavles?<br />

oTxgvari molodini<br />

maswavlebels moswavlis saqmianobis oTxi ZiriTadi aspeqtis mimarT aqvs molodini:<br />

1. Sromis xarisxi da raodenoba.<br />

2. Sromis Cvevebi da procedura.<br />

3. saqmisa da meojaxeobis rutina.<br />

4. interpersonaluri qceva.<br />

moswavleTa Sromis xarisxisa da raodenobis molodini individualur Sedegsa da `mwarmoeblobas~<br />

exeba. magaliTad, Tu kiTxvaze `ramdenad kargad asrulebs jeisoni samuSaos?~<br />

<strong>maswavlebeli</strong> pasuxobs, `mas metis gakeTeba SeeZlo~, an `zarmacobs, darwmunebuli var, Tu<br />

moindomebs, ukeT SeZlebs~, is uaryofiT Sefasebas aZlevs im samuSaos, romelsac jeisonisgan<br />

eloda. maswavlebels realurze ufro maRali molodini aqvs jeisonisgan.<br />

imis mixedviT, ra molodini aqvs maswavlebels jeisonis namuSevarTan dakavSirebiT, arsebobs<br />

Sefasebis gamoxatvis ramdenime gza. ai, rogor SeiZleba gamoxatos maswavlebelma sakuTari<br />

molodinis gamarTleba: `marTlac kargia. es swored is xarisxia, rasac jeisonisgan<br />

velodi~ da `kargia, swored amis molodini SegviZlia gvqondes jeisonisgan~.<br />

moswavlis mimdinare saqmianobis Taobaze molodinebi gansxvavdeba im molodinebisgan,<br />

romlebic maswavlebels garkveuli drois ganmavlobaSi aqvs moswavlis saqmianobis srulyofis<br />

mimarT. sxva sakiTxia maswavleblis TvalTaxedva imasTan dakavSirebiT, ramdenad Sesatyvisia<br />

axali miznebisa da masalis garTuleba moswavleebisTvis, ra dro aqvT moswavleebs<br />

axali samuSaos Sesasruleblad. rogoria moswavleTa mimdinare Sedegebi da maswavleblis<br />

molodinebi samuSaos xarisxsa da raodenobasTan dakavSirebiT.<br />

molodini Sromis Cvevebisa da proceduris mimarT exeba TviT moswavleTa saqmianobas da<br />

ara muSaobis Sedegebs. am molodinTa nawili aqcentirebulia iseT sakiTxebze, rogoricaa<br />

saSinao davalebis micema, daxmareba, kvlevis Catareba. magaliTad, maswavlebels SeuZlia<br />

Tqvas: `yovelTvis, naSromis Sesrulebisas velodebi, rom pirveli monaxazisa da saboloo<br />

variantis SesaTanxmeblad, Sexvedrebi gveqneba vadis amowurvamde erTi kviriT adre~. Sesa-<br />

Zloa, moswavleebma damoukideblad, maswavleblis Sexsenebis gareSe, garkveuli gegmisa da<br />

ganrigis mixedviT Seasrulon samuSao.<br />

aq saubari gvaqvs mudmiv Cvevebsa da procedurebze, romlebsac moswavleebisgan elodebian<br />

da ara im miTiTebebze, Tu rogor unda Sesruldes individualuri davalebebi. klasze dakvirvebisas,<br />

SesaZloa, mowmeni gavxdeT, rogor axsenebs <strong>maswavlebeli</strong> drodadro moswavleebs


molodinebi<br />

am mudmivi procedurebis Sesaxeb. saswavlo wlis dasawyisSi, SesaZloa, ramdenjerme uSualo<br />

yuradReba davuTmoT moswavleTaTvis maT swavlebas, magram wlis umetes periodSi, Tu moswavleebi<br />

kargad muSaoben, maT Sesaxeb saerTod ar vsaubrobT. isini TavisTavad funqcionireben<br />

da moswavleTa mier Sesrulebuli akademiuri samuSaos safuZvels warmoadgenen. es<br />

molodinebi, SesaZloa, marTvasTan dakavSirebul rutinul procedurebs exebodes: jgufuri<br />

muSaobisas sad unda wavides jgufi, rodis, ra masalebiT, ra TanmimdevrobiT unda Sesruldes<br />

samuSao an individualur samuSao Cvevebs _ wera, maTematikuri amocanebis organizacia,<br />

operaciaTa Tanamimdevrobis gansazRvra.<br />

mesame saxis molodini exeba saqmisa da meojaxeobis rutinas _ araakademiur samuSaosTan<br />

dakavSirebul procedurebs, rogoricaa daswreba, bufeti, dasufTaveba da sxv. magaliTad,<br />

me-9 klaselebisgan, SesaZloa, velodeT laboratoriuli samuSaos dasrulebis Semdeg dasufTavebas.<br />

me-3 klaselTagan ki – daswrebis JurnalSi daregistrirebas da Semdeg yovel<br />

diliT, Tavisufali drois Sesaxeb arCevanis gakeTebisas am maCveneblis gamoyenebas.<br />

dabolos, interpersonaluri qcevis molodini exeba moswavleTa urTierTobas da maswavlebelTan<br />

TanamSromlobas, romelic me-7 TavSi disciplinis parametrSi ganvixileT.<br />

aq isev pirveli saxis molodinebs mivubrundebiT _ Sromis xarisxi da raodenoba. molodinTa<br />

oTxive forma cal-calke ganvixileT, radgan SesaZlebelia, rom Sromis xarisxisa da raodenobis<br />

mimarT maRali molodinebis mqone maswavlebels dabali an bundovani molodinebi<br />

hqondes Sromis Cvevebisa da proceduris mimarT. rogorc Cans, maswavleblis qcevasa da sxvadasxva<br />

saxis molodinTa Soris korelacia ar arsebobs. Cveni dakvirvebiT, am parametrTan<br />

dakavSirebiT mravali <strong>maswavlebeli</strong> araTanmimdevrulia. myari korelacia arsebobs maswavleblis<br />

im qcevebs Soris, romlebic oTxive saxis molodins aerTianebs. swored am qcevebiT<br />

daviwyebT.<br />

am TavSi ganvixilavT molodinis parametrTan dakavSirebul Semdeg mniSvnelovan<br />

aspeqtebs:<br />

¤ ician Tu ara moswavleebma maswavleblis molodinebis Sesaxeb? rogor vatyobinebT<br />

¤ rogoria TviT molodinTa buneba? risi Tqma SeiZleba maTSi CarTuli standartebis<br />

¤ Sesatyvisi aris Tu ara es standartebi jgufisa da individebisaTvis? rogor cvlian<br />

maT am molodinebs?<br />

Sesaxeb?<br />

an argeben maT?<br />

molodinTa Setyobineba<br />

molodinTa Setyobinebisas eqvsi ziriTadi forma arsebobs:<br />

1. pirdapiri. molodinebs detalurad, rogorc wesi, verbalurad vacnobT moswavleebs.<br />

2. specifikuri. moswavleTa saqmianobis mimarT molodinebis detalebs mkafiod vayalibebT<br />

an vatyobinebT (werilobiT da ara verbalurad).<br />

3. ganmeorebiTi. molodins xSirad vimeorebT, rom moswavleebma gaigon.<br />

4. dadebiTi molodini. `amis gakeTeba SegiZlia~ molodinis gacxadebas aqvs qveteqsti:<br />

moswavlisaTvis molodinis Setyobineba hgavs ara brZanebas, aramed maswavleblis<br />

rwmenas moswavlis Zalebisadmi (Tanner 1978). dadebiTi molodinis sxva versias ufro<br />

imperativis forma aqvs (`ra Tqma unda, Sen gaamarTleb am molodins!~ `swored ase<br />

unda gaakeTo!~) da toniTa da komunikaciis araverbaluri formebiT gamoixateba.<br />

271


Tavi 11<br />

272<br />

5. modelirebuli. amgvar molodins ori mniSvneloba aqvs: pirvelia `aCvenos~ anu<br />

`demonstracia moaxdinos~. maswavlebelma moswavleebs molodini SesaZloa sasurveli<br />

qcevis SesrulebiT, modelirebiT gaacnos. modelirebis am formis daniSnulebaa<br />

mkafio Setyobineba. modelirebis meore mniSvnelobaa `varjiSi imaSi, rasac vaswavliT~.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> detaluri modelia TviTSefasebis, Tavazianobisa Tu nebismieri<br />

qcevisa, romelTa danaxva surs moswavleebSi. proceduris, interpersonaluri qcevis,<br />

samuSao Cvevebisa Tu unarebis gamoyenebis mimarT molodinTa Sesaxeb Setyobinebebi<br />

moswavleTaTvis yvelaze mkafio maSin aris, rodesac <strong>maswavlebeli</strong> Tavad aris am<br />

molodinTa erTguli mimdevari.<br />

6. simtkice. es forma moswavleTa mxridan winaaRmdegobis sapasuxod Cndeba da gameorebasa<br />

da Tanmimdevrulobas erT kategoriad ajgufebs. simtkice gameorebis gareSe<br />

ar arsebobs, Tumca gameoreba uciloblad simtkices ar gulisxmobs. rodesac<br />

moswavleebi maswavleblis molodinebs ewinaaRmdegebian da gaumarTleblad miaCniaT,<br />

daJinebuli <strong>maswavlebeli</strong> simtkices avlens (radgan varaudobs, rom molodinebi<br />

realisturia; winaaRmdeg SemTxvevaSi `simtkice~ azrs kargavs). magaliTad,<br />

Cven vakvirdebodiT maswavlebels, romelic Semdegnairad avlenda simtkices: is<br />

saklaso oTaxSi xvdeboda moswavles da axsenebda, rom 13:15 wuTze konkretuli samuSaos<br />

Sesruleba unda daewyo; <strong>maswavlebeli</strong> gakveTilis dawyebamde da gakveTilis<br />

dasrulebis Semdeg xvdeboda moswavles da Sexvedraze uTanxmdeboda; <strong>maswavlebeli</strong><br />

saxlSi urekavda mSobels. es molodinis ganmtkicebis gzebia.<br />

Cven mier `simtkiced~ moxseniebuli qcevis es maxasiaTebeli zogierTi maswavleblis<br />

winaSe aseT sakiTxs svams: `Cemi saqme ar aris maTi devna, Tu isini ar asruleben<br />

TavianT saqmes; es maTi pasuxismgeblobaa. Tu raimes ver igeben, movidnen da mkiTxon!~<br />

aseT damokidebulebaSi e. w. `modi<br />

moswavleebi damajerebel Setyobinebebs iRe­ da waiRe!~ Setyobineba imaleba. es Setyoben<br />

maswavleblis saqmianobaze dakvirvebiT.<br />

bineba afrTxobs calkeul moswavleebs da<br />

xels uSlis swavlaSi, radgan gzas uWris<br />

im adamianisken (maswavleblisken), romlisganac SeeZloT eswavlaT. meore mxriv,<br />

swavlis pasuximgebloba ar SeiZleba mxolod maswavleblis kiserze iyos. moswavleebs<br />

Tavisi wili pasuxismgebloba akisriaT. Cven, rogorc sakuTari Tavisa da sxvaTa<br />

damkvirveblebma, valdebulni varT, vikiTxoT: `sakmariss vakeTebT Tu ara, varT<br />

Tu ara sakmarisad mtkiceni ise, rom ar vxdiT Cvenze damokidebulebs, Cveni `kudSi<br />

devniT~ vatyobinebT Tu ara moswavleebs, rom maTTvis vzrunavT?~ `Cven vzrunavT~<br />

_ es aris Setyobineba, romelsac daJinebiT unda vugzavnideT moswavleebs.<br />

es eqvsi maxasiaTebeli im SetyobinebaTa mniSvnelovani elementebia, romlebsac <strong>maswavlebeli</strong><br />

ugzavnis moswavleebs molodinis Sesaxeb. amas garda, rodesac saqme muSaobas<br />

exeba, namuSevris Sesaxeb maswavleblis sapasuxo reaqcia gansakuTrebiT mniSvnelovania<br />

molodinTa Setyobinebisas. am ukukavSiris Semdegi arsebiTi atributebi<br />

Tavs iCens xolme maswavleblebTan da moswavleebTan intervius dros:<br />

¤ swrafi da sruli. namuSevari moswavleebs imave dRes, an erTi-ori dRis Semdeg ubrundebaT,<br />

rac maTTvis imis niSania, rom <strong>maswavlebeli</strong> yuradRebiT ekideba maT saqmianobas.<br />

¤ detaluri. ukukavSiri moicavs maswavleblis detalur SeniSvnebs, winadadebebs an<br />

kiTxvebs moswavlis namuSevarTan dakavSirebiT. es SeiZleba iyos mindorze gamotanili<br />

SeniSvnebi, moswavlis dRiurSi Canawerebi an sityvieri komentarebi.<br />

¤ individualuri kontaqti. moswavleebTan pirispir kontaqtis mravali forma arsebobs:<br />

gakveTilze, gakveTilis win an Semdeg, derefanSi. SesaZloa es iyos xumrobiT naTqvami:<br />

`gamarjoba, jimi! sanam qurTuks Caicmev, am SeniSvnebis gasacnobad SevxvdeT, kargi?!~<br />

¤ bodiSi ar miiReba. <strong>maswavlebeli</strong> individualurad da mtkiced moiTxovs moswavlee


¤ saukeTeso namuSevris aRiareba. arsebobs moswavlis mier saukeTesod Sesrulebuli<br />

¤ cudi namuSevris logikuri Sedegebi. aseve mniSvnelovania namuSevris Seusrule-<br />

molodinebi<br />

bisgan samuSaos Sesrulebas. pasuxs sTxovs davalebis Seusruleblobis, dagvianebis,<br />

arasrulyofilad Sesrulebis da arasapatio mizeziT Seusruleblobis gamo. is namuSevars<br />

gasasworeblad an Tavidan Sesasruleblad ubrunebs moswavleebs, uwesebs<br />

vadebs, saWiroebis SemTxvevaSi, exmareba, samuSaos Sesasruleblad saWiro masalebiT<br />

(masalebi, klaselebis daxmareba da sxv.) uzrunvelyofs. `bodiSi ar miiReba~ niSnavs<br />

mtrobisa da brazis gareSe cudad Sesrulebul samuSaoze reagirebas.<br />

namuSevris aRiarebis ramdenime specifikuri forma: gancxadebebis dafaze gansakuTrebiT<br />

kargi naSromis gamokvra, sajaro adgilze namuSevris gamofena an klasis winaSe<br />

Seqeba. (Tumca, gasaTvaliswinebelia Semdegi sakiTxebi: rogor eqceva <strong>maswavlebeli</strong><br />

im moswavles, romelmac SesaZloa verasdros Seasrulos `saukeTeso~ namuSevari da<br />

ramdenad adekvaturad gansazRvravs <strong>maswavlebeli</strong> moswavlis `saukeTeso~ namuSevars<br />

misive progresis TvalsazrisiT.<br />

blobis an cudad Sesrulebis aRniSvna. moswavleebma ician, rom saSinao davalebis an<br />

saklaso samuSaos Seusruleblobas, an arakeTilsindisierad Sesrulebas (namuSevris<br />

dagvianeba, ugulod Sesruleba an moswavlis mravali sxva saqmianoba, romlis mimarTac<br />

maswavlebels molodinebi aqvs) <strong>maswavlebeli</strong> uyuradRebod ar datovebs.<br />

efeqtiani Sedegebi Semdegi TaviseburebebiT xasiaTdeba: (a) isini Tavidanve cxadia moswavleebisTvis;<br />

(b) yoveli molodinisTvis arsebobs SedegTa speqtri da ara mxolod erTi Sedegi;<br />

(g) Sedegebi logikuria da ara damsjeli; (d) isini Sesatyvisi formiT aris mowodebuli; (e)<br />

<strong>maswavlebeli</strong> agebinebs moswavleebs, rom maT arCevani gaakeTes. es Taviseburebebi ufro detalurad<br />

me-7 TavSia aRwerili.<br />

standartebi<br />

molodinTa Setyobinebis Seswavlis Semdeg ganvixilavT molodinebiT gamoxatul SedarebiT<br />

standartebs. molodinebTan dakavSirebiT maswavleblis standartebi Semdegi rigiTobiT<br />

SeiZleba ganvixiloT:<br />

1. aranairi molodini.<br />

2. ramdenime myari molodini.<br />

3. dabali molodinebi. <strong>maswavlebeli</strong> moswavleTagan maT SesaZleblobebze naklebs<br />

moiTxovs.<br />

4. Zalze maRali. standartebi Seusabamod maRalia moswavleTa umravlesobisTvis.<br />

5. saSualo. standartebi asaxavs saSualo moTxovnebs moswavleTa umravlesobisadmi.<br />

6. STamagonebel-bundovani. is maswavleblebi, romlebic am standarts iyeneben, xSirad<br />

qarizmatuli, sulisCamdgmeli adamianebi arian da moswavleebi Zal-Rones ar iSureben,<br />

rom maT asiamovnon. aseTi maswavleblebi moswavleebSi sagnis mniSvnelobisa da<br />

pativiscemis grZnobas aRviZeben. problema is aris, rom maswavleblis standarti<br />

xSirad bundovania da swavlam, SesaZloa, arakontrolirebadi xasiaTi miiRos, radgan<br />

moswavleebs naTlad ar esmiT, ras niSnavs kargad swavla. aman zogierTi maTgani, SesaZloa,<br />

winaaRmdegobaSi Caagdos da STamagonebeli efeqti gaaneitralos.<br />

7. maRali da momTxovni, magram keTilgonivruli. standartebi sakmaod momTxovnia;<br />

molodinebi Tavsmoxveulia, Tumca, maTi miRweva SesaZlebelia moswavleTa umravlesobisaTvis.<br />

damkvirveblisaTvis Znelia imis gansja, romeli standartiT xelmZRvanelobs maswavle-<br />

273


Tavi 11<br />

beli moswavleTa asakis Sesatyvisi Tu specializebuli codnis gansazRvrisas. magram maswavlebels<br />

udavod SeuZlia sakuTari saqmianobis analizi da swrafva imisaken, rom miseul<br />

molodinebSi SeniRbuli standartebi moswavleebisTvis Sesatyvisi gaxados.<br />

274<br />

SeniSvna standartebsa da molodinebze<br />

saWiroa erTmaneTisgan ganvasxvaoT maswavleblis warmodgena imis Sesaxeb, ras gaakeTebs<br />

moswavle (molodini) da maswavleblis survili imisa, ras unda akeTebdes moswavle (standarti).<br />

xSirad orive SemTxvevaSi sityva `molodins~ iyeneben (ukanasknel periodamde sityva<br />

`standarts~ verc ki gaigonebdiT). orive koncefcia mniSvnelovania. sanam isini praqtikosebis<br />

mier gamijnuli da konceptualizebulia. SesaZlebelia, maswavleblisTvis molodinebi mxolod<br />

momavlis prognozis xasiaTis matarebeli iyos da saerTod ar gaaxsendes standartebi<br />

_ miznebi da simaRleebi, romlebsac unda miaRwion maT an moswavleebma. dRevandeli swavlebisTvis<br />

damaxasiaTebelia standartebis gareSe molodinebi.<br />

standartebze morgeba<br />

ganvixiloT qvemoT mocemuli oTxi gancxadeba da maTi gavlena rogorc maswavleblis<br />

standartebze, ise sxvadasxva SesaZleblobebis mqone moswavleTaTvis am standartebis misadagebaze.<br />

1. `yvelas mimarT erTnairi molodinebi maqvs. am kursis mixedviT garkveuli raodenobis<br />

samuSao gvaqvs Sesasrulebeli da yvelasgan veli mis Sesrulebas~.<br />

2. `sxvadasxva bavSvis mimarT gansxvavebuli molodinebi maqvs. vici, rom zogierTisgan<br />

ar unda velode iseT saqmianobas, rogorsac sxvebisgan veli; yvela did jgufSi asea.<br />

garkveul moTxovnebs arasdros vuyeneb dabali SesaZleblobebis mqoneT~.<br />

3. `sxvadasxva bavSvis mimarT gansxvavebuli molodinebi maqvs. vici, rom zogierT maTgans<br />

ukeTesi safuZveli aqvs am masalis asaTviseblad, an ubralod ufro swrafebi<br />

arian. neli moswavleebisTvis specialurad varCev masalebs da vcdilob maTi Sesa-<br />

Zleblobebis mixedviT movTxovo~.<br />

4. `mesmis, rom bavSvebs gansxvavebuli SesaZleblobebi da aTvisebis unari aqvT, aseve<br />

vici, ras niSnavs xarisxiani swavla da sagnis codna. vaiZuleb, rom `saukeTesos~ standartis<br />

Sesabamisad iswavlon. visac sWirdeba, damatebiT xelSewyobasa da daxmarebas<br />

vTavazob da, miuxedavad amisa, vici, rom mainc sxvadasxva tempiTa da xarisxiT iswavlian.<br />

Tumca arsebobs standarti da masTan miaxloebas vcdilob. Tu am standartamde<br />

verasdros miaRweven, is mainc ecodinebaT, ra aris saukeTeso da rom saukeTesos miRwevis<br />

mcdelobisaTvis dajildovdebian~.<br />

es gancxadebebi realur adamianebs ekuTvniT da Cveni profesiisadmi realur damokidebulebas<br />

asaxavs. albaT, upriania am gancxadebaTa miRma arsebuli Sexedulebebisa da miznebis<br />

ufro detaluri ganxilva, radgan isini gavlenas axdenen maswavleblis qcevaze. es ukanaskneli<br />

ki, Tavis mxriv, mZlavrad da zogjer gadamwyvetad zemoqmedebs moswavlis miRwevebze.<br />

amrigad, gvsurs, ufro srulyofilad ganvmartoT, ras gulisxmobs am oTxi gancxadebis avtori.<br />

SeiZleba vTqvaT, rom isini stereotipulebi arian, magram aseTi adamianebi sinamdvileSi<br />

arseboben da am gancxadebebSi Cadebuli azris gageba dagvexmareba Cveneuli molodinebisa<br />

da maTi `Setyobinebis~ gzebis gaazrebaSi.<br />

pirveli <strong>maswavlebeli</strong> ar axdens moswavleTa diskriminacias. misi molodini ufro masalis<br />

amowurvasa da Sesrulebuli samuSaos raodenobas exeba, vidre Sesrulebis xarisxs. `mwar-


molodinebi<br />

moeblobis~ erTi da igive standartebi ucvlelad gamoiyeneba yvela moswavlis mimarT. raki<br />

vadebis dacva savaldebuloa, moswavleebisgan moelis masalis Seswavlas an sxva Sedegs. aseTi<br />

<strong>maswavlebeli</strong> nebas aZlevs sust moswavleebs, `uxilavni~ iyvnen manam, sanam maTi Sedegebi damakmayofilebelia.<br />

moswavleebi `uxilavni~ arian, radgan <strong>maswavlebeli</strong> sadRac maT `miRma~<br />

aswavlis.<br />

meore <strong>maswavlebeli</strong> diferencirebasa da aRiarebas axdens. is varaudobs, rom moswavleebs<br />

sxvadasxva SesaZlebloba aqvT da am SesaZleblobebis mixedviT saqmianoben. saqmianobis<br />

Sedegebs iRebs, rogorc moswavlis SesaZleblobebis ilustracias da maT axali simaRleebis<br />

dasapyrobad Zalas ar atans. yvela moswavle erTsa da imave masalaze muSaobs da akeTebs imas,<br />

rac SeuZlia.<br />

mesame <strong>maswavlebeli</strong> diferencirebas da uzrunvelyofas axdens. im moswavleebisaTvis,<br />

romlebic Tavs ver arTmeven masalas, <strong>maswavlebeli</strong> uzrunvelyofs damatebiT daxmarebas an<br />

damatebiT saswavlo masalas.<br />

meoTxe maswavlebels mkafiod aqvs warmodgenili saganSi saukeTesos standarti, romelic<br />

yvela moswavlisTvis gamowvevac aris da swavlebis mizanic. moswavlis naTqvami sagnis Sesaxeb:<br />

`vgrZnob, es sagani marTlac mniSvnelovania~, maswavleblis ostatobaze metyvelebs.<br />

maswavlebelma isic icis, rom moswavleebs swavlis sxvadasxva unari da tempi aqvT da am gansxvavebaTa<br />

gaTvaliswinebiT damatebiT daxmarebas sTavazobs imaT, visac sWirdeba. <strong>maswavlebeli</strong><br />

yovelTvis ajildovebs moswavles `saukeTesos~ standartis misaRwevad gaweuli ZalisxmevisTvis,<br />

magram arasdros iviwyebs TviT am standarts da arc moswavleebs aZlevs misi<br />

daviwyebis saSualebas.<br />

pirveli <strong>maswavlebeli</strong> misadagebas ar axdens. meore maswavlebels gansxvavebuli molodinebi<br />

aqvs, rac erTgvar TviTrealizebul winaswarmetyvelebad iqceva. mesame da meoTxe<br />

maswavleblebi individualizebas axdenen im gagebiT, rom swavlebas usadageben sxvadasxva<br />

SesaZleblobis mqone moswavleebs, Tumca meoTxe maswavlebels metad sjera, rom moswavleTa<br />

umravlesoba mizans Tu ar miaRwevs, miuaxlovdeba mainc. misi qceva `daostatebisTvis<br />

swavlis~ princips emsaxureba. im moswavleebisTvis, romlebic Zalisxmevas ar iSureben,<br />

<strong>maswavlebeli</strong> davalebas imden mcire safexurad Slis, ramdenic moswavleebs warmatebisTvis<br />

sWirdebaT. davalebebi yvela moswavlisTvis<br />

saboloo ostatobis miRwevas emsaxureba da<br />

sxvadasxva davalebisa da qvedavalebisTvis<br />

gamoyofili dro maT saWiroebebs aris misadagebuli.<br />

daostateba maTTvis, iseve rogorc<br />

maswavleblis molodinebi TviTrealizebul<br />

winaswarmetyvelebad iqceva xolme.<br />

yvelasTvis, saboloo mizania da am miznis miRwevamde <strong>maswavlebeli</strong> maT xelis Caqnevis nebas ar<br />

miscems. maswavlebels sjera, rom swavla yvela moswavle SeuZlia da am rwmenas ar malavs. mas<br />

uxerxul mdgomareobaSi agdebs Sefaseba, radgan is moswavleebisadmi `gagzavnil~ Setyobinebebs<br />

ewinaaRmdegeba. <strong>maswavlebeli</strong> gulwrfelad aqebs moswavleTa winsvlas, maSinac ki, Tu es<br />

winsvla Sorsaa `saukeTesos~ standartisgan da mudam aiZulebs maT, ajobon maTSi Cabudebul<br />

stereotipebs. SesaZloa, mondomebulma moswavlem C Sefasebis nacvlad B miiRos, magram ara<br />

A-s nacvlad B. sjeraT, rom miuxedavad zogierTi moswavlis rTuli saojaxo pirobebisa, maTi<br />

sasikeTod Secvla SeuZliaT (Dembo & Gibson 1985).<br />

meoTxe <strong>maswavlebeli</strong> aqcents saukeTesos standartze akeTebs ise, rom moswavleebs Sesatyvisi<br />

SesaZleblobiT ar uzrunvelyofs an ar exmareba. man SeiZleba Tavidan aicilos moswavleTa<br />

stereotipuli dayofa _ `sxarti~ da `susti~ _ da yvela aiZulos ecadon saukeTeso<br />

Sedegis miRwevas, magram ar uzrunvelyos aucilebeli saSualebebiT. aseT SemTxvevaSi swavleba<br />

xinjiani iqneba. saukeTesosken swrafvisas perspeqtivis dakargviT, isini individebsac<br />

`kargaven~. maT SeiZleba gansakuTrebulad gamorCeul da SedarebiT sust moswavleebs Sori<br />

miznebis swrafad miRweva aiZulon da marcxi awvnevinon. roca mesame <strong>maswavlebeli</strong> perspeqti-<br />

275


Tavi 11<br />

vas kargavs, SesaZloa individualuri midgomis gamoyenebas eswrafvodes sxvadasxva masaliTa<br />

da arsebuli teqnikiT, magram saTanadod ar iTxovdes moswavleebisgan. is gaucnobiereblad<br />

ayalibebs stereotipebs imis Sesaxeb, ra unda SeZlos moswavlem, wyvets iZulebas an meore<br />

maswavlebels emsgavseba da moswavlis namuSevars misi SesaZleblobis ilustraciad iRebs<br />

moswavleTa gaazrebuli klasificirebis gareSe.<br />

mesame <strong>maswavlebeli</strong> Tavdauzogavad agrZelebs muSaobas da moswavleebs usadagebs (an<br />

cdilobs miusadagos) swavlis stils, magram yvelasTvis misadagebis mcdelobisas, SesaZloa,<br />

zedmeti yuradReba dauTmos Sedegs da ganze darCes Sinaarsi.<br />

amrigad, Cven maswavleblis saqmianobis oTxi xarisxobrivad gansxvavebuli done ganvixileT,<br />

romelic gansxvavebuli moswavleebisTvis molodinTa morgebisken aris mimarTuli:<br />

276<br />

1. araviTari diskriminacia.<br />

2. diferencirebuli da mimRebi.<br />

3. diferencirebuli da uzrunvelmyofi.<br />

4. garkveuli daSvebebis gaTvaliswinebiT maRali standartebisTvis (saukeTeso) momuSave.<br />

zogierTi SeiZleba SegvekamaTos, rom maRali standartebisTvis muSaoba, daSvebebis gaTvaliswinebiT,<br />

safrTxes uqmnis im moswavlis warmodgenas sakuTar Tavze, romelmac, Sesa-<br />

Zloa, verasdros miaRwios maswavlebliseul `saukeTesos~ standarts da rom kargi swavleba<br />

diferencirebasa da uzrunvelyofas axdens. amgvari Sexeduleba Seicavs safrTxes, rom<br />

moswavleebi, SesaZloa, `vaiZuloT~ imaze naklebi gaakeTon, risi gakeTebac SeuZliaT. zogi<br />

ki fiqrobs, rom maRali standartebisken swrafva ufro misaRebia ufros da ara dawyebiT<br />

klasebSi, sadac sabaziso unar-Cvevebis daufleba upirvelesi mizania da upriani iqneboda<br />

swavlaSi daostatebaze gvefiqra da ara saukeTesos standartze. saukeTeso saukeTesoa da<br />

yvelaferi unda viRonoT mis misaRwevad. faqtia, rom yvela moswavle erTnairad ar aris<br />

momzadebuli saimisod, rom standartebs Seesabamebodes. moswavleebisTvis ucxo da dasamali<br />

ar aris is faqti, rom yvela maTgani erTnairi xarisxiT ar muSaobs. mniSvnelovania, moswavleebi<br />

davarwmunoT, rom isini SeZleben standartis `Sesatyvisobas~ Sesabamis droSi,<br />

Sesabamisi strategiisa da Zalisxmevis gamoyenebiT.<br />

Cven, rogorc maswavleblebma, unda davadginoT, ra damokidebuleba gvaqvs standartebis<br />

mimarT da rogor gavlenas axdens is Cvens saqmianobaze: rogor vusadagebT Cvens molodinebsa<br />

da standartebs sxvadasxva moswavles?<br />

gadavxedoT pigmalions<br />

Cveni Sexedulebebi molodinebze arsebiTad gansxvavdeba im literaturisgan, romelic<br />

wignis _ `pigmalioni saklaso oTaxSi’’ (Rosenthal & Jacobson 1968) _ gamosvlis Semdeg gaCnda.<br />

Cveni mizani iyo yuradReba dagveTmo calkeuli moswavlis saqmianobis maswavlebliseuli<br />

standartebisaTvis da maT vTxoveT moexdinaT standartebis diferencireba moswavleebis,<br />

TviT calkeuli moswavlisa da sxvadasxva davalebis Sesrulebis mixedviT. aseve, vTxoveT,<br />

zustad da gulaxdilad esaubraT moswavleebTan maTeuli standartebis raobaze, raTa standartebs<br />

maswavleblisa da moswavleebisTvis erToblivi miznebis xasiaTi mieRo.<br />

zemoxsenebuli literatura sxvadasxva mimarTulebisa iyo da sxvadasxvagvar Suqs hfenda<br />

molodinTa sakiTxs. pirvel yovlisa, avtorebsa da mkvlevarebs ar hqondaT daxvewili<br />

standartebi davalebis doneze moswavleebis mimarT. maT ar ainteresebdaT maswavleblis<br />

molodinebi imasTan dakavSirebiT, SeeZlo Tu ara jimis winadadebis ukeT dawera an meris


molodinebi<br />

maTematikis amocanis ufro swrafad amoxsna. `molodini~ maTTvis niSnavda maswavlebliseul<br />

zogad Sexedulebas moswavlis zogad kompetenciasa Tu unarze. TavianT naSromebSi isini<br />

gviCvenebdnen, rom maswavleblebi qmnian `sxarti” da `susti” moswavleebis kategoriebs.<br />

meore mxriv, mkvlevrebma gviCvenes, rom maswavleblebi sakuTar Sexedulebebs SeumCneveli<br />

da arapirdapiri SetyobinebebiT gadascemen moswavleebs, Tumca es ukanasknelni mainc kiTxuloben,<br />

rac gavlenas axdens maT saswavlo saqmianobaze (da, SesaZloa, im warmodgenazec, romelic<br />

sakuTar Tavze SeeqmnaT). imis garkveva, konkretulad rogor agzavnian maswavleblebi<br />

am uxilav Setyobinebebs, swavlebis mniSvnelovani sakiTxia. Semdeg qveTavSi ganvixilavT am<br />

zogad SetyobinebaTa gadacemas saklaso cxovrebis aTi specifikuri sferos saSualebiT,<br />

romlebsac maswavleblebi yoveldRiurad akontroleben. es is sferoebia, sadac farTo da<br />

mizandasaxuli repertuaris ganviTareba gvWirdeba.<br />

saklaso cxovrebis aTi sfero<br />

es aTi sfero is garemoa, sadac regularulad meordeba movlenebi da SesaZlebelia maTze<br />

dakvirveba:<br />

1. moswavleebTan urTierToba _ pigmalionis qceva.<br />

2. reaqcia moswavleTa pasuxebze.<br />

3. roca moswavleebi ar pasuxoben.<br />

4. roca moswavleebi daxmarebas iTxoven.<br />

5. ukukavSiri moswavlis saqmianobasTan.<br />

y acdenili molodinebi<br />

y bejiTi moswavleebi<br />

y mniSvnelovani cvlileba saqmianobaSi<br />

6. SecdomebTan brZola.<br />

7. Sefaseba.<br />

8. moswavleebi, romlebic jer ver `Cawvdnen~.<br />

9. dajgufeba.<br />

10 davalebebisa da amocanebis micema da Sesruleba.<br />

moswavleebTan urTierToba _ pigmalionis qceva<br />

kuperma (Cooper 1979) maswavlebelTa komunikaciuri qcevebi xuT kategoriad daajgufa:*<br />

2. klimati: `rogorc aRmoCnda, `sxart~ moswavleebTan urTierTobisas, maswavleblebi<br />

ufro xSirad iRimebodnen da mowonebis niSnad Tavs uqnevdnen, vidre `sustebTan~<br />

urTierTobisas. isini TvalebSic aseve ufro xSirad uyureben sxart moswavleebs~<br />

(gv. 393).<br />

3. moTxovnebi: `sustis~ iarliyis mqone moswavleebs axali masalis Seswavlis ufro naklebi<br />

SesaZlebloba aqvT, vidre sxartebs~ (gv. 393).<br />

* ibeWdeba gamomcemlis nebarTviT. Cooper, H. M. ‘Pygmalion Grows Up: A Model for Teacher Expectations, Communications and Performance<br />

Influence.’ Review of Educational Research 49 (Summer 1979): 389-410. (c) 1979 by the American Education Research Association.<br />

277


Tavi 11<br />

278<br />

4. daJineba. `rogorc wesi, maswavleblebi sxartebs ufro metxans acdian kiTxvaze pasuxis<br />

mofiqrebas, vidre sustebs. araswori pasuxis SemTxvevaSi, maswavleblis da-<br />

Jineba ufro miniSnebis, gameorebis da/an Sesworebis xasiaTs iRebs. is ufro met<br />

yuradRebas uTmobs sxarti moswavleebis pasuxebs, met dros aZlevs pasuxis mosafiqreblad~<br />

(gv. 394).<br />

5. interaqciis sixSire: `dabali molodinebis mqone moswavleebTan SedarebiT, maswavleblebs<br />

ufro xSiri saswavlo urTierToba aqvT maRali molodinebis mqone moswavleebTan”<br />

(gv 394).<br />

6. ukukavSiri: `rogorc wesi, <strong>maswavlebeli</strong> ufro xSirad aqebs maRali molodinebis<br />

mqone moswavleebs sworis pasuxisTvis, maSin, rodesac sustebs ufro xSirad akritikebs<br />

araswori pasuxisaTvis” (gv. 395).<br />

am xuT kategoriaSi cameti gansxvavebuli qcevaa da isini gvawvdian empiriul monacemebs,<br />

rom mravali <strong>maswavlebeli</strong> marTlac `sxartebis~ da `sustebis~ kategoriebad hyofs moswavleebs<br />

da sxvadasxvagvar urTierTobas amyarebs maTTan. qvemoT mocemuli nusxa SeiZleba<br />

gamoviyenoT TviTSefasebis an kolegebis saqmianobaze dakvirvebisas.<br />

¤ sxartebs ufro xSirad vuRimi da mowonebis niSnad Tavs vuqnev Tu ara?<br />

¤ ufro xSirad sxartebis mxares viWer xolme Tu ara?<br />

¤ sxartebs ufro xSirad vuyureb xolme Tu ara TvalebSi?<br />

¤ sust moswavleebs axali masalis swavlis ufro nakleb SesaZleblobas vaZlev Tu ara?<br />

¤ sxart moswavleebs ufro met miniSnebas vaZlev araswori pasuxis SemTxvevaSi Tu ara?<br />

¤ sxarti moswavleebis pasuxebs ufro met yuradRebas vuTmob Tu ara?<br />

¤ sxart moswavleebs pasuxisTvis ufro met dros vaZlev Tu ara?<br />

¤ sxart moswavleebTan ufro xSiri saswavlo urTierToba maqvs Tu ara?<br />

¤ sxartebs ufro xSirad vaqeb swori pasuxisaTvis Tu ara?<br />

¤ sust moswavleebs ufro xSirad vakritikeb mcdari pasuxisTvis Tu ara?<br />

¤ zemoT CamoTvlili kiTxvebi ufro gogonebs exeba Tu biWebs?<br />

reaqcia moswavleTa pasuxebze<br />

molodinTa Setyobinebis kidev erTi gzaa, rogor iqceva <strong>maswavlebeli</strong> moswavlisTvis<br />

kiTxvis dasmis Semdeg, anu rogoria misi reaqcia?<br />

moswavlem, SesaZloa, pirdapiri pasuxi ver gasces; SesaZloa `gaSeSdes~ da veraferi Tqvas.<br />

miuxedavad amisa, kiTxvis dasmis Semdeg moswavlis qmedebas aucileblad mosdevs maswavleblis<br />

garkveuli reaqcia. swored am reaqciiT igebs moswavle, rogori Sexeduleba aqvs maswavlebels<br />

mis SesaZleblobebze.<br />

arsebobs reaqciaTa repertuari, romelze dakvirvebac saswavlo procesis nebismier momentSi<br />

SeiZleba. <strong>maswavlebeli</strong> qmedebiTa da sityviT Setyobinebebs ugzavnis idividebsa da mTel<br />

moswavleebi mniSvnelovan Setyobinebebs iReben<br />

sakuTar pasuxebze maswavleblis reaqciis<br />

mixedviT.<br />

klass imis Sesaxeb, mocemul momentSi ramdenad<br />

usafrTxoa `piris gaReba~, konkretuli rTuli<br />

davalebis Sesruleba xelSemwyobi garemoa Tu<br />

ara fiqrisa da ZalisxmevisTvis, daisjebian Tu<br />

ara araswori pasuxisaTvis da a.S.<br />

sakramentos (kalifornia) gonivruli qcevis institutis (Institute for Intelligent Behavior)<br />

Tanadireqtorma art kostam aRniSna, rom maswavleblis reaqcia moswavlis pasuxebze, al


molodinebi<br />

baT, dasmul kiTxvebze ufro mniSvnelovania. moswavleebi mniSvnelovan Setyobinebebs iReben<br />

maswavleblis reaqciiT da swored es reaqcia gansazRvravs gakveTilebze maT monawileobas.<br />

maswavleblis reaqciis mixedviT, moswavlem, SesaZloa, qvemoT CamoTvlilTagan erTi an meti<br />

Setyobineba miiRos:<br />

`Clungi var~.<br />

`eh, ver gavTvale!~<br />

`Cemi amocanaa maswavleblis TavSi pasuxis amocnoba da swored ise Tqma, rogorc<br />

is fiqrobs~.<br />

`Cavaflave da isev unda Cavdge formaSi. me mesmis es sagani~.<br />

`maswavlebels hgonia, rom amis amoxsna SemiZlia~.<br />

`kargad vupasuxe, magram ukeT SemeZlo~.<br />

`<strong>maswavlebeli</strong> marTlac yuradRebiT mismens~.<br />

`maswavlebels namdvilad unda, rom Caswvdes Cems naTqvams. etyoba, raRac<br />

mniSvnelovani vTqvi~.<br />

`Zveleburad kargad ar gamomivida. kidev kargi, azri ar mkiTxa~.<br />

`mgoni, Zalian kargad Sevasrule davaleba~.<br />

`ar Rirs gariskva, sanam pasuxis sisworeSi ar davrwmundebi~.<br />

`pasuxis gacema Rirs. Tu sworad ver gavcem, ar gamakritikeben~.<br />

`SemiZlia vTqva, rasac vfiqrob, Cems naTqvams moiwoneben da pativs mcemen~.<br />

`gageba Tu SemiZlia, damexmarebian~.<br />

aSkaraa, rom am Setyobinebebs marTlac didi gavlena aqvs. moswavleobisas Cven yvelas<br />

gamogvicdia maTi Zala. maT SeuZliaT moswavle sakuTar TavSi Caketon an gulRia gaxadon;<br />

sakuTari Tavis rwmena, cnobismoyvareoba, monawileobis survili gauRvion an daSinebuli,<br />

morcxvi, sakuTar TavSi Caketili, izolirebuli da daucveli gaxadon. imavdroulad, Sei-<br />

Zleba Setyobinebam moswavleebs kvlevis, dakvirvebis, interesis, fiqris stimuli gauRviZos<br />

an kritikis gareSe miaRebinos swori pasuxebi, CarCoebSi Casvas (da/an imedgacruebisgan Tavdacvis<br />

survili gauCinos).<br />

<strong>maswavlebeli</strong> svams kiTxvas: `rogor ipoviT wrewiris farTobs?~ naxeT, rogoria misi reaqcia<br />

moswavleTa pasuxebze:<br />

¤ gakritikeba: `axlosac ki ara xar. gamofxizldi!”<br />

¤ swori pasuxis gacema: `ara pasuxia pi r2 ”.<br />

¤ kiTxvis gameoreba meore moswavlisTvis: `judi, SegiZlia mipasuxo?“<br />

¤ kiTxvis ganvrcoba: `kargi, judi, swor gzas adgaxar. rames xom ar daamatebdi?”<br />

¤ `arasworias” mizezis axsna: `srulyofili ar aris, radgan nimuSi gamotove~. Semdeg<br />

<strong>maswavlebeli</strong> moswavlis momdevno mcdelobas elodeba.<br />

¤ damatebiTi kiTxvis dasma ganmartebis, miniSnebis mizniT: `swori iqneboda wrewiris<br />

formula rom gagexsenebina. gaxsovs es formula? [moswavle swor gzas adgeba.] marTalia!<br />

darwmunebuli var sadilis Semdegac gemaxsovreba da sworad amoxsni~.<br />

¤ lodinis dro: dumili.<br />

¤ damatebiTi kiTxvis dasma ormagi Semowmebis an ganvrcobisTvis: moswavlis swori pasuxis<br />

SemTxvevaSi <strong>maswavlebeli</strong> svams kiTxvas: `zustad ras aRniSnavs eg formula?~<br />

279


Tavi 11<br />

¤ dadastureba: `hoo”.<br />

¤ pasuxis ufro srulyofilad Camoyalibeba: `amrigad, wrewiris sigrZis mimarTeba mis<br />

diametrTan udris. . .~<br />

¤ dakonkretebis moTxovna: `SegiZlia amixsna, ras gulisxmob?”<br />

¤ Seqeba: `araCveulebrivia!”<br />

es repertuaridan amokrefili pasuxebia (ix. sqema 11.1). arc erTi maTgani saukeTeso ar<br />

aris, Tumca, SesaZloa, garkveul konsteqstSi yoveli maTgani Sesatyvisi iyo. zogierTi maTgani<br />

gansakuTrebiT efeqtiania specifikuri miznebisTvis da nebismieri maswavleblis repertuarSi<br />

SeiZleba CavrToT. erT-erTi maTgania `lodinis dro~.<br />

meri bad roum (Mary Budd Rowe) daaxloebiT ocdaaTi wlis win aRmoaCina, rom Tu <strong>maswavlebeli</strong><br />

kiTxvis dasmis Semdeg sami an meti wami daicdis (anu sami wami Cumad daelodeba<br />

moswavlis pasuxs), sasikeTo Sedegi eqneba. (man isic aRmoaCina, rom TiTqmis arc erTi <strong>maswavlebeli</strong><br />

ase ar iqceva. lodinis saSualo dro kiTxvis dasmis Semdeg, miniSnebis SeTavazebamde,<br />

mzamzareul pasuxamde an kiTxvis sxvagvarad dasmamde, naxevari wamia!). roca <strong>maswavlebeli</strong><br />

sami wami elodeba moswavlis pasuxs, bevri iseTi moswavle pasuxobs, romelic, Cveulebriv, ar<br />

pasuxobs xolme da maTi pasuxebi sruli da maRali donis azrovnebis amsaxvelia, isini erTmaneTs<br />

exmarebian da SeniSvnebs aZleven.<br />

msgavsi Sedegebi miiRes, rodesac moswavlis pasuxis Semdeg <strong>maswavlebeli</strong> mxolod sami<br />

wamis Semdeg akeTebda komentars. lodinis am dros `lodinis dro II~ uwodes, xolo moswavlis<br />

pasuxamde sami wamis ganmavlobaSi lodins `lodinis dro I~. `lodinis dro II~-s iseTive<br />

sasurveli Sedegebi moaqvs, rogorc `lodinis dro I~-s: <strong>maswavlebeli</strong> amaRlebs kiTxvebis,<br />

moswavleebi ki – pasuxebis SemecnebiT dones, maTi pasuxebi srulyofili da gaazrebulia.<br />

280<br />

sxva<br />

moswavlisaTvis<br />

imave kiTxvis<br />

dasmis gzebi<br />

maswavleblis reaqcia moswavlis pasuxebze<br />

akritikebs. `Seni pasuxi metyvelebs, rom sul ar gifiqria~.<br />

`ar aris swori~ da sxva moswavles mimarTavs kiTxviT.<br />

`ar aris swori~ da swor pasuxs ambobs.<br />

`ar aris swori~ da mizezs xsnis, ramac SesaZloa miniSnebis roli<br />

Seasrulos.<br />

miniSnebas sTavazobs, Tumca sxva moswavles mimarTavs.<br />

erTi moswavlis araswori pasuxis SemTxvevaSi meores mimarTavs.<br />

sxva moswavles mimarTavs pasuxis ganvrcobisaTvis:<br />

`jim, rames xom ar daamatebdi?~<br />

moswavles aZlevs nebasn sxva moswavles sTxovos<br />

mis magivrad pasuxis gacema.


moswavlis<br />

swor pasuxamde<br />

miyvanis gzebi<br />

aRiarebis,<br />

dadasturebis<br />

gzebi<br />

aRiarebs: `hoo, marTalia!~<br />

imeorebs moswavlis pasuxs.<br />

pasuxs ufro srulyofilad da mkafiod ayalibebs.<br />

`sworia!~<br />

`sworia~ da mizezs xsnis.<br />

aqebs an aqebs da avrcobs pasuxs.<br />

molodinebi<br />

`ar aris swori, magram kargia, rom gagaxsenda, radgan es, albaT, sxvebmac<br />

ifiqres~.<br />

`isev scade!~<br />

adasturebs pasuxis dadebiT da uaryofiT mxareebs, Semdeg<br />

sTavazobs miniSnebas da cdilobs moswavle swor pasuxamde<br />

miiyvanos.<br />

pasuxs ugulebelyofs da miniSnebas sTavazobs.<br />

lodinis dro II.<br />

moswavlisadmi rwmenasa da waxalisebas gamoxatavs:<br />

`vfiqrob, Sen es ici~.<br />

moswavles dafiqrebas sTxovs.<br />

moswavles pasuxis TviTSefasebas sTxovs.<br />

damatebiT kiTxvas usvams<br />

sqema 11.1: maswavleblis reaqcia moswavlis pasuxze<br />

dazustebisTvis: `amas gulisxmobdi?~<br />

dadabiTi molodinebis mqone maswavleblebi am CamonaTvalis Sua nawilSi mocemul<br />

reaqciebs iyeneben.<br />

imis Tqma rodi gvsurs, rom maswavlebelma aRarasodes aRar unda gamoiyenos sityvebi<br />

`sworia~ an `ar aris swori~ moswavlisaTvis zianis miyenebis SiSiT. piriqiT, xSirad Zalze<br />

sasargebloa `ar aris swori~-s xalisianad Tqma. moswavlisTvis miniSnebis Tqma da dayovneba<br />

gansxvavdeba im Setyobinebisagan, roca <strong>maswavlebeli</strong> ambobs `ar aris swori~ da sxva moswavles<br />

mimarTavs imave kiTxviT. swor pasuxamde miyvanis mcdeloba (sqemis Sua nawili) gansxvavebul<br />

Setyobinebas ugzavnis moswavleebs _ `me mjera, rom swor pasuxamde misvlas SeZleb~.<br />

sxva moswavlisTvis imave kiTxvis dasmisa da, kidev uaresi, miniSnebis SeTavazebis da maSinve<br />

sxvisTvis imave kiTxvis dasmis qveteqsti aseTia: `ara mgonia, miniSnebis gamoyeneba SeZlo~.<br />

konkretul situaciaSi, SesaZloa, am CamonaTvalis nebismieri reaqcia misaRebi iyos<br />

(qvemoT Sesabamisi gamoyenebis SemTxvevebs ganvixilavT), Tumca, wignis am nawilis mTavari<br />

saTqmeli is gaxlavT, rom dadebiTi molodinebis mqone <strong>maswavlebeli</strong>, romelic moswavleebSi<br />

281


Tavi 11<br />

sakuTari Tavis rwmenisa da riskis gawevis unars ayalibebs, swor pasuxamde miyvanis gzaze<br />

mcdelobas ar aklebs da, Sesabamisad, CamonaTvalis Sua nawilSi mocemul reaqciebs iyenebs.<br />

xSirad, Cvens seminarebze, maswavleblebs ainteresebT, rogor SeiZleba moswavlis swor<br />

pasuxamde miyvanaze, miniSnebaze amdeni drois daxarjva da sasurveli masalis amowurvac.<br />

sinamdvileSi amas sulac ar sWirdeba meti dro, SesaZloa, sul ramdenime wamiT meti. moswavleze<br />

`dayovneba~ sulac ar amcirebs `masalis amowurvis siCqares~ (Tumca, sxva mizeziT ase-<br />

Ti Semcireba, SeiZleba, kargic ki iyos). im moswavleze `ardayovnebis~ Sedegebi ki, romelic<br />

pirvel jerze ar pasuxobs an arasworad pasuxobs, aseTia: aseT dros ise advilad Cndeba moswavlis<br />

mier sakuTari umaqnisobis gancda da Sedegad Semecnebis `Caqroba~. ase rom `ardayovneba~<br />

didi riskia. amas garda, <strong>maswavlebeli</strong> xelidan uSvebs moswavlisTvis azrovnebisa da<br />

saswavlo masalis daZlevis rwmenis amaRlebis SesaZleblobas. yoveli xangrZlivi dayovneba<br />

anu siCumis dro, roca moswavle kiTxvis gamo Tavs SeSinebulad da uimedod grZnobs, misive<br />

Tavdajerebulobisa da SesaZleblobis rwmenis ganmtkicebis Sansia.<br />

moswavlis pasuxebze sxvagvari reaqciebic arsebobs. damatebiTi kiTxva an ganvrcoba<br />

(romelsac samecniero literaturaSi `zondireba~, `mosinjva~ ewodeba) saSualebas gvaZlevs,<br />

SevamowmoT, namdvilad gaigo moswavlem SekiTxva Tu TuTiyuSiviT imeorebs. magaliTad, moswavlem<br />

SeiZleba gvipasuxos `pi r 2 ~ da ar icodes, rom r wrewiris radiuss aRniSnavs.<br />

moswavlis pasuxis miReba gansjis gareSe sxva moswavleebs Semdgomi SeniSvnebis gamoTqmis,<br />

xolo imave moswavles pirveladi pasuxis srulyofis saSualebas aZlevs.<br />

maswavleblis mier moswavlis pasuxis srulyofilad Camoyalibeba sxva moswavleebisaTvis<br />

sasargebloa, radgan rwmundebian, sworad gaiges Tu ara pasuxi.<br />

moswavleTaTvis maTive pasuxebis gaazrebis Txovna maswavlebels exmareba gaigos, risi<br />

Tqma surdaT: `ufro zustad xom ver amixsnidi?~ `darwmunebuli ara var, rom sworad gavige,<br />

risi Tqma gsurda. iqneb ufro detalurad amixsna!~ `jein, ufro dawvrilebiT unda gviTxra.<br />

rogor ggonia, am bolodan rogoria RerZis daSoreba?~<br />

Seqeba mxolod Sesabamisi gamoyenebis SemTxvevaSia efeqtiani reaqcia moswavlis pasuxze.<br />

jeri brofis (Jere Brophy 1981) kvlevaSi Sejamebulia Seqebis swori gamoyeneba. kerZod, efeqtiani<br />

qeba aris:*<br />

282<br />

¤ konkretuli. konkretulad gansazRvravs ra aris Seqebis Rirsi moswavlis saqmiano-<br />

¤ ganpirobebuli. qeba damokidebulia moswavlis warmatebul saqmianobaze da ar aris<br />

¤ gulwrfeli: <strong>maswavlebeli</strong> gulwrfelad aqebs da ara manipulaciis an konkretuli qce-<br />

¤ kongruentuli: maswavleblis Jesti, xmis toni, poza da mdgomareoba imave Setyobine-<br />

baSi: `jon, gaocebuli var Sens naSromSi zmnebisa da winadadebis nimuSebis mravalferovnebiT.<br />

es Seni saukeTeso namuSevaria~.<br />

SemTxveviTi an wamaxalisebeli. SemTxveviT qebas (romelic SemTxveviT da xSirad araswori<br />

pasuxebis dros gamoiyeneba), rogorc aRmoCnda, `ufro xSirad is maswavleblebi<br />

iyeneben, romelTac dabali molodinebi aqvT moswavlis swavlis mimarT. misi mizania<br />

moswavlis waxalisebis mcdeloba. miuxedavad amisa, rogorc wesi, moswavleebi kargad<br />

gamoicnoben xolme amgvari qebis mizans, romelsac Sedegad sircxvilis grZnoba,<br />

imedgacrueba da sxva arasasurveli Sedegebi mohyveba~ (Brophy 1981, gv. 13).<br />

vis `waxalisebis~ mizniT da Sesabamisad, namdvil mowonebas asaxavs.<br />

bebs ugzavnis moswavles, rasac sityvebi. roca <strong>maswavlebeli</strong> ukan ixreba, sxvagan iyureba<br />

da gaRizianebuli toniT ambobs, `fred, rogorc vxedav, am amocanebze bevri gi-<br />

* ibeWdeba gamomcemlis nebarTviT. Brophy, Jere. ‘Teacher Praise: A Functional Analysis’. Review of Education Research 51 (Spring<br />

1981): 5-32. (c) 1981 by the American Educational Research Association.)


molodinebi<br />

muSavia~, unda vivaraudoT, rom fredi ar daijerebs.<br />

¤ Sesabamisi: maswavlebli individualurad urCevs moswavleebs sityvebs, garemosa da<br />

stils. sabazo skolis calkeuli moswavlisTvis, SesaZloa, sajaro Seqeba samarcxvino<br />

iyos. aseTma Seqebam konkretuli qcevisTvis SesaZloa, maT magidis qveS SeZvromis<br />

survili gauCinos, magaliTad, merveklaseli `magari~ biWisTvis naTqvami: `oh, jon, ra<br />

sufTa da lamazi namuSevaria”.<br />

brofi imasac aRniSnavs, rom efeqtiani Seqeba, romelic moswavleTa Tavdapirvel miRwevebs<br />

mimdinare miRwevebis aRwerisTvis konteqstad iyenebs, mniSvnelovani Zalisxmevisa da<br />

rTuli (mocemuli moswavlisaTvis) amocanebis warmatebuli amoxsnis aRiarebas emsaxureba,<br />

warmatebas Zalisxmevasa da unars miawers, varaudobs, rom msgavsi warmateba momavalSic<br />

aris mosalodneli da waaxalisebs endogenur atribuciebs (moswavleebs sjeraT, rom amocanis<br />

amoxsnas Zalisxmevas imitom axmaren, rom moswonT da/an amocanis relevanturi unarebis<br />

ganviTareba surT).<br />

zemoT aRwerili yoveli qceva _ lodinis dro, damatebiT kiTxvebi, mowoneba, pasuxis<br />

srulad Camoyalibeba, moswavleebisTvis dafiqrebis moTxovna da Seqeba – mecnierulad dasabuTebulia<br />

da efeqtiani maswavleblis qcevebad miiCneva (Costa 1985; Dunkin & Biddle 1974).<br />

aseve dasabuTebulia literaturaSi imave kiTxvis sxva moswavlisTvis dasmisa da konkretul<br />

moswavleebTan kritikis gamoyenebis mizanSewonilobac, ramdenadac kritika gakicxva ar aris<br />

(Graham 1985).<br />

zemoT xsenebuli qcevebi mniSvnelovania, radgan azrovnebas stimulsa da sizustes matebs.<br />

sasurvelia, rom isini yvela maswavleblis repertuarSi arsebobdes. vimedovnebT, rom mocemul<br />

CamonaTvalSi nebismieri <strong>maswavlebeli</strong> misTvis axal qcevasac aRmoaCens (Cveni dakvirvebiT,<br />

yvelaze iSviaTi qcevaa lodinis dro, moswavleTaTvis detaluri ganxilvis moTxovna<br />

da efqtiani Seqeba.) maswavleblis repertuarSi maTi CarTvis garda arsebiTi sakiTxia maTi<br />

misadagebac. viyenebT Tu ara am reaqciebs Sesatyvis situaciaSi da Sesatyvis moswavleebTan?<br />

magaliTad, lodinis drois gamoyeneba Seusabamoa martivi SekiTxvebisa da erTferovani savarjiSoebis<br />

Sesrulebisas. misi gamoyeneba ufro efeqtiania, roca moswavleebs maRali donis<br />

azrovneba moeTxovebaT. SekiTxvis sxva moswavlisTvis gadamisamarTebam, SesaZloa, moswavles<br />

pasuxis mofiqrebis an ukve mofiqrebuli pasuxis srulyofis SesaZlebloba mouspos.<br />

maswavleblis mier pasuxis srulyofilad Camoyalibebam, SesaZloa, sxva moswavleebs gageba<br />

gauadvilos, magram misi uadgilod gamoyenebis gamo, SesaZloa, moswavleebma erTmaneTs aRar<br />

mousminon. nebismier SemTxvevaSic, sadac swavlebis wvdomaze gvaqvs saubari, arsebiTia, rom<br />

Tavdapirvelad repertuaris gafarToebaze vifiqroT, raTa rac SeiZleba met moswavles<br />

maqsimalurad Sesatyvisi reaqciiT vupasuxoT sxvadasxva situaciaSi da Semdeg misadagebis<br />

efeqtianobis amaRlebisTvis vizrunoT. unda vecadoT, rom Cveni reaqciebi repertuaris Sua<br />

nawils `moswavlis swor pasuxamde miyvanis gzebs~ davuaxlovoT, rom moswavleebSi sakuTari<br />

Tavisa da sakuTari SesaZleblobebis rwmena avamaRloT.<br />

roca moswavleebi ar pasuxoben<br />

wina qveTavSi igulisxmeba, rom moswavleebi pasuxoben maswavleblis SekiTxvebs, magram<br />

xSirad maT pasuxi ar aqvT da ramdenime wamSi unda gadavwyvitoT, rogor moviqceT. darcxvenilebi<br />

varT maT gamo, swor pasuxamde miyvana da miniSneba gvsurs, maTTvisve vapirebT kiTxvis<br />

gameorebas Tu sxva moswavles davusvamT igive SekiTxvas?<br />

rogor viqceviT, rodesac moswavleebi ver gvpasuxoben? ra viciT imis Sesaxeb, Tu rogor<br />

moqmedebs maTze kiTxvebi? rogor varCevT kiTxvas jerisaTvis, romelic WerSi iyureba da<br />

283


Tavi 11<br />

pasuxis ZiebaSi saxes manWavs?<br />

SegviZlia ganvsazRvroT maswavleblis reaqciaTa mzardi CamonaTvali, romelic Segva-<br />

Zlebinebs moswavleebis fiqrisTvis ganwyobas maSin, roca isini ar pasuxoben:<br />

¤ lodinis dro I-is gamoyeneba.<br />

¤ kiTxvis gameoreba.<br />

¤ miniSneba.<br />

¤ ufro martivi kiTxvis dasma.<br />

¤ mxolod faqtis Sesaxeb kiTxvis dasma.<br />

¤ pasuxebisTvis arCevanis SeTavazeba.<br />

¤ iseTi kiTxvis dasma, romelic mxolod `diax~ an `ara~ pasuxs mo iT x ovs.<br />

284<br />

¤ moswavlisTvis pasuxis gameorebis an aRdgenis Txovna.<br />

¤ moswavlisTvis araverbaluri pasuxis (mag., Tavis daqneva) Tx o vna.<br />

¤ moswavlisTvis `ar vici~-s Tqmis swavleba.<br />

lodinis drois upiratesobebze ukve visaubreT. dumilis drom, SesaZloa, jeris pasuxis<br />

mofiqrebis saSualeba misces. am qcevis modelirebas, SesaZloa, aseve mZlavri zegavlena<br />

hqondes.<br />

erTxel, am wignis erT-erTi avtori, harvardis universitetis Project Zero-s Tanadireqtoris<br />

devid perkinsis leqcias eswreboda. rodesac mas kiTxva dausves, Tavi moatriala,<br />

gverdze mimoixeda, Semdeg WerSi aixeda. siCume mTeli 10 wami gagrZelda. me nerviuloba daviwye<br />

misi, rogorc momxseneblis gamo da vcdilobdi raRac momefiqrebina, Cavreuliyavi da<br />

meTqva, rom erTi SexedviT paralizebis msgavsi mdgomareobisgan gadamerCina. magram swored<br />

am dros devidma SekiTxvis avtors wynarad Sexeda TvalebSi da araCveulebrivi pasuxi gasca.<br />

is ar aRelvebula, ubralod pasuxze fiqrobda. es me vgrZnobdi Tavs arakomfortulad da<br />

ara doqtori perkinsi!<br />

imave Sexvedraze ramdenimejer msgavsi pauza mohyva auditoriis mier dasmul rTul<br />

SekiTxvas. pirveli SemTxvevis Semdeg devidze aRar minerviulia, mec kiTxvaze vfiqrobdi.<br />

perkinsis mier kiTxvaze sapasuxod modelirebul lodinis dros myisieri gavlena hqonda<br />

auditoriaze _ diskusia kidev ufro Rrma da gaazrebuli gaxda. Sedegad diskusiis mTliani<br />

done amaRlda.<br />

lodinis dro iseTi qcevaa, roca wvrTna an TanatolTa ukukavSiris zogierTi forma gansakuTrebiT<br />

sasargebloa. Cven ise varT miCveulebi siCumis saubriT Sevsebas, rom Tu viRacam<br />

ar dagvavala lodinis drois gamoyeneba, SeiZleba xelidan gavuSvaT es metad mniSvnelovani<br />

da sasargeblo qceva. klasSi mxolod damkvirveblis arsebobam SeiZleba gagvaxsenos es qceva<br />

da gazardos misi warmatebuli gamoyenebis mcdeloba.<br />

qcevaTa zemoxsenebul CamonaTvals Tu mivubrundebiT, vnaxavT, rom bolo punqtebis<br />

mixedviT moswavles sul ufro da ufro cota moeTxoveba da bolos mxolod imitaciiTa da<br />

Tavis daqneviTRa Semoifargleba. es nusxa gudma da brofim (Good & Brophy, 1978) Seadgines<br />

`aramopasuxe~ moswavleebisTvis. maTi azriT, moswavleebs ureaqciobis, pasuxis gaucemlobis<br />

saSualeba ar unda mivceT, piriqiT, monawileoba unda movTxovoT. blankis naSromis<br />

citirebisas, romelic didi qalaqis Raribi raionis bavSvebs exeba, isini weren:<br />

Tu isini pirvel kiTxvas ver pasuxoben, momdevno kiTxva ufro martivi unda<br />

iyos, rom Tavi gaarTvan. zogadad, iseTi kiTxva, romelic maTgan raRacis deta-


molodinebi<br />

lurad axsnas moiTxovs, yvelaze rTuli iqneba. progresulad martivi moTxovnebi<br />

moicavs faqtebze dafuZnebul SekiTxvebs mokle pasuxebiT, mravalpasuxian<br />

kiTxvebs da kiTxvebs mxolod `diax~ da `ara~ pasuxebiT. Tu moswavle verc erTi<br />

donis SekiTxvas ver upasuxebs, SeiZleba winadadebebis gameoreba an qmedebis<br />

imitacia vTxovoT. rogorc ki is SekiTxvaze sworad daiwyebs pasuxis gacemas,<br />

maswavlebelma SeiZleba sakuTari Zalebis rwmenis gaZlierebis kvalobaze gaar-<br />

Tulos SekiTxvebi. rodesac daTrgunuli bavSvebi ar pasuxoben, maT mimarT yuradRebiani<br />

damokidebuleba gvmarTebs. Tu isini SekiTxvaze pasuxis gacemas Seecdebian,<br />

maswavlebelma unda daacados. Tu isini SekiTxvaze fiqris nacvlad<br />

yuradRebis centrSi moxvedris gamo nerviulobas iwyeben, <strong>maswavlebeli</strong> unda<br />

CaerTos SekiTxvis gameorebiT an miniSnebis SeTavazebiT. man sxva moswavles ar<br />

unda mimarTos imave kiTxviT da arc sxvebs misces pasuxis neba (Good & Brophy<br />

1978, gv. 226).<br />

roca moswavleebi daxmarebas iTxoven<br />

saskolo cxovrebis aseve mniSvnelovani sferoa calkeuli moswavleebis mier maswavleblisTvis<br />

daxmarebis Txovna. aseTi ram dRis ganmavlobaSi mravaljer xdeba. naxeT qvemoT<br />

mocemuli ori nawyveti. pirvel maTganSi maswavlebels moswavlis mimarT dadebiTi molodinebi<br />

aqvs, xolo meoreSi _ uaryofiTi (Good & Brophy 1978). SegiZliaT gansazRvroT, romeli<br />

nawyveti rogori molodinebis matarebelia? gaaanalizeT, dialogis romeli sityvebiTa<br />

Tu frazebiT igzavneba dadebiTi da uaryofiTi Setyobinebebi.<br />

I nawyveti<br />

moswavle: me-4 nomeri ver gavakeTe.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: am nomris romeli nawili ver gaige?<br />

moswavle: ubralod, ver vxsni.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: vici, rom am amocanis nawilis amoxsna SegiZlia, radgan pirveli<br />

sami amocana sworad amoxseni. meoTxe amocana msgavsia, oRond<br />

odnav rTuli. amoxsnas isev ise iwyeb, mxolod Semdeg damatebiTi<br />

safexuri gWirdeba. kidev erTxel gadaxede wina sam amocanas da<br />

mere isev meoTxes miubrundi da naxav, rom SeZleb. ramdenime wuTSi<br />

davbrundebi Sens merxTan da vnaxav, rogor xsni.<br />

II nawyveti<br />

moswavle: me-4 nomeri ver gavakeTe.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: ver akeTeb? ratom?<br />

moswavle: ubralod, ver vxsni.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: nu ambob, rom ar SegiZlia. Cven arasdros vambobT `ar SemiZlia~.<br />

kargad ecade?<br />

moswavle: diax, magram ver gavige.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: pirveli sami amocanis amoxsna xom SeZeli. isev rom miubrunde da<br />

cota meti dro daxarjo, iqneb es meoTxe amocanac amoxsna. ratom<br />

ar ginda, cota meti imuSao da vnaxoT, ra moxdeba?<br />

285


Tavi 11<br />

meore nawyvetSi <strong>maswavlebeli</strong> moswavlis naTqvamze `me-4 nomeri ver gavakeTe~, svams kiTxvas<br />

`ratom?~. es maxesaviT SekiTxvaa. moswavleebma rom icodnen ratom ver xsnian, isini ufro<br />

konkretuli daxmarebis Txovnasac SeZlebdnen.<br />

moswavlis naTqvamze `ubralod ver vxsni~, <strong>maswavlebeli</strong> `recepts uwers~, `nu ambob, rom<br />

ar SegiZlia~, xolo Semdeg mcire morals ukiTxavs, `Cven arasdros vambobT `ar SemiZlia~-s~.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> Tvlis, rom wamaxalisebeli Jesti iqneba `gamococxleba~ da kidev erT uimedo<br />

kiTxvas usvams: `kargad ecade?~<br />

Tu moswavle ukve `kargad ecada~, mxolod erTi daskvnis gakeTeba SeuZlia: `rogorc Cans,<br />

Clungi var~. xolo Tu `kargad ar ecada~, sakuTari sizarmace unda aRiaros.<br />

maswavleblis saboloo naTqvami moswavles didad ar aimedebs, rom `xangrZlivi~ da `meti~<br />

muSaoba winsvlaSi miexmareba. <strong>maswavlebeli</strong> araviTar specifikur strategiul daxmarebas<br />

ar sTavazobs. `vnaxoT, ra moxdeba~ bolo wveTia da Cvenc da moswavlec vgrZnobT, rom bevri<br />

araferi moxdeba.<br />

pirvel nawyvetSi mawavleblis pirveli kiTxva _ `romeli nawili ver gaige?~ _ ndobas<br />

gamoxatavs, rom moswavlem amocanis didi nawili gaigo da garkveul nawilze koncentrireba<br />

sWirdeba. rodesac moswavle ferxdeba, <strong>maswavlebeli</strong> misi SesaZleblobebisadmi rwmenas<br />

gamoxatavs: `vici rom am amocanis nawilis amoxsna SegiZlia, radgan pirveli sami amocana sworad<br />

amoxseni~. Semdeg <strong>maswavlebeli</strong> detalur daxmarebas sTavazobs da hpirdeba, rom ramdenime<br />

wuTSi dabrundeba. <strong>maswavlebeli</strong> daxmarebas sTavazobs, magram sjera, rom moswavle<br />

Tavad gaumklavdeba sirTules. moswavle uyuradRebod ar rCeba, <strong>maswavlebeli</strong> dabrundeba,<br />

Tu sirTule isev gaCndeba.<br />

am ori nawyvetis ganxilvis mizani iyo, ufro Rrmad CavwvdomodiT sityvebisa da midgomis<br />

SerCevis mniSvnelobas, roca moswavle daxmarebas gvTxovs. saTqmelis umniSvnelo SecvliT<br />

SegviZlia moswavleebSi sakuTari Tavis rwmena gavaRviZoT, vaCvenoT, rogor gamoiyenon arsebuli<br />

codna, davexmaroT strategiebiTa da miniSnebebiT, drois saTanado intervalebiT<br />

SevamowmoT an vukiTxoT morali, gavumartivoT, SevTavazoT araadekvaturi daxmareba da es<br />

yvelaferi iseTi zrdilobiani sityvebiT SevniRboT, rom moswavle kargad mixvdes, ramdenad<br />

ar gvjera misi unarebisa.<br />

am qveTavis mkiTxvelTaTvis erT-erTi sasurveli Sedegi is iqneba, rom isini sakuTar TavSi<br />

mesame Tvalsa da mesame yurs aRmoaCenen. es mesame Tvali da yuri Cvenia! is swavlebis procesis<br />

monitoringsa da ukukavSiris damyarebaSi gvexmareba. rodesac moswavleebi daxmarebisTvis<br />

mogvmarTaven, ra Setyobinebebs vugzavniT maT?<br />

286


moswavlis saqmianobasTan ukukavSiri<br />

molodinebi<br />

Cven ukve vimsjeleT ukukavSiris mniSvnelobaze. axla urTierTobis sizustidan im SeniRbul<br />

Setyobinebebze visaubrebT, romlebsac urTierTobis dros `vgzavniT~. `me mejera Seni~<br />

Setyobinebas moswavlis naSromze ukukavSiris dros <strong>maswavlebeli</strong> sam garemoebaSi gzavnis:<br />

acdenili molodinebis, kargad Sesrulebuli samuSaos da saqmianobaSi arsebiTi cvlilebebis<br />

dros<br />

molodinTa acdena<br />

mniSvnelovania, maswavlebelma ise uTxras moswavleebs cudad Sesrulebuli davalebis<br />

Sesaxeb, rom maT ukeTesad Sesrulebis rwmena ar mouspos. maswavleblis mier dabali xarisxis<br />

naSromis neitralur, gaurkvevel Sefasebas moswavleebi aRiqvamen, rogorc maTi namuSevrisadmi<br />

maswavleblis gulgrilobas an maTdami rwmenis uqonlobas. sinamdvileSi, xSirad, asec<br />

aris xolme.<br />

meore mxriv, Tu <strong>maswavlebeli</strong> ganicdis moswavlis mier cudad Sesrulebul samuSaos,<br />

drosa da energias ar zogavs imisTvis, rom auxsnas Secdoma da ukeT Seasrulebinos, moswavle<br />

rwmundeba, rom misi sjeraT. amgvari saqcieli TviT maswavlebelsac matebs rwmenas, rom moswavlis<br />

Zalisxmeva fuWi ar iqneba. SesaZloa, moswavleebma ar gamoiCinon survili an SeewinaaRmdegon<br />

kidec maswavleblis amgvar pirdapiri da zogjer Zalze energiul qmedebas. Cveni<br />

daJinebis pasuxad moswavleebisgan madlobas ar unda velodeT (yovel SemTxvevaSi, uaxloes<br />

ramdenime weliwadSi mainc), magram Cveni sijiutis gareSe moswavleTa umravlesobas saku-<br />

Tari Tavis sakmarisi rwmena ar eqneba imisTvis, rom TavdadebiT da kargad imuSaos.<br />

sakuTari Tavisadmi rwmenis uqonlobis safrTxe gansakuTrebiT im moswavleebs emuqrebaT,<br />

romlebsac inteleqtis `mocemulobis~ Teoriisa sjeraT (Dweck 1989). maT swamT, rom<br />

inteleqti an `unari~ iseTi ram aris, rac adamians aqvs an ar aqvs da Tu ver swavloben, es<br />

imaze metyvelebs, rom sakmarisi unari ar aqvT. igive moswavleebi atribuciis Teoriis (Weiner<br />

1972, 1974) mixedviT Tvlian, rom davalebis cudad SesrulebaSi `damnaSave~ davalebis sirTulea,<br />

xolo am rwmenis miRma sakuTari arcTu saxarbielo gonebrivi SesaZleblobebis Sesaxeb<br />

mRrRneli eWvi imaleba.<br />

mudmivi<br />

(myari)<br />

cvladi<br />

(aramyari)<br />

Sinagani garegani<br />

unari amocanis<br />

Zalisxmeva<br />

sirTule<br />

iRbali<br />

sqema 11.2: atribuciis Teoriis bade<br />

wyaro: Weiner 1972, 1974.<br />

atribuciis Teoriis mixedviT, yovel Cvengans warmatebasa da warumateblobaze `pasuxis<br />

287


Tavi 11<br />

moTxovnis~ sakuTari gzebi gvaqvs. arsebobs oTxi ZiriTadi mizezi, riTac sakuTar warmatebasa<br />

Tu warumateblobas vxsniT: unari, amocanis sirTule, iRbali da Zalisxmeva. veineri maT<br />

qvemoT mocemuli badis (ix. sqema 11.2) mixedviT ganalagebs.<br />

rogorc wesi, warmatebuli adamianebi warmatebas iseT Sinagan faqtorebs miaweren, romlis<br />

kontrolic SeuZliaT, magaliTad, Zalisxmevas. warumatebeli adamianebi ki sakuTar<br />

warumateblobas amocanis sirTules da uiRblobas (SeniRbuls SiSiT, rom maT sakmarisi unari<br />

ara aqvT). warmatebas amocanis siioliT da iRbliT xsnian: `advili amocana iyo~, `bedad,<br />

swored es Tavi viswavle!~<br />

atribuciis Secvla niSnavs imas, rom moswavleebs mivexmaroT warmatebisa da warumateblobis<br />

atribuciis SecvlaSi garegani faqtorebidan (iRbali da advili an rTuli samuSao)<br />

Sinagani faqtorebisken (Zalisxmeva da rwmena, rom sakmarisi goniereba aqvs samuSaos maRali<br />

doneze Sesasruleblad). amis Tqma gacilebiT iolia, vidre Sesruleba, magram atribuciis<br />

Teoriis Sesaxeb Catarebuli kvlevebi gviCvenebs, rom is atribuciebi, romlebic erTgvari<br />

gonebrivi modelia imisa, Tu rogoria samyaro da ra adgili ukavia masSi adamians, gansaz-<br />

Rvravs, Tu ra Zalisxmeva sWirdeba moswavles swavlisTvis.<br />

susti moswavleebis mimarT gamoCenili energia da maTze gavlena atribuciis Secvlis erTerTi<br />

formaa. es SeniRbuli gancxadebaa maTi unarebis rwmenisa, rac maT ufro meti Zalisxmevis<br />

motivs uCens.<br />

288<br />

kargad swavla<br />

atribuciis Secvlis sxva SesaZlebloba Cndeba, roca moswavle kargad swavlobs. mniSvnelovania,<br />

rom SeqebiT maT warmatebas maTs Zalisxmevas mivawerT (da Semdeg ki, araverbalurad,<br />

maTs unars): `damatebiTi mecadineoba wagadga, testirebamde iswavle da sanam Camabarebdi,<br />

pasuxebis Sesamowmeblad dro gamoiyene. hoda, kargi Sedegic gaqvs!~<br />

swavlaSi cvlileba<br />

moswrebis arsebiTi cvlileba – gauareseba an gaumjobeseba – atribuciis cvlilebis<br />

kidev erTi mizezia. `es axlosac ki ar aris im standartTan, romlis miRwevac Sen SegiZlia~,<br />

amgvari SeniSvna im maswavleblisgan, romelsac moswavle pativs scems, mZlavri biZgi iqneba<br />

sakuTari SesaZleblobebis gamo imedgacruebuli moswavlisTvis. ra SeiZleba iTqvas sapirispiro<br />

SemTxvevaze?<br />

davuSvaT moswavle, romlis saSualo Sefaseba testirebaSi aris D, 83 qulas iRebs. <strong>maswavlebeli</strong><br />

karTan aCerebs moswavles da eubneba: `Sen marTlac kargad dawere testi. rogor<br />

fiqrob, ra iyo mizezi?~ moswavle dums, Tavs dabla xris da mere burtyunebs, `albaT, ioli<br />

sakiTxebi iyo~. (yuradReba miaqcieT garegan atribuciasTan kavSirs – iRbali an amocanis sir-<br />

Tule). <strong>maswavlebeli</strong> pasuxobs, `advili testi! me advili testeb ara maqvs, es yvelam icis. 14<br />

sakiTxs swori pasuxi gaeci, es sakiTxebi yvelaze rTuli iyo. ase rom, miTxari, Seni azriT, ra<br />

iyo warmatebis mizezi?~<br />

<strong>maswavlebeli</strong> cdilobs moswavle miaxvedros, rom mas kargad swavlis sakmarisi unari aqvs<br />

da, albaT, sakmarisadac ecada, rom kargi Sedegi mieRo. savaraudoa, rom moswavle dumils<br />

SeinarCunebs amgvari dialogisas. maswavleblis kiTxvaSi damaluli mosazrebebi mraval<br />

safrTxes Seicavs. (`iqneb marTlac SemiZlia kargad swavla? yovelTvis kargi Sedegis molodini<br />

eqneba Cemgan? iqneb vecado, magram ise kargad ar gamomivides?~) SesaZloa, moswavles<br />

dabali molodinebis SenarCuneba mxolod im mizniT surs, rom bejiT swavlas aaridos Tavi.


molodinebi<br />

moswavlis sakuTar warmatebaze dafiqrebis kidev erTi gza misi socialur safrTxeSi Cagdebaa.<br />

TanatolTa dajgufebebis safuZveli xSirad davalebebis Seusrulebloba da skolis<br />

kritikaa. Tavdauzogavi swavla SesaZlebelia TanatolTagan gariyvis mizezi gaxdes. es sindromi<br />

xSirad feradkaniani moswavleebisTvis aris damaxasiaTebeli, Tuki isini cdiloben<br />

`TeTrkanianebiviT moqcevas~ (Fordham & Ogbu 1986).<br />

rodesac zemoT motanili SemTxvevis (moswavle moulodnelad karg Sedegs iRebs testirebisas)<br />

msgavsad atribuciis Secvlas vcdilobT, Cven mzad unda viyoT moswavlis dasaxmareblad<br />

fiqriTac da riskis gaziarebiTac: `kargi, dafiqrdi amaze da xval rom moxval,<br />

gavarkvioT, Seni azriT, ra iyo warmatebis mizezi~. miuxedavad imisa, rom momdevno dResac<br />

SesaZloa pasuxad dumili miviRoT, dumili darRveulia, radgan moswavle ukve kargad swavlis<br />

risksa da jildoze iwyebs fiqrs, - cxovrebaSi pirvelad, is fiqrobs, rom kargad swavla<br />

SeuZlia.<br />

SecdomebTan brZola<br />

Tu adamiani Secdomebs sisustis niSnad miiCnevs, Zal-Rones ar daiSurebs maTi Tavidan<br />

acilebisaTvis. is ecdeba, Tavi aaridos iseT Temebsa da samuSaos, sadac SeiZleba Secdomebi<br />

dauSvas. nerviulobas iwyebs rTuli samuSaos Sesrulebisas, romelic swrafad da iolad ar<br />

gamosdis, radgan am dros samuSaos sirTules uunarobad `Targmnis~. meore mxriv, Tuki Secdomebs<br />

ukukavSirisTvis gamoiyenebs, rTuli masalis daZlevisTvis alternatiuli gzebis<br />

monaxvas SeZlebs da Tavs ar aaridebs im saqmes, romelic erTi xelis mosmiT ar gamosdis. ase-<br />

Ti midgoma sakuTari Tavisadmi rwmenis xazgasmas moiTxovs da namdvilad Rirs mcdelobad.<br />

Secdomebze amgvari ori saxis reaqcia aRwerili aqvs karol dueki. misi azriT, bavSvebi (da<br />

zrdasrulebic) arian `mocemuli~ an `mzardi Zalisxmevis~ inteleqtis Teoriis momxreebi.<br />

`mocemuli~ inteleqtis Teoriis momxreebs miaCniaT, rom inteleqti aris `sagani~ _ obieqturi<br />

mocemuloba, romelic pasuxismgebelia nebismieri saxis warmatebisTvis; Sesabamisad,<br />

inteleqtis dabali maCvenebeli dabali akademiuri moswrebis pirobaa. am Teoriis momxreebi<br />

nebismier davalebas, testsa Tu amocanas ganixilaven, rogorc sakuTari Sinagani unaris Sefasebas.<br />

aseTi moswavleebi, dvekis azriT, saswavlo saqmianobis mimarT `Sesrulebze orientirebulobiT~<br />

gamoirCevian. arasaxarbielo Sedegebi (Secdomebi) dabal unarze metyvelebs,<br />

xolo kargi Sedegi – maRalze. `im saqmis keTeba momwons, romelic ukve vici~, ambobs am Teoriis<br />

momxre gogona.<br />

`mzardi Zalisxmevis~ Teoriis warmomadgenlebs sjeraT, rom unari TandaTanobiT yalibdeba<br />

Zalisxmevis da garemosTan ukukavSiris Sedegad. isini dvekis azriT, `swavlaze orientirebulobiT~<br />

gamoirCevian, maTi mizani axlis swavla ufroa, vidre sakuTari TavisTvis<br />

raRacis damtkiceba. inteleqtis am ori Teoriis Sedegebi da mizanze orientacia Zalze gansxvavebulia.<br />

warmoidgineT, ra wnexis qveS aris moswavle, romelic yovel saswavlo davalebas<br />

sakuTari Tavis – intleqtis - sazomad miiCnevs, im sazomad, romelic ase mniSvnelovania Cveni<br />

sazogadoebisTvis.<br />

umravlesoba (magram ara yvela) erTi an meore Teoriis ukiduresi momxrea. rac ufro<br />

metad vuaxlovdebiT inteleqtis `mocemulobis~ Teoriis poluss, miT ufro Znelia energiisa<br />

da strategiis mobilizeba sirTuleebis dasaZlevad. piriqiT, rac ufro axlosa varT<br />

inteleqtis Sesaxeb `mzardi Zalisxmevis~ Teoriis ukidures wertilTan, miT advilia sirTulis<br />

an Secdomis ganxilva monacemebad. yovelTvis, roca <strong>maswavlebeli</strong> moswavles Secdomis<br />

gamosworebaSi exmareba, mas saSualeba aqvs, es Secdoma mocemulobad `uTargmnos~ da ara da-<br />

289


Tavi 11<br />

bal unarad. magaliTad,<br />

¤ `karl, amis gakeTebas SeZleb, Tuki swor strategias airCev, gansxvavebuli strategia<br />

gWirdeba. modi, vnaxoT romeli strategia gamoiyene da romeli ar gamogiyenebia!~<br />

¤ `juli, Sen SeZleb moTxrobis gagebas, Tu kargi safuZveli geqneba. aq aucileblad<br />

iqneba raRac iseTi, rasac avtori varaudobs. modi, vnaxoT ra aris es? aba maCvene, erTerTi<br />

adgili, romelmac sagonebelSi Cagagdo~.<br />

¤ `maS ase, Sen kargad gamogdis eqsperimenti, roca kargad gesmis amocana. albaT, aris<br />

raRac Seusabamoba, ris gamoc Seni gza ar amarTlebs. modi, wavideT da erTad vnaxoT<br />

laboratoriaSi. miTxari ra iyo bundovani~.<br />

saklaso garemos Sesaxeb TavSi vnaxavT, rogor qmnis <strong>maswavlebeli</strong> riskis gawevisa da<br />

Tavdajerebulobis klimats, sadac moswavleebi Secdomebs saswavlo SesaZleblobebad ganixilaven.<br />

am nawilSi warmogidgineT Secdomebis mimarT moswavleTa damokidebulebis mniSvneloba<br />

da giCveneT, rogor SeuZlia maswavlebels reagireba, rom xeli Seuwyos inteleqtze<br />

`mzardi Zalisxmevis~ Sexedulebas da saswavlo miznebze orientacias.<br />

290<br />

Sefaseba<br />

Sefasebisas moswavleebi SeniRbul Setyobinebebs iReben imis Taobaze, Tu rogori Sexeduleba<br />

aqvs maswavlebels maT unarze. modiT, ganvixiloT xelmeore testirebis praqtika.<br />

mravali <strong>maswavlebeli</strong>, arasaxarbielo Sedegebis SemTxvevaSi, moswavleebs testis xelmeored<br />

Cabarebis saSualebas aZlevs. Semdeg, <strong>maswavlebeli</strong>, rogorc wesi, asaSualebs meore (Cveulebriv,<br />

ukeTes) qulas pirvel qulasTan da gamohyavs saboloo Sefaseba. magram modiT vnaxoT,<br />

rogor Setyobinebebs iRebs moswavle am dros. xelmeore testirebis Sedegebis gasaSualeba<br />

pirveli testirebis SedegebTan mxolod im moswavleebs waadgebaT, romlebsac pirveli<br />

testirebisas SedarebiT kargi Sedegi hqondaT, rac imaze metyvelebs, rom Cven daostatebasa<br />

da kargad swavlaze ki ar vzrunavsT, aramed siCqareze (risTvisac vajildoebT kidec).<br />

zogierTi ityvis, rom saboloo Sefasebisas maRali qulebi pirvel etapze kargi stimuli<br />

iqneba moswavlisTvis. migvaCnia, rom aseTi midgoma mxolod umciresobas waadgeba, radgan<br />

umravlesobisTvis xelmeore testireba usafrTxo TavSesafaria. amgvari praqtikis gamo,<br />

xSirad, maswavleblebi anekdotur mdgomareobaSi aRmoCndebian xolme, xolo Sefasebis gadavadeba<br />

moswavleebs arcTu usafrTxo mdgomareobaSi agdebs.<br />

axla ganvixiloT gasaSualebis praqtika. is moswavleebi, romlebic Zal-Rones ar iSureben,<br />

gasaSualebis dros dabal Sefasebas iReben. amrigad, jildovdeba siCqare da ara Zalisxmeva<br />

da yvelaferi, misi Tanmdevi – miznebis dasaxva, Sesabamisi daxmarebis Zieba, sxvebis<br />

konsultacia, damatebiTi samuSao saaTebi, ukukavSiri da sxvebis kritika.<br />

Cveni azriT, mizanSewonili Sefasebaa `A~ da `B~. erT-erT skolas aseTi sqema hqonda danergili:<br />

`B~ niSnavda `standartTan Sesabamisobas~, romelic maRal doneze iyo SemuSavebuli.<br />

`A~ ki standartze maRla dgomas niSnavda, rac moiTxovda damatebiTi proeqtis Sesrulebas<br />

kursis masalebis gamoyenebiT, magram kursis moTxovnebze ufro maRal doneze. nebismier moswavles,<br />

romelic ver akmayofilebda kursis moTxovnebs da ver amJRavnebda Sesabamis codnas,<br />

`aradamakmayofilebeli~ Sefaseba hqonda.<br />

Sefasebis amgvari sistemisaTvis maswavlebelma (da skolam) Zal-Rone ar unda daiSuros<br />

imisaTvis, rom yvela moswavle Seesabamebodes standarts (rac TviT standartisa da misi arsis<br />

mkafiod gansazRvrasac gulisxmobs). aseve unda arsebobdes saTanado SesaZleblobebic


molodinebi<br />

_ skolis Semdeg, SabaT-kvira, saRamoobiT _ romelTa damatebiTi daxmarebis saxiT SeTavazeba<br />

SegviZlia moswavlisTvis. erT-erT skolaSi fakultetis wevrebi da moxaliseebi samSabaT<br />

da xuTSabaT saRamos da SabaT diliT uwevdnen moswavleebs damatebiT daxmarebas.<br />

Tu skolis mizani daxarisxebis meqanizmia, maSin Sefasebis tradiciuli forma `A~-dan `F~s<br />

CaTvliT zedgamoWrilia. SesaZlebelia moswavleTa daxarisxeba Sefasebis mixedviT da maTi<br />

ganawileba sazogadoebis sxvadasxva doneebisa da sxvadasxva rolebisTvis. albaT, gvetyvian<br />

kidec, rom Sefasebis SemoRebis mizani swored daxarisxeba iyo. gasuli saukunis dasawyisSi<br />

swored es idga amerikuli Sefasebis sistemis ukan (Cremin 1965).<br />

asoebiT Sefasebis miRma is varaudic imaleba, rom mravali moswavle ver daakmayofilebs<br />

swavlis maRal standarts, an mxolod nawilo-<br />

briv SeZlebs masTan Sesabamisobas (miuxedavad<br />

imisa, rom veravin getyviT, romel standarts<br />

upasuxa da romels vera moswavlem).<br />

ra moxdeba, Tuki virwmunebT, rom yvela moswavles<br />

SeuZlia gaxdes standartis Sesabamisi,<br />

Tuki mas saTanado sawyisi codniT, motivaciiTa da swavlebiT uzrunvelvyofT? ra moxdeba<br />

Tuki virwmunebT, rom sazogadoebas sWirdeba, yvela moswavle akmayofilebdes kursis standarts,<br />

radgan samuSao adgili da qveyana moiTxovs, rom yvela moqalaqes SeeZlos problemis<br />

gadaWra, gunduri muSaoba da gamarTuli metyveleba? aseT SemTxvevaSi, Sefasebis erTaderTi<br />

SesaZlo sistema ostatobaze iqneba dafuZnebuli da ara daxarisxebaze.<br />

amJamad amerikaSi arsebuli Sefasebis sistema im Sexedulebas emyareba, rom skolis mizani<br />

daxarisxebaa da mravali (umravlesoba Tu ara) moswavle sakmaod gonebaClungia imisTvis,<br />

rom saswavlo masalis mkacr, maRal standarts upasuxos. Tu gvjera, rom yvela moswavles<br />

SeuZlia maRali standartebis Sesabamisad swavla, am rwmenis Sesatyvisad radikalurad unda<br />

SevcvaloT Sefasebis sistema. Sefasebis Sesaxeb TavSi gavigebT, rogor unda CavanacvloT<br />

Sefasebis arsebuli sistema Sedegebis Sesaxeb ufro informaciuli sistemiT.<br />

rwmena, rom yvela moswavles SeuZlia maRali standartebis Sesabamisad swavla, cvlis<br />

swavlebis Sesaxeb TiTqmis mTel Cvens damokidebulebas, Sefaseba mxolod aisbergis wveria.<br />

moswavleebi, romlebic jer ver `Caswvdnen~<br />

rwmena, rom yvela moswavles SeuZlia maRali<br />

standartebis Sesabamisad swavla, cvlis swavlebis<br />

Sesaxeb TiTqmis mTel Cvens damokidebulebas.<br />

klasisTvis da maswavleblisTvisac Cveulebrivi movlenaa, Tu zogierTi moswavle masalas<br />

ver `Caswvdeba~. es kargad uwyian rogorc Tavad im moswavleebma, romlebic ver `Caswvdnen~,<br />

ise danarCenebmac. ra moxdeba, Tu maT masalis gagebis kidev erT Sanss mivcemT?<br />

maswavlebelma icis, rom zogierTma moswavlem kargad ver gaigo masala, an gaigo nawilobriv,<br />

magram is valdebulia ar gaCerdes da axal masalaze gadavides. `isini gaigeben, risi<br />

gagebac ZaluZT. me SemiZlia maT odnav gansxvavebuli davalebebi mivce [moswavliseuli<br />

TargmaniT: naklebad rTuli], ise, rom maT warmateba SeigrZnon [sinamdvileSi isini sircxvilis<br />

garda verafers SeigrZnoben]. me masalis axsna kurikulumis mixedviT unda gavagrZelo.<br />

yvelaferTan erTad es moswavleebi saboloo gamocdebisTvis unda movamzado! ar SeiZleba<br />

sxvebi davabrkolo!~<br />

am maswavlebels ar sjera, rom susti moswavleebi rodesme gaigeben masalas da, misi azriT,<br />

saboloo gamocdis sayovelTao Cabarebis moTxovna, garda imisa, rom mTel klass aferxebs,<br />

TviT standartebis Tamasasac dabla swevs. ra moxdeba, Tuki marTlac davijerebT, rom yvela<br />

291


Tavi 11<br />

moswavles SeuZlia maRali standartebis miRweva Tavdadebuli muSaobis, efeqtiani Zalisxmevisa<br />

da saTanado sawyisi codnis safuZvelze?<br />

im moswavleebisTvis, romlebmac swrafad an pirvelive mcdelobiT ver gaiges, SesaZlebelia<br />

SemoviRoT `xelaxali swavlebis sistema~, rogorc regularuli saklaso praqtika (ix.<br />

sqema 11.3) am sistemisTvis ukeTesi saxelwodeba SeiZleba iyos `winsvlis jgufi~ an `swavlulTa<br />

jgufi~. am jgufebSi naswavli koncefcia, an idea kidev erTxel iqneba axsnili damatebiTi<br />

gansxvavebuli magaliTebiT, an swavlebis sxva stiliT. es SeiZleba gaakeTos sagnis<br />

an sxva maswavlebelma an TviT moswavleebma. am mecadineobebze SeiZleba gamoviyenoT TviTmarTuli<br />

saswavlo gamocdileba an kompiuteruli modelireba. is moswavleebi, romlebmac<br />

pirvelive mcdelobiT ver gaiges, sakuTar ZalebSi unda davarwmunoT. sistemas amisaTvis<br />

Semdegi komponentebi aqvs:<br />

292<br />

1. moswavles sakuTari Tavis marTva unda vTxovoT. man Tavad unda Seafasos sakuTari<br />

Tavi: `namdvilad gavige masala?~<br />

2. moswavleebs sWirdebaT winaswar gansazRvruli mkafio kriteriumebi testirebis an<br />

amocanis amoxsnisas, raTa TviTSefaseba SeZlon. saswavlo an saqmianobis mizani maT-<br />

Tvis saidumlo ar unda iyos.<br />

3. <strong>maswavlebeli</strong> qmnis da mudmivad cdilobs usafrTxoebis fsiqologiuri klimatis<br />

SenarCunebas im moswavleebisTvis, romlebmac sakuTari Tavi xelaxali swalebis kandidatebad<br />

daasaxeles. isini gamudmebiT unda ismendnen SeniSvnas masalis sirTulis<br />

aRiarebis Sesaxeb: `es marTlac sakmaod rTulia, radgan erTdroulad or rameze<br />

giwevT fiqri: Sesatyvisi informaciisa da Sesatyvisi qmedebis gansazRvraze~. sir-<br />

Tulis aRniSvnasTan erTad <strong>maswavlebeli</strong> gaazrebul TviTSefasebasa da vergagebis<br />

aRiarebis risksac afasebs: `kargi dasawyisia, jeison. guldasmiT gaqvs wakiTxuli<br />

sakuTari naweri da axal masalaze gadasvlamde Sedegis gaumjobeseba gadawyvite.<br />

minda, Rrmad Caswvde, bolomde gaigo da weris es unari cxovrebaSi gamoiyeno~.<br />

4. <strong>maswavlebeli</strong> waaxalisebs im moswavleebs, romlebmac gariskes xelmeored swavlebis<br />

sistemaSi monawileoba: `ase gaagrZele _ TiTqmis miaRwie sasurvels. vici, risi Tqmac<br />

gsurs. scade, sakuTari sityvebiT gadmosce~.<br />

5. <strong>maswavlebeli</strong> aRiarebs sirTules da xelmeored swavlebis sistemas gunduri Zalisxmevis<br />

sagnad aqcevs: `saTqmeli kargad ver gamovxate. julia, SegiZlia sakuTari<br />

sityvebiT gadmosce da auxsna marSas?~<br />

xelaxali swavlebis sistemis yvelaze mniSvnelovani nawilia daJineba da maswavleblis<br />

mier yoveli moswavlis misamarTiT gamoxatuli rwmena, rom sirTulesTan brZola maT<br />

warmatebas moutans. es niSnavs xSir Sefasebebs da waxalisebas.<br />

xelaxali swavlebis sistemis Seqmna xSirad moiTxovs klasis dayofas jgufebad da klasis<br />

sxva wevrebisTvis damatebiTi savarjiSoebis micemas codnis axal konteqstebSi gamoyenebis<br />

mizniT. es maswavleblisagan damatebiT drosa da Zalisxmevas moiTxovs. rwmena imisa, rom<br />

`yvela moswavles SeuZlia maRal doneze swavla~, eWvgareSea, maswavleblisagan damatebiT<br />

muSaobas moiTxovs. moswavleTa daxarisxeba yovelTvis maT swavlebaze ufro advilia.<br />

es damatebiTi mZime samuSao racionaluri gaxdeba, Tu xelaxali swavlebis sistemas gundur<br />

muSaobad vaqcevT. or maswavlebels SeuZlia gainawilos funqciebi, Tuki gadawyveten,<br />

rom maT moswavleTa nawils xelaxali swavlebis sistemaSi CarTva sWirdeba.<br />

dabolos, xelaxali swavlebis sistema efeqtiania, Tu mas Semdegi maxasiaTeblebi aqvs:


asSi<br />

y testis winaswar momzadeba y sirTulis aRiareba y TviTnominacia y naTlad gansazRvruli dro, adgili, <strong>maswavlebeli</strong> da informaciis wyaro y TviTnominantTa aRiareba y damatebiTi savarjiSoebi sxva moswavleebisTvis y moswavleebis mier Tavisuflad gadaadgileba erTi gjufidan meoreSi y maswavleblis mxridan daJineba da waxaliseba y normatiuli praqtika kl<br />

swavlulis sistema<br />

y testis winaswar momzadeba.<br />

y sirTulis aRiareba.<br />

y TviTnominacia.<br />

y naTlad gansazRvruli dro, adgili, <strong>maswavlebeli</strong><br />

da informaciis wyaro.<br />

y TviTnominantTa aRiareba.<br />

y damatebiTi savarjiSoebi sxva moswavleebisTvis.<br />

y moswavleebis mier Tavisuflad gadaadgileba erTi<br />

gjufidan meoreSi.<br />

y maswavleblis mxridan daJineba da waxaliseba.<br />

y normatiuli praqtika klasSi.<br />

molodinebi<br />

sqema 11.3: swavlulis sistema<br />

sistemis ZiriTadi elementebia maswavleblis daJineba (tenacity) da rwmena, rom moswavleebi<br />

warmatebas miaRweven.<br />

dajgufeba<br />

moswavleTa dajgufeba swavlisTvis is asparezia, sadac `SemiZlia~-s didi gavlenis moxdena<br />

ZaluZs moswavleTa SesaZleblobebze. Zalze mniSvnelovania erTi jgufidan meoreSi<br />

gadasvlis moqniloba, swavlebis xarisxi, maswavleblis simtkice, moswavleTa SesaZleblobebisadmi<br />

gamoxatuli rwmena da moswavleebis mier imis gageba, ratom arian ama Tu im jgufSi.<br />

mravali wlis win Cveni jgufis (`ukeTesi swavlebisTvis kvlevis~) erT-erTi wevri dabali<br />

moswrebis merveklaselebs akvirdeboda. dakvirvebis obieqtebi erTad swavlobdnen yvela sagans<br />

da erTad cdilobdnen akademiuri moswrebis gaumjobesebas. saswavlo wlis dasawyisSi<br />

293


Tavi 11<br />

maswavleblebi klass ase mimarTavdnen: `sakmaod didxans asulelebdiT adamianebs. viciT, rom<br />

goneba giWriT da kargad swavla SegiZliaT. gvjera, rom Tqveni momavlisTvis Zalze mniSvnelovania,<br />

isev mogcemT Tu ara cudad swavlis nebas. ase rom, am wels ise unda imuSaoT,<br />

rogorc arasodes gimuSaviaT da ise unda iswavloT, rogorc arasdros giswavliT~.<br />

aseTi midgomis Sedegad mniSvnelovnad gaizarda moswavleTa tempi, davalebebis sirTule<br />

da moTxovnebi da swavlebis intensivoba. wlis bolosTvis maTma umravlesobam ori wlis saswavlo<br />

Sinaarsi daZlia.<br />

dabali moswrebis moswavleebisTvis standartebis, molodinebisa da swavlebis intensivobis<br />

`amaRlebis~ amgvar praqtikas `akademiuri wiTeli perangis gadacma~ (academic redshirting)<br />

ewodeba da kidev erTxel iCina Tavi henri levinis (Henry Levin) `daCqarebul skolebSi~<br />

(Hopfenberg da sxvebi, 1993). Cveni mizania, jgufis formirebis kriteriumis miuxedavad, jgufis<br />

farglebSi TviT dajgufebis faqtis Sesaxeb maswavleblebisa da moswavleTa saukeTeso<br />

gamocdilebis, damokidebulebisa da Sexedulebebis cnobili magaliTi SemogTavazoT.<br />

SeerTebul StatebSi monitoringis Sesaxeb Catarebulma kvlevebma (Oakes 1985) daasabuTa,<br />

rom dabali moswrebis moswavleebi sistematurad<br />

awydebian dabal molodinebs, swavlis<br />

dabali moswrebis moswavleebisaTvis stand­<br />

nakleb SesaZleblobebs, naklebad saintereso<br />

artebisa da molodinebis amaRlebas `akademi­<br />

masalas da naklebad saintereso swavlebas.<br />

uri wiTeli perangis gadacma~ ewodeba.<br />

kvlevebma aseve aCvena, rom feradkaniani,<br />

gansakuTrebiT ki qalaqSi mcxovrebi moswavleebi,<br />

kidev ufro araxelsayrel mdgomareobaSi arian. rekomendaciebi saSualo skolaSi<br />

monitoringze uaris Tqmisa da heterogenuri dajgufebis Sesaxeb saqmes didad ver Svelis.<br />

struqturis Secvla swavlebis, maswavleblisa da moswavleebis rwmenisa da damokidebulebis<br />

Secvlis gareSe verafers gviSvelis. (am ganzogadebidan erTi gamonaklisi SeiZleba iyos dabali<br />

donis monitoringis mospoba mravalmimarTulebian skolebSi da momdevno, ufro maRali<br />

donis monitoringis, standartebisa da molodinebis gamoyeneba dabali monitoringis moswavleTa<br />

mimarT.)<br />

heterogenuli dajgufebebis Sesaxeb Catarebuli kvlevebiT, romlebic sinTezirebulia<br />

mTeli rigi originaluri kvlevebis (Slavin 1988 & Gamoran 1992) safuZvelze, dasturdeba, rom<br />

mTliani saSualo miRweva moswavleebisa monitoringis mqone da armqone skolebSi daaxloebiT<br />

erTnairia da literaturaSi `produqtiuloba~ ewodeba. monitoringis mqone skolebi<br />

ufro `produqtiulebi~ ar arian, vidre monitoringis armqone da, piriqiT. Tumca monitoringis<br />

mqone skolebSi moswavleTa miRwevebis ufro farTo diapazoni SeiniSneba, vidre monitoringis<br />

armqoneSi. monitoringis mqone zogierT skolaSi maRali moswrebis moswavleTa<br />

warmateba, SesaZloa, daCqarebuli programiT aixsnas (an ufrosebis rwmeniT, romlebic maTgan<br />

warmatebas elian). dabali monitoringis mqone moswavleebi monitoringis mqone skolaSi<br />

ufro cudad swavloben, vidre yvelaze arasaxarbielo moswrebis mqone moswavleebi monitoringis<br />

armqone skolaSi. garegnulad, SesaZloa mogveCvenos, rom dabali moswrebis mqone<br />

moswavleebisTvis monitoringis uqonloba sasargebloa, magram xels uSlis maRali SesaZleblobebis<br />

mqone moswavleebs TavianTi potencialis srul gamoyenebaSi.<br />

calkeuli kvlevebidan viciT, rom dabali moswrebis mqone moswavleebs monitorignis<br />

mqone skolebSi dajgufebis, daCqarebuli programebisa da warmatebis maRali molodinebis<br />

safuZvelze warmatebis miRweva SeuZliaT. aseve viciT, rom monitoringis armqone garemoSi<br />

yvelaze unariani moswavleebi swavlebis saxecvlilebiT SeiZleba Sesatyvisi sirTuleebis<br />

winaSe davayenoT.<br />

294<br />

amrigad, daskvnebi naTelia:<br />

¤ gamovricxoT dabali monitoringi (bottom track) iq, sadac mravalferovani monitoringi<br />

gvaqvs.


¤ davexmaroT maswavleblebs am TavSi mocemuli rwmenebisa da qcevebis aTvisebaSi, raTa<br />

¤ davexmaroT maswavlebelebs swavlebis repertuaris saxecvlilebaSi, maRali monitor-<br />

molodinebi<br />

maT SeZlon dadebiTi molodinebis Setyobineba yvela moswavlisTvis.<br />

ingis (top track) gauqmebasa da mravali moswavlis CarTvaSi ise, rom xeli ar SeuSalon<br />

maRali moswrebis individebs sakuTari SesaZleblobebis srulfasovan gamovlenaSi.<br />

axla vnaxoT dawyebiT skolaSi Catarebuli kvlevebis monacemebi. dawyebiT klasebSi<br />

monitoringi did gavlenas ver axdens verc maRali da verc dabali moswrebis moswavleebze.<br />

slavinis (Slavin 1992) azriT, SesaZlo mizezi albaT is gaxlavT, rom dawyebiT klasebSi monitoringi<br />

didad ver amcirebs namdvil heterogenurobas. mravali avtori varaudobs, rom<br />

TviTSefasebisa da motivaciisTvis miyenebuli ziani, romelsac dawyebiTi klasebis moswavleebi<br />

ganicdian, Rrma da xangrZlivia da Tavs mogvianebiT, saSualo skolaSi iCens. amrigad,<br />

dawyebiT klasebSi moswavleTa monitoringi arafris momtania. erT-erTi gamonaklisi Semdeg-<br />

Si mdgomareobs: calkeuli kvlevebi gviCvenebs, rom `niWierma~ moswavleebma, SesaZloa dawyebiT<br />

klasebSi homogenuri dajgufebiT upiratesoba moipovon. SesaZloa, maTi moTxovnebi<br />

standartul klasSi diferencirebuli swavlebiT daakmayofilon Sesatyvisi repertuaris<br />

mqone maswavleblebma.<br />

`monitoringi~ da `klasTaSorisi dajgufeba~ niSnavs, rom moswavleebi dajgufebuli arian<br />

SesaZleblobebisa da winare saqmianobis safuZvelze. monitoringi ufro imaze mianiSnebs,<br />

rom moswavleebi zogadi unarebis mixedviT arian `daxarisxebuli~ da dajgufebuli yvela<br />

saswavlo kursis erTad gasavlelad. naklebad xist saskolo struqturebSi moswavleebs Seu-<br />

ZliaT SearCion zogierT saganSi ufro maRali monitoringis mqone, xolo zogierTSi ufro<br />

dabali monitoringis mqone kursebi. termini `klasTaSorisi dajgufeba~ ufro xSirad dawyebiT<br />

skolaSi gamoiyeneba da niSnavs, rom moswavleebi Sesatyvis klasebSi SesaZleblobebis<br />

mixedviT arian ganawilebuli.<br />

klasis SigniT dajgufeba warmoadgens moswavleTa droebiT dajgufebas zogierTi unars,<br />

koncefciis an operaciisTvis; es dajgufebebi homogenuria samuSaosadmi mzaobiTa da<br />

moTxovniT. am saxis droebiTi dajgufebis Sesaxeb kvlevaTa monacemebi erTmniSvnelovnad<br />

dadebiTia, Tu warmodgenilia Semdegi oTxi piroba:<br />

1. moswavleebi heterogenurad arian dajgufebulni dRis umetes periodSi.<br />

2. dajgufeba amcirebs heterogenurobas calkeuli saswavlo unarisTvis.<br />

3. dajgufeba moqnilia.<br />

4. <strong>maswavlebeli</strong> swavlebis tempsa da dones moswavleTa mzaobasa da swavlis siCqares<br />

usadagebs.<br />

joplinis gegmas (Joplin plan), romelic iSviaTad gamoiyeneba, mraval kvlevaSi erTmniSvnelovnad<br />

dadebiTi Sedegebi aqvs. es gegma dawyebiT skolaSi dajgufebis modelia, sadac<br />

moswavleebi mTeli skolis masStabiT garkveuli droiT jgufdebian klasisa da asakis miuxedavad.<br />

joplinis gegmis danergva moiTxovs organizaciis, liderobisa da maswavlebelTa komunikaciis<br />

maRal dones _ pirobebs, romelic mraval skolaSi ubralod ar arsebobs.<br />

ra daskvnebis gakeTeba SegviZlia dajgufebaTa Sesaxeb kvlevebis safuZvelze? pirveli,<br />

periodulad, roca calkeul moswavleebs damatebiTi swavleba an varjiSi sWirdebaT (maT<br />

Soris ufros klasebSic), konkretuli sakiTxebis swavlebis mizniT da zemoxsenebuli oTxi<br />

pirobis dacviT, klasis SigniT dajgufeba unda gamoviyenoT. amgvar dajgufebamde danar-<br />

Ceni moswavleebisTvis unda movamzadoT savarjiSoebi, raTa uzrunvelvyoT maTi CarTuloba<br />

da progresis Sesaxeb ukukavSiri. maswavlebels unda hqondes sivrcis, drois, rutinisa da<br />

tempis menejmentis kargad SemuSavebuli repertuari da dagegmvis unar-Cvevebi, raTa SeZlos<br />

miznebis, saswavlo gamocdilebisa da Sefasebis SerCeva. (90-wuTiani periodebi an ganvrco-<br />

295


Tavi 11<br />

bili gakveTilis sxva konfiguracia gansakuTrebiT xelsayrelia, radgan mcire jgufebis<br />

instruqtirebis, danarCen moswavleebTan savarjiSoebis Sesrulebisa da diskusiis saSualebas<br />

gvaZlevs.) kargi swavlebisTvis mTavaria, rom maswavlebelma SeZlos mcire jgufebis<br />

instruqtireba, rasac am wignSi mocemuli parametrebis farTo speqtris mixedviT kargad<br />

SemuSavebuli repertuari sWirdeba.<br />

meore, nebismieri saxis monitoringisa da dajgufebis udidesi safrTxe mosawyeni, unar-<br />

Cvevasa da gamosworebaze orientirebuli, uintereso swavlebaa. yovelive amis sazRauri<br />

ki ara marto moswavleTa TviTSefasebis daqveiTeba, aramed interesisa da motivaciis dakargvaa.<br />

dabali unar-Cvevebisa da moswrebis moswavleebs, imis miuxedavad, vajgufebT Tu<br />

ara instruqtirebisTvis, saintereso da Sesatyvisi Temebi unda SevTavazoT. amas garda, isini<br />

maRali donis azrovnebasa da msjelobaSi unda CavrToT. nacvlad amisa, xSirad, isini furclebze<br />

mocemul pasiur savarjiSoebs asruleben, rac, ZiriTadad, gamocnobasa da gaxsenebazea<br />

orientirebuli.<br />

swavlebis midgoma, romelic sainteresos xdis diskusias, SesaZlebelia dabali SesaZleblobebis<br />

mecxreklaselebTanac da moicavs maTTvis kiTxvis strategiebisa (urTierTswavlebis<br />

msgavsad, romelic pelinsqarisa da braunis (Palinscar & Brawn 1984) mier SemuSavebuli<br />

interaqtiuli kiTxvis mZlavri strategiaa) da iseTi unarebis swavlebas, rogoricaa<br />

SeniSvnebis Cawera standartuli programis farglebSi. aseve moicavs maTTvis diskusiisa<br />

da socialuri unar-Cvevebis swavlebas. Cven sistematurad vayalibebT moswavleebSi maTive<br />

saRi gonebis gamoyenebis unars maRali donis azrovnebasTan warmatebuli interaqciisTvis.<br />

amisTvis swavleba saSualo skolis mravali maswavleblisgan moiTxovs maswavleblis rolis<br />

xelaxal konceptualizacias. <strong>maswavlebeli</strong> mxolod sagnis Sinaarsis specialisti ki ara, sagnis<br />

<strong>maswavlebeli</strong>a; is moswavleTa <strong>maswavlebeli</strong>a da es roli moicavs moswavleebisTvis swavlis<br />

ufro efeqtiani strategiebisa da unar-Cvevebis gamoyenebis swavlebas. maswavleblebma<br />

swavlis stilze, saswavlo gamocdilebaze, sizustis instrumentebze, swavlis principebsa<br />

da sxva mraval sakiTxze am wignSi arsebuli masalebi unda gamoiyenon moswavleebisTvis im<br />

strategiebisa da unar-Cvevebis swavlebis mizniT, romelic gazrdis maTi, rogorc efeqtiani<br />

moswavleebis kompetencias.<br />

296<br />

davalebebis micema da Sesruleba<br />

davalebis micemisas moswavleebs xSirad Setyobinebebsac vugzavniT, kerZod, Cveni azriT,<br />

davaleba martivia Tu rTuli, did Zalisxmevas moiTxovs Tu ara, gvjera Tu ara maTi<br />

warmatebis, rogor vfiqrobT, maTi warmateba unarze, Zalisxmevasa Tu iRbalzea damokidebuli.<br />

me-8 TavSi Cven davalebebis micemis aspeqtebi ganvixileT. kerZod, ician Tu ara moswavleebma<br />

ra unda gaakeTon (mimarTuleba), ician Tu ara ratom asruleben am davalebas _ ra kavSiri<br />

aqvs mas konkretul saswavlo amocanasTan. am nawilSi ganvixilavT davalebebis micemis dros<br />

moswavleebisTvis maTdami rwmenis Sesaxeb gagzavnil Setyobinebebs.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> me-6 klaselebs eubneba: `am kviraSi Tqveni davalebaa waikiTxoT moTxrobis<br />

bolo sami Tavi da mzad iyoT, warmoadginoT is faqtorebi, romlebmac Tqveni azriT xeli Seuwyo<br />

salemSi jadoqrobis isteriis klimatis Seqmnas~. davaleba sakmaod martivi Cans. SesaZloa<br />

moswavleebma zustad ver gaigon, konteqstis mixedviT ras niSnavs `klimati~ an `faqtorebi~,<br />

magram davuSvaT, gaiges. calkeuli individebisTvis maswavlebels Setyobineba ar gaugzavnia.<br />

risi gageba sWirdebaT maT?<br />

saklaso oTaxidan gasvlisas <strong>maswavlebeli</strong> ramdenime maTgans aCerebs kerZo mimarTvisTvis:


molodinebi<br />

¤ `kaneiSa, es samuSao kargad gamogiva. wigns yuradRebiT kiTxulobdi da bolo ori davalebis<br />

Sesrulebisas karg SeniSvnebs akeTebdi. Cemi azriT, mzad xar, yvelafers Tavi<br />

mouyaro~.<br />

¤ `jon, ramdeni dro gaqvs gaTvaliswinebuli saRamos davalebis Sesasruleblad?~<br />

¤ `mari, wigni saxlSi migaqvs, xom? [mari iRimeba da eTanxmeba.] ho, sworad iqcevi!~ [<strong>maswavlebeli</strong><br />

tuCebs pruwavs.]<br />

¤ `jorj, Zal-Rone ar daiSuro. es sami Tavi mainc waikiTxe~.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> kaneiSas maRali, dadebiTi molodinis matarebel Setyobinebas ugzavnis.<br />

misi azriT, kaneiSa mzad aris davalebis warmatebiT SesrulebisaTvis.<br />

Znelia, jonisadmi gagzavnili Setyobinebis arsis gageba. Tu joni zarmacia da maswavlebelma<br />

es adrec `Seatyobina~, maSin jons maswavleblis kiTxvis aseTi interpretacia SeuZlia:<br />

`vfiqrob, amas mainc ar gaakeTeb~. SesaZloa jons maswavleblis am mosazrebasTan Sesatyvisobis<br />

survili gauCndes. meore mxriv, maswavlebels, SesaZloa, ramdenime Sexvedra hqonda<br />

jonTan da saSinao davalebis Sesasruleblad erTad Seadgines ganrigi. SesaZloa, <strong>maswavlebeli</strong><br />

axsenebs am SeTanxmebas da mis gamo pasuxismgeblobas sTxovs. am SemTxvevaSi Setyobineba<br />

sakmaod gansxvavebuli iqneba Tavdapirveli (`zarmaci~) variantisagan.<br />

marisadmi mimarTvaSi maswavleblis eWvi Cans: `marTlac apirebs mari wignis saxlSi waRebas<br />

Tu ara~. maswavleblis sityvebi, SesaZloa, marim davalebis Seusruleblobis nebarTvad<br />

miiCnios, radgan <strong>maswavlebeli</strong> misgan swored amas elodeba.<br />

jorji dabali molodinis Semcvel Setyobinebas iRebs. <strong>maswavlebeli</strong> kmayofili iqneba,<br />

Tu is gadaxedavs mainc moTxrobis sam Tavs da misgan davalebis kiTxvaze fiqrs ar elodeba.<br />

saukeTeso SemTxvevaSi, jorji waikiTxavs, magram ar ifiqrebs. maswavleblis molodini mxolod<br />

sami Tavis wakiTxvaa. molodini marTlac mcirea, radgan <strong>maswavlebeli</strong> ambobs, `waikiTxe<br />

mainc~, rac imas mianiSnebs, rom sul mcire wakiTxvis mcdelobis molodini mainc aqvs.<br />

es magaliTebi gviCvenebs, rom SerCeuli sityvebiTa da niSnebis eniT maswavlebli moswavleebs<br />

maT Sesaxeb sakuTar Sexedulebas acnobs. garda individualuri komentarebisa, <strong>maswavlebeli</strong><br />

zogjer mTel klassac mimarTavs davalebis Taobaze. misi naTqvami _ `rTuli davalebaa<br />

da wakiTxuli Tavebis gaxsenebas moiTxovs, magram mjera, rom SeasrulebT, Tu sakmaris<br />

dros dauTmobT da SeniSvnebs gamoiyenebT~ _ is maRali, dadebiTi molodinis matarebel<br />

Setyobinebas ugzavnis erTdroulad mTel klass. davalebis sirTulis aRiareba moswavleebs<br />

Zalisxmevis mobilizebas aiZulebs. (davalebis simartiveze saubari `gamarjvebuli aravinaa~<br />

Setyobinebis matarebelia. Tu davaleba martivia da misi Sesruleba yvelas SeuZlia, mis Sesrulebas<br />

azri ara aqvs. Tu moswavleebs Zalisxmeva dasWirdaT iseTi davalebis SesrulebisTvis,<br />

romelic maswavleblis varaudiT advili unda yofiliyo, isini daaskvnian, rom Wkua<br />

ar uWriT.)<br />

individualuri Tu mTeli klasis misamarTiT verbaluri Setyobinebebis garda, SeiZleba<br />

davalebis Taobaze werilobiTi miTiTebebic gamoviyenoT: `es davaleba mniSvnelovania da<br />

qulis momatebis karg Sanss gaZlevT. ecadeT, gamoiyenoT es SesaZlebloba~.<br />

imedi gvaqvs, rom wignis mkiTxvelebi sakuTar Tavs yurs daugdeben moswavleebisTvis<br />

davalebis micemis am yoveldRiuri proceduris dros. gansakuTrebul yuradRebas miaqceven<br />

individualur komentarebs. amas garda, gvsurs, davarwmunoT mkiTxvelebi, rom gazardon mozomilad<br />

dadebiTi da wamaxalisebeli Setyobinebebis raodenoba im moswavleebis misamarTiT,<br />

romlebsac arasaxarbielo akademiuri moswreba, dabali motivacia da TviTSefaseba aqvT:<br />

`Carli, es Seni SesaZleblobebis gamovlenis kargi Sansia. Tavi ar dazogo. araCveulebrivad<br />

giWris goneba da minda xvalindeli diskusiis wamyvanad gixilo!~<br />

297


Tavi 11<br />

298<br />

Sejameba<br />

damkvirvebelma (an maswavlebelma, romelic sakuTar Tavs akvirdeba) SeiZleba am<br />

parametrSi aRwerili maswavleblis qcevis maformirebeli midgomebidan erT-erTi gamoiyenos:<br />

(1) gamoikvlios maswavleblis mier molodinTa Setyobinebis zusti buneba gansxvavebuli<br />

davalebebisa da gansxvavebuli SemTxvevebis gaTvaliswinebiT pirdapirobis, specifikurobis,<br />

ganmeorebadobis, dadebiTobisa da siZlieris TvalsazrisiT da Semdeg am molodineb-<br />

Si nagulisxmev standartebs daakvirdes an (2) gamoikvlios maswavleblis mier molodinTa<br />

Setyobinebis zusti buneba aTi sferos, rogorc moswavleTa `sxartebad~ da `sustebad~ dayofis<br />

Sesaxeb klasis mikerZoebuli azris, indikatorad. marTlac, sasargebloa, yuradRebiT<br />

davakvirdeT sakuTar Tavs da SevamowmoT xom ara varT `sxarti-susti~-s maxeSi gabmulebi.<br />

amrigad, molodinis parametris qcevis es paternebi im rwmenas unda Seesabamebodes,<br />

rom yvela moswavles SeuZlia rTuli saswavlo masalis daZleva maRali standartebis Sesatyvisad.<br />

Cveni naTqvami `yvela moswavles SeuZlia~ Cveni saqmianobis Tanxvdenili unda iyos.<br />

Tu `sxarti-susti~-s crurwmenis daZleva gvsurs, romelic, mecnierTa azriT, yvela moswavlisTvis<br />

swavlis Tanabari SesaZleblobebis usamarTlo SezRudvaa, maSin kuperis mier Tavmoyril<br />

camet qcevas Tavs avaridebT, zustad gvecodineba yoveli sferos Sesatyvisi molodinebi<br />

da vecdebiT, yvela moswavlem saukeTesos standarts miaRwios. moswavleebs Cveneuli<br />

molodinebis `aRmatebisTvis~ mraval SesaZleblobas SevuqmniT.<br />

saSualo warmatebis mqone skolebSi desegregaciis sami aTwleulis bolos Cveni sazogadoeba<br />

SavkanianTa, laTinoamerikelTa da sxva feradkanianTa seriozuli warumateblobis<br />

winaSe aRmoCnda. moswavleTaTvis dadebiTi molodinebis gadacema da Cveneuli (SesaZloa sakuTari<br />

Tavis Sesaxeb maTeuli) stereotipebis rRveva gansakuTrebiT mniSvnelovania (Howard<br />

& Hammond, 1985). is, Tu ras gaakeTeben adamianebi, Rrmad aris fesvgadgmuli maTive rwmenaSi<br />

imis Sesaxeb, risi gakeTeba SeuZliaT. ra unda viRonoT Cven, rogorc ganaTlebis mesveurebma,<br />

rom moswavleebs, gansakuTrebiT feradkanianebs, sakuTari Tavis rwmena gavuRvivoT? pigmalionis<br />

qcevaze uaris Tqma kargi dasawyisia, magram ra aris Semdegi nabiji?<br />

mravali avtorisa da mkvlevaris azriT, axali kurikulumi da axali, ufro mkacri, standartebi<br />

ar aris sakmarisi. `pirvel yovlisa, eWvgareSea, rom mcireSemosavlian adgilebSi<br />

mdebare skolebSi warmatebuli maswavleblis aucilebeli Tavisebureba dadebiTi damokidebulebaa.<br />

sityvebis sworad SerCeva ar kmara. arsebiTi mniSvneloba aqvs imas, Tu ra aSkara da<br />

farul Setyobinebebs iReben moswavleebi maswavleblisagan swavlis maTeuli unarebis Sesaxeb~<br />

(Frick 1987).<br />

mcirewlovan bavSvebs miaCniaT, rom warmateba Zalisxmevas mosdevs; arsebiTad, maTTvis<br />

Zalisxmeva da unari sinonimebia (Nicholls 1978). magram asakis matebasTan erTad bavSvebi akademiur<br />

warmatebas ufro metad bunebriv unars miaweren da ara Zalisxmevas. es maT Caketil<br />

wreSi aqcevs, radgan Tu viRac ver swavlobs, ese igi, gonebaClungia. mravali arasaxarbielo<br />

moswrebis mqone moswavle sabazo klasebSi Tavs aridebs skolas da wyvets mcdelobas, radgan<br />

maT urCevniaT zarmacebad Tvlidnen, da ara gonebaClungebad. rac ufro metad davarwmunebT<br />

moswavleebs, rom warmatebis sawindari unari da Zalisxmevaa (da ara iRbali an martivi samuSao),<br />

miT ukeTesi Sedegebi eqnebaT feradkanianebs da, faqtobrivad, yvela moswavles.<br />

naTqvami, `Tu Seni qula saSualo an saSualoze dabalia, maSin testze sami saaTi unda imuSao~<br />

niSnavs, `swored amdeni muSaoba gWirdeba umaRlesi qulis misaRebad da Sen es SegiZlia~.<br />

jef hovardi 1 mravaljer (Howard 1985, 1990, 1995) imeorebs, rom Rrmad fesvgadgmuli<br />

1 Cven valSi varT jef hovardis (efeqtianobis instituti, leqsingtoni, masaCusetsi) winaSe misi novatoruli naSromisTvis,<br />

romelSic xazi gausva Zalisxmevis mniSvnelobas moswavlis warmatebis gansazRvrisas. misi mosazrebebi mocemulia momdevno<br />

or gverdze.)


molodinebi<br />

amerikuli paradigma `inteleqti → miRweva~ mcdari da imavdroulad Cveni skolebis wamyvani<br />

principia. mas eTanxmeba arc meti arc naklebi, loran rezniki (Lauren Resnick), qveynis masStabiT<br />

Sefasebis erovnuli standartebis Seqmnis proeqtis xelmZRvaneli:<br />

ra kavSiria unarsa da Zalisxmevas Soris? am saukunis dasawyisSi ganaTlebis<br />

sistema im varaudze avageT, rom unari swavlaSi pirvelxarisxovania da is<br />

mniSvnelovanwilad memkvidreobiTia. sistema orientirebuli iyo SerCevaze,<br />

bunebiT dajildoebulebis naklebad dajildoebulebisgan garCevaze da<br />

maTi talantis Sesatyvisi programebiT uzrunvelyofaze. sxva periodebSi,<br />

ufro metad ki `didi sazogadoebis~ reformebis dros makompensirebeli principis<br />

mixedviT vmuSaobdiT, vamtkicebdiT, rom individisa Tu institutis mier<br />

gaweul gansakuTrebul Zalisxmevas dabali unaris daZleva SeeZlo. mesame Sesa-<br />

Zleblobas, rom Zalisxmeva marTlac qmnis unars, rom moswavleebi SeiZleba sxartebi<br />

gaxdnen sworad SerCeul saswavlo davalebebze Tavdauzogavi muSaobis<br />

Sedegad, arasdros seriozulad ar uyurebdnen amerikaSi an metic, nebismier evropul<br />

sazogadoebaSi. miuxedavad imisa, rom es mTavari saganmanaTleblo daSvebaa<br />

konfucis tradiciebis mqone sazogadoebebSi. 2 [unariT SezRudul amgvar<br />

SexedulebaSi] moswavleebi ar cdiloben dabali molodinebis barieris garRvevas,<br />

radgan isini TavianTi maswavleblebisa da mSoblebis msgavsad iziareben<br />

azrs, rom unari umTavresia da maT saTanado unari ara aqvT. gasakviri ar aris,<br />

rom maTi moswreba kvlav arasaxarbielo rCeba. im bavSvebs, romelTac momTxovni,<br />

rTuli, azrovnebaze agebuli kurikulumiT ar aswavlian, cudi Sedegebi aqvT<br />

azrovnebisa Tu problemaTa gadaWraze agebul testebze muSaobisas, rac adasturebs<br />

Cvens Tavdapirvel eWvs, rom maT ara aqvT amgvari azrovnebis niWi. sistema<br />

TviTmtkicebadia, sadac SeniRbuli varaudebi ganuwyvetliv marTldeba TviT<br />

am varaudebze dafuZnebuli gamocdilebis SedegebiT.<br />

saWiro ar aris am gziT gavagrZeloT siaruli. unari skolebis organizebis<br />

erTaderTi safuZveli rodia. saganmanaTleblo institutebi SesaZlebelia aigos<br />

alternatiul daSvebaze, rom Zalisxmeva faqtobrivad qmnis unars. Cveni saganmanaTleblo<br />

sistema SesaZlebelia ZiriTadad Zalisxmevis xelSewyobaze aigos<br />

(Resnick 1995).<br />

am avtorTa naSromebis safuZvelze SegviZlia davaskvnaT, rom swored maswavleblis Rrma<br />

rwmena, rom yvela moswavles namdvilad SeuZlia rTuli<br />

saswavlo samuSaos Sesruleba maRali standartebis Se- arsebiTad Zalisxmeva qmnis unars.<br />

sabamisad, aris gadamwyveti yvela moswavlisTvis maRali<br />

dadebiTi molodinebis matarebeli Setyobinebebis<br />

gadacemisas. miuxedavad Cveni genetikuri memkvidreobisa, Cven yvela daujereblad rTul<br />

analitikur amocanas varTmevT Tavs _ sami wlis asakSi metyvelebas viwyebT, Semdeg yvelas<br />

sakmarisad gviWris goneba saswavlo davalebis kargad Sesasruleblad _ es efeqtiani Zalisxmevis<br />

Sedegia. aq sakvanZo sityva efeqtiania. mxolod meti Zalisxmeva warmatebis garantia<br />

ar gaxlavT.<br />

2 am ganzogadebidan gamonaklisi SesaZloa alfred bine, 1908 wels Semecnebaze dafuZnebuli pirveli IQ testis Semqmnelia,<br />

romelmac Tqva, rom: `inteleqti mgrZnobiarea ganviTarebis mimarT; varjiSiTa da wvrTniT, gansakuTrebiT ki, swavlebi sa-<br />

Tanado meTodebiT SegviZlia gavzardoT bavSvis yuradReba, mexsiereba, azrovneba – davexmaroT gaxdes ufro Wkviani, vidre<br />

iyo~. inteleqti ar aris myari, ucvleli, an platonuri, SezRuduli arsi. inteleqti `wvrTnadia~ (educable). is `gonebrivi or-<br />

Topediis~ momxre iyo, romelic bavSvebs ukeT dakvirvebas, mosmenas, damaxsovrebasa da msjelobas aswavlis; isini Tavdajerebulobas,<br />

konkurenciis unars, simtkices, warmatebis miRwevis survilsa da yvela im saukeTeso gancdas iZenen, romelic Tan<br />

sdevs qmedebas; maT gansakuTrebiT nebisyofis ufro intensiuri gamovlena unda vaswavloT; nebisyofa nebismieri ganaTlebis<br />

gasaRebia.)<br />

299


Tavi 11<br />

moswavlis unarze aseTi Sexeduleba avaldebulebs maswavlebels mas efeqtiani Zalisxmeva<br />

aswavlos. es swavlebis rolis bevrisaTvis axali da ucnobi aspeqtia. efeqtian Zalisxmevas<br />

oTxi niSani aqvs:<br />

300<br />

1. dro.<br />

moswavleebi sakmaris wuTebsa da saaTebs uTmoben samuSaos Sesrulebas. miuxedavad<br />

amisa, es dro arasakmarisia rTuli saswavlo amocanebis Sesasruleblad, es sine qua<br />

non-ia. mravali moswavle ubralod ver xvdeba, rom monaxazis Seqmnaze, gasworebasa<br />

Tu redaqtirebaze daxarjul ramdenime saaTSi naSromi ver gaxdeba maRali standartebis<br />

Sesabamisi. maswavlebelma unda imsjelos moswavleebTan erTad, ra dro<br />

unda daxarjon saswavlo davalebaze imisaTvis, rom is maRal standartebs pasuxobdes.<br />

2. gulisyuri.<br />

samuSao dro efeqtiani unda iyos da yuradRebis gafantva ar unda xdebodes. zogierTi<br />

moswavle musikas, xmamaRalsac ki, yuradRebis gamfantavad ar miiCnevs. gulisyuris<br />

gansazRvraSi individualuri stilis Tavisuflebis xarisxi uzomoa. TumTumca akademiuri samuSaos Sesrulebisas megobrebTan damdegi SabaT-kviris gatarebaze<br />

saubari an televizoris yureba SeuTavsebelia gulisyuris koncefciasTan.<br />

3. resursebis siuxve.<br />

moswavleebma ician, sad da rogor unda eZebon daxmareba. daxmarebis wyaroebi SesaZlebelia<br />

sxva adamianebi (megobrebi, saSinao davalebis Sesrulebis centrebi, na-<br />

Tesavebi) an sxva wyaroebi (damatebiTi literatura, interneti, biblioTeka) iyos.<br />

moswavleebs unda vaswavloT, amgvari resursebis raoba da maTi gamoyeneba. erT-erT<br />

meoTxe klasSi bavSvebis jgufi adgilobrivi amerikelebis tomebze moxsenebas amzadebda.<br />

jgufma moxseneba imaze saubriT daiwyo, Tu sad moipoves informacia, ra winaaRmdegobebi<br />

SexvdaT da rogor daZlies. swored maswavlebelma aswavla maT, rogor<br />

gamoeyenebinaT saWiroebis SemTxvevaSi klasis gareT daxmareba informaciis<br />

mopovebisTvis.<br />

4. strategiebi.<br />

moswavleebma ician akademiuri samuSaoebis Sesrulebis Sesatyvisi strategiebi da<br />

iyeneben maT. mravali literaturuli wyaro adasturebs, rom moswavleebi gacilebiT<br />

ukeT asruleben akademiur samuSaos, roca <strong>maswavlebeli</strong> maT kiTxvis, gaazrebis,<br />

organizebis, namuSevris Semowmebis, ganxilvis, damaxsovrebisa da Sejamebis strategiebs<br />

aswavlis (Paris, Wasik, and Turner 1991; Pressley, Borkowsky, and Schneider 1987).<br />

arsebobs maTematikis swavlebis strategiebic. mkiTxveli albaT icnobs kidec am<br />

strategiaTagan zogierTs, magaliTad, urTierTswavlebas, da mnemonikur sakvanZo<br />

sityvaTa teqnikas.<br />

nebismier maswavlebels SeuZlia moswavleTa miRwevebis gaumjobeseba swavlebis rolis<br />

koncefciis gafarToebiT. Cven yvelam metakognituri strategiebi unda vaswavloT – teqstidan<br />

nawyvetis mniSvnelobis gageba da weris dros azrebis organizeba da warmodgena. es<br />

yvelam erTad unda gavakeToT _ maTematikis, sabunebismetyvelo mecnierebebis, ucxo enebis,<br />

fizkulturis, musikisa Tu xelovnebis maswavleblebma. Cven yvelani kiTxvisa da weris maswavleblebi<br />

unda viyoT, radgan es kargad swavlisa da azrovnebis wina pirobaa.<br />

am Sexedulebas didi xnis istoria da saxeli ki aqvs – kiTxva da wera konkretul saganSi<br />

(Reading and Writing in the Content Area) da arsebobs saxelmZRvaneloebi maswavleblisaTvis<br />

(Vacca and Vacca 1989). winamdebare Tavis wyalobiT Sexedulebam damatebiTi stimuli SeiZina.<br />

Tu Cven efeqtiani Zalisxmevis mniSvnelobaSi moswavleTa darwmuneba da Tandayolili in-


molodinebi<br />

teleqtis Sesaxeb maTi Sexedulebebis Secvla gvsurs, maSin maT saWiro strategiebi unda<br />

vaswavloT.<br />

ramdenime boloTqma<br />

SesaZloa yovel skolas `usazRvro molodinebze~ pasuxismgebeli adamiani sWirdeba,<br />

romelic `gamoaRviZebs~ maswavleblebs,<br />

drodadro Seaxsenebs maT gadaxedon sakuTar<br />

molodinebsa da moTxovnebs moswavleTa<br />

saqmianobis mimarT. SesaZloa,<br />

SesaZloa yovel skolas `usazRvro molodinebze~<br />

pasuxismgebeli adamiani sWirdeba.<br />

es am Tavis erT-erTi mniSvnelovani gavlena iyos mkiTxvelebze. am parametris ganxilvisas<br />

imedi gvaqvs da gpirdebiT, rom yvela moswavlisadmi samarTliani da erTnairi mopyroba sasikeTod<br />

waadgeba maT saswavlo saqmianobas.<br />

molodinis parametri imis magaliTia, rom swavleba saqmeze metia. Tu warmatebuli swavleba<br />

moswavleTa sakuTar ZalebSi darwmunebasac, maSin is sulierebasTan dakavSirebuli<br />

saqmianoba ufroa, vidre xeloba.<br />

301


m o l o d i n e b i - S e j a m e b a<br />

1. zustad vici da darwmunebuli var Tu ara Cems molodinebSi?<br />

Cemi gzavnilebi mkafioa Tu ara da atarebs Tu ara Semdeg Taviseburebebs?<br />

¤ pirdapiri<br />

¤ specifikuri<br />

¤ ganmeorebiTi<br />

¤ dadebiTi<br />

¤ modelirebuli<br />

¤ mtkice<br />

¤ swrafi ukukavSiri samuSaosTan<br />

¤ detaluri ukukavSiri samuSaosTan<br />

¤ pirovnuli kontaqti ukukavSirisTvis<br />

¤ bodiSi ar miiReba<br />

¤ saukeTeso namuSevris aRiareba<br />

¤ cudi namuSevris logikuri Sedegebi<br />

2. vugzavni Tu ara yvela moswavles Semdeg zogad Setyobinebebs:<br />

`es mniSvnelovania~.<br />

`Sen SeZleb amas~.<br />

`xels ar Cagaqnevineb~.<br />

3. aris Tu ara Cemi saerTo standartebi Sesabamisi?<br />

¤ arc erTi.<br />

¤ odnav Tanmimdevruli.<br />

¤ Zalze dabali.<br />

¤ Zalze maRali.<br />

¤ saSualo.<br />

¤ STamagonebel-bundovani.<br />

¤ maRali, magram gaumarTlebeli.<br />

4. rogor vusadageb Cem molodinebs sxvadasxva moswavles?<br />

¤ araviTari diskriminacia.<br />

¤ diferencirebuli da mimRebi.<br />

¤ diferencirebuli da uzrunvelmyofi.<br />

¤ garkveuli daSvebebis gaTvaliswinebiT maRali standartebisTvis (saukeTeso) momuSave.<br />

5. pigmalionis efeqti. exeba Tu ara qvemoTCamoTvlili kiTxvebi Cems saqmianobas?<br />

sxartebs ufro xSirad vuRimi da mowonebis niSnad Tavs vuqnev Tu ara?<br />

m o l o d i n e b i<br />

S e j a m e b a<br />

303


304<br />

ufro xSirad sxartebis mxares viWer xolme Tu ara?<br />

sxartebs ufro xSirad vuyureb xolme Tu ara TvalebSi?<br />

nel moswavleebs axali masalis swavlis ufro nakleb SesaZleblobas vaZlev Tu ara?<br />

sxart moswavleebs ufro met miniSnebas vaZlev araswori pasuxis SemTxvevaSi Tu ara<br />

(meti gameoreba da perifrazireba)?<br />

sxarti moswavleebis pasuxebs ufro met yuradRebas vuTmob Tu ara?<br />

sxart moswavleebs pasuxisTvis ufro met dros vaZlev Tu ara?<br />

sxart moswavleebTan ufro xSiri saswavlo urTierToba maqvs Tu ara?<br />

sxartebs ufro xSirad vaqeb swori pasuxisTvis Tu ara?<br />

nel moswavleebs ufro xSirad vakritikeb mcdari pasuxisTvis Tu ara?<br />

zemoT CamoTvlili kiTxvebi ufro gogonebs exeba Tu biWebs?


m o l o d i n e b i - s a v a r j i S o<br />

molodinebTan dakavSirebiT Cveni repertuaris safuZvelia Cvenive Sexedule-<br />

bebi Cveni, rogorc maswavleblis rolisa da moswavleTa SesaZleblobebis Ses-<br />

axeb. am kiTxvaris mizania SevamowmoT, ramdenad gvesmis Sexedulebebsa da am<br />

Sexedulebebis safuZvelze Seqmnil gamocdilebas Soris kavSiri.<br />

molodinTa Setyobineba<br />

1. moitaneT qvemoT mocemuli oTxi sferodan molodinis erTi magaliTi:<br />

2. Sromis xarisxi da raodenoba.<br />

3. Sromis Cvevebi da procedura.<br />

4. saqmisa da meojaxeobis rutina.<br />

5. interpersonaluri qceva.<br />

6. rogoria zemoT CamoTvlil erT-erT kategoriaSi (da ara sxvebSi) molodinTa<br />

sizustis Sedegebi? moitaneT magaliTebi da iyaviT specifikuri.<br />

7. `Sens naSroms daxvewa sWirdeba~ naTqvamis nacvlad Cemi molodinebi SeiZleba<br />

specifikurad Sevatyobino Semdegi sityvebiT . . .<br />

8. moitaneT molodinTa ganmeorebiTi Setyobinebis magaliTebi.<br />

9. maswavlebels SeuZlia moswavlisTvis dadebiTi molodinebis Setyobineba<br />

misi SesaZleblobebis Taobaze. gamoiyeneT citireba realur konteqstSi<br />

aseTi molodinis sademonstraciod.<br />

10. ra ori mniSvneloba aqvs sityvas `modelirebuli~ molodinebTan dakavSirebiT?<br />

11. aRwereT sul mcire xuTi gansxvavebuli xerxi, Tu rogor vlindeba maswavleblis<br />

qcevaSi daJineba.<br />

12. aRwerT is faqtorebi, romlebic gansazRvravs moswavlesTan mimarTebiT da-<br />

Jinebis xarisxs.<br />

13. moswavles samuSaos droulad Caubareblobis sapatio mizezi aqvs. rogor<br />

moiqceviT am situaciaSi ise, rom ar daarRvioT principi `bodiSi ar miiReba~?<br />

14. moitaneT iseTi ukukavSiris ori magaliTi, romelic aRiarebs saukeTeso namuSevars.<br />

15. moitaneT cudi namuSevris logikuri Sedegebis ori kargi magaliTi.<br />

atribuciis Teoria<br />

atribuciis Teoria asaxavs Cveni warmatebisa da marcxis Cveneul axsnas. adamia-<br />

nis mier misive saqmianobis miRma arsebuli mizezebis aRqma arsebiTia misi me-<br />

koncefciis, momaval saqmianobasTan dakavSirebuli molodinebis, `SemiZlias~<br />

gancdisa da Semdgomi motivaciis TvalsazrisiT. qvemoT mocemuli sakiTxebi<br />

atribuciis Teoriis mimoxilvaa.<br />

m o l o d i n e b i -<br />

s a v a r j i S o<br />

305


306<br />

1. mcirewlovani bavSvebi sakuTar warmatebas miaweren<br />

da .<br />

2. ufro mozrdili bavSvebi da zrdasrulebi sakuTar<br />

warmatebas miaweren .<br />

3. mizezi imisa, rom maswavlebels ar uyvars Tqma _ `ar idardo, es advili testia~ _<br />

aris .<br />

4. mizezi imisa, Tu ratom unda moekidos <strong>maswavlebeli</strong> frTxilad naTqvams _ `warmatebas<br />

gisurveb am davalebis SesrulebaSi~, aris .<br />

5. moswavleebis mier kargad Sesrulebuli samuSaos Semdeg mizezi imisa, Tu ratom ar<br />

unda vTqvaT _ `biWebi marTlac, sxartebi arian~ _ aris .<br />

6. mizezi imisa, Tu ratom ar unda vuTxraT moswavles, romelmac winaaRmdegoba daZlia<br />

_ `ubralod, meti unda gemuSava~, aris .<br />

7. Tu moswavle ambobs, rom testSi kargi Sefaseba misi siadvilis gamo daimsaxura atribuciis<br />

Sesacvlelad SesaZlebelia vuTxraT .<br />

aTi sfero: sami sakvanZo molodinis Setyobineba<br />

1. ra miTiTebebi unda gamoviyenoT moswavleebisTvis sami Setyobinebis gagzavnisas?<br />

2. 11.1 sqemaze asaxuli repertuaridan nebismieri pasuxi SeiZleba Sesatyvisic iyos da<br />

Seusabamoc. axseniT, rogor SeiZleba Seqeba Seusabamo iyos, xolo kritika – Sesatyvisi.<br />

3. Tu sami Setyobinebis gagzavna gvsurs, rogor viqceviT sakuTr TavSi Caketil da<br />

zogjer mdumare moswavleebTan, romlebic gamoZaxebisas ar gvpasuxoben? ras isaxavs<br />

miznad es midgoma?<br />

4. rodesac moswavleebi daxmarebas gvTxoven, ra principiT varCevT maTTan sasaubro<br />

sityvebs?<br />

5. moitaneT Seqebis magaliTi, romelic moicavs specifikurobis, pirobiTobisa da<br />

gulwrfelobis da Sesabamisobis niSnebs.<br />

6. moitaneT Seqebis magaliTi, romelic warmatebas erTdroulad miawers Zalisxmevasa<br />

da unars.<br />

7. ratom agzavnis uaryofiT Setyobinebas gamasaSualebeli testis ganmeorebiTi Cabareba?<br />

8. ra aris warmatebuli xelaxla swavlebis sakvanZo elementebi?<br />

9. moitaneT davalebis micemis iseTi magaliTi, rodesac moswavleebs atyobinebT mis<br />

sirTules da imavdroulad maTi SesaZleblobebisadmi rwmenas.<br />

10. maswavleblebi molodinis Semcvel Setyobinebebs gzavnian moswavlis Secdomebis<br />

gansazRvrisa da am Secdomebis gasworebaze muSaobis dros. dawereT im moswavles-<br />

Tan dialogi, romelmac Secdoma dauSva. dialogSi ecadeT atribuciis Secvlas, rom<br />

warmatebis miRwevis mTavari elementi efeqtiani Zalisxmevaa.


globaluri rwmenis sistemebi `Cemi, rogorc maswavleblis rolis~<br />

Sesaxeb.<br />

qvemoT mocemuli kiTxvebi 11.2 sqemaSi aRweril maswavleblis oTx tips<br />

exeba.<br />

1. rogor warmarTavs swavlebas arasaxarbielo moswrebis moswavleebTan pirveli da<br />

meoTxe tipis rwmenis sistemis mqone <strong>maswavlebeli</strong>?<br />

2. ras niSnavs umaRlesi Sefasebis miReba im klasSi, sadac aswavlis:<br />

3. pirveli tipis <strong>maswavlebeli</strong>:<br />

4. meore tipis <strong>maswavlebeli</strong>:<br />

5. mesame tipis <strong>maswavlebeli</strong>:<br />

6. meoTxe tipis <strong>maswavlebeli</strong>:<br />

7. moitaneT ramdenime magaliTi imisa, Tu ra emarTeba meoTxe tipis maswavlebels, romelic<br />

perspeqtivas kargavs.<br />

8. rwmenaTa mesame da meoTxe sistemebs Soris mravali msgavsebaa. CamoTvaleT gansxvavebebi.<br />

9. am oTxi saxis rwmenidan, savaraudod romelma ufro SeiZleba warmoSvas disciplinis<br />

problemebi da ratom?<br />

10. savaraudod, Tavdapirvelad, romeli tipi `Sewyvets muSaobas~ da ratom?<br />

11. ra gansxvavebaa meore da meoTxe tipis rwmenaTa sistemis mqone maswavleblebs Soris?<br />

12. ratom aris mniSvnelovani rwmenaTa am oTxi sistemis Seswavla?<br />

13. ra saswavlo saqmianoba moeTxoveba ufro metad saSualo skolis maswavlebels, romelic<br />

rwmenis meoTxe tipis sistemis gatarebas cdilobs?<br />

307


Tavi 11<br />

308<br />

literatura:<br />

Bennett, N. "Research on Teaching: A Dream, a Belief and a Model." Journal of Education 160 (August<br />

1978): 5-37.<br />

Blank, Marion. Teaching Learning in the Preschool: A Dialogue Approach. Columbus, Ohio: Merrill, 1973.<br />

In Good, Thomas L., and Jere E. Brophy. Looking in Classrooms. 2d ed. New York: Harper & Row,<br />

1978, p. 255.<br />

Brophy, Jere. "Teacher Praise: A Functional Analysis." Review of Education Research 51 (Spring 1981): 5-32.<br />

Brookover, W. B., J. Schweitzy, J. Schneider, C. Beady, P. Flood., and J. Wisenbaker. "Elementary School<br />

Social Climate and School Advancement." AERA Journal 15 (Spring 1978): 301-318.<br />

Cooper, H. M. "Pygmalion Grows Up: A Model for Teacher Expectations, Communication and Performance<br />

Influence." Review of Educational Research 49 (Summer 1979): 389-410.<br />

Costa, Arthur L. Developing Minds. Alexandria, Va.: Association for Supervision and Curriculum Development,<br />

1985.<br />

Covington, M. V. "The Self-Worth Theory of Achievement Motivation: Findings and Implications."<br />

Elementary School Journal 85 (September 1984): 5-20.<br />

Cremin, Lawrence A. The Transformation of the School. New York: Vintage Books, 1964.<br />

Dembo, M. H., and S. Gibson. "Teachers' Sense of Efficacy: An Important Factor in School Improvement."<br />

Elementary School Journal 86 (November 1985): 173-184.<br />

Dunkin, Michael J., and Bruce J. Biddle. The Study of Teaching. New York: Holt, Rinehart and Winston,<br />

1974.<br />

Dweck, C. S. "The Role of Expectations and Attributions in the Alleviation of Learned Helplessness."<br />

Journal of Personality and Social Psychology 31 (1975): 674-685.<br />

--------. "Self-Theories and Goals: Their Role in Motivation, Personality, and<br />

Development." In R. Dienstlier (ed.), Nebraska Symposium on Motivation. Lincoln: University of Nebraska<br />

Press, 1991.<br />

Fordham, Signithia, and John U. Ogbu. "Black Students' School Success: Coping with the 'Burden of<br />

'Acting White.'" The Urban Review 18 (1986): 176-206.<br />

Frick, R. "Academic Redshirting Two Years Later: The Lessons Learned." Education Week, January 28,<br />

1987, p. 20.<br />

Gamoran, Adam, "Is Ability Grouping Equitable?" Educational Leadership 50 (October 1992): 11-17.<br />

Good, T. "Classroom Expectations in Pupil-Teacher Interactions." In The Social Psychology of School Learning.<br />

New York: Academic Press, 1980.<br />

Good, Thomas L., and Jere E. Brophy. Looking in Classrooms. 2d ed. New York: Harper & Row, 1978.<br />

Graham, S. "Teacher Feelings and Student Thoughts: An Attributional Approach to Affect in the Classroom."<br />

Elementary School Journal 85 (1985): 91-104.<br />

Hen toff, N. "Teachers: Accomplices in Failure." Learning Magazine Quly-August 1980): 68-74.


molodinebi<br />

Hopfenberg, Wendy S., et al. The Accelerated Schools Resource Guide. San Francisco: Jossey-Bass, 1993.<br />

Howard, J. The Social Construction of Intelligence. Lexington, Mass.: Efficacy Institute, 1990.<br />

--------. "You Can't Get There from Here: The Need for a New Logic in<br />

Education Reform." Daedelus (Fall 1995).<br />

Howard, J., and R. Hammond. "Rumors of Inferiority." New Republic, September 9, 1985, pp. 17-21.<br />

Hunter, Madeline. "Improving the Quality of Instruction." Presentation at Association for Supervision<br />

and Curriculum Development Conference, 1977.<br />

Hunter, Madeline. Mastery Teaching. El Segundo, Calif.: TIP Publications, 1982.<br />

Means, V., J. W. Moore, E. Gagne, and W. E. Hauck. "The Interactive Effects of Consonant and Dissonant<br />

Teacher Expectancy and Feedback Communication on Student Performance in a Natural<br />

School Setting." AERA Journal 16 (Fall 1979): 367-374.<br />

Nicholls, J. G. "The Development of the Concepts of Effort and Ability, Perception of Academic Attainment,<br />

and the Understanding That Difficult Tasks Require More Ability." Child Development<br />

49 (1978): 800-814.<br />

Nicholls, J. G. andj. T. Burton. "Motivation and Equality." Elementary School Journal 82 (March 1982):<br />

367-378.<br />

Oakes, Jeannie. Keeping Track: How Schools Structure Inequality. New Haven: Yale University Press, 1985.<br />

Palincsar, A. S., and A. L. Brown. "Reciprocal Teaching of Comprehension-Fostering and Comprehension-Monitoring<br />

Activities." Cognition and Instruction 1 (1984 ): 117-175.<br />

Paris, S., B. Wasik, andj. Turner. "The Development of Strategic Readers." In R. Barr, M. Kamil, P.<br />

Modenthal, and P. D. Pearson (eds.), Handbook of Reading Research, 2: 609-640. New York: Longman,<br />

1991.<br />

Pressley, M., J. Borkowski, and W. Schneider. "Cognitive Strategies: Good Strategy Users Coordinate<br />

Metacognition and Knowledge." In R. Vasta and G. Whitehurst (eds.), Annals of Child Development,<br />

5: 89-129. New York: JAI, 1987.<br />

Resnick, L. "From Aptitude to Effort: A New Foundation for Our Schools." Daedelus (Fall 1995).<br />

Rist, R. C. "Student Social Class and Teacher Expectations: A Self-Fulfilling Prophecy in Ghetto Education."<br />

Harvard Educational Review 40 (August 1970): 411-451.<br />

Rosenholtz, S. J., and C. Simpson. "The Formation of Ability Conceptions: Developmental Trend of<br />

Social Construction." Review of Educational Research 54 (Spring 1984): 31-63.<br />

Rosenthal, R., and L. Jacobson. Pygmalion in the Classroom. New York: Holt, Rinehart and Winston, 1968.<br />

Slavin, Robert. "Synthesis of Research on Grouping in Elementary and Secondary Schools." Educational<br />

Leadership 46 (September 1988): 67-77.<br />

Tanner, Laurel N. Classroom Discipline for Effective Teaching and Learning. New York: Holt, Rinehart and<br />

Winston, 1978.<br />

Vacca, Richard T., and Joanne L. Vacca. Content Area Reading. 3d ed. Glenview, 111.: Scott Foresman:<br />

1989.<br />

309


Tavi 11<br />

Van Houton, R. Learning Through Feedback. New York: Human Services Press, 1980.<br />

Weiner, B. Achievement Motivation and Attribution Theory. Morristown, N. J.: General Learning Press, 1974.<br />

Weiner, B. Theories of Motivation: From Mechanism to Cognition. Chicago: Markham, 1972.<br />

310


12<br />

pirovnuli<br />

urTierTobis<br />

damyareba<br />

rogor davamyaroT xelsayreli<br />

pirovnuli urTierToba<br />

moswavleebTan?<br />

urTierTobis gzebi<br />

maswavleblis rva ZiriTadi Ta-<br />

visebureba


pirovnuli urTierTobis damyareba<br />

pirovnuli urTierTobis agebis parametri exeba im urTierTobas, romelsac maswavleblebi<br />

amyareben moswavleebTan da elementebs, romlebic am urTierTobas<br />

warmatebas moutans. maswavlebels moswavleebTan kargi urTierTobis damyarebis<br />

mravali mizezi aqvs, romelTa Soris erT-erTi klasis marTvaa. rogorc wesi, is moswavleebi,<br />

romelTac <strong>maswavlebeli</strong> uyvarT da pativs scemen, programasac iTviseben da disciplinis<br />

problemebic naklebad aqvT. im moswavleebs ki, romlebsac ar moswonT TavianTi <strong>maswavlebeli</strong><br />

an neitraluri urTierToba aqvT masTan, meti midrekileba aqvT cudi qcevisaken, cudad<br />

swavloben programiT gaTvaliswinebul sakiTxebs da ver erTvebian swavlebaSi. arsebobs moswavleebTan<br />

kargi urTierTobis damyarebis sxva mizezebic, romelTa Sorisaa: vagrZnobinoT<br />

moswavleebs Tavi Rirseul adamianebad, SevqmnaT klasSi usafrTxo, sasiamovno da jansaRi<br />

adamianuri garemo da saxaliso gavxadoT swavleba. yvela <strong>maswavlebeli</strong> ama Tu im saxis urTierTobas<br />

amyarebs moswavleebTan, es urTierTobebi mniSvnelovani cvladia imis gasagebad,<br />

Tu ra xdeba rTul saklaso sazogadoebaSi da rogor iqcevian da swavloben moswavleebi.<br />

arsebobs maswavlebelsa da moswavleebs Soris pirovnuli urTierTobis xarisxobrivi Sefasebis<br />

ori gza: erTia is, romliTac <strong>maswavlebeli</strong> moswavleTa pirovnul samyaroebs erTmaneTTan<br />

akavSirebs da meore – maswavleblis Taviseburebebi, romelic urTierTobebSi siyvarulsa<br />

da pativiscemas uyris safuZvels.<br />

urTierTobis gzebi<br />

erTi adamiani rom meores, rogorc individs daukavSirdes, man unda gaicnos is. Tu maTematikas<br />

vaswavliT, SeiZleba yuradReba mivmarToT maTematikaze da ara moswavleze, magram Tu<br />

moswavlesac yuradRebiT movekidebiT, SevZlebT ukeT da guldasmiT movisminoT misi pasuxebi<br />

da ukeT avuxsnaT koncefciebi. amrigad, <strong>maswavlebeli</strong> konkretuli gziT pirovnulad ukavSirdeba<br />

moswavles: is informaciis procesoria. Tu maswavleblis urTierToba moswavlis<br />

mimarT imedebiT, SiSiT, ocnebebiT da miznebiT aris savse, maSin is moswavlis am aspeqtebs<br />

ecnoba, am mdgomareobaTa gasaRebs eZebs, masze da mis Sinagan samyaroze fiqrobs. Tu <strong>maswavlebeli</strong><br />

moswavleebTan erTad sportul TamaSebSi monawileobs, is moqmedebs, rogorc gundis<br />

wevri an metoqe. SesaZloa <strong>maswavlebeli</strong> mimdinare sakiTxebze esaubreba moswavles, masTan<br />

erTad muSaobs proeqtebze, exmareba samuSaos dagegmvaSi, esaubreba saintereso pirad gamocdilebaze<br />

ojaxSi an skolis gareT, rac ase mniSvnelovania moswavlisTvis. amrigad, maswavleblisa<br />

da moswavlis urTierTobis uamravi forma arsebobs: informaciis procesori,<br />

TanamgrZnobi, mimdinare movlenebze mosaubre, saerTo interesebi garkveul saqmianobebSi<br />

an sakiTxebSi da a.S.<br />

313


Tavi 12<br />

amas garda, maswavlebelma sxvadasxva moswavlesTan SesaZloa sxvadasxvagvari urTierToba<br />

daamyaros. amisaTvis sasargeblo iqneba, gamovarkvioT Cveni sakuTari repertuari da moviZioT<br />

is SesaZleblobebi, romlebic saSualebas mogvcems, Sesabamisad vupasuxoT moswavleTa<br />

moTxovnilebebsa da klasis garemoebebs. pirovnuli urTierTobis damyarebis parametrebis<br />

am sferoSi maswavleblis qcevis oTxi done SeiZleba gamovyoT:<br />

314<br />

1. gamovricxoT moswavleebTan, rogorc individebTan urTierToba.<br />

2. davamyaroT moswavleebTan, rogorc individebTan mxolod erTi saxis urTierToba<br />

(magaliTad, viyoT informaciis procesori, sportuli TamaSebis monawile da Sesvenebaze<br />

mosaubre).<br />

3. moswavleebTan mravalgvari urTierToba davamyaroT.<br />

4. SevarCioT moswavleebTan urTierTobis gza.<br />

urTierTobis meoTxe done im maswavlebels axasiTebs, romelic moswavleebTan, rogorc<br />

individebTan urTierTobisTvis xelmosaWids eZebs da ar sjerdeba aSkarasa da iols. aseTi<br />

<strong>maswavlebeli</strong>, SesaZloa, gascdes sakuTar identobas da konkretul moswavlesTan urTier-<br />

Tobis dasamyareblad Seqmnas xelsayreli SesaZleblobebi saskolo dRis manZilze an skolis<br />

Semdeg. zogierTi <strong>maswavlebeli</strong> yovel moswavlesTan yovelTviur Sexvedras awyobs (magali-<br />

Tad, Tvis TiTo dRe TiToeuli moswavlisTvis). zogierTi calkeul moswavleebTan erTad<br />

sadilobs. SesaZloa, magaliTad, devidTan urTierTobis damyarebis kargi dasawyisi masTan<br />

erTad pianinoze simReris Sesruleba iyos.<br />

cxadia, rom rac ufro ukeT arCevs <strong>maswavlebeli</strong> calkeul moswavleebTan konkretul<br />

garemoebebSi urTierTobis gzebs, miT ufro myar da nayofier urTierTobas amyarebs moswavleebTan.<br />

maswavleblis rva ZiriTadi Tavisebureba<br />

maswavleblis TaviseburebaTa ganxilva Cveni naSromisaTvis axali, xolo TviT urTier-<br />

TobaTa sferosTvis gamorCeuli sakiTxis Seswavlis saSualebas gvaZlevs. miuxedavad amisa,<br />

Cveni azriT, aucilebelia maswavlebelTa qcevis garkveuli jgufebis gamoyofa, romelTac<br />

moswavleebi xSirad moixsenieben intervius dros maswavleblis Sesaxeb kiTxvebze pasuxisas<br />

(Johnson 1976). yvelaze mniSvnelovani Taviseburebebi da qcevebi moicavs: samarTlianobas,<br />

garegnobas, iumoris grZnobas, Tavazianobas, pativiscemas, bunebriobas, urTierTobis aRdgenisa<br />

da aqtiuri mosmenis unars. sasargeblo iqneba am TaviseburebaTa dakavSireba pirovnuli<br />

urTierTobis damyarebasTan, radgan isini xels uwyobs maswavleblis mimarT met pativiscemas,<br />

rac, SesaZloa, kargi pirovnuli urTierTobis safuZveli gaxdes.<br />

samarTlianoba<br />

es ufro sine qua aris, vidre pirovnuli Rirseba. Tu moswavleebi usamarTlod miiCneven<br />

maswavlebels masze damokidebuli gadawyvetilebebis miRebisas (magaliTad, saSinao davalebebis<br />

micema, kamaTis dros `msajoba~, daxmarebis xelis SeTavazeba, gundebis SerCeva), isini<br />

ver Seiyvareben mas.


garegnoba<br />

pirovnuli urTierTobis damyareba<br />

garegnobas moswavleebi mosalodnelze met yuradRebas aqceven im maswavleblis aRwerisas,<br />

romelsac pativs scemen. moswavleebi maswavleblis kopwiobasa da sifaqizes, sufTa<br />

tansacmels, pativiscemis niSnad miiCneven. maTi azriT, zrdasruli (<strong>maswavlebeli</strong>) maT (moswavleebs)<br />

imdenad mniSvnelovnad miiCnevs, rom cdilobs kargad gamoiyurebodes (maTTvis).<br />

iumoris grZnoba<br />

uiliam glaseri `realurobiT Terapiis~ avtori, ambobs, rom iumori zrunvis erT-erTi<br />

formaa. sulac ar aris aucilebeli, maswavlebelma anekdotebi uambos moswavleebs, mTavaria,<br />

mas gulRia reaqcia hqondes sasacilo momentebSi an gaexumros im moswavleebs, romlebic<br />

gansakuTrebiT rTul samuSaos arian SeWidebulni.<br />

Tavazianoba<br />

Rirseuli Jesti, romelic SesaZloa Zalze formaluri da TiTqmis ritualuric ki iyos,<br />

pirdapiri niSania individis aRiarebisa. is personaluri Jestia da dakavSirebulia pirovnuli<br />

urTierTobis damyarebis am parametrTan. rogorc wesi, moswavleebi Sesabamisad pasuxoben<br />

Tavazianobas. mtkiceba ar sWirdeba imas, rom Tavazianoba aRiqmeba, rogorc maswavleblis<br />

sasurveli qceva. is moxseniebuli gvaqvs, rogorc pirovnuli urTierTobis damyarebasTan<br />

dakavSirebuli Tavisebureba, radgan moswavleebi mas mniSvnelovnad miiCneven da urTierTobis<br />

iseTive karg safuZvlad gveCveneba, rogorc samarTlianoba. is sine qua non-ia (aucilebeli<br />

piroba) da ara pirovnuli Rirseba. Tavazianobis ararseboba amuxruWebs urTierTobas.<br />

pativiscema<br />

<strong>maswavlebeli</strong> moswavleebis, rogorc adamianebis mimarT, pativiscemas mravali formiT<br />

gamoxatavs (Moustakas 1966). man SeiZleba pativi sces moswavlis interesebs da dRis ganmavlobaSi<br />

garkveuli dro gamouyos am interesebis dakmayofilebisaTvis an scados maTi integrireba<br />

kurikulumis standartul miznebTan. SesaZloa, gamoamJRavnos moswavlis mosazrebebis<br />

mimarT pativiscema imiT, rom waaxalisos da am mosazrebaTa gaukritikeblad (Tumca<br />

garkveuli SesworebebiT) gamoxatvis saSualeba misces. <strong>maswavlebeli</strong> moswavleebis mimarT<br />

pativiscemas imiTac gamoxatavs, rom maT Secdomebs Seuracxyofis, damcirebis gareSe usworebs<br />

(Randolf da Howe 1966), an Secdomebze saubars moswavlis namuSevris Rirsebaze saubriT<br />

iwyebs. maswavlebelma moswavlis namuSevris dafaseba damokidebulebiTac SeiZleba<br />

gamoxatos: gamofinos, an ise isaubros masze, rom moswavle maswavleblis gulisyurianobaSi<br />

darwmundes, miuxedavad imisa dadebiTia Sefaseba Tu garkveul Sesworebebs iTvaliswinebs<br />

(magaliTad, imis nacvlad rom ubralod Tqvas `araCveulebrivia~ an `kargi namuSevaria~, ambobs<br />

`namdvilad kargad gamogivida obobis pawawina nawilebis xatva~).<br />

imis Tqma rodi gvsurs, rom frazebi – `kargi namuSevaria~ an `araCveulebrivia~ _ arc ise<br />

kargia garkveul garemoebebSi, vidre gansakuTrebuli Rirsebebis aRmniSvneli frazebi (Ginott<br />

1965). mxolod imas vusvamT xazs, rom fraza, romelic moswavlis namuSevrisadmi namdvil<br />

yuradRebas gamoxatavs, Seqebis garda pativiscemis maCvenebelicaa. maswavlebels moswavlis<br />

namuSevris mimarT yuradRebisa da pativiscemis gamoxatva usityvodac SeuZlia, namuSevris<br />

xangrZlivi da yuradRebiani yurebiT da gulwrfeli fraziT, `kargi namuSevaria, julia~.<br />

315


Tavi 12<br />

316<br />

realuroba<br />

zogjer maswavleblis qceva xels uSlis moswavleebs, dainaxon is iseT pirovnebad,<br />

romelsac fiqri da gancda SeuZlia, aqvs warsuli da gamocdileba. moswavleebi, romlebic<br />

maswavlebels saxelis nacvlad `maswavlebelo~-Ti mimarTaven, swored am models pasuxoben.<br />

bavSvebi maswavlebels realur adamianad, pirovnebad mxolod im SemTxvevaSi ganixilaven, Tu<br />

<strong>maswavlebeli</strong> amis nebas aZlevs.<br />

arsebobs qceva, romlis saSualebiTac <strong>maswavlebeli</strong> avtoritetuli figuris am imijs<br />

`<strong>maswavlebeli</strong> realuri pirovneba~ imijiT cvlis. <strong>maswavlebeli</strong> sakuTari cxovrebidan<br />

anekdotebs uambobs moswavleebs, axdens pirovnuli gamocdilebis integracias axsnasa da<br />

prezentaciebTan. `me~ Setyobinebebi, rogorc es tomas gordons (Thomas Gordon, 1974) aqvs<br />

aRwerili, pirdapiri verbaluri qcevaa, romlis saSualebiTac <strong>maswavlebeli</strong> sakuTar grZnobebs<br />

da qcevas gadmoscems. (ix. Tavi yuradRebis Sesaxeb). efeqtianobis wvrTnaSi motanilia<br />

uamravi SemTxveva, rodesac bavSvebma, romlebic verc ki xvdebodnen, rom maTi qceva saSinlad<br />

stkenda guls maswavlebels, `me~-Setyobinebis Sedegad Secvales uaryofiTi qceva. amgvari<br />

Setyobinebebis gamoyenebisas, zogjer, Tavdapirvelad moswavleebs sTxovdnen sakuTari <strong>maswavlebeli</strong><br />

grZnobebis mqone adamianad ganexilaT.<br />

urTierTobis aRdgenis unari<br />

rodesac <strong>maswavlebeli</strong> mkacrad eqceva moswavles (magaliTad, agdebs saklaso oTaxidan) an<br />

gabrazebas gamoxatavs imiT, rom disciplinisaken mouwodebs (`axlave Sewyvite! ar SeiZleba<br />

sxvisi namuSevris gafuWeba. Tu gafuWebulis aRdgenaSi ar miexmarebi, dRes aq aRar daginaxo!~),<br />

maswavleblisa da moswavlis urTierTobas saavdro Rrubeli faravs (wesiT, asec unda<br />

iyos). amgvari incidentebis Semdeg, <strong>maswavlebeli</strong>, romelic kargi urTierTobis SenarCunebas<br />

cdilobs, sxva konteqstSi dadebiT qcevas amJRavnebs moswavlis mimarT. es urTierTobis aRdgenaa:<br />

<strong>maswavlebeli</strong> atyobinebs moswavles, rom brazi gulSi ar Caudvia, rom maTi urTier-<br />

Toba Zveleburad `ZalaSia~. aseTi saqcieliT maswavlebelsa da moswavles Soris daZabuloba<br />

ixsneba da moswavles emociurad exsneba gza saklaso saqmianobebSi CasarTvelad. maswavleblis<br />

qcevaSi ar Cans arc bodiSi, arc gamoCenil simkacreze an braze uaris Tqma. misi saqcieli<br />

`ambobs~, `kargi, modi isev vimuSaoT~, rac normaluri urTierTobisken dabrunebaa.<br />

amgvar qcevaze dakvirvebisas, SesaZloa, vinmem, ubralod, moswavlisaken gadadgmuli<br />

pirovnuli nabiji dainaxos, romlis mizani disciplina da incidentis aRmofxvraa. Cven gvsurs,<br />

gaCvenoT, ramdenad Sors SeiZleba wavides <strong>maswavlebeli</strong> dadebiTi urTierTobis damyarebis<br />

mizniT da droulad dainaxos incidentSi Carevis saWiro momenti.<br />

aqtiuri mosmena<br />

guldasmiT (refleqsur) mosmenas ukukavSiri aqvs mTxrobelis naambobis SinaarsTan,<br />

SeniSvnebTan da am gziT igebs mTxrobeli, rom usmenen. aqtiuri mosmenisas ukukavSirs<br />

gancdiTi komponenti emateba da msmeneli mosaubres xmamaRla agebinebs naambobis gavleniT<br />

gancdili mdgomareobis Sesaxeb. magaliTad, aqtiurma msmenelma SesaZloa Tqvas, `am problemebiT<br />

damZimebuli da imedgacruebuli [grZnoba] xar~. is <strong>maswavlebeli</strong>, romelic aqtiur<br />

mosmenas iyenebs, uSualod atyobinebs moswavles pirovnul grZnobebs. miuxedavad imisa, rom<br />

SesaZlebelia aqtiuri mosmeniT manipulireba da misi aragulwrfeli gamoyeneba, gonivruli<br />

iqneboda imis mtkiceba, rom aqtiuri mosmena urTierTobis damyarebisaken mimarTuli qcev-


pirovnuli urTierTobis damyareba<br />

aa. is TanagrZnobis verbaluri gamoxatvaa. sizustesa da pativiscemasTan Serwymuli (Egan<br />

1975) aqtiuri mosmena bavSvebs imis gancdas uCens, rom maTi esmiT da maTze zrunaven (Aspy &<br />

Roebuck 1977). `is namdvilad mismens~, ase axasiaTeben moswavleebi im maswavlebels, romelic<br />

uyvarT da pativs scemen.<br />

maswavleblisa da moswavlis urTierTobis xarisxisa da saklaso garemos Seswavla namdvilad<br />

Rirs. maswavleblis saswavlo qcevis TaviseburebaTa gasaanalizeblad, unda<br />

gvaxsovdes, rom nebismieri TaviseburebisTvis Sesabamisi qmedeba SesaZlebelia icvlebodes<br />

mocemul momentSi swavlebisa da swavlis arsebul formebTan erTad. magaliTad, <strong>maswavlebeli</strong><br />

SeiZleba TvalsaCinod ar gamoxatavdes moswavleebis, rogorc individebis mimarT pativiscemas<br />

daprogramebuli swavlebis (instruqtaJis) dros, roca moswavleebs urTierToba<br />

aqvT sistemasTan da ara maswavlebelTan, rogorc pirovnebasTan. SesaZloa erTi an ramdenime<br />

dRe dasWirdes imas, rom maswavlebelma gamoamJRavnos (saaSkaraoze gamoitanos) am nawilSi<br />

aRweril TaviseburebaTa sruli repertuari. amrigad, qcevis Semowmeba moiTxovs xangrZliv<br />

an SesaZloa ramdenime ganmeorebiT dakvirvebas sruli repertuaris xilvis mizniT.<br />

317


p i r o v n u l i u r T i e r T o b i s<br />

d a m y a r e b a - S e j a m e b a<br />

daakvirdiT sakuTar an sxva maswavleblis qcevas da gansazRvreT qvemoT CamoTv-<br />

lili urTierTobebis romel formas Seesabameba. yoveli qcevis an Taviseburebi-<br />

sTvis, romelsac sakuTar Tavs miawerT, scadeT Sesabamisi magaliTis gaxseneba.<br />

sasurveli Taviseburebebis ganviTarebisaTvis moiniSneT saWiro dro an Sesa-<br />

Zlebloba. iyaviT SeZlebisdagvarad zusti.<br />

1. moswavleebTan urTierTobis gzebi: SemoxazeT Sesabamisi done.<br />

arc erTi gza<br />

erTi gza<br />

sxvadasxva gza<br />

individis Sesatyvisi gza<br />

1. Taviseburebebi: Seamowme, romeli miesadageba.<br />

samarTlianoba<br />

garegnoba<br />

iumoris grZnoba<br />

Tavazianoba<br />

pativiscema<br />

realuroba (namdviloba)<br />

urTierTobis aRdgenis unari<br />

aqtiuri mosmena<br />

p i r o v n u l i u r T i e r -<br />

T o b i s<br />

d a m y a r e b a - S e j a m e b a<br />

319


p i r o v n u l i u r T i e r T o b i s<br />

d a m y a r e b a - s a v a r j i S o<br />

1. pativiscema da samarTlianoba ori Taviseburebaa pirovnuli urTierTobis<br />

damyarebis eqvsi Taviseburebidan. gaixseneT da CamoTvaleT is movlenebi<br />

an situaciebi, rodesac moswavleebma Secvales TavianTi azri maswavleblis<br />

samarTlianobisa da pativiscemis Sesaxeb.<br />

2. SearCieT samarTlianobisa da pativiscemis amsaxveli or-ori movlena an<br />

situacia. moitaneT xuTi specifiuri magaliTi imisa, rogor SeiZleboda<br />

moqceuliyo <strong>maswavlebeli</strong>, rom moswavleebi maTTdami pativiscemis grZnobasa<br />

da samarTlianobaSi daerwmunebina.<br />

p i r o v n u l i u r T i e r T o b i s<br />

d a m y a r e b a - s a v a r j i S o<br />

321


Tavi 12<br />

322<br />

literatura<br />

Allender, J. S., M. Seitchik. And D. Goldstein. `Student Involvement and Patterns of Teaching”. Journal<br />

of Classroom Interaction 16 (Summer 1981): 11-20.<br />

Aspy, D., and F. N. Roebuck. Kids Don’t Learn From People They don’t Like. Amherst, Mass.: Human<br />

Recourse Development Press, 1977.<br />

Brophy, J. “Teacher Praise: A Functional Analysis”. Review of Educational Research 51 (Spring 1981): 5-32.<br />

Brown, I., and R. C. Goodall. “Enhancing Group Climate through Systematic Utilization of Feedback”.<br />

Journal of Classroom Interaction 16 (Summer 1981): 21-25.<br />

Egan, G. The Skilled Helper. Monterey, Calif.: Brooks/Cole Publishing Co., 1975.<br />

Fraser, B. J., and P. O’Brien. “Student and Teacher Perceptions of the Environment of Elementary<br />

School Classrooms”. Elementary School Journal 85 (May 1985): 567-580.<br />

Ginott, H. G. Between Parent and Child. New York: Macmillan, 1965.<br />

Gordon, T. Teacher Effectiveness Training. New York: Wyden Press, 1974.<br />

Johnson, M. S. “I Think My Teacher Is”. Learning (February 1976).<br />

Joos, M. The Five Clocks. New York: Harcourt, Brace & World, 1967.<br />

Mergendoller, J. R., and M. J. Packer. “Seventh Graders’ Conceptions of Teachers: An Interpretive<br />

Analysis”. Elementary School Journal 85 (May 1985): 581-600.<br />

Moustakas, C. The Authentic Teacher. Cambridge, Mass.: Howard A. Doyle Publishing Co., 1966.<br />

Randolf, N., and William Howe. Self Enhancing Education. Palo Alto, Calif.: Sanford Press, 1966.<br />

Rogers, V. R., “Laughing with Children”. Educational Leadership. (April 1984): 44-50.


13<br />

saklaso garemo<br />

sazogadoeba da urTierTdaxmareba<br />

riski da Tavdajerebuloba<br />

gavlena


saklaso garemo<br />

saklaso garemos Sesaxeb kvlevebi mwiria, magram naTeli: mwiria kognitur sferoSi arsebul<br />

kvlevebTan SedarebiT, xolo naTelia imdenad, ramdenadac kvlevaTa Sedegebi<br />

Tanamimdevrulia populaciis, moswavleTa asakisa da sagnebis mixedviT. Tu moswavleebi<br />

siZneleebTan SeWidebisas riskis gawevisa da mcdelobisaTvis ndobas, mxardaWerasa da<br />

usafrTxoebas grZnoben, maT skolisa da swavlis mimarT damokidebuleba sasikeTod ecvlebaT<br />

(Moos and Moos 1978; Haertel, Walberg, and Haertel 1981; Fraser and Fisher 1983; Fraser 1986, 1989;<br />

Nunnery, Rutler, and Bhaireddy 1993).<br />

zemoTqmuli TiTqos saRi azria, Tumca kvlevebi am sferoSi ukanaskneli 30 wlis manZilze<br />

siaxliT ver daikvexnis. 30 wlis win vicodiT, rom likertis skalis (Likert scale – likertis<br />

skala (1932 wels rensis likertis mier SemuSavebuli jamuri Sefasebebis skala) – fsiqometriuli<br />

skala, romelic xSirad kiTxvarebsa da anketur kvlevebSi gamoiyeneba. cdis piri<br />

yoveli debulebis mimarT sakuTari Tanxmobis xarisxs gamoxatavs skalis diapazoniT _<br />

`savsebiT veTanxmebi~ da `savsebiT ar veTanxmebi~. yoveli konkretuli debulebis SefasebaTa<br />

jami saSualebas gvaZlevs gamovavlinoT cdis piris ganwyoba ama Tu im sakiTxis mimarT. red.<br />

Sen.) mixedviT gamorCeul maswavleblebs, ukeTesi Sedegebi hqondaT moswavleebTan, Tumca<br />

ar vicodiT, ras akeTebdnen isini praqtikulad amis misaRwevad. warmodgena ar gvqonda sicxadis<br />

elementebisa da maTi urTierTkavSiris, am urTierTkavSiris operaciuli modelis an elementTa<br />

mniSvnelobis Sesaxeb. dRes gacilebiT meti informacia gvaqvs sicxadis parametrze.<br />

misi arsebiTi elementebis Camoyalibeba da Sesabamisi monacemebis safuZvelze warmatebul<br />

swavlebasa da swavlaSi am elementebis wvlilis Sesaxeb msjeloba mainc SegviZlia. saklaso<br />

garemosTan mimarTebaSi saqme sxvagvaradaa. aq likertis skalis doneze varT.<br />

miuxedavad imisa, rom saklaso garemos Sesaxeb kvlevebi 1920-ian wlebSi iRebs saTaves,<br />

uitolma (Withall 1949) pirvelma Camoayaliba jgufis iseTi fenomenis ganmarteba, romelic<br />

socialur-emociuri klimatis saxeliT aris cnobili. man aRniSna,<br />

(socialur-emociuri klimati aris) zogadi emociuri faqtori, romelsac individebs<br />

Soris urTierTobisas vxvdebiT. mas garkveuli kavSiri aqvs mimReobis im<br />

xarisxTan, romelsac jgufis wevrebi gamoxataven erTmaneTis moTxovnilebebisa<br />

da miznebis mimarT. operirebis TvalsazrisiT, igi gavlenas axdens: (1) yoveli<br />

individis Sinagan samyaroze; (2) jgufis esprit de corps–ze (frang. kastur sulze,<br />

solidarobaze. red. Sen.); (3) jgufis mniSvnelobis grZnobasa da individualur<br />

miznebsa da aqtivobebze; (4) obieqturobaze, romliTac problemas ekidebian; (5)<br />

jgufSi interpersonaluri urTierTobebis xarisxze.<br />

325


Tavi 13<br />

SemdgomSi Catarebuli kvlevebiT `gavleniani~ cvladebi Seiswavles da daadgines, rom<br />

moswavleebs ukeTesi Sedegebis aqvT, roca klasSi erTianobis maCvenebeli maRalia, xolo<br />

uTanxmoebis, sirTuleTa da konkurenciis maCvenebeli dabali (Fraser and O’Brien 1985)<br />

zogadad kvlevebi gviCvenebs, rom `moswavleTa kognituri, emociuri da qceviTi Sedegebi<br />

ukavSirdeba maT mier saklaso oTaxis fsiqologiur TaviseburebaTa aRqmas~ (Chavez 1984; Battistich<br />

da sxvebi 1995)*. 1<br />

326<br />

qvemoT moyvanili oTxi debuleba adasturebs saklaso garemos did mniSvnelobas:<br />

1. yoveli adamianis ZiriTadi fsiqologiuri moTxovnilebebis cnobili da universaluri<br />

sia aseTia: usafrTxoeba, TviTkontroli, siyvaruli, CarTuloba, TviTSefaseba,<br />

aRiareba, TviTaqtualizacia, Tavisufleba da garToba. (ix. Maslow 1962; Dreikurs and<br />

Gray 1968; Schutz 1967; Glasser 1965, 1994).<br />

2. konkretuli individis am fsiqologiur moTxovnilebaTa dakmayofilebis xarisxi<br />

gansazRvravs mis mier swavlisTvis daxarjuli energiisa da yuradRebis `raodenobas~.<br />

Tu individi gulnatkenia da ver ikmayofilebs am moTxovnilebebs, swavla neldeba<br />

an wydeba. Tu es moTxovnilebebi adekvaturad kmayofildeba, swavlis procesi<br />

normalurad mimdinareobs, xolo Tu umaRlesi xarisxiT kmayofildeba – warmatebul<br />

swavlas win veraferi eRobeba.<br />

3. klasis garemo uSualo gavlenas axdens moswavleTa warmatebaze. is individualur<br />

gavlenas axdens yoveli sabaziso fsiqologiuri moTxovnilebis dakmayofilebaze.<br />

is ara erTaderTi, magram arsebiTi cvladia, romelic gavlenas axdens skolaSi yoveli<br />

moswavlis fsiqologiur moTxovnilebaTa dakmayofilebis xarisxze.<br />

4. roca saklaso klimati usafrTxoebis moTxovnilebebs scildeba da xels uwyobs iseTi<br />

mniSvnelovani sazomebis ganviTarebas, rogoricaa erTobis Camoyalibeba, riskis<br />

gaweva da gavlena, swavlis procesi warmatebulia.<br />

klasis<br />

klimati<br />

moswavlis<br />

individualuri<br />

fsiqologiuri<br />

moTxovnilebebi<br />

swavlis<br />

procesi<br />

1 am TaviseburebaTa mniSvnelobis gansazRvrisas ganviTarebis iseTi programebSi, rogoricaa `swavlis sazomebi~ (Marzano and<br />

Pickering 1992), daiwyes moswavleTa mier mimReobis, unarisa da usafrTxoebis grZnobis komponentebis CarTva. arakomerciuli<br />

organizaciis `socialuri pasuxismgeblobis~ TanamSromlebi mTeli qveynis masStabiT konfliqtis gadaWrisa da sazogadoebis<br />

Camoyalibebis Sesaxeb seminarebs gvTavazoben. maTi misamarTia: 23 Garden Street, Cambridge, MA 02138; 800-370-2515. Northeast<br />

Foundation for Children msgavs maRali xarisxis seminarebs gvTavazobs. misi misamarTia: 71 Montague City Road, Greenfield MA<br />

01301; 800-360-6332.)


as niSnavs saklaso klimati?<br />

saklaso garemo<br />

saklaso klimatis Cveneuli ganmarteba aseTia: `moswavleTa grZnobebi da rwmenebi da maT<br />

Sedegad Camoyalibebuli qcevis erToblivi modelebi sazogadoebasTan, urTierTTanadgomasTan,<br />

riskis gawevasTan, TavdajerebulobasTan, gavlenasa da kontrolTan dakavSirebiT~.<br />

sazogadoeba da urTierTTanadgoma ganimarteba, rogorc individis grZnobebi jgufTan<br />

mimarTebaSi – miRebis, CarTulobis, wevrobis da TviT megobrobisa da siyvarulis gancda.<br />

riskis gaweva da Tavdajerebuloba Sinagani pirovnuli sazomia, romelzec mniSvnelovan<br />

gavlenas axdens sxva adamianTa reaqcia individis qcevaze. daTrgunva da sarkazmi (Tundac<br />

faqizad gamoxatuli) amcirebs adamianis im rwmenas, rom SeuZlia Tavisuflad iazrovnos da<br />

scados. saklaso klimati, sadac saTanadod fasdeba mcdeloba da mondomeba, moswavleebs<br />

exmareba imis gaazrebaSi, rom Secdoma swavlis erT-erTi SesaZleblobaa da ara pirovnuli<br />

naklis niSani. gavlena da kontroli saklaso klimatis pirovnul qmedobaunarianobasTan<br />

dakavSirebuli sazomia da ganisazRvreba, rogorc individis efeqtianoba. is Semdeg kiTxvebs<br />

pasuxobs: me, rogorc individi, ramdenad faseuli var saklaso sazogadoebisTvis? ra<br />

SesaZleblobebi maqvs me, rogorc moTamaSes, rogorc gavlenis momxdens da ara inertul adamians,<br />

romlis saklaso oTaxSi yofna veraviTar cvlilebas ver axdens klasis cxovrebaze?<br />

zemoCamoTvlili sazomebi gavlenas axdens swavlis procesze.<br />

saklaso garemos zemoT moyvanili sami ZiriTadi maxasiaTebeli Sejamebulia 13.1 sqemaze,<br />

romelic yovel maTgans ganixilavs, rogorc klimatis Camoyalibebis aspeqts. am maxasiaTeblebs<br />

srulyofilebisa da momwifebulobis safexurebi aqvs da maswavlebelma, romlis mizani<br />

romelime maxasiaTeblis srulyofaa, am safexurebis gaTvaliswinebiT unda dagegmos aqtivobebi.<br />

pirveli maxasiaTeblis – sazogadoeba da urTierTTanadgoma _ safexurebi, kargad aris<br />

Seswavlili ganviTarebis Sesaxeb daweril literaturaSi (Aspy 1977, Wood 1994, Johnson and<br />

Johnson 1995). Semdegi ori maxasiaTeblis safexurebi ufro hipoTezuria, Tumca maTi elementebi<br />

kvlevebis Sedegad aris dadgenili.<br />

qvemoT ganxilulia yoveli maxasiaTebeli da aRwerilia misi TiToeuli elementis mniSvneloba<br />

(magaliTad, ras niSnavs sazogadoebis maxasiaTebelSi `sxvaTa gacnoba~ da ratom aris<br />

is mniSvnelovani saklaso oTaxis klimatisaTvis?) yoveli elementis ganxilvamde Cven aRvwerT<br />

specifikur strategiebsa da gamocdilebas, romlis gamoyenebac maswavlebels SeuZlia<br />

misi ganviTarebis mizniT.<br />

sazogadoeba da urTierTTanadgoma<br />

saklaso klimatis es sazomi aRwers CarTulobis, wevrobisa da urTierTmxardaWeris<br />

xarisxs, romlebsac moswavleebi grZnoben erTmaneTis mimarT. am sazomis saTanadod ganvi-<br />

Tarebis SemTxvevaSi, moswavles SeuZlia Tqvas: `me vgrZnob, rom aq mimiRes da wevri var. adamianebi<br />

Cems mxareze arian. me SemiZlia, davexmaro sxvebs, xolo sxvebi me damexmarebian~.<br />

am sazomSi ganviTarebis xuTi donea da yoveli maTgani Taviseburebis amsaxvel debulebasTan<br />

aris dawyvilebuli:<br />

327


Tavi 13<br />

328<br />

moswavleTa miRwevebis xelSemwyobi garemo<br />

sazogadoeba da<br />

urTierTTanadgoma<br />

`me vgrZnob, rom aq mimiRes da wevri<br />

var. adamianebi Cems mxareze arian.<br />

me SemiZlia, davexmaro sxvebs, xolo<br />

sxvebi me damexmarebian~.<br />

CarTuloba da<br />

wevroba<br />

sxvaTa<br />

gacnoba<br />

misalmeba, aRiareba,<br />

mosmena, reagireba da<br />

dadastureba<br />

jgufis identoba,<br />

pasuxismgebloba da<br />

urTierTda-<br />

mokidebuleba.<br />

kooperaciuli<br />

swavleba, socialuri<br />

unar-Cvevebi, saklaso<br />

Sexvedrebi, jgufebis<br />

dinamika.<br />

problemebisa gadaWra<br />

da konfliqtebis<br />

mogvareba.<br />

Tavdajerebuloba<br />

da gariskva<br />

`gariskva usafrTxoa. Tu vecdebi,<br />

Secdomebze viswavli da movindomeb,<br />

SemiZlia warmatebas mivaRwio~.<br />

moswavleTa xuTi Sexeduleba, romelic<br />

xels uwyobs an uSlis swavlas<br />

Secdomebi swavlaSi<br />

gvexmareba.<br />

Tqvengan ar moelian,<br />

rom pirvelive jerze<br />

yvelafers CaswvdebiT.<br />

mniSvnelovania<br />

yuradReba, mondomeba da<br />

xarisxi.<br />

Kkargi moswavleebi<br />

iTxoven daxmarebas<br />

da ukukavSirs<br />

Sesrulebuli samuSaos<br />

mimarT.<br />

Zalisxmeva da efeqtiani<br />

strategiebi warmatebis<br />

ZiriTadi pirobaa.<br />

nebismier moswavles<br />

SeuZlia warmatebis<br />

miRweva da ara mxolod<br />

yvelaze swrafs.<br />

Secdomebi sisustis<br />

niSania.<br />

mniSvnelovania<br />

tempi. ufro swrafi<br />

ufro gonieria.<br />

karg moswavleebs<br />

sakuTari ZalebiT<br />

SeuZliaT<br />

yvelafris<br />

mogvareba.<br />

Tandayolili<br />

inteleqti<br />

warmatebis<br />

ZiriTadi pirobaa.<br />

mxolod gamorCeul<br />

erTeulebs<br />

SeuZliaT<br />

warmatebis miRweva.<br />

sqema 13.1 saklaso klimatis sami ZiriTadi maxasiaTebeli<br />

gavlena<br />

da kontroli<br />

`garkveuli gavlenis moxdena<br />

SemiZlia. sityva meTqmis. Cemi<br />

azri mniSvnelovania~.<br />

pirovnuli<br />

efeqtianoba<br />

moswavleebs mivceT<br />

ufleba gavlena<br />

moaxdinon klasis<br />

tempze .<br />

saklaso TamaSis<br />

wesebze SeTanxmeba.<br />

moswavleTaTvis<br />

swavlis principebisa<br />

da sxva strategiebis<br />

swavleba.<br />

moswavleebi iyeneben<br />

swavlis stilisa da<br />

arCevanis gakeTebis<br />

Sesaxeb codnas.<br />

moswavleebi da<br />

maTi sazogadoeba<br />

warmoadgens codnis<br />

wyaros.<br />

yoveli maxasiaTebeli SesaZlebelia ganviTarebis calkeul stadiebad daiyos.


1. sxvaTa gacnoba: `me vicnob am adamianebs da isini micnoben me~.<br />

saklaso garemo<br />

2. misalmeba, aRiareba, mosmena, reagireba da dadastureba: `me vgrZnob, rom mimiRes da<br />

wevri var; adamianebi pativs mcemen da me pativs vcem maT~.<br />

3. jgufis identuroba, pasuxismgebloba da urTierTdamokidebuleba: `me am jgufis<br />

wevri var. Cven erTmaneTi gvWirdeba da gvsurs erTmaneTisTvis warmateba~.<br />

4. kooperaciuli swavla, socialuri unar-Cvevebi, jgufis Sekrebebi da jgufis dinamika:<br />

`me SemiZlia davexmaro sxvebs da isini me damexmarebian~.<br />

5. problemaTa gadaWra da konfliqtis mogvareba: `Cven SegviZlia urTierTobis dros<br />

warmoqmnili problemebis mogvareba ~.<br />

amgvari Tbili da megobruli urTierTobebi arc SemTxveviT da arc TavisTavad ar yalibdeba.<br />

maswavlebels didi wvlili Seaqvs klasSi gamefebuli CarTulobisa da megobruli klimatis<br />

simtkicesa da struqturaSi (Cabello and Terrell 1993): es gaxlavT calkeul moswavleebTan<br />

maTi verbaluri urTierTobis modelebi, moswavleTa konfliqtebis mogvarebis gzebi,<br />

TanamSromlobis struqturebi, romlebsac isini acnoben moswavleebs da socialuri unar-<br />

Cvevebis swavleba.<br />

sxvaTa gacnoba<br />

ufrosi klasebis inglisuri enis maswavlebelma jin stenfordma (Gene Stanford), 1977 wels<br />

gamocemul wignSi `efeqtiani jgufebis ganviTareba klasSi~, saklaso klimatis es maxasiaTebeli<br />

ganmarta, rogorc ganviTarebis kontiniumi.<br />

igi mixvda, rom jgufis wevrad yofnis sazogadoebis mSeneblobaSi Cadebuli es<br />

safuZveli iyo jgufis wevrebis Sesaxeb in- mokrZalebuli investiciebi grZelvadian peformaciis<br />

qona. amis gamo saswavlo wlis dawriodSi zrdis davalebis Sesrulebisa da masze<br />

yebidan pirveli ramdenime Tvis ganmavlobaSi daxarjuli drois efeqtianobas.<br />

igi regularulad atarebda klasSi gacnobis<br />

mokle aqtivobebs (gacnobis ocdaerTi aqtivoba mis wignSia mocemuli).<br />

is maswavleblebi, romlebic yovel kvira ramdenime wuTs uTmobdnen am aqtivobebs, ar<br />

uCiodnen saswavlo programiT gaTvaliswinebuli saqmianobebisaTvis drois naklebobas.<br />

sazogadoebis mSeneblobaSi Cadebuli es mokrZalebuli investiciebi grZelvadian periodSi<br />

zrdis davalebis Sesrulebisa da masze daxarjuli drois efeqtianobas. (igive SeiZleba iTqvas<br />

am maxasiaTebelSi sazogadoebis mSeneblobis sxva doneebzec.).<br />

dRes aTobiT wignia xelmisawvdomi, romlebic gvTavazoben gacnobis SesaniSnav aqtivobebs<br />

(Stanford 1977; Shaw 1992; Seigle and Macklem 1993; Bennett and Smilanich 1994). wignSi `bingo<br />

adamianebi~ (People Bingo) an mis versiaSi `moZebneT pirovneba vinc~ moswavleebi cdiloben<br />

miniSnebis saSualebiT gamoicnon jgufis wevris vinaoba, magaliTad: `weliwadi gaatara safrangeTSi”.<br />

yovelma moswavlem unda moZebnos is klaseli, romelmac safrangeTSi erTi weli<br />

gaatara. zogierTi aqtivoba ufro grZelia, magaliTad partniorTa struqturirebuli interviu.<br />

intervius Semdeg masze dayrdnobiT yoveli partniori Tavis mewyviles acnobs mTel<br />

klass an mcire jgufs.<br />

Cveni erT-erTi yvelaze ufro sayvareli aqtivobaa artefaqtebis CanTa. es aqtivoba erTnairad<br />

popularulia mozrdilTa jgufebSic da mexuTeklaselebSic. monawileebs moaqvT Can-<br />

Tebi, romelSic awyvia maTi cxovrebis an interesebis amsaxveli nivTebi. erT-erTi monawile<br />

329


Tavi 13<br />

iRebs nebismier CanTas, saTiTaod alagebs nivTebs da warudgens maT wriulad ganlagebul<br />

monawileebs. isini cdiloben gamoicnon CanTis mflobeli. mexuTe nivTis wardgenis Semdeg<br />

(zogi nivTis simciris gamo SeiZleba yvelam ver dainaxos is Soridan kargad), jgufi iwyebs<br />

koleqtiuri azris gamotanas. Semdeg CanTis namdvili mflobeli warudgeba klass da uxsnis<br />

yoveli nivTis mniSvnelobas. SesaZlebelia, rom erT jerze orma an samma monawilem moaswros<br />

Tavis wardgena.<br />

am aqtivobis popularoba mozrdilTa Soris imis mauwyebelia, Tu ramdenad mcirea SesaZlebloba,<br />

icnobde kolegebs. urTierTobebis CamoyalibebisTvis saWiro ar unda gaxdes<br />

TanamSromelTan ganmartoeba.<br />

sazogadoebis mSeneblobis strategiebi dawyebuli meeqvse klasidan sul ufro did mniSvnelobas<br />

iZens klasis klimatis Seqmnis mTlian struqturaSi.<br />

330<br />

misalmeba, mosmena, reagireba, aRiareba da dadastureba<br />

SeginiSnavT odesme, rom zogierT garemoSi (zogjer mTel qalaqSic ki) quCaSi Semxvedri<br />

adamianebi TvalebSi giyureben, giRimian da gesalmebian? moswavleTaTvis erTmaneTis Sesaxeb<br />

informaciis miwodebis garda SegviZlia imazec vimuSaoT, rom SevqmnaT saTanado pirobebi da<br />

vaswavloT maT erTmaneTis aRiarebisa da erTmaneTze reagirebis unar-Cvevebi. is adamianebi,<br />

romlebsac regularulad esalmebian da aRiareben, rogorc wesi, ufro advilad swavloben.<br />

grinfildis centraluri skolis (masaCusetsi) dilis Sexvedris struqturaSi pirvelive<br />

aqtivobaSia gamoyenebuli aTobiT formatidan erT-erTi, romlis mixedviTac wriulad mdgomi<br />

bavSvebi erTmaneTs esalmebian. es aqtivoba mxolod dawyebiT klasebSi rodi gamoiyeneba.<br />

dadebiTi misalmeba aRiarebis erTgvari formaa, romelsac nebismier asakSi unda SevuwyoT<br />

xeli. vudi (Wood 1994) wers: `moswavleebisaTvis (IV, V da VI klasebi) mniSvnelovania<br />

ara mxolod erTmaneTis misalmeba diliT, aramed imis swavlac, rom klasis nebismier wevrs<br />

megobrulad da guliTadad miesalmon. genderi, dajgufebebi da saukeTeso megobrebi ganvi-<br />

Tarebis erTgvari problemaa 9-13 wlis asakSi. yovel diliT misalmeba moswavleebs am problemebis<br />

usafrTxo daZlevaSi exmareba. is maswavleblisTvis yovel diliT socialuri unar-<br />

Cvevebis programis yoveldRiuri aTvlis wertilicaa~.<br />

misalmebis aqtivobis erT-erTi nimuSis, dawyebiT klasebSi misalmebis aqtivobis Sesatyvisi<br />

magaliTia misalmeba burTis gadagdebiT, romelic mravalgvari SeiZleba iyos maRal<br />

klasebSi sirTulisa da TanamSromlobis waxalisebis mixedviT. es aqtivoba ase iwyeba: wriulad<br />

mdgomi bavSvebi erTmaneTs burTis gadagdebiT esalmebian. magaliTad, lesli misalmebas<br />

iwyebs sityvebiT `dila mSvidobisa, jon!~ da Semdgom jons ugdebs burTs. joni salams<br />

ubrunebs leslis, misalmebisTvis irCevs wridan sxva bavSvs da awvdis burTs. roca burTi<br />

bavSvebis wres `Semoivlis~, kvlav leslis ubrundeba `salmiT~. sxva variantSi, burTi ramdenime<br />

jerze Semoivlis wres uxmod (misalmebis da laparakis gareSe) da bavSvebi ixaliseben<br />

am aqtivobiT (Stephenson and Watrous 1994).<br />

moswavleTa mier erTmaneTis aRiareba da dadastureba SesaZlebelia jgufebis Sexvedris<br />

dros. socialuri kompetenciis programa (Seigle and Macklem 1993) yuradRebis centrSi yofnas<br />

iyenebs rogorc dadebiTi atribuciebisa da qcevis ganmtkicebis aqtivobas. <strong>maswavlebeli</strong><br />

irCevs erT bavSvs (yovel jerze sxvadasxvas), romelic unda moeqces yuradRebis centrSi.<br />

danarCenebi rigrigobiT eubnebian amorCeul bavSvs specifikur komplimentebs: `tim, sasiamovnoa<br />

Seni yuradReba sxva bavSvebis mimarT, magaliTad is, rom Sen Seminaxe adgili raTa


saklaso garemo<br />

Cavmdgariyavi wreSi~. yovel bavSvs erTxel aqvs laparakis ufleba da is mimarTavs amorCeul<br />

bavSvs da ara maswavlebels. yuradRebis centrSi myofi bavSvi mxolod ismens.<br />

kargi mosmena SeiZleba iswavlebodes araorazrovnad. moswavleebma kargi mosmenis swavla<br />

SesaZlebelia sarkesTan varjiSiT daiwyon. ori partniori dgas da irCevs vin iqneba wamyvani<br />

(A adamiani) da vin iqneba mimdevari (B adamiani). A xelebs maRla swevs da atrialebs ise, rom<br />

xelisgulebi mimarTuli iyos B-sken, romelmac xelebi A-s analogiurad (sarkeSi asaxuli<br />

gamosaxulebis msgavsad) unda amoZraos. daaxloebiT 45 wamis Semdeg maswavleblis niSanze<br />

partniorebi cvlian rolebs. A xdeba mimdevari (mimbaZveli), xolo B – wamyvani. aqtivobis<br />

kargad SesrulebisTvis orive partnioris yuradReba urTierTze unda iyos mimarTuli. es<br />

qmnis pirdapiri swavlebis safexurs da socialuri unar-Cvevebis, gansakuTrebiT mosmenis,<br />

varjiSis saSualebas.<br />

bavSvebisaTvis mosmenis pirdapiri swavleba moicavs rolur TamaSs da varjiSs. es SesaZlebelia<br />

daviwyoT maTTvis kiTxvis dasmiT: `gaixseneT vinme, vinc namdvilad gismenT. Tqveni<br />

azriT, ratom iqceva es adamiani ase?~ gaiTamaSeT yuradRebiT mosmenis aqtivobis rolebi<br />

da mieciT saSualeba, gamoxaton sakuTari azri imis Sesaxeb, ra dainaxes da ra gaigones. CaiwereT<br />

maTi pasuxebi. sTxoveT moswavleebs, gaixsenon is adamiani, romelic maT ar usmens. kvlav<br />

gaaTamaSebineT rolebi da CaiwereT, ras fiqroben imis Sesaxeb, rac dainaxes da gaigones.<br />

amis Semdeg moswavleebi ukve mzad arian sameulebad (msmeneli, mosaubre da damkvirvebeli)<br />

ivarjiSon mosmenaSi.<br />

mravali <strong>maswavlebeli</strong> iyenebs mosmenis varjiSs saskolo praqtikaSi. magaliTad, ekiTxeba<br />

moswavles, surs Tu ara Seajamos is, razec wina gamomsvlelma isaubra diskusiis dros. moswavleebs<br />

ar SeuZliaT winaswar gansazRvron, rodis mouwevT sxvisi Sexedulebis Sejameba.<br />

jgufis identoba, pasuxismgebloba da urTierTdamokidebuleba<br />

kooperaciuli swavlebis sturqturebi (ix. Kagan 1992) da kooperaciuli modelebi (Johnson<br />

nd Johnson 1987; Slavin 1986) mxars uWeren gundis Camoyalibebas, radganac isini ayalibeben<br />

bunebriv jgufebs, sadac individebi mWidro kavSirSi arian erTmaneTTan. amgvarad, gundis<br />

saxelis, logos an droSis Seqmna bavSvebs bunebrivad akavSirebs erTmaneTTan. maRal klaseb-<br />

Si moswavleebi erTmaneTze damokidebulni xdebian da xvdebian, rogor sWirdebaT erTmane-<br />

Ti. `jigsou~ (struqturis saxelwodeba aRebulia TamaSidan jig-saw puzzle – naxatis awyoba<br />

nawilebiT. mTargmn. Sen.) struqtura (Aronson 1978) aZlierebs urTierTdamokidebulebas,<br />

radgan moswavleebs Tanatolebis imedi unda hqondeT konkretuli masalis swavlis dros da<br />

SeZlon masalis TavianTi `monakveTis~ wardgena gundis wevrebisaTvis. (ix. Sejibris Sesaxeb<br />

Sexeduleba TavSi `swavlis gamocdileba~).<br />

damtvreuli kvadratebi aris aqtivoba, romelsac xSirad iyeneben moswavleTaTvis urTierTdamokidebulobis<br />

gasacnobad. xuTi mTliani 6 inCiani gverdis mqone kvadrati, iWreba<br />

naWrebad, ireva xuT dastad da ideba xuT konvertSi (ix. sqema 13.2). moswavleTa xuTi gundidan<br />

yoveli TiTo konverts iRebs. maTi mizania saubris an miniSnebis gareSe aawyon xuTi<br />

mTliani kvadrati. maT ar SeuZliaT kvadratis nawilebis sxvisgan aReba, SeuZliaT mxolod<br />

miscen naWrebi. gundis wevrs kvadratis nawils pirdapir aZleven. am savarjiSos Sejameba 13.2<br />

sqemaSi CamoTvlili kiTxvebiT warmodgenas gviqmnis, Tu ra SeiZleba moxdes TamaSis dros<br />

gundis wevris ignorirebis, TamaSidan gasvlis an dominirebis mcdelobisas.<br />

331


Tavi 13<br />

Cveulebrivi saswavlo davalebebi SeiZleba SevusabamoT damtvreuli kvadratebis struqturas.<br />

marTlweris (teqnikuri, ucxo enis an inglisuri sityvebis) swavlisas, sityvebi Sei-<br />

Zleba daiWras da Calagdes calkeuli asoebis mixedviT Seqmnil konvertebSi. es asoebi Ser-<br />

Cevis gareSe xuT konvertSia moTavsebuli. xuTi gundidan TiToeuli iRebs TiTo konverts.<br />

gundis amocanaa erTmaneTTan saubris da erTmaneTisgan sityvis Semadgeneli asoebis aRebis<br />

gareSe sworad Seadginon sityvebi. sworad dawerili sityvebis furceli xelmisawvdomi unda<br />

iyos gundisaTvis, rom maT davalebis Sesrulebis dros SeZlon erTmaneTis rCevis gaTvaliswineba.<br />

332<br />

socialuri unar-Cvevebi da jgufis dinamika<br />

sazogadoebis Camoyalibebis meoTxe doneze yuradReba maxvildeba jgufebSi efeqtiani<br />

muSaobis unar-Cvevebis ganviTarebaze. socialuri unar-Cvevebi zemoT aRwerili mosmenis<br />

magaliTis msgavsad iswavleba. saklaso Sexvedrebi am socialur unar-CvevaTa swavlebisa da<br />

varjiSis zogadi struqtura xdeba. (socialuri unar-Cvevebis ganviTarebisTvis saklaso Sexvedrebis<br />

Catarebis Sesaxeb sami unikaluri wyarosTvis ix.GGlasser 1969, Seigle and Macklem 1993,<br />

and Wood 1994).<br />

sasargebloa SeTanxmebis Ziebis savarjiSoebi saqcielis analiziTa da SedegebiT. iseTi<br />

amocanebi, rogoricaa `kosmosSi dakarguli~<br />

saklaso Sexvedrebi socialur unar­CvevaTa da `gadarCena arqtikaSi~ (Lafferty 1987), iseT<br />

swavlebisa da varjiSis zogadi struqtura problemebs ayeneben mexuTe klasis moswavleTa<br />

xdeba.<br />

winaSe, romlebic saganTa CamonaTvalSi prioritetebis<br />

gamoyofas moiTxovs; magaliTad, oci<br />

sagnidan romeli aTi unda iqnes arCeuli TviTmfrinavis katastrofis dros subarqtikul<br />

pirobebSi maSvelTa mosvlamde gadarCenisTvis? Tavdapirvelad moswavleebi individualurad<br />

asruleben savarjiSos, Semdeg Tavidan akeTeben gundis wevrebTan erTad da uziareben<br />

informaciasa da mosazrebebs. gundis arCevani TiTqmis yovelTvis ufro axlos aris eqspertis<br />

pasuxTan, vidre calkeuli individis pasuxi. amgvarad, davaleba mimarTulia SeTanxmebis<br />

gamoyenebis sargeblianobaze. savarjiSos Semdeg, gundebi iTvaliswineben miTiTebebs<br />

da ikvleven gundis calkeuli wevrebis mier Sesrulebul rolebs erTad muSaobis procesSi.<br />

swavlebis procesSi irkveva, ra qceva SeiZleba Seasrulon individebma imisTvis, rom gundi<br />

efeqtiani gaxdes. aseve Cndeba informacia xelisSemSlel qcevazec da imaze, risi gakeTeba<br />

SeuZlia calkeul individs morigi aqtivobisas gundis ufro efeqtiani wevrobisaTvis.<br />

gamocanebi (Stanford 1977) kidev erTi struqturaa. gamocanis amosaxsnelad saWiro miniSnebebi<br />

mocemulia 3X5 zomis baraTebze. yovel moswavles TiTo baraTi eZleva. davalebis mizania<br />

deduqciuri logikiT damnaSavis amocnoba baraTebze mocemuli miniSnebebis gamoyenebiT.<br />

wriulad mjdom moswavleebs TavianTi baraTis xmamaRla wakiTxva SeuZliaT, Tumca ara aqvT<br />

ufleba, miscen is sxva moswavles an waikiTxon sxva moswavlis baraTi. es struqtura aiZulebs<br />

moswavleebs, gauziaron erTmaneTs informacia, garkveuli wesiT daalagon is da ganiviTaron<br />

organizatoruli da lideruli unar-Cvevebi. aqac, rogorc yvela amgvari davalebebis Sesrulebisas,<br />

Semajamebeli analitikuri ganxilva (e.w. damuSaveba) aqtivobis umniSvnelovanesi<br />

nawilia. swored am dros iazreben moswavleebi jgufis progresis xelSemwyob da xelSemSlel<br />

faqtorebs da gamoxataven Sexedulebebs imis Taobaze, ris ukeT gakeTebas ecdebian momavalSi.


damtvreuli kvadratebi<br />

miTiTebebi damtvreuli kvadratebis nakrebis Sesaqmnelad<br />

miTiTebebi<br />

yovel Tqvengans aqvs konverti, romelSic kvadratis<br />

nawilebia Cawyobili. jgufis mizania niSnis micemisTanave aawyos<br />

xuTi erTnairi zomis kvadrati. gverdis zoma unda iyos<br />

6 inCi. davaleba Sesrulebulad ar CaiTvleba, sanam xuT erTnairi<br />

zomis kvadrats ar miiRebT.<br />

nakrebi Sedgeba konvertisgan, romelSic Calagebulia sxvadasxvagvarad<br />

daWrili muyaos kvadratebi. sworad awyobis SemTxvevaSi, miiReba<br />

xuTi erTnairi zomis kvadrati. moswavleTa xuTkacian jgufebs<br />

urigdebaT TiTo nakrebi.<br />

nakrebis mosamzadeblad 6 inCiani gverdis mqone kvadratebi unda<br />

daixazos, dalagdes da fanqriT (raTa mere advili iyos waSla) daeweros<br />

asoebi qvemoT mocemuli nimuSis Sesabamisad.<br />

wesebi<br />

1. wevrebma ar unda isaubron.<br />

F<br />

D<br />

A<br />

3<br />

2. wevrebma erTmaneTs kvadratis nawilebi ar unda sTxovon<br />

sityviT an usityvo miniSnebiT. (wevrebs SeuZliaT<br />

nebayoflobiT miscen nawilebi sxva wevrebs.)<br />

E<br />

6<br />

B<br />

C C<br />

F<br />

3<br />

A<br />

(kvadratis nawilebze aRniSnuli asoebi mxolod imas emsaxureba,<br />

rom davalebis dasrulebis Semdeg es nawilebi Sesabamis<br />

konvertSi davabrunoT.)<br />

l<br />

G<br />

l<br />

H<br />

msvleloba<br />

A<br />

A<br />

1. ra moxda pirvel etapze? ra strategiebi gamoviyeneT<br />

dasawyisSi?<br />

2. ras fiqrobdiT pirveli xuTi wuTis ganmavlobaSi?<br />

3. ra moxda Semdeg? Seicvala Tu ara strategiebi? gqondaT<br />

Tu ara jgufSi funqcionirebis gansxvavebuli<br />

fazebi?<br />

xazebi ise unda gaivlos, rom A, C, E da a.S. asoebiT aRniSnuli<br />

nawilebi erTi zomis iyos. ramdenime kombinaciiT SesaZlebelia erTi<br />

an ori kvadrati miviRoT, magram mxolod erTi swori kombinaciiT mivi-<br />

RebT 6 inCiani gverdis mqone xuT kvadrats. daxazvisa da asoebis daweris<br />

Semdeg kvadratebs vWriT.<br />

4. gadadga Tu ara vinmem iseTi nabiji, romelmac Secvala<br />

jgufis damokidebuleba?<br />

5. iyo Tu ara umoqmedod jgufis romelime wevri?<br />

konvertebs vnomravT cifrebiT 1, 2, 3, 4 da 5. kvadratebis nawilebs<br />

vanawilebT xuT konvertSi Semdegi wesiT: 1-l konvertSi ideba I, H da E<br />

nawilebi; me-2-Si _ A, A, A da C; me-3-Si A da J; me-4-Si D da F, xolo me-<br />

5-Si – G, B, F da C.<br />

6. ra roli Seasrula jgufis TiToeulma individma?<br />

saklaso garemo<br />

7. ra gaigeT sakuTari Tavis, TanamSromlobisa da Sejibris<br />

Sesaxeb?<br />

kvadratis nawilebze waSaleT fanqriT dawerili asoebi da daawereT<br />

im konvertis nomeri, romelSic devs. es davalebis Sesrulebis Semdeg<br />

gagiadvilebT Sesabamis konvertSi nawilebis Cawyobas da momdevno jgufisaTvis<br />

nakrebis momzadebas.<br />

8. ra gaigeT kooperaciul amocanebze jgufuri muSaobis<br />

Sesaxeb?<br />

sqema 13.2: savarjiSo `damtvreuli kvadratebi~<br />

es savarjiSo xSirad moswavleebisTvis urTierTdamokidebulebis cnebis gasacnobad gamoiyeneba.<br />

aRebulia wignidan A Handbook of Structured Experiences for Human Relations Training, Volume 1 J.<br />

William Pfeiffer and John E. Jones, Editors. La Jolla: University Associates Publishers, Inc., 1974.<br />

yoveli nakrebi SesaZlebelia sxvadasxva feris muyaosgan damzaddes.<br />

333


Tavi 13<br />

gamocanebSi klass avaleben, wamoayenon braldeba mxolod maSin, Tu yvela monawile eTanxmeba<br />

mas. mcdari braldebis SemTxvevaSi, <strong>maswavlebeli</strong> ar eubneba swor pasuxs da sTxovs miubrundnen<br />

jgufur muSaobas da samxilis xelaxla ganxilvas. miuxedavad imisa, amoicnoben<br />

Tu ara moswavleebi damnaSave mxares, aqtivoba 20 wuTis Semdeg sruldeba da klasi ubrundeba<br />

igive davalebas meore dRes.<br />

moswavleTa mier am aqtivobis safuZvelze warmatebuli jgufuri muSaoba da individualuri<br />

socialuri Tu davalebis amoxsnis unar-Cvevebis Camoyalibeba maT yoveldRiur qcevaze<br />

sasikeTod ver aisaxeba (ar moxdeba transferi), Tu <strong>maswavlebeli</strong> gamiznulad ar dagegmavs<br />

amgvar transfers. socialuri unar-Cvevebis warmatebuli swavleba moiTxovs (1) unar-Cvevis<br />

saxeldebas, (2) cxovrebaSi am unar-Cvevis sargeblianobis Sesaxeb warmodgenis Seqmnas, (3)<br />

mis modelirebas, (4) moswavleTa mier am unar-CvevaSi varjiSs da (5) Sesrulebuli samuSaos<br />

Taobaze moswavleTaTvis pirdapiri ukukavSiris uzrunvelyofas. maswavleblisgan miRebuli<br />

ukukavSiris garda, moswavleTa mier jgufSi funqcionirebis sakuTari donis gaazreba<br />

(gaaanalizon da moaxdinon TviTSefaseba) korelaciaSia unar-Cvevebis Camoyalibebasa da akademiur<br />

miRwevebTan (Yager da sxvebi 1986.) socialuri Cvevebis detaluri swavleba, Sedegebis<br />

xSiri Sejameba da damuSaveba moswavleebs uyalibebs molodinebs am unar-Cvevebis klasSi gamoyenebis<br />

Taobaze. arasaskolo garemoze transferi moxdeba, Tu gaviTvaliswinebT me-9 TavSi<br />

_ `swavleba transferisaTvis~ _ swavlis principebis Sesaxeb rekomendaciebs.<br />

334<br />

konfliqtis mogvareba<br />

klasSi (an skolaSi) jansaRi sazogadoebis ganviTarebis bolo safexuria misi wevrebisaTvis<br />

sakuTari konfliqtebis mogvarebis unaris Camoyalibeba. es moicavs imis aRiarebas, rom<br />

konfliqti Cveulebrivi ram aris da rom uTanxmoeba (romelic igive ar aris, rac konfliqti)<br />

namdvilad sasargebloa swavlisTvis.<br />

konfliqti ganisazRvreba rogorc situacia, romelSic ori adamianis moTxovnilebebi<br />

erTmaneTs ewinaaRmdegeba da mimdinare qceva an moqmedeba mimarTulia imaze, rom erTma<br />

gaimarjvos meoris xarjze. konfliqtis mogvareba niSnavs orive mxarisTvis misaRebi gadawyvetilebis<br />

povnas an orive mxaris mier kompromiss.<br />

konfliqtis mogvarebis modelTa umravlesobas msgavsi safexurebi aqvs da msgavs unar-<br />

Cvevebs aviTarebs. magaliTad, tomas gordonis (Thomas Gordon 1974) modeli moicavs aqtiuri<br />

mosmenis unar-Cvevebs da `me~-Setyobinebas _ arsebiT sakomunikacio unarebs, romelic adamianebs<br />

konfliqtis mogvarebis klasikur safexurebs aswavlis.<br />

qvemoT CamoTvlili programaTa umravlesobaSi sxvadasxva saxiT gvxvdeba:<br />

1. gaacnobiere sakuTari brazi, damSviddi da Tavi xelSi aiyvane. am safexurze zogi<br />

programa relaqsacias an sakuTar Tavze orientirebul Sesvenebis teqnikas aswavlis.<br />

2. gansazRvre namdvili problema. jonsoni da jonsoni (Johnson and Johnson 1995, gv. 5-6)<br />

meore safexurs sasargeblo komponentebad anawevreben:<br />

y erTdroulad gansazRvre problema, rogorc mcire da specifikuri.<br />

y gansazRvre, ra unda TiToeul adamians.<br />

y gansazRvre, ras grZnobs TiToeuli adamiani.<br />

y gacvale mxareTa mizezebi da logikuri dasabuTeba.<br />

y Secvale rakursi.<br />

am safexurs garkveuli dro sWirdeba. bevri modeli mxars uWers im mosazrebas, rom


saklaso garemo<br />

saWiroa moswavleebma sakuTari moTxovnilebebis gansazRvra iswavlon da ara mxolod maT-<br />

Tvis sasurveli moqmedebiT an gadawyvetilebiT saubari. am SemTxvevaSi xSirad saWiroa<br />

kiTxvebis gansazRvra, dasma da aqtiuri mosmena. swored amitom erTveba xSirad procesSi<br />

neitraluri Suamavali.<br />

1. gansazRvre dadebiTi mizani. pozitiurad Camoayalibe sasurveli Sedegi, magaliTad:<br />

`Cven orives gveqneba sakmarisi dro kompiuterTan samuSaod~.<br />

2. moifiqreT problemis mogvarebis ramdenime varianti. am safexurze moswavleebs<br />

xSirad gonebrivi ieriSis teqnikas aswavlian.<br />

3. SeafaseT problemis mogvarebis gzebi da airCieT erT-erTi sacdelad.<br />

4. SeimuSaveT gegma. xSirad mxolod gadaWris gzis arCeva (mag., `sadilis Semdeg kompiuterTan<br />

muSaobis dros Suaze gaviyofT~) ar kmara. saWiroa specifikuri gegma,<br />

romelic gansazRvravs vin ras, rodis da sad gaakeTebs. SesaZlebelia, saWiro gaxdes<br />

gegmis werilobiTi SeTanxmeba.<br />

5. SeafaseT gegma, raTa SeamowmoT, orive mxare icavs Tu ara sakuTar valdebulebebs,<br />

ramdenad kargia gegma da sWirdeba Tu ara Sesworeba. (am safexurebis Sesaxeb detaluri<br />

informaciisaTvis ix. Johnson and Johnson 1995, gv. 5:1-5:30.)<br />

Cven darwmunebulni varT, rom jonsoni da jonsoni (1995) marTlebi arian: Suamavloba<br />

yvela moswavles unda vaswavloT da ara mxolod zogierTs. swored mediatoris rolSi swavloben<br />

da iTaviseben moswavleebi konfliqtis mogvarebis unar-Cvevebs. mxolod am SemTxveva-<br />

Si SeZleben isini konfliqtis dros am unar-CvevaTa damoukideblad gamoyenebas. imis Tqma<br />

gvsurs, rom Suamavlobis swavleba yvela moswavlisTvis konfliqtis efeqtiani mogvarebis<br />

unar-CvevaTa swavlebis da yoveldRiur cxovrebaSi misi transferis yvelaze mZlavri modelia.<br />

socialur problemaTa mogvarebis Taobaze Sexvedrebi, romelic uiliam glasers (William<br />

Glasser 1969) aqvs aRwerili Tavis wignSi `skola marcxis gareSe~, idealuri saSualebaa am<br />

safexurebisa da maTi Sesabamisi unar-Cvevebis ganviTarebisTvis.<br />

saklaso klimatis Sesaxeb Catarebul kvlevaSi, romlis mizani klimatis cvladebis – genderisa<br />

da rasis _ gansxvavebuli efeqtebis Seswavla iyo, dengma (Deng 1992) aRmoaCina, rom,<br />

erTi mxriv, SavkanianTa, laTinoamerikelTa da TeTrkanianTa da, meore mxriv, biWebsa da gogonebs<br />

Soris miRwevebi maTematikis Seswavlisas mkveTrad gansxvavebuli iyo klasSi susti<br />

sazogadoebisa da maRali daZabulobis pirobebSi. es aRmoCena xazs usvams imas, Tu ra mniSvneloba<br />

aqvs saklaso sazogadoebas, rogorc cvlads imisaTvis, rom gogonebma maTematikaSi,<br />

xolo feradkanianma moswavleebma (integrirebuli klasebSi) TiTqmis yvela saganSi miaRwion<br />

warmatebas.<br />

riskis gaweva da Tavdajerebuloba<br />

saklaso sazogadoebis Camoyalibebidan riskis gawevaze saubris gagrZelebisas, vikvlevT,<br />

risi gakeTeba SeuZlia maswavlebels Tavdajerebulobis xelSewyobisa da usafrTxo garemos<br />

Camoyalibebis mizniT. saklaso klimatis am aspeqtis xuTi done iseve calsaxad ganmaviTarebeli<br />

ar gaxlavT, rogorc es saklaso sazogadoebis Camoyalibebis SemTxvevaSi iyo, radgan<br />

aq yoveli done Sexeduleba ufroa, vidre nabijTa nakrebi. Cveni azriT, klasSi inteleqtualuri<br />

riskis gawevis safuZvelia Secdomebis arsisa da maTi mniSvnelobis Sesaxeb Sinagani<br />

335


Tavi 13<br />

rwmena, swavlis tempi da mis mniSvneloba, sakuTari ZalebiTa Tu sxvebTan erTad an sxvebis<br />

daxmarebiT siaxlis wvdoma. 2 SesaZloa Secdomebis, tempisa da daxmarebis Sesaxeb produqtiuli<br />

Sexedulebebis wyaro inteleqtis Sesaxeb warmodgena iyos (kerZod, rom SesaZlebelia<br />

inteleqtis ganviTareba da nebismier adamians SeuZlia warmatebis miRweva saWiro droisa da<br />

swavlis kargi strategiebis gamoyenebiT.) ra urTierTkavSiric unda arsebobdes am SexedulebaTa<br />

Soris, cxadia, rom maswavleblis qcevis repertuaris gansazRvra TiToeuli Sexedulebis<br />

ganmtkicebiT SegviZlia.<br />

13.3 sqema gviCvenebs xuT Sexedulebas, romlebic xazs usvams riskis gawevis uaryofiT<br />

da dadebiT formebs. dadebiTi Sexedulebebi `aTavisuflebs~ cxovrebas, xolo uaryofiTi<br />

– `zRudavs~.<br />

336<br />

dadebiTi Sexedulebebi uaryofiTi Sexedulebebi<br />

Secdomebis Sesaxeb: Secdomebis Sesaxeb:<br />

Secdomebi gvexmareba swavlaSi. Secdoma sisustis niSania.<br />

tempis Sesaxeb: tempis Sesaxeb:<br />

ar gvevaleba yvelafris pirvelive jerze<br />

gageba. mniSvnelovania yuradReba, xarisxi da<br />

mondomeba.<br />

mniSvnelovania siswrafe. ufro swrafi<br />

ufro sxartia.<br />

daxmarebis Sesaxeb: daxmarebis Sesaxeb:<br />

kargi moswavle iTxovs daxmarebas da<br />

ukukavSirs Sesrulebul samuSaosTan<br />

dakavSirebiT.<br />

karg moswavles Tavad SeuZlia samuSaos<br />

Sesruleba.<br />

Zalisxmevisa da unaris Sesaxeb: Zalisxmevisa da unaris Sesaxeb:<br />

Tanamimdevruli Zalisxmeva da efeqtiani<br />

strategiebi warmatebis ZiriTadi pirobaa.<br />

warmatebis ZiriTadi piroba Tandayolili<br />

inteleqtia.<br />

Zalisxmevisa da unaris Sesaxeb: Zalisxmevisa da unaris Sesaxeb:<br />

warmatebis miRweva nebismier adamians<br />

SeuZlia da ara mxolod yvelaze swrafs.<br />

mxolod ramdenime Zalze gonier adamians<br />

SeuZlia warmatebis miRweva.<br />

sqema 13.3: xuTi Sexeduleba, romelic safuZvlad udevs riskis gawevas<br />

dadebiTi Sexedulebebi `aTavisuflebs~ cxovrebas, xolo uaryofiTi – `zRudavs~.<br />

klasis klimatis riskis gawevis sazomi dakavSirebulia imasTan, Tu ramdenad Tavdajerebulia<br />

moswavle da agreTve mis mier socialuri da akademiuri riskis gawevasTan. am sazomis<br />

saTanadod ganviTarebis SemTxvevaSi moswavles SeuZlia Tqvas: `am SemTxvevaSi gariskva<br />

usafrTxoa. Tu ufro metad vecdebi, Secdomebze viswavli da movindomeb, warmatebas mivaRwev~.<br />

2 madlobas vuxdiT jon daurias (John D’Auria) SexedulebaTa amgvari sistemis Camoyalibebisas kritikuli mosazrebisaTvis.


saklaso garemo<br />

moswavlis riskianobis ganviTarebisTvis saWiroa specifikuri strategiebisa da midgomebis<br />

Tavmoyra. zogjer <strong>maswavlebeli</strong> aRiarebs riskianobis mniSvnelobas, magram iSviaTad<br />

uxsnis moswavleebs misi ganviTarebis gzebs. magaliTad, erTi avtoris azriT, `gagebisTvis<br />

swavleba mniSvnelovanwilad aris damokidebuli im socialur normaTa damkvidrebaze, romlebic<br />

xels uwyobs sxva adamianTa Sexedulebebis pativiscemas. amis miRweva mxolod saubriT<br />

SeuZlebelia. Tqven unda SecvaloT socialuri normebi, rasac dro da simtkice sWirdeba~<br />

(Lampert 1994).<br />

rogor unda SevZloT es?<br />

gTavazobT kidev erT magaliTs. sanimuSo maswavlebelTa gamocdilebis araCveulebriv<br />

aRweraSi, romlebic sxvadasxva disciplinebSi moswavleTaTvis problemebis gadaWris swavlebisas<br />

kognitur strategiebs iyeneben, brueri (Bruer 1993) wers:<br />

sabazo gakveTili mizidulobis Sesaxeb kursis me-6 kviras iwyeba. am droisTvis<br />

minstrelma (<strong>maswavlebeli</strong>) klasTan urTierTgagebis garemo Seqmna. mas wvdomis<br />

gaRrmavebisTvis saWiro pirobebi aqvs Seqmnili – klimati, sadac kiTxvebis<br />

dasmisa da gansxvavebuli azrisadmi pativiscema dominirebs, sadac mecnieruli<br />

msjelobis procesi Ria da gacnobierebulia. veterani maswavleblebic ki gaocebulni<br />

arian imiT, rogor Tavisuflad gamoxataven moswavleebi mosazrebebs,<br />

akeTeben daSvebebs da msjeloben Sexedulebebze. (gv. 42)<br />

rogor SeZlo minstrelma, rom misi moswavleebi aseTi Tavisuflebi gamxdariyvnen?<br />

ramdenime dRis Semdeg minstreli klasTan erTad aanalizebs, ra dro dasWirdeba<br />

1-kilogramian da 5-kilogramian sagnebs erTi da imave distanciidan CamovardnisaTvis.<br />

isini mniSvnelovan eqsperiments atareben – pizaSi galileos<br />

apokrifuli eqsperimentis miniaturul models. iatakze orive burTis erTdrouli<br />

dacemis Semdeg minstreli dafisken brundeba, sadac Tavsatexis pasuxebi<br />

aqvs dawerili. `zogierTi Tqvengani SesaZloa Tavs sulelad grZnobs amgvari<br />

pasuxebis xilvisas. Tavi sulelad ar unda igrZnoT, vnaxoT, ra aris mniSvnelovani<br />

am pasuxebSi. Tqveni azriT, ratom ecema mZime sagnebi ufro swrafad?~<br />

msjelobs <strong>maswavlebeli</strong>* (gv. 43-44) amjerad, Tavisufali garemos Seqmnis gasaRebis<br />

wvdomas viwyebT.<br />

gTavazobT gariskvis mniSvnelobis aRiarebis saboloo magaliTs:<br />

maswavleblebisTvis rTulia kvlevis swavleba da iseT unar-Cvevebs moiTxovs,<br />

romlebic TviT skolis personalis intensiuri ganviTarebis gziT unda Camoyalibdes.<br />

Tu moswavle ar endoba maswavlebls an sxva moswavleebs, dasmul kiTxvas,<br />

romlis mizani iyo ufro Rrmad daefiqrebina moswavle saganze, ukuSedegi<br />

SeiZleba hqondes. moswavles SeiZleba egonos, rom es kiTxva wina kiTxvaze arasworad<br />

gacemuli pasuxis gamo dausves da surT, rom klasis winaSe misi ugunureba<br />

gamoamzeuron. savaraudoa, rom<br />

amgvari safrTxe Seamcirebs maRal<br />

doneebze azrovnebis unars – ra Sei-<br />

Zleba iyos imaze ufro saSiSi, vidre<br />

sajaro marcxi da dacinva?<br />

moswavleTa umetesoba skolaSi swavlis pirvelive<br />

wlebidan igebs, rom Secdoma sasargeblo<br />

monacemi ki ar aris, aramed sisustis niSani.<br />

* ibeWdeba nebarTviT maswavlebelTa amerikuli federaciis kvartaluri Jurnalis American Educator-is 1993 wlis gazafxulis<br />

gamocemidan. Bruer, John T. `The Mind’s Journey from Novice to Expert~. American Educator 38 (zafxuli 1993): 6-15.) DE<br />

337


Tavi 13<br />

338<br />

amgvari instruqciis efeqtianobisaTvis maswavlebelma iseTi saklaso garemo<br />

unda Seqmnas, sadac moswavleebi Tavs usafrTxod igrZnoben sakuTari fiqrebis<br />

gamoxatvisas, endobian TavianT maswavlebels da Tanaklaselebs da sadac maT esmiT<br />

gansxvaveba ideebis kritikasa da adamianebis kritikas Soris. (xazgasma Cvenia)<br />

(Ellsworth and Sindt 1994). <br />

safrTxis (dacinvis, sulelis rolSi yofnis, an Secdomis) `gauvneblebis~ASedegebi dadasturebulia<br />

tvinis funqcionirebis Sesaxeb mimdinare kvlevebiT (Sylvester 1994). ra SegviZlia<br />

vTqvaT riskis gawevis klimatis xelSewyobis specifikur gzebze?<br />

Secdomebi<br />

Cvens qveyanaSi sjeraT, rom inteleqti ucvleli, Tandayolili da myari bunebisaa. moswavleTa<br />

umetesoba skolaSi swavlis pirvelive wlebidan igebs, rom Secdomebi sasargeblo<br />

monacemebi an swavlis SesaZleblobebi ki ar aris, romlebic unda gamoiyeno, aramed sisustis<br />

niSania. swored Secdomis, rogorc swavlis SesaZleblobis, xelSewyoba aris moswavleTa<br />

Tavdajerebulobisa da riskis gawevis survilis safuZveli. es idea gamoxata 30 wlis win jerom<br />

brunerma, roca Tqva, rom Cveni mizania davexmaroT moswavleebs `miiRon warmateba da<br />

marcxi ara rogorc jildo an sasjeli, aramed rogorc informacia~. swored ase iqcevian is<br />

adamianebi, romlebic warmatebas aRweven saklaso garemos am elementis Camoyalibebisas. beverli<br />

holisi (Beverly Hollis) linkolnis (masaCusetsi) me-7 klasis <strong>maswavlebeli</strong> wers:<br />

wlis dasawyisSi, roca moswavleebi pasuxis gacemas dumils amjobineben da lodinis<br />

dro erTgvari satanjvelia, me vekiTxebi: `aris Tu ara es sikvdil-sicocxlis<br />

situacia? ara, maS ra moxdeba, Tuki SegeSlebaT? es xom erT-erTia im<br />

uTvalav pasuxTagan, romlis gacema sicocxleSi mogiwevT, ra moxdeba Tuki<br />

SecdebiT? Tu SecdebiT, garantias gaZlevT, rom swori pasuxis mosmenamde wasvlis<br />

uflebas ar mogcemT. magram ufro mniSvnelovania, rom pasuxis gacemisas<br />

gariskeT. ramdeni sazriani pasuxi da SeniSvna ver movismineT imis gamo, rom<br />

Tqven, rogorc moswavleebs, Secdomis SegeSindaT. ar msurs, rom aseTi SiSi<br />

Cveuli ram gaxdes Cvens klasSi~.<br />

vesaubrebi Cems pirad cxovrebaSi gaweuli riskebis Sesaxeb, velur adgilebSi<br />

kanoeTi Cems erTTvian mogzaurobaze da ama Tu im Temis konkretuli gziT swavlebis<br />

riskze. `minda, raRac axali movsinjo, rac viswavle da Tqveni ukukavSiri<br />

mWirdeba~, veubnebi maT. aseT ukukavSirs yoveli Temis Seswavlis Semdeg vTxov.<br />

veubnebi, rom SeuZliaT miTxran, Tu ar moewonebaT masalis axsnisas Cems mier<br />

gamoyenebuli konkretuli midgoma im SemTxvevaSi, Tuki SemomTavazeben pozitiur<br />

kritikas da aRniSnaven ra moewonaT da ratom, SemomTavazeben alternativebs<br />

an rCevebs, ra SeiZleboda gamekeTebina ufro ukeT. [yuradReba miaqcieT, rom<br />

moswavleebisTvis kritikis nebis micemiT, b-ni holisi maT garkveul Zalauflebasac<br />

aZlevs.] maT aseve vaZlev uflebas, airCion konkretuli Temis Seswavlis<br />

sasurveli midgoma da vTxov, amixsnan, ratom miaCniaT es midgoma saukeTesod.<br />

maT moswonT Zalaufleba; isini daujerebel gamWriaxobas avlenen da Sedegad<br />

iReben Cems maRal molodinebs da Cems kritikas arasasurveli Sefasebis miRebisas.<br />

testirebisas moswavleebs damatebiTi qulebis mogrovebis saSualebas va-<br />

Zlev, Tuki SeZleben sakuTari Secdomebis CamoTvlas an testis kiTxvis araswo-<br />

Ellsworth, P. C., and V. G. Sindt. `Helping `Aha` to Happen: the Contributions of Irving Sigal.` Educational Leadership 51 (May 1994):<br />

40-44. Copyright © 1994 by ASCD. ibeWdeba nebarTviT. yvela ufleba daculia.B


saklaso garemo<br />

rad gagebis mizezs. aseve Riad da advilad vaRiareb sakuTar Secdomebsac. imedi<br />

maqvs, rom gulwrfelobisa da riskis gawevis es atmosfero saSualebas maZlevs,<br />

Sevusworo moswavleebsac da sakuTar Tavsac ise, rom Secdomebis gamo Tavi damnaSaveebad<br />

an sulelebad ar vigrZnoT.<br />

ana Saini (Anna Shine) bostonis axali inglisis skolis <strong>maswavlebeli</strong> ambobs:<br />

erT-erTi qceva, romelsac wavaxaliseb, Secdomebis daSvebaa. Cems moswavleebs<br />

veubnebi, rom mcdar pasuxze imdenad ar vidardeb, ramdenadac imaze, Tu ar<br />

ecdebian. mcdeloba da Secdomebis daSveba sasircxvilo ar aris, sasircxviloa<br />

sizarmace. sircxvilze uaresia swavlis gamouyenebeli SesaZlebloba. gamudmebiT<br />

vaxseneb, rom CemTvisac da maTTvisac gagebaa mniSvnelovani da ara Secdomebi.<br />

aSkaraa, rom moswavleebi ar gariskaven, Tu Tavs usafrTxod ar grZnoben. ase<br />

rom, vcdilob Cems klasSi swored usafrTxo garemo Sevqmna Secdomebis daSvebis<br />

TvalsazrisiT, radgan moswavleebs SeuZliaT Secdomebis safuZvelze iswavlon.<br />

arsebiTad, moswavleebs didi (2-inCiani diametris mqone) oqrosferi varskvlavebiT<br />

vajildoeb or SemTxvevaSi: samuSaos kargad Sesrulebis da Secdomebis daSvebisas.<br />

rodesac oqros varskvlavebs pirvelad vaCveneb, ise miyureben, rogorc sulels.<br />

`oqros varskvlavi SecdomisaTvis?~ fiqroben isini. `albaT, ar icis, ras<br />

akeTebs~. miuxedavad amisa, isini swrafad igeben, rom `oqrosvarskvlaviani Secdoma~<br />

iseTi Secdomaa, romlis safuZvelze yvela moswavles raRacis swavla<br />

SeuZlia. aseTi Secdomis daSvebiT moswavle TanaklaselebisTvis swavlis axal<br />

SesaZleblobas uzrunvelyofs da Tavadac swavlobs, rom gariskva usafrTxoa.<br />

amgvari riskis gaweviT, moswavle izrdeba (misi codna da Tavdajerebuloba), sasurvel<br />

oqros varskvlavs iRebs, xolo klasi swavlobs.<br />

msgavs SemTxvevebSi CrdiloeT polusis feirbenkis (alaska) dawyebiTi skolis <strong>maswavlebeli</strong><br />

teri makarti (Terry McCarthy) `simamacis qulebs~ uwers im bavSvebs, romlebsac ar eSiniaT<br />

rTul sakiTxebze muSaoba scadon maSinac ki, rodesac darwmunebulebi ar arian sakuTar<br />

TavSi. dakvirvebuli <strong>maswavlebeli</strong> Tavis gamogonili am da mravali sxva gziT, gaazrebulad<br />

qmnis da uwyobs xels klasSi riskis gawevisa da Secdomis daSvebisTvis usafrTxo garemos.<br />

tempi<br />

meore Sexeduleba, romelic bavSvebs `moaqvT~ skolaSi, aseTia: ufro swrafi ufro sxartia,<br />

imis nacvlad, rom sjerodeT – yuradReba, xarisxi da mondomebaa mniSvnelovani. ras<br />

akeTeben maswavlebelebi moswavleebisaTvis am damTrgunveli rwmenisagan ganTavisuflebis<br />

mizniT?<br />

me-11 TavSi aRvwereT xelmeored testirebis politika, romlis mixedviTac moswavlis<br />

saboloo Sefasebis safuZveli iqneba mis mier miRebuli umaRlesi qula miuxedavad imisa,<br />

ramdenjer gaivlis testirebas (ra Tqma unda, testebis alternatiuli formebis arsebobis<br />

gaTvaliswinebiT). aseTi forma Secvlis testirebisa da xelmeore testirebis maCveneblebis<br />

gasaSualebis praqtikas. aseTi praqtikis gareSe `A~, `B~ da `ar Caubarebia~ Sefaseba mxolod<br />

imis niSania, rom saboloo Sedegia mTavari da sxva araferi. aseTi gziT saboloo Sedegamde<br />

misvla sulac ar aufasurebs sxva moswavlis mier pirvelive jerze miRebul `A~ Sefasebas,<br />

339


Tavi 13<br />

ubralod zogs grZeli gza sWirdeba warmatebamde. 3<br />

lodinis drois gamoyeneba da misi mniSvnelobis axsna klasisTvis yoveldRiuri praqtikaa,<br />

romelic ufro azrovnebasa da mondomebas uwyobs xels, vidre siswrafes. velslis saSualo<br />

skolis <strong>maswavlebeli</strong> meri en pilati (Mary Ann Pilat) msgavs praqtikas iyenebs:<br />

340<br />

moswavleebs vuxsni, rom sworxazovnad moazrovneebi swrafad pasuxoben dasmul<br />

kiTxvebs, magram arasworxazovani geStalt-moazrovneebi xSirad stimuls<br />

aZleven gansxvavebul azrovnebas. am saintereso fiqrebis midevnebis nacvlad<br />

swrafad sworxazovnad moazrovneebs ukve mzad aqvT kiTxvaze pasuxi. rogorc<br />

wesi, arasworxazovani moazrovneebi naklebad monawileoben saklaso diskusieb-<br />

Si, amitom diskusiis dawyebamde ZiriTad kiTxvebs dafaze vwer da klass 5 wuTs<br />

vaZlev maTze fiqrisaTvis. am SemTxvevaSi gacilebiT meti bavSvis CarTulobas<br />

viReb Sedegad, TviT im bavSvebisac ki, romlebic arasodes iReben xmas.<br />

bolo strategia, romelic tempTan SedarebiT yuradRebisa da mondomebis mniSvnelobas<br />

usvams xazs, gaxlavT me-11 TavSi aRwerili `xelaxali swavlebis sistema~.<br />

ukukavSiri da daxmareba<br />

kidev erTi faqtori, romelic xels uSlis swavlas da zians ayenebs saklaso garemos, aris<br />

Sexeduleba, rom `kargi moswavle sakuTari ZalebiT akeTebs yvelafers~ nacvlad Sexedulebisa,<br />

rom kargi moswavle iTxovs daxmarebas da uzrunvelyofs ukukavSirs.<br />

maswavleblebi xels uwyoben am Sexed-<br />

kargi moswavle iTxovs daxmarebas da uzrunveulebis ganviTarebas misi modelirebiTa da<br />

lyofs ukukavSirs.<br />

waxalisebiT da iseTi struqturebis SeqmniT,<br />

romlebic aaSkaraveben mas. magaliTad, weris<br />

mraval programaSi Tanaklaselebis mier redaqtirebis<br />

procesi SeiZleba gamoviyenoT sagnebis mixedviT moxsenebis werisas; namuSevris<br />

saboloo variantis damuSavebamde moswavleebma unda moisminon monaxazis Sesaxeb Tanatol-<br />

Ta kritika sazogadod miRebuli kriteriumebis mixedviT.<br />

saklaso rutinaSi aseve SeiZleba gamoviyenoT urTierTdaxmarebis sxva struqturebic:<br />

¤ moswavleebs SeuZliaT morigeobiT awarmoon Canawerebi JurnalSi (romelic ukana<br />

merxze devs) im moswavleebisaTvis, romlebmac gakveTili (ebi) gaacdines. es Canawerebi<br />

`dabrunebuli~ moswavleebisTvis erTgvari resursi iqneba _ daexmareba gaigon is masala,<br />

romelic ver moismines gacdenis gamo. moswavle, romelic am Canawerebs awarmoebs,<br />

personalurad exmareba im moswavles, romelmac gaacdina.<br />

¤ maswavlebels SeuZlia daajgufos an daawyvilos moswavleebi, raTa isini daexmaron<br />

erTmaneTs saSinao davalebis Sesrulebis an testirebisTvis momzadebaSi.<br />

¤ kooperaciuli swavlis sxvadasxva modeli, romlebic gundis warmatebis SemTxvevaSi<br />

emyareba misi yvela wevris stimuls. testirebaSi individualuri qulis mateba TviT am<br />

individis wina testirebis saSualo qulasTan SedarebiT, mTeli gundis qulis matebas<br />

niSnavs. gundisTvis swavlis dro uzrunvelyofilia ise, rom wevrebs SeuZliaT erTmaneTis<br />

daxmareba. (ix. Slavin 1986).<br />

3 novatorul skolebSi mxars uWeren Sefasebis amgvar politikas. ori semestris nacvlad trimestrebi aqvT. trimestrebs<br />

Soris Sualedi erTi kvira or mizans emsaxureba: im moswavleebs, romlebmac maRal donis moTxovnebis Sesabamisad daasrules<br />

saswavlo kursi, SeuZliaT mis ganvrcobasa da srulyofaze izrunon; moswavleebs, romlebmac jer ver daasrules kursi maRal<br />

doneze, damatebiTi kvirisa da maswavleblis daxmarebis gamoyeneba SeuZliaT.)


saklaso garemo<br />

aqtivobaTa sxva mravali struqtura, magaliTad, TanagundelTa konsultaciebi, oTxi<br />

kuTxe, Semowmeba wyvilebSi da Semswavleli megobrebi (Kagan 1992) aswavlis moswavleebs<br />

saWiro daxmarebis Txovnas.<br />

Zalisxmeva da unari<br />

Tu moswavleebs inteleqtis Tandayolilobis, ucvlelobis, gazomvadobisa da usamarTlod<br />

ganawilebis sjeraT, aseve daijereben, rom inteleqtis `raodenoba~, romelic maT aqvT,<br />

ZiriTadi faqtoria, romelic gansazRvravs warmatebebs skolaSi da skolis gareT momaval<br />

cxovrebaSi (Howard 1993). SeerTebul StatebSi sxva qveynebTan SedarebiT yvelaze metad<br />

ganviTarebuli da gavleniania Sexeduleba, rom inteleqti aris is, rac aregulirebs Cvens<br />

SesaZleblobebs. arsebiTad. inteleqtis, rogorc ucvlelisa da gazomvadis koncefcia Tavad<br />

SevqmeniT Cveni istoriis konkretul monakveTSi – daaxloebiT 1890-1920 wlebSi (Gould<br />

1982; Oakes 1985).<br />

am nawilSi ganvixilavT am Sexedulebis Sedegebs, kontrSexedulebis `tkbil nayofs~<br />

da moswavleTa Sexedulebis sasikeTod Secvlis gzebs. sawinaaRmdego Sexeduleba, romlis<br />

mixedviT Tanamimdevruli Zalisxmeva da efeqtiani strategiebi warmatebis mTavari faqtoria,<br />

motivaciis wyarod iqceva da xels Seuwyobs swavlas, Tuki Secvlis rwmenas, rom Tandayolili<br />

inteleqti warmatebis mTavari faqtoria (Howard 1993). Tanamimdevruli strategiiTa<br />

da efeqtiani ZalisxmeviT nebismier moswavles SeuZlia warmatebis miRweva da ara mxolod<br />

yvelaze swrafsa da Tavdajerebuls.<br />

atribuciis Teoria gvixsnis ori gansxvavebuli Sexedulebis moqmedebis dinamikas (Weiner<br />

1970). Teoriis mixedviT Cvens mier Cvenive warmatebisa da warumateblobis mizezebis axsnas<br />

(atribucias) gadamwyveti mniSvneloba aqvs Cvens momaval qcevaze. arsebiTad, es Sinagani axsna<br />

aris pasuxismgebeli Cvens momaval qcevaze. is maswavleblebi, romelTac surT daexmaron<br />

moswavleebs Tandayolili inteleqtis Sesaxeb Sexedulebis SecvlaSi Zalisxmevisa da kargi<br />

strategiebis mniSvnelobis sasargeblod saklaso cxovrebis aT sferoSi (me-11 Tavi) dadebiTi<br />

qcevis mowmeebi xdebian. magaliTad, isini moTminebiT agrZeleben muSaobas im moswavleebTan,<br />

romlebic swrafad ver pasuxoben; iyeneben miniSnebebs da lodinis dros. aq winamdebare<br />

Tavi nawilobriv Tanxvdeba me-11 Tavs (maswavleblis qcevis Seswavla, romelic arwmunebs moswavleebs<br />

sakuTar SesaZleblobebsa da Zalisxmevis mniSvnelobaSi). sami Setyobinebis – `es<br />

mniSvnelovania~, `amis gakeTebas SeZleb~, `danebebis nebas ar mogcem~ – gagzavna aseve mniSvnelovania<br />

moswavleTa dasarwmuneblad imaSi, rom maT sakmarisi inteleqti aqvT rTuli<br />

masalis dasaZlevad. dasaxmareblad maT mxolod xangrZlivi muSaoba, saWiro resursebi da<br />

swavlis strategiebi sWirdebaT. maswavleblis movaleobaa detalurad aswavlon maT strategiebi.<br />

gavlena<br />

`kargma maswavlebelma icis, rom swavlaSi CasarTvelad moswavleebs sakuTrebis garkveuli<br />

grZnoba unda hqondeT klasis an davalebis mimarT – pirovnuli Zalaufleba, rwmena,<br />

rom maT gavlenis moxdena SeuZliaT~ (Dodd 1995). es Sexeduleba aisaxa 1980-iani da 1990-iani<br />

wlebis or naSromSi. pirveli, azrovnebisa da individualuri stilis (mag., Myers and McCaulley<br />

1985; Harrison and Bramson 1982) Sesaxeb SexedulebaTa mravali sistemiT dadginda, rom kargad<br />

funqcionirebisTvis bevr adamians sWirdeboda sakuTari garemos garkveuli aspeqtebis<br />

marTva an kontroli. meore, konstruqtivistuli swavlis da swavlebis Sesaxeb literatura<br />

341


Tavi 13<br />

amtkicebs, rom namdvili gagebisTvis gamiznuli swavla moswavleebisgan moiTxovs sakuTari<br />

mniSvnelobebis Seqmnas (Brooks and Brooks 1993). es niSnavs imas, rom maswavleblis xelmZRvanelobiT<br />

moswavleebs unda hqondeT sakuTari kiTxvebisa da kvlevis sakuTari mimarTuleba.<br />

zemoxsenebuli literaturac amasve amtkicebs: warmatebuli <strong>maswavlebeli</strong> poulobs gzebs,<br />

rom moswavleebs Tanaziarobis (monawileobis) garkveuli gancda gauCndeT da klasSi movlenaTa<br />

msvlelobasa da inteleqtualur cxovrebaze sakuTari gavlena igrZnon.<br />

mravali gza arsebobs imisTvis, rom moswavleebs sakuTar saskolo cxovrebaSi arCevani da<br />

gavlena SevTavazoT. erT-erTi maTgani miekuTvneba klasis socialur cxovrebas – saklaso<br />

TamaSis wesebs, rogorc interpersonaluri qcevis wesebis opozits. saklaso TamaSis wesebi<br />

saklaso diskusiis Catarebisas socialur normebsa da procedurebs miekuTvneba. xSirad<br />

am wesebze zepirad an werilobiT ar Tanxmdebian, Tumca, miuxedavad amisa, mis cvlilebas<br />

girCevdiT. <strong>maswavlebeli</strong>s mier dasmuli kiTxva, moswavlis pasuxi da maswavleblis Sefaseba<br />

diskusiis Cveuli ciklia, romelic asaxavs `wess~ - saklaso oTaxSi <strong>maswavlebeli</strong> gaakontrolebs<br />

saubars. klasze an saswavlo gegmaze kontrolis daukargavad, maswavlebels SeuZlia<br />

moswavleebs diskusiisa da saqmianobis warmarTvis proceduruli sistemis Camoyalibebasa<br />

da moqmedebaSi monawileobis neba darTos.<br />

sakuTrebisa da gavlenis grZnobis Camoyalibebis erT-erTi gza swavlis stilsa da arCevans<br />

exeba. bevri avtori (mag., Mamchur 1990) amtkicebs, rom moswavleebs SeZlebisdagvarad<br />

unda mivceT arCevanis saSualeba axali koncefciebis swavlis an davalebebis Sesrulebisas.<br />

maT mier arCevanis gakeTebas SeiZleba xeli Seuwyos maTive codnam sakuTari swavlis stilis<br />

Sesaxeb.<br />

dabolos, saklaso TamaSis wesebze kontrolisa da Sesasrulebeli saswavlo aqtivobebis<br />

formirebaSi monawileobis garda moswavleebs erToblivi sakuTrebac SeiZleba hqondeT klasis<br />

inteleqtualur cxovrebaze kiTxvebis dasmisa da maTi mniSvnelobebis Camoyalibebis sa-<br />

SualebiT.<br />

am Tavis darCenili xuTi nawili asaxavs saklaso cxovrebaze moswavleebisTvis WeSmariti<br />

gavlenis uflebis Cveneuli strategiuli midgomis siRrmesa da sirTules. am nawilebze muSaobisas<br />

sasargebloa imis gacnobiereba, romeli maTgania ufro rTuli da ratom. saklaso<br />

klimatis ganviTarebis TvalsazrisiT, amiT Tavidan aicilebT sakuTari SesaZleblobebis<br />

zRvarze metis gakeTebis safrTxes. saWiro ar aris xuTive sakiTxs erTdroulad mimarToT<br />

an sxva doneze gadasasvlelad `ganviTarebis~ konkretul dones `daelodoT~. albaT, saWiro<br />

iqneba gvaxsovdes, rom qvemoT aRwerili xuTi midgoma TandaTanobiT rTuldeba da Tu dainteresebuli<br />

xarT, rom moswavleebs saklaso cxovrebaSi monawileobis grZnoba da gavlena<br />

ganuviTardeT, monawileobis naklebad rTuli formebiT daiwyoT da TandaTan gadaxvideT<br />

ufro rTulze.<br />

342<br />

SewyviteT Cemi swavleba<br />

`SewyviteT Cemi swavleba~ mianiSnebs imaze, rom vaswavloT moswavleebs signalebis gamoyeneba,<br />

raTa Seatyobinon maswavlebels, rodis veRar aRwevs swavleba mizans. lilian ketzi<br />

(Lilian Katz 1992) saubrobs sakuTari vaJisTvis, axalbeda maswavleblisTvis warmatebuli swavlebis<br />

zogierTi ZiriTadi principis swavlebaze:<br />

erTi ram, rac maswavlebelma mudam unda gaakeTos. . . nebismieri asakis moswavles<br />

aswavlos Semdegi frazebis Tqma: `damacadeT, ver gavige~, `SeiZleba kidev<br />

erTxel amixsnaT?~ `amas gulisxmobdiT?~ `SegiZliaT kidev erTxel maCvenoT?~<br />

`sworad gavige?~ rac moswavles saSualebas miscems gamoxatos, rodis sWirdeba


saklaso garemo<br />

daxmareba. mas SeuZlia dawyebiTi klasebis moswavleebs ubralod uTxras: `maniSne<br />

xeliT, roca ver gaigeb~ (ASCD Conference 1992).<br />

Tu maswavleblebiseriozuladekidebianam am miTiTebebs, miTiTebebs, , miniSnebaTa miniSnebaTa miniSnebaTa iseTiseT iseT iseT sistemassistemas sistemas sistemas sistemas uvi-uviuviuvi- uvi- uviuvi-<br />

Tareben moswavleebs, rom es ukanasknelni sakuTari iniciativiT aRiareben, rom ver gaiges<br />

da Tavidan axsna sWirdebaT. xeliT miniSnebebi, magaliTad, qvemoT mimarTuli cera TiTi,<br />

SesaZloa erT-erTi aseTi signali iyos. SeiZleba SuqniSnis msgavsad moswavleebma wiTeli,<br />

yviTeli an mwvane baraTebi dailagon magidis kuTxeSi, rac maswavlebels saSualebas aZlevs,<br />

mxedvelobiT swrafaddaadginos, daadginos, , gaiges gaiges Tu Tu Tu Tu ara ara ara ara moswavleebmarocamoswavleebmaroca moswavleebmaroca moswavleebmaroca moswavleebmaroca moswavlis moswavlis moswavlis moswavlis moswavlis niSanze niSanze niSanze niSanze niSanze swavswav-<br />

swav-<br />

swavswavlebis<br />

Sewyveta saklaso kulturis nawili xdeba, sxva simboloebi an frazebi am kulturis<br />

asaxvas emsaxureba. erT-erTma maswavlebelma Tavis klass uambo, rogor gaCerda mogzaurobis<br />

dros misi ojaxi – qmari da eqvsi Svili – sadilisaTvis `makdonalds~-Si. `sad aris bobi?~<br />

ikiTxa dedam oTxi milis gavlis Semdeg. aRmoCnda, rom sasadilodan gamosulebs siswrafeSi<br />

bili `makdonalds~-Si `darCaT~.<br />

`makdonalds~-Si xom ar damrCiT?~ _ amis Semdeg <strong>maswavlebeli</strong> am frazas, rogorc Sifrs<br />

xSirad iyenebs imis gasarkvevad, gaiges Tu ara moswavleebma. `misis svift, Cemi azriT,<br />

`makdonalds~-Si dagrCiT!~ iumornarevi Sifri maswavleblisTvis swavlebis Sewyvetinebas emsaxureba<br />

da maswavleblis damadasturebeli reaqcia aCvenebs, rom es praqtika mniSvnelovania,<br />

radgan vergagebis gamo SeniRbuli gakicxvis nacvlad moswavlisTvis Seqeba moaqvs.<br />

saklaso TamaSis wesebze SeTanxmeba<br />

saklaso TamaSis wesebze SeTanxmeba niSnavs moswavleebis CarTvas saklaso saqmianobis<br />

rutinisa da proceduris SeqmnaSi. es wesebi gansxvavdeba qcevis im wesebisagan, romelsac<br />

<strong>maswavlebeli</strong> da moswavleebi saswavlo wlis dasawyisSi SeimuSaveben xolme. es usityvo, aralegaluri<br />

da araformulirebuli wesebia. isini maswavleblisa da moswavlis da moswavleebs<br />

Soris interaqcias exeba iseTi sakiTxebze, rogoricaa kiTxva-pasuxi, saklaso dialogi da<br />

procedurebi. kiTxva-pasuxis gakveTili SeiZleba erTgvar TamaSad iqces, Tu moswavleebi<br />

swori pasuxis gacemiT gamarjvebas, xolo pasuxis arcodnis SemTxvevaSi `gauCinarebas~ (`damalvas~)<br />

ecdebian.<br />

erTxel Cvens kursebze dik adamsma (Dick Adams), niutonis (masaCusetsi) CrdiloeTis sa-<br />

Sualos skolis xelmZRvanelma moswavleebs hkiTxa: `miTamaSia Tu ara TqvenTan odesme `gamgamoicani, ras vfiqrob~? es cneba maSin Segvxvda, rodesac me-8 TavSi kiTxvis dasmis teqnikas<br />

SevexeT. albaT, gaxsovT, rom is maswavleblebi, romlebic am TamaSs sTavazoben maswavlebels,<br />

bundovan kiTxvebs usvamen maT da miuxedavad imisa, rom gonebaSi erT konkretul pasuxs elodebian,<br />

kiTxvis maTeulad dasma uamrav SesaZlo pasuxs iZleva. `ase arasdros movqceulvar,<br />

ara?~ kiTxulobs diki. moswavleebi Tavis dinjad dakvriT dadebiTad pasuxoben. `marTla?<br />

SegiZliaT magaliTebi gaixsenoT?~<br />

isini ixseneben. Semdgomma msjelobam gviCvena, rogor unda warimarTos klasis diskusia<br />

ise, rom maqsimalurad gavzardoT moswavleTa nayofieri monawileoba. magaliTad, maswavlebelma<br />

moswavleebTan erTad gadawyvita, rom im moswavles, romelic dasmul SekiTxvas ver<br />

upasuxebda, am SekiTxvis gadamisamarTeba SeeZlo sxva moswavlisaTvis. Tu miyolebiT sami<br />

moswavle ver gascemda pasuxs maswavleblis kiTxvas, diki daaskvnida, rom man arasworad dasva<br />

kiTxva; am SemTxvevaSi mas gansxvavebulad unda daesva kiTxva an moswavleebisTvis ekiTxa<br />

azri.<br />

moswavleebs imdenad moewonaT es aqtivoba, rom gvTxoves videoTi gadagveRo. mivxvdiT,<br />

rom moswavleebi mxolod axali saqmianobiTa da saklaso diskusiis meti sicxadiT ki ar iyvnen<br />

343


Tavi 13<br />

gaxarebulni, aramed im gavleniT, rac maT TviT klasis marTvaSi hqondaT. maswavlebelTan<br />

TanamSromlobiT maT saklaso TamaSis wesebi Secvales da tradiciuli pasiuri msmenelebidan<br />

aqtiur da avtoritetul moTamaSeebad gadaiqcnen.<br />

am istoriis mizania Semdegi kiTxvis dasma: saklaso TamaSis wesebze gavlenis, interaqciisa<br />

da muSaobis formebisa da dinamikis CamoyalibebaSi monawileobis ra SesaZleblobebi aqvT<br />

moswavleebs? rogor unda CamovuyaliboT maT Tanaziarobis (inglisuri sityvis ownership-is<br />

qarTul sinonimad `Tanaziaroba~, `monawileoba~ varCieT, Tumca, zogjer `mesakuTreobasac~<br />

viyenebT. red. Sen.) grZnoba am wesebis mimarT?<br />

344<br />

vaswavloT moswavleebs swavlis principebisa da sxva strategiebis<br />

gamoyeneba<br />

saklaso cxovrebaze gavlenis grZnobis Camoyalibebis mesame gza is aris, rom gavuziaroT<br />

moswavleebs swavlebisa da swavlis is strategiebi, romlebsac Tavad viyenebT. swavlebisa da<br />

swavlis strategiaTa saidumlo codnis gaziarebiT moswavleebs arCevans, Zalauflebasa da<br />

sakuTari swavlis kontrolis saSualebas vaZlevT.<br />

me-9 TavSi moxseniebuli swavlis mravali principi pirdapiro gziT unda vaswavloT moswavleebs,<br />

raTa SeZlon maTi gamoyeneba da efeqtian moswavleebad iqcnen. igives Tqma SeiZleba<br />

me-8 TavSi naxsenebi mTeli rigi teqnikebis mimarTac. kargi iqneba, Tu gadavxedavT am principebs<br />

da davadgenT, romeli maTgani ufro waadgebaT moswavleebs swavlis instrumentebad.<br />

rac ufro metad davinteresdebiT moswavleebisTvis Zalauflebisa da arCevanis SeTavazebiT,<br />

miT ufro araorazrovnad gadavcemT maT gankargulebaSi swavlis instrumentebs da davarwmunebT<br />

maT damoukidebel gamoyenebaSi.<br />

gTavazobT moswavleTaTvis SeTavazebul zogierT Cveneul princips:<br />

¤ Tanamimdevroba: moswavleebs SeuZliaT am principis gamoyeneba axali sityvebis (an<br />

Tanamimdevruli bunebis nebismieri masalis) swavlisas ise, rom maTTvis yvelaze Zneli<br />

sakiTxebi iyos optimalur pirvel an bolo adgilze.<br />

¤ varjiSi: moswavleebs am principis codnis gamoyeneba sakuTari individualuri varji-<br />

Sis grafikis optimizaciisTvis SeuZliaT.<br />

¤ miznis dasaxva: moswavleebs am principis gamoyenebiT SeuZliaT realisturi akademiuri<br />

da qceviTi winsvlis miznebi dasaxon da maTi miRwevisTvis efeqtiani gegmebi<br />

Seadginon.<br />

¤ axsnis instrumentebi: vizualuri xatebi da gansakuTrebiT grafikuli organizatorebi<br />

SeiZleba moswavlis mudmiv instrumentad iqces. xatis gamoyeneba SeiZleba Sesvenebis<br />

drosac da mniSvnelobis vizualurad gaazrebis drosac. grafikuli organizatorebi<br />

SeiZleba Cvevad iqces, rogorc SeniSvnaTa Caweris teqnologia, romlis saSualebiTac<br />

kiTxvis, weris an naxvis dros moswavleebi iTviseben informacias. maswavlebels Seu-<br />

Zlia integrirebulad SesTavazos moswavleebs am instrumentebis gamoyeneba davalebebis<br />

Sesrulebisas da SesTavazos maTi gamoyenebis dros da gza (ix. me-8 Tavi).<br />

moswavleTaTvis am strategiebis gacnobis dros, im maswavleblebs, romlebmac atribuciis<br />

Teoria ician da TavdadebiT emsaxurebian samgvari molodinis Setyobinebis gagzavnas<br />

(`es mniSvnelovania~, `amis gakeTebas SeZleb~, `danebebis nebas ar mogcem~), gansakuTrebuli<br />

aRmoCena eliT. maT gauCndebaT xSiri SesaZlebloba daakavSiron am strategiaTa gamoyeneba<br />

moswavlis warmatebasTan da ar miscen saSualeba moswavles, warmateba inteleqts miaweros.<br />

`joz, romelime grafikuli organizatori gamoiyene am Tavis swavlis dros? ara? kargi, naxe!


saklaso garemo<br />

Sen calsaxad vizualuri Semswavleli xar. Senc da mec es kargad viciT. modi, vnaxoT, rogor<br />

SegviZlia am strategiis gamoyeneba aseTi masalis swavlisas. vici, rom amis gakeTebas SeZleb!~<br />

swavlis stili da arCevani<br />

`moswavleTa mier swavlis stilis Sesaxeb codnis gamoyeneba~ niSnavs, rom <strong>maswavlebeli</strong><br />

ara mxolod iyenebs swavlis stilis Sesaxeb sakuTar codnas moswavleTa swavlis stilisadmi<br />

adaptaciis mizniT, aramed moswavleebsac aswavlis swavlis maTeul stils da mis gavlenas<br />

imaze, romeli davaleba iqneba maTTvis rTuli da romeli advili. amas garda, isini stimuls<br />

aZleven moswavleebs gamoiyenon swavlis sakuTari stilis Sesaxeb codna swavlis warmarTvisa<br />

da davalebaTa modifikaciisaTvis, rac maT sakuTari Zlieri mxareebis gamoyenebis saSualebas<br />

miscems. es moswavleTaTvis Zalauflebis micemis ufro rTuli safexuria, radgan maT<br />

davalebebis, testisa da proeqtis formebis arCevanis saSualebas aZlevs. weriTi samuSaosagan<br />

gansxvavebuli nebismieri samuSao (nonreport report) amgvari arCevanis praqtikaa.<br />

am wignis mravali mkiTxveli daswrebia swavlis stilis Sesaxeb seminarebs da zogierTma<br />

maTganma, SesaZloa, Zalian kargad icis swavlis erTi ar ramdenime stilis struqturis gamoyeneba.<br />

es struqturebi gvexmareba gavigoT msgavseba da gansxvaveba adamianTa mier swavlis<br />

dawyebis, msvlelobisa da naswavlis gamoxatvis gzebs Soris. aseve gvexmareba saswavlo<br />

garemos TaviseburebaTa da individebisTvis sxvadasxva aqtivobaTa misadagebis gagebaSi. magaliTad,<br />

zogi ukeT swavlobs saubriTa da sxvebTan interaqciiT, zogi sxvebTan interaqciis<br />

dawyebamde kiTxviT, mosmeniT, danaxviT. swavlis upiratesi stilis Sesaxeb codnis es nakrebi<br />

kargi saSualebaa imisTvis, rom moswavleebs saklaso cxovrebis mimarT Tanaziarobis grZnoba<br />

ganuviTaroT.<br />

moswavleebisTvis swavlis sakuTari stilis gacnobierebaSi daxmarebiT maT Zalauflebis<br />

mniSvnelovan formas vacnobT. pirvel yovlisa, moswavleebs SeuZliaT ganWvriton (maswavleblis<br />

daxmarebiT) konkretuli davalebis sirTule, romelic ar Seesabameba maTTvis swavlis<br />

upirates stils. swavlis stilis kargad gacnobis SemTxvevaSi, masTan asocirebuli faseulobaTa<br />

sistema saSualebas aZlevs moswavleebs, sirTule dainaxon konkretuli davalebis<br />

Sesrulebisas da miaweron is gansxvavebulobas da ara naklovanebas. meore, swavlis stilis<br />

ganWvreta da misi Sesabamisoba an Seusabamoba davalebasTan moswavleebs damatebiTi Zalisxmevis<br />

mobilizebisa, da saWiroebis SemTxvevaSi, daxmarebis povnis saSualebas aZlevs. rodesac<br />

moswavleebs maTive swavlis stilis Sesaxeb codnis gamoyenebisken vubiZgebT, garkveul<br />

Zalauflebas vaZlevT.<br />

swavlis stilis Sesaxeb codnis miwodeba yvelaze martivia upiratesi modalobis gansaz-<br />

RvriT: vizualuri, smeniTi, kinestetikuri an maTi kombinaciiT. moswavleTaTvis swavlis<br />

upiratesi stilis gansazRvrisTvis SeiZleba gamoviyenoT upiratesi modalobis dasadgeni<br />

martivi testebi (ix. Barbe and Milone 1980). Semdeg ki unda veZeboT (da xmamaRla gavuziaroT<br />

moswavleebs) gansxvavebuli modalobis Sesatyvisi swavlebis varirebis gzebi. 4<br />

tvinis marjvena Tu marcxena naxevarsfero anu globaluri analizi swavlis gansxvavebuli<br />

stilis Sesaxeb SexedulebaTa kidev erTi sistemaa, romelsac moswavleebi iyeneben. rita<br />

dani (Rita Dunn 1990) moswavleebs kidev erT sasargeblo Sexedulebas sTavazobs nayofieri<br />

swavlisTvis. entoni gregorkis (Anthony Gregorc 1985) SexedulebaTa sistema swavlis stilis<br />

Sesaxeb Zalze rTuli, magram imavdroulad Zalze sasargebloa. bernis makartis (Bernice Mc-<br />

Carthy 1987) 4MAT sistema mexuTea, xolo gardneris (Gardner 1983) mravalmxrivi inteleqtis<br />

4 swavlebaSi mravali modalobis CarTvisaTvis mosazrebaTa sasargeblo wyaroa David Lazear, Multiple Intelligence Approaches to<br />

Assessment and Seven Pathways to Learning, published by Zephyr Press.<br />

345


Tavi 13<br />

Sesaxeb Sexeduleba _ meeqvse. dabolos, maiers brigsisa (Myers Briggs) – meSvide.<br />

es Sexedulebebi Zalze mniSvnelovania da, Cveni azriT, isini maswavleblis profesiuli<br />

codnis arsebiTi nawilia. saklaso garemosa da, kerZod, gavlenis TvalsazrisiT, mniSvnelovania<br />

erT-erTi maTganis arCeva da misi SeTavazeba moswavleebisTvis. es imas ki ar niSnavs, rom<br />

Sexedulebis gacnobis safuZvelze maT sakuTar Tavs esa Tu is iarliyi `gamouweron~, aramed<br />

SeZlon sakuTari Zalisxmevis regulireba, saWiroebis SemTxvevaSi daxmarebis Txovna da<br />

zogjer davalebis Secvlis Taobaze iniciativis gamoCena swavlis stilis Sesaxeb sakuTari<br />

codnis gamoyenebiT.<br />

moswavleTaTvis davalebis modifikaciis Sesaxeb sakuTari azris gamoTqmis nebarTvisa da<br />

motivaciis uzrunvelyofas arCevanis sakiTxTan mivyavarT.<br />

ra saxis arCevani unda gaakeTon moswavleebma sakuTar akademiur samuSaosTan dakavSirebiT<br />

da rogor? karolin mamCuri (Carolyn Mamchur 1990) wers: `moswavleTaTvis arCevanis micema<br />

rTul sakiTxad SeiZleba mogveCvenos. magram sinamdvileSi Zalze martivia. wesi aseTia:<br />

yovelTvis, roca SegiZliaT, mieciT moswavles arCevanis saSualeba~.<br />

zepiri davalebebi moswavleTa mier davalebaTa formebze gavlenis kargi magaliTia. maTSi<br />

gansakuTrebulad gamorCeuli araferia. es gare davalebebia ramdenime ZiriTadi gansxvavebiT.<br />

zepiri samuSaoa yvelaferi, rac tradiciuli werilobiTi informaciis kategoriaSi ar<br />

xvdeba. misi amocanaa moswavleebi miaCvios im azrs, rom maswavleblisTvis misaRebi da dasafasebeli<br />

iqneba maTi mosazrebebi. maTi pirveli kiTxva aseTia: `Tqven ra gsurT?~ radgan ician,<br />

rom maswavleblisTvis siamovnebis miniWeba sasurveli Sefasebis miRebis umoklesi gzaa.<br />

gTavazobT zepiri samuSaos magaliTebs:<br />

346<br />

1. moswavleebs SeuqmeniT STabeWdileba, rom standartuli werilobiTi moxsenebiT ver<br />

miiReben kreditebs, radgan is ar akmayofilebs davalebis moTxovnebs.<br />

2. davalebis SesrulebisTvis sakmao raodenobis qulebi daaweseT, rom misma Seusruleblobam<br />

uaryofiTad imoqmedebs Sefasebaze.<br />

3. SeqmeniT Sefasebis iseTi skala, romliTac Tanabrad SeafasebT Sinaarss da SemoqmedebiTobas<br />

(ufro martivad Tu vityviT, moswavlis Zalisxmevas codnis personalizaciisTvis).<br />

4. SearCieT Zalze zogadi Tema da mieciT moswavleebs arCevanis farTo SesaZlebloba.<br />

magaliTad, gazomvis swavlebisas mieciT saSualeba, SearCion gazomvasTan dakav-<br />

Sirebuli nebismieri ram. miuTiTeT, rom profesiaTa mxolod mcire nawils (hobi,<br />

sporti da sxv.) ara aqvs araferi saerTo gazomvis ama Tu im saxesTan. dausaxeleT magaliTebi.<br />

waaxaliseT, daasaxelon iseTi ram, rasac savaraudod araferi saerTo ara<br />

aqvs gazomvasTan (mzad iyaviT daasaxeloT gazomvasTan dakavSirebuli saqmianobebi).<br />

5. dausaxeleT moswavleebs zepiri saxis samuSaos formatis ramdenime magaliTi (es magaliTebi<br />

uamravia da mxolod warmosaxva Tu udebs zRvars). magaliTad, maT SeuZliaT<br />

moigonon TamaSi, daweron simRera, dadgan warmodgena, moamzadon prezentacia<br />

slaidebiT an dabeWdon, Seqmnan teqsturi faili an modeli. gaafrTxileT, rom met<br />

kredits miiReben im SemTxvevaSi, Tu Tqveni SeTavazebuli ideisagan gansxvavebul rames<br />

warmoadgenen.<br />

6. albaT, yvelaze mniSvnelovania, rom ar SeasrulebinoT aseTi saxis davaleba, Tu mzad<br />

ara xarT moswavleTa ideebis WeSmaritad dafasebisTvis. Tu ver SeZlebT kargisa da<br />

cudis Sesaxeb Tqveneul mosazrebebze uaris Tqmas da namuSevris maTi TvaliT danaxvas,<br />

samudamod dakargavT maT ndobas. ar unda dauweroT qula ugulisyurod da cudad<br />

Sesrulebuli samuSaosTvis. erTxel moswavlem momitana fexsacmelebis yuTi,<br />

romelsac erT boloSi naxvreti hqonda. naSroms `Savi xvrelis muSa modeli~ erqva!


saklaso garemo<br />

aRmovaCine, rom Tu ideas 10 quliT Sevafasebdi, Sesrulebas – 10-iT, Sinaarss –<br />

10-iT, xolo Zalisxmevas – 5 quliT, maTi jami – 35 qula – realuri maCvenebeli<br />

gamodioda. Zalisxmevis qulas maSin viyenebdi, rodesac moswavles proeqtze<br />

samuSaod sami kvira hqonda da man mxolod 15 wuTi, an ramdenime saaTi gaimeta.<br />

Sedegis mixedviT advilia daxarjuli drois gansazRvra.<br />

pirvel jerze am Sefasebis gamoyenebisas, moswavleTagan, savaraudod, wignidan<br />

gadmoRebuli kolaJebis, koleqciebisa da gancxadebaTa kolaJs miiRebT. magram,<br />

rodesac moswavleebi dainaxaven, rom yvelaze gabedul, SemoqmedebiT da `saxaliso~<br />

proeqtebs aqebT, SemdgomisTvis met dros gaimeteben proeqtze samuSaod.<br />

am proeqtebze muSaobis pirveli wlis bolos maT iseT Temas vaZlev, romelzec<br />

klasSi ar gvimuSavia, magaliTad, mzis energia. isini Temas ikvleven, warmoadgenen<br />

Sedegebs – metaforul mzis Rumels da miniaturul mzis saTburs e.w.<br />

trombis kedlebiT, romelic mzis akumulirebas axdens da plastmasis boTlebisgan<br />

aris damzadebuli. isini mzis energiis TiTqmis yvela mniSvnelovan aspeqts<br />

moicaven maswavleblis daxmarebis gareSe. amgvar davalebaTa yvelaze arsebiTi<br />

aspeqti is aris, rom xSirad, is moswavleebi, romlebic, rogorc wesi, C an D Sefasebas<br />

iReben Cveulebriv davalebebSi, am SemTxvevaSi damoukideblad muSaoben<br />

da ukeTes Sedegs aRweven.<br />

Zepiri davalebebi moswavleebs dagegmvis, kvlevis da Sesrulebis saSualebas<br />

aZlevs. is stimuls aZlevs maT SemoqmedebiT potencials da Sinaarsze muSaobas<br />

aiZulebs. bevri moswavle daxmarebisTvis `eqsperts~ eZebs da mraval sainteresos<br />

swavlobs xaliCebis, fotografiis, bgerebisa da xelovnebis Sesaxeb.<br />

maswavleblisTvis Zalze saintereso da sasiamovnoa iseTi proeqtebis xilva,<br />

romlebic odnavadac ki ar hgavs mosalodnels. (Anonymous, Mindsight, New<br />

Lenox, III., 1989).<br />

specifikuri kriteriumebis gansazRvra moswavleebisTvis naTels gaxdis, xarisxis ra<br />

atributebi unda iyos gaTvaliswinebuli zepir davalebaSi. magaliTad, mzis energiis Sesaxeb<br />

kriteriumi SeiZleba iyos: (1) xsnis mzis energiis gardaqmnis sam gansxvavebul gzas, (2)<br />

msjelobs mzis energiis sxvadasxva formebis danaxarjebsa da sargebelze da (3) iyenebs monacemebs<br />

mzis, wiaRiseuli sawvavisa da birTvuli energiebis efeqtianobis Sesadareblad. am<br />

kriteriumebis gamoyenebiT moswavleebs SeuZliaT aTobiT sxvadasxvagvari prezentaciis Seqmna,<br />

romlebic maT mier naswavls asaxavs.<br />

rendolfi da evertsoni (Randolf & Evertson 1995) moswavleTa arCevanis martiv magaliTebs<br />

gvTavazoben, romlebic naTlad gviCvenebs maT winaSe arsebul mravalferovan SesaZleblobebs:<br />

misis kuperi xSirad moswavleebs iseTi davalebebis arCevis uflebas aZlevs, romlebsac<br />

Tavad unda urCevdes. moswavleTa kontrolis sferoebi moicavs: gadawyvetilebas<br />

monawileobis formis Sesaxeb, klasis yuradRebis miqcevas da diskusiis<br />

gaZRolas. . . moswavle liderebi, rogorc wesi, klasis winaSe dganan, magram<br />

misis kuperi maT TavianTi magidebidan wakiTxvis nebasac aZlevs. is aseTive arCevanis<br />

saSualebas aZlevs klasisTvis pirveladi namuSevrebis gacnobisas. is faqti,<br />

rom <strong>maswavlebeli</strong> ar gansazRvravs Sesatyvisi monawileobis am aspeqts, moswavleebs<br />

aZlevs arCevanis saSualebas, Tavad gansazRvron kontrolis es apeqti.<br />

moswavleTa mier arCevanis gakeTebis, aqtivobis mimdinareobisa da diskusiis kontrolis<br />

es unari nawilobriv gansazRvravs kooperaciuli swavlis warmatebas. kooperaciuli swavlis<br />

yvela modelSi moswavleebi jgufebad muSaoben, sadac akontroleben dialogs, vin saubrobs,<br />

rodis da ramden xans.<br />

347


Tavi 13<br />

348<br />

moswavleebi da maTi sazogadoebebi, rogorc codnis wyaro<br />

konstruqtivistuli swavleba<br />

konstruqtivistuli pedagogika moswavleTa gavlenas klasis inteleqtualur cxovrebaze<br />

avrcelebs da SesaZloa moswavleTa Tanaziarobis grZnobis yvelaze maRali done iyos.<br />

imavdroulad is yvelaze rTulia da maswavlebelTa Sexedulebebis sistemis cvlilebas<br />

moiTxovs; Cvenma umravlesobam iseT skolebSi miiRo ganaTleba, sadac codna gadmogvces<br />

moxmarebisa da aTvisebisTvis. bruksi da bruksi (Brooks & Brooks 1993) konstruqtivistuli<br />

pedagogikis xuT urTierTmomcvel princips gvTavazoben:<br />

1. moswavleTaTvis mniSvnelovani problemis wamoWra;<br />

2. swavlis ageba `didi ideis~ an sawyisi koncefciebis irgvliv;<br />

3. moswavleTa Tvalsazrisis garkveva da dafaseba.<br />

4. kurikulumis `morgeba~ moswavleTa hipoTezebze;<br />

5. moswavleTa swavlis Sefaseba swavlebis konteqstSi (gv. 33).<br />

ozibeli (Ausubel 1963) aRniSnavs, rom kargi swavlebisas yovelTvis rCeba adgili `aqtiuri<br />

swavlisTvis~, magram aseve rCeba didi adgili kargad dagegmili swavlebisTvis, romelic moswavleebs<br />

saSualebas aZlevs sakuTari ZalebiT gansazRvron mniSvnelobebi.<br />

rendolfi da evertsoni (Randolf & Evertson 1995) interaqtiuri diskusiis analizisas,<br />

amgvar pedagogikas aRweren: `codnis ageba, romelic saubris saSualebiT xdeba, damokidebulia<br />

Zalauflebis gadanawilebaze maswavleblisgan moswavleze. is faqti, rom codna moswavleTagan<br />

momdinared ivaraudeba, moswavleebs codnis mflobelebad warmogvidgens, codna<br />

ki, rogorc wesi, maswavleblis sakuTrebaa xolme~.<br />

konstruqtivistuli swavleba moswavleebs codnis mwarmoeblebisa da codnis redaqtorebis<br />

rols akisrebs nebismier disciplinaSi (Brooks & Brooks 1993). rendolfisa da evertsonis<br />

kvlevaSi aRwerilia gakveTilebis seria literaturaSi. isini gviCveneben, rogor<br />

SeuZlia maswavleblis mier dialogis gaazrebul regulirebasa da moswavleebTan interaqcias<br />

moswavleebi codnis WeSmarit mflobelebad aqcios. magaliTad, misis kuperma sTxova<br />

moswavleebs arakebis magaliTebis motana misi gmirebis analizis mizniT. man klass arakebis<br />

moralis ganzogadeba sTxova:<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: risi Tqma SegviZlia arakis moralis Taviseburebebze? [moswavleebi<br />

sTavazoben mosazrebebs.]<br />

iqneb imis axsna gvWirdeba, ra aris arakis gakveTili anu morali. es<br />

aris miTiTeba imisa, rogor gavxdeT ukeTesebi.<br />

laura: araki cdilobs dagvicvas Secdomebisgan. [<strong>maswavlebeli</strong> dafaze<br />

wers: `araki gvexmareba gavxdeT ukeTesebi da gvicavs Secdomebisagan~.]<br />

timi: ar geTanxmebiT. zogjer arakSi yvelaferi arc ise kargadaa.<br />

hilari: SeuZlia dagvexmaros. [<strong>maswavlebeli</strong> `gvexmareba~-s nacvlad wers<br />

`SeuZlia dagvexmaros~: `araks SeuZlia dagvexmaros, gavxdeT uke-<br />

Tesebi da dagvicvas Secdomebisgan~.]<br />

onika: magram Secdomebs xom yvela uSvebs.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: marTali xar (dafaze daweril winadadebas amatebs: `an viswavloT<br />

gmirebis mier daSvebul Secdomebze~.), arakis mizania dagvexmaros,<br />

Tavidan aviciloT bevri Secdoma.


am epizodis analizisas rendolfi da evertsoni (Randolf & Evertson 1995) weren:*<br />

saklaso garemo<br />

diskusia misis kuperis SekiTxviT iwyeba. moswavleTa pasuxebi misTvis ar aris<br />

is informacia, romlis miRebac surs, amrigad, misis kuperi sakuTar pasuxs<br />

sTavazobs: morali gvaswavlis, rogor gavxdeT ukeTesebi. pasuxis Camoyalibebisas<br />

misis kuperi sakuTar SekiTxvasac azustebs: mas moralis mizani ainteresebs.<br />

am axali informaciis saSualebiT, lauras SeuZlia iseTi pasuxi SesTavazos maswavlebels,<br />

romelic azustebs dafaze daweril pasuxs. misis kupers klasSi avtoritetis<br />

pozicia aqvs – acnobs Temas, moswavleebi sTavazoben SesaZlo pasuxebs,<br />

is afasebs, uaryofs manam, sanam iseT pasuxs ar moismens, romelic mis<br />

molodinebs Seesabameba.<br />

interaqciis buneba icvleba imiT, rom timi misis kuperisa da lauras erTobliv<br />

pasuxs eWvqveS ayenebs. sinamdvileSi, timi Tavad kisrulobs pasuxis Semfaseblis<br />

rols da misis kupers lauras TanamSromlis rols akisrebs. amrigad, misis kuperis<br />

pasuxis Sefasebac iseve SeiZleba, rogorc sxva monawilis pasuxisa.<br />

onika da suzani uerTdebian sakiTxis ganxilvas, kiTxvis qveS ayeneben moralis<br />

saWiroebas da TviT mis gansazRvrebas. ratom unda ecados morali CvenTvis<br />

Secdomebis Tavidan acilebas, Tu maT mainc davuSvebT? kiTxuloben isini. maTi<br />

monawileoba diskusiaSi axali Temis safuZveli xdeba, razec misis kuperi Sesabamisad<br />

reagirebs, afasebs, mianiSnebs misaRebi mosazrebebis Sesaxeb da Sesabamisad<br />

asworebs dafaze pirvelad Canawers. amrigad gansazRvreba misis kuperis,<br />

lauras, timis, hilaris, onikasa da suzanis erToblivi ZalisxmeviT iwereba dafaze.<br />

aseTive scenariT SeiZleba moswavleTa mier codnis ageba maTematikasa Tu nebismier sxva<br />

saganSi. amgvari swavleba zogierTi maswavleblisgan moiTxovs rolis Secvlas da isini codnis<br />

`administratorebidan~ moswavleTa mier mniSvnelobis gansazRvris procesSi damxmareebad<br />

iqcevian.<br />

xSirad konstruqtivistul swavlebaSi maswavleblis roli ganisazRvreba imiT, rom moswavleebi<br />

Caabas winaswarmetyvelebaSi, Semdeg saganze dakvirvebaSi da hipoTezis wamoyenebaSi,<br />

romelsac Semdeg moswavleebi gamoscdian dakvirvebis safuZvelze. magaliTad, moswavleTa<br />

umetesoba winaswarmetyvelebs, rom mZime sagnebi ufro swrafad ecema, vidre msubuqi,<br />

rac ar aris swori. hipoTezis wamoweva da Semdgomi eqsperimentebisa Sesaxeb dialogi da<br />

axsna-ganmartebebi, romelsac konstruqtivisti maswavleblebi mimarTaven, iseTive TaviseburebebiT<br />

xasiaTdeba, rogoric rendolfisa da evertsonis magaliTSi gvaqvs mocemuli.<br />

is cvlilebebi, romlebic maswavleblis repertuarSi konstruqtivistuli swavlebis<br />

CarTvas moaqvs, Znelad SesamCnevi, magram arsebiTia. erTi SexedviT saklaso oTaxi, davalebebi<br />

da Temebi TiTqos didad ar icvleba. cvlileba TvalSi sacemia moswavleTa dialogSi<br />

da maswavleblisa da moswavleTa rolebis cvlilebaSi. miuxedavad imisa, rom zedapiruli<br />

cvlilebebi umniSvneloa, rolis cvlileba mniSvnelovania da erTmniSvnelovnad adasturebs<br />

moswavleTa motivaciisa da Zalisxmevis zrdas da gagebis gaumjobesebas (Newmann & Wehlage<br />

1995).<br />

* ibeWdeba nebarTviT. Randolf, Catherine H., and Carolyn M. Evertson. `Managing for Learning: Rules, Roles, and Meaning in a Writing<br />

Class`. Journal of Classroom Interaction 30 (Summer 1995): 17-25.)<br />

349


Tavi 13<br />

350<br />

kulturis TvalsazrisiT relevanturi swavleba<br />

2020 wlisTvis, rodesac SeerTebul StatebSi moswavleTa TiTqmis naxevari feradkaniani<br />

iqneba, 5 gansakuTrebiT mniSvnelovania gvqondes iseTi skolebi, sadac yvela moswavlis kulturas<br />

aRiareben da daafaseben. am moswavleTa kulturis gauTvaliswinebloba skolis artifaqtebSi,<br />

tradiciebSi, xelovnebaSi da kurikulumSi, maT ara marto motivacias uspobs, aramed<br />

mravali maTganis gaucxoebasac iwvevs (Cummins 1986). ledson-bilingss (Ladson-Billings<br />

1995) es argumenti kurikulumis ufro myisier zonaSi gadmoaqvs da gviCvenebs, rom sazogadoebis<br />

gamoyeneba kurikulumis agebisas swavlas ufro mravalmniSvnelovnad, aqtiurad da<br />

kulturis TvalsazrisiT, relevanturad aqcevs:<br />

saswavlo wlis dasawyisSi erT-erTma maswavlebelma moswavleebs im sferos dasaxeleba<br />

sTxova, romelSic Tavs kompetenturad Tvlidnen. Semdeg Tavi mouyara `klasis eqspertebis~<br />

sias da dauriga moswavleebs. mogvianebiT, moswavleebs sTxova, kalendarze moeniSnaT dRe,<br />

rodesac TavianTi kompetenciis sferodan prezentaciis warmodgenas moisurvebdnen. prezentaciis<br />

dros moswavleebi moelodnen, rom Tanaklaselebi yuradRebiT mousmendnen da seriozulad<br />

miiRebdnen im codnas, romlis gaziarebasac sTavazobdnen – CainiSnavdnen da/an relevantur<br />

SekiTxvebs dasvamdnen. moswavleebis mier SeTavazebuli Temebi mravalferovnebiT<br />

gamoirCeoda: repi, kalaTburTi, saeklesio galoba, saWmlis momzadeba, Tmis varcxniloba<br />

da ZiZoba. zogierTma maTganma ufro skolasTan dakavSirebuli kompetenciebi daasaxela –<br />

kiTxva, wera da maTematika. miuxedavad amisa, yvela moswavles unda gaeziarebina Tavis kompetencia<br />

(Ladson-Billings 1995).<br />

zogierT mkiTxvels, albaT, ainteresebs, rogor SeiZleba amgvari Tavisufali davalebebi<br />

Seesabamebodes kurikulums, romelic moswavleebisgan specifikur unar-CvevebSi gawafvas<br />

moiTxovs. wignis me-16 TavSi aRwerili gamocdilebis gamoyenebiT maswavlebels SeuZlia kvlevis,<br />

organizebis, kiTxvis, werisa da metyvelebis (an kurikulumSi mocemuli nebismieri<br />

sxva) unar-Cveva moswavle eqspertebis mier kargi prezentaciis warmodgenis kriteriumebSi<br />

Caaqsovos. ledson-bilingsis azriT, moswavleebs aqvT garkveuli codna, romelsac isini<br />

warmoadgenen da romelsac aRiareben garkveuli faseulobis mqoned. `saklaso eqspertebis~<br />

davalebebi iseTi gamocdilebaa, romelic zrdis moswavlis monawileobisa da gavlenis<br />

grZnobas, radgan moswavlis codna da is kultura, romelic am codnas udevs safuZvlad,<br />

kerZod ki, moswavliseuli kultura – naTlad dasturdeba skolis saswavlo aqtivobebiT.<br />

`kulturis TvalsazrisiT relevanturi swavleba~ ledson-bilingsis im statiis saTauria,<br />

saidanac es nawyvetebi gvaqvs motanili. kulturis TvalsazrisiT relevanturi swavleba ar<br />

niSnavs sxva kulturebis swavlebas, Tumca amasac garkveuli mniSvneloba SeiZleba hqondes.<br />

es niSnavs moswavleTa kulturis ganmtkicebas saswavlo gamocdilebaSi iseTi Temebis, movlenebisa<br />

da codnis CarTviT, romlis safuZveli TviT moswavleTa kulturaa. es aris zrunva<br />

ara mxolod calkeul moswavleebze, aramed im sazogadoebazec, romlis wevrebic es moswavleebi<br />

(kurikulumis gamocdilebis wyaro) arian.<br />

erT-erTi <strong>maswavlebeli</strong> sazogadoebas kurikulumis agebis safuZvlad iyenebda.<br />

misi moswavleebi ikvlevdnen qveynis istoriul arqivebs, intervius iRebdnen<br />

am qveynis didi `staJis~ rezidentebisagan, qmnidnen kiTxvarebsa da anketebs,<br />

iwvevdnen momxseneblebs, raTa meti gaegoT maTi sazogadoebis istoriuli ganvi-<br />

Tarebis Sesaxeb. maTi saboloo mizani iyo SeemuSavebinaT winadadeba mitovebuli<br />

savaWro centris miwis gamoyenebis Sesaxeb, romelic narkotikebis moxmarebisa<br />

da sxva saxifaTo saqmianobebis adgilad iyo qceuli. proeqti imiT dasrulda,<br />

5 Hodgkinson, H. Presentation to Phi Delta Kappan Annual Conference, 1993.


saklaso garemo<br />

rom moswavleebma qalaqis sabWosa da qalaqis dagegmarebis komisias prezentacia<br />

warudgines. erT-erTma moswavlem aseTi ram miTxra: `es [sazogadoeba] arc ise<br />

cudi ram aris. aq bevri kargi ram xdeboda da kvlavac xdeba~. maswavleblis azriT,<br />

es gogona imas swuxda, rom moswavleTa umetesobas warmatebis erTaderT<br />

gzad sazogadoebisagan gandgoma miaCnda da ara misi gardaqmna (Ladson-Billings<br />

1995). 6<br />

6 sxvagan ladson-bilingsi mtkiced uWers mxars saklaso sazogadoebis Camoyalibebas da urTierTdaxmarebis garemos Seqmnas.<br />

351


s a k l a s o g a r e m o - S e j a m e b a<br />

mkiTxvelisTvis sasargeblo iqneba Seafasos saklaso garemos Sesaxeb sakuTari<br />

mosazrebebi da gamocdileba. mkiTxvels vTxovT, Seavsos winamdebare kiTxvari da<br />

sakuTari pasuxebi Seadaros kolegebis pasuxebs.<br />

sazogadoeba da urTierTdaxmareba<br />

rogor waaxalisebT moswavleebs erTmaneTisa da sxva adamianebis gasacnobad?<br />

rodis usmenT, aRiarebT da udasturebT moswavleebs, rom isini mniSvnelovani<br />

adamianebi arian da maTTvis zrunavT?<br />

rodis swavloben moswavleebi jgufur pasuxismgeblobasa da urTierTdamokidebulebas?<br />

ra SesaZleblobebi aqvT moswavleebs socialuri unar-Cvevebisa da kooperaciuli<br />

swavlis gasacnobad?<br />

rogor aswavliT da avarjiSebT konfliqtis gadaWris strategiebSi saklaso oTax-<br />

Si da skolaSi?<br />

gariskva da Tavdajerebuloba<br />

ra dros waaxalisebT xolme moswavleTa mier riskis gawevas?<br />

ras akeTebT imisTvis, rom moswavleebi damTrgunveli Sexedulebisagan – siswrafe<br />

Tu yuradReba da mondomeba – gaaTavisufloT?<br />

s a k l a s o g a r e m o - S e j -<br />

a m e b a<br />

353


354<br />

rodis acnobT moswavleebs Sexedulebas `kargi moswavle muSaobisas iTxovs daxmarebas<br />

da ukukavSirs~?<br />

rogor igeben moswavleebi, rom Zalisxmevas garkveuli cvlilebebi moaqvs?<br />

gavlena<br />

rodis ekisrebaT moswavleebs kontrolisa da gavlenis roli?<br />

swavlis ra principebi ician moswavleebma da romelTa gamoyenebas waaxalisebT?<br />

ra SesaZleblobebs sTavazobT moswavleebs swavlebis gamoyenebuli modelebis<br />

farglebSi kontrolisTvis?<br />

ra SesaZleblobebs sTavazobT moswavleebs avTenturi codnis sawarmoeblad da<br />

saklaso diskusiis konstruqtivistuli perspeqtivis mixedviT asagebad?<br />

eqspertobis ra SesaZleblobebi aqvT moswavleebs?<br />

ra saSualebebs iyenebT imisaTvis, rom adgilobrivi sazogadoebis kultura ganixilebodes<br />

rogorc `avtoritetuli~ saswavlo gegmisa da, Sesabamisad, codnis<br />

arsebiTi wyaro?


literatura<br />

Anonymous. Mindsight New Lenox, 111., 1989.<br />

Aronson, E. The Jigsaw Classroom. Beverly Hills, Calif.: Sage Publications, I 1978.<br />

saklaso garemo<br />

Aspy, David, and F. N. Roebuck. Kids Don’t Learn from People They Don’t Like. Amherst,<br />

Mass.: Human Resource Development Press, 1977.<br />

Ausubel, D. P. The Psychology of Meaningful Verbal Learning. New York: Grime & Stratton,<br />

1963.<br />

Barbe, Walter B., and Michael N. Milone, Jr. “Modality.” Instructor Magazine | (January<br />

1980).<br />

Battistich, Victor, Daniel Solomon, Dong-il Kim, Marilyn Watson, and Eric Schaps.<br />

“Schools as Communities, Poverty Levels of Student Populations, and Students’<br />

Attitudes, Motives, and Performance: A Multilevel Analysis.” American Educational<br />

Research Journal 32 (Fall 1995).<br />

Battistich, Victor, Solomon, Marilyn Watson, Judith Solomon, and Eric Schaps. “Effects<br />

of an Elementary School Program to Enhance Prosocial Behavior on Children’s Cognitive-Social<br />

Problem-Solving Skills and Strategies. Journal of Applied Developmental<br />

Psychology 10 (1989): 147-169.<br />

Bennett, Barrie, and Peter Smilanich. Classroom Management. Ontario, Canada: VISUTRO-<br />

NIX, Bookation, 1994.<br />

Berger, Ron. “Building a School Culture of High Standards.” Unpublished paper. Shutesbury,<br />

Mass.: Shutesbury Schools, 1990.<br />

Berman, Sheldon. “Educating for Social Responsibility.” Educational Leadership (November<br />

1990): 75-80.<br />

Brooks, Jacqueline Grennon, and Martin G. Brooks. The Case for Constructivist Classrooms.<br />

Alexandria, Va.: ASCD, 1993.<br />

Bruer, John T. “The Mind’s Journey from Novice to Expert.” American Educator 38 (Summer<br />

1993): 6-15.<br />

Cabello, Beverly, and Raymond Terell. “Making Students Feel Like Family: How Teachers<br />

Create Warm and Caring Classroom Climates.” Journal of Classroom Interaction 29<br />

(1993): 17-23.<br />

Charney, Ruth Sidney. Teaching to Care: Management in the Responsive Classroom. Greenfield,<br />

Mass.: Northeast Foundation for Children, 1992.<br />

Chavez Chavez, Rudolpho. “The Use of High-Inference Measures to Study Classroom<br />

Climates: A Review. Review of Educational Research 54 (Summer 1984): 237-261.<br />

Crocker, Robert K., and Gwen M. Brooker. “Classroom Control and Student Outcomes in<br />

Grades 2 and 5.” American Educational Research Journal 23 (Spring 1986): 1-11.<br />

Cummins, James. Empowering Minority Students: A Framework for Intervention. Harvard Educational<br />

Review 56 (February 1986): 18-36.<br />

355


Tavi 13<br />

Curran, Lorna. Cooperative Lessons for Little Ones. San Juan Capistrano, Calif.: Resources for Teachers,<br />

1991.<br />

Deng, Bing. A Multilevel Analysis of Classroom Climate Effects on Mathematics Achievement of Fourth-Grade<br />

Students. Paper based on Ed.D. dissertation at Memphis State University, February 1992. ED 348<br />

222.<br />

Dodd, Anne Wescott. “Engaging Students: What I Learned Along the Way.” Educational Leadership (September<br />

1995).<br />

Dreikurs, R. Psychology in the Classroom. New York: Harper & Row, 1957.<br />

Dreikurs, R., and L. A. Grey. A New Approach to Classroom Discipline: Logical Consequences. New York:<br />

Harper & Row, 1968.<br />

Dunn, Rita, and Kenneth Dunn. Teaching Students Through Their Individual Learning Styles: A Practical<br />

Approach. Reston, Va.: Prentice-Hall, 1978.<br />

Ellsworth, P. C, and Vincent G. Sindt. “Helping ‘Aha’ to Happen: The Contributions of Irving Sigel.”<br />

Educational Leadership (February 1994).<br />

Fraser, B. J. “Two Decades of Research on Perceptions of Classroom Environment.” In B.J. Fraser (ed.),<br />

The Study of Learning Environments (pp. 1-33). Salem, Oreg.: Assessment Research, 1986.<br />

Fraser, B. J., and D. L. Fisher. “Student Achievement as a Function of Person-Environment Fit: A Regression<br />

Surface Analysis.” British Journal of Educational Psychology 53 (1983): 89-99.<br />

Fraser, Barry J., John A. Malone, and Jillian M. Neale. “Assessing and Improving the Psychosocial<br />

Environment of Mathematics Classrooms.” Journal of Research in Mathematics Education 20 (1989):<br />

191-201.<br />

Fraser, Barry J., and Peter O’Brien. “Student and Teacher Perceptions of the Environment of Elementary<br />

School Classrooms.” Elementary School Journal 20 (1985): 567-580.<br />

Gardner, Howard. Frames of Mind: The Theory of Multiple Intelligences. New York: Basic Books, 1983.<br />

Gibbs, Jeanne. Tribes: A Process for Social Development and Cooperative Learning. 2d ed. Santa Rosa, Calif.:<br />

Center Source Publications, 1989.<br />

Glasser, W. Reality Therapy. New York: Harper & Row, 1965.<br />

____. Schools without Failure. New York: Harper Colophon Books, 1969.<br />

____. The Total Quality School. 1994.<br />

Gordon, Thomas. T.E.T.: Teacher Effectiveness Training. New York: Peter H. Wyden, 1974.<br />

Gould, Stephen J. The Mismeasure of Man. New York: W. W. Norton, 1982.<br />

Gregorc, Anthony F. Inside Styles: Beyond the Basics. Maynard, Mass.: Gabriel Systems, Inc., 1985.<br />

Haertel, G. D., H. J. Walberg, and E. H. Haertel. “Socio-psychological Environments and Learning: A<br />

Quantitative Synthesis.” British Educational Research Journal 7 (1981): 27-36.<br />

Harrison, Allen F., and Robert M. Bramson. The Art of Thinking. New York: I Berkeley Books, 1982.<br />

Hodgkinson, H. Presentation to Phi Delta Kappan Annual Conference, 1993.<br />

Howard, Jeffrey. The Social Construction of Intelligence. Lexington, Mass.: Efficacy Inc., 1993.<br />

356


saklaso garemo<br />

Johnson, David W., and Roger T. Johnson. Learning Together and Alone: Cooperative, Competitive, and Individualistic<br />

Learning. 2d ed. Englewood Cliffs, N.J.: Prentice-Hall, 1987.<br />

Johnson, David W., and Roger T.Johnson. Teaching Students to Be Peacemakers. Edina, Minn.: Interaction<br />

Book Co., 1995.<br />

____. “Why Violence Prevention Programs Don’t Work—What Does.”<br />

Educational Leadership (February 1995): 63-68.<br />

____. Learning Together and Alone. 2d ed. Englewood Cliffs, N.J.: Prentice-Hall, 1987.<br />

Kagan, S. Cooperative Learning. San Juan Capistrano, Calif.: Kagan Cooperative Learning, 1992.<br />

Katz, Lilian. “Five Keys to Successful Implementation of the Whole.” Presentation to Association for<br />

Supervision and Curriculum Development 1992. Audiotape 612-92123.<br />

Kreidler, William J. Creative ConflictResolution. Glenview, 111.: Scott Foresman, 1984.<br />

Ladson-Billings, G. “Toward a Theory of Culturally Relevant Pedagogy.” American Educational Research<br />

Journal 32 (Fall 1995).<br />

Lampert, Magdalena. “When the Problem is Not the Question and the Solution Not the Answer: Mathematical<br />

Knowing and Teaching.” American Educational Research Journal 27’, no. 1 (1990): 29-63.<br />

Lafferty, J. Clayton. The Subarctic Survival Situation. Plymouth, Mich.: Human Synergistics, 1974, 1992.<br />

Lazear, David. Multiple Intelligence Approaches to Assessment: Solving the Assessment Conundrum. Tucson:<br />

Zephyr Press, 1994.<br />

____. Seven Pathways of Learning: Teaching Students and Parents about<br />

Multiple Intelligences. Tucson: Zephyr Press, 1994.<br />

Mamchur, Caroline. “But the Curriculum.” Phi Delta Kappan (April 1990).<br />

Maslow, A. Toward a Psychology of Being. Princeton, N.J.: Van Nostrand, 1962.<br />

McCabe, Margaret E., and Jaquelline Rhoades. The Nurturing Classroom. Willits, Calif.: ITA Publications,<br />

1989.<br />

McCarthy, Bernice. The 4MAT System: Teaching to Learning Styles with Right/ Left Mode Techniques. Barrington,<br />

111., 1987.<br />

Moos, R. H., and B. S. Moos. “Classroom Social Climate and Students’ Absences and Grades.” Journal<br />

of Educational Psychology 70 (1978): 263-269.<br />

Myers, Isabel B., and Mary H. McCauUey. Manual: A Guide to the Development and Use of the Myers-Briggs<br />

Type Indicator. Palo Alto, Calif.: Consulting Psychologists Press, 1985.<br />

Nelson, Jane, Lynn Lott, and H. Stephen Glenn. Positive Discipline in the Classroom. Rocklin, Calif.: Prima<br />

Publishing, 1993.<br />

Newmann, Fred M., and Gary G. Wehlage. Successful School Restructuring. Madison, Wise: University<br />

of Wisconsin, 1995.<br />

Nunnery, John A., E. Dean Butler, and Venkata N. Bhaireddy. “Relationships between Classroom<br />

Climate, Student Characteristics, and Language Achievement in the Elementary Classroom: An<br />

Exploratory Investigation.” Paper presented at the Annual Meeting of the American Educational<br />

357


Tavi 13<br />

358<br />

Research Association, Atlanta, April 1993.<br />

Oakes, Jeananie. Keeping Track. New Haven, Conn.: Yale University Press, 1985.<br />

Pfeiffer, J. William, and John E. Jones. A Handbook of Structured Experiences for Human Relations Training.<br />

Vol. 1-8. Lajolla, Calif.: University Associates, 1974.<br />

Poplin, Mary, and Joseph Weeres. Voices from the Inside. Claremont, CA: Institute for Education in Transformation,<br />

Claremont Graduate School, 1992.<br />

Randolf, Catherine H., and Carolyn M. Evertson. “Managing for Learning: Rules, Roles, and Meanings<br />

in a Writing Class.” Journal of Classroom Interaction 30 (Summer 1995): 17-25.<br />

Scearce, Carol. 100 Ways to Build Teams. Palatine, 111.: IRI/Skylight Publishing, 1992.<br />

Schutz, W. J. Expanding Human Awareness. New York: Grove Press, 1967.<br />

Seigle, Pamela, and Gayle Macklem. Social Competency Program. Wellesley, Mass.: Stone Center, 1993.<br />

Sharan, Yael, and Shlomo Sharan. Expanding Cooperative Learning through Group Investigation. New York:<br />

Teachers College Press, 1992.<br />

Shaw, Vanston. Community Building in the Classroom. San Juan Capistrano, Calif.: Kagan Cooperative<br />

Learning, 1992.<br />

Slavin, R. Using Student Team Learning. Baltimore: Center for Research on Elementary and Middle<br />

Schools, John Hopkins University, 1986.<br />

Solomon, D., M. Watson, K. Delucchi, E. Schaps, and V. Battistich. “Enhancing Children’s Prosocial<br />

Behavior in the Classroom.” American Educational Research Journal 25 (1988): 527-554.<br />

Stanford, Gene. Developing Effective Classroom Groups. New York: Hart Publishing Co., 1977.<br />

Stephenson, James, and Beth Watrous. “The Morning Meeting Repertoire: A Collection of Ideas That<br />

Work.” The Responsive Classroom 5, no. 2 (Fall/ Winter 1993): 8.<br />

Sylvester, Robert. A Celebration of Neurons: An Educator’s Guide to the Human Brain. Alexandria, Va.: Association<br />

for Supervision and Curriculum Development, 1994.<br />

Vernon, D. Sue, Jean B. Schumaker, and Donald D. Deshler. The SCORE Skills: Social Skills for Cooperative<br />

Groups. Lawrence, Kansas: Edge Enterprises, 1993.<br />

Wade, Rahima C. “Encouraging Student Initiative in a Fourth Grade Classroom.” Elementary School<br />

Journal 95 (March 1995): 339-354.<br />

Weiner, B. Theories of Motivation: From Mechanism to Cognition. Chicago: Markham, 1972.<br />

Wentzel, Kathryn R. “Social Competence at School: Relation Between Social Responsibility and Academic<br />

Achievement.” Review of Educational Research 61 (Spring 1991): 1-24.<br />

Withall, John. “The Development of a Technique for Measuring the Social-Emotional Climate of the<br />

Classroom.” Journal of Experimental Education 17(1949)-. 347-361.<br />

Wood, Chip. Yardsticks. Greenfield, Mass.: Northeast Foundation for Children, 1994.<br />

Wood, Chip. The Responsive Classroom. Greenfield, Mass.: Northeast Foundation for Children, 1994.<br />

Yager, Stuart, Roger Johnson, David Johnson, and Bill Snider. “The Impact of Group Processing on<br />

Achievement in Cooperative Learning Groups.” Journal of Social Psychology 125 (1986): 389-397..


14<br />

miznebi<br />

ra vaswavloT da rogor ganvsazRvroT<br />

miznebi?<br />

maswavleblis xedvis xuTi tipi<br />

maswavleblis xedva da gakveTilis<br />

dagegmva<br />

sirTulis done<br />

mizanTa pirveladi wyaroebi<br />

mizanTa meoreuli wyaroebi


miznebi<br />

am ramdenime wlis win swavlebis parametrebis dasadgenad Catarebul gamokiTxvaSi<br />

monawileTa 80%-is azriT, yvelaze mniSvnelovani parametri miznebis gansazRvra aRmoCnda<br />

(Saphier 1980). gamokiTxulebma TavianTi Sexeduleba Semdegnairad ganmartes:<br />

`Tu ar ici, saiT miemarTebi, daniSnul adgils ver miaRwev~, `miznebi amosavali wertilia~ da<br />

`yvelafers, rasac vakeTebT, safuZvlad udevs is, riskenac miviltviT~.<br />

maTi pasuxebi sakmaod logikurad da damajereblad JRerda (sakiTxi ukve amgvarad aRar<br />

ismis. Cven im daskvnamde mivediT, rom yvela parametri mniSvnelovania da erTmaneTs avsebs:<br />

kargad Camoyalibebuli miznebi arafers niSnavs swavlebis swori meTodebis an swori Sefasebis<br />

gareSe). magram TvalSi sacemi iyo Seusabamoba maT mier dasaxelebul prioritetebsa<br />

da praqtikul moqmedebebs Soris. cnobilia, rom maswavlebelTa umravlesoba gegmis Sedgenisas<br />

imas ki ar isaxavs miznad, rom moswavleebma<br />

iswavlon, aramed imas, rom aqtivobebi Seasrulon<br />

(Peterson, Marx, and Clark 1978; Joyce, Clark,<br />

and Peck 1981): isini gegmaven Tavad ra unda<br />

gaakeTon da ra TanamimdevrobiT, aseve gegma-<br />

Tu ar ici saiT miemarTebi, daniSnul adgils<br />

ver miaRwev.<br />

ven moswavleTa mier Sesasrulebel aqtivobebsa da maT mimdevrobas. swavlebis procesisadmi<br />

amgvari midgoma joisis, klarkisa da pekis (1981) azriT, imiT aixsneba, rom maswavleblebi<br />

moqmedeben saswavlo wlis dasawyisSi Sedgenili grZelvadiani gegmis mixedviT da winaswar<br />

aqvT gansazRvruli, Tu ra teqstebi da ra masala unda gamoiyenon wlis manZilze.<br />

aseTi midgoma maswavlebels Sesaswavl masalaze orientirebuls xdis da ara swavlaze,<br />

ris gamoc, SeiZleba, advilad ascdes mizans: Tu masalasa da aqtivobebs miejaWveba, SeiZleba,<br />

swavlebis procesSi moswavleTa xalisiT CarTvasac miaRwios, magram gakveTilis Sedegi<br />

gaurkveveli, bundovani da absoluturad daugegmavi aRmoCndes. moswavleTa CarTuloba da<br />

saxaliso gakveTilis Catareba, TavisTavad, kargi mizania, Tumca, arasakmarisi efeqtiani<br />

swavla-swavlebisTvis.<br />

gaurkveveli miznebi SeiZleba uaryofiTad aisaxos gakveTilis processa da swavlebis<br />

xarisxze. amis naTeli ilustraciaa erT-erTi dawyebiTi skolis yofili direqtoris madlen<br />

hanTeris naambobi. mas sabavSvo baRis erT-erT jgufSi sruli qaosi daxvda: oTaxi feradi<br />

qaRaldebiT iyo mofenili da weboTi moTxvrili. indaurebis mimografebze bavSvebi qaRaldebs<br />

awebebdnen, raTa SeeqmnaT kolaJi madlierebis dResTan dakavSirebiT. rodesac madleni<br />

dainteresda, Tu ra xdeboda oTaxSi, aRmzrdelma upasuxa, rom bavSvebi ase eziarebodnen<br />

xelovnebas. maT Soris aseTi dialogi gaimarTa:<br />

madleni: ratom gaarTuleT es procesi indaurebis mimografebiT? SegeZloT<br />

maTTvis pirdapir dagerigebiaT feradi furclebi da migecaT sa-<br />

Sualeba, rom SemoqmedebiTebi yofiliyvnen.<br />

361


Tavi 14<br />

362<br />

aRmzrdeli: me mindoda, rom Tvalisa da xelis koordinirebul moqmedebaSi gavarjiSebuliyvnen.<br />

madleni: maSin, ratom ar SemoaxazvineT indauris konturi? rodesac bavSvebi<br />

mTlianad Seavseben mimografs, gagiWirdebaT, maT daanaxvoT,<br />

daicves Tu ara konturi.<br />

aRmzrdeli: me ufro sxva ram mindoda. es gakveTili dacvis, mofrTxilebis Sesaxeb<br />

iyo. bavSvebma webo umiznod daxarjes. me ki vcdilobdi maT-<br />

Tvis amexsna, rom cot-cota exmaraT.<br />

madleni: maSin maTTvis mcire raodenobis webo unda migecaT da dalodebodiT,<br />

indauris ra nawilis dasasruleblad eyofodaT. maSin mixvdebodnen,<br />

rom webo uazrod ar unda daexarjaT. maT imdeni webo<br />

hqondaT, rom momWirneobis aucilebloba ver dainaxes.<br />

aRmzrdeli: ar SeiZleba, rom bavSvebma ubralod ixmauron da ase gaerTon?<br />

madleni: rogor ar SeiZleba, magram ra moswonT maT yvelaze metad?<br />

aRmzrdeli: yvelaze metad ezoSi sirbili moswonT.<br />

madleni: SegeZloT isini naxevari saaTiT gareT gageyvanaT da, ubralod,<br />

Tval-yuri gedevnebinaT, maSin aseTi qaosi ar Seiqmneboda da arc<br />

oTaxi geqnebodaT dasalagebeli (Hunter 1977).*<br />

maswavleblebis mier swavlebis procesis gansxvavebulad warmarTvis mizezebi swavlebis<br />

miznebis gansxvavebul xedvaSi unda veZeboT. zogierTisTvis, miznis gansazRvrisas, amosavali<br />

wertili asaxsneli masalaa: `gakveTilis mizania, gavecnoT masalas I msoflio omSi qimiuri<br />

Tavdasxmis Sesaxeb~. <strong>maswavlebeli</strong> gakveTils imgvarad gegmavs, rom Seexos yvela sakiTxs da<br />

srulad moicvas Tema. misTvis mniSvnelovania, rom moswavleebs Temis irgvliv amomwuravi<br />

informacia miawodos da gakveTilic mTavrdeba. aseTi xedva gavlenas axdens swavlebis procesze:<br />

<strong>maswavlebeli</strong> ejaWveba gegmasa da cxrils da Sedegad, faqtebis CamomTvlelis rolSi<br />

gamodis. TiTqmis uyuradRebod rCeba klasis Semowmeba, moswavleebis aRmomCenis rolSi Cayeneba<br />

da sxvadasxva Temis erTmaneTTan dakavSireba.<br />

maswavleblis xedvis xuTi tipi<br />

Cveni dakvirvebiT, arsebobs miznebis xedvis xuTi tipi, romlebsac maswavleblebi iyeneben.<br />

TiToeuls Tavisi adgili aqvs,Mmagram romelimes gansxvavebulobam, SesaZloa, swavlebis procesSi<br />

seriozuli xarvezebi Seitanos. ganvixiloT xuTive tipis xedva da Sesabamisi miznebi.<br />

A<br />

masalis amowurvis miznebi<br />

Tu maswavleblis mizani moswavleebisaTvis axali masalis miwodebaa, is sakiTxs udgeba<br />

ara moswavlis, aramed sakuTari poziciidan. is gegmavs rogor moaxdinos masalis prezentacia,<br />

rogor axsnas, aRweros Tu Seexos garkveul Temas, movlenebs, procedurebs, procesebs.<br />

gegmis Sesrulebis Semdeg, Tvlis, rom gakveTili Catarda – man srulad `amowura masala~,<br />

TiTqos codna sakuTari Tavidan amoiRo da `sadRac Semodo~. xSirad, axali masalis axsnisas,<br />

<strong>maswavlebeli</strong> ar iyenebs im bazas, romelic moswavleebs ukve aqvT sakiTxTan dakavSirebiT da<br />

arc imas arkvevs, ramdenad gaiazres axsnili masala.<br />

* ibeWdeba nebarTviT. Hunter, M. Presentation at ASCD, 1977.


aqtivobis miznebi<br />

miznebi<br />

zogjer, gakveTilis miznebis dasaxvisas, <strong>maswavlebeli</strong> orientirebulia im aqtivobebze,<br />

romlebic unda, rom moswavleebs Seasrulebinos: savarjiSos amoxsna, kiTxvebze pasuxis<br />

gacema, problemis gadaWra, eqsperimentis Catareba, sakiTxis ganxilva da sxv. sinamdvileSi<br />

mizani aris is, rom davaleba Sesruldes. aseTi midgomis safuZvelze konkretuli davaleba<br />

sulac ar aswavlis moswavles imas, risi swavlebac maswavlebels hqonda miznad dasaxuli da<br />

Sedegad moswavle verafers ver swavlobs.A<br />

dawyebiT klasebSi maswavlebelma SeiZleba moswavleebs daavalos Temis dawera. moswavleTa<br />

dainteresebisa da CarTulobis mizniT <strong>maswavlebeli</strong> maT naxatebian gadasakravebs<br />

urigebs, romlebic SeuZliaT TavianTi `wignis~ ydad gamoiyenon. maT mier warmodgenili<br />

Temebi SeiZleba erTmaneTisagan sruliad gansxvavebuli aRmoCndes: dawyebuli dasrulebuli<br />

SinaarsiT, romelic Sedgeba Sesavlis, ZiriTadi nawilisa da dasasrulisgan, damTavrebuli<br />

maTi naxatebiT teqstis gareSe. vidre bavSvebi dakavebuli arian `wignebze~ ydis gadakvriT,<br />

<strong>maswavlebeli</strong> cdilobs, TavianTi namuSevrebis Sesaxeb azri gamoaTqmevinos. zogi azrs gamoTqvams,<br />

zogic _ ara.Mmaswavlebels yuradReba isev `wignis~ akinZvaze gadaaqvs da cdilobs,<br />

bavSvebis moZraoba gaakontrolos. Tu am process Tvals mivadevnebT, vnaxavT, rom am davalebis<br />

Sesruleba, swavlebis TvalsazrisiT,<br />

aranair mizans ar emsaxureba, radgan <strong>maswavlebeli</strong><br />

cdilobs dadebiTi azri gamoTqvas<br />

yvela namuSevarTan dakavSirebiT da raime<br />

konkretuliT ar interesdeba. gamodis, rom<br />

aqtivobis mizania, bavSvebma daweron Tema,<br />

xarisxs ki mniSvneloba ar aqvs. es SeiZlebaMmaswavlebelma Tavad ar aRiaros, magram misi azri<br />

ar iqneba damajerebeli.<br />

aqtivobebis Sesrulebaze orientirebuli <strong>maswavlebeli</strong> swavlebisas kritikis strategiebs<br />

ar mimarTavs, ver axerxebs, rom aqtivobebis Sesruleba moswavleTaTvis swavlis procesad<br />

aqcios, radgan arasaTanadod iyenebs Semowmebisa da Sefasebis proceduras. <strong>maswavlebeli</strong><br />

aqtivobebis Sesrulebas gakveTilis samarTavad iyenebs. mTeli yuradReba mimarTulia<br />

miTiTebebis gacemasa da moswavleTa dasaqmebisken. aseT gakveTilebze bavSvebi SeiZleba xalisiT<br />

CaerTon, debatebSic miiRon monawileoba, magram es yvelaferi gakveTilis procesSi<br />

CarTvis mizans ver gascdeba.<br />

CarTulobis miznebi<br />

rodesac maswavleblis mizani mxolod aqtivobebis<br />

Sesrulebaa, kritikuli azrovnebis swavlebisTvis<br />

dro ar rCeba.<br />

rodesac <strong>maswavlebeli</strong> miznad isaxavs gakveTilze moswavleTa CarTulobis miRwevas, am<br />

mizans aRwevs kidec. `xval Cemi mizani iqneba yvela moswavles mivce saSualeba individualurad<br />

gamoxatos sakuTari azri kiTxvaze: `rogor moiqceodnen, Zalian saSiSi iaraRi rom gamoegonebiaT,<br />

gamoiyenebdnen Tu ara mas mTavrobis winaaRmdeg?~<br />

maswavlebelTa mier gakveTilis dagegmvis procesis Seswavlam aCvena, rom dagegvmisas<br />

ZiriTad miznebs aqtivobebis Sesruleba da CarTulobis miRweva warmoadgens (Clark and Yinger<br />

1979). moswavleTa CarTuloba miRweulia, rodesac isini energiulad da xalisiT asruleben<br />

aqtivobas. gamodis, rom CarTulobis mizani realurad moswavleebis aqtivobiT gatacebas<br />

gulisxmobs. amaSi cudi araferia, piriqiT, araCveulebrivi mizania. Tumca SesaZlebelia, rom<br />

mTeli arsebiT iyo procesSi CarTuli, Sedegad ki veraferi iswavlo. SesaZloa, moswavleebs<br />

procesi moswondeT, magram garToba yovelTvis swavlas ar niSnavs. saxaliso aqtivobebis<br />

maRalSedegianoba udavoa, magram produqtiulobas mxolod maTi saxaliso mxare ar ganapi-<br />

363


Tavi 14<br />

robebs.<br />

davuSvaT, moswavleebs moswonT sityvebis Zebna. <strong>maswavlebeli</strong> udgens savarjiSos Sesabamisi<br />

sityvebis moZebnaze.Mimavdroulad, surs marTlweraSic avarjiSos. amCnevs, rom savarjiSos<br />

Sesrulebisas bavSvebi gamxiaruldnen da kmayofilia. magram ismis kiTxva, iswavles<br />

ki maT sityvebis sworad werac? nuTu maswavlebels marTla sjeroda, rom am savarjiSoTi<br />

moswavleebi sityvebis marTlweras iswavlidnen? ara, es davaleba imitom SeurCia, rom icoda,<br />

moewonebodaT.Mrogorc irkveva, moswavleebi gagonil sityvebs eZeben da pouloben, maT<br />

sworad daweras ki ver swavloben. es savarjiSo, SesaZloa, maT vizualuri informaciidan sasurveli<br />

monacemebis amokrefis unars umuSavebdes da yvela Tu ara, zogierTi maTgani mainc,<br />

sityvebis efeqtianad mosaZebnad, sistemuri Zebnis strategiebsac iviTarebdes, magram maswavleblis<br />

mizani am SemTxvevaSi es ar yofila. moswavleebi, romlebic `sistemur Zebnas~ swavloben,<br />

amas SemTxveviT, dasaxuli miznisgan damoukideblad akeTeben.<br />

364<br />

daostatebis (swavlis) miznebi<br />

Tu gakveTilis mizania moswavleebis marTlweraSi gawafva, maSin maswavlebelma maT<br />

swored am Sedegis momtani aqtivoba unda SesTavazos. magaliTad, amuSaos wyvilebad, Seamowmebinos<br />

erTmaneTi sityvebis marTlweraSi da Seadgeninos im sityvaTa CamonaTvali, romlebsac<br />

sworad ver daweren. Semdeg aTi wuTis ganmavlobaSi ivarjiSon, rom mxedvelobiT, warmoTqmiT,<br />

haerSi daweriT daimaxsovron sityvebi. miRweuli Sedegi dasaxuli miznis Sesabamisi<br />

aRmoCndeba anu moswavleebi gaiwafebian sityvebis sworad weraSi.<br />

ganvixiloT SemTxveva, rodesac <strong>maswavlebeli</strong> mizans Semdegnairad ayalibebs: `gakveTilis<br />

mizania, moswavleebma dainaxon klasis mier gamoTqmuli Sexedulebebis (romlebsac TvalsaCinoebisTvis<br />

CamovwerT) racionaluri, moraluri da amoraluri mxareebi~. am SemTxvevaSi<br />

maswavlebels bevr rameze mouwevs yuradRebis gamaxvileba: unda gaarkvios, ra ician misma<br />

moswavleebma da risi gakeTeba SeuZliaT. aseTi gakveTili ar unda iyos droSi SezRuduli<br />

da arc Tematurad mravlismomcveli, Tumca, swavlebis TvalsazrisiT, is efeqtiani iqneba.<br />

amrigad, SegviZlia SevajamoT zemoT ganxiluli oTxi tipis xedva:<br />

1. daostatebis (swavlis) mizani: `gakveTilis bolos moswavleebi SeZleben...~<br />

2. CarTulobis mizani: `minda mivaRwio maT CarTulobas...~<br />

3. aqtivobis mizani: `jer isini Seasruleben... Semdeg ki Sevasrulebineb...~<br />

4. masalis amowurvis mizani: `jer maT unda mivce... Semdeg unda aRvwero, mere ki vTxovo,<br />

rom...~<br />

miznebis xedvis zemoxsenebuli tipebi yovelTvis ar unda gaimijnos erTmaneTisgan.<br />

zogjer saWiroa maTi gaerTianeba. rodesac <strong>maswavlebeli</strong> miznad isaxavs moswavleebi<br />

garkveul codnas daeuflon, man imavdroulad unda gaiTvaliswinos Sesasrulebeli aqtivobebi,<br />

dagegmos, rogor miaRwios moswavleTa CarTulobas da gansazRvros klasisTvis misawodebeli<br />

masala. piriqiT ki aucilebeli ar<br />

miznebis maswavlebliseuli xedva klasSi arsebuli<br />

suraTis ganmsazRvrelia.<br />

aris – magaliTad, axali masalis gadacemis<br />

an aqtivobebis Sesrulebis mizani ar moicavs<br />

codnisa da unarebis dauflebas.


miznebi<br />

Tu gakveTilze damswre piri maswavlebelTan erTad gakveTilis ganxilvisas gakveTilis<br />

miznis maswavlebliseul xedvas gaarkvevs, gakveTilis xarvezebisa da Sedegis miuRwevlobis<br />

mizezebis dadgenac gaadvildeba. miznebis maswavlebliseuli xedva klasSi arsebuli sura-<br />

Tis ganmsazRvrelia.<br />

zogadi azrovnebis miznebi<br />

modiT, davubrundeT sityvebis Zebnis aqtivobas. davuSvaT, gvinda, rom moswavles<br />

SevaswavloT sistemuri Zebna, rogorc garkveuli strategia. es gaxlavT swored is unari,<br />

romelsac viyenebT, rodesac kaklis an burTulebis grovaSi garkveuli zomis erTeulebs an<br />

rukaze konkretul quCas veZebT.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>, romelsac surs, rom moswavleebs sistemuri Zebnis strategia Seaswavlos,<br />

aucileblad esaubreba klass sityvebis moZebnis gansxvavebul xerxebze, erTmaneTs Seadarebs<br />

sxvadasxva midgomasa da strategias, CamoTvlis strategiebs, dafaze Camowers, moswavleebs<br />

SeekiTxeba, kidev sad da rogor SeuZliaT QcxovrebaSi am strategiebis gamoyeneba da a. S. am<br />

SemTxvevaSi maswavleblis mizans warmoadgens moswavleebSi ganzogadebis unaris – zogadi<br />

unar-Cvevis – gamomuSaveba, rac gulisxmobs nebismieri konkretuli Sinaarsis codnidan azrovnebis<br />

unaris ganviTarebas.<br />

ganvixiloT magaliTi, rodesac sazogadoebrivi mecnierebebis Seswavlisas meSvideklaselebi<br />

amuSaveben qveTavs arabeTis udabnos beduinebis Sesaxeb. masSi aris uamravi informacia,<br />

faqti da cneba. magram maswavleblis survilia, rom misi moswavleebi mxolod faqtebis<br />

codniT ar Semoifarglon da ierarqiul urTierTobebsac gaecnon ara mxolod beduinebis<br />

magaliTiT, aramed, zogadad ierarqiuli urTierTobebis arss Caswvdnen da aseTi urTierTmimarTebebis<br />

aRmoCena da warmodgenac iswavlon. amitom <strong>maswavlebeli</strong> damatebiT davalebas<br />

aZlevs klass da sTxovs, daadginon terminebi, romlebsac emyareba qveTavi da Seadginon<br />

diagrama, romelic am terminTa urTierTmimarTebas gamoxatavs. 14.1 sqema gviCvenebs or sxvadasxva<br />

diagramas, romelTa msgavssac, savaraudod, moswavleebi Seqmnian. aqve SevniSnavT,<br />

rom es ori diagrama gamoxatavs ori tipis azrovnebas. pirvel maTganSi terminebi sididis<br />

mixedviT subordinaciulad aris dalagebuli: mura erT-erTi tomis saxelia. yoveli<br />

tomi, maT Soris murac, klanebisgan Sedgeba, romlebic, Tavis mxriv, ocdaxuT-ocdaxuT ojaxs<br />

aerTianebs. klans saTaveSi udgas Seixi. TiToeul ojaxs marTavs patriarqi, romelic `tyavis<br />

saxlSi~ (beduinebis sacxovrisSi) cxovrobs haramxanasTan erTad. Semdeg etapze, subordinaciuli<br />

daqvemdebarebis nacvlad, xdeba tomis warmomadgenlebis kategoriebad dajgufeba.<br />

meore diagramaze gamosaxuli urTierTmimarTeba SemTxveviTia da erTmaneTTan kavSiri ar<br />

aqvs. Sedgenilia Tavisufali asociaciiT da arc raime saxis daqvemdebarebas asaxavs.<br />

diagramebis Sedgenis Semdeg moswavleebi jgufurad muSaoben da ganmartaven, ra principiT<br />

daakavSires cnebebi erTmaneTTan. jgufSi mosazrebebis urTierTgaziarebis Semdeg<br />

diskusia klasSi grZeldeba. mosazrebaTa Sejerebis Sedegad, sakuTari magaliTebis gamoyenebiT<br />

moswavleebi ganmartaven, ras niSnavs ierarqiuli anu subordinaciuli urTierTmimarTeba.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> ki xSirad axsenebs sityvebs: `ierarqiuli~, `subordinaciuli~,<br />

radgan gakveTilebis am ciklis mizani swored aseTi tipis azrovnebis gamomuSavebaa imisda<br />

miuxedavad, sakiTxi beduinebs Seexeba, sports Tu kompiuterul programirebas. mizani, am<br />

SemTxvevaSi, codnis dauflebas scdeba (Tumca, moicavs mas) da garkveuli tipis azrovnebis<br />

unars aviTarebs.<br />

365


Tavi 14<br />

366<br />

qaravani<br />

vaWrebi<br />

vaWroba<br />

aqlemebi<br />

gvalva<br />

ugemuri<br />

beduinTa<br />

tomi<br />

mura<br />

klanebi (25 ojaxi)<br />

Seixi<br />

klanis wevri<br />

mura<br />

tomebi<br />

haramxana<br />

Tivis saxli<br />

dResaswaulebi<br />

qorwineba<br />

mziTevi<br />

klanebi beduini dResaswaulebi qaravnebi<br />

klanis wevrebi aqlemi qorwineba vaWroba<br />

Seixi Tivis saxli mziTevi vaWari<br />

Radio<br />

tranzistori<br />

unaleqoba gvalva<br />

sqema 14.1: ierarqiuli urTierTkavSirebi beduinTa cxovrebaSi


miznebi<br />

azrovnebis mravalgvari tipi arsebobs, romelTa ganviTarebac maswavlebelma, SeiZleba,<br />

Temis Seswavlis pararelurad daisaxos miznad. magram aseT SemTxvevaSi, roca maswavlebels<br />

Temis SeswavlasTan erTad ganzogadebis unaris gamomuSavebac surs, Sesabamisad unda<br />

Secvalos davalebis Sinaarsi da swavlebisadmi midgoma.<br />

Aazrovnebis unarebis Camoyalibebisa da daostatebis miznebis<br />

gamijvna<br />

azrovnebis ganviTarebisa da codnis dauflebis miznebs Soris mniSvnelovani gansxvavebaa.<br />

Tumca, orive maTgani moswavleTa gawafviskenaa mimarTuli. swavlebis saboloo mizani xom<br />

is aris, rom moswavleebi daeuflon codnasa (magaliTad, SeZlon ganmarton samoqalaqo omis<br />

mizezebi) da samoqmedo unarebs (magaliTad, weron leqsikurad da gramatikulad gamarTulad,<br />

gamoiyenon ruka – erkveodnen grZedebsa da ganedebSi). azrovnebis ganviTarebis mizani<br />

ki is aris, rom moswavleebma SeiZinon zogadi azrovnebis unari – SeZlon Sedareba da Sepirispireba,<br />

sakuTari varaudis gamoTqma, daskvnebis gamotanamde realuri problemis gamokve-<br />

Ta. sxvagvarad Tu vityviT, mizani is gaxlavT, rom moswavleebma SeiZinon an gaiumjobeson<br />

garkveuli tipis azrovnebis unari da sxva konteqstSic SeZlon misi gamoyeneba.<br />

mxolod iseTi davalebis micema, romlis Sesrulebac garkveuli tipis azrovnebis unars<br />

moiTxovs, ar niSnavs azrovnebis unaris swavlebas. iseve, rogorc gamoTqmiT kiTxva ver uvi-<br />

Tarebs moswavleebs kiTxvis strategiebs (Duffy and Roehler 1986).<br />

TiTqmis nebismieri davalebis Sesrulebisas moswavleebs garkveul doneze fiqri<br />

moeTxovebaT, magram azrovnebis unaris ganviTarebis mizani aSkarad Cans maSin, rodesac <strong>maswavlebeli</strong><br />

mizanmimarTulad aswavlis maT garkveuli tipis azrovnebas.<br />

Tu survili gvaqvs, rom moswavleebma ganiviTaron X tipis azrovneba, SeiZleba maT mravalgzis<br />

mivceT iseTi davaleba, romlis sworad Sesasrulebladac es unari moeTxovebaT,<br />

magram Tu Tavad Cven naTlad ara gvaqvs gansazRvruli moswavleTa saWiroebani, ver movaxerxebT<br />

gasagebad avuxsnaT, ra evalebaT da rogor gadavidnen zogadi azrovnebis safexurze.<br />

rodesac Cvens mizans azrovnebis garkveuli tipis swavleba warmoadgens, unda davasaxeloT,<br />

romeli tipia es, vaswavloT da vavarjiSoT am mimarTulebiT, saTanadod gamovexmauroT<br />

maT miRwevebsa Tu problemebs. yovelive amis garda, moswavleebma praqtikuli davalebac<br />

unda Seasrulon. im SemTxvevaSi, roca <strong>maswavlebeli</strong> miznad isaxavs bavSvebSi azrovnebis<br />

ganviTarebas (anu ubralod saazrovno davalebas ki ar aZlevs), igi:<br />

1. asaxelebs azrovnebis tips;<br />

2. gasagebad ganmartavs mis arss (mohyavs magaliTebi safexurebis mixedviT da moswavleebsac<br />

msgavs davalebas aZlevs);<br />

3. gamoyofs safexurebs;<br />

4. iZleva miniSnebebsa da mimarTulebebs;<br />

5. moswavleebs praqtikulad amuSavebs da saTanado komentarebs akeTebs;<br />

6. afasebs moswavleTa miRwevebs azrovnebis mocemuli tipis ganviTarebis TvalsazrisiT.<br />

samwuxarod, praqtikaSi mxolod me-6 etapi gvxvdeba. es azrovnebis unaris ganviTarebas<br />

ki ar niSnavs, aramed am unaris testirebis etapia, TiTqos moswavleebi am unars testirebis<br />

procesSi SeiZenen. iseTi davalebis micema, romelic azrovnebis unars saWiroebs, ar uzrunvelyofs<br />

am unaris swavlebas, iseve, rogorc gamoTqmiT kiTxvaSi varjiSi arafers aZlevs<br />

moswavleebs kiTxvis unar-Cvevis strategiis ganviTarebis TvalsazrisiT (Duffy and Roehler<br />

367


Tavi 14<br />

1986). nebismieri davalebis Sesruleba moswavleebisagan garkveul doneze fiqrs moiTxovs,<br />

magram azrovnebis unaris ganviTarebis mizani TvalsaCinoa maSin, rodesac <strong>maswavlebeli</strong><br />

mizanmimarTulad aswavlis maT garkveuli tipis azrovnebas.<br />

14.2 sqemaze Sejamebulia zemoaRwerili miznebis 5 tipi, xolo 14.3 sqema maT grafikuli<br />

winmswrebi aqtivobebis saSualebiT gamosaxavs.<br />

368<br />

saxelwodeba detaluri aRwera mizani<br />

zogadi azrovnebis<br />

unari: moswavleze,<br />

kerZod ki mis saazrovno<br />

saSualebebze,<br />

orientirebuli<br />

akademiuri codnis an<br />

unarebis daufleba:<br />

moswavleze<br />

orientirebuli –<br />

orientirebulia<br />

moswavlis mier<br />

informaciisa da<br />

unarebis Seswavlaze<br />

CarTuloba: moswavleze<br />

orientirebuli _ anu<br />

bavSvebis reaqciaze<br />

gaTvlili<br />

aqtivobebi: moswavleze<br />

orientirebuli, anu ras<br />

moimoqmedeben bavSvebi.<br />

masalis miwodeba:<br />

maswavlebelze<br />

orientirebuli – ras<br />

gaakeTebs <strong>maswavlebeli</strong>,<br />

rogoria misi gegma axali<br />

masalis asaxsnelad.<br />

mizanTa xuTi wre<br />

`diagramiT gamosaxon<br />

`beduinebis cxovrebasTan~<br />

dakavSirebuli ZiriTadi<br />

terminebis urTierTmimarTeba~<br />

`SeZlon erTmaneTs auxsnan<br />

I msoflio omis gamomwvevi<br />

ZiriTadi mizezebi~. `rukaze<br />

gazomon manZili masStabis<br />

gamoyenebiT~.<br />

`moTxrobis wakiTxvis Semdeg<br />

klasis azrs gamovikiTxav da<br />

gavmarTavT diskusias~.<br />

`diafilms naxaven, Semdeg<br />

samxreTis rukas Seadgenen<br />

da mere qveTavis bolos<br />

moTavsebul SekiTxvebs<br />

upasuxeben~.<br />

jer siTbur reaqcias<br />

ganvixilav, Semdeg gadaval<br />

endoTermul reaqciaze,<br />

entrofiasa da entalfiaze<br />

da Semdeg valentobas<br />

gavimeorebT.<br />

sqema 14.2 mizanTa xuTgvari xedva<br />

moswavleebma gamoxaton<br />

da ganaviTaronGgarkveuli<br />

tipis azrovnebis unari<br />

moswavleebs hqondeT<br />

konkretuli codna an<br />

unari<br />

moswavleTa CarTuloba<br />

iyos SesamCnevi, programa<br />

minimumi maTi aqtiuri<br />

monawileoba, xolo<br />

saukeTeso SemTxvevaSi,<br />

maTi Segulianeba da<br />

gaxalisebaa.<br />

garkveuli davalebis<br />

Sesruleba.<br />

moxdes mosazrebebis<br />

gamoTqma da kiTxvebze<br />

pasuxis gacema rogorc<br />

moswavleTa, ise Cemi<br />

mxridan.<br />

zogadi azrovnebis swavleba konkretuli Temis gamoyenebis gareSe SeuZlebelia, aqedan<br />

gamomdinare, TiTqmis yovelTvis, zogadi unarebis mizanTan erTad xorcieldeba codnisa<br />

da unarebis dauflebis mizanic. amitom aris, rom 14.3 sqemaze gamosaxul diagramaze, `azrovnebis<br />

unarebis~ wre Seicavs `daostatebis~ wres. piriqiT ki amis aucilebloba ar aris:<br />

<strong>maswavlebeli</strong>, SesaZloa, miznad isaxavdes daostatebas dauflebas da, amave dros, sulac ar<br />

gegmavdes romelime tipis azrovnebis swavlebas.


azrovnebis unarebi<br />

ra saxis azrovneba minda icodnen da ganuviTardeT<br />

Cems moswavleebs?<br />

daostatebis miznebi<br />

ra minda, rom moswavleebma icodnen<br />

da ris gakeTebas SeZleben gakveTilis bolos?<br />

rogor davrwmunde, rom maT es ician da SeuZliaT?<br />

CarTuloba<br />

rogor uzrunvelvyo<br />

moswavleTa CarTuloba?<br />

aqtivobebi<br />

ra aqtivobebi SevurCio<br />

moswavleebs imisaTvis, rom<br />

masalas Caswvdnen da Sesabamisi<br />

unarebi ganiviTaron?<br />

masalis amowurva<br />

ra codna (Temebi) da<br />

unarebi unda SeiZinon<br />

moswavleebma?<br />

sqema 14.3: miznebis xedva: mTavari kiTxvebi gegmis Sesadgenad<br />

es grafikuli winmswrebi aqtivobebi miznebis xuTgvar xedvas asaxavs.<br />

miznebi<br />

369


Tavi 14<br />

analogiurad, 14.3 sqemaze gamosaxuli sxva wreebis ganlagebac sxvadasxva mizanTa urTierTmimarTebas<br />

gviCvenebs. magaliTad, moswavleebisTvis Temis gadacema SesaZlebelia maT<br />

mier aqtivobebis Sesrulebis gareSe, magram azri ara aqvs aqtivobebis Sesrulebas, Tu isini<br />

mocemul Temas ar efuZneba. sxvagvarad rom vTqvaT, maswavlebelma SeiZleba moswavleebs aqtivobebi<br />

Seasrulebinos ise, rom naTlad arc hqondes warmodgenili Sedegi (rac, samwuxarod,<br />

xSirad gvxvdeba praqtikaSi), magram codnisa da unarebis dauflebis mizani ver miiRweva<br />

Sesasrulebeli aqtivobebisa da mocemuli Temis gauTvaliswineblad. amitomaa, rom `mCarTulobis<br />

~ miznis wre kidev ori miznis wres Seicavs.<br />

370<br />

maswavleblis xedvis roli gakveTilis dagegmvisas<br />

Cven ukve vnaxeT, rom miznebis xedvis mixedviT maswavleblebi ramdenime kategoriad iyofian:<br />

zogi maTganisTvis arsebiTia masalis gadacema da radgan maTi mizania amomwuravad<br />

moicvan masala, isini bevrs saubroben da maTi gakveTilebi ufro leqciuri xasiaTisaa, naklebad<br />

amowmeben imas, Tu ramdenad gasagebia es leqciebi moswavleTaTvis.<br />

isini ki, visTvisac amosavalia aqtivobebis Sesruleba, cdiloben, moswavleebi mudam dakavebuli<br />

hyavdeT, zogjer jgufuradac amuSaon. moswavleTa namuSevrebsac xSirad Zalze<br />

mowesrigebulad inaxaven, magram radgan swavlebisas, wamyvania miznebis xedva aqtivobebis<br />

TvalsazrisiT, Sedegad viRebT iseT klasebs, sadac moswavleebs arc imaze aqvT mkafio warmodgena,<br />

ras swavloben da arc xarisxiani namuSevris kriteriumebze.<br />

isini ki, visTvisac gadamwyvetia CarTulobis miRweva, miuxedavad imisa, rom saamisod did<br />

energias xarjaven da xalisian gakveTilebs atareben, iseTive Sedegi aqvT, rogorc aqtivobebis<br />

moyvarul maT kolegebs.<br />

wina TavebSi vnaxeT, Tu raze akeTeben aqcents sxvadasxva kategoriis maswavleblebi<br />

gakveTilis dagegmvisas da aRvniSneT, rom misasalmebelia moswavlis, viTarebisa da saswavlo<br />

kursis Sesabamisad gamoyenebuli maTi nebismieri Zalisxmeva. zemoaRniSnuli `aqcentebi~<br />

mizanTa xuTive tipis xedvis gaTvaliswinebiT unda Seicvalos, radgan sxvagvarad verasodes<br />

gavcdebiT masalis gadacemis an aqtivobebis Sesrulebis mizans da ver mivaRwevT mTavar<br />

mizans – codnisa da unarebis dauflebas.<br />

meore mxriv, maT, vinc kargad gegmavs gakveTils da naTlad aqvs warmodgenili, sabolood<br />

ra unda icodnen da SeZlon maTma moswavleebma, samuSaod saTanado masala sWirdebaT. maT<br />

unda SearCion da moifiqron iseTi aqtivobebi, romlebic moswavleebs winaswar gansazRvruli<br />

codnis dauflebamde miiyvans. gakveTilis kargad dagegmva niSnavs 14.3 sqemaze warmodgenili<br />

yvela kiTxvis pasuxs. am kiTxvaTa Tanamimdevroba pirovnebazea damokidebuli, magram<br />

nebismier SemTxvevaSi mTavari orientiri codnisa da unarebis dauflebis mizani unda iyos<br />

da is SekiTxva, romelic masTan mimarTebaSi ismeba: `ra minda, rom moswavleebma icodnen da<br />

SeZlon gakveTilis bolos? rogor davrwmunde, rom maT es ician da SeuZliaT?~<br />

Tu maswavlebels logikisa da analizis unari aqvs da Tanamimdevrulia, misTvis amosavali<br />

iqneba codnisa da unarebis mizani da swored amis mixedviT SeimuSavebs Sefasebis kriteriumebs<br />

da dasaxavs amocanebs swori Sefasebis gansaxorcieleblad, Semdeg ki gansazRvravs<br />

miznis Sesabamis aqtivobebsa da masalas.<br />

zogierT maswavlebels gaTvlili aqvs is aqtivobebi da masala, romelmac, misi azriT, moswavleTa<br />

yuradReba unda miipyros. mas SeuZlia dagegmva aqtivobebiT daiwyos, magram aqtivobaTa<br />

codnisa da unarebis mizani Sors ar unda gadados. yovelTvis, roca <strong>maswavlebeli</strong><br />

klass raimes aswavlis da Semdeg awarmoebs dakvirvebas, misTvis orientiri unda iyos erTaderTi<br />

ram: ra ecodinebaT moswavleebs da ris gakeTebas SeZleben isini sabolood.


miznebi<br />

naTeli mizani aris erT-erTi ganmsazRvreli, Tu ra ecodinebaT da ras SeZleben moswavleebi<br />

swavlebis bolos. mosalodneli suraTi gonebaSi unda warmovidginoT, sakuTar Tavs es<br />

SekiTxva unda davusvaT da mosazrebebi werilobiT CamovayaliboT. rac Zalian mniSvnelovania,<br />

es suraTi moswavlis TvaliT unda davinaxoT _ maTi moswrebis donis mixedviT unda saxavdes<br />

<strong>maswavlebeli</strong> miznebs.<br />

Cveni azriT, nebismieri miznis dasaxvisas SesaZlebelia moswavleTa saboloo Sedegis gan-<br />

Wvreta. maSinac ki, rodesac mizani exeba moswavleebSi `damokidebulebis~ an `Sefasebis~ unaris<br />

Camoyalibebas. SevecdebiT aseve dagarwmunoT, rom Tu miznebis Camoyalibebisas ar ganvWvretT<br />

Sedegs, aseTi miznebi myisve gadaiqceva masalis gadacemis, aqtivobebis Sesrulebis<br />

an CarTulobis miznebad. samive es mizani ki gacilebiT umniSvneloa, vidre codnisa da unarebis<br />

dauflebis mizani. Cven imis damtkicebasac SevecdebiT, rom `dauflebis~ miznisadmi<br />

sxva miznebis daqvemdebareba swavlebis xarisxs aumjobesebs, radgan swavleba metad xdeba<br />

moswavleze orientirebuli, izrdeba Semowmebis, kriteriumebis Sesatyvisad ukukavSiris,<br />

Canawerebis warmoebisa da moswavleTa individualuri diagnostirebis saWiroeba.<br />

modiT, daviwyoT zemoaRniSnuli mosazrebiT, rom miznis dasaxvisas yovelTvis winaswar<br />

unda ganvWvritoT mosalodneli Sedegi. rogor SeiZleba amis gakeTeba, rodesac moswavleebSi<br />

garkveuli damokidebulebis Camoyalibebas visaxavT miznad?<br />

ganvixiloT magaliTi: mister qasvels surs, rom mis moswavleebs klasikuri musikis<br />

mimarT dadebiTi damokidebuleba ganuviTardeT. rogor darwmundes, rom mizans miaRwia? ras<br />

gulisxmobs is, rodesac ambobs: `minda, rom moswavleebi beThovens afasebdnen~. SesaZloa is<br />

gulisxmobs, rom beThovenis simfoniis sirTulem da sifaqizem unda gamoiwvios pativiscema.<br />

SesaZloa, Tvlis, rom zog adamianSi simfoniis mosmenisas, misi gaanalizeba esTetiuri siamovnebis<br />

gancdas iwvevs? SesaZloa, mas warmoudgenia, rom nawarmoebis dafaseba miiRweva misi<br />

sidiadis, unikalurobis Tu sxva dadebiTi mxareebis codniT, xolo mowoneba misi mravaljer<br />

mosmeniTaa SesaZlebeli? Tu mas aseTi warmodgena aqvs, maSin ise unda warmarTos gakveTili,<br />

rom moswavleebs konkretuli moqmedebebisken ubiZgos, magaliTad, gaaanalizon simfoniis<br />

sxvadasxva nawili da gaakeTon Canawerebi. sityvierad aRweron is principebi, romelTa mixedviTac<br />

beThoveni Temebs aviTarebda da maT variaciebs qmnida, an amoacnobinos sxvadasxva simfonia.<br />

mas winaswar SeuZlia warmoidginos procesi, Tu rogor asruleben moswavleebi yvela<br />

am moqmedebas, radganac man gansazRvra, ras SeiZleba niSnavdes `dafaseba~ mocemul SemTxvevaSi,<br />

magram Tu mister qasveli am dafasebas Tavis gonebaSi ar `gadaTargmnis~ moswavleTa<br />

mier moqmedebebis Sesrulebis `enaze~, da, maSasadame, moswavleTa TavebSi ar Caixedavs, raTa<br />

Tanamimdevruli iyos, misi yovelgvari mcdeloba ar iqneba efeqturi. is imoqmedebs moswavleebisgan<br />

gaucxoebulad: Seasrulebinebs maT aqtivobebs, moaxdens garkveuli mosazrebebis<br />

prezentacias, magram es yvelaferi, SesaZloa, moswavleebma ugulisyurod gaakeTon. Tu mister<br />

qasvelma miznis dasaxvisas warmosaxva ar moiSvelia, mis mier gamoyenebuli aqtivobebi,<br />

SeiZleba, sruliad usargeblo aRmoCndes.<br />

mizani, romelic Semdegnairad formulirdeba: `moswavleebma es unda ganicadon~, Cven mar-<br />

Tebulad ar migvaCnia. Tu Tqven praqtikulad SeecdebiT moswavleebs raime `ganacdevinoT~,<br />

amao iqneba maTi dainteresebis molodini. Tu gancdis aqtivobis Catareba gsurT, winaswar<br />

dausaxaxeT maT konkretuli amocana. winaaRmdeg SemTxvevaSi, Sedegi ar geqnebaT (`rodesac<br />

maswavleblebi moswavleebs damoukideblad ganmcdelis mdgomareobaSi ayeneben, moswavleebi<br />

amaze civad reagireben~, SeniSnavda jim kilroi tulanis universitetidan).<br />

modiT, sxva kuTxiT SevxedoT am sakiTxs: Tu <strong>maswavlebeli</strong> moswavleebs ar dausaxavs amocanas<br />

aqtivobis micemamde, maSin moswavleebi daugegmav amocanas Seasruleben an arafers ar<br />

Seasruleben. Tu adamians ar vetyviT sad mivides, rogor miva daniSnul adgilamde? da Tu<br />

mainc miaRwevs, es ubralod gamarTleba iqneba da, savaraudod, meti droc dasWirdeba. klasSi<br />

ocdaxuTi moswavlidan mxolod ramdenimem SeiZleba gaikvlios gza daniSnulebis adgilamde,<br />

371


Tavi 14<br />

danarCenebi ki verasodes mivlen iq damoukideblad.<br />

amrigad, isev ismis mTavari SekiTxva: iyo Tu ara mizani naTeli? maswavleblis mier Catarebuli<br />

zemoaRniSnuli RonisZiebebis Tvalis gadavlebiT, SegviZlia Tu ara davaskvnaT, ra<br />

unda scodnodaT an SesZlebodaT Semswavlelebs sabolood? SesaZloa, maswavlebelma miznebi<br />

gansazRvra, rac arc Tu ise rTuli saqmea, anda sadme wignSi amoikiTxa, an samuSao rveulSi<br />

CainiSna (swavlebis procesSi esec dasafasebelia), magram jer kidev ar aris yvelaferi. damkvirvebelma<br />

(an TviTdamkvirvebelma) unda SeZlos gareSe piris TvaliT gadaxedos gakveTilis<br />

mTel msvlelobas da ifiqros: `nanaxidan da gagonilidan Cans, rom mizania moswavleebma<br />

SeZlon nawarmoebis garCeva (dadebiTi gmiri, uaryofiTi gmiri, kvanZis Sekvra, siuJeti,<br />

kulminacia, Tema) da daasaxelon magaliTebi nawarmoebidan, romelic wasakiTxad hqondaT~.<br />

SeiZleba mizani sityvasityviT ar ganmartos maswavlebelma, magram aSkara iyos moswavleebisTvis.<br />

maT unda icodnen, ra aris mizani, maTac unda SeZlon miznis Sesaxeb saubari gakveTilis<br />

dasrulebisas. aqve SevniSnavT, rom garda xiluli miznebisa, SeiZleba faruli miznebic<br />

arsebobdes, magaliTad: ramdenime moswavle sxvebs Sekreba-gamoklebaSi avarjiSebs, cxadia,<br />

rom mizani klasSi koordinirebuli muSaoba da sxvebis daxmarebaa. pirvelklaseli (!) deidre<br />

izolirebulad zis kubebis grovasTan (Tumca kubebisken ar ixedeba). uecrad ismis maswavleblis<br />

SeniSvna da vxedavT mis Jestikulacias, riTac vaskvniT, rom is deidres mimarTavs: mialage!<br />

tyuilad gaqvs ukmayofilo saxe! ar ici, ra aris Seni movaleoba? amrigad, maswavlebli<br />

deidresTan dakavSirebiT danarCeni klasisgan sruliad gansxvavebul mizans isaxavda.<br />

sakiTxis kvlevisas aRmovaCineT, rom SekiTxvaze – `iyo Tu ara mizani naTeli?~ – SeiZleba<br />

arsebobdes ramdenime pasuxi: `diax~, `ara~, `bundovani iyo~. Camouyalibebeli an Zalze bundovani<br />

miznebi saxezea, Tu: gakveTilze gabneulad, araTanamimdevrulad msjeloben mocemuli<br />

masalis garSemo an am masalas saerTod ar exebian, msjelobisas mniSvnelovan detalebs<br />

ar ukavSireben erTmaneTTs an ganvlil masalasTan dakavSireba, moswavleebi did energias<br />

xarjaven im masalaze, rac ukve gaiares da dauflebis donesac miaRwies. am ukanasknels ganmtkicebis<br />

process ver vuwodebT, radgan ganmtkicebasac Tavisi adgili unda hqondes da iseT<br />

masalasTan dakavSirebiT unda xdebodes, romelsac realurad sWirdeba ganmtkiceba.<br />

372<br />

sirTulis ra donis daZlevaa mizanSewonili?<br />

`arc Zalze cxelia da arc Zalze civi, swored rom zomieria, Tqva qoldiloksma Dda sul<br />

gaaTava kuTvnili ulufa~. Bvidre jei makviker hanTi (J. McVicker Hunt 1961) daamkvidrebda<br />

termins, `Sesabamisobis problema~, ganmanaTleblebi cdilobdnen, rom moswavleTaTvis arc<br />

Zalian rTuli samuSao miecaT da arc metismetad advili, magram imdenad rTuli ki unda yofiliyo,<br />

rom isini daZabuli Sromis Sedegad gadaadgilebuliyvnen codnis skalaze optimaluri<br />

manZiliT. Sesabamisi sirTulis SesarCevad, maswavlebelma kidev erTxel unda gaarkvios,<br />

sad imyofebian misi moswavleebi da dasvas kiTxva: `ra sirTulis lukma SeiZleba SevTavazo,<br />

rom moxdes maTi codnis morigi zrda?~ magaliTad, dawyebiTi klasebis bavSvebs maswavlebelma<br />

SeiZleba `lukma~ daunawevros _ nawil-nawil miawodos SesaTvisebeli masala, bolos<br />

ki, imave gakveTilze, saerTo mniSvnelis gamoyvaniT, Seajamebinos es nawilebi. bavSvebi maSinve<br />

aiTviseben yvelafers. meTerTmeteklasel moswavleebs germaniis istoriis gakveTilze<br />

bismarkis sityvaze – `sisxli da rkina~ _ msjelobisas, SeuZliaT ara mxolod paraleli gaavlon<br />

am sityvis istoriul fonsa da mis Sinaarss Soris, aramed, mis safuZvelze, imsjelon<br />

bismarkis xasiaTze.<br />

Tu fiqrobT, rom sirTulis daZlevis sakiTxi individualuria, marTali brZandebiT. individualuria<br />

erTdroulad asaTvisebeli Sesaswavli sakiTxebis raodenoba da midgoma – ra<br />

zomis nawilebad davyoT masala, rom gaviTvaliswinoT rogorc individebis, ise jgufis in-


miznebi<br />

teresebi. termini `individualuri~ SeiZleba gulisxmobdes kidev mravali aspeqtiT gansxvavebul<br />

midgomas (ix. Tavi 15), romelic umeteswilad swavlebis procesis warmarTvas ukav-<br />

Sirdeba. Cven ukve visaubreT, ris da ramdenis swavleba SeiZleba davisaxoT miznad, magram ar<br />

gvisaubria, rogor unda vaswavloT.<br />

rogor gavarkvioT, rom miwodebuli masalis zoma mizanSewonilia iyo jgufisTvis? Sesa-<br />

Zloa, Tavidan rTuli dasaZlevi iyo, magram Semdeg siaxles alRo auRes, moswavleTa SekiTxvebis<br />

Semdeg naTeli moefina manamde Znelad gasageb sakiTxebs. magram roca moswavleebi<br />

dabneulobis dasafarad `diax~ replikiT gvexmianebian, an Canawerebis CaniSvniT arian gar-<br />

Tuli, realoba Znelad aRsaqmelia, Tumca, uaryofiT Sedegs mainc SevamCnevT: dabneuloba,<br />

daTrgunuloba, imedgacrueba da Semawuxebeli dumili gasdevs fonad Zalze rTul (an araadekvaturad<br />

gadacemul) masalas; Zalian advili samuSaos Sesrulebisas ki moswavleebi erTmaneTTan<br />

saubroben, aqeT-iqiT ixedebian, saqmes ugulisyurod ekidebian (miuxedavad amisa,<br />

advili davaleba bolos mainc unda Semowmdes).<br />

isic SesaZlebelia, rom zemoxsenebuli, uaryofiTi SedegisTvis damaxasiaTebeli moqmedebebi<br />

arc SeiniSnebodes, magram miznebi mainc ar iyos moswavleze orientirebuli. am Sem-<br />

TxvevaSi saWiroa moswavleTa SesaZleblobebis codna, swori daskvnis gamosatanad ki unda<br />

ganvsazRvroT, ramdenad Seesabameba es SesaZleblobebi maswavleblis mier wamoyenebul<br />

moTxovnebs. swori gadawyvetilebis misaRebad, swavlebis yvela atributTan erTad, misawodebeli<br />

masalis zomis SesarCevad, kargad unda vicnobdeT moswavleebs da Tavad masalis<br />

konteqsts.<br />

saidan iRebs saTaves miznebi?<br />

saswavlo gegmis Sedgenisas yovelTvis Cndeba kiTxva: `ra unda vaswavloT?~ es SekiTxva<br />

ismis ori mwvave problemis mimarT: (1) vin unda gadawyvitos, Tu ra vaswavloT da ra iswavlebodes?<br />

da (2) ra aris mniSvnelovani da, Sesabamisad, ra Seva programaSi? am kiTxvebze sapasuxod,<br />

davakvirdeT miznebis wyaroebs klasSi. pirveladi wyaroebis (moswavle, <strong>maswavlebeli</strong>,<br />

avtoritetuli wyaro an jgufi) meSveobiT gavigebT, Tu vin iRebs gadawyvetilebas. xolo<br />

meoreuli wyaroebis meSveobiT gavarkvevT, programis SemdgenelTa azriT, risi swavlebaa<br />

mniSvnelovani.<br />

pirveladi wyaroebi<br />

yvela miznis oTxi pirveladi wyarodan erT-erTi SeiZleba Seesatyvisebodes:<br />

¤ moswavle. moswavles ainteresebs bayayebi da gombeSoebi da unda, rom maT Sesaxeb<br />

yvelaferi iswavlos.<br />

¤ <strong>maswavlebeli</strong>. is, rac maswavlebels Rirebulad miaCnia, SeiZleba mis miznebad iqces<br />

mxolod misi gonebrivi wyobis, warsulis, midrekilebis, gamocdilebis an piradi ar-<br />

Cevanis gamo. mag.: Tu maswavlebels Zalian ainteresebs veSapebi da am sakiTxSi gansakuTrebiT<br />

aris gaTviTcnobierebuli, SeuZlia, es codna moswavleebsac gauziaros<br />

da Sesabamisi sakiTxebi saswavlo gegmaSi CarTos. Tu maswavlebels aqvs gamocdileba<br />

musikis sferoSi, SeiZleba misi mizani saorkestro instrumentebis gacnobas ukavSirdebodes.<br />

Tu <strong>maswavlebeli</strong> afasebs kritikul azrovnebas da is ganaTlebuli adamianis<br />

mniSvnelovan maxasiaTeblad miaCnia, SeuZlia moswavleebSi kritikuli azrovnebis gamomuSaveba<br />

Tavis uSualo miznad aqcios.<br />

¤ avtoriteti. mravali mizani gareSe avtoritetebidan gamomdinareobs: teqstidan,<br />

erovnuli saswavlo gegmidan, sistemidan, savarjiSoebis krebulidan an maswavleblis<br />

373


Tavi 14<br />

374<br />

¤ jgufi. mTeli klasi (romelic SeiZleba jgufad moviazroT) an klasis garkveuli jgu-<br />

gzamkvlevidan. davuSvaT, maswavlebelma airCia teqsti. am SemTxvevaSi, romeli iqneba<br />

miznis wyaro – <strong>maswavlebeli</strong> Tu teqsti? Tu teqsti sistematurad da meTodurad<br />

gamoiyeneba, teqsti iqneba wyaro, miuxedavad imisa, vis mieraa SerCeuli. Tu <strong>maswavlebeli</strong><br />

sxvadasxva teqsts mimarTavs da maT garkveuli ganzraxviT mizanmimarTulad iyenebs,<br />

Tanac SerCevas Tematurad axdens, maSin miznis wyaro <strong>maswavlebeli</strong>a.<br />

fi SeiZleba warmoadgendes miznis wyaros. saerTo interesebis irgvliv gaerTianebiTa<br />

da maswavlebelTan molaparakebis gziT mizani SeiZleba jgufis mier iyos mowodebuli<br />

da erTi garkveuli jgufisken mimarTuli. `modiT filmi gadaviRoT!~ – aseTma ideam<br />

SeiZleba aitacos eqvsi meSvideklaseli. maT SeuZliaT maswavleblis zedamxedvelobiTa<br />

da xelmZRvanelobiT Seadginon TavianTi klasis Sesaxeb Ffilmis proeqti. muSaobis<br />

procesSi gamoikveTeba kinowarmoebasTan dakavSirebuli saswavlo miznebi (filmis<br />

Janris gansazRvra: Tu isini airCeven dokumentur Janrs, isaubreben da gaerkvevian,<br />

riT gansxvavdeba es Janri sxvebisgan; filmis dagegmvaze muSaoba: daformatebis, moswavleTa<br />

interviuebis, sxvadasxva teqnikis gamoyeneba da montaJi).<br />

Tu maswavleblebis muSaobas am TvalsazrisiT davakvirdebiT, vnaxavT, rom zogi maTganis<br />

miznebis saTave erTi wyaroa, sxvebisa ki ori, sami da oTxic ki. miznebis wyaroebidan gamomdinare,<br />

maswavleblebi gansxvavebulad warmarTaven gakveTils. im maswavleblebs, romlebic miznis<br />

arCevis saSualebas jgufs an individs aZleven, aqvT sruliad gansxvavebuli atmosfero<br />

da Sedegi imaTTan SedarebiT, visi miznebic uSualod avtoritetul wyaros emyareba, xolo<br />

im maswavleblebs, romlebic sakuTari pirovnebidan gamomdinare irCeven mizans, uzarmazari<br />

energia da Zalisxmeva sWirdebaT maT misaRwevad. usargeblo iqneba imis mtkiceba, rom zemoxsenebuli<br />

oTxi wyarodan romelime maTgans raime upiratesoba aqvs sxvebTan SedarebiT.<br />

saswavlo procesSi oTxive gamoiyeneba, magram imisaTvis, rom gasagebi iyos, ra codnasa da<br />

gamocdilebas iZenen moswavleebi da maswavlebelma Tavisi arsebiTi wvlili Seitanos maTi<br />

gamocdilebis gamdidrebasa da Rirebulebebis CamoyalibebaSi, yvelas (mSoblebis, maswavleblebis,<br />

administraciisa da sameurveo sabWosaTvis) unda ganemartos, ras emsaxureba saswavlo<br />

gegmaSi dasaxelebuli esa Tu is mizani. igive unda iTqvas meoreul wyaroebzec.<br />

meoreuli wyaroebi<br />

garda mizanTa pirveladi wyaroebisa, mniSvnelovani roli ekisreba meoreul wyaroebs<br />

(maTi umravlesoba tailerma daamkvidra (Tyler 1949), romelTac aqve ganvixilavT.<br />

¤ Tanamedrove cxovreba. Cvens sinamdvileSi karg magaliTs warmoadgens ekologia da<br />

haeris dabinZureba; inflaciis mizezebi da misgan dacvis meqanizmebi; qorwineba, ganqorwineba<br />

da ojaxi. SesaZloa, aRniSnul problemebTan dakavSirebuli miznebi warsulSi<br />

aqtualuri ar iyo da momavalSic ar gaxdes saWiro maTi gaTvaliswineba, magram<br />

dRes namdvilad mniSvnelovania. saswavlo gegma, romelic iTvaliswinebs rasobrivi da<br />

kulturuli tolerantobis, adamianTa Soris gansxvavebulobis pativiscemis danergvas,<br />

albaT gansakuTrebiT mniSvnelovani iqneba integrirebul skolebSi, sadac rasobrivi<br />

dapirispirebis problemaa.<br />

¤ kultura.Ggarkveuli miznebis gaTvaliswineba skolebSi, SesaZloa, adgilobrivi kulturiT<br />

iyos nakarnaxevi. magaliTad, amindTan dakavSirebuli terminologiis sworad<br />

gamoyeneba sanapiro dasaxlebebSi, sadac Tevzis rewvas misdeven da amindi uSualo<br />

gavlenas axdens cxovrebis ritmze; aseve mniSvnelovania soflis istoriis codna misi<br />

mcxovreblebisTvis, an mcenareTa zrdisa da moyvanis ciklebis Seswavla im dasaxlebebSi,<br />

sadac soflis meurneoba ZiriTadi dargia (Tumca, es imas ar niSnavs, rom zemoxsenebuli<br />

miznebis gavrceleba regionebis mixedviT izRudeba).<br />

¤ sacxovrebeli adgili. miznebis wyarod SeiZleba gamoviyenoT adgilobrivi resursebi.


¤ akademiuri disciplinebi. yovel disciplinas – maTematikas, literaturas, biolo-<br />

¤ SemswavlelTa saWiroebani. moswavleTa garkveul jgufs SeiZleba sWirdebodes<br />

¤ sagani, rogorc informaciis mTavari wyaro. zogierTi meoreuli miznis wyaros war-<br />

¤ filosofia. idealur SemTxvevaSi ras unda emsaxurebodes miznebi? `ganaTlebuli ada-<br />

miznebi<br />

magaliTad, wyalsacavis ekologiuri mdgomareoba, safosto momsaxurebis operaciebi<br />

(Tu fosta maxloblad mdebareobs); an adgilobrivi warmomavlobis avtoris, magali-<br />

Tad, henri david toros (masaCusetis Stati, konkordi) cxovreba da Semoqmedeba.<br />

gias, istorias, geografias, xelovnebas _ aqvs ierarqiuli struqtura, romlis meSveobiTac<br />

xdeba maTi Seswavla. disciplinis samyaroSi Semswavlelebi codnis SeZenas<br />

ierarqiuli gziT cdiloben, anu cdiloben am konkretuli disciplinis enaze ifiqron,<br />

am SemTxvevaSi meoreuli miznebis safuZveli es disciplinebia. mravali mizani skolaSi<br />

mWidrod aris dakavSirebuli saswavlo disciplinebTan.<br />

miTiTebis micema, magaliTad, higienaSi. maTTvis SerCeuli saswavlo mizani unda exebodes<br />

janmrTelobas, sisufTaves da, SeiZleba, sakvebsac ki, radgan skola (an <strong>maswavlebeli</strong>)<br />

amCnevs, rom moswavleebs am mimarTulebiT saTanado Cvevebi ar gaaCniaT. sxva<br />

jgufSi SeiZleba iseTi problema iyos, rogoric aris moswavleTa Soris uTanxmoeba,<br />

erTmaneTis mosmenis uunaroba. aseT jgufs sWirdeba socialur problemaTa mogvarebis<br />

mimarTulebiT muSaoba. sazogadoebrivi saWiroebebidan gamomdinare miznebi<br />

im SemTxvevaSi ikveTeba, rodesac <strong>maswavlebeli</strong>, administracia an sameurveo sabWo<br />

adgens, rom arsebobs garkveuli deficiti. aseTi miznebi SeiZleba awmyo saWiroebas<br />

ukavSirdebodes (higiena, janmrTeloba), anda prevenciuli RonisZieba iyos. Zalze<br />

gavrcelebulia midgoma, romlis mixedviTac yvela mizani, ZiriTadi unar-Cvevebis<br />

swavlebis CaTvliT, momavali saWiroebebisTvisaa gaTvlili, magram yoveli Semswavlelis<br />

saWiroeba ver gaxdeba meoreuli miznis erT-erTi wyaro, Tu igi mTlianobaSi<br />

am wyarodan ar gamomdinareobs. terminSi `SemswavlelTa saWiroebani~ pirveli sityva<br />

mianiSnebs SemswavlelTa jgufs, romelic awmyoSi garkveuli mimarTulebiT deficits<br />

ganicdis, an es deficiti momavalSi iCens Tavs (mTels klasze ki igi ar vrceldeba) da<br />

amitom saWiro xdeba am mimarTulebiT swavleba.<br />

moadgens saganTan dakavSirebuli informacia. magaliTad, ar mogveTxoveba, vicodeT<br />

samxreT amerikis mTavari produqtebi uSualod disciplinis ierarqiuli koncefciis<br />

mixedviT, magram sagnis codnisTvis es aucilebelia. aseT mTavar informaciebTan dakavSirebuli<br />

miznebis dasaxva skolis yvela safexurze xdeba. vin iyvnen me-18 saukunis<br />

inglisis mniSvnelovani poetebi? romel samedicino profils miekuTvneba SokSi<br />

Cavardnili pacienti? da a. S.<br />

miani~ Semdeg kriteriumebs unda akmayofilebdes: SeeZlos kritikuli azrovneba,<br />

hqondes sxvisi mosmenisa da sxvebis poziciaze reagirebis unari, obieqturad Seafasos<br />

isini da daicvas sakuTari Sexedulebebi. es da mravali mosazreba ganaTlebulobis<br />

Sesaxeb, SeiZleba aRmovaCinoT garkveuli miznebis miRma. zogierTi saklaso programa<br />

aqcents akeTebs damoukideblobisa da gadawyvetilebebis miRebis unar-Cvevebze,<br />

SemoqmedobiTobaze, radgan am programebSi aisaxeba an SemdgenelTa Rirebulebebi, da/<br />

an Sexedulebebi moswavleebSi sasurveli Tvisebebis ganviTarebis Sesaxeb. miznebi,<br />

romlebic ukavSirdeba im Sexedulebas, Tu ra moTxovnebs unda akmayofilebdes ganaTlebuli<br />

kursdamTavrebuli, momdinareobs garkveuli `filosofiidan~, romelic, am<br />

SemTxvevaSi, meoreul mizans warmoadgens.*<br />

mizanTa saTaveebi metyvelebs imaze, Tu ras aniWeben upiratesobas programis Semdgenel-<br />

* ibeWdeba nebarTviT. Tyler, R. W. Basic Principles of Curriculum and Instruction. Chicago: University of Chicago Press, 1949. © 1949<br />

University of Chicago Press. yvela ufleba daculia.<br />

375


Tavi 14<br />

ni. pirveladi wyaroebis garkveviT viRebT informacias, Tu vis mieraa miznebi SerCeuli, ra<br />

roli aqvs moswavles am procesSi. SeuZlia Tu ara maswavlebels sakuTari iniciativiT Secvalos<br />

saswavlo gegma, ramdenad axdens gavlenas saswavlo gegmaze gareSe avtoritetuli wyaroebi?<br />

meoreuli wyaroebi migvaniSnebs imaze, Tu risi codnaa mniSvnelovani programis SemdgenelTa<br />

azriT. ra sakiTxebSi unda moxdes moswavleTa gaTviTcnobiereba? ra moTxovnebs<br />

gviyenebs Tanamedrove cxovreba, adgilobrivi kultura da sacxovrebeli adgili? ra mniSvneloba<br />

eniWeba disciplinaTa koncefciebs? awarmoeben Tu ara programis avtorebi SemswavlelTa<br />

kvlevas, rom miznebi maT saWiroebebs miusadagon? xdeba Tu ara filosofiur SexedulebaTa<br />

programaSi SeRweva mizanTa meSveobiT? am kiTxvebze pasuxebi gvaZlevs informacias<br />

imis Taobaze, Tu ra iswavleba da ratom. mizanTa wyaroebis Sesaxeb monacemebis Segroveba<br />

saSualebas gvaZlevs, movipovoT sasargeblo informacia zemoxsenebul umniSvnelovanes<br />

kiTxvebze pasuxis gasacemad da saswavlo procesis saintereso kuTxiT dasaxasiaTeblad.<br />

376<br />

daostatebis miznebis Sesatyvisi qceva<br />

meoce saukunis 60-ian wlebSi pofasa (Popham 1970) da mejeris (Mager 1962) wyalobiT popularuli<br />

gaxda qceviTi miznebis detaluri werilobiTi aRwera, sadac moswavleTa saqmianobis<br />

donis kriteriumTan erTad, gansazRvruli iyo am saqmianobis Sesrulebis pirobebic. magali-<br />

Tad:<br />

gamravleba-gayofis aTi mravalmoqmedebiani magaliTi moswavleebma 90%-iani sizustiT<br />

naxevar saaTSi unda amoxsnan.<br />

es axali midgoma, romelic male qilikisa da dacinvis sagani gaxda, miznad isaxavda moswavleTa<br />

miRwevebze yuradRebis koncentrirebasa da Sedegebze pasuxismgeblobis gazrdas.<br />

unar-Cvevebis kompleqsurad gamoyenebis miznebi arsobrivad gansxvavebulia da operaciis<br />

Sesrulebis unarebis SeTvisebas gulisxmobs, romelTa dauflebis doneze dakvirveba<br />

xdeba SemuSavebuli kriteriumebis mixedviT (es iqneba maTematikuri manipulaciebi, wakiTxulis<br />

gaSifrva Tu weris teqnika). magram es meTodi ar gamodgeba moswavleebisTvis erTmaneT-<br />

Tan TanamSromlobis saswavleblad. ra efeqtiani kriteriumebi unda SeimuSaos maswavlebelma<br />

imisaTvis, rom moswavleebs TanamSromlobisadmi pativiscema aswavlos? mas SeuZlia<br />

waakiTxos moswavleebs moTxrobebi an aCvenos videorgolebi da sTxovos TanamSromluri da<br />

araTanamSromluri qcevebi amocnoba, magram iqneba Tu ara es aqtivoba sasargeblo?<br />

sxvadasxva konteqstSi sxvadasxva enobrivi specifikis gamoyeneba unda moxdes _ maswavlebelma<br />

sxvadasxva tipis miznebze muSaobisas, Sesaferisi ena unda SearCios. am TvalsazrisiT,<br />

maswavleblebi SeiZleba or jgufad davyoT: maswavleblebi, romlebic miznebis ganxorcielebisas<br />

konteqstis mixedviT Sesabamis enas iyeneben da maswavleblebi, romlebic am<br />

mimarTulebiT ar muSaoben. unar-CvevaTa kompleqsurad gamoyenebis miznebis mniSvneloba<br />

ufro gasagebi gaxdeba, Tu mas ganvixilavT xelovnebis saswavlo gegmis an, magaliTad, ferweris<br />

kursis konteqstSi. maswavlebelTa erTi nawili, zogadad, saubrobs iseT miznebze, romlebic<br />

unar-CvevaTa gamoyenebis sferos ganekuTvneba. magaliTad: `bavSvebi kompetenturad<br />

SeZleben samniSna cifrebis (romelTa Sua cifri nulia) Sekrebas~.Mmagram ar aris dakonkretebuli,<br />

Tu ras gulisxmoben, terminiT `kompetenturad SeZleben~. pofemisa da beikeris azriT<br />

(Popham and Baker 1970), dauflebis donis misaRwevad da Sesafaseblad aucilebelia kriteriumebis<br />

SemuSaveba.


Sejameba<br />

am Tavis Sejamebisas, miznebTan dakavSirebiT Semdegi xuTi kiTxva unda daisvas:<br />

miznebi<br />

1. qmnis Tu ara mizani naTel suraTs, kerZod, ra ecodinebaT da ras SeZleben Semswavlelebi?<br />

2. <strong>maswavlebeli</strong>, gegmis Sedgenisas, eyrdnoba Tu ara mizanTa xuTive wris kiTxvebs?<br />

3. aris Tu ara sirTulis Sesabamisi done?<br />

4. saidan iRebs saTaves miznebi (mizanTa wyaroebi)?<br />

5. aris Tu ara konteqstis Sesabamisi miznis ena?<br />

377


m i z n e b i - S e j a m e b a<br />

1. qmnis Tu ara mizani naTel suraTs, kerZod, ra ecodinebaT da ras SeZleben<br />

moswavleebi?<br />

diax, ara, bundovania<br />

2. aris Tu ara sirTulis done Sesabamisi?<br />

Zalian rTulia<br />

Zalian advilia<br />

Sesabamisia<br />

moswavleTa maqsimalur Zalisxmevas moiTxovs<br />

3. ra aris miznis wyaro?<br />

moswavle sazogadoeba<br />

<strong>maswavlebeli</strong> saswavlo disciplina<br />

jgufi SemswavlelTa saWiroebaniA<br />

avtoriteti mniSvnelovani informacia<br />

Tanamedrove cxovreba filosofia<br />

kultura<br />

4. maswavleblis xedvis romeli tipi warmoadgens safuZvels?<br />

zogadi azrovneba<br />

swavla (daostateba)<br />

CarTuloba<br />

aqtivobebis Sesruleba<br />

masalis amowurva<br />

m i z n e b i - S e j a m e b a<br />

379


miznebis xedva<br />

m i z n e b i - s a v a r j i S o<br />

gansazRvreT, ra tipis xedvasTan (masalis amowurva, aqtivobebis Sesruleba, Car-<br />

Tuloba, daostateba, zogadi azrovneba) aris dakavSirebuli qvemoT warmodgenili<br />

kiTxvebi, romlebic daismis gakveTilis dagegmvisas?<br />

1. rogor uzrunvelvyo moswavleTa CarTuloba?<br />

2. azrovnebis romel tipze minda moswavleebma imuSaon da daxvewon?<br />

3. ra codnas, unar-Cvevasa da koncefcias Sevaswavli?<br />

4. ra aqtivobebis Sesrulebaa saWiro imisaTvis, rom moswavleebi masalas Caswvdnen<br />

da Sesabamisi unarebi ganiviTaron?<br />

5. ra minda, moswavleebma icodnen da SeZlon gakveTilis bolos? rogor davrwmunde,<br />

rom maT es ician da SeuZliaT?<br />

gansazRvreT, qvemoT CamoTvlili miznebis miRma arsebuli xedvis tipi. SesaZle-<br />

belia, erTze meti tipis arseboba.<br />

1. moswavleebi waikiTxaven nawarmoebs `wiTeli poni~, erTmaneTs gauziareben mosazrebebs<br />

saukeTeso epizodebis Sesaxeb da daweren erTgverdian eses, sadac<br />

megobars am wignis wakiTxvas urCeven.<br />

2. `dRes Cven kvadratul gantolebaze gadavalT. jer mis ganmartebas agixsniT,<br />

Semdeg kvadratuli gantolebis amoxsnis erT-erT gzas giCvenebT, bolos ki<br />

jgufurad imuSavebT da xuT magaliTs amoxsniT~.<br />

3. `maS ase, vfiqrob, Zalian mogewonebaT is, rasac axla gavakeTebT. CvenTan aris<br />

xuTi axali centri, sadac SegiZliaT ivarjiSoT werasa da kiTxvaSi. zogi<br />

Tqvengani marto imuSavebs, zogi ki partniorTan erTad. Tqven mogiwevT daweroT,<br />

kasetas mousminoT, Tqveni mosazrebebi partniors gauziaroT da masTan<br />

erTad SeTanxmebas miaRwioT~.<br />

4. moswavleebi erTujrediani cxovelis niSan-Tvisebebs asaxeleben, xataven er-<br />

Tujrediani cxovelis sam nimuSs da varauds gamoTqvamen, rogori iqneba ganviTarebis<br />

Semdegi safexuri.<br />

5. `waikiTxeT Cem mier mocemuli statia Ramurebze, upasuxeT SekiTxvebs samuSao<br />

furcelze, Semdeg gveqneba diskusia am sakiTxze~.<br />

6. gamoiyeneT gasul kviraSi naswavli teqnika, romlis meSveobiTac gavaanalizeT<br />

da SevafaseT jon fijerald kenedis saaarCevno kampaniis dros misi kritikuli<br />

gamosvlebi da gaaanalizeT da SeafaseT mimdinare saprezidento kampaniis<br />

mniSvnelovani gamosvlebi.<br />

7. `momaval kviraSi vimuSavebT deteqtiuri Janris nawarmoebebze. moTxrobebis<br />

kiTxvisas, koncentrirebas movaxdenT idumalebiT mocul ambebze, gveqneba<br />

roluri TamaSebi. me, piradad, am Temis momzadebisas, Zalian gavxalisdi~.<br />

8. `SeadgineT grafiki da daasaxeleT is movlenebi, romelTa gamoc 1945 wels<br />

vietnamis omi daiwyo. Tqveni pasuxebis partnioris pasuxebTan Sejerebis Semdeg,<br />

amoirCieT erT-erTi movlena, romelmac yvelaze didi roli Seasrula am<br />

m i z n e b i - s a v a r j i S o<br />

381


382<br />

TvalsazrisiT. Semdeg moamzadeT oTxwuTiani gamosvla da daicaviT Tqveni<br />

pozicia. daixmareT analizisa da Sefasebis meTodi~.<br />

9. `mivdivarT zooparkSi, rom davbrundebiT, daxatavT cxovels, romelic<br />

yvelaze metad mogewonebaT da dawerT moTxrobas masze~.<br />

10. `bendis dRevandel repeticiaze davukravT yvela rCeul nawarmoebs, rom<br />

morigi sagazafxulo koncertisTvis movemzadoT~.<br />

davalebebi<br />

miznebTan dakavSirebuli Cveni xedvebi Tavs iCens moswavleebisaTvis micemul<br />

davalebebSi. davalebebs SeuZlia Semswavlels daexmaros codnisa da unarebis<br />

dauflebisa da zogadi azrovnebis miznebis miRwevaSi, an, SesaZloa, mxolod Ses-<br />

asrulebel aqtivobebad iqces. gansazRvreT, ra tipis xedva aris mocemuli CamoT-<br />

vlil davalebebSi.<br />

1. waikiTxeT me-14 Tavi samyaros warmoSobis Sesaxeb.<br />

2. waikiTxeT igavi `mela da qaTami~, aRmoaCineT da daasaxeleT igavisaTvis damaxasiaTebeli<br />

xuTi niSani.<br />

3. xvalisTvis waikiTxeT qveTavi peplebis Sesaxeb, ganmarteT xuTi axali leqsikuri<br />

erTeuli da SeadgineT winadadebebi maTi gamoyenebiT.<br />

4. waikiTxeT Tavi Sua dasavleTis Statebis Sesaxeb da konturul rukaze sworad<br />

miuTiTeT Statebis saxelebi.<br />

5. waikiTxeT `romeo da julietas~ meore moqmedeba. biWebi moemzadon, rom xvalisTvis<br />

waikiTxon julietas teqsti, xolo gogonebma moamzadon romeos teqsti.<br />

6. waikiTxeT Tavi `dabadeba~ da moemzadeT, rom erTmaneTs SeadaroT darviniseuli<br />

evoluciis Teoria da bibliuri Sesaqmis versia.<br />

7. SeasruleT kent ricxvebTan dakavSirebuli magaliTebi da gamoTvaleT dadebiTi<br />

da uaryofiTi ricxvebi.<br />

8. xvalisaTvis, gTxovT, airCioT is produqti, romelsac reklamas gaukeTebdiT,<br />

SeurCieT sareklamo warwera da ganmarteT Tqveni arCevanis mizezi. isaubreT,<br />

ra ferebs gamoiyenebdiT da ratom, ra saSualebiT gaavrcelebdiT reklamas<br />

da ratom.<br />

9. xval purs gamovacxobT. gaimeoreT receptSi miTiTebuli etapebi da moemzadeT<br />

am procesis gansaxorcieleblad.<br />

10. dRes giCvenebT burRis sworad gamoyenebas. xvalisTvis moamzadeT SekiTxvebi<br />

am sakiTxze.<br />

Sefaseba<br />

moswavleTa Sefasebac erT-erTi xerxia miznebis misaRwevad. gansazRvreT, mizan-<br />

Ta xedvis tipi im SefasebaSi, romelSic aqcenti Semdeg aspeqtebze keTdeba:<br />

1. ramdenad aqtiurad monawileobdnen moswavleebi diskusiaSi?<br />

2. ramdenad kargad iqceodnen moswavleebi muzeumSi eqskursiaze?


3. ramdenad sworad SeZles moswavleebma jadosnuri zRaprisTvis damaxasiaTebeli<br />

elementebis gansazRvra?<br />

4. SeZles Tu ara moswavleebma kategoriebad daeyoT is informacia, romelic<br />

maT miiRes nawarmoebiT `edna ferberi~ da Semdeg ramdenad sworad moaxdines<br />

am kategoriaTa saxeldeba?<br />

5. SeuZliaT Tu ara moswavleebs, erTmaneTs Seadaron da daupirispiron ori<br />

lideri - martin luTer kingi da mahaTma gandi?<br />

gadaaqcieT daostatebis miznad<br />

SecvaleT qvemoT CamoTvlili miznebi ise, rom maT gamoxaton daostatebis an<br />

zogadi azrovnebis miznebi.<br />

1. moswavleebi monawileobas miiReben ZuZumwovarTa Sesaxeb diskusiaSi.<br />

2. moswavleebi paralels gaavleben berZnul da romaul civilizaciebs Soris.<br />

3. moswavleebi gamoavlenen enTuziazms xatvisadmi.<br />

4. moswavleebi iTamaSeben kalaTburTs.<br />

5. moswavleebi waikiTxaven Tavs dasavleTis Sesaxeb da isaubreben kovboebis<br />

cxovrebaze.<br />

6. moswavleebi monawileobas miiReben sabWoTa kavSiris daSlis Temaze gamar-<br />

Tul diskusiaSi.<br />

7. moswavleebi samxatvro muzeums daaTvaliereben da daweren eses sayvareli<br />

naxatis Sesaxeb.<br />

8. moswavleebi gamoiyeneben mrgvalsa da ormxriv xerxsa da burRs.<br />

9. moswavleebi monawileobas miiReben zamTris koncertSi.<br />

10. moswavleebi gaecnobian lora ingals vilderis wignebs.<br />

383


Tavi 14<br />

384<br />

literatura<br />

Bussis, A. M., E. A. Chittenden, and M. Amarel. Beyond Surface Curriculum: An \ Interview Study of Teachers'<br />

Understandings. Boulder, Colo.: Westview Press, 1966.<br />

Clark, C. M., and R. J. Yinger. "Teachers Thinking." In P.L. Peterson and H.J. Wahlberg (eds.). Research<br />

on Teaching. Berkeley: McCutcheon, 1979.<br />

Duffy, G., L. Roehler, and G. Rockliffe. "How Teachers' Instructional Talk Influences Students' Understandings<br />

of Lesson Content." Elementary School Journal 87, no. 1 (September 1986).<br />

Hunt, J. McV. Intelligence and Experience. New York: Ronald Press, 1961.<br />

Hunter, M. Presentation at ASCD, 1977.<br />

Joyce, B. R., C. Clark, and L. Peck. Flexibility in Teaching. New York: Longmans, 1981.<br />

Mager, R. R. Preparing Instructional Objectives. Palo Alto: Fearson Publications, 1962.<br />

Peterson, P. L., C. W. Marx, and C. Clark. "Teacher Planning, Teacher Behavior, and Student Achievement."<br />

American Educational Research Journal 15 (Summer 1978): 417-432.<br />

Popham, W. J., and E.L. Baker. Systematic Instruction. Englewood Cliffs, N.J.: Prentice Hall, 1970.<br />

Saphier, J. D. "The Parameters of Teaching: An Empirical Study Using Observations and Interviews to<br />

Validate a Theory of Teaching by Linking Levels of Analysis, Levels of Knowing and Levels of<br />

Performance." Ph.D. diss., Boston University, 1980.<br />

Tyler, R. W. Basic Principles ofCurriculum and Instruction. Chicago: University of Chicago Press, 1949.<br />

Zahorik, J. A. "Learning Activities: Nature, Function, and Practice." Elementary School Journal 82 (1982):<br />

309-317.


15<br />

swavlis gamocdileba<br />

rogor mivusadagoT moswavles swavlis<br />

stili?


swavlis gamocdileba<br />

swavlis procesi, anu sakiTxi `rogor vswavlobT?~ ar gulisxmobs saswavlo kursis Si-<br />

naarssa da maswavleblis mier Sesrulebul aqtivobebs. is niSnavs interaqcias Semswav-<br />

lelsa da im garemos Soris, romlis mimarTac is reagirebs. Seswavla xdeba maSin, rodesac<br />

moswavle Tavad moqmedebs, anu Semswavleli imas swavlobs, rasac Tavad akeTebs da ara<br />

imas, rasac <strong>maswavlebeli</strong> akeTebs. r. taileri,<br />

`saswavlo gegmisa da swavlebis ZiriTadi principebi~<br />

swavlis procesis ganxilva mniSvnelovania imiT, rom SesaZlebloba geZlevaT, moswavleebisaTvis<br />

SeTavazebul aqtivobebs daakvirdeT da maTSi axali niuansebi aRmoaCinoT.<br />

Tqvens winaSe arsebulze ufro sruli suraTi iqmneba imisaTvis, rom dainaxoT,<br />

rogor swavloben moswavleebi da aseve – ra SemTxvevaSi ver swavloben isini. am informaciam<br />

SeiZleba erT-erT daskvnamde migiyvanoT:<br />

¤ `kargia, rom me aseT meTodebs ar viyeneb da rasac vakeTeb swored saswavlo gegmiskenaa<br />

¤ `aris bevri iseTi ram, rasac ar viyeneb, arada, namdvilad sasargeblo iqneboda. ara<br />

¤ `aris ramdenime sakiTxi, razec aqamde ar mifiqria. kargi iqneba maTi danergva, amis ga-<br />

mimarTuli, raimes Secvla ki saWiro ar aris~.<br />

uSavs, uamravi dro maqvs maT dasanergad. albaT, sjobs isini bolosTvis, damatebis<br />

saxiT Semovinaxo~.<br />

keTebas axlave Sevecdebi~.<br />

arsebiTi is gaxlavT, rom SeZloT sxvebis an swavlebis meTodebs sakuTar axleburad<br />

SexedoT, ufro meti ram dainaxoT da axali informaciis safuZvelze ufro swori gadawyvetilebebi<br />

miiRoT. imedia, es Tavi bevri mniSvnelovani sakiTxis aRqmasa da gacnobierebaSi<br />

dagexmarebaT.<br />

swavlebis procesi moswavleebis TvaliT unda davinaxoT. pirvel yovlisa, vsvamT kiTxvas:<br />

`rogor aRiqvamen moswavleebi saklaso garemos? rogori maxasiaTeblebi aqvs aqtivobebs?<br />

rogor aRiqvams mas moswavle Sesrulebisas?~ Semdegi kiTxvebi aseTia: `ra daskvnis gamotana<br />

SeiZleba? ra mniSvneloba aqvs yovelive amas? ramdenad mniSvnelovania, rogor aRiqvamen<br />

moswavleebi aqtivobaTa ama Tu im maxasiaTebels? aris Tu ara es arsebiTi sruli saswavlo<br />

kursis TvalsazrisiT?~ am sakiTxebSi garkveva arCevanis gakeTebis saSualebas mogvcems _<br />

swavlebis formis SerCeva xom maswavleblis prerogativaa. moswavlis azrovnebis tipebs<br />

realuri, materialuri sagnis, magaliTad, kldis msgavsad davaxasiaTebT. is materialuri<br />

ar aris, Tumca realuria da kldis msgavsad Taviseburebebi aqvs. kldis msgavsad, romelsac<br />

garkveuli niSan-Tvisebebi aqvs (mag.: aris sferuli, kvercxisebri, cilindruli, kubis formis;<br />

aqvs feric, SeiZleba iyos yavisferi, nacrisferi, molurjo, mowiTalo, movercxlisfro),<br />

swavlis processac konkretuli maxasiaTeblebi aqvs. magaliTad, swavlis procesSi<br />

zedamxedveloba sami mizniT SeiZleba ganxorcieldes: damoukideblobis ganviTarebis, moswavleTa<br />

daxmarebis an uSualod meTvalyureobis mizniT. swavlebis ra forma sWirdebaT<br />

moswavleebs konkretul SemTxvevaSi? SeiZleba maT dRis ganmavlobaSi uSualo kontaqti da<br />

yuradReba sWirdebaT, xolo dRis bolos maTi damoukideblad muSaobaa mizanSewonili? anu<br />

zedamxedvelobis TvalsazrisiT, maTTvis Sesabamisi swavlebis forma etapobrivad icvleba,<br />

e. i. swavlis procesi maxasiaTeblis mixedviT icvleba.<br />

387


Tavi 15<br />

swavlis procesis analiziT miviRebT imis srul da detalur suraTs, Tu rogor iTviseben<br />

moswavleebi dagegmili aqtivobebis Sesrulebisas. Tu am aqtivobebs garkveuli drois<br />

manZilze davakvirdebiT, SevamCnevT, rogor xdeba rgolebis erT jaWvad gadaqceva swavlis<br />

procesSi. Semdeg ki SegviZlia SevafasoT, ramdenad pasuxobs moTxovnebs miRebuli jaWvi.<br />

viyenebT Tu ara swavlebis yvela models – praqtikaSi swavlebis mxolod konkurentul da<br />

individualistur models veyrdnobiT, Tu kolaboraciulsac viyenebT? aRqmis romeli<br />

arxebis stimulirebas vaxdenT? mxedvelobidan xom ar gvrCeba kinesTetikuri (Sexeba) arxi?<br />

swavlebisas ramdenad daculia balansi konkretulsa da abstraqtuls Soris? kiTxvis `rogor<br />

vswavlobT?~ gacnobiereba dagvexmareba periodulad davakvirdeT sakuTar muSaobas da<br />

gadavamowmoT, vTavazobT Tu ara moswavleebs sasurvels. dabolos, am sakiTxis codna kargi<br />

iaraRia maswavleblisTvis, raTa SeZlos moswavleebisa da jgufebisTvis swavlebis formebis<br />

individualurad SerCeva.<br />

naSromis momdevno nawilSi detalurad aRvwerT saswavlo procesis maxasiaTeblebs da<br />

visaubrebT maTi gamovlenis SesaZlo formebze. Sedegad, SegeZlebaT gansazRvroT Tqveni,<br />

rogorc maswavleblis profili. Semdeg gaarkvevT, ramdenad Seesabameba moswavleebs Tqven<br />

mier SeTavazebuli variantebidan arCeuli meTodebis speqtri.<br />

388<br />

ganmartebani<br />

informaciis wyaroebi<br />

mTeli is informacia, romelsac moswavleebi swavlis procesSi iReben, SeiZleba or jgufad<br />

davyoT: standartuli da Seqmnili informacia. informaciis standartuli wyaroa teqsti,<br />

cnobari, <strong>maswavlebeli</strong>, an informaciis nebismieri sxva wyaro. Seqmnili informacia aris<br />

codna, romelic Semswavlelebma iseTi procesis meSveobiT miiRes, romelSic Tavad monawileobdnen,<br />

magaliTad, dakvirvebis, cdis Catarebis, intervius, deduqciis, induqciis, logikis,<br />

kamaTis, debatebis, SekiTxvebis dasmis safuZvelze.<br />

informaciis wignSi moZebna standartuli wyaros gamoyenebas niSnavs. Tumca, informaciis<br />

wignSi moZebnis iniciativa SeiZleba moswavlisgan modiodes, misi mizani da arCevani<br />

(azrovnebis tipis mixedviT) iyos, magaliTad, man SeiZleba wignSi moZiebuli informaciis<br />

mixedviT TviTmfrinavis detalebi Seqmnas, magram es mainc standartul wyaroze dayrdnobiT<br />

moxdeba.<br />

mniSvneloba<br />

mniSvnelovania, gavarkvioT, ganzrax vayenebT Tu ara moswavleebs iseT mdgomareobaSi,<br />

romelic imis nacvlad, rom pirdapir miiRon informacia, romlis Sekreba, momzadeba da damuSaveba<br />

specialurad maTTvis moxda, aiZulebs, gaaaqtiuron sakuTari resursebi da masze<br />

daafuZnon axali codna. informaciis arc erTi wyaro saukeTeso ar aris, magram maT sxvadasxvagvari<br />

efeqti aqvT Semswavlelze. Tu swavlebisas informaciis mxolod erTi wyaro gamoiyeneba,<br />

aseTi saganmanaTleblo programa daubalansebelia.


ganmartebani<br />

resursebi<br />

moswavleebma saswavlo kursisTvis SeiZleba gamoiyenon erTi an meti resursi:<br />

¤ teqsti<br />

¤ <strong>maswavlebeli</strong><br />

¤ Tanatolebi<br />

¤ mSoblebi<br />

¤ interviuebi gareSe pirebTan (garda mSoblebis, maswavleblebisa da Tanatolebisa)<br />

swavlis gamocdileba<br />

¤ dakvirveba<br />

¤ audiovizualuri masala<br />

¤ onlaini an eleqtroaparatura<br />

¤ cnobari<br />

¤ sakuTari warmosaxva an gamocdileba<br />

am CamonaTvalis warmodgena resursebis im nusxis gasafarToeblad dagvWirda, romlebmac<br />

swavlis procesze unda moaxdinon gavlena da gavarkvioT, ramdeni maTgani gamoiyeneba Cvens<br />

praqtikaSi.<br />

mniSvneloba<br />

saganmanaTleblo kursis manZilze, yvela zemoCamoTvlili resursi unda gamoviyenoT.<br />

gavarkvioT, nebismieri kursis, safexuris an klasisTvis romeli resursebi an resursTa ramdenad<br />

farTo speqtris gamoyenebaa Sesabamisi da sasurveli da SevadaroT arsebul realobas.<br />

moswavleTa aTvisebis procesze individualuri dakvirvebisaTvis sasargeblo iqneba,<br />

davadginoT, am resursTagan ramdeni gamoiyenes sxvadasxva saganmanaTleblo kursze da SevafasoT,<br />

ramdenad Seesabameba erTmaneTs resursTa efeqturoba da programis intensivoba.<br />

ganmartebani<br />

pirovnuli relevanturoba<br />

individualuri relevantobis misaRwevad swavlis procesSi unda CavrToT warmosaxva,<br />

modelireba da realuri garemo. xarisxis maCvenebelia is, Tu ramdenad Seesabameba saswavlo<br />

situacia moswavlisTvis mniSvnelovan cxovrebiseul aspeqtebs. ramdenad mWidro kavSirSia<br />

saswavlo situacia skolis gareT arsebul realur samyarosTan?<br />

magaliTad, rveulSi iseTi magaliTis amoxsna, romelic fulis Sekrebas moiTxovs<br />

(124.35+3.50=?), warmosaxviTi aqtivobaa, radgan samuSao rveulis furclebze fulis angariSi<br />

skolis gareT cxovrebisTvis damaxasiaTebeli ar aris. magram Tu klasSi gaTamaSdeba<br />

situacia, moewyoba daxlis modeli, sadac nebismieri produqti `gaiyideba~, moswavleebi<br />

ki pirobiTi an namdvili fuliT `ivaWreben~, maSin moxdeba realobis simulacia. xolo Tu<br />

389


Tavi 15<br />

klasi supermarketSi garkveuli RonisZiebisTvis fuls daxarjavs, magaliTad, wveulebisTvis<br />

produqts SeiZens, moswavleebs mTeli rigi procedurebis ganxorcieleba mouwevT:<br />

produqtis arCeva, vaWroba, fulis gadaxda da xurdis miReba. es iqneba realuri aqtivoba _<br />

realur samyarosTan integrirebuli da uSualod dakavSirebuli.<br />

warmosaxviTi swavlis process, ra Tqma unda, Tavisi daniSnuleba aqvs _ igi swavlisa da<br />

codnis SeZenisas xSirad gamoiyeneba da Seucvlelia. indoeTis istoriis Seswavla mxolod<br />

am qveynis istoriuli saitebiT arasruli iqneba (Tumca maTi gamoyeneba namdvilad sasurvelia).<br />

istoriuli sakiTxebis Seswavlas aucileblad sWirdeba wignebis wakiTxva. amrigad,<br />

gamarTlebuli ar iqneba Teoriuli masalisa<br />

da realuri gamocdilebis safuZvelze swav-<br />

bevr maswavlebels miaCnia, rom saswavlo galebaTa<br />

erTmaneTTan dapirispireba da romemocdileba<br />

dakavSirebuli unda iyos realur<br />

lime maTganis upiratesobis mtkiceba. ra Tqma<br />

samyarosTan.<br />

unda, Sors varT im azrisgan, rom moswavleebma<br />

mTeli saskolo programa skolis Senobis<br />

gareT unda gaiaron, rom realuri cxovrebis saSualebiT swavlis process eziaron: xatva<br />

realuri iqneba yvelgan, sadac unda daxatos adamianma _ am moqmedebis Sesruleba skolaSic<br />

SeiZleba da samxatvro saxelosnoSic. igive SeiZleba vTqvaT SemoqmedebiTi saqmianobis<br />

nebismier sxva dargSi muSaobaze. mxareTa debatebi yovelTvis realuri gamocdilebaa da ara<br />

simulacia, miuxedavad imisa, sasamarTloSi mimdinareobs Tu ara. mravali saskolo procedura<br />

imTaviTve realuria moswavleebisTvis. magaliTad, moswavleTa Soris kamaTi masalebis<br />

ganawilebasTan dakavSirebiT maTTvis realobaa, Tumca xSirad ganzrax aris provocirebuli.<br />

390<br />

mniSvneloba<br />

ganaTlebis mravali specialisti miiCnevs, rom swavlis rac SeiZleba meti procesi unda<br />

davukavSiroT moswavlis realur cxovrebas – mis skolis gareT gamocdilebas. swavlebis<br />

Teoriis erT-erTi skolis warmomadgenelTa azriT, aseTi swavlis procesi gacilebiT efeqturi<br />

da mtkicea (Dale, uTariRo). am Teoriis mixedviT, moswavles aqvs konteqsti, romelSic<br />

axali informaciis transferi SeuZlia da Tavis pirad cxovrebasTan relevantobis gamo is<br />

motivirebulia, araTu daeswros aseT sagakveTilo process, aramed misi aqtiuri monawilec<br />

gaxdes. es ki moswavlis CarTulobis garantiaa, rac swavlebas maqsimalurad efeqturs xdis.<br />

Teoriis mimdevarTa azriT, mniSvnelovania vicodeT, ramdenad miaxloebulia realobasTan<br />

moswavleTaTvis SeTavazebuli saswavlo procesebi. skolamdeli asakis bavSvebisa da Ria<br />

gakveTilebis specialistebs saswavlo procesi gansakuTrebiT am kuTxiT ainteresebT (Bussis,<br />

Chittenden, and Amarel 1976).<br />

swavlis procesebs Soris gansxvavebis ukeT dasanaxad, SegviZlia monacemTa baza gamoviyenoT.<br />

Tu erTmaneTs SevadarebT moqmedebiT (keTebiT) swavlasa da Teoriul swavlas, uzarmazar<br />

gansxvavebas davinaxavT. aucilebelia, davadginoT, ra adgili uWiravs saswavlo gegmaSi<br />

realobidan swavlas da ramdenad Seesabameba is masalis Sinaarssa da moswavles. saswavlo<br />

gegmis efeqtianoba SegviZlia SevafasoT Teoriul, simulaciur da realobis safuZvelze<br />

swavlis procesTa Soris arsebuli balansis mixedviT. aseTi balansi saukeTeso saSualebaa<br />

saswavlo miznebis mocemul droSi gansaxorcieleblad.<br />

.


ganmartebani<br />

konkurencia<br />

swavlis gamocdileba<br />

jonsonma da jonsonma (Johnson & Johnson 1975, 1987) swavlis procesis sami modeli SemoiRes:<br />

kolaboraciuli (TanamSromluri), konkurentuli da individualisturi. swavlis procesSi<br />

mniSvnelovania is urTierTdamokidebuleba da urTierTkavSiri, romelic arsebobs moswavleebs<br />

Soris da, agreTve, moswavleebsa da maswavlebels Soris. es urTierToba asaxavs klasis<br />

socialur klimats, romelSic gvxvdeba rogorc konkurentuli, ise arakonkurentuli<br />

garemo, an urTierTdaxmareba.<br />

rodesac moswavleebi erTad muSaoben, raTa gaarkvion, ra faqtorebi axdens gavlenas<br />

sanTlis wvis xangrZlivobaze, isini kolaboraciuli modeliT muSaoben.<br />

kolaboraciulia modeli, rodesac maT gacnobierebuli aqvT, rom yoveli maTganis<br />

mier miznis miRweva uSualod aris damokidebuli maTTan dakavSirebul sxva<br />

moswavleTa mier miznis miRwevaze. magaliTad, Tu yvela moswavlis mizania im<br />

faqtorebis CamoTvla, romlebic gavlenas axdens sanTlis wvis droze, isini<br />

mizans mxolod saWiro CamonaTvalis Sedgenis SemTxvevaSi miaRweven. kolaboraciul<br />

mizanze muSaoba saWiroebs saerTo miznis misaRwevad aucilebeli qcevebis<br />

koordinirebas. Tu erTi moswavle aRwevs mizans, maSin masTan dakavSirebuli<br />

yvela moswavle misi warmatebis moziarea. magram Tu moswavleebi erTmaneTs<br />

sanTlis wvis drois xangrZlivobis ganmapirobebel faqtorTa yvelaze srulyofili<br />

CamonaTvalis SedgenaSi Seejibrebian, saqme gveqneba konkurentul<br />

modelTan. konkurentuli modeli im SemTxvevaSi muSaobs, roca moswavleebs<br />

gacnobierebuli aqvT, rom mizans mxolod maSin miaRweven, Tu sxvebi amas ver Se-<br />

Zleben, radgan bolos mxolod erTi saukeTeso gamovlindeba, sxvebi ki damarcxebulebad<br />

CaiTvlebian. konkurentuli interaqcia gulisxmobs brZolas miznis<br />

misaRwevad, rac erTis mier miznis miRwevas niSnavs. bolos, ganvixiloT mesame _<br />

individualisturi modeli: es modeli maSin moqmedebs, roca moswavleebi damoukideblad<br />

muSaoben, magaliTad, romelime maTematikuri operaciis Sesasruleblad.<br />

am SemTxvevaSi, erTi moswavlis mier miznis miRweva ar aris damokidebuli<br />

sxvebis mier miznis miRwevaze. erTis warmateba an warumatebloba ar<br />

aisaxeba meoris warmatebaze Tu warumateblobaze. romelime moswavlis mier gamoTvlis<br />

ama Tu im maTematikuri meTodis daufleba ar ganapirobebs sxvebis mier<br />

mocemuli meTodis dauflebas an verdauflebas. individualisturi modeliT<br />

muSaobisas ar xdeba moswavleTa Soris interaqcia, yoveli maTgani problemis<br />

gadaWris sakuTar gzas eZebs imisda miuxedavad, sxvebi aRweven Tu ara mizans<br />

(Johnson & Johnson 1975, gv. 7).*<br />

jonsonma da jonsonma saswavlo procesis organizebis formebze (interaqcia moswavleTa<br />

Soris da interaqcia maswavlebelsa da moswavles Soris) dakvirvebis mizniT Seadgines kiTxvari,<br />

romlis SekiTxvebzec unda gaecaT an dadebiTi – `diax~, an uaryofiTi – `ara~ pasuxi.<br />

Sedegad, swavlebis sami modelisTvis samgvari procentuli maCvenebeli gamoikveTa. miRebuli<br />

suraTis mixedviT, swavlis procesisTvis iSviaTad gamoiyeneba mxolod kolaboraciuli<br />

modeli. kvlevis Sedegebis mixedviT SegviZlia ganvacxadoT, rom gavrcelebis TvalsazrisiT,<br />

dominanturia iseTi saswavlo procesi, romelSic konkurentuli modelisTvis damaxasiaTebeli<br />

niSnebi sWarbobs.<br />

* ibeWdeba nebarTviT. Johnson, D. W., and R. T. Johnson. Learning Together and Alone. Englewood Cliffs, N. J.: Printice Hall, 1975, 1987.<br />

391


Tavi 15<br />

Jgufuri jvleva<br />

Tavsatexi Johnson &<br />

Johnson<br />

moswavleTa<br />

gundebi<br />

gunduri<br />

Sejibri<br />

392<br />

Tavsatexi, saintereso situacia.<br />

jgufebs eZlevaT<br />

amocanebi.<br />

gayaviT masala 5-6<br />

moswavlisTvis 5-6 nawilad.<br />

mTliani klasis instruqtireba<br />

moswavleTa reaqciebis Seswavla.<br />

socialuri<br />

unarebis varjiSi da<br />

sajaro ganxilva.<br />

gundis wevrebi<br />

damoukideblad swavloben<br />

TavianT nawilebs.<br />

araerTgvarovan jgufSi 4-5 moswavle<br />

erTmaneTis gamokiTxvas awarmoebs da davalebas<br />

asrulebs.<br />

did jgufTan saswavlo amocanis<br />

formulireba.<br />

qvejgufebis Seqmna da didi<br />

proeqtidan qveamocanis miReba.<br />

jgufebi msjeloben,<br />

rogor ganawildes<br />

masala erTi<br />

mTliani produqtis<br />

misaRebad.<br />

gundi iSleba. sxvadasxva<br />

gundebis warmomadgenlebi,<br />

romlebsac erTi da igive<br />

masala aqvT qmnian `eqspertTa<br />

jgufs”, raTa erTmaneTs<br />

gauwion xelmZRvaneloba<br />

da moamzadon gundis<br />

prezentacia.<br />

15-wuTian<br />

Tavsatexs<br />

moswavleebi<br />

damoukideblad<br />

asruleben.<br />

SejibrSi Tanabari<br />

SesaZleblobebis<br />

moswavleebi sxvadasxva<br />

samwevrian gundebs<br />

warmoadgenen. isini<br />

TamaSoben akademiuri<br />

masalis gamoyenebiT:<br />

gamarjvebuli, 6 qula;<br />

jgufebi erTad<br />

muSaoben.<br />

moswavleebi<br />

agroveben<br />

qulebs sakuTari<br />

ZalebiT da<br />

Tavad asruleben<br />

konkretul<br />

davalebebs.<br />

sqema 15.1. kooperaciuli swavlis xuTi formati<br />

rolebis miReba, dagegmva.<br />

damoukidebeli muSaoba, swavla.<br />

meore adgili, 4 qula<br />

gundebi gadanawildebian,<br />

raTa ganaxorcielon<br />

moswavleTaSorisi swavla.<br />

mesame, 2 qula<br />

jgufebi aanalizeben progress da<br />

process.<br />

iReben jgufis<br />

Sefasebas.<br />

gegmaven prezentacias.<br />

individualuri testebi.<br />

cxaddeba<br />

gamarjvebuli<br />

gundebis vinaoba.<br />

cxaddeba gamarjvebuli<br />

gundis vinaoba (pirvel<br />

adgilze gasulTa qulebi)<br />

marcxnidan marjvniv izrdeba interaqciisa da komunikaciis unaris saWiroeba.<br />

klasi afasebs jgufebis wvlils.


swavlis gamocdileba<br />

samecniero literaturis mniSvnelovan nawilSi aRiarebulia kolaboraciuli swavlis<br />

procesis efeqtianoba rogorc gagebis, ise Sedegis TvalsazrisiT. am aRiarebis kvaldakval<br />

gamoCnda specialuri literatura, romelic eZRvneba kolaboraciuli modeliT saswavlo<br />

procesis warmarTvis teqnikas. maswavleblebs SeuZliaT kolaboraciuli modelis, sul<br />

cota, xuTi sxvadasxva formis danergva (sqema 15.1). diagramaze zemoaRniSnuli formebis<br />

dalagebis principi is aris, Tu ra roli eniWeba TiToeuli maTganis gansaxorcieleblad moswavleTa<br />

interaqciisa da komunikaciis unars (marcxnidan marjvniv – naklebad saWirodan<br />

ufro saWirosken).<br />

ganvixiloT konkretuli saswavlo procesi da davadginoT, romeli maxasiaTebelia misTvis<br />

dominanturi: kolaboraciuli, konkurentuli Tu individualisturi. Cven davakvirdiT<br />

erT-erT samecniero laboratoriaSi mimdinare saswavlo kurss, sadac moswavleTa jgufebi<br />

erTad muSaobdnen. maT saerTo aparatura hqondaT, erTmaneTs uziarebdnen ideebsa da informacias,<br />

radgan erTsa da imave cdas atarebdnen. es TanamSromlobis namdvili nimuSi iyo. moswavleebi,<br />

amave dros, cdis Sedegebs damoukideblad iwerdnen sakuTar rveulebSi. momdevno<br />

etapze moswavleTa sxvadasxva jgufi sxvadasxva adgilze imyofeboda. zogi maTgani marto<br />

muSaobda, radgan im momentSi iq sxva aravin iyo, an kidev imitom, rom marto muSaoba undoda<br />

(ris uflebasac <strong>maswavlebeli</strong> aZlevda). roca isini mzad iyvnen testisTvis, individualurad<br />

abarebdnen tests. testirebas uZRoda moswavlesTan maswavleblis individualuri muSaoba.<br />

aRniSnuli saswavlo procesi, udavod, individualisturia. zemoaRniSnul laboratoriul<br />

kursebze ar SegviniSnavs, rom moswavleebi gajibrebodnen erTmaneTs da miRebuli qulebi<br />

SeedarebinoT, Tumca gasaubrebisas maswavleblebma gaixsenes aseTi SemTxvevebi. Tumca, moswavleebs<br />

qulebi romc SeedarebinaT, es ar iqneboda konkurenciis, rogorc swavlis erTerTi<br />

modelis, dadastureba, radgan testebSi miRebuli qulebis Sedareba im SejibrebiTi<br />

bunebis gamoxatulebaa, romelic saerTod axasiaTebs bavSvebs, adamianebs, kulturebs Tu<br />

TviT testirebis process.<br />

konkurenciis CvenTvis saintereso forma aRmovaCineT Semdeg saswavlo procesSi: es gaxldaT<br />

gunduri TamaSis msgavsi aqtivoba, roca jgufebs davaleba sxvebze swarafad da zustad<br />

unda SeesrulebinaT, an sxvebisTvis unda daeswroT kiTxvaze swori pasuxis gacema. Sejibrisken<br />

xSirad Tavad moswavleebi miiswarafvian, an mSoblebi, kultura Tu sacxovrebeli<br />

adgili ubiZgeben, magram mxolod konkurentuli qcevis gamovlinebis gamo ver mivakuTvnebT<br />

swavlis process swavlebis konkurentul models. zemoCamoTvlil sam modelze saubrisas,<br />

gvainteresebs konkurentuli, TanamSromluri an individualisturi qceva, romelic gegmiT<br />

aris gaTvaliswinebuli da ganpirobebuli da mxolod am pirobis dakmayofilebis SemTxveva-<br />

Si SegviZlia mivakuTvnoT saswavlo procesi ama Tu im models. Tu moswavleTa konkurentuli,<br />

TanamSromluri an individualisturi qceva saswavlo procesis Semadgenel nawilad ar<br />

moiazreba, aseT saswavlo process ver mivakuTvnebT zemoCamoTvlil maxasiaTeblebs.<br />

Cven mier ganxilul magaliTSi, romelic samecniero laboratoriaSi Catarda, konkurentuloba<br />

saswavlo procesis damaxasiaTebeli niSani ar iyo, radgan maswavlebels an saswavlo<br />

gegmas ar miucia aseTi qcevisTvis biZgi.<br />

mniSvneloba<br />

onkurenciis dadebiTi an uaryofiTi mxareebis Sesaxeb diskusia xSirad imarTeba mSoblebs,<br />

ganmanaTleblebs Tu quCaSi gamvlelebs Soris. konkurentulia garemo, romelSic Cven<br />

vcxovrobT da romlis Sesaxebac sakuTari Sexeduleba gvaqvs Camoyalibebuli. swavlebis mocemuli<br />

maxasiaTeblebi moiTxovs maswavlebelTa yuradRebis mobilizebas, rom gaarkvion,<br />

393


Tavi 15<br />

ramdenad damaxasiaTebelia konkurentuli, TanamSromluri an individualisturi niSnebi<br />

moswavleTa swavlis procesisTvis, iZenen Tu ara isini TanamSromlobis an konkurenciis gamocdilebas.<br />

swavlebis sami modeli saswavlo procesis dabalansebis saSualebasac iZleva.<br />

maTi meSveobiT moswavleebi cxovrebiseul gamocdilebas (TanamSromlobis, konkurenciis<br />

an individualuri muSaobis TvalsazrisiT) saswavlo procesSi gadatanili realobidan<br />

iZenen – aseT situaciaSi maT saswavlo procesis mimarTulebis mimcemni ganzrax an uneblied<br />

ayeneben. xdeba am maxasiaTeblebis kontroli da situaciis Sesabamisad cvla. ase rom, swavlebis<br />

sami modelis gamoyenebiT pedagogi moswavleebs sxvadasxvagvar garemos uqmnis.<br />

394<br />

Sesabamisoba<br />

maswavlebelma SeiZleba moaxdinos jgufebisa da individebis diferencireba imisda mixedviT,<br />

Tu swavlebis romeli modelia maTTvis ufro efeqtiani.<br />

ganmartebani<br />

zedamxedveloba<br />

maswavlebelma SeiZleba uSualo zedamxedveloba gauwios moswavleebs, gaakontrolos,<br />

ras da rogor akeTebs TiToeuli maTgani. zogi SeiZleba damoukideblad muSaobdes da Tavad<br />

kisrulobdes pasuxismgeblobas sakuTari namuSevrisTvis. zogs ki pedagogi uwyobs xels, rom<br />

davalebas Tavi gaarTvas: pasuxobs mis SekiTxvebs, awvdis winadadebebsa da rekomendaciebs,<br />

usvams mastimulirebel SekiTxvebs (Dunn and Dunn 1978). dakvirvebebis Sedegad gamoikve-<br />

Ta, rom zedamxedveloba SeiZleba samgvarad ganxorcieldes: kontroli, xelSewyoba da damoukideblad<br />

muSaobis saSualebis micema.<br />

mniSvneloba<br />

mocemuli maxasiaTeblis SezRuduli speqtri (magaliTad, Tu <strong>maswavlebeli</strong> yovelTvis<br />

yvela saswavlo aqtivobas akontrolebs) mTlianad dominanturs xdis swavlebis konkretul<br />

formas. zedamxedvelobis formebis viwro an farTo speqtris gamoyeneba Sesabamis gavlenas<br />

axdens moswavleTa Camoyalibebaze, vinaidan maTze zemoqmedebs garemo, romelSic uwevT<br />

yofna. warmovidginoT is suraTi, romelic SeiZleba miviRoT zedamxedvelobis mxolod erTi<br />

konkretuli formis gamoyenebis SemTxvevaSi da sakuTar Tavs SevekiTxoT: gvindoda Tu ara<br />

aseTi Sedegis miReba? saswavlo gegma an Cven am Sedegs viTvaliswinebdiT?<br />

Sesabamisoba<br />

maswavleblebma moswavleTa diferencireba imis mixedviT unda moaxdinon, Tu ra saxis da<br />

ra dozis zedamxedveloba sWirdebaT da maqsimalurad miusadagon zedamxedvelobis formebi:<br />

jeini damoukideblad Zalze nayofierad muSaobs, mxolod iSviaTad sWirdeba maswavleblis<br />

konsultacia. maswavleblis mudmivi kontroli mas xels uSlis aRqmaSi. martas damoukideblad<br />

ar SeuZlia samuSaos organizeba. man SeiZleba ramdenjerme scados samuSaos


swavlis gamocdileba<br />

dawyeba, magram ver moaxerxos. uSualo kontrolis gareSe, man SeiZleba uamravi dro dakargos.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> mas zedamxedvelobas uwevs, xolo jeins srul Tavisuflebas aZlevs.<br />

swored aseve SeiZleba jgufebis diferencirebac. Tu maswavleblis midgoma jgufebisa da individebis<br />

mimarT am princips emyareba, maSin is sworad usadagebs zedamxedvelobis formebs.<br />

ganmartebani<br />

TviTgamoxatva<br />

saswavlo procesSi moswavleebs TviTgamoxatvis SesaZlebloba an eZlevaT, an ara. TviTgamoxatva<br />

SeiZleba xatviT, mxatvruli weriT, artistizmiT, saubriT, saintereso namuSevris<br />

SeqmniT. mxolod SekiTxvebze pasuxebis gacema ar gulisxmobs TviTgamoxatvas im TvalsazrisiT,<br />

romelic CvenTvis mniSvnelovania. TviTgamoxatva niSnavs individis unikaluri unarebis<br />

gamovlenas, an misTvis biZgis micemas, rom Cveulebrivi, standartuli informacia<br />

Taviseburad gadmogvces. biologiis gakveTilze moswavleebisTvis micemuli davaleba,<br />

daxaton mitozi (miuxedavad Sesrulebuli namuSevrebis gansxvavebuli xarisxia), maswavleblis<br />

mier winaswar dakonkretebuli davalebaa da moswavleebs TavisuflebisTvis adgils ar<br />

utovebs. davaleba, naxatiT asaxon romelime musikaluri nawarmoebis mosmenis Semdeg saku-<br />

Tari STabeWdilebebi, aseve winaswar gansazRvrulia, Tumca moswavleebs met Tavisuflebas<br />

aZlevs, asaxon musikiT gamowveuli maTTvis mniSvnelovani asociaciebi. davaleba, Seajamon<br />

turneris sazRvrebis Teoria, moswavleebs TviTgamoxatvis saSualebas ar iZleva. Tu aRniSnul<br />

Temas (maTi warmosaxvis gaaqtiurebis mizniT) sxva saxiT SevTavazebT, magaliTad, 100<br />

wlis win rom ecxovraT, rogori reaqcia eqnebodaT Tavisufali miwebis sakiTxis ganxilvisas,<br />

isini sakuTari damokidebulebis gamovlenas SeZleben.<br />

mniSvneloba<br />

es maxasiaTebeli saganmanaTleblo programisTvisac mniSvnelovania. mis Sesaxeb monacemebi<br />

Sesabamis suraTs gviqmnis da, saWiroebis SemTxvevaSi, misi rolis gazrdis, an mTlianad<br />

saswavlo procesis arsebiTi cvlilebis saSualebas gvaZlevs. ra Tqma unda, SegviZlia realobis<br />

Sedareba imasTan, rac dagegmili gvqonda da im SemTxvevebis gamoyofa, rodesac Cvenma<br />

mcdelobam, moswavleebs TviTgamoxatva moexdinaT, nayofi gamoiRo.<br />

Sesabamisoba<br />

mniSvnelovania, gavarkvioT, rodesac <strong>maswavlebeli</strong> moswavleebs TviTgamoxatvis saSualebas<br />

aZlevs, an misken ubiZgebs, imavdroulad TviTgamoxatvis maTTvis saukeTeso gzis<br />

arCevis saSualebasac Tu aZlevs. roca am maxasiaTebels individs usadageben, mas winaswar<br />

esaubrebian da uxsnian, rom TviTgamoxatvis mizniT sxvebisgan gansxvavebuli xerxebisa da<br />

saSualebebis gamoyeneba SeuZliaT.<br />

395


Tavi 15<br />

396<br />

ganmartebani<br />

abstraqciis xarisxi<br />

saswavlo procesi SeiZleba iyos konkretuli, TvalsaCinoebaTa (xatebis) gamoyenebiT an<br />

abstraqtuli (Bruner 1966). konkretulia maSin, rodesac moswavleebi xedaven an exebian realur<br />

obieqts, an sxva saxis gamosaxulebas da MSeuZliaT interaqcia maTi meSveobiT. abstraqtuli<br />

ki niSnavs simbolurs, rodesac saswavlo procesi mTlianad sityvebsa da mosazrebebs<br />

emyareba, ar aris TvalsaCinoebebiTa da konkretuli obiqtebiT uzrunvelyofili.<br />

mniSvneloba<br />

Cven SegviZlia erTmaneTs SevadaroT abstraqciis sxvadasxva xarisxi, romlis SeTavazebac<br />

konteqstis mixedviT xdeba da vimsjeloT, situaciasTan misi Sesabamisobis Sesaxeb. aseve<br />

unda gaviTvaliswinoT, moswavleTa asaki da azrovnebis tipebi. dawyebiT safexurze, ra Tqma<br />

unda, metia saswavlo procesSi konkretulis Semotanis saWiroeba, vidre ufro maRal safexurebze.<br />

Sesabamisoba<br />

radgan erTi da imave asakis bavSvebi, abstraqtuli informaciis gadamuSavebis unaris<br />

TvalsazrisiT, xSirad sxvadasxva doneze imyofebian, maswavlebelma isini Sesabamisad unda<br />

dayos da saswavlo procesSi individulurad SesTavazos abstraqciis Sesaferisi done. gonebaSi<br />

SeRwevis aseTi meTodi tipobriv saSualo skolis saswavlo gegmaSi gamoiyenes konrad<br />

toeferma (Conrad Toepfer 1981) da sxvebmac. aRmoCnda, rom abstraqtuli saswavlo procesis<br />

dros moswavleebs moeTxovebaT iseTi saxis azrovneba, romelic 12 wlis asakis amerikeli<br />

mozardebis mxolod 12%-s aqvs. toeferis mtkicebiT, maswavlebelma moswavleebs maTi SesaZleblobebisTvis<br />

Sesabamisi abstraqciis xarisxi unda SesTavazos, gansakuTrebiT, gardatexis<br />

periodSi – 12-14 wlis asakSi, winaaRmdeg SemTxvevaSi, moswavleTa moswrebis mkveTri<br />

diferencireba moxdeba. is da misi kolegebi maswavleblebs urCeven, Seamowmon moswavleTa<br />

azrovnebis done (mTeli rigi konkretuli, Sesabamisi operaciebis meSveobiT) da Sesaferisi<br />

swavlebis forma SeurCion maT. toeferis azriT, inteleqti ar aris dakavSirebuli abstraqtuli<br />

azrovnebis unarTan.<br />

abstraqtuli azrovnebis unars didi mniSvneloba aqvs swavlis nayofierebisTvis. amitom<br />

saTanado gamokvlevis safuZvelze moswavleTa gonebrivi ganviTarebis yovel safexurze<br />

saWiro modeli unda gamoviyenoT.<br />

ganmartebani<br />

kognituri done<br />

blumis (Bloom 1956) taqsonomia eqvs kognitur dones: gaxseneba, wvdoma, analizi, gamoyeneba,<br />

sinTezi da Sefaseba. moswavleTa kognituri donis dasadgenad swavlis process unda<br />

davakvirdeT. SegviZlia, davakvirdeT maswavleblis mier moswavleebisTvis SeTavazebul<br />

swavlebis formasac da ganvsazRvroT aTvisebis done. swavlis erT konkretul procesSi,<br />

SesaZloa, aTvisebis sxvadasxva donis gamoyeneba iyos saWiro.


mniSvneloba<br />

swavlis gamocdileba<br />

mkvlevrebi xangrZlivad ikvlevdnen verbaluri interaqciis dros maswavlebelTa mier<br />

dasmul SekiTxvebs, romlebic Seesabameboda aTvisebis maRal dones. gamoirkva, rom rac<br />

ufro maRali donisaa SekiTxva, miT ukeTesia, radgan swavlebis procesSi aris mcdeloba,<br />

rom moswavleTa Sedegebi SekiTxvebis dones<br />

Seesabamebodes (Winne 1979a). Tumca, aTvisebis<br />

maRali donis Sesabamisi SekiTxvebis<br />

didi doza, SesaZloa, Zalze Seusabamo iyos<br />

im moswavleTaTvis, romelTac igive masala<br />

aTvisebis ufro dabal doneze ar daumuSavebiaT.<br />

me-10 TavSi Cven ganvixileT swavlebis<br />

parametrebi da vnaxeT, rom garkveul mode-<br />

lebSi saWiroa aTvisebis operaciebis garkveuli TanamimdevrobiT miwodeba. isini daumuSaveblad<br />

arc erT safexurze ar unda SevitanoT.<br />

Tu Tvals yuradRebiT mivadevnebT aTvisebis doneebs, romlebsac maswavleblebi saswavlo<br />

procesSi gvTavazoben, SevZlebT SeTavazebuli speqtris Sesaxeb garkveuli monacemebis<br />

Tavmoyras. konkretuli donis dominirebis SemTxvevaSi, ismis SekiTxva: `ratom?~ Tu <strong>maswavlebeli</strong><br />

an saswavlo gegma azrovnebasTan dakavSirebul raime gansakuTrebul mizans iTvaliswinebs,<br />

gavarkvioT, ramdenad Seesabameba ganzraxva realobas.<br />

Sesabamisoba<br />

Tu <strong>maswavlebeli</strong> erTi da imave masalasTan dakavSirebul saswavlo process imgvarad<br />

usadagebs moswavleebs, rom sxvadasxva moswavles aTvisebis sxvadasxva done moeTxoveba, e.<br />

i. xdeba aTvisebis doneTa diferencireba. aseTi diferencirebis SemTxvevaSi safrTxe is aris,<br />

rom maswavlebelma, SesaZloa, dabali unarebis mqone moswavleebs maRal doneze gadasvlis<br />

SesaZlebloba waarTvas. xSirad. maswavleblis dabali molodini ukavSirdeba moswavlis Tandayolil<br />

dabal SesaZleblobebs.<br />

amis gamo, maswavlebelma, SesaZloa, isini mudam erTi da imave mocemulobis farglebSi<br />

avarjiSos, uintereso gaxados maTTvis swavleba. es kidev ufro gazrdis warumateblobis<br />

dones, rasac Sedegad mohyveba skolaze gulis acrueba. saWiroa didi yuradReba da sifrTxile,<br />

raTa maswavlebelma garkveul saswavlo procesebSi ar SezRudos moswavleTa monawileoba.<br />

mas SeuZlia saswavlo procesebis diferencireba moswavleTa Sesabamisad, maT Soris<br />

tempis individualurad SerCeviT, magram igi valdebulia, gamoZebnos gzebi da saSualebebi,<br />

rom yvela moswavles, unarebis miuxedavad, aTvisebis doneebis sruli speqtri SesTavazos.<br />

A struqturireba<br />

diferencirebis SemTxvevaSi, maswavlebelma,<br />

SesaZloa, dabali unarebis mqone moswavleebs<br />

maRal doneze azrovnebis SesaZlebloba waarTvas,<br />

maTi warumatebloba kidev ufro gazardos<br />

da sabolood aucruos guli skolaze.<br />

ra igulisxmeba, rodesac amboben, rom moswavleebi etapobriv konkretulobas saWiroeben?<br />

Cveni dakvirvebiT, am termins sxvadasxva mniSvnelobiT iyeneben. erT-erTi versiiT, moswavles<br />

sWirdeba axlo kontaqti da zedamxedveloba, anu davaleba nawil-nawil unda davuSaloT<br />

da dawvrilebiT avuxsnaT ra, sad da rogor unda gaakeTos. saswavlo procesis am segments<br />

SegviZlia `miTiTebebis micema~ vuwodoT. aseTi damatebiTi miTiTebebis gareSe, aqtivoba ver<br />

Sesruldeba. zogjer moswavleebs sTxoven, pirdapir Seudgnen saqmes, zogjer ki maTsa da<br />

397


Tavi 15<br />

maswavlebels Soris xdeba detaluri dakonkreteba, ra da rogor unda gakeTdes. maswavleblis<br />

mier micemuli miTiTebebis tipebs Soris gansxvavebis gasaanalizeblad, davakvirdeT,<br />

ra doziT da vis mier xdeba dakonkreteba: maswavleblis mier (Zlieri konkretuloba), maswavleblisa<br />

da moswavlis gasaubrebisas (zomieri konkretuloba) da moswavlis mier (naklebi<br />

konkretuloba). <strong>maswavlebeli</strong> unda axdendes moswavleTa diferencirebas da icodes, vis ra<br />

dozis unda SesTavazos dakonkreteba.<br />

garkveuli mimarTulebis misacemad <strong>maswavlebeli</strong> xSirad detalur axsna-ganmartebas iZleva<br />

(Tavad iRebs gadawyvetilebebs da iZleva instruqciebs): ra konteqstze unda imuSaon, ra<br />

procedurebi unda ganxorcieldes, ra unda Sesruldes (wera, msjeloba, Sedareba, mosmena),<br />

ra produqti unda Seqmnas moswavlem da ra pirobebs unda akmayofilebdes davaleba. swored<br />

es gaxlavT etapobrivi konkretulobis xuTi komponenti – konteqsti, moqmedeba, procedurebi,<br />

produqti, davalebis Sesrulebis pirobebi.<br />

1. Sinaarsi<br />

2. qceva<br />

3. procedurebi<br />

4. produqti<br />

5. daskvniTi nawili<br />

398<br />

Sinaarsi<br />

vin iRebs gadawyvetilebas?<br />

aravin moswavle SeTanxmebiT <strong>maswavlebeli</strong><br />

(dabali struqtura maRali struqtura)<br />

msgavs analizs SexvdebiT Berlak da sxv., 1975.<br />

konteqsti niSnavs garkveul sakiTxTan dakavSirebul saintereso obieqts an informacias.<br />

vin iRebs gadawyvetilebas, vin axdens SeTavazebas, an vin aris pasuxismgebeli, rogor daamuSaon<br />

moswavleebma esa Tu is sakiTxi? imisaTvis, rom moxdes pasuxismgeblobis mizanSewonili<br />

ganawileba, Tema kargad unda gavaanalizoT. gavarkvioT sakiTxis moculoba. ganvixiloT magaliTi:


swavlis gamocdileba<br />

aqtivoba sakiTxi pasuxismgebeli<br />

kiTxvebze pasuxi samoqalaqo omis<br />

brZolebis gameoreba; <strong>maswavlebeli</strong><br />

SekiTxvebs<br />

qronologiuri TanamimdevrobiT svams.<br />

ainteresebs, rom moswavleebma SeZlon<br />

identificireba da ar aerioT brZolebis<br />

Tanamimdevroba.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> ambobs: `waikiTxeT<br />

es wigni da upasuxeT bolo gverdze<br />

dasmul SekiTxvebs~.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> ambobs: `davalebad geqnebaT<br />

Tqvens mier arCeuli wignis ganxilva~.<br />

moswavleebis mier<br />

mowodebuli informacia<br />

wigni<br />

SekiTxvebi<br />

mxare<br />

<strong>maswavlebeli</strong><br />

<strong>maswavlebeli</strong><br />

wigni moswavleebi<br />

(Tumca, dro da Sesasrulebeli moqmedeba maswavleblis mier aris dagegmili, konteqsts,<br />

raze imuSaos da ris Sesaxeb daweros, moswavle irCevs).<br />

<strong>maswavlebeli</strong> sTavazobs moswavleebs:<br />

`kubebiT aageT im maRaziis modeli,<br />

romelsac Cven vestumreT~.<br />

maRaziis modeli <strong>maswavlebeli</strong><br />

(Tumca, moswavle Tavad akontrolebs produqtis formas, anu Tavad wyvets, ra saxe eqneba<br />

maRazias, gamosayenebeli masalis, anu kubis da maRaziis modelis idea maswavleblis mier aris<br />

miTiTebuli. moswavle rom arCevanSi Tavisufali yofiliyo da Tavad gadaewyvita, ra saxiT<br />

gamoexata maRazia (mag.: daexata, gamoeZerwa), maSin produqtis formis ganmsazRvreli moswavle<br />

iqneboda, xolo Sinaarsis Sesaxeb gadawyvetileba kvlav maswavleblis mier iqneboda<br />

miRebuli).<br />

diskusia klasSi saskolo avtobusebis<br />

dadebiT da uaryofiT mxareebze;<br />

<strong>maswavlebeli</strong> moswavleebs exmareba<br />

gaerkvnen yvelaferSi da cdilobs<br />

gamoaxatvinos pozicia.<br />

filmebis Sesaxeb diskusiis Semdeg<br />

moswavleebi ayalibeben jgufebs<br />

kinowarmoebis garkveuli aspeqtebis<br />

Sesaswavlad: specefeqtebi, rolze<br />

SerCeva, scenari, gadaRebebi. moswavleebi<br />

maTTvis saintereso aspeqtis mixedviT<br />

irCeven jgufebs, <strong>maswavlebeli</strong> ereva imis<br />

dasazusteblad, romeli jgufebi Seiqmnas<br />

da ra SemadgenlobiT.<br />

argumentebi, poziciebi da<br />

poziciebis safuZvlebi<br />

specialuri efeqtebi;<br />

rolze SerCeva;<br />

gadaRebebi;<br />

scenaris Seqmna<br />

moswavleebi<br />

molaparakebiT<br />

399


Tavi 15<br />

zogadad, <strong>maswavlebeli</strong> yovelTvis Tavadaa pasuxismgebeli SinaarsisTvis. im magaliTSi,<br />

romelSic moswavleebi debatebs marTaven avtobusiT momsaxurebis dadebiT da uaryofiT<br />

mxareebze, savaraudoa, rom maswavlebelma SesTavaza Tema. is aris pasuxismgebeli Temaze da<br />

misi ganxilvis siRrmeze, magram es detalebis doneze ufro maRali donea. Tu <strong>maswavlebeli</strong><br />

pasuxismgebelia moswavleTa pasuxebzec, maSin SegviZlia vTqvaT, rom is SinaarsisTvisac pasuxismgebelia,<br />

magram Tu moswavleebs SemoaqvT iseTi informacia, romelic maswavleblis<br />

SekiTxvasTan arapirdapir kavSirSia, an iseTi detalebi, romlebic maswavleblis SekiTxvis,<br />

an mis mier wamoweuli Temis konteqstSi ar jdeba, maSin detalebis doneze moswavleebi arian<br />

SinaarsisTvis pasuxismgebelni (Tumca, SesaZloa, ara zogadad Temaze).<br />

axla ganvixiloT SemTxveva, rodesac diskusiis sawyis etapze <strong>maswavlebeli</strong> kisrulobs pasuxismgeblobas<br />

SinaarsisTvis, Semdeg ki cvlis strategias, diskusias ufro Riad da Tavisuflad<br />

warmarTavs da moswavleebs imave masalasTan dakavSirebiT Tavisufali msjelobisken<br />

ubiZgebs. `axla ki dafiqrdiT, Tqven rogor moiqceodiT general lis adgilze? Tqveni azriT,<br />

man swori gadawyvetileba miiRo? rogor daasabuTebT Tqvens mosazrebas?~ mocemul SemTxvevaSi,<br />

SinaarsisTvis pasuxismgeblobam maswavleblidan moswavleebze gadainacvla, riTac<br />

Seicvala swavlis procesis mniSvnelovani maxasiaTebeli.<br />

swavlebis individualistur modelSi advili SesamCnevia, vin aris pasuxismgebeli detalebis<br />

doneze. Tu kvlevas CavatarebT, mraval gakveTils SeviswavliT da swavlis sxvadasxva<br />

process davakvirdebiT, SevniSnavT, vin aris pasuxismgebeli mxare: <strong>maswavlebeli</strong>, moswavle<br />

Tu maT Soris miRweuli SeTanxmeba.<br />

400<br />

qceva<br />

imisTvis, rom gavarkvioT, vin gansazRvravs moswavlis mier Sesasrulebel moqmedebas,<br />

davakonkretoT, kerZod, ras akeTebs moswavle. vin gadawyvita, rom swored es unda Sesrulebuliyo:<br />

maswavlebelma, moswavlem Tu maT Soris molaparakebam? vin airCia, ra unda gaekeTebina<br />

moswavles, waekiTxa, daewera, Seejamebina, kiTxvebze epasuxa, raime aego Tu daexata?<br />

aq saubaria swavlebis individualistur modelze. swavlebis sxva procesebis ganxilvisas,<br />

visaubrebT maswavleblis rolzec moswavleTa qcevis gansazRvrisas _ zemoT xsenebuli<br />

sami SesaZlo variantidan romeli monawileobs? (iqneb, ar erTi!) magaliTad, Tu maswavlebels<br />

mxedvelobidan gamorCeba, Seatyobinos moswavleebs, ras moelis maTgan, magram Sesasrulebeli<br />

moqmedeba maTTvis isedac naTeli da gasagebi iqneba (magaliTad, samuSao rveulis<br />

gverdis dasruleba TavisTavad gulisxmobs, rom moswavleebma Tanamimdevrulad unda<br />

Seasrulon am gverdze mocemuli savarjiSoebi), maSin aseTi `gamorCena~ Sedegze ar aisaxeba.<br />

Tu Sesasrulebeli moqmedeba moswavleebisTvis gaugebaria, an samuSao TviT maswavlebelsac<br />

saTanadod dagegmili ar aqvs (am dros moswavleebi dabneulad kiTxuloben: `ra unda gavake-<br />

ToT?~), maSin SeiZleba davaskvnaT, rom Sesasrulebeli moqmedebisTvis pasuxismgebeli mxare<br />

ar arsebobs. miTiTeba _ `Semdegi Tavi geqnebaT~, _ SeiZleba Ggulisxmodes, `waikiTxeT da<br />

Tavis bolos mocemul SekiTxvebs upasuxeT~, an `mxolod waikiTxeT~ an `waikiTxeT Sinaarsis<br />

gacnobis mizniT~. Tu maswavlebelma Sesasrulebeli moqmedeba ar daakonkreta, SeiZleba<br />

davaskvnaT, rom Sesasrulebeli moqmedeba gansazRvruli ar aris.<br />

procedurebi<br />

proceduruli moqmedebebi gulisxmobs iseT detalebs, rogoricaa, magaliTad, klasis<br />

jgufebad dayofa marTlweraze muSaobis mizniT, savarjiSosTan dakavSirebiT miTiTebebis


swavlis gamocdileba<br />

micema, aseve molaparakebac, romelsac moswavleebi awarmoeben, rom gadawyviton, rogor<br />

gaarTvan Tavi mocemul davalebas. procedurebi SeiZleba gansazRvros maswavlebelma an moswavlem,<br />

an maT Soris molaparakebis Sedegad dadgindes. ganvixiloT magaliTi. <strong>maswavlebeli</strong><br />

ambobs:<br />

`klasi sam jgufad unda gaiyos: jon, gari da jorj, Tqven pirvel jgufSi<br />

iqnebiT~.<br />

`jer rveulSi imuSaveT, amoiwereT is erTeulebi, romlebic gagiWirdebaT da<br />

Semdeg ganvixiloT~.<br />

`wriuli mimdevrobiT TiToeulma Tqvenganma Tqvas, ra waukiTxavs hemingueis<br />

Sesaxeb. me ki Tqvens naTqvams dafaze davafiqsireb~.<br />

`rogor gavakeToT, yvelani miiRebT monawileobas?~<br />

`jonma SemogvTavaza, moviwvioT gazeTis redaqtori da gavesaubroT. Tanaxma<br />

xarT Tu ara, rom Jurnalistikis kursi am RonisZiebiT daviwyoT?~ (Joyce 1969).<br />

zemoT moyvanil magaliTebSi, SesaZloa, maswavlebels saswavlo procesis warsamarTad<br />

garkveuli monaxazi hqonda, magram misi gamoxatva ver moaxerxa. maSin, gamodis, rom procedurebi<br />

gansazRvruli ar iyo. Tu <strong>maswavlebeli</strong> ambobs, `imuSaveT Tqvens saqaRaldeebSi~ da<br />

moswavleebs saTiTaod ganusazRvravs davalebas (`Carli, Sen pirveli ori furceli gaakeTe<br />

da Sesamowmeblad momitane!~), maSin procedurebi maswavleblis mieraa gansazRvruli. magram,<br />

Tu gaurkvevelia, ra procedurebi unda ganxorcieldes, an TviT maswavlebelsac am sakiTx-<br />

Tan dakavSirebiT bundovani warmodgena aqvs, naTlad ver uxsnis moswavleebs rogor moiqcnen,<br />

maSin mivdivarT daskvnamde, rom procedurebi ar gansazRvrula.<br />

daskvniTi nawili<br />

rogor arkvevs moswale, dasrulda Tu ara konkretuli saswavlo procesi? Sesrulebis piroba<br />

ramdenime TvalsazrisiT unda ganisazRvros: dro, samuSao masalis raodenoba, misaRebi<br />

produqtis saxe. vin awesebs limits: <strong>maswavlebeli</strong>, moswavle Tu orive erTad?<br />

rig SemTxvevebSi, piroba imTaviTve moswavlis mier aris gansazRvruli (magaliTad, xatvis<br />

an SemoqmedebiTi weris dros, garda iseTi SemTxvevebisa roca <strong>maswavlebeli</strong> davalebas<br />

garkveuli detalebis miTiTebiT iZleva, vTqvaT, `dawereT oTxgverdiani moTxroba~). umetes<br />

SemTxvevebSi ki Sesrulebis pirobebs <strong>maswavlebeli</strong> adgens, `gaakeTeT, davalebis pirveli<br />

sami xazi~. Tu Sesrulebis piroba Tavidanve mkafiod ar gavagebineT moswavles, SegviZlia<br />

davaskvnaT, rom problema aRniSnuli pirobis gansazRvrasTan dakavSirebiT gvaqvs. ismis<br />

SekiTxva: `Sesrulebis pirobis gansazRvis ra variatebi aqvs maswavlebels da iyenebs Tu ara<br />

maT Sesabamisad?~<br />

Tu <strong>maswavlebeli</strong> moswavleebs aZlevs saqaRaldes axali samuSao furclebiT da moelis,<br />

rom moswavleebi TavisiT mixvdebian da imuSaveben, gamodis rom mas arc procedurebi aqvs<br />

gansazRvruli da arc davalebis Sesrulebis piroba, rac aucileblad aisaxeba Sedegze.<br />

produqti<br />

vin gansazRvravs, ra saxis produqti unda miviRoT: <strong>maswavlebeli</strong>, moswavle Tu orive er-<br />

Tad?<br />

401


Tavi 15<br />

402<br />

¤ <strong>maswavlebeli</strong> `davasaxeloT samoqalaqo omis progresuli Sedegebi~. (CamonaTvali<br />

iqneba produqti.)<br />

¤ moswavle nebismier SemoqmedebiTs an gamomsaxvelobiTs aqtivobas (naxati,<br />

Txzuleba) moswavleze gadaaqvs pasuxismgebloba, Tu ra saxis<br />

produqti Seiqmneba.<br />

¤ SeTanxmeba `rogor warmovadginoT gamokiTxvis monacemebi?~ <strong>maswavlebeli</strong><br />

da moswavleebi Tanxmdebian formaze. SesaZloa, airCion Zeluri<br />

grafikis saxiT warmodgena.<br />

Sesabamisoba<br />

swavlis efeqtianoba aris erT-erTi mizezi, ris gamoc <strong>maswavlebeli</strong> sxvadasxvagvarad<br />

unda miudges moswavleebs (ix. Colarusso 1972). SesaZloa, jimma damoukideblad moaxerxos<br />

Catarebuli cdidan monacemebis amokrefa, freds ki maswavleblis detaluri ganmarteba<br />

dasWirdes, rom cda misTvis maqsimalurad Sedegiani aRmoCndes. erT jgufs, SesaZloa, damoukideblad<br />

SeeZlos wasakiTxi masalis SerCeva, meores ki daxmareba dasWirdes (Sinaarsi).<br />

Tu maswavleblis mizani moswavleTa damoukideblobisa da TviTmotivaciis gazrdaa, igi<br />

TandaTan unda gadavides meti dakonkretebidan nakleb dakonkretebaze. aseT SemTxvevaSi,<br />

man moswavleebs unda SeurCios dakonkretebis is done, romelic mizanSewonili iqneba maTi<br />

efeqtiani SedegisTvis. arsebobs situacia, romelic met dakonkretebas moiTxovs da, am Sem-<br />

TxvevaSi, maswavlebelma dro da energia ar unda daiSuros. TandaTanobiT unda Seecados,<br />

rom zog sakiTxze moswavleebTan erTad (garkveul nawilTan mainc) miiRos gadawyvetileba.<br />

vTqvaT, procedurebze an namuSevris dasrulebis pirobebze. saswavlo wlis ganmavlobaSi<br />

ufro da ufro meti moswavle CaerTveba gadawyvetilebebis miRebis procesSi da maTi damoukideblobis<br />

xarisxi gaizrdeba.<br />

Cveni azriT, etapobrivi dakonkretebis (da pasuxismgeblobis) sakiTxis gageba dagvexmareba,<br />

gaverkveT im sakmaod damabnevel CanawerebSi, romlebic, 1960-1970-iani wlebis e. w.<br />

Ria gakveTilebs asaxavs. masSi Cans, rom <strong>maswavlebeli</strong> gansazRvravda dakonkretebis donis<br />

moswavleebTan Sesabamisobas. moswavles ar avalebda konkretuli amocanis Sesasruleblad<br />

damoukidebeli gadawyvetilebis miRebas, Tu is amisTvis mzad ar iyo. zogjer mTeli klasi<br />

erTnair etapobriv dakonkretebas saWiroebs, zogjer ki aucilebelia am procesis moswavleTa<br />

Sesabamisad diferencireba (Berlak da sxvebi 1975).<br />

devid hantisa (David Hunt) da misi kolegebis mier Catarebuli kvlevebis Semdeg (1966),<br />

swavleba gacilebiT efeqtiani gaxda, radgan praqtikaSi damkvidrda moswavleebisTvis pasuxismgeblobis<br />

delegireba maTi ganviTarebis donis Sesabamisad. Uuamravi xerxi arsebobs<br />

imis gasarkvevad, Tu ra doziT Careva sWirdeba moswavles (Hunt 1971; Hunt and Sullivan 1974;<br />

Rich and Bush 1978). Cvens mier ganxiluli etapobrivi konkretulobis SesaZlo variantebi –<br />

maswavleblis mxridan, moswavlis mxridan, SeTanxmebis Sedegad – Seesatyviseba hantis mier<br />

gamoyofil meti, naklebi da zomieri konkretulobis doneebs.<br />

ganmartebani<br />

dajgufeba da interpersonaluri sirTule<br />

moswavle SeiZleba muSaobdes damoukideblad, TanaklaselTan, TanaklaselTa jgufTan,<br />

mTel klasTan, mxolod maswavlebelTan erTad, sxva zrdasrul adamianebTan erTad (stumar-


swavlis gamocdileba<br />

Tan, mSobelTan), anda maswavleblis xelmZRvanelobiT patara jgufTan erTad. saswavlo kursis<br />

manZilze SeiZleba moxdes zemoCamoTvlili eqvsi kombinaciidan erTi an meti variantis<br />

gamoyeneba. sxvadasxva saswavlo procesi SeiZleba sxvadasxvagvar dajgufebas saWiroebdes.<br />

mniSvneloba<br />

maswavleblis mier swavlebis procesSi Seqmnili jgufebis Taviseburebani saswavlo gegmidan<br />

gamomdinareobs. ra saxis jgufis Seqmnaa mizanSewonili saswavlo miznis misaRwevad? ramdenad<br />

Tanxvdenilia ganzraxva da realoba? jgufebis kombinaciebze saubrisas, gvainteresebs<br />

jgufis rogorc raodenobrivi, ise Tvisebrivi mxare. sainteresoa, jgufis wevrebs Soris<br />

interaqciis formac. Tu jgufi 6 moswavlisgan da maswavleblisgan Sedgeba da moswavleebi<br />

maswavleblis SekiTxvebs pasuxoben, maSin moswavleTa Soris aranairi kavSiri ar myardeba da<br />

Zalze susti interaqcia arsebobs maswavlebelTan, radgan moswavleTa pasuxebi mxolod faqtobriv<br />

informacias Seicavs. am SemTxvevaSi personaluri urTierTkavSiris done dabalia.<br />

Tu amave jgufs <strong>maswavlebeli</strong> SesTavazebs, rom TanaklaselTa pasuxebi ganavrcon, ganmarton<br />

an gaabaTilon, moswavleebi erTmaneTTan uSualo saubars daiwyeben, xolo <strong>maswavlebeli</strong><br />

situaciis daregulirebasa da mediatoris funqciis Sesrulebas Seecdeba. Sesabamisad,<br />

personaluri urTierTkavSiri aRar iqneba susti da ufro zomier xasiaTs SeiZens. xolo Tu<br />

moswavleebi sruliad Tavisuflad esaubrebian erTmaneTs, dialogis formatsa da CarCoebs<br />

Tavad aweseben da samoqmedo gegmasac damoukideblad adgenen, maSin personaluri urTierTkavSiri<br />

maRali xarisxisaa.<br />

Tu saswavlo gegmis mizani socialuri xasiaTisaa, magaliTad, TanamSromloba, erTmaneTis<br />

mosmena, urTierTpativiscema, maSin SeiZleba moswavleTa jgufebi, wyvilebi Tu sxva saxis<br />

kombinaciebi maswavleblis Caurevladac Seiqmnas. saswavlo gegmis nebismieri Temis ganxilvisas<br />

personaluri urTierTkavSiris simWidrove da am urTierTobiT miRebuli Sedegi sa-<br />

Sualebas gvaZlevs davinaxoT, ras eniWeba mniSvneloba konkretul saswavlo procesSi. personaluri<br />

urTierTkavSiri saswavlo procesis Semadgeneli nawilia da maswavlebelma mas<br />

saswavlo miznebidan da moswavleTa saWiroebebidan gamomdinare unda misces mimarTuleba.<br />

Sesabamisoba<br />

personaluri interaqciis dros maswavlebelma jgufebi moswavleTa individualur TaviseburebaTa<br />

gaTvaliswinebiT unda Seqmnas (Colarusso 1972). jimi did jgufSi kargad muSaobs,<br />

patara jgufSi ki Cumad aris da Tanaklaselebs eTiSeba. rogorc Cans, mas mxolod ramdenime<br />

moswavlesTan erTad SeuZlia efeqtiani muSaoba. is mxolod maT aZlevs saSualebas, rom<br />

daexmaron da mxolod maTTan (erT jerze mxolod erTTan) SeuZlia TanamSromloba. amitom<br />

<strong>maswavlebeli</strong> SeZlebisdagvarad xSirad qmnis misTvis xelsayrel kombinacias: <strong>maswavlebeli</strong>jimi<br />

da Tanaklaseli-jimi (Tumca, imavdroulad, <strong>maswavlebeli</strong> cdilobs, mas jgufSi muSaobasTan<br />

dakavSirebuli sirTuleebi daaZlevinos). es gaxlavT maswavleblis mier moswavlis<br />

individualuri xasiaTis gaTvaliswinebiT personaluri interaqciis dagegmvis magaliTi.<br />

zogjer Tavisebureba mTel klass axasiaTebs. magaliTad, zogierT klasSi did jgufebad<br />

muSaoba SeuZlebelia. aseT SemTxvevaSi, maswavlebelma individualuri da mcire jgufebSi<br />

Sesasrulebeli samuSaoebi didi raodenobiT unda dagegmos.<br />

mis jeimsi amCnevs, rom jgufSi personaluri interaqcia ver xerxdeba. moswavleebs aqvT<br />

mosazrebebis urTierTgaziarebis problema, erTmaneTs msjelobas ar aclian. amitom is amcirebs<br />

personaluri urTierTkavSiris simWidrovis xarisxs da zrdis sakuTar, rogorc Suamav-<br />

403


Tavi 15<br />

lis rols. Sedegad, moswavleebi avlenen analizis unaris maRal dones. gamodis, rom am jgufs<br />

personaluri urTierTkavSiris simWidrovis maRali xarisxi ar esaWiroeba.<br />

Tu <strong>maswavlebeli</strong> moswavleTa dajgufebisas da personaluri interaqciis warmarTvisas individzea<br />

orientirebuli, maSin is am maxasiaTeblis saWiroebis mixedviT misadagebas axdens.<br />

ra xdeba, rodesac Seusabamobas vawydebiT? am SemTxvevaSi, savaraudoa, rom swavlis<br />

procesi warumateblad mimdinareobs. Seusabamoba niSnavs, rom raRac rigze ver aris da<br />

destruqciuli qceva da uyuradReboba vlindeba. am dros moswavlebi rTul mdgomareobaSi<br />

arian. maswavleblis valia, gaarkvios, ramdenad ukavSirdeba Seqmnili sirTuleebi Seusabamo<br />

dajgufebas an personalur interaqcias. rogor unda dadgindes mizezebi?<br />

mravaljeradi dakvirvebis Sedegad SeiZleba gamoikveTos warmatebuli da warumatebeli<br />

Semadgenlobis jgufebi. Tu erTi da imave Semadgenlobis jgufi xSirad cud Sedegs aCvenebs,<br />

gamodis, rom saqme gvaqvs Seusabamo dajgufebasTan, an Seusabamo personalur interaqcias-<br />

Tan. damkvirvebeli xSirad iseT rames amCnevs, rac maswavleblisTvis, SesaZloa, dafaruli<br />

iyos. Tumca, xSirad mxolod damkvirveblisTvis rTulia mizezis migneba da umjobesi iqneba,<br />

Tu damkvirvebeli problemis mizezebs maswavlebelTan erTad moZebnis.<br />

404<br />

informaciis sirTule<br />

`Semecnebis dabali donis mqone moswavleebs uWirT gonebis Tvali gaadevnon kompleqsur<br />

informacias da Tavi gaarTvan masTan dakavSirebul davalebas. xolo im moswavleebs,<br />

romelTac Semecnebis maRali done aqvT, kompleqsuri xasiaTis informaciis damuSaveba ufro<br />

uadvildebaT~ (Hunt 1971). es mosazreba, TiTqos martivia, rasac ver vityviT TviT sakiTxis<br />

Sesaxebac. aqve unda aRiniSnos, rom moswavlis<br />

Semecnebis done ar unda gavaigivoT inteleqtmoswavleTa<br />

Senecnebis done da maTi inteleqti<br />

Tan da SesaZleblobasTan. magaliTad, or sak-<br />

an SesaZlebloba erTi da igive ar aris.<br />

maod gonebagaxsnil mozards SeiZleba hqondes<br />

erTmaneTisgan Zalze gansxvavebuli Semecnebis<br />

done. ras niSnavs informaciis kompleqsurad damuSaveba? Cven gamovyofT informaciis kompleqsurobis<br />

sam dones: maRals, saSualos da dabals.<br />

pirveli, anu kompleqsurad dabali donis informacia niSnavs sworxazovan informacias,<br />

sadac faqtebi erTmaneTs misdevs. aseTi informaciis saswavlad saWiroa damaxsovreba,<br />

Tanamimdevruloba, gageba da unarebi. Semswavlels ar moeTxoveba alternativebis gaTvaliswineba,<br />

an sxvadasxva Tvalsazriss Soris (magaliTad, adamianis grZnobebsa da orientaciebs<br />

Soris) gansxvavebaTa gamokveTa. Semecnebis dabali donis mqone adamianebs sakuTari Sexedulebis<br />

SemuSaveba uWirT, magram sxvadasxva Tvalsazrisis Seswavla ar uZneldebaT.<br />

meore doneze Cndeba sxvadasxva alternativa. moswavleebs moeTxovebaT, erTmaneTisagan<br />

gamijnon da ganasxvaon wyaroebi, Sexedulebebi, SesaZlo ganmartebani. Tu garkveul<br />

cnebas erTze meti ganmarteba aqvs, moswavlem konteqstis mixedviT yvelaze Sesabamisis amocnoba<br />

unda SeZlos. Cndeba Sedarebisa da Sepirispirebis saWiroeba. moswavleebs SeuZliaT<br />

garkveuli monacemebis safuZvelze Camoayalibon sakuTari Sexedulebebi.<br />

mesame, anu kompleqsurobis maRal doneze moswavleebs SeuZliaT ramdenime alternativis<br />

erTdroulad gaTvaliswineba. maT gansxvavebisa da gamijvnis imdenad didi unari aqvT,<br />

rom damatebiT ramdenime Tvalsazrissa da ganmartebas Soris urTierTmimarTebis danaxvis<br />

unari uviTardebaT.


mniSvneloba<br />

swavlis gamocdileba<br />

ra Tqma unda, zemoxsenebuli 3 done ganviTarebas eqvemdebareba (5 wlis bavSvebs ar Seu-<br />

ZliaT dainaxon urTierTkavSiri sxvadasxva Tvalsazriss Soris). ase rom, moswavleebs maTi<br />

ganviTarebis donis Sesabamisi kompleqsurobis amocanebi unda SevTavazoT Dda Semdeg doneze<br />

mxolod maSin gadaviyvanoT, roca amisTvis mzad iqnebian. aseve ar unda gamogvrCes Mmxedvelobidan<br />

moswavleTa diferencireba kompleqsurobis TvalsazrisiT da yoveli maTganisTvis Sesabamisi<br />

samuSaos micema.<br />

hantis ganviTarebis modeli erTdroulad iTvaliswinebs Cven mier ganxilul etapobriv<br />

dakonkretebas, dajgufebas/personaluri urTierTkavSiris simWidroves da informaciis<br />

kompleqsurobas. es gaxlavT Semecnebis donis sami waxnagi, romelTa Soris urTierTkavSiri<br />

arsebobs. Semecnebis dabali donis mqone moswavle (ris Sesamowmebladac hantma specialuri<br />

testi SeimuSava) nayofier muSaobas SeZlebs Zlieri etapobrivi dakonkretebis, jgufSi naklebi<br />

dinamikis da informaciis dabali kompleqsurobis SemTxvevaSi. da piriqiT, Semecnebis<br />

maRali donis mqone moswavle ukeT swavlobs naklebi etapobrivi dakonkretebis, mWidro<br />

jgufuri interaqciisa da kompleqsur informaciaze muSaobis dros. am saxis Sesabamisoba<br />

kvlevis Sedegadac dadasturda da didi moulodneloba iyo. Sesabamisobas adgili aqvs rogorc<br />

bavSvebSi, aseve zrdasrul adamianebSi da misi gaTvaliswineba sagakveTilo procesisa<br />

da jgufuri muSaobis warmatebiT warmarTvaSi dagvexmareba (Gower and Resnick 1979; Rich and<br />

Bush 1978).<br />

ganmartebani<br />

aRqmis arxebi<br />

gavarkvioT, ra roli aqvT swavlis procesSi SegrZnebebs da davakvirdeT gamoxatvis im<br />

ZiriTad saSualebebs, romlebsac moswavleebi iyeneben axali informacias an azrebis mosmenis,<br />

produqtis damoukideblad Seqmnis an codnis gadmocemisas. SesaZloa, moswavles aRqmis<br />

erTi an randenime arxi hqondes ganviTarebuli _ xedviTi, smeniTi, SexebiTi, kinesTetikuri.<br />

gamoxatvis ZiriTadi saSualebebi, romelTac moswavleebi swavlis procesSi iyeneben,<br />

SeiZleba iyos mamoZravebeli kunTebi, xma an arc erTi. moswavlem codna metyvelebiT, werilobiT,<br />

an sxva xiluli unariT SeiZleba gadasces.<br />

mniSvneloba da Sesabamisoba<br />

swavlis procesis individualizebis erT-erT saSualebas moswavleTaTvis optimaluri<br />

mimRebi da gadamcemi arxebis gaaqtiureba warmoadgens. danma da danma am sakiTxis kvlevas<br />

didi Sroma miuZRvnes (Dunn and Dunn 1978). aRniSnulis praqtikaSi ganxorcielebis mizniT,<br />

SegviZlia davakvirdeT moswavleebs da vnaxoT, rom erTsa da imave an msgavs miznebze samuSaod,<br />

yoveli maTgani xasiaTis Sesabamis mimReb da gadamcem arxs iyenebs.<br />

moswavlis mier informaciis misaRebad gamoiyeneba Semdegi arxebi: vizualuri, smeniTi<br />

da SexebiTi/kinesTetikuri. swavlis procesSi moswavlis moqmedebis (moqmedeba gadacemis<br />

mizniT) gaTvaliswinebiT, SegviZlia CamovTvaloT mTeli rigi arxebi, romelTac is iyenebs:<br />

metyveleba, wera, raime aqtivoba (mag.: xatva, ageba, manipulireba, moZraoba). moZraobiT gadacemis<br />

mizniT, moswavlem SeiZleba kunTebis garkveuli jgufi gamoiyenos: mTavari mamoZravebeli<br />

kunTebi, mcire kunTebi, xma, an pasiuroba (umoZraoba).<br />

405


Tavi 15<br />

swavlis procesis sami maxasiaTeblis monacemebze dakvirvebiT, SegviZlia, SevafasoT, ramdenad<br />

aqtiuri iyo da Seesabameboda swavlis procesi saswavlo programis moTxovnebsa da<br />

moswavlis saWiroebebs. es monacemebi maswavleblebisTvis Zalze mniSvnelovania, radgan maTi<br />

meSveobiT eqmnebaT naTeli suraTi, ra xerxebi unda gamoiyenon swavlis procesSi moswavleTa<br />

aRqmis arxebis maqsimalurad CarTvis mizniT.<br />

aRqmis mravalferovani arxebis gamoyenebis SemTxveviTi xasiaTis SemTxvevaSi, ver iqneba<br />

uzrunvelyofili misi moswavlesTan Sesabamisoba. Sesabamisoba maSin dasturdeba, roca<br />

moswavles an garkveul jgufs individualurad maTi xasiaTidan gamomdinare vusadagebT,<br />

anu, rodesac <strong>maswavlebeli</strong> moswavles aRqmis misTvis dominanturi arxis gamoiyenebisaken<br />

ubiZgebs, an moswavleTa garkveul jgufs sistematurad aZlevs specialur davalebebs,<br />

romelTa meSveobiTac erTi da imave miznis misaRwevad sxvebisgan gansxvavebul swavlis process<br />

sTavazobs.<br />

406<br />

ganmartebani<br />

masStabi<br />

zogjer obieqtis, nabeWdis da saswavlo procesSi gamosayenebeli sxva modelis masStabi<br />

icvleba – izrdeba an pataravdeba. masalis masStabi, Sesabamisad, SeiZleba iyos gazrdili,<br />

Semcirebuli an normaluri.<br />

mniSvneloba<br />

saswavlo procesis sxva maxasiaTeblebis msgavsad, masStabic erT-erTi maxasiaTebelia da<br />

xels uwyobs Semswavlelis interaqcias garemosTan, romelsac saswavlo gegmis avtori da<br />

<strong>maswavlebeli</strong> akontroleben. am maxasiaTebelze dakvirveba gvexmareba, pasuxi gavceT kiTxvas:<br />

ramdenad srulad viyenebT swavlebis procesSi masStabiT manipulirebis SesaZleblobebs?<br />

magaliTad, Semcirebuli masStabis modelebiT SegviZlia abstraqtulad warmodgenili<br />

Sinaarsi xatovani formiT gadmovceT, riTac im moswavleebs davexmarebiT, romlebsac uWirT<br />

abstraqtuli azrovneba. skolis kedlebs miRma arsebuli garemo (nakaduli, qalaqi, xeoba),<br />

SegviZlia klasSi didi naxatebis saxiT SevitanoT (3 futi 4 futze) da saklaso oTaxis mTel<br />

kedelze ganvaTavsoT. samuSao furclebis zomis SecvliT, standartuli davalebebis did<br />

dafaze SesrulebiT, asawyobi asoebisa da cifrebis gamoyenebiT, maswavlebels SeuZlia standartuli<br />

saswavlo procesis gaxaliseba da gamravalferovneba.<br />

Sesabamisoba<br />

masStabs gansakuTrebuli yuradReba dawyebiT safexurze unda mieqces, radgan dawyebiT<br />

klasebis moswavleebisTvis didi mniSvneloba aqvs nabeWdis zomas da furcelze erTeulTa<br />

raodenobas.


s w a v l i s g a m o c d i l e b a - S e j a m e b a<br />

mocemuli Semajamebeli savarjiSo dagvexmareba, swavlis process moswavlis<br />

TvaliT SevxedoT, SevafasoT swavlebis erTi dRe an gakveTilebis erTi cikli da vn-<br />

axoT, moswavleze orientirebuli swavlebis misaRwevad maqsimalurad viyenebT Tu<br />

ara SesaZleblobebs.<br />

1. informaciis wyaro: standartuli Seqmnili<br />

2. gamoyenebuli<br />

resursebi:<br />

teqsti<br />

<strong>maswavlebeli</strong><br />

Tanatolebi<br />

mSoblebi<br />

interviuebi<br />

dakvirveba<br />

audiovizualuri<br />

onlainis<br />

momsaxureba<br />

eleqtroaparatura<br />

cnobari<br />

warmosaxva<br />

gamocdileba<br />

3. piradi relevantoba: warmosaxviTi simulaciuri realuri<br />

4. konkurencia: konkurentuli individualisturi TanamSromluri<br />

5. zedamxedveloba: zedamxedveloba<br />

damoukidebloba<br />

xelSemwyobi<br />

Sesabamisi<br />

6. TviTgamoxatva Aar xdeba xdeba Sesabamisia<br />

7. abstraqciis xarisxi: konkretuli xatovani abstraqtuli<br />

8. kognituri done: gaxseneba<br />

9. etapobrivi<br />

dakonkreteba:<br />

Sinaarsi<br />

qceva<br />

procedurebi<br />

produqti<br />

daskvniTi nawili<br />

10. dajgufeba da<br />

interpersonaluri<br />

sirTule:<br />

wvdoma<br />

analizi<br />

gamoyeneba<br />

sinTezi<br />

Sefaseba<br />

ar aris <strong>maswavlebeli</strong> moswavle SeTanxmeba<br />

dabali<br />

maRali<br />

saSualo<br />

Sesabamisi<br />

s w a v l i s g a m o c d i l e b a -<br />

S e j a m e b a<br />

407


11 informaciis<br />

408<br />

sirTule:<br />

12 aRqmis arxebi:<br />

moswavleTa<br />

Zalisxmeva<br />

moswavleTa<br />

motoruli unarebis<br />

gamoyeneba<br />

moswavlis<br />

saqmianobis Sedegi<br />

dabali<br />

maRali<br />

mxedvelobiTi<br />

smeniTi<br />

ZiriTadi<br />

kunTebis<br />

monawileobiT<br />

xma<br />

metyveleba<br />

Sesruleba<br />

13 masStabi: normaluri<br />

gazrdili<br />

saSualo<br />

Sesabamisi<br />

SexebiT/<br />

kinesTetikuri<br />

Sesabamisi<br />

mcire kunTebis<br />

monawileobiT<br />

pasiuri<br />

wera<br />

Sesabamisi<br />

Semcirebuli<br />

Sesabamisi


s w a v l i s g a m o c d i l e b a - s a v a r j i S o<br />

swavlis process Semdegi cameti maxasiaTebeli aqvs:<br />

informaciis wyaroebi<br />

personaluri relevantoba<br />

zedamxedveloba<br />

abstraqciis xarisxi<br />

etapobrivi dakonkreteba<br />

informaciis sirTule<br />

masStabi<br />

gamosayenebeli resursebi<br />

konkurencia<br />

TviTgamoxatva<br />

kognituri done<br />

dajgufeba da interpersonaluri<br />

sirTule<br />

aRqmis arxebi<br />

swavlis procesis zemoCamoTvlili maxasiaTeblebi saswavlo gegmaSi an<br />

sagakveTilo procesSi sxvadasaxva saxiT SeiZleba gamoviyenoT. SemoxazeT, rom-<br />

eli saxiT gvxvdeba igi qvemoT moyvanil citataSi an situaciaSi:<br />

informaciis wyaroebi<br />

1. `sakvanZo sityvebis mosaZebnad leqsikons gamoviyenebT~.<br />

standartuli Seqmnili orive<br />

2. `amerikis revoluciis Sesaxeb qveTavis kiTxvisas, airCieT erT-erTi imdroindeli<br />

istoriuli figura da hkiTxeT partniors, ratom iyo mis mier arCeuli<br />

piri konkretul poziciaze. yuradRebiT iyaviT, rom partniorebma erTsa da<br />

imave istoriul pirze ar isaubroT~.<br />

standartuli Seqmnili orive<br />

3. `van gogis Sesaxeb filmis naxvis Semdeg gamoiyeneT azrovnebis induqciuri<br />

meTodi da SeajereT mosazrebebi van gogze, rogorc mxatvarze. daiwyeT im masalis<br />

gamoyenebiT, romelsac filmSi naxavT~.<br />

standartuli Seqmnili orive<br />

4. `dRevandeli gakveTilis Temaa globaluri ekonomika, kerZod, ra mniSvneloba<br />

aqvs globalur ekonomikur procesebSi monawileobas~.<br />

standartuli Seqmnili orive<br />

personaluri relevantoba<br />

1. moswavleebi, romlebic biznesis samarTals swavloben, monawileoben saswavlo<br />

sasamarTlo procesSi.<br />

warmosaxviTi simulaciuri realuri<br />

2. meeqvseklaseli moswavleebi miwisqveSa sarTulze tutanhamonis samarxis konstruqcias<br />

ageben.<br />

s w a v l i s g a m o c d i l e b a<br />

- s a v a r j i S o<br />

409


410<br />

warmosaxviTi simulaciuri realuri<br />

3. saSualo safexuris moswavleebi saqalaqo samTavrobo Sexvedraze skolis<br />

warmomadgenlebad airCies. Sexvedras eswrebian xelisuflebis warmomadgenlebi,<br />

sxvadasxva organizaciis xelmZRvanelebi, sameurveo sabWoebis wevrebi,<br />

kafeteriis momsaxure personali, avtobusebis mZRolebi.<br />

warmosaxviTi simulaciuri realuri<br />

4. saswavlo wlis bolos sabavSvo baRis aRsazrdelebi Seadgenen ilustrirebul<br />

`wigns~ daDam dawesebulebis momaval aRsazdelebs mouTxroben, ra elodebaT<br />

da ras iswavlian pirvel wels.<br />

warmosaxviTi simulaciuri realuri<br />

5. saSualo safexuris moswavleebi dizainis gakveTilze Seqmnian da gaaformeben<br />

skolis speqtaklis afiSebsa da programebs.<br />

warmosaxviTi simulaciuri realuri<br />

6. sabazo safexuris moswavleebisgan Semdgari ansambli weliwadSi sam koncerts<br />

Seasrulebs.<br />

warmosaxviTi simulaciuri realuri<br />

7. umaRlesi buRalteriis Semswavleli studentebi awarmoeben institutTan<br />

dakavSirebuli klubebis saqmis warmoebas.<br />

warmosaxviTi simulaciuri realuri<br />

8. meeqvseklaselebi weren da aformeben pirvelklaselTaTvis gadasacem wignebs.<br />

warmosaxviTi simulaciuri realuri<br />

9. moswavleebs geometriaSi davalebad aTi amocana aqvT<br />

warmosaxviTi simulaciuri realuri<br />

10. qimiis gakveTilze airebis bunebis Sesaswavlad moswavleebi cdebs atareben.<br />

miznis struqtura<br />

warmosaxviTi simulaciuri realuri<br />

1. jgufSi 4 moswavle muSaobs. Mmoswavleebi statiis analizs weren, Semdeg erTmaneTs<br />

ukiTxaven, saukeTesos arCeven da oTaxSi saukeTeso namuSevrisTvis<br />

gankuTvnil adgilze aTavseben.<br />

konkurentuli individualisturi TanamSromluri<br />

2. moswavleebma romanis erTi Tavi unda waikiTxon, daweron ganxilva da gamoTqvan<br />

varaudi, rogor SeiZleba ganviTardes movlenebi momdevno TavSi. bolos,<br />

namuSevrebi maswavlebels unda gadascen.<br />

konkurentuli individualisturi TanamSromluri<br />

3. moswavleebi 4 kacian jgufebad muSaoben, rom maTematikis davalebasTan dakavSirebiT<br />

SeTanxmebas miaRwion. isini im amocanaTa sias, romlebzec ver Tanxmdebian,<br />

maswavlebels gadascemen, romelic maTi amoxsnis gzas mTel klass<br />

aCvenebs. Semdeg jgufebi imuSaveben klasis mier mniSvnelovnad miCneul erTerT<br />

unarze. roca yvela wevri davalebas Seasrulebs, jgufi wamaxalisebel<br />

qulas miiRebs maswavlebelsa da jgufs Soris winaswar SeTanxmebuli prizis


mosapoveblad.Yyvela jgufs aqvs qulebisa da prizis miRebis Sansi.<br />

konkurentuli individualisturi TanamSromluri<br />

4. gamokiTxvis dros moswavleebs individualurad iZaxeben maswavleblis mier<br />

dasmul SekiTxvebze sapasuxod.<br />

konkurentuli individualisturi TanamSromluri<br />

5. mesameklaselebi gakveTilebis damTavrebis Semdeg saswavlo centrSi damatebiTi<br />

unarebis ganviTarebaze muSaoben.<br />

konkurentuli individualisturi TanamSromluri<br />

6. romanis Seswavla randenime etapad xdeba: jer moswavleebi erTi Tavis Semajamebel<br />

savarjiSos Seasruleben da varauds gamoTqvamen Semdeg TavSi movlenebis<br />

ganviTarebasTan dakavSirebiT. meore dRes isini oTxwevrian jgufebs<br />

qmnian, romelTagan erT-erTs momzadebuli aqvs mocemuli Tavis ucxo sityvaTa<br />

ganmartebani. meore moswavles momzadebuli aqvs sadiskusio kiTxvebi<br />

jgufisTvis. mesames _ Sedarebebis, metaforebisa da sxva mxatvruli xerxebis<br />

magaliTebi, meoTxe ki mdivan-Semmowmebelia. jgufSi muSaobis dasrulebis<br />

Semdeg individualurad abareben namuSevrebs Sesafaseblad. abareben aseve<br />

werilobiT mosazrebebs ukve Semdgari jgufuri Sexvedrisa da momavali<br />

Sekrebis prioritetuli sakiTxis Sesaxeb.<br />

konkurentuli individualisturi TanamSromluri<br />

zedamxedveloba<br />

gaecaniT zemoT motanil 6 magaliTs da gaarkvieT: <strong>maswavlebeli</strong> pirdapir<br />

zedamxedvelobas axorcielebs, xelSemwyobis funqcias asrulebs Tu moswavleebs<br />

damoukideblad amuSavebs. SesaZlebelia erTze meti pasuxic.<br />

1. zedamxedveloba damoukidebloba xelSewyoba<br />

2. zedamxedveloba damoukidebloba xelSewyoba<br />

3. zedamxedveloba damoukidebloba xelSewyoba<br />

4. zedamxedveloba damoukidebloba xelSewyoba<br />

5. zedamxedveloba damoukidebloba xelSewyoba<br />

6. zedamxedveloba damoukidebloba xelSewyoba<br />

TviTgamoxatva<br />

daadgineT, winamdebare magaliTebSi eZlevaT Tu ara moswavlebs sakuTari unikalurobis<br />

gamoxatvis saSualeba.<br />

1. meoreklaselebi eqskursiaze fermas stumroben. klasSi dabrunebis Semdeg maT<br />

sTxoven, eqskursiis STabeWdilebebi werilobiT gadmoscen da daasuraTon.<br />

411


412<br />

diax ara<br />

2. saSualo safexuris moswavleebs avtomeqanikis kursze karbiuratoris Seqmnas<br />

sTxoven, risTvisac saWiro masalis minimalur raodenobas aZleven.<br />

diax ara<br />

3. meoTxeklasel moswavleebs mzis sistemis modelis Seqmnas sTxoven<br />

diax ara<br />

4. moswavleebi ikvleven CrdiloeT amerikaSi kolumbis mogzaurobamde (1492) arsebul<br />

kulturebs. maT unda daweron, daxaton an isaubron, maTi azriT, ramdenad<br />

zianis momtani aRmoCndeboda kolumbis mogzauroba am kulturebisTvis.<br />

diax ara<br />

abstraqciis xarisxi<br />

1. moswavleebs sTxoven, gamosaxon wylis molekula wyalbadsa da Jangbads Soris arsebuli<br />

bmebis meSveobiT. Semdeg Seqmnan molekulis diagrama da daweron misi formula.<br />

konkretuli xatovani abstraqtuli<br />

2. moswavleebi weren gamoxmaurebas wakiTxul Txzulebaze.<br />

konkretuli xatovani abstraqtuli<br />

3. moswavleebi CxirebiTa da kubebiT qmnian orniSna ricxvebis modelebs. Semdeg isini<br />

Cxirebsa da kubebs xataven da erTmaneTs umateben.<br />

konkretuli xatovani abstraqtuli<br />

4. moswavleebi Taxvis, daTvis da irmis fitulebis bewvis sixSiris Sesamowmeblad samecniero<br />

muzeumSi midian.<br />

konkretuli xatovani abstraqtuli<br />

etapobrivi dakonkreteba<br />

1. `dawereT moxseneba TqvenTvis saintereso pirovnebis biografiis Sesaxeb~.<br />

ar aris moswavlis SeTanxmebiT maswavleblis m i e r<br />

mier<br />

2. `es Tavi bolomde waikiTxeT. upasuxeT bolos mocemul SekiTxvebs da SeamowmeT<br />

pasuxebi~.<br />

ar aris moswavlis eTanxmebiT aswavleblis m i e r<br />

mier<br />

3. mimdinare Tema aRmoCenebs exeba, amoirCieT mecnieri an periodi, romelsac ufro<br />

Rrmad SeiswavlidiT. male gveqneba mosamzadebeli Sexvedra, sadac Tqvens Temebs<br />

ganvixilavT, visaubrebT, rogor unda CaataroT kvleva da rogor warmoadginoT<br />

Sedegebi klasis da/an Cems winaSe.<br />

ar aris moswavlis SeTanxmebiT maswavleblis m i e r<br />

mier


literatura<br />

swavlis gamocdileba<br />

Anter, J., and J. Jenkins. "Differential Diagnosis—Prescription Teaching: A Critical Appraisal." Review<br />

of Educational Research 49 (Fall 1979): 517- ' 555.<br />

Aronson, E. The Jigsaw Classroom. Beverly Hills: Sage Publications, 1978.<br />

Bates, J. "Extrinsic Reward and Intrinsic Motivation: A Review with Implications for the Classroom."<br />

Review of Educational Research 49 (Fall 1979): 557-576.<br />

Berlak, A., et al. "Teaching and Learning in English Primary Schools." School Review (February 1975):<br />

215-243.<br />

Bloom, B. Taxonomy of Educational Objectives, Handbook I. New York: David McKay, 1956.<br />

Bruner, J. Toward a Theory of Instruction. Cambridge: Harvard University Press, 1966.<br />

Bussis, A. M., E. A. Chittenden, and M. Amarel. Beyond Surface Curriculum: An Interview Study of Teachers'<br />

Understandings. Boulder, Colo.: Westview Press, 1976.<br />

Colarusso, C. Diagnostic Educational Grouping: Strategies for Teaching. Bucks County (Pennsylvania) Public<br />

Schools, March 1972.<br />

Dale, E. "Cone of Learning." Unpublished paper, University of Ohio.<br />

Davis, O. L. (ed.). Perspectives on Curriculum Development. Washington, D.C.: Association for Supervision<br />

and Curriculum Development, 1976.<br />

Deutsch, M. "An Experimental Study of the Effects of Cooperation and Competition upon Group Process."<br />

Human Relations 2 (1949): 199-231.<br />

Dunn, R., and K. Dunn. Teaching Students Through Their Individualized Learning Styles: A Practical Approach.<br />

Reston, Va.: Reston Publishing Co., 1978.<br />

Gehlbach, R. D. "Individual Differences: Implications for Instructional Theory, Research and Innovation."<br />

Educational Researcher 8 (April 1979): 8-14.<br />

Gower, R. R., and H. Resnick. "Theory and Research: Evaluation Results." Project funded by Office of<br />

Career Education, U.S. Office of Education, August 1979.<br />

Gregorc, A. F., and H. B. Ward,, "A New Definition for Individual." MASSP Bulletin (February 1977).<br />

Hunt, D. E. Matching Models in Education. Monograph No. 10. Ontario, Canada: Ontario Institute for<br />

Studies in Education, 1971.<br />

Hunt, D. E., and E. V. Sullivan. Between Psychology and Education. Hinsdale, 111.: Dryden Press, 1974.<br />

Johnson, D. W., and R. T.Johnson. Learning Together and Alone. Englewood Cliffs, N.J.: Prentice Hall,<br />

1975, 1987.<br />

Johnson, D. W., L. Skon, and R.Johnson. "Effects of Cooperative, Competitive, and Individualistic<br />

Conditions on Children's Problem-Solving Performance." American Educational Research Journal<br />

17 (Spring 1980): 83-94.<br />

Johnson, D. W., R. T.Johnson, E.J. Holubec. Advanced Cooperative Learning. Edina, Minn.: Interaction<br />

Book Company, 1988.<br />

413


Tavi 15<br />

Joyce, B. R. A Guide to the Teacher-Innovator: A Program to Prepare Teachers. Washington, D.C.: American<br />

Association of Colleges for Teacher Education, 1969.<br />

--------. Selecting Learning Experiences. Washington, D.C.: Association for<br />

Supervision and Curriculum Development, 1978.<br />

Rich, H. L., and A. J. Bush, "The Effect of Congruent Teacher-Student Characteristics on Instructional<br />

Outcomes." American Educational Research Journal 15 (Summer 1978): 451-458.<br />

Rosenholtz, S. J., and B. Wilson. "The Effect of Classroom Structure on Shared Perceptions of Ability."<br />

American Educational Research Journal 17(Spring 1980): 75-82.<br />

Sharam, S. "Cooperation Learning in Small Groups." Review of Educational Research 50 (Summer 1980):<br />

241-272.<br />

Slavin, R. E. "Cooperative Learning." Review of Educational Research 50 (Summer 1980): 315-342.<br />

Toepfer, C. F., Jr. Brain Growth Periodization Research. Washington, D.C.: Association for Supervision and<br />

Curriculum Development, 1981.<br />

Tyler, R. Basic Principles of Curriculum and Instruction. Chicago: University of Chicago Press, 1949.<br />

Winne, P. H. "Experiments in Relating Teachers' Use of Higher-Level Cognitive Questions to Students'<br />

Achievement." Review of Educational Research 49 (Winter 1979a).<br />

--------. "Aptitude-Treatment Interactions in an Experiment on Teacher<br />

Effectiveness." American Educational Research Journal 14 (Fall 1979b): 389-410.<br />

414


16<br />

Sefaseba


avTentikuri Sefaseba saskolo reformis troas cxenia.<br />

grant uiginsi<br />

Sefaseba<br />

modiT, saintereso monacemis analiziT daviwyoT: TiTqmis ar arsebobs korelacia skola-<br />

Si miRebul niSnebsa da cxovrebaSi miRweul warmatebas Soris iseTi indikatorebis mixedviT,<br />

rogoricaa: xelfasi, Tanamdeboba, statusi, gavlena, bedniereba da sxv. (Samson da sxvebi<br />

1984).Aam marTlac gansacvifrebeli aRmoCenis mixedviT Tu vimsjelebT, ra azri aqvs Sefasebis<br />

sistemas? is, rac mogvianebiT warmatebis sawindari xdeba, arc testiT izomeba da arc Sefasebis<br />

Cveneuli sistemiT (iqneb, rasac vaswavliT, arc is unda iswavlebodes!).<br />

saubaria swavlis Sefasebasa da Sefasebis<br />

arsebuli sistemebis arasaxarbielo Sedegebze,<br />

ris safuZvelzec 1990-ian wlebSi Sefasebis<br />

alternatiuli gzebis Zieba daiwyo.<br />

swored Sefasebisa da swavlebis mWidro kav-<br />

TiTqmis ar arsebobs korelacia skolaSi miRebul<br />

niSnebsa da cxovrebaSi miRweul warmatebas<br />

Soris.<br />

Siris gamo gaxda es moZraoba swavlebaze da mis Sedegebze moqmedi mZlavri berketi.<br />

swavlebis Tanamedrove inovaciaTa Soris Sefaseba, SesaZloa, swavlebis procesis gaumjobesebis,<br />

maswavlebelTa repertuaris gafarToebisa da modernizebis yvelaze mZlavr berketad<br />

miviCnioT. Sefasebis sistema moqmedebs imaze, Tu ras vaswavliT, rogor vaswavliT, ra<br />

dros vuTmobT calkeul Temebs da ra aqtivobebis Sesrulebas vTxovT moswavleebs yoveldRiurad.<br />

is gvaiZulebs, swavlebis mkafio miznebi davsaxoT da gavlenas axdens imazec, ramdenad<br />

mkafiod esmiT moswavleebs is, rasac akeTeben, ramdenad koncentrirebulni da motivirebulni<br />

arian.<br />

maswavlebels didi dro ar dasWirdeba Sefasebis iseTi sistemis dasanergad, romelsac<br />

am TavSi aRwerili Taviseburebebi eqneba. ganaTlebis reformaSi moswavleTa saqmianobis Sefasebis<br />

mniSvneloba klebulobs, radgan sayovelTaod cnobili xdeba standartizebuli testebis<br />

naklovanebebi (aseve ecema maswavleblis saqmianobis Sefasebis mniSvnelobac. mraval<br />

StatSi saxelmwifo kanoniT licenzireba, sertificireba da ganmeorebiTi sertificireba<br />

uSualod ukavSirdeba gamovlenili unarebis Sefasebas.) standartuli testebis avtorebi<br />

uars amboben iseT sakiTxebze, romelic ar axdens jgufTa Soris diskriminacias; amis mizezi<br />

is gaxlavT, rom normaluri ganawilebis mrudi normaze dafuZnebuli standartuli testebisTvis<br />

kultia da Seqmnis mizans daxarisxebasa da ranJirebas pasuxobs. amrigad, standartul<br />

testebSi codnis `gasazomad~ kargi sakiTxebisa da amocanebis SerCeva mniSvnelobiT meore<br />

adgilze dgas, radgan pirvelxarisxovani moswavleTa daxarisxebaa. amgvari midgoma miuRebeli<br />

xdeba im sazogadoebisTvis, romelic mogviwodebs, rom moswavleebi XXI saukunisTvis<br />

movamzadoT.<br />

`avTentikur~, `alternatiul~ an `saqmianobis~ Sefasebad wodebuli axali midgomis mizania<br />

gaamdidros standartuli testebi da gardaqmnas swavlebis praqtika. am TavSi ganvixilavT,<br />

ra wvlilis Setana SeuZlia am procesSi Sefasebas da swavlebisa da swavlis ra Sedegebs<br />

unda velodeT. Cveni mizania: (1) CamovayaliboT kargi Sefasebis Taviseburebebi, (2) SemogTavazoT<br />

kargi Sefasebis modelebi da (3) dagexmaroT, gaamdidroT sakuTari repertuari kargi<br />

SefasebisTvis saWiro gzebiT.<br />

417


Tavi 16<br />

418<br />

Sefasebis karg sistemas Semdegi maxasiaTeblebi aqvs:<br />

1. is efuZneba swavlis mniSvnelovan da kargad mofiqrebul miznebs.<br />

2. swavlebis dasawyisSive gvTavazobs warmatebis naTel kriteriumebs da modelebs.<br />

3. SeZlebisdagvarad iyenebs realur cxovrebiseul amocanebs an maT modelirebas.<br />

4. moswavleebs rTavs TviTSefasebaSi, erTobliv kritikasa da miznebis dasaxvaSi.<br />

5. iyenebs monacemTa Segrovebis mraval xerxs.<br />

6. inaxavs karg angariSebs.<br />

7. Seesatyviseba teqnikurad gamarTul kriteriumebs.<br />

8. moqmedebs informaciuli angariSis sistemebi.<br />

am rva maxasiaTeblis ganxilvis garda, Cven Semdeg sakiTxebsac SevexebiT:<br />

1. saerTo saswavlo jgufebi da Sefaseba: maswavlebelTa jgufma, romlebic erTsa da<br />

imave klasTan muSaobs an erTsa da imave masalas aswavlis (an orive pirobas akmayofilebs),<br />

erTad unda imuSaos Sefasebis saerTo davalebebis/amocanebis Seqmnaze.<br />

2. Sefasebis gavlena swavlebaze: moswavlis codnis Sefasebas talRiseburi gavlena<br />

aqvs mTel skolaze. is moqmedebs saswavlo gegmaze, swavlebis mimarTulebaze da,<br />

kidev ufro mZlavrad, moswavlis motivaciasa da yuradRebaze.<br />

3. standartebi: Sefasebis kargi sistema xels uwyobs swavlas imiT, rom sanimuSo saqmianobis<br />

maRal standartebs awesebs yvela moswavlisTvis. is uzrunvelyofs ukukavSirs<br />

standartTan progresis mniSvnelovan niSnulebze. Sefasebis sistemam unda<br />

gamoxatos calkeuli moswavlis saqmianobis xarisxi universaluri standartis Sesabamisad.<br />

Sefasebis miznebi<br />

mniSvnelovania, rom maswavleblebsa da moswavleebs kargad esmodeT Sefasebis azri. rogori<br />

gasakviric unda iyos, xSirad moswavlem ar icis konkretuli Sefasebis mizani, sanam<br />

<strong>maswavlebeli</strong> ar auxsnis (rac iSviaTad xdeba). Cveni dakvirvebiT, TiTze CamosaTvleli gvyavs<br />

is maswavleblebi, romlebic moswavleebs Semajamebel da diagnostikur testebs Soris gansxvavebas<br />

uxsnian. `testis mizania gavigoT, ra iswavleT~ - mxolod amis Tqma sakmarisi ar aris,<br />

radgan moswavleebma ar ician, rogor gamoviyenebT testirebis Sedegebs. (davajgufebT maT,<br />

rom vaswavloT Tu ara? mSoblebisTvis movamzadebT angariSs saerTo progresis Sesaxeb Tu<br />

ara? ganvsazRvravT Tu ara mTeli klasisTvis xelaxla asaxsnel Temebs Tu ara?).


1. Semajamebeli debulebebis momzadeba<br />

2. moswavleTa sertificireba<br />

3. mkafiod axsna<br />

4. swavlebis Sesaxeb gadawyvetilebebis<br />

mi Reba<br />

5. ukukavSiri moswavleebTan<br />

6. ukukavSiri maswavleblebTan<br />

7. progresis Sesaxeb angariSi mSoblebisa<br />

da sazogadoebisTvis<br />

Sefasebis miznebi<br />

Sefaseba<br />

¤ imis Sesaxeb, zogadad ramdenad kargad<br />

gaarTves Tavi moswavleebma kursis an Temis<br />

miznebs.<br />

¤ codnis sferoSi kompetenturobisTvis.<br />

¤ praqtikis sferoSi kompetenturobisTvis.<br />

¤ winsvlis kandidatobisTvis.<br />

¤ ra saxis codnaa mniSvnelovani.<br />

¤ xarisxiani samuSaos ra kriteriumebi da<br />

sta ndartebi gvaqvs.<br />

¤ rodis daviwyoT swavleba.<br />

¤ romeli unarebis ganviTarebaze vizrunoT.<br />

¤ romel moswavleebs romeli unarebi da<br />

qveunarebi vaswavloT xelaxla.<br />

¤ Rirsebebis, naklovanebebis da interesebis<br />

Sesaxeb.<br />

¤ swavlebis efeqtianobis Sesaxeb.<br />

¤ saswavlo gegmis efeqtianobis Sesaxeb.<br />

¤ zemoxsenebul erT-erT an yvela punqtze.<br />

8. saswavlo gegmis imgvarad srulyofa, rom yvela moswavles SevTavazoT mniSvnelovani,<br />

maRali donis azrovnebis amocanebi.<br />

9. moswavleTa daxarisxeba, ranJireba an<br />

Sedareba<br />

10. moswavleTa an moswavleTa jgufebis<br />

no rmebis dadgena.<br />

11. adgilis gansazRvra<br />

12. warmatebis prognozireba<br />

¤ xarisxisa da jildosTvis.<br />

¤ monawileTa SezRuduli raodenobis programebze<br />

dasaSvebad.<br />

¤ erovnuli jgufebis mimarT SefardebiTi<br />

miRwevebisTvis.<br />

¤ sxva erovnebis warmomadgenlebis mimarT<br />

SefardebiTi miRwevebisTvis.<br />

¤ kursebis, klasebis an doneebis mixedviT<br />

¤ calkeul kursSi.<br />

¤ skolaSi.<br />

¤ samsaxurSi.<br />

sqema 16.1: Sefasebis miznebi<br />

419


Tavi 16<br />

moswavleTa Sefasebis mravali mizani arsebobs (16.1 cxrilSi mxolod 12 maTgania aRwerili).<br />

zogjer maswavleblebi tests erTdroulad ori an meti mizniT iyeneben, magaliTad<br />

niSnebis dasawerad da swavlebis naklovanebebis dasadgenad. amgvari mravaldaniSnulebiani<br />

testebi, Cveulebriv, araefeqtiania, radgan Sefasebis sxvadasxva formebs sxvadasxvagvari<br />

moTxovnebi aqvs (Bloom da sxvebi, 1981). swored am gansxvavebebis gamo maswavlebelma naTlad<br />

unda gansazRvros Sefasebis mizani. am TavSi cxrilSi moyvanil me-4-8 miznebs ganvixilavT,<br />

romlebic fokusirebulia saswavlo gadawyvetilebebsa da moswavleebTan ukukavSirze.<br />

420<br />

axla ki ganvixiloT kargi Sefasebis rva maxasiaTebeli. daviwyoT miznebiT.<br />

kargi Sefasebis daxasiaTeba<br />

swavlebis arsebiTi, gaazrebuli miznebi<br />

kargi Sefasebis winapirobaa naTlad avuxsnaT moswavleebs, ra unda icodnen da risi gakeTeba<br />

unda SeeZloT (aseTi azrovneba detalurad iyo ganxiluli me-14 TavSi). moswavleebisTvis<br />

dasaxuli miznebis miRwevis mniSvn-<br />

moswavleebisTvis dasaxuli miznebis miRwevis<br />

mniSvnelobis axsna swavlebis nawili unda iyos.<br />

elobis axsna swavlebis Semadgeneli nawili<br />

unda iyos.<br />

swavlebis miznebis axsna mxolod dasawyisia<br />

im ciklisa, romelic miznebs swavlis gamocdilebasa da SefasebasTan akavSirebs. maRali<br />

xarisxis samuSaos kriteriumebisa da Tanmxlebi Sefasebis gansazRvra naTels xdis miznebis<br />

arss.<br />

ra ufro mniSvnelovania, warmatebis kriteriumebi Tu Sefaseba? zogjer maswavleblebi<br />

ukumimarTulebiT muSaoben – moswavleebs jer SefasebisTvis Sedgenil davalebebs uxsnian,<br />

Semdeg, am davalebebis safuZvelze ayalibeben xarisxiani saqmianobis maxasiaTeblebs; Semdeg<br />

ki, erTmaneTisgan gamoyofen saqmianobis doneebs yoveli maxasiaTeblis mixedviT da sTavazoben<br />

magaliTebs. aseTi Tanamimdevroba efeqtiania maSin, rodesac maswavlebels mamotivirebeli<br />

da kompleqsuri avTentikuri davaleba aqvs SerCeuli moswavleebisTvis. Tumca, gasaTvaliswinebelia<br />

isic, rom `didi suraTis~ SedegebTan dakavSirebuli gonebis unar-Cvevebi xSirad<br />

winaswar, SefasebisTvis gankuTvnili davalebebis Sedgenamde unda ganisazRvros. amisTvis<br />

gaweuli Zalisxmeva mogvianebiT sasurveli SefasebiTi davalebis SedgenaSi dagvexmareba.<br />

warmatebis naTeli kriteriumi da misi nimuSebi<br />

moswavleebisTvis (maswavleblebisa da mSoblebisTvis) naTeli warmodgenis Seqmna imis<br />

Sesaxeb, Tu ra unda SeZlon moswavleebma, kargi Sefasebis ZiriTadi pirobaa. vgulisxmobT,<br />

kargi saqmianobis Sesaxeb realur warmodgenas da ara mxolod misi niSnebis CamonaTvals.<br />

araferia imaze sasargeblo moswavleTa Zalisxmevis koncentrirebisTvis, vidre ganmartebis<br />

TanxlebiT realuri magaliTis Cveneba, Tu rogor warmoaCens konkretuli nimuSi moswavleebisTvis<br />

misaRwevad dasaxul Sedegebs.<br />

makrodoneze moswavleebsa da mSoblebs SeiZleba SevTavazoT sanimuSo produqtebi, romlebic<br />

moswavleTa wliuri miRwevis niSnulebs asaxavs konkretul saganSi. 16.2 cxrilSi warmodgenilia<br />

sami nimuSi, romelsac bostonis mezeris dawyebiTi skola iyenebs konkretul<br />

asakobriv safexurze kargad Sesrulebuli samuSaos standartebis gasacnobad.<br />

davalebis Sesrulebis, da Sesabamisad, kursis an calkeuli Temis Seswavlis kriteriumebi<br />

unda iyos:


Sefaseba<br />

¤ sajaro;<br />

¤ naTeli;<br />

¤ xelmisawvdomi, raTa moswavleebma SeZlon adre warmatebiT Sesrulebuli davalebebis<br />

nimuSebTan dakavSireba;<br />

¤ winaswar SeTavazebuli.<br />

samwuxarod, Sefasebisas yvelaze xSirad maxasiaTebelTa es nakrebia ugulebelyofili.<br />

miuxedavad imisa, rom es niSnulebi xarisxiani samuSaos erTian naTel suraTs gvTavazobs,<br />

moswavleebsa da mSoblebs mkafio warmodgenas ver uqmnis xarisxis arsis Sesaxeb. am funqcias<br />

rubrikebi asrulebs.<br />

rubrikebi: arsi da raoba<br />

termini rubrika, anu qulaTa rubrika gulisxmobs organizebul prezentacias (xSirad matricis<br />

formiT), romelSic gansazRvrulia mocemuli naSromis Semowmebis kriteriumebi da<br />

Sesabamisi qulebi. 16.2 cxrilSi naCvenebia rubrikis nimuSi.<br />

kargi naSromis kriteriumebia: teqstis wyoba, winanadadebis struqtura, sityvebis gamoyeneba<br />

da formati. es niSnebi mocemulia matricis marcxena mxares. yovel kriteriums sami qvedanayofi<br />

aqvs, romelic ganmartavs davalebis Sesrulebis sam gansxvavebul dones. maT Soris<br />

ori carieli adgilia datovebuli moswavlis namuSevris quliT Sesfaseblad. am matricis<br />

mixedviT yoveli kriteriumi 5-baliani sistemiT fasdeba.<br />

wera – qvemoT moyvanili nimuSi gviCvenebs, Tu risi dawera unda SeeZlos saSualo skolamdels<br />

wlis bolosTvis.<br />

421


Tavi 16<br />

kiTxva da mosmena – qvemoT moyvanili nimuSi aris nawyveti wignidan `bnel bnel tyeSi~<br />

jiun meizerisa da jo qoulis avtorobiT da gviCvenebs, risi mosmena da gaazreba unda See-<br />

Zlos skolamdels sabavSvo baRis dasrulebis Semdeg. mas unda SeeZlos Semdegi wignebis gaazrebac:<br />

Caps for Sale, Farmer in the Dell, Blueberries for Sale, If you Made a million, Stone Soup, The<br />

Hungry Crocodile, and Why Mosquitoes Buzz in People’s Ears.<br />

bnel bnel tyeSi, bneli bneli biliki iyo. bnel bnel bilikze bneli<br />

bneli saxli idga. bnel bnel saxlSi, bneli bneli kibe iyo. bneli<br />

bneli kibis bolos, bneli bneli oTaxi iyo. bnel bnel oTaxSi, bneli<br />

bneli karada idga. bnel bnel karadaSi, bneli bneli yuTi ido. bnel<br />

bnel yuTSi, bneli bneli moCveneba imaleboda.<br />

wera – qvemoT moyvanili nimuSi gviCvenebs saSualo meoreklaselis mosalodnel dones<br />

saswavlo wlis bolosTvis.<br />

kiTxva – qvemoT mocemuli nimuSi aris nawyveti ezopes wignidan `qalaqeli da sofleli<br />

Tagvi~. meoreklasel moswavles wlis dasasruls Tavisuflad unda SeeZlos qvemoT moyvanili<br />

nimuSis sworad, Tavisuflad kiTxva da gageba. aseve unda SeeZlos Semdegi wignebis wakiTx-<br />

ibeWdeba nebarTviT: nawyveti wignidan Curriculum Exemplars for Writing and Reading. The Mather Elementary School, Boston<br />

Massachusetts, 1994.<br />

422


Sefaseba<br />

vac: Amelia Bedelia, Angel Child, Dragon Child, Blueberries for Sale,If you Made a Million,Stone Soup.<br />

The Hungry Crocodile, and Why Mosquitoes Buzz in People’s Ears.<br />

xaliCebi lamazi, naTeli ferebis iyo. yovel oTaxSi lamazi<br />

skamebi, magidebi da lampebi idga. yvelaze lamazi samzareulo iyo.<br />

sofleli Tagvi aqeT iqiT darboda. samzareulo sisufTaviT brwyinavda.<br />

Tagvis Tvalwin uamravi saWmeli iyo.<br />

wera – qvemoT moyvanili nimuSi gviCvenebs saSualo mexuTeklaselis mosalodnel dones<br />

saswavlo wlis bolosTvis.<br />

sqema 16.2: komunikaciis standartebis nimuSi.<br />

423


Tavi 16<br />

kiTxva - qvemoT mocemulia nawyveti skot o delis wignidan `lurji delfinis kunZuli~.<br />

meoreklasel moswavles wlis dasasruls Tavisuflad unda SeeZlos qvemoT moyvanili nimuSis<br />

sworad, Tavisuflad kiTxva da gageba. aseve unda SeeZlos Semdegi wignebis wakiTxvac:<br />

Bridge to Terabithia, Roll of Thunder, Hear My Cry, Sarah, Plain and Tall, Stone Fox, Vampire Bat<br />

Girls’Club, Witch of Banneker School, Shiloh, and The Land I Lost.<br />

`diunidan cotaTi moSorebiT, gorakTan axlos, gareuli ZaRlebis<br />

xrova davinaxe. isini mravlad iyvnen da wriulad miaxlovdebodnen.<br />

wris SuaSi ramo iyo. zurgze mwoliare, yelSi Rrma Wriloba<br />

hqonda. gaunZrevlad iwva.<br />

rodesac xelSi aviyvane, mivxvdi, rom mkvdari iyo. mas sxva Wrilobebic<br />

hqonda. gareul ZaRlebs daeglijaT. didi xnis mkvdari<br />

iyo, misi nafexurebidan Canda, rom gorakamde verc mieRwia.<br />

misgan cotaTi moSorebiT ori ZaRli iwva. erT-erTis gverdiT<br />

misi gadatexili Subi egdo. me ramo waviyvane da sofels ma-<br />

Sin mivaRwieT, rodesac mze ukve karga xnis Casuli iyo. ZaRlebi<br />

fexdafex momdevdnen, magram rodesac is qoxSi davawvine da<br />

xelketiT gamovedi, dabal goraks CorTiT dauyvnen. didi ruxi<br />

ZaRli grZeli xveuli balniTa da yviTeli TvalebiT, rogorc Cans,<br />

maTi winamZRoli iyo da sul bolos midioda.<br />

bneldeboda, magram gorakamde mainc mivdie. maT uCumrad daixies<br />

odnav ukan. or goraks Soris patara xeobaSi manam mivdevdi,<br />

sanam mesame goraks ar mivaRwie, romelic frialo kldes ufro<br />

hgavda. kldis erT-erTi kidis bolos gamoqvabuli iyo. ZaRlebi<br />

saTiTaod Sevidnen gamoqvabulSi~.<br />

424<br />

sqema 16.2 gagrZeleba<br />

matricis gacnobis Semdeg, moswavlem da mSobelma ukve ician, Tu ras moelis <strong>maswavlebeli</strong><br />

da rogoria kargi namuSevris standartebi. maT kidev ufro mkafio warmodgena SeeqmnebaT,<br />

Tuki kargad Sesrulebuli eses nimuSs SevTavazebT, sadac moniSnuli iqneba sasurveli kriteriumebi.<br />

16.3 cxrili Sefasebis kidev erT rubrikas gviCvenebs, romelic biologiis davalebas<br />

exeba.


organizeba<br />

winadadebis<br />

struqtura<br />

leqsika<br />

gramatika da<br />

orTografia<br />

formati<br />

1 2 3 4 5<br />

Zalian cota an<br />

TiTqmis araferia<br />

dawerili. narkvevi<br />

araorganizebulia,<br />

bundovani da<br />

araTanamimdevruli. ar<br />

Seesabameba saTaurs.<br />

winadadebaTa<br />

struqtura<br />

gaumarTavia.<br />

xSiria Secdomebi<br />

sityvebis SerCevasa da<br />

SewyobaSi.<br />

xSiria Secdomebi<br />

marlTwerasa da<br />

punqtuaciaSi.<br />

daudevari formatia.<br />

ar aris gamoyenebuli<br />

mindvrebi da<br />

abzacebi. xelnaweri<br />

araTanmimdevrulia.<br />

narkvevi dausrulebelia.<br />

ar aqvs Sesavali, ZiriTadi<br />

da daskvniTi nawilebi.<br />

Tanamimdevrulobis<br />

mcdeloba SeiniSneba,<br />

magram araadekvaturia.<br />

aris struqturuli<br />

Secdomebi winadadebis<br />

wyobaSi. winadadebis<br />

agebuleba da struqtura<br />

erTferovania.<br />

SigadaSig vxvdebiT<br />

Secdomebs sityvebis<br />

SerCevasa da SewyobaSi.<br />

SigadaSig vxvdebiT<br />

Secdomebs marlTwerasa<br />

da punqtuaciaSi.<br />

mindvrebsa da abzacebis<br />

gamoyenebaSi SigadaSig<br />

Secdomebia. saTauri ar<br />

aris an Seusabamoa.<br />

cxrili 16.3: eses Sesafasebeli rubrika*<br />

cifrebi marjvena svetSi Sefasebis sqemas miuTiTebs.<br />

narkvevi kargad aris<br />

organizebuli. moicavs<br />

Sesaval, ZiriTad da<br />

daskvniT nawilebs.<br />

Tanamimdevrulia<br />

da logikurad<br />

gamarTuli.<br />

winadadebebi<br />

dasrulebulia.<br />

maTi struqtura<br />

mravalferovania.<br />

sityvebi sworad<br />

aris SerCeuli da<br />

gamoyenebuli.<br />

marlTwera da<br />

punqtuacia<br />

gamarTulia.<br />

formati daculia.<br />

saTauri Sesaferisia.<br />

daculia. kaligrafia,<br />

mindvrebi da abzacebi<br />

uSecdomoa.<br />

biologia I: dakvirveba ucnob organizmze<br />

Sefaseba<br />

Tqven muSaobT biologiis laboratoriaSi. gTxoven ucnob organizmze dakvirvebas<br />

da misTvis damaxasiaTebeli struqturebis SeZlebisdagvarad srul aRweras. aseve<br />

yoveli struqturis savaraudo funqciaze sakuTari varaudis gamoTqmas. dakvirvebisa<br />

da Sesabamisi angariSisTvis sami dRe gaqvT. Tqvens gankargulebaSia Semdegi masalebi:<br />

moxarSuli safuari, bambis boWkoebi, mikroskopi da slaidebi.*<br />

* ibeWdeba nebarTviT. Archibald, D., and F. M. Newmann. Beyond Standardized Tests: Assessing Authentic Academic Achievement<br />

in Secondary School. Reston, Va.: National Association of Secondary School Principals, 1988, p.11. Source: Adams County School # 12,<br />

11285. Highline Drive, Northglenn, Colo.80203<br />

* ibeWdeba nebarTviT. Bob Grandgenett, Biology Instructor, West Hancock High School, Britt, Iowa. “Observation of Unknown.”<br />

X6<br />

X5<br />

X4<br />

X4<br />

X1<br />

425


Tavi 16<br />

426<br />

3 2 1<br />

dakvirveba vrceli da kritikuli saSualo minimaluri da<br />

arasruli<br />

varaudi funqciebis<br />

Sesaxeb<br />

sruli, logikuri da<br />

gamosadegi<br />

masalis gamoyeneba yvela masala<br />

gamoyenebulia<br />

laboratoriuli<br />

samuSao<br />

monacemTa<br />

prezentacia<br />

saxeli<br />

sruli, magram<br />

alogikuri an<br />

gamousadegari<br />

masala gamoyenebulia<br />

erTis garda<br />

damoukidebeli damoukidebeli,<br />

mcireodeni<br />

daxmarebiT<br />

sruli,<br />

organizebuli,<br />

saxeldebuli<br />

sruli,<br />

organizebuli,<br />

arasrulad<br />

saxeldebuli<br />

cxrili 16.4: Sesafasebeli rubrika biologiis davalebisTvis.<br />

arasruli, alogikuri<br />

da Seusabamo<br />

masala ar aris<br />

gamoyenebuli<br />

damokidebuli<br />

arasruli,<br />

araorganizebuli<br />

am magaliTiT cxadi xdeba, rom laboratoriuli samuSao 5 kriteriumis mixedviT Sefasdeba,<br />

esenia: 1) dakvirvebis eqstensiuroba, 2) varaudebis sisrule, 3) masalebis gamoyeneba,<br />

4) damoukidebloba laboratoriuli samuSaos Sesrulebisas da 5) monacemTa kompetenturi<br />

prezentacia. Tumca, SesaZloa, aseTma rubrikebma ver Secvalos molodinTa Setyobinebis<br />

savsebiT TviTkmari instrumentebi. magaliTad, am davalebaSi ra kriteriumiT unda ganisaz-<br />

Rvros prezentaciis organizebuloba da misi Sesabamisoba 1 an me-2 donesTan? ra gansxvavebaa<br />

srul da arasrul hipoTezas Soris? umaRlesi standartis misaRwevad mzaobisTvis moswavleebs<br />

mainc dasWirdebaT am kriteriumebis dadebiTi da uaryofiTi magaliTebi. Cveni mizania<br />

ara am rubrikis kritika, aramed imis xazgasma, rogor SeiZleba iqces srulyofili rubrika<br />

kargi swavlebis gzamkvlevad.<br />

igive SeiZleba iTqvas 16.4 cxrilSi mocemul magaliTze, romelSic moswavleebs amerikis<br />

SeerTebuli Statebis konstituciaSi ganxorcielebuli garkveuli cvlilebebis codnis<br />

demonstrirebas sTxoven konkretul sasamarTlo procesebSi maTi gamoyenebis gziT.


ganxilvis diapazoni saqmis yvela aspeqti<br />

saTanadodaa<br />

ganxiluli.<br />

gamoxatvis meqanizmi ramdenime meqanikuri<br />

Secdoma, idea naTladaa<br />

gamoxatuli.<br />

gamoxatvis xarisxi mTlianobaSi efeqturi<br />

stili, naTeli<br />

fokusireba da aRwera.<br />

informaciis siRrme aucilebeli wyaroebis<br />

adekvaturi Seswavla.<br />

adekvaturoba SemTxvevebi Sesatyvisad<br />

aris SerCeuli<br />

da cvlilebebs<br />

misadagebuli.<br />

1 2 3<br />

yvela aspeqti<br />

srulad aris<br />

ganxiluli, zogi<br />

ufro zedmiwevniT,<br />

zogi – naklebad.<br />

uSecdomo;<br />

gamoxatvis meqanizmi<br />

exmianeba ideebs.<br />

stili da xarisxi<br />

exmianeba ideebs.<br />

gamoyenebuli<br />

wyaroebis siuxve;<br />

koncefciebi,<br />

qveteqstebis<br />

Seswavla.<br />

Sesatyvisi<br />

SemTxvevebi<br />

logikurad aris<br />

misadagebuli<br />

konkretuli<br />

uflebebisTvis.<br />

Sefaseba<br />

proeqtis yvela aspeqti<br />

dabalansebulad,<br />

SesaniSnavad aris<br />

ganxiluli.<br />

azris gamoxatvis<br />

saukeTeso meqanizmi.<br />

kargad SemuSavebuli<br />

ideebi da maT<br />

efeqtianad gadasacemad<br />

saukeTesod SerCeuli<br />

stili.<br />

saqmis Seswavla mraval<br />

wyaroze dayrdnobiT,<br />

koncefciebisa da<br />

uflebaTa Sedegebis<br />

srulyofili<br />

gamoyeneba.<br />

saukeTesod SerCeuli<br />

SemTxvevebi; logikurad<br />

misadagebuli<br />

cvlilebis yvela<br />

an umravlesi<br />

uflebisaTvis.<br />

SeniSvna: am proeqtma SeiZleba semestruli testi Caanacvlos. testirebisTvis gamoyofili<br />

dro SeiZleba davuTmoT informaciis gacvlas, calkeul qeisebze da zogadad proeqtze<br />

msjelobas da mosazrebebs proeqtis damuSavebis srulyofis Sesaxeb.<br />

cxrili 16.5: rubrika qeisis Sefasebis proeqtisTvis*<br />

sayuradReboa, rom kriteriumSi `ganxilvis diapazoni~ yvelaze dabali quliT fasdeba<br />

`saqmis yvela aspeqtis saTanadod ganxilva~. es imas niSnavs, rom davaleba dausruleblad<br />

iTvleba, sanam yvela mocemuli aspeqti detalurad ar iqneba garCeuli. (Cven mogvianebiT<br />

davubrundebiT am sakiTxs, radgan es imis maCvenebelia, rom maswavlebels sakmaod maRali<br />

standartebi aqvs da davalebas dausruleblad miiCnevs manam, sanam is standartebs ar akmayofilebs).<br />

ufro maRali qulebi (2 da 3) `zedmiwevniT~ da `dabalansebul~ ganxilvaSi iwereba.<br />

zedsarTavebi `Sesatyvisi~ da `safuZvliani~ moswavleebs unda avuxsnaT, raTa msgavsi rubrikebi<br />

maTTvis sasargeblo gaxdes. igive SeiZleba iTqvas `informaciis siRrmis~ kriteriumTan<br />

gamoyenebuli zedsarTavebis `adekvaturisa~ da `uxvis~ Sesaxeb.<br />

Sefasebis rubrikis meoTxe magaliTi (16.5 cxrili) aRebulia meeqvse klasis sxvadasxva<br />

saswavlo gegmidan.<br />

* ibeWdeba nebarTviT. Terry Crane, P.O.Box 57, Rockville, Iowa 50469. Government Assessment Project Rubric.<br />

427


Tavi 16<br />

428<br />

mizani<br />

moswavle gamoamJRavnebs dagrovil codnas SemoqmedebiT da analitikur weraSi.<br />

codnis gamomJRavneba<br />

klasis Canawerebis, individualuri kvlevis, literaturisa da audio-vizualuri<br />

prezentaciebis safuZvelze miRebuli informaciis gamoyenebiT, moswavle mSoblebs<br />

uwers werils, romelSic aRwers sakuTar mogzaurobas konkretul qveyanaSi,<br />

misi kulturis damaxasiaTebeli aspeqtebis aRniSvniT:<br />

y<br />

xelovneba, arqiteqtura, literatura<br />

y mTavroba<br />

gamogonebebi da teqnologiuri miRwevebi<br />

y<br />

y<br />

y<br />

y<br />

y<br />

y<br />

molodini<br />

pirobebi:<br />

y<br />

y<br />

y<br />

y<br />

y<br />

socialuri, ekonomikuri da politikuri sistemebi<br />

rigiTi adamianebis yoveldRiuri cxovreba<br />

religia da zneobrivi Sexedulebebi<br />

geografiis mniSvneloba am kulturis ganviTarebisTvis<br />

am kulturis dacemis mizezi<br />

gamarTuli gramatika, marTlwera da punqtuacia;<br />

werili iwereba klasSi;<br />

werilis saboloo varianti ibeWdeba skolaSi kompiuterze;<br />

moswavle SeniSvnebis Caweris Sesatyvis unars gamoiyenebs da SeZlebs mosaz-<br />

rebebis gamoxatvas Sesatyvisi formatiT;<br />

moswavles SeeZleba SeniSvnebis analizi da gamoyeneba, codnis Semoqmedebi-<br />

Tad gamovlena, sakuTari ganwyobis, Sexedulebis gamoxatva.<br />

cxrili 16.6 rubrika meeqvse klasis sxvadasxva saswavlo gegmisTvis<br />

ibeWdeba nebarTviT. Taken from a “Cross Curricular Sixth-Grade Exhibition” developed by Penny Knox at Los Naranjos School,<br />

Irvine, California.


1 – jer ara moswavle<br />

2 – zogjer <strong>maswavlebeli</strong><br />

3 – xSirad<br />

4 – yovelTvis<br />

dakvirvebis kategoria:<br />

Sefaseba<br />

unari TariRi TariRi TariRi demonstrireba<br />

moswavle iyenebs weris,<br />

gramatikis, marlTweris,<br />

punqtuaciis ZiriTad<br />

meqanizmebs.<br />

moswavles SeuZlia<br />

Canawerebis warmoeba<br />

sxvadasxva wyaroebidan<br />

(saxelmZRvanelo,<br />

literatura,<br />

enciklopedia) da maTi<br />

gamoyeneba wyaros rolSi.<br />

moswavles SeuZlia<br />

mecnieruli wyaroebis<br />

gamoyeneba codnis<br />

SemoqmedebiTad<br />

demonstrirebis, sakuTari<br />

ganwyobisa da Sexedulebis<br />

gamoxatvisTvis.<br />

moswavles SeuZlia<br />

ganmartebiTi eses<br />

warmodgena da ZiriTadi<br />

formatis dacva.<br />

moswavles SeuZlia<br />

teqsturi programebis<br />

gamoyeneba.<br />

1 2 3 4<br />

komentarebi:<br />

1 2 3 4<br />

komentarebi:<br />

1 2 3 4<br />

komentarebi:<br />

1 2 3 4<br />

komentarebi:<br />

1 2 3 4<br />

komentarebi:<br />

1 2 3 4<br />

komentarebi:<br />

1 2 3 4<br />

komentarebi:<br />

1 2 3 4<br />

komentarebi:<br />

1 2 3 4<br />

komentarebi:<br />

1 2 3 4<br />

komentarebi:<br />

1 2 3 4<br />

komentarebi:<br />

1 2 3 4<br />

komentarebi:<br />

1 2 3 4<br />

komentarebi:<br />

1 2 3 4<br />

komentarebi:<br />

1 2 3 4<br />

komentarebi:<br />

1 2 3 4<br />

komentarebi:<br />

1 2 3 4<br />

komentarebi:<br />

1 2 3 4<br />

komentarebi:<br />

1 2 3 4<br />

komentarebi:<br />

1 2 3 4<br />

komentarebi:<br />

429


Tavi 16<br />

sayuradReboa, rom am proeqtis yoveli kriteriumis Sefaseba oTxjer xdeba, samjer<br />

konkretul TariRebSi, xolo erTxel `demonstrirebis~ dros. Sefasebis aseTi formis mixedviT<br />

sinamdvileSi moswavle samjer qmnis saboloo produqts (wers werils) da yovel jerze<br />

aqvs ukukavSiri namuSevris xarisxis Sesaxeb. am ukukavSiris gamoyeneba maT SeuZliaT demonstrirebamde<br />

aucilebeli unarebis dasaxvewad da arsebuli codnis gasaRrmaveblad. moswavleebs<br />

SeuZliaT namuSevrebi saxlSi waiRon da Sefasebis rubrikis mixedviT mSoblebTan<br />

erTad imuSaon. es mSobelTa informirebisa da saswavlo procesSi CarTvis gansakuTrebiT<br />

efeqtiani saSualebaa.<br />

aRwerili davalebebi da rubrikebi zrdadia moswavleTa mier daxarjuli droisa da interdisciplinarobis<br />

xarisxis mixedviT. eses daweras moswavlem SesaZloa erTi saRamo moandomos.<br />

biologiur dakvirvebas SeiZleba sami laboratoriuli saaTi dasWirdes, xolo konstituciis<br />

cvlilebebTan dakavSirebul amocanas – daaxloebiT ori kvira. davalebis Sesruleba<br />

gulisxmobs metyvelebis xelovnebis, kvlevis unarebis, socialuri kvlevebis analitikuri<br />

codnis (TviT cvlilebebis) CarTvas. mSoblebisadmi werilis miweras, sadac aRwerili iqneba<br />

konkretuli qveynis kultura, mTeli semestri dasWirdeba da masSi CarTuli iqneba gramatika,<br />

forma, organizeba, weris, SeniSvnebis Caweris unari, socialuri kvlevebi da teqnologiuri<br />

unarebi. yvela davalebas saerTo aqvs is, rom rubrikebis saSualebiT gansazRvrulia<br />

naSromis xarisxis struqtura.<br />

430<br />

rubrikis SemuSaveba<br />

kargi rubrika SeiZleba Tabaxis erT furcelze daetios, magram kargi rubrikis damatebaa<br />

moswavleTa namuSevrebis nimuSebi, romlebic maT rubrikis raobis gagebaSi daexmareba.<br />

kargad SemuSavebuli rubrika ganmartavs nimuSis xarisxis konkretul donesTan Sesabamisobas.<br />

moswavleTa namuSevrebi Sefasebulia oTxi kategoriis mixedviT: gamoucdeli, axalbeda,<br />

praqtikosi da eqsperti. aseve mocemulia detaluri axsna, Tu ra principebiT moxvda namuSevari<br />

konkretul kategoriaSi.<br />

nimuSebSi mocemulia kargi namuSevris kriteriumebic. sami analitikuri kriteriumi –<br />

gageba/gaazreba, msjeloba da gadmocema – kargad Sesrulebuli davalebis gzamkvlevis rols<br />

TamaSobs da moswavleebisTvis mniSvnelovan Sedegebsac moicavs. yoveli nimuSi analitikur<br />

kriteriums gvTavazobs.<br />

amocanis gaazreba<br />

¤ esmis amocanis kiTxva<br />

¤ arCevs amocanis relevantur informacias<br />

¤ grafikuli an dasuraTebuli prezentacia adasturebs amocanis zust interpretacias<br />

¤ SeuZlia amocanis sakuTari sityvebiT gadmocema


azrovnebis strategiebi da maTematikuri procedurebi<br />

¤ arCevs Sesatyvis strategiebs<br />

¤ iyenebs arsebul codnasa da gamocdilebas<br />

¤ gadmoscems azrovnebis process Tanamimdevrulad da logikurad<br />

Sefaseba<br />

¤ amocanis amosaxsnelad irCevs Sesatyvis da yvelaze efeqtian maTematikur proceduras<br />

¤ xedavs amocanis amoxsnis ramdenime xerxs<br />

¤ SeimuSavebs sisworis da sizustis Semowmebis sistemas<br />

gadmocema<br />

¤ Sedegebs naTlad, Tanamimdevrulad da akuratulad warmoadgens<br />

¤ iyenebs maTematikuri komunikaciis instrumentebs (cxrilebi da pirobiTi niSnebi)<br />

yoveli kriteriumi aRwerilia imis mixedviT, Tu rogor Sedegs miaRwevs gamoucdeli, damwyebi,<br />

praqtikosi da eqsperti. 16.6 cxrili matricis formiT gvTavazobs rubrikis nimuSs.<br />

am Tavis danarTSi mocemulia sanimuSo davalebaTa tipuri nakrebi moswavleTa namuSevrebisa<br />

da maTi ranJirebis ganmartebiT. nimuSebi gviCvenebs, rogori gaazrebuli analizi<br />

sWirdeba rubrikis sworad gamoyenebas.<br />

miuxedavad nimuSebis maTematikuri Sinaarsisa, msgavsi nakrebi SeiZleba gakeTdes nebismieri<br />

disciplinis da disciplinis farglebSi nebismieri unaris an koncefciisTvis. Cven<br />

vemxrobiT im azrs, rom aseTi nakrebebi maswavlebelTa gundma unda gaakeTos.<br />

rubrikebisa da avTentikuri amocanebis dakavSirebis procesi<br />

kargi rubrika Semdegi kriteriumebiT ganisazRvreba:<br />

1. kargad Sesrulebuli samuSaos Riad da zustad Camoyalibebuli kriteriumi, romelic<br />

aRwers imas, Tu ra aris mniSvnelovani da arCevans, romelic pirdapir kavSir-<br />

Sia imasTan, ra gvinda rom icodes an ra unda SeZlos moswavlem.<br />

2. debulebebi, romelic gansazRvravs moswavlis saqmianobis doneebs (es debulebebi<br />

xSirad rubrikis msgavsad matricad aris organizebuli).<br />

3. oswavlis namuSevrebis nimuSebi, romlebic gviCvenebs doneebs rubrikaSi.<br />

4. avTentikuri amocana.<br />

431


Tavi 16<br />

done gageba strategia, azrovneba, procedura gadmocema<br />

432<br />

• ar aris mocemuli amoxsnis ganmarteba,<br />

ganmarteba gaugebaria an Seusabamoa.<br />

• ar Cans strategiis an proceduris<br />

elementebi, an gamoyenebulia<br />

araswori strategia.<br />

gamoucdeli • amocana ar aris amoxsnili, an<br />

amoxsna mocemul davalebas ar<br />

Seesabameba.<br />

• maTematikuri TvalsaCinoeba (ricxviTi<br />

diagramebi, grafikebi, cxrilebi) ar aris<br />

gamoyenebuli an Seusabamoa.<br />

• ar Cans maTematikuri msjeloba.<br />

• gamoyenebulia Seusabamo<br />

koncefciebi da/an procedurebi.<br />

• maTematikur procedurebSi imdeni<br />

Secdomaa daSvebuli, rom amocanis<br />

amoxsna SeuZlebelia.<br />

• ar aris gamoyenebuli an Seusabamoa<br />

maTematikuri terminologia da pirobiTi<br />

niSnebi.<br />

2<br />

• mocemulia arasruli axsna, romelic naTlad<br />

ar aris Camoyalibebuli.<br />

• gamoyenebuli strategia nawilobriv<br />

sasargebloa, ris gamoc amocana<br />

bolomde ar aris amoxsnili.<br />

axalbeda • amoxsna ar aris sruli, rac<br />

imaze migvaniSebs, rom amocana<br />

nawilobriv aris gagebuli.<br />

• maTematikuri TvalsaCinoeba nawilobriv<br />

aris gamoyenebuli.<br />

• Cans maTematikuri azrovnebis<br />

garkveuli niSnebi.<br />

• nawilobriv aris gamoyenebuli Sesatyvisi<br />

maTematikuri terminologia da pirobiTi<br />

niSnebi.<br />

• bolomde ver arTmevs Tavs<br />

maTematikur procedurebs.<br />

4<br />

• mocemulia naTeli axsna.<br />

• sworad aris SerCeuli strategia.<br />

• Sesatyvisad aris gamoyenebuli zusti<br />

maTematikuri TvalsaCinoeba.<br />

• gamoyenebulia swori maTematikuri<br />

azrovneba.<br />

praqtikosi • amocanis amoxsna gviCvenebs, rom<br />

moswavles Rrmad esmis amocana<br />

da misi amoxsnisTvis saWiro<br />

ZiriTadi koncefciebi.<br />

• efeqtianad aris gamoyenebuli maTematikuri<br />

terminologia da pirobiTi niSnebi.<br />

• gamoyenebulia Sesatyvisi<br />

maTematikuri procedurebi.<br />

6<br />

• mocemulia amocanis amoxsnis gasagebi,<br />

efeqtiani da detaluri axsna. naCvenebia<br />

yoveli nabiji, romelic mkiTxvels<br />

uadvilebs amocanis amoxsnis gzis gagebas.<br />

• gamoyenebulia efeqtiani da rTuli<br />

strategia.<br />

• gamoyenebulia daxvewili da<br />

kompleqsuri azrovneba.<br />

eqsperti • amocanis amoxsna naTelyofs,<br />

rom moswavles Rrmad esmis<br />

amocana, aqvs maTematikuri<br />

koncefciebisa da amoxsnisaTvis<br />

saWiro informaciis gansazRvris<br />

Sesatyvisi unari.<br />

• maTematikuri TvalsaCinoeba warmatebiT<br />

aris gamoyenebuli amocanis amoxsnasTan<br />

dakavSirebuli ideebis gadmosacemad.<br />

• zustad aris gamoyenebuli amocanis<br />

amoxsnis da Sedegebis Semowmebis<br />

procedurebi.<br />

• zustad da Sesatyvisad aris gamoyenebuli<br />

maTematikuri terminologia da pirobiTi<br />

niSnebi.<br />

cxrili 16.7: Erubrika nimuSebis mixedviT*<br />

ibeWdeba nebarTviT. Kallick, Bena, and Ross Brewer.Exemplar: A Teacher’s Solution. Volume 1, nos. 4-12. Underhill, Vermont:<br />

Exemplars, 1994.


Sefaseba<br />

moswavlis SefasebiTi davalebisTvis kargi rubrikis Seqmnis bolo etapia maswavleblebs<br />

Soris sandoobis uzrunvelyofa. sandooba niSnavs, rom rubrikebi gasagebia da maswavleblebi<br />

erTsulovanni arian SefasebaSi, anu erTi da imave moswavlis namuSevars sxvadasxva <strong>maswavlebeli</strong><br />

erTnairad afasebs. sandoobis aseTi maRali done maSin miiRweva, rodesac moswavleTa<br />

namuSevrebs maswavleblebi erTad afaseben, adareben Sedegebs da msjeloben, `sando~<br />

gadawyvetilebis (Sefasebis) misaRebad. am procesis Tanamimdevroba aseTia:<br />

warmatebis<br />

kriteriumis<br />

dadgena<br />

kriteriumi<br />

saqmianobis<br />

doneebis<br />

gansazRvra da<br />

gacnoba nimuSebis<br />

SerCeva da<br />

Cveneba<br />

avTentikuri<br />

amocanis ageba<br />

maswavleblebs<br />

Soris<br />

sandoobis<br />

damkvidreba.<br />

avTentikuri Sefasebis SemuSavebis procesis dros mniSvnelovania, moswavleebma icodnen,<br />

ra codnasa da unarebs moelis <strong>maswavlebeli</strong> maTgan. sagulisxmoa, rom analitikuri kriteriumebi<br />

nimuSebSi maRali donis azrovne-<br />

bas, problemis gadaWrasa da komunikaciis<br />

unarebs moicavs. es SedarebiT dabali donis<br />

unarebis, magaliTad, gamoTvlis unaris, gamravlebis<br />

cxrilis codnisa da sxvaTa mniSvnelobis<br />

dakninebas ki ar niSnavs, aramed imis<br />

avTentikuri Sefasebisas mniSvnelovania,<br />

moswavleebma icodnen, ra codnasa da unarebs<br />

moelis <strong>maswavlebeli</strong> maTgan.<br />

xazgasmas, rom Sefasebis dros ufro arsebiTi azrovnebis strategiebia. maRali donis amocanis<br />

gadaWris unarebze mimarTuli arCevani ganapirobebs Cvens mier SeTavazebuli amocanebis<br />

Sinaarss.<br />

maswavleblebi avTentikuri Sefasebis Seqmnas SemoqmedebiT procesad miiCneven, romelic<br />

momgebiani xdeba kolegebTan da xSirad TviT moswavleebTan maRali donis interaqciis Sedegad.<br />

moswavleebisagan mosalodneli codnisa da unarebis gansazRvris Semdeg maswavleblebi<br />

erToblivad qmnian iseT amocanebs, romlebic SeZlebisdagvarad met kriteriums pasuxobs.<br />

SefasebiTi davalebebis pilotirebisas rubrikebis Seqmnaze momuSave maswavlebelTa<br />

jgufi, rogorc wesi, moswavleTa namuSevrebis did nakrebs ganixilavs da maT oTx kategoriad<br />

daaxarisxebs: cudi, damakmayofilebeli, kargi da saukeTeso. namuSevris ama Tu im kategoriaSi<br />

moxvedras ganapirobebs maswavleblebze am namuSevriT moxdenili STabeWdileba.<br />

433


Tavi 16<br />

Semdeg modis procesis yvelaze mniSvnelovani nawili: maswavleblebi xelaxla detalurad<br />

amowmeben naSromebs, oRond amjerad detalurad Camoweren yoveli kategoriis maxasiaTeblebs<br />

da rubrikis Tavdapirvel monaxazs qmnian. erT-erTi mecnieri aRniSnavs:<br />

434<br />

standartebze saubrisas Cndeba kiTxva imis Sesaxeb, Tu ramdenad naTlad unda iyos<br />

Camoyalibebuli standartebi. sakmarisia Tu ara imis Tqma, rom moswavlis namuSevarma<br />

unda warmoaCinos `detalebisadmi yuradReba~? Tu unda aRvweroT im detalebis<br />

tipi da raodenoba, romelsac moveliT? TiTqmis eWvgareSea, rom meore kiTxvaze<br />

dadebiTi pasuxi uzrunvelyofs moswavlisa da maswavleblisTvis swavlisa da swavlebis<br />

dagegmvis ukeTes gzamkvlevs, Tumca aranakleb mniSvnelovania pirvel kiTxvaze<br />

SeTanxmebac (Jamentz 1994, p. 38).<br />

Tu <strong>maswavlebeli</strong> gamonaxavs dros da yuradRebiT gaanalizebs yoveli rubrikis dones,<br />

swavlis procesis ufro naTeli suraTi Seiqmneba. ufro advilad dagegmavs im aqtivobebs,<br />

romlebic sasurvel Sedegebs moutans.<br />

`ukudagegmareba~, rogorc mas ted saizeri (Ted Sizer 1992) uwodebs, gulisxmobs jer Sefasebis<br />

sistemis SemuSavebas, Semdeg ki – swavlis im kriteriumebs analizs, romlebic sasurvel<br />

Sedegamde miiyvans moswavles. amrigad, maswavlebelTa jgufis mier mniSvnelovani<br />

koncefciebisa da unarebis avTentikuri Sefasebis Sesaqmnelad gaweuli muSaoba SesaZlebelia<br />

ukeTesi swavlebisTvis gadadgmul nabijebad CavTvaloT. amis axsna ase SeiZleba: Sefasebidan<br />

gamomdinare, <strong>maswavlebeli</strong> ufro kritikulad afasebs TviT swavlebis processac, raTa<br />

darwmundes, namdvilad uwyobs Tu ara is xels sasurveli codnisa da unarebis ganviTarebas.<br />

moswavleTa Cabma rubrikebisa da standartebis SeqmnaSi<br />

jgufurad momuSave maswavleblebis mier standartebis, rubrikebis SemuSavebis da rubrikebis<br />

mixedviT Sesrulebis doneebis dadgenis Semdeg procesSi moswavleebic erTvebian.<br />

moswavleebs SeuZliaT mniSvnelovani roli Seasrulon mosalodneli naSromis Sesafasebeli<br />

kriteriumebis dadgenaSi da am procesSi monawileobiT ukeT gaigon miznebi da maTi miRwevis<br />

ufro meti stimuli gauCndeT. kris gustafsonma (Chris Gustafson 1994) moswavleebis monawileobiT<br />

gansazRvra Temis – `imigracia~ - standartebi:<br />

bavSvebs Temebis sia SevTavaze da vTxove, erT-erTi maTgani aerCiaT. meore dRes moswavleebi,<br />

romlebmac erTi da igive Temebi airCies, dajgufdnen da am Temebis codnis<br />

Sesafasebeli standartebis SemuSaveba daevalaT. Semdeg avuxseni, rom Cems mier<br />

nimuSad SeTavazebuli namuSevari C quliT iyo Sefasebuli. yovel jgufs unda gadaewyvita,<br />

ras daamatebdnen warmodgenili Sefasebis kriteriums ufro maRali Sefasebis<br />

misaRebad. magaliTisTvis, Cven erTad SevimuSaveT werilobiTi proeqtis Sefasebis<br />

sistema. aman metismetad ambiciuri pasuxebis uaryofis saSualeba momca.<br />

Sefasebis standartebis SemuSavebis Semdeg, TiToeulma jgufma imsjela imis Sesaxeb,<br />

Tu ra moTxovnebi unda daekmayofilebina proeqts B an A Sefasebis misaRebad.<br />

maTi rCevebi gaviTvaliswine da yoveli jgufisTvis cal-calke Camovwere Sefasebis<br />

sistema. meore dRes yvela moswavles misi jgufis mier Seqmnili Sefasebis sistema<br />

davurige.<br />

amrigad, proeqtis daweramde, yvela moswavlem icoda, rogor moxdeboda maTi proeqtebis<br />

Sefaseba. rodesac dawerili proeqtebi Sevagrove da saxlSi waviRe, yovel<br />

maTgans Sefasebis standarti hqonda mibmuli. Sedegebi moulodnelad gansxvavebuli<br />

iyo: namuSevrebi bevrad ukeTesi aRmoCnda, radgan yovelma moswavlem ukve icoda, ra<br />

unda gaekeTebina maRali qulis misaRebad; Cveni maRali standartebis Sedegi ukeTesi<br />

proeqtebi iyo; miuxedavad imisa, rom SeniSvnebi mainc damWirda, Sefaseba gacilebiT


ioli iyo. mSoblebsac SeeZloT enaxaT, rogor fasdeboda maTi Svilebis namuSevrebi.<br />

es procesi yvelasTvis Ria iyo da mis SeqmnaSi moswavleebmac Seitanes wvlili~.*<br />

rubrikebi da molodinebi<br />

Sefaseba<br />

kargi rubrikebi da moswavleebisTvis Sefasebis kriteriumebis winaswar gacnoba arsebiTia<br />

samgvari molodinis gadacemisTvis, esenia: `es mniSvnelovania; Sen es SegiZlia; danebebis<br />

saSualebas ar mogcem~. moswavleTa namuSevrebis Sedarebis naTeli kriteriumis gareSe,<br />

SeuZlebeli iqneba dabali moswrebis moswavleebTan nayofieri ukukavSiris damyareba. Tu<br />

<strong>maswavlebeli</strong> ver gamonaxavs dros aseTi ukukavSirisTvis da ar daexmareba warmatebis misaRwevad<br />

mis efeqtian gamoyenebaSi, moswavlem SeiZleba sakuTari uunarobis Sesaxeb gamoitanos<br />

daskvna.<br />

usamarTlobaa, moswavles xarisxis gaumjobeseba mosTxovo, Tu mas warmodgenac ki ar aqvs,<br />

ras gulisxmobs xarisxi. gamudmebiT laparaki imaze, rom isini raRacas ise ver asruleben,<br />

rogorc saWiroa, saqmes ver Svelis. naTeli rubrikebi mniSvnelovani standartebis gaTvaliswinebiT<br />

da moswavleTa monawileobiT, garkveulwilad Seamcirebs maT ukmayofilebas,<br />

romelsac kris gustafsoni waawyda SefasebiTi proeqtis Sesrulebisas. gakveTilis Semdeg<br />

moswavlem mas aseTi SekiTxviT mimarTa: `ver gavige, ratom miviRe es niSani~. msgavsi problema<br />

awuxebs moswavleTa umravlesobas.<br />

zemoT aRwerili procesis warmatebisTvis<br />

masSi maswavlebelTa koleqtivis TanamSromloba<br />

aris saWiro. arsebiTad, Cven vcdilobT<br />

`SevqmnaT profesiuli kultura, sadac maswavleblis<br />

mier moswavlis namuSevris anal-<br />

usamarTlobaa, moswavles xarisxis gaumjobeseba<br />

mosTxovo, Tu mas warmodgenac ki ar aqvs,<br />

ras gulisxmobs xarisxi.<br />

izi mosalodneli da dafasebulia~ (California Assessment Collaborative, in Jamenetz 1993). aseve<br />

mniSvnelovania skolis administratoris an direqtoris rolic maswavleblebisTvis rubrikebis<br />

Sesaqmnelad dagegmvis gaadvilebaSi, droisa da sxva resursebis uzrunvelyofaSi.<br />

administratori, rogorc `skolis kulturis mSenebeli~ (Saphier and King 1985) arsebiT<br />

rols asrulebs avTentikuri Sefasebis SeqmnaSi da swavlebis gaumjobesebis mizniT mis danergvaSi.<br />

Cven ganvsazRvreT rubrika da misi Seqmna. vTqviT, rom kargad SemuSavebul rubrikas unda<br />

erTvodes moswavlis mier Sesrulebuli davalebebis nimuSi, romelic rubrikis cxrilis<br />

Sevsebas gagviadvilebs. axla ganvixiloT, rogor unda SevadginoT is davalebebi, romelTa<br />

meSveobiTac SevafasebT, Tu ra icis moswavlem da risi gakeTeba SeuZlia.<br />

realuri cxovrebiseuli gamocdilebis amsaxveli da mastimulirebeli<br />

davalebebi<br />

marzanos, pikeringisa da makTaisis (Marzano, Pickering, and McTighe 1993) azriT, avTentikuri<br />

Sefaseba gulisxmobs, rom `moswavlem codna da unarebi iseve unda gamoiyenos, rogorc<br />

skolis miRma `realur cxovrebaSi~ iyenebs~. `Sefaseba avTentikuria, Tu Cven uSualod<br />

vakvirdebiT/vswavlobT moswavlis saqmianobas Sesatyvisi inteleqtualuri amocanebis<br />

amoxsnisas~, amatebs viginsi (Wiggins 1993). amrigad, testi moswavlisagan moiTxovs iseTi<br />

amocanis amoxsnas, romelic realisturia, kompleqsuri da, SeZlebisdagvarad, aris miaxloe-<br />

* ibeWdeba nebarTviT. Gustavson, C. “A Lesson From Stacey.”Educational Leadership 52, no. 2: 22-23. Copyright © 1994 by ASCD.<br />

yvela ufleba daculia.<br />

435


Tavi 16<br />

buli skolis gareT moswavlis saqmianobasTan. `amocana momxmareblis, moqalaqis, muSakis an<br />

konkretuli sferos profesionalis gamocdilebis asli an misi imitaciaa~ acxadebs ana jonsoni<br />

(Ann Johnson, workshop handout, 1992).<br />

Sefasebis procesSi avTentikuroba wamyvan rols asrulebs, radgan avTentikuri davalebebi<br />

iseve aerTianebs kompleqsur saqmianobas, rogorc realuri cxovrebiseuli problemebi<br />

da mets stimuls aZlevs moswavleebs. amrigad, avTentikuri davalebebi ganaTlebis<br />

efeqtianobis ufro saimedo sazomia, Tu ganaTlebas moswavleTa nayofieri cxovrebisTvis<br />

momzadebis saSualebad ganvixilavT. am SemTxvevaSi, Cven vafasebT ara konkretuli maTematikuri<br />

davalebis an istoriuli movlenis codnas,<br />

avTentikuroba arsebiTia Sefasebisas.<br />

aramed ufro rTuli davalebebis kompleqsurad<br />

gadaWris unars, romelic maRali donis azrovnebas<br />

da codnis integracias moiTxovs. aseTi davalebebi<br />

avTentikuria, radgan isini realuri cxovrebiseuli davalebebis pirdapiri modeli<br />

an imitaciaa. maT Sesasruleblad, im unarebsa da codnas veyrdnobiT, romlebsac realuri,<br />

ufro didi problemebis gadasaWrelad viyenebT xolme cxovrebaSi.<br />

qvemoT mocemuli kriteriumebi bavSvebisTvis Seqmnili davalebebis SefasebaSi dagexmarebaT<br />

(aRebulia Jamentz 1993):<br />

436<br />

¤ aRZravs Tu ara davaleba moswavlis interessa da motivacias?<br />

¤ moiTxovs Tu ara davaleba moswavlisgan misi mniSvnelobis gaanalizebas?<br />

¤ waaxalisebs Tu ara davaleba gonebis mniSvnelovani unar-Cvevebis demonstrirebas?<br />

¤ waaxalisebs Tu ara davaleba gamoxatvis mravalgvar formebs?<br />

¤ xom ar Seicavs davaleba SemTxveviT iZulebas?<br />

¤ afasebs Tu ara davaleba garkveuli drois ganmavlobaSi miRweul winsvlas?<br />

¤ moiTxovs Tu ara davaleba sxvebTan TanamSromlobas?<br />

¤ davalebaSi pasuxis siRrmezea gamaxvilebuli yuradReba Tu mis moculobaze?<br />

¤ ikvlevs da gansazRvravs Tu ara davaleba moswavlis, erTi SexedviT, uxilav Zlier mxareebs?<br />

¤ ras ufro afasebs davaleba swavlasa da Zalisxmevas Tu Tandayolil talants?<br />

¤ davalebis standartebi mxolod mocemuli disciplinisTvis aucilebeli codnis,<br />

unar-Cvevebis farTo speqtrs moicavs, Tu interdisciplinur unarebsac?<br />

¤ icnobs Tu ara moswavle davalebis Sesrulebamde misi warmatebiT Sesrulebis kriteriumebs?<br />

¤ sworad aris Tu ara gansazRvruli davalebis standartebi?<br />

¤ exmianeba Tu ara davalebis standartebi skolis, raionis an qveynis miznebs?<br />

¤ esadageba Tu ara davaleba qulebis sistemas?<br />

¤ aris Tu ara davaleba mravalganzomilebiani, rac moswavles zog aspeqtSi siZlierisa,<br />

xolo zogSi sisustis gamovlenis saSualebas aZlevs?<br />

¤ aris Tu ara Sefaseba ise agebuli, rom moswavlisa da maswavleblis swrafi da sasargeblo<br />

ukukavSiri uzrunvelyos?<br />

¤ iZleva Tu ara davaleba varjiSis, gameorebisa da xelaxla amoxsnis SesaZleblobas?


Cveni azriT, am siis pirveli sami maxasiaTebeli gansakuTrebiT mniSvnelovania.<br />

Sefaseba<br />

am TavSi ukve ganvixileT warmatebuli Sefasebis sistemis sami aucilebeli elementi: (1)<br />

swavlis mniSvnelovani da kargad gaazrebuli miznebi, (2) kargad Sesrulebuli saqmianobis<br />

naTeli kriteriumebi, (3) kriteriumebis Sesatyvisi avTentikuri amocanebi. aseve ganvixileT<br />

maswavleblebis mier kriteriumebis Seqmnisa da maTi rubrikebis saSualebiT gamoxatvis procesebi.<br />

ganvixileT procesi, romlis drosac maswavleblebi amuSaveben rubrikebs Sefasebis<br />

mizniT da uzrunvelyofen ukukavSirs moswavlis namuSevarTa nimuSebis Seswavlis safuZvelze.<br />

droa, gadavideT meoTxe elementze – moswavlis TviTSefasebaze.<br />

moswavlis CarTuloba TviTSefasebaSi, kolaboraciul<br />

kritikasa da miznebis dasaxvaSi<br />

Sefasebis aqti swavlis aqtic unda iyos; es imas niSnavs, rom moswavleebi mudmivad unda<br />

iyvnen CarTulebi TviTSefasebaSi da sakuTari Zalisxmevis mimarTulebis SecvlaSi. amas<br />

safuZvlad unda daedos maT mier sakuTari namuSevrebis ganxilva, TanatolebTan da maswavleblebTan<br />

damyarebuli ukukavSiri. Sefaseba rom swavlis aqtic gaxdes, saWiroa moswavlem<br />

TviTSefaseba SeZlos, sakuTari naSromi kriteriumebis mixedviT Seafasos. amisTvis man<br />

aucileblad unda icodes kriteriumebi, Secdomisa da misi gamosworebis gzebis moZebna,<br />

fiqri imaze, rac Seasrula da ukeT Sesrulebis gzebis dasaxva. amgvari samomavlo qmedebebis<br />

gansazRvra moswavlisagan formalur mizanTa dasaxvas moiTxovs, rac imas niSnavs, rom <strong>maswavlebeli</strong><br />

moswavleebs uSualod aswavlis miznis dasaxvis teqnikasac. es teqnika ki moswavleebs<br />

miznebis da maswavleblisa da TviTSefasebis Sedegad miRebuli ukukavSiris integraciis<br />

saSualebas aZlevs.<br />

Savelsoni da misi kolegebi (Shavelson 1992)<br />

miuTiTeben `swavlebasa da testirebas Soris<br />

arsebul simetriaze. es imas niSnavs, rom kargi<br />

Sefaseba imavdroulad swavlebis sasargeblo<br />

aqtivobacaa, xolo kargad swavlebis aqtivoba, Tavis mxriv, karg Sefasebas uzrunvelyofs~.<br />

mravali gamorCeuli moazrovne (magaliTad, Wolf gamouqveynebeli naSromi, 1992; Zessoules<br />

and Gardner 1991) am ideis 1 mxardasaWerad iyenebs frazas _ `Sefaseba, rogorc swavlis momenti~.<br />

am debulebis miRma arsebuli Sexedulebis mixedviT Secdoma swavlis SesaZleblobaa da ara uunarobis<br />

dasturi. swavla procesia, droTa ganmavlobaSi codnisa da unarebis myari akumulireba<br />

da ara movlena. Sesabamisad, miRweva xangrZlivi progresis kontinuumia da Sefaseba gvexmareba<br />

am kontinuumSi moswavlis adgilis gansazRvraSi da ara Rirsebis an sisxartis SkaliT SefasebaSi.<br />

Sefaseba moswavles codnis gzaze mogzaurobaSi sakuTari adgilsamyofelis, samomavlo gegmebis<br />

gansazRvraSi exmareba da ara imis dadgenaSi, kargi moswavlea Tu ara. swored es mosazrebebi dgas<br />

`Sefaseba, rogorc swavlis momenti~ Sexedulebis ukan da isini asaxulia Semdeg debulebebSi:<br />

Sefasebis aqti swavlis aqtic unda iyos.<br />

`iSviaTad Tu aRniSnaven imas, rom testebi arasakmaris informacias gvaZlevs swavlis<br />

Sesaxeb. moswavlis saqmianobis nimuSis Sesaxeb monacemTa nakrebi Sefasebis meorexarisxovan<br />

miznebs ufro metad emsaxureba vidre ZiriTads – moswavleebi da maswavleblebi<br />

namuSevris xarisxis windaxeduli kritikosebi gaxados. . .…moswavleebs iS-<br />

1 sxvebi miiCneven, rom Sefaseba swavlis SesaZleblobaa, radgan, rodesac moswavle saintereso da rTuli<br />

davalebis Sesrulebisas manamde uxilav urTierTkavSirebs amCnevs. swavla moswavlesa da davalebas Soris an<br />

moswavleebs Soris interaqciis funqcias iZens da es imitom xdeba rom <strong>maswavlebeli</strong> moswavleTa azrovnebis<br />

aqtiuri Suamavalia (Baron 1989, gv. 315).<br />

437


Tavi 16<br />

438<br />

viaTad aqvT Sesrulebuli samuSaoebis safuZvelze naswavlis gamoyenebis saSualeba.<br />

arsebiTad, saskolo Sefaseba iSviaTad iZleva kargad Sesrulebuli samuSaos standartebisa<br />

da strategiebis sajaro ganxilvis SesaZleblobas. da mainc, yvelam kargad<br />

icis, rom mniSvnelovani samuSaos Sesasruleblad saWiroa Zalisxmeva, gadaxedva,<br />

kolaboracia, sajaro ganxilva da msjeloba warumateblobis, riskisa da ostatobis<br />

Sesaxeb.<br />

arsebuli testebis gadakeTebisas unda gvaxsovdes, rom saskolo Sefaseba erT-erTi<br />

epizodia, romlis saSualebiTac moswavleebi swavloben weras, eqsperimentis Catarebas<br />

an kvlevis warmoebas, Sefasebam maT unda ubiZgos lampertis (Lampert) mier aRweril<br />

`zigzagisebur bilikze~. ufro konkretulad ki, Sefaseba:<br />

¤ unda iyos namdvili: moswavlisTvis unda moicavdes seriozuli da Tanamimdevruli<br />

muSaobis dapirebas.<br />

¤ unda Sedgebodes muSaobis ganmeorebiTi periodebis Semcveli seriebisgan, sadac aseve<br />

gaTvaliswinebuli iqneba TviTCaRrmavebis, Tanaklaselebis, maswavleblis, Semfaseblis<br />

reaqciebze dafiqrebis dro.<br />

¤ moswavles unda aZlevdes sakuTari meTodebisa da drois gamoyenebis saSualebas, raTa<br />

Seafasos gunduri Sexedulebebi da gansazRvros, ra aris kritikaSi misaRebi da ra<br />

sWirdeba niSnis gamosasworeblad.<br />

¤ moswavles unda aZlevdes saSualebas, rom kritika da refleqsia Tavis sasikeTod<br />

gamoiyenos saboloo naSromSi (Wolfe 1992).<br />

es rekomendaciebi imaze miuTiTebs, rom maswavlebelma klasSi dro da adgili unda gamoyos,<br />

imisTvis, rom moswavleebma erTmaneTis namuSevrebi gaakritikon da Seafason. es Tanam-<br />

Sromloba da kritika damaxasiaTebelia e.w. `portfolios kulturisTvis, anu garemosTvis,<br />

sadac xSirad da sajarod ganixilaven kargi namuSevris raobas da masze daxarjuli drois<br />

moculobis mniSvnelobas~. amrigad, maswavleblis movaleobaa, rac SeiZleba xSirad Seqmnas<br />

kargi namuSevris sajaro ganxilvis SesaZlebloba.<br />

aseT ganxilvebSi `moswavleebic monawileoben im kriteriumebis dadgenaSi, romelTa mixedviTac<br />

Sefasdeba naSromebi~ (Wolfe 1992). amgvarad, isini swavloben iseTi Taviseburebebis<br />

mniSvnelobas, rogoric aris saintereso problebis wamoWris unari. Sefasebis Tanamedrove<br />

sistema maswavlebels akisrebs pasuxismgeblobas da ara testirebis kampanias, radgan Sefaseba<br />

sistematurad aris Caqsovili swavlebaSi. raki moswavlis ganviTarebisa da winsvlis procesi<br />

fasdeba da ara mxolod erTjeradi saqmianoba, Segrovebuli monacemebi warmogvidgens<br />

rogorc processa da strategias, aseve produqtsac, romelSic mTavari moswavlis TviTSefasebaa.<br />

magaliTad, meaTe klasis geometriis gakveTilze yovel moswavles amocanis amoxsnis sxvadasxva<br />

gziT Semowmeba evaleba. kviraSi orjer, gakveTilis dawyebisTanave moswavle Tavis<br />

davalebas Tanaklasels aZlevs, romelic kiTxulobs da naSroms logikuri Tanamimdevrobis,<br />

sisrulis da dinamiurobis (dinamiuroba/kiTxvadoba gulisxmobs akuratulobas da abreviaturebis<br />

da anotaciebis sworad gamoyenebas) kriteriumebis mixedviT akritikebs. <strong>maswavlebeli</strong><br />

periodulad uCvenebs moswavleebs aseTi kritikis nimuSebs. moswavleebi yovel jerze<br />

icvlian Semfasebel partniors.<br />

merveklaselTa Sesamowmeblad <strong>maswavlebeli</strong> avalebs maT, Tavad Seafason sadiskusio<br />

jgufebSi Sesrulebuli rolebis xarisxi (romelic moicavs Sejamebas, sakiTxis wamoWras,<br />

daZabulobis ganmuxtvas). is moswavleebs uxsnis, rom TviTSefaseba daexmareba gaarkvios,


Sefaseba<br />

SeuZliaT Tu ara maT gansxvavebuli rolebis TamaSi. am gziT <strong>maswavlebeli</strong> cdilobs gamoavlinos<br />

is moswavleebi, romelTac meti muSaoba da daxmareba sWirdebaT. yoveli roli axsnili<br />

da TvalsaCinod aris naCvenebi maswavleblis mier, moswavleebi varjiSoben da `irgeben~<br />

am rolebs Sedgenili davalebebis meSveobiT. Semdeg <strong>maswavlebeli</strong> sTxovs, axal sadiskusio<br />

jgufSi monawileobas. maT unda daimaxsovron da Camoweron sakuTari da jgufis sxva wevrebis<br />

mier gaTamaSebuli rolebi. isini warmatebas aRweven, Tu pretenzias ganacxadeben ori an meti<br />

rolis Sesrulebaze da jgufis danarCeni wevrebic mxars dauWeren maT pretenzias. <strong>maswavlebeli</strong><br />

xvdeba im moswavleebs, romlebmac samze naklebi roli moirges da Semdegi diskusiisTvis<br />

damatebiTi rolebis arCevaSi exmareba. moswavle, romelic ufro meti rolis Sesrulebaze<br />

acxadebs pretenzias, vidre misi jgufi adasturebs, wers im rolebis damadasturebel<br />

magaliTebs, romlebsac sxvebma mxari ar dauWires. <strong>maswavlebeli</strong> sakuTar dakvirvebasac awarmoebs<br />

imis Sesaxeb, ra rolebs asruleben calkeuli moswavleebi instruqciis dawyebamde.<br />

TviTSefasebam SeiZleba gazardos moswavleTa CarTuloba, kriteriumTa codna da sasikeTod<br />

imoqmedos xarisxis gansazRvrazec. uotersi, makmuleni, da gleidi (Waters, MacMullen,<br />

and Glade 1992) moswavleebs periodulad portfoliodan TavianTi saukeTeso namuSevrebis<br />

gamocalkevebas sTxovdnen. isini gvixsnian, rom `aseTi koleqciis Seqmna moswavleebs TavianTi<br />

saukeTeso namuSevrebis mudmivi gadasinjvisa da analizis SesaZleblobas aZlevs.<br />

isini arCeven im namuSevars, romelic ukeT warmoaCens maT, grZnoben winsvlas, [da] adgenen<br />

im sastarto xazs, saidanac unda gaagrZelon winsvla~. es koleqciis Taobaze konkretuli<br />

maswavleblisa da moswavlis Sexvedris safuZvelsac qmnis. es Sexvedrebi miznebis dasaxvaSi<br />

moswavleTa CarTvis da sakuTar swavlaze erTgvari mesakuTreobis gancdis Camoyalibebis<br />

araCveulebrivi saSualebaa.<br />

monacemTa Segrovebis mravalgvari saSualebebi<br />

1983 wels flemingma da Cembersma (Fleming and Chambers) aRmoaCines, rom yvela klasSi<br />

moklepasuxebian testebSi faqtebis codnis Sefaseba dominirebda. is Sefasebis yvelaze<br />

gavrcelebuli meTodi iyo amerikis skolebSi. gudledis (Goodlad 1984) gamokvlevebma daadastura,<br />

rom zepir gamokiTxvas – maswavleblis kiTxvasa da moswavlis pasuxs amerikis skolebSi<br />

gakveTilis drois 80 procenti eTmoba. ra Tqma unda, swavlebisas zepir gamokiTxvasac da<br />

faqtebis codnaze agebul testsac Tavisi adgili aqvs, magram Sefasebis repertuaris simwire<br />

(swavlebis repertuaris simwiris msgavsad) SesaZleblobas uspobs maswavlebels warmatebiT<br />

aswavlos yvela moswavles. wignSi ganxiluli swavlebis yvela sxva sferos msgavsad, arc Sefasebis<br />

saukeTeso gza arsebobs; arsebobs moswavlis Sefasebis formebis repertuari.<br />

<strong>maswavlebeli</strong> unda cdilobdes, rom moswavleTa Sefasebis farTo repertuari hqondes.<br />

Sefasebis formebi moswavleTa swavlis stilis, 21-e saukunis saswavlo gegmis Sesatyvisi<br />

unda iyos, radgan am saukuneSi moswavleebma fiqri, problemebis gadaWra, komunikacia da<br />

TanamSromloba unda iswavlon. cxadia, SefasebisTvis moklepasuxian testebze, esseebsa da<br />

werilobiT angariSze (Tumca es ukanasknelnic Tavis Rirseul adgils SeinarCuneben) gacilebiT<br />

meti forma iqneba saWiro.<br />

Cven ganvixilavT Sefasebis ramdenime instruments da swavleba/swavlis Sesatyvis stils.<br />

yovel instruments Tavis adgili aqvs moklepasuxiani testis, essesa da werilobiTi angariSis<br />

CaTvliT. magram momaval maswavlebels Sefasebis sxvadasxva instrumentebis Seqmnisa<br />

da gamoyenebis unaric unda hqondes. 16.7 sqemaze naCvenebia Sefasebis instrumentTa mTeli<br />

repertuari da maTi urTierTkavSiri.<br />

439


Tavi 16<br />

440<br />

TandaTan ufro kompleqsuri, mravalsafexuriani da mravaldisciplinaruli<br />

moswavleTa<br />

produqtebis<br />

Seswavla<br />

saqmianobaze<br />

dakvirveba<br />

testebi<br />

rituali<br />

uSualo<br />

Sesruleba<br />

kompiuteruli<br />

simulacia<br />

mokle pasuxi<br />

ese<br />

kompleqsuri<br />

proeqtebi/<br />

gamofena<br />

namuSevris<br />

nimuSebi<br />

problemis<br />

gadaWra<br />

zepiri<br />

weriTi<br />

angariSi<br />

zepiri<br />

weriTi<br />

multimediuri<br />

interviu<br />

weriTi<br />

zepiri<br />

realur konteqstSi<br />

CarTuli verbaluri/<br />

weriTi kompleqsuri<br />

mravalsafexuriani<br />

problema<br />

sqema 16.8: Sefasebis instrumentebi moswavlis saqmianobis Sesaxeb monacemebis Sesagroveblad.


weriTi testebi<br />

mokle pasuxebi<br />

Sefaseba<br />

swavlebis praqtikaSi jer kidev gamoiyeneba moklepasuxiani testebi, Tumca maTi mniSvneloba<br />

realurad Zalze mcirea. miuxedavad `araavTentikurobisa~, moklepasuxiani testebi<br />

inarCunebs mniSvnelobas faqtobrivi codnis Semowmebis TvalsazrisiT. isini sasargebloa,<br />

Tu gvsurs moswavles ukukavSiri SevTavazoT faqtobrivi codnis Sesaxeb da ganvsazRvroT<br />

samomavlo miznebi.<br />

arapopularobis miuxedavad, moklepasuxiani testebi SeiZleba zepiric iyos. is moswavlis<br />

Sefasebis individualizaciis saSualebaa, misi meSveobiT SesaZlebelia moswavleebma erTmaneTic<br />

Seafason.<br />

rodesac kargi Sefasebis maxasiaTeblebs moklepasuxiani testirebis drosac viyenebT, moswavleebma<br />

ician warmatebis kriteriumebis arsi (magaliTad, yvela qveynisa da dedaqalaqis<br />

uSecdomod codna). SesaZloa, maT Tvalyuri adevnon sakuTar progress, Sefasebis es monacemebi<br />

gaiTvaliswinon da zustad dagegmon, ra da rogor iswavlon kriteriumebis dasakmayofileblad.<br />

esse<br />

esse zepirad an weriT sruldeba. is moswavlisgan maRali donis azrovnebas da garkveuli<br />

drois manZilze dagrovili informaciis gamoyenebas moiTxovs. esseSi moswavlem unda daicvas<br />

da gaamyaros sakuTari Sexeduleba sxvadasxva argumentebiT an aCvenos mizez-Sedegobrivi<br />

kavSiri movlenebsa da pirobebs, an qmedebebsa da Sedegebs Soris.<br />

essem mniSnelovani roli unda Seasrulos Sefasebis procesSi, magram zepiri prezentaciebi<br />

ufro xSirad unda gamoviyenoT da imave kriteriumebiT unda SevafasoT – organizeba,<br />

argumentebis damajerebloba, winadadebis struqtura da a.S. qerim da samaram (Curry and Samara<br />

1994) zepiri prezentaciis gzamkvlevi SeimuSaves:<br />

Sesavali – momxsenebeli ecnoba auditorias; aRwers Temas; xsnis proeqtis mizans;<br />

msjelobs mosalodnel Sedegebze;<br />

dasawyisi – zogadad aRwers Temas; xazs usvams sakvanZo sakiTxebs da iwvevs audito-<br />

rias;<br />

Sua nawili – ZiriTad sakiTxebs detalebiT amyarebs; gzadagza ajamebs; gardamaval<br />

debulebebs ukavSirebs ZiriTad mosazrebebs; auditorias rTavs Sinaarsis ganxil-<br />

vaSi;<br />

Sejameba – mimoixilavs ZiriTad sakiTxebs; msmenels mouwodebs qmedebisken/sTxovs<br />

koncefciebis/Sexedulebebis/poziciis gamoxatvas.<br />

Jestikulacia – mxedvelobiTi kontaqti aqvs auditoriis yovel wevrTan; Sesa-<br />

tyvisad uWiravs Tavi; aqvs bunebrivi Jestikulacia/gamoxatva, saubris mkafio/kar-<br />

gad SerCeuli tempi;<br />

vizualuri saSualebebis gamoyeneba _ ZiriTadi sakiTxebis xazgasasmelad; monacv-<br />

leobiT, SezRudulad iyenebs.<br />

441


Tavi 16<br />

es gzamkvlevi SeiZleba moswavlemac gamoiyenos da maswavlebelmac, rogorc moswavleebisTvis<br />

saqmianobis Sesaxeb ukukavSiris kriteriumi. man SesaZlebelia maformirebeli gzamkvlevis<br />

rolic Seasrulos zepiri moxsenebebis momzadebisas.<br />

442<br />

problemis gadawyveta<br />

ganaTlebisken mimarTul ZalisxmevaSi realur, cxovrebiseuli situaciebis amsaxvel<br />

rTul problemebs SeiZleba SevxvdeT, rogorc saxelmwifo, ise raionul doneze. 16.8 cxril-<br />

Si motanilia magaliTi akademiuri progresis erovnuli Sefasebis sapilote kvlevis monacemebidan<br />

_ maRali donis saazrovno unarebis Sefasebis teqnika sabunebismetyvelo sagnebsa<br />

da maTematikaSi (NAEP 1987).<br />

amgvari davalebebi, rogorc wesi, mimzidvelia xolme moswavleebisTvis maTi pirovnuli<br />

relevanturobis gamo. isini scildeba sityvasTan dakavSirebul tradiciul problemebs.<br />

am SemTxvevaSi moswavle Tavad qmnis moqmedebaTa erTgvar gegmas an movlenaTa faqtobrivi<br />

Sedegebis Sefasebis sqemas. mniSvnelovania, rogorc sakuTari gadawyvetilebis (problemis<br />

gadaWris) axsna, aseve faqtobrivi pasuxi.<br />

Sefasebis es forma moswavlis SesaZleblobaTa diapazons avlens. am SemTxvevaSi maT<br />

moeTxovebaT monacemTa cxrilis interpretacia, qulebis analizi da ranJireba, mTlianad<br />

saqmianobis Sefasebis wesis dadgena da misi axsna.<br />

Sesruleba<br />

saqmianobis Sefaseba Tavs uyris moswavlis Sesaxeb monacemebs TviT saqmianobis (`keTebis~)<br />

procesSi (magaliTad, problemis gadaWra, mecnieruli eqsperimentis Catareba, naxazis Seqmna)<br />

da, amgvarad, Tavidan gvaridebs metyvelebis unarebis SesaZlo efeqtebs, rac ase mniSvnelovania<br />

tradiciuli testirebisas. es monacemebi informacias gvawvdis rogorc imis Sesaxeb,<br />

Tu rogor Seasrula moswavlem operacia, ise saboloo Sedegze.<br />

pirdapiri dakvirveba<br />

moswavlis saqmianobaze uSualo dakvirvebas mravali dadebiTi mxare aqvs, Tumca drois da<br />

fulis danaxarjebi xels uSlis mis gavrcelebas. moswavlis saqmianobaze uSualo dakvirveba<br />

maswavlebels konkretulad sasurveli cvladis Sefasebis saSualebas aZlevs (damabneveli<br />

cvladebis gverdis avliT, rogorc magaliTad, weriTi testirebis dros xdeba xolme). magaliTad,<br />

gvainteresebs, esmiT Tu ara moswavleebs cvladebis mniSvneloba mecnierebaSi da<br />

SeuZliaT Tu ara am codnis gamoyeneba eqsperimentis dagegmvis da Catarebis dros. amisTvis<br />

SesaZlebelia aseTi davaleba SevTavazoT.


triatloni: monacemTa interpretacia<br />

moswavleebma unda Seiswavlon sportis sam saxeobaSi monawile xuTi bavSvis monacemebi<br />

da gansazRvron gamarjvebuli. maT unda Camoayalibon monacemTa gamoTvlisa<br />

da interpretaciis sakuTari xedva da axsnan, ratom SearCies konkretuli `gamarjvebuli~.<br />

maT sifrTxile unda gamoiCinon interpretaciisas, radgan dabali qulebis<br />

mqoneT ukeTesi Sedegebi aqvT 50-iardiani distanciis garbenisas, xolo uaresi – badros<br />

tyorcnisa da mZleosnobisas.<br />

moswavlis Sefasebis furceli<br />

jom, saram, xosem, zabim da kimma olimpiuri TamaSebis mowyoba gadawyvites da unda<br />

SearCion SejibrebaTa saxeebi. jos da xoses mZleosnobasa da badros tyorcna surT,<br />

saras, zabis da kims ki, sirbilSi Sejibri. amitom maT samive saxis Sejibrebis Catareba<br />

gadawyvites. samive TamaSi TanabarmniSvnelovania. erT dRes, gakveTilebis Semdeg<br />

maT Sejibri Caatares, mSoblebi msajebi iyvnen da qulebs iwerdnen.<br />

qvemoT mocemulia bavSvebis Sedegebi:<br />

bavSvis saxeli<br />

jo<br />

xose<br />

kimi<br />

sara<br />

zabi<br />

badros tyorcna<br />

40 iardi<br />

30 iardi<br />

45 iardi<br />

28 iardi<br />

48 iardi<br />

mZleosnoba<br />

205 futi<br />

170 futi<br />

130 futi<br />

120 futi<br />

140 futi<br />

Sefaseba<br />

50-iardiani garbeni<br />

9.5 wami<br />

8.0 wami<br />

9.0 wami<br />

7.6 wami<br />

8.3 wami<br />

pasuxebi (a) vin iqneba samive TamaSis erTpirovnuli gamarjvebuli?<br />

dasabuTeba<br />

(b) axseniT sakuTari gadawyvetileba.<br />

Seamowme, srulad warmoaCine Tu ara mosazreba.<br />

cxrili 16.9: problemis gadaWris unaris Sesafasebeli davaleba<br />

Savelsonma da baqsterma (Shavelson and Baxter 1992) Seadgines davaleba, sadac moswavlem<br />

unda gaarkvios, sami markis qaRaldis xelsaxocidan romeli ufro met wyals Seiwovs. am<br />

davalebis amosaxsnelad, moswavleebs samive markis xelsaxocis erTi da igive zomis nimu-<br />

Si urigdebaT. maT samive xelsaxoci bolomde unda gaJRinTon wyliT. Semdeg unda gazomon<br />

ibeWdeba nebarTviT. Archibald, D and F.M.Newmann. Beyond Standardized Tests: Assessing Authentic Academic Achievement in<br />

Secondary School. Reston, Va.: National Association of Secondary School Principals, 1988, pp.15-16. NASSP servisebisa da/an programebis<br />

Sesaxeb damatebiTi informaciisTvis dagvikavSirdiT (703) 860-0200.<br />

443


Tavi 16<br />

yoveli xelsaxocis mier Sewovili wylis raodenoba ori xerxiT: xelsaxocis awonviT an misgan<br />

gamowuruli wylis awonviT. Tu mxolod erTi saswori aqvT, yuradRebiT unda iyvnen, rom<br />

erTi xelsaxocidan gamowuruli wylis narCeni SecdomiT meore xelsaxocs ar miaTvalon.<br />

444<br />

qaRaldis xelsaxocebis Sefasebis forma<br />

moswavle damkvirvebeli qula<br />

1. qaRaldis xelsaxocis dasvelebis meTodi<br />

a) WurWeli b) wveTebi g) langari d) aranairi meTodi<br />

2. gaJRenTa a)ki b)ara g)kontrolirebuli (wylis erTnairi rao-<br />

3. Sedegis gansazRvra<br />

a) xelsaxocis awonva<br />

b) wylis gamowurva/misi awonva an moculobis dadgena<br />

g) Sewovili an gamowuruli wylis gazomva<br />

d) gaJRenTvisTvis saWiro wylis wveTebis raodenobis daTvla<br />

denoba samive xelsax-<br />

e) ararelevanturi gazomvebi (mag. wlis Sewovis dro, wveTebis gavrcelebis<br />

manZili, sisqis gazomva da a.S)<br />

v) sxva<br />

4. gaJRenTvis da/an gazomvis Tvalyuris devneba ki ara odnav sveli<br />

(-/+)<br />

5. swori Sedegi<br />

Sefaseba<br />

A<br />

B<br />

C<br />

D<br />

F<br />

meTodi<br />

ki<br />

ki<br />

ki<br />

ki<br />

Seusabamo<br />

gaJRenTva<br />

ki<br />

ki<br />

kontrolirebuli<br />

ara<br />

ara<br />

Sedegis<br />

gansazRvra<br />

ki<br />

ki<br />

ki<br />

Seusabamo<br />

ararelevanturi<br />

ocze)<br />

sofrTxile<br />

gazomvisas<br />

ki<br />

ara<br />

ki/ara<br />

ki/ara<br />

ki/ara<br />

cxrili 16.10: qaRaldis xelsaxocebis Sefasebis forma<br />

Pswori pasuxebi<br />

orive<br />

erTi an orive<br />

erTi an orive<br />

erTi an orive<br />

erTi an orive<br />

aseTi davalebebisTvis SedarebiT advilia oqmis Sedgena, sadac aisaxeba, moswavli saqmianobis<br />

sxvadasxva aspeqtebi (Tanabari zomis nimuSebis SerCeva, yuradRebiT gazomva da awonva,<br />

Sedegebis Cawera. ix. cxrili 16.9). `rac mTavaria, Sefasebis sqemam unda moicvas moswavlis<br />

mier gamoyenebuli procedura da, Sesabamisad, misi saqmianoba unda daaxasiaTos, rogorc<br />

procesis, ise Sedegis TvalsazrisiT~, acxadeben Sevelsoni da baqsteri.<br />

ibeWdeba nebarTviT. Shavelson, Richard J., Gail P. Baxter, and Jerome Pine. “Performance Assessment in Science.“ In Applied Meausurement<br />

in Education 4, no. 4, Hillsdale, N. J.: Lawrence Erlboum Associates, 1991, p. 353.


Sefaseba<br />

mravali moswavlis farTomasStabiani standartizebuli Sefaseba (qaRaldis xelsaxocebis<br />

amocanis msgavsi) ufro Zviria da met dros moiTxovs, vidre tradiciuli testireba qaRaldisa<br />

da fanqris gamoyenebiT. saklaso oTaxi yoveli aseTi davalebisTvis unda gadavawyoT,<br />

xolo damkvirvebelma calkeuli moswavleebi unda Seafasos. siZviris miuxedavad, Savelsonis<br />

da baqsteris kvlevam cxadyo, rom amgvarad warmarTuli Sefasebis procesi utyuar Sedegebs<br />

gvaZlevs. 2<br />

es forma moswavleTa saazrovno unarebis imdenad pirdapir da realistur monacemebs<br />

gvTavazobs, rom mniSvnelovania SerCevis meTodiT moswavleTa yovelwliuri Sefasebis TvalsazrisiT.<br />

miuxedavad imisa, rom uaxloes momavalSi siZviris gamo ver SevZlebT pirdapiri<br />

dakvirvebiT moswavleTa codnisa da unar-Cvevebis Sefasebas, SerCeviTobis es meTodi saimedo<br />

statistikur monacemebs mogvcems.<br />

calkeul maswavleblebs SeuZliaT pirdapiri dakvirvebis gamoyeneba moswavleTa saqmianobis<br />

Sesafaseblad. magaliTad, maTematikis gakveTilze maswavlebels, albaT, sul orjer dasWirdeba<br />

dakvirveba moswavleze qveSmiweriT gayofis Sesrulebisas, rom mis codnaSi darwmundes.<br />

kompiuteruli simulacia<br />

moswavlis saqmianobaze dakvirveba ufro martivi da ekonomiuri rom gavxadoT, SegviZlia es<br />

saqmianoba kompiuterul simulaciad vaqcioT. am SemTxvevaSi realur saqmianobaze dakvirvebis<br />

msgavsad Tavidan avicilebT weriTi testirebis damabnevel cvladebs da konkretulad imas<br />

SevafasebT, risi Sefasebac gvsurs. (es meTodi gamarTlebulia im SemTxvevaSi, roca moswavlem<br />

icis kompiuterTan muSaoba).<br />

Savelsonma (1992) SeimuSava davaleba, romelSic moswavlem saidumlo yuTebis SigTavsis<br />

dasanaxad elementi, naTura da sadenebi wredSi unda SeaerTos.<br />

Jerri - Page #1<br />

Notes Box B has a Bulb in it<br />

sqema 16.11: kompiuteruli simulacia SefasebisTvis.<br />

2 aseve aRniSnaven, rom `saqmianobaze mravali faqtori moqmedebs, gansakuTrebiT, amocanis specifikuroba codnis<br />

TvalsazrisiT da amocanaze muSaobis procesSi moswavleTaTvis sakuTar saqmianobaze Tvalyuris devnebis<br />

moTxovna. zogi amocana Tavisi arsiT imTaviTve ufro rTulia. kidev ufro mniSvnelovania, rom moswavleTa<br />

nawils erTi davalebis Sesruleba ufro uadvildeba, nawils ki - meoris. Sesabamisad, davalebaTa garkveul<br />

nawils ganzogadeba sWirdeba, raTa moswavleebma erTnairi TavdajerebulobiT SeZlon maTze muSaoba~ (gv. 358).<br />

445


Tavi 16<br />

446<br />

moswavleebi eleqtruli wredis Sesaswavlad `makintoSis~ kompiuters iyenebdnen.<br />

isini mausis meSveobiT aerTebdnen wreds, raTa gaegoT, ra iyo saidumlo yuTebSi [ix.<br />

sqema 16.10].<br />

xdeboda naTuris gamosxivebis intensivobis simulacia realur gare<br />

wredSi. moswavleebi survilisamebr mraval wreds aerTebdnen. maT<br />

aseve SeeZloT erTi dasrulebuli wredis ekranze gamotana SedarebisTvis.<br />

amocanis Sesrulebamde <strong>maswavlebeli</strong> moswavleebs acnobda pasuxebis<br />

Caweras, sadenis waSlas, samuSaos Senaxvas an ukve Sesrulebuli<br />

samuSaos naxvas (gv. 355).*<br />

fizikaSi, qimiasa da maTematikaSi SemuSavebulma aseTive kompiuterulma davalebebma<br />

cxadyo, rom es moswavleTa saqmianobis Sefasebis saxaliso da moqnili gzaa. aseTi Sefasebis<br />

kidev erTi upiratesobaa is, rom moswavlem da maswavlebelma SeiZleba maTTvis xelsayrel<br />

dros dagegmon amgvari davalebis Sesruleba.<br />

saSinao davalebis rveulis Semcvlelebi<br />

da bolos, moswavlis saqmianobis Sesaxeb uSualo monacemebis Tavmoyris kidev erTi meTodia<br />

davalebis rveuli, sadac is sakuTar qmedebebs da fiqrebs iwers. Savelsoni (1992, gv. 352)<br />

aqebs am meTods, radgan is iafia da `moswavleebs sakuTari Tavis weris saSualebiT gamoxatvis<br />

saSualebas aZlevs, rac mniSvnelovani unaria~. gamocdil maswavlebels swrafad SeuZlia<br />

rveulis Sefaseba. moswavlis unari gasagebad weros, damabnevel cvladad iqceva, Tuki Sefasebis<br />

mizani mxolod mecnierul azrovnebas ukavSirdeba.<br />

moswavlis naSromis Semowmeba<br />

zepiri, weriTi da multimediuri angariSebi<br />

angariSi weris, metyvelebisa da komunikaciuri unarebis gamomJRavnebis saSualebaa. am<br />

unarebis mqone moswavleebi angariSis saSualebiT maT warmoCensac SeZleben, xolo naklebad<br />

daxelovnebulebs, warmosaCenic naklebi eqnebaT.<br />

moxsenebis daweramde, moswavlem Tavi unda mouyaros da daalagos is informacia, romlis<br />

safuZvelzec apirebs moxsenebis daweras. Semdeg unda dagegmos misi warmodgenis forma, rac<br />

gulisxmobs Sesavlis, hipoTezebis, daskvnis Tanamimdevrobis dagegmvas.3 Txzulebis saSualebiT<br />

<strong>maswavlebeli</strong> amowmebs moswavlis azrovnebisa da komunikaciis unars, imas, Tu rogor<br />

gaigo man moxsenebis momzadebisTvis saWiro informacia. moxseneba, rogorc produqtiuli<br />

Sefasebis erT-erTi forma, xels uwyobs rogorc moswavlis, ise maswavleblis komunikaciis<br />

unaris ganviTarebas.<br />

moxsenebis saSualebiT moswavle avlens ZiriTadi codnis aTvisebas da asrulebs ufro<br />

inteleqtualur samuSaos, vidre ubralod faqtebis citirebaa. amrigad, moxseneba informaciis<br />

miRma msjelobas da iseTi operaciebis Catarebas moiTxovs, rogoricaa kavSirebis<br />

damyareba, daskvnis gakeTeba Sesatyvisad SerCeuli faqtebis safuZvelze, gaazrebuli da<br />

safuZvliani prognozis an hipoTezebis daSveba, mosazrebis gamoTqma, varaudebis gamovlena<br />

* ibeWdeba nebarTviT. Shavelson, Richard J., Gail P.Baxter, and Jerome Pine. “Performance Assessment in Sciencee. “In Applied Measurement<br />

in Education 4, no. 4, hillsdale, N.J.: Lowerence Erlbaum associates, 1991, P. 357.)<br />

3 kvlevebma cxadyo, rom TviT monaxazis Sedgenisa da gadaxedvis procesi qmnis Txzulebaze muSaobis garkveul<br />

safexurebs. moxsenebis wera, iseve rogorc SemoqmedebiTi weris sxva formebi, organizebuli procesi ar aris<br />

`vwer, rac vici, rom gavigo, ras vfiqrob~ (Henry Glassie in Passing the Time in Bellymenone, an anthropological study of Irish<br />

village life.)


Sefaseba<br />

da originaluri kavSirebis damyareba. (Sesatyvisi gamocdilebiTa da xelmZRvanelobiT azrovnebis<br />

amgvar operaciebs, SesaZloa, dawyebiTi klasebis moswavleebmac warmatebiT gaarTvan<br />

Tavi.) amrigad, moxseneba Tavisi bunebis gamo SegviZlia swavlebis organizebisa da saazrovno<br />

unarebis mZlavr instrumentad miviCnioT. Sesabamisad, moxsenebis dawera `swavlis<br />

epizodi unda iyos~ (Wolf 1993).<br />

moxsenebis weris unari Tandayolili ar aris, misi gamomuSaveba swavlebiT SeiZleba, risTvisac<br />

maswavlebelma moswavleebs moxsenebis weris procesis Semadgeneli komponentebi unda<br />

gaacnos. Sefasebasa da moxsenebis daweris swavlebas Soris kavSiri nayofieri saqmianobis<br />

modelia – moswavleebs winaswar vacnobT kargi naSromis Seqmnis zust kriteriumebs.<br />

swored aseve, zepiri an multimediuri moxsenebis Seqmnisas, magaliTisTvis unda gamoviyenoT<br />

yofili moswavleebis saukeTeso moxsenebebi da gavaanalizoT maTi dadebiTi mxareebi.<br />

analizi gulisxmobs moxsenebis im konkretuli adgilebis xazgasmas, sadac Cans kargi naSromis<br />

kriteriumebi. magaliTad: `xedavT, es winadadeba rogor ajamebs wina oTxi abzacis Ziri-<br />

Tad azrs? zustad amas veli Tqveni moxsenebebidanac, rodesac Sevavseb kriteriumebis furclis<br />

grafas `Semajamebeli winadadeba~. SegiZliaT ipovnoT msgavsi winadadeba moxsenebis<br />

meore nawilSi?~ axla ganvixiloT multimediuri moxsenebis magaliTi: `yuradReba miaqcieT,<br />

ganwyobis Sesaqmnelad rogor aris gamoyenebuli musika moxsenebis dasawyisSi, xolo Semdeg<br />

jazidan nawyveti ganwyobis Sesacvlelad. ecadeT, Tqvenc moZebnoT Tqveni moxsenebis<br />

ZiriTadi ideis Sesatyvisi musika~.<br />

moswavlesa da maswavlebels Soris SeiZleba aseTi dialogi warimarTos:<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: ras ityvi am moswavlis mier vizualuri masalis gamoyenebis Sesaxeb?<br />

moswavle: me SevamCnie, rom yovel ZiriTad ideas axlda gansxvavebuli vizualuri<br />

gaformeba, sqema Tu naxati.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>: marTalia, da zustad msgavs CanarTebs velodebi Senganac. vizualuri<br />

masala zustad unda esadagebodes Sen mier Camoyalibebul<br />

Sexedulebas. Seni azriT, Sesabamisi iyo Tu ara vizualuri gaformeba<br />

am SemTxvevaSi?<br />

moswavle: rodesac man axsnis paralelurad sqema warmoadgina, es arc ise kargi<br />

Sexameba iyo – ubralod feradad dabeWdili sityvebi iyo. magram<br />

rodesac amboxebis fotosuraTi gamoiyena, naTlad aCvena Zaladobrivi<br />

ganwyoba.<br />

demonstrireba<br />

demonstrireba rTuli samuSaoa, romlis drosac moswavle maRali donis azrovnebis<br />

unarebs avlens. meeqvse klaselTa mier konkretuli qveynis kulturis Sesaxeb zemoxsenebuli<br />

werilis dawera codnis demonstrirebaa. aseTi samuSaos warmatebiT Sesasruleblad<br />

moswavleebs mTeli wlis ganmavlobaSi uwevT saWiro codnisa da unarebis ganviTareba.<br />

moswavleebs rubrikebis saSualebiT winaswar uxsnian warmatebuli samuSaos<br />

kriteriumebs. amasTan, saboloo versiis Seqmnamde, isini ramdenime sacdel variantze<br />

muSaoben.<br />

ted saizeri (Ted Sizer) umaRlesi skolis xedvasTan dakavSirebiT aRniSnavs, rom codnisa<br />

da unarebis demonstrireba aris rogorc skolis damTavrebis piroba, ise saSualo skolaSi<br />

moswavlis oTxwliani swavlis mizani. damamTavrebeli klasis yovelma moswavlem unda SeZlos<br />

codnis demonstrireba minimaluri standartebis Sesabamisad.<br />

447


Tavi 16<br />

demonstrireba fakultetis wevrTa im dialogis Zlieri stimulia, romelic skoladam-<br />

Tavrebulis unarebs exeba. es unarebi umeteswilad moicavs maRali donis azrovnebas da komunikaciis<br />

unar-Cvevebs - `SeuZlia varaudis daSveba da Sexedulebis argumentireba naTeli<br />

magaliTebiT~. skoladamTavrebulis unar-CvevebTan dakavSirebuli aseTi miznebi maswavleblebs<br />

sakuTari sagnis swavlebis gansxvavebulad dagegmvas aiZulebs. isini aseve uwyobs xels<br />

fakultetebs Soris komunikacias da saswavlo gegmis integracias. `skolis damTavreba codnis<br />

demonstraciiT~ bunebrivad aerTianebs skolas da xels uwyobs swavlebis struqturis<br />

daxvewas mniSvnelovani Sedegebis misaRwevad (Saphier and D’Auria 1993).<br />

codnis demonstrirebis mniSvneloba da sirTule gansxvavdeba skolebis mixedviT. sid<br />

smitma (Sid Smith) da misma fakultetma bostonis saSualo skolaSi, mniSvnelovni nabiji gadadges,<br />

rodesac savaldebulo gaxades codnis demonstrireba – orgverdiani Sexedulebis<br />

dawera moswavleTa survilisamebr arCeul sakamaTo sakiTxze. `amiT safuZveli Caeyara sa-<br />

Sualo skolebis valdebulebas, gadaewyitaT, ra unda scodnoda da SesZleboda moswavles sa-<br />

Sualo skolis atestatis misaRebad. es iyo skolis Zalisxmevis pirveli nabiji yvela moswavlisTvis<br />

codnisa da unarebis sajaro demonstrirebis moTxovnis TvalsazrisiT~ (Smith 1993,<br />

gv. 17). yvela skoladamTavrebulisTvis codnis gamovlenis moTxovna da misi rogorc kompetenciis<br />

da qulebis TvalsazrisiT Sefaseba, yvelasTvis amaRlebs arsebul standartebs.<br />

mocemuli midgoma amyarebs rogorc skolis rwmenas, rom yvela moswavles SeuZlia maRali<br />

standartebis miRweva, aseve am standartebis misaRwevad saWiro mizandasaxulobas.<br />

16.11 cxrilSi Sejamebulia arCibaldisa da niumenis (Archbald and Newman) mier warmodgenili<br />

moTxovnebi codnis demonstrirebis mimarT.<br />

am moculobis mravalaspeqtiani portfolios Sedgenas fakultetis wevrTa Zalisxmevis<br />

mravli weli sWirdeba, rom Temebi, standartebi, Sesafasebeli rubrikebi da Sesrulebis procedurebi<br />

Camoyalibdes. skolam kargad uwyis am samuSaos sirTule, Tu mas ukve Camoyalibebuli<br />

aqvs skolis damTavrebisTvis saWiro moTxovnebi. cxadia isic, rom Sefasebis am sistemisTvis<br />

moswavleTa momzadebas skolis fakultetebis integracia da erToba sWirdeba. aseTia<br />

avTentikuri Sefasebis sistemis aucilebeli piroba.<br />

448<br />

kargi Canawerebi<br />

Canawerebs SesaZloa hqondes kiTxvaris, cnobaris, Jurnalis, calkeuli Canawerebis an<br />

portfolios saxe. mTavaria, rom Canawerebis forma Sefasebis meTodologiisa da Sesafasebeli<br />

codnisa da unarebis Sesatyvisi iyos.<br />

kiTxvari da cnobari<br />

dawyebiT klasebSi maswavleblebi tradiciulad iyenebdnen kiTxvarebs, raTa Tvali adevnon<br />

moswavleTa codnisa da unarebis ganviTarebas (gamravlebis cxrili, marTlweris unarebi<br />

an wignierebis ganviTareba). 16.12 cxrilSi motanili kiTxvari warmoadgens CanawerTa<br />

warmoebis instruments, sadac <strong>maswavlebeli</strong> iniSnavs moswavlis garkveuli qcevis ganviTarebis<br />

safexurebs.<br />

kiTxvari im ideis matarebelia, rom mniSvnelovani akademiuri qceva droTa ganmavloba-<br />

Si viTardeba da SesaZlebelia Sefasdes kontiniumis – `ganviTarebadi~ da `ganviTarebuli~<br />

_ saSualebiT. miuxedavad imisa, rom aseTi siebis umravlesoba wera-kiTxvis Sesafaseblad<br />

gamoiyeneba, SemuSavda maTematikur da sabunebismetyvelo sagnebSi kompetenciebis Sesafasebeli<br />

kiTxvarebic.


demonstrirebis moTxovnebi<br />

valden III–is saSualo skolaSi, rasini viskonsini<br />

portfolio. saswavlo wlis pirveli semestris ganmavlobaSi Sedgenili portfolio<br />

unda `asaxavdes da aanalizebdes skolis damamTavrebeli moswavlis cxovrebas~.<br />

misi moTxovnebia:<br />

1. werilobiTi avtobiografia, aRweriTi, introspeqtuli da analitikuri. Sesa-<br />

Zlebelia daerTos skolis Canawerebi da monawileobis amsaxveli sxva indikatorebic.<br />

2. samuSaos asaxva, ufrosklaselis cxovrebaSi muSaobis gamocdilebis mniSvnelobis<br />

analizi. SesaZlebelia daerTos reziumec.<br />

3. aranakleb ori sarekomendacio werili, romelsac moswavlis mier SerCeuli<br />

adamiani dawers.<br />

4. monacemebi kiTxvis Sesaxeb, romelic moicavs bibliografias, saWiroebis Sem-<br />

TxvevaSi anotacias da moxsenebas ori mciretaniani wignis Sesaxeb. SesaZlebelia<br />

kiTxvis testirebis qulebis darTvac.<br />

5. ese eTikis Sesaxeb, romelSic aRwerilia mosazrebebi eTikis Sesaxeb da moswavlis<br />

sakuTari eTikuri kodeqsi.<br />

6. xelovnebis nimuSi, werilobiTi moxseneba xelovnebaze an ese mxatvruli standartebis<br />

Sesaxeb, romelic asaxavs xelovnebis konkretuli dargis nimuSis<br />

xarisxs.<br />

7. werilobiTi analitikuri moxseneba masmediis Temaze, ra an vin akontrolebs<br />

masmedias, masmediis miznebi da Sedegebi. SesaZlebelia daerTos masmediasTan<br />

dakavSirebuli konkretuli gamocdilebac.<br />

8. werilobiTi Sejameba da mecnierebaSi/teqnologiebSi moswavlis sakurso naSromis<br />

Sefaseba; mecnieruli eqsperimentebis werilobiTi aRwera, sadac naCvenebi<br />

iqneba mecnieruli meTodis gamoyeneba; analitikuri ese (magaliTebiT) mecnierebisa<br />

da teqnologiis socialur Sedegebze; da ese kompiuteris bunebisa da<br />

gamoyenebis Sesaxeb Tanamedrove sazogadoebaSi.<br />

proeqti. damamTavrebeli klasis yovelma moswavlem biblioTekaSi arsebul wyaroebze<br />

dayrdnobiT unda daweros moxseneba, romelSic gaaanalizebs amerikis istoriul<br />

movlenas an Temas. analizSi Sesaxlebelia gamoyenebuli iyos SedarebiTi<br />

midgoma. prezentaciis dros moswavle mzad unda iyos amerikis istoriis Sesaxeb<br />

Tematuri kiTxvebisTvis.<br />

cxrili 16.12: demonstrirebis moTxovnebi valden III–is saSualo skolaSi<br />

Sefaseba<br />

ibeWdeba nebarTviT. Archibald, D., and F. M. Newmann. Beyond Standardized Tests: Assessing Authentic Academic Achievement<br />

on Secondary School. Reston, Va.: National Association of Secondary School Principles, 1988, pp. 24-25<br />

449


Tavi 16<br />

450<br />

prezentacia. portfolios zemoT mocemuli 8 komponenti da proeqti moswavlem<br />

unda warmoadginos zepirad da werilobiT.aucilebelia eqvsi damatebiTi zepiri<br />

prezentaciac. SesaZlebelia damxmare dokumentebis an sxva masalebis gamoyeneba.<br />

Sefaseba emyareba prezentaciis dros codnisa da unarebis demonstrirebas qvemoT<br />

CamoTvlil sferoebSi.<br />

9. maTematikuri codnisa da unarebis demonstrireba xdeba kursis Sefasebebis,<br />

testirebis Sedegebis da samuSao furclebis safuZvelze; aseve prezentaciis<br />

dros dasmul SekiTxvebze pasuxiT.<br />

10. mmarTvelobis Sesaxeb codna warmoCenili unda iyos Semdeg sakiTxebze msjelobiT:<br />

mTavrobis miznebi da daniSnuleba, individisa da xelisuflebis kavSirurTierToba;<br />

politikuri institutebis idealebi, funqciebi da problemebi;<br />

SerCeuli Tanamedrove sakiTxi an politikuri movlena. SesaZlebelia<br />

damxmare masalebis gamoyenebac.<br />

11. personaluri gamocdilebis demonstrireba moswavlisgan moiTxovs prezentaciis<br />

mofiqrebasa da organizebas sazogadoebaSi zrdasrulis sasicocxlo<br />

moTxovnilebebze pirovnuli srulyofilebis, socialuri unarebisa da praqtikuli<br />

kompetenciebis kuTxiT; aseve msjelobas sakuTari yoveldRiuri sasicocxlo<br />

unarebis (janmrTeloba, saojaxo ekonomika, meqanika da sxv.) Rirsebebsa<br />

da naklovanebebze da interpersonalur urTierTobebze.<br />

12. geografiis codnis demonstrireba unda moxdes disciplinis ZiriTadi principebisa<br />

da sakiTxebis momcveli prezentaciiT; reliefis ZiriTadi formebis,<br />

adgilebisa da saxelwodebebis gansazRvriT; geografiuli informaciis mecnieruli<br />

da socialuri mniSvnelobis gaazrebiT.<br />

13. komisias aseve unda waredginos skoladamTavrebulis mier fizikuri normativis<br />

warmatebiT Sesrulebis damadasturebeli sabuTi.<br />

14. inglisuri enis codnis (weriTi da zepiri) demonstracia virtualurad yvela<br />

portfoliosa da proeqtSi vlindeba. SesaZlebelia kompetenciis damadasturebeli<br />

sxva damatebiTi masalebis warmodgenac.<br />

cxrili 16.12: gagrZel eba


kiTxva<br />

y (motivacia)<br />

y<br />

y<br />

gamoxatavs survils, Tavad hqondes wigni an iTxovos sxvisgan<br />

rCevs wignis an moTxrobis wakiTxvas<br />

y Tan aqvs wigni, romelsac Tavisufal dros kiTxulobs<br />

y<br />

wasakiTx wignebs irCevs teqstis sirTulis gauTvaliswineblad<br />

y uyalibdeba sxvadasxva literaturuli Janrisa Tu avtoris mimarT damokidebuleba<br />

y (mosmena)<br />

y<br />

sul ufro xangrZlivad usmens xmamaRla wakiTxul moTxrobebs<br />

y moTxrobas ismens ise, rom ar awyvetinebs<br />

y<br />

(teqstis gaformeba)<br />

y Txzulebis kiTxvis dros esmis rTuli punqtuacia (brWyalebi, abreviatura<br />

da a.S)<br />

y<br />

y<br />

y<br />

y<br />

y<br />

y<br />

iZens xatovani gamoTqmebis Sesaxeb codnas<br />

(lingvistika)<br />

ucxo sityvebis SemTxvevaSi miniSnebaTa yvela sistemas dabalansebulad da<br />

integrirebulad iyenebs (mag., konteqsti, suraTi, aso/bgeriT miniSneba)<br />

kiTxvisas daSvebul Secdomebs Tavadve asworebs<br />

siZneleebis dros iyenebs sxvadasxva strategiebs (mag., bolomde wakiTxvis<br />

Semdeg xelaxla gadaikiTxavs winadadebas [xelaxla wakiTxvis strategia],<br />

ucnob sityvas Caanacvlebs nacnobi sityviT da a.S.<br />

xelaxla kiTxulobs, damatebiTi informaciis mopovebis, ukeT wv-<br />

domis an ubralod siamovnebis miRebis mizniT<br />

nacnob masalas kiTxulobs xmamaRla da eqspresiulad, mniSvnelobis<br />

ukeT aRsaqmelad<br />

cxrili 16.13: Sefasebis kiTxvari<br />

erTjeradad<br />

gamovlenili<br />

Sedgenilia kembrijis sajaro skolis maswavleblebis mier, kembriji masaCusetsi<br />

ganviTarebadi<br />

Sefaseba<br />

Tavisuflad<br />

gamovlenili<br />

451


Tavi 16<br />

aseTi kiTxvarebi SefasebisTvis sasargeblo komponentia, radgan maswavlebels, moswavlesa<br />

da mSobels kompaqturi formiT acnobs moswavlis mier codnisa da unarebis<br />

dauflebis dones da gansazRvravs samomavlo miznebsac. Tumca am monacemebis moswavleebisTvis<br />

gaziarebisas garkveuli sifrTxilec gvmarTebs – cxrilis carieli ujrebis<br />

danaxvam zogierTi maTgani SeiZleba daafrTxos, radgan CaTvlis, rom usazRvrod didi<br />

moculobis masala jer kidev asaTvisebeli aqvs.<br />

452<br />

Jurnalebi da epizoduri Canawerebi<br />

moswavlis saqmianobis aRwera xSirad ufro mosaxerxebelia epizoduri Canawerebis<br />

saSualebiT. aseTi Canawerebi dakvirvebis mraval aspeqts moicavs, dawyebuli moswavlis<br />

socialuri qceviT, damTavrebuli monawileobis an wakiTxuli wignis interpretaciis unariT.<br />

hili da ruptiki (Hill and Ruptic 1994) Canawerebis warmoebis iseT formebs aRweren,<br />

rogoric aris sxvadasxvagvari saqaRaldeebi, baraTebi, kompiuteri, webovani qaRaldebi<br />

da a.S.<br />

rac ufro xSirad iwers <strong>maswavlebeli</strong> moswavlis Sesaxeb informacias, miT ufro nayofieria<br />

qcevaze dakvirveba. epizoduri Canawerebis warmoeba ufro efeqtiania individualuri<br />

da gamorCeuli movlenis Casawerad. 16.13 cxrili individualuri, originaluri<br />

Canawerebis magaliTs gviCvenebs.<br />

16.14 cxrilSi naCvenebi Canaweris forma gamovlenili unarebis aRricxvisTvis gamoiyeneba,<br />

Tumca masSi epizoduri SeniSvnebisTvisac aris adgili.<br />

dakvirvebis Sesaxeb Canawerebis formis arCevamde maswavlebelma unda gadawyvitos,<br />

ris Sefaseba surs. Canawerebis meqanizmi siadvilis, sicxadis, xelmisawvdomobisa da Sesatyvisobis<br />

kriteriumebs unda pasuxobdes.<br />

portfolio<br />

portfolio aris `moswavlis namuSevrebis mniSvnelovani nakrebi, romelic konkretul<br />

sferoSi mis Zalisxmevas, progressa da miRwevebs asaxavs~ (Stiggins and Conklin 1992). is<br />

maswavleblisTvis moswavlis saqmianobaze dakvirvebisa da misi srulyofis Sesaxeb monacemTa<br />

erTgvari bazaa. portfolio moswavlis xelSesaxeb namuSevarTa nakrebic aris, romelic<br />

nebismier Sefasebaze da Seqebaze ukeT warmoaCens moswavlis miRwevebs mSoblebisTvis<br />

da TviT moswavleebisTvis.<br />

`SerCevis meqanizmi aris is niSani, romelic portfolios saqaRaldis an namuSevar-<br />

Ta sxvagvari nakrebisgan gamoarCevs. miznis an miznebis mixedviT portfolioSi Sesuli<br />

namuSevrebi asaxavs am miznis mimarTulebiT progress. is moswavlis yvela namuSevris<br />

garkveuli mizniT Tavmoyrili erTgvari qveerTobaa (Mitchell 1992, gv. 107). portfolio<br />

imiT aris mniSvnelovani, rom moswavle TviTSefasebis safuZvelze Tavad arCevs, ra `moxvdeba~<br />

masSi da ra ara.<br />

maswavlebels gadamwyveti funqcia akisria, radgan is sTavazobs moswavleebs kiTxvebs,<br />

romelTa mixedviTac namuSevrebi unda aarCion. ruT miCeli gvTavazobs kiTxvebs, romlebic<br />

SesaZlebelia aseTi arCevanis gakeTebisas moswavleebis dasafiqreblad gamoviyenoT:<br />

1. ratom airCie maincdamainc es naSromi? riT gamoirCeva is Seni sxva namuSevrebisgan?<br />

2. ras xedav am naSromSi gansakuTrebuls?


3. am naSromis weris dros, ra iyo SenTvis gansakuTrebulad mniSvnelovani?<br />

4. ra iswavle am naSromze muSaobis dros?<br />

5. ras izamdi, am naSromis ganvrcobis saSualeba rom gqonoda?<br />

6. ra saxis naSromis dawera ginda momavalSi?<br />

Sefaseba<br />

7. axla, rodesac Seni naSromebs gadaxede da am kiTxvebs upasuxe, SegiZlia gamoyo<br />

romelime konkretuli meTodi an interesis sfero, romelzec momavalSi isurvebdi<br />

muSaobas? daasaxele es meTodi/sfero. (gv. 110)<br />

es kiTxvebi gviCvenebs rogor amzadebs portfolio safuZvels miznebis dasaxvisa da<br />

TviTSefasebisTvis. bolo SekiTxva ki, faqtobrivad, moswavles miznebis dasaxvas sTxovs.<br />

portfolio mSobelTa CarTulobis<br />

mZlavr saSualebasac gvTavazobs. SesaZlebelia<br />

is maswavlebelma periodulad gaugzavnos<br />

mSoblebs gasacnobad. Semdeg sTxo-<br />

portfolio mSobelTa CarTulobis mZlavr sa­<br />

Sualebas gvTavazobs.<br />

vos misweron (an sxva fromiT Seatyobinon) maswavlebels imis Taobaze, Tu ra SeamCnies,<br />

moewonaT an ram daafiqraT Svilis namuSevrebTan dakavSirebiT. ketrin hovardsi (Kathryn<br />

Howard) 16.15 cxrilSi mocemul formas iyenebs mSoblebis CarTvis mizniT.<br />

TviTSefasebasa da miznebis dasaxvaSi moswavleTa CarTvis unari portfolios nebismier<br />

saganSi Sefasebis sasurvel instrumentad aqcevs. naiTi (Knight 1992) da sxvebi gvidastureben<br />

rogor exmareba moswavleebs TviTanalizsa da miznebis dasaxvaSi sakuTari<br />

saukeTeso namuSevrebis Senaxva da demonstrireba.<br />

TviTanalizisa da refleqsiis klimatis Seqmnas Tavisi `danaxarjebi~ aqvs. erT-erTi<br />

avtori wers:<br />

portfolio Tavgzas girevs. is moswavlesTan intimur da xSirad SemaSfoTeblad<br />

subieqtur saubars moiTxovs. es namuSevris erT-erTi saxeobaa. maswavleblebi,<br />

romlebic moswavleebs sakuTar winsvlaze dakvirvebas sTxoven, iZulebuli arian<br />

TxovniT an moTxovniT daiyolion urCebi. moswavleTa naxevarze meti Seusrulebel<br />

davalebas `kargavs~. kidev ufro sayuradReboa is, rom maswavleblebi xSirad<br />

didi Zalisxmevis Sedegad Tu axerxeben moswavleTa namuSevrebis wakiTxvas da mis<br />

arsSi wvdomas. amitom, Cndeba rTuli kiTxvebi: `ratom unda Seviwuxo Tavi? ra<br />

azri aqvs portfolios safuZvelze Sefasebas?~ pasuxi aseTia: es aris integrirebuli<br />

da zusti informacia imis Sesaxeb, rogor da ras swavlobs moswavle (Wolf<br />

1992).<br />

453


Tavi 16<br />

epizoduri Canawerebi<br />

454<br />

cxrili 16.14: epizoduri Canawerebis ori magaliTi<br />

ibeWdeba nebarTviT. Hill, Bonnie Campbell, and Cynthia Ruptic. Practical Aspects of Authentic Assessment. Norwood, Mass.:<br />

Christocher-Gordon Publishers, 1994, pp.59-60. Copyright © 1994 by Christocher-Gordon Publishers. yvela ufleba daculia.


epizoduri Canawerebi<br />

cxrili 16.14: gagrZeleba<br />

Sefaseba<br />

455


Tavi 16<br />

moswavle<br />

Sesabamisi done instr<br />

uqciuli<br />

strategiebi:<br />

mTliani Sinaarsi<br />

naxatebiT<br />

miniSneba<br />

paterni<br />

sakvanZo<br />

sityvebi<br />

pirveli aso<br />

gaSifvra<br />

konteqstis<br />

miniSneba<br />

ubrundeba<br />

gamotovebul<br />

adgilebs<br />

xelmeored<br />

kiTxulobs<br />

Tavisuflad<br />

kiTxulobs<br />

gamoTqmiT<br />

kiTxulobs<br />

sityva-sityviT<br />

igebs<br />

SeuZlia<br />

interpretacia<br />

iyenebs naswavl<br />

strategiebs<br />

komentarebi<br />

456<br />

kiTxvis Sesaxeb Canawerebi<br />

TariRi: 12/8 TariRi: 12/17 TariRi: TariRi: TariRi: TariRi:<br />

saxelwodeba: saTauri: saTauri: saTauri: saTauri: saTauri:<br />

damouk<br />

idebeli<br />

gaSifvra: + mudmivad<br />

√ zogjer<br />

cxrili 16.15 kiTxvis Sesaxeb Canawerebi<br />

ibeWdeba nebarTviT. Hill, Bonnie Campbell, and Cynthia Ruptic. Practical Aspects of Authentic Assessment. Norwood. Mass.: Christopher-Gordon<br />

Publishers, 1994, pp. 110, 112. Copyright © 1994 by Christopher-Gordon Publisher. yvela ufleba daculia.


varaudis doneze<br />

gageba<br />

Tavisuflad faqtobrivi<br />

gageba<br />

komentarebi aTvisebuli unarebi<br />

da strategiebi<br />

TariRi da<br />

saTauri<br />

cxrili 16.15 gagrZeleba<br />

gaSifvra: + Zalian kargi<br />

saSualo<br />

- muSaoba sWirdeba<br />

Sefaseba<br />

457


Tavi 16<br />

458<br />

moswavle<br />

mkiTxveli<br />

TariRi<br />

gTxovT, gaecnoT Tqveni Svilis yvela namuSevars, maT Soris monaxazebsa da komentarebs.<br />

Tqvens winaSea namuSevris yvela `etapi~ - dawyebuli monaxazidan, damTavrebuli<br />

saboloo produqtiT. yovel maTgans axlavs maswavleblis da moswavlis komentarebi<br />

Temis da weris procesis Sesaxeb. aseve, naxavT kiTxvarebs, sadac moswavle Tavad afasebs<br />

weris sust da Zlier mxareebs.<br />

Cven gvjera, rom moswavleebi yvelaze ukeT TviTon afaseben sakuTar namuSevars,<br />

Tumca kiTxvarebi maT namuSevris naklovanebebsa da Rirsebebze dafiqrebaSi exmarebaT.<br />

saqaRaldis gacnobis Semdeg daelaparakeT Svils namuSevrebis Sesaxeb. amasTan,<br />

gTxovT ramdenime wuTi dauTmoT Semdeg kiTxvebze pasuxs:<br />

y Tqveni Svilis nawerebidan, romeli metyvelebs yvelaze ukeT mis SesaZleblobebze?<br />

ras geubnebaT is?<br />

y<br />

y<br />

y<br />

reblad?<br />

Tqveni azriT, ra Rirseba aqvs Tqveni Svilis nawerebs?<br />

Tqveni azriT, romel aspeqts unda mieqces yuradReba misi SesaZleblobebis gasaviTa-<br />

y ra zogadi rCevebi SegiZliaT SemogvTavazoT mTeli klasis weriTi unarebis ganviTarebisTvis?<br />

y sxva ra komentarebi an rCevebi gaqvT?<br />

madlobas mogaxsenebT, rom dro ar daiSureT sakuTari Svilis weriTi unarebis<br />

ganviTarebisTvis.<br />

cxrili 16.16: mSobelTa mier portfolios ganxilva da refleqsia*<br />

judiT uoren liTlma (Judith Warren Little) erT-erTi intervius dros ganacxada (Sparks<br />

1993), rom personalis ganviTarebis yvelaze mZlavri saSualeba iqneboda maswavlebelTa jgufis<br />

oTaxSi Sekreba da moswavleTa namuSevrebis gacnoba. misi azriT, moswavlis faqtobrivi<br />

saqmianobis Rirsebebis SedarebiTa da masze msjelobiT, maswavleblebi standartebis Sesaxeb<br />

sakuTar warmodgenas ganiviTareben; amas garda, isini CaerTvebian msjelobaSi imis Sesaxeb,<br />

Tu swavlis romeli strategiebi gamoiyenon moswavleTa specifikuri unarebis ganviTarebisTvis.<br />

Cveni gamocdileba cxadyofs, rom msgavs situaciaSi maswavleblebi erTad ayalibeben<br />

swavlis strategiebs. moswavleTa naSromebis koleqtiuri Semowmebisas maT Soris avTentikuri<br />

da nayofieri saubrebi imarTeba, rac maTi namdvili TanamSromlobis sawindari xdeba.<br />

moswavleTa namuSevrebis portfolioebi organizebuli formis nedli masalaa amgvari kolegialuri<br />

muSaobisa da saswavlo gegmis ganviTarebisTvis. safuZvliani iqneba vivaraudoT,<br />

rom moswavleTa portfolioebis gamoyenebas maswavlebelTa Soris kolaboraciuli muSaobis<br />

xelSewyoba SeuZlia. es namdvilad sasargeblo gamocdileba iqneba im skolebisTvis, romlebic<br />

kolaboraciuli kulturis Seqmnas cdiloben.<br />

* ibeWdeba nebarTviT. The Free Press, a division of Simon & Schuster from Kathryn Howard in Testing For Learning: How New Approaches<br />

to Evaluation Can Improve American Schools by Ruth Mitchell. Copyright © 1992 by Ruth Mitchell, p. 112.


teqnikuri gamarTulobis kriteriumebi<br />

Sefaseba<br />

Sefasebis teqnikuri gamarTuloba gulisxmobs validobas (namdvilad afasebs Tu ara imas<br />

risi Sefasebac gvinda?) da saimedoobas (igive Sedegs an qulebs miviRebdiT Tu ara ganmeorebiTi<br />

Sefasebisas?). rTuli saqmianobis Sesafaseblad validoba Zalze mniSvnelovani kriteriumia.<br />

nebismieri SefasebiTi davaleba moswavlisagan qcevaTa farTo speqtrs moiTxovs:<br />

miTiTebebis wakiTxva an mosmena, informaciis Tavmoyra iseTi wyaroebidan, romelic iniciativas<br />

da Seupovrobas moiTxovs, informaciaze dayrdnobiT kognituri qmedeba da bolos<br />

Sedegis gamoxatva werilobiT, zepirad an sxva formiT. rac ufro rTulia aseTi davaleba,<br />

miT ufro hgavs jaWvs, romelSic susti rgoli misi gawyvetis mizezi SeiZleba gaxdes. sir-<br />

Tules Sefasebis swavlebisa da swavlis SesaZleblobad gamoviyenebis faqti qmnis. Sefasebis<br />

niSnulebi `daostatda/jer ar miuRwevia ostatobisTvis~ miRwevis garkveuli mniSvnelovani<br />

donis aRmniSvnelia da ar unda Seicavdes moswavlis qcevis iseT xelSemSlel cvladebs,<br />

romelsac kavSiri ara aqvs gasazom sididesTan. magaliTad, sabunebismetyvelo mecnierebebSi<br />

codnis Sesamowmeblad eses gamoyenebam, romelic TavisTavad sasargeblo gamocdilebaa, SesaZlebelia<br />

bundovani gaxados mikroskopis gamoyenebasTan dakavSirebuli moswavlis codnis<br />

Sesaxeb monacemebi.<br />

qvemoT mocemulia is kiTxvebi, romelzec dadebiTi pasuxi unda gvqondes teqnikurad<br />

gamarTuli Sefasebis dros. am kiTxvebiT vamowmebT Sefasebis kriteriumebs, motanili davalebis<br />

sidides, obieqturobas, saimedoobas da validobas, esenia:<br />

¤ gansazRvruli gvaqvs Tu ara testirebamde da testirebis Semdeg sazomebi? (moswavlis<br />

qceva swavlebis dawyebamde unda Sefasdes, raTa gavigoT, xom ar icis man ukve masala<br />

an misi nawili.)<br />

¤ swavlaSi winsvlis Sesamowmeblad swavlebis dasrulebidan garkveuli drois Semdeg<br />

meordeba Tu ara Sefaseba?<br />

¤ sakmarisia Tu ara kiTxvebis/sakiTxebis raodenoba imisTvis, rom SemTxveviTma Secdomam<br />

xeli ar SegviSalos moswavlis codnisa da unarebis SemowmebaSi?<br />

¤ obieqturadaa Tu ara Sefaseba Sedgenili, gavlenis da damabneveli faqtorebis gare-<br />

Se?<br />

¤ obieqturad, mikerZoebis, gareSe da guldasmiT xdeba Tu ara Sefaseba?<br />

¤ zustia Tu ara Sefaseba?<br />

¤ Sefasebis meqanizmi Seesabameba Tu ara swavlis sxvadasxva stilis moswavleebs da asaxavs<br />

Tu ara maT mravalgvar inteleqts? iTvaliswinebs Tu ara Sefaseba kulturul<br />

Taviseburebebs? 4<br />

informaciuli Setyobinebis sistemebi<br />

Sefasebis erT-erTi funqciaa mSoblebisa<br />

da sazogadoebis informireba moswavlis<br />

winsvlis Sesaxeb. Sefasebis gamarTuli sistema<br />

mSoblebs mniSvnelovan informacias awvdis<br />

Svilebis skolaSi moRvaweobis Sesaxeb – ra<br />

iswavles da ra unarebi ganiviTares. cifrebiT an asoebiT gamoxatuli Sefaseba maT aseT in-<br />

4 madlobas vuxdiT lin stuarts (Lynn Stuart) am mosazrebisTvis.<br />

Sefasebis erT­erTi funqciaa mSoblebisa da<br />

sazogadoebis informireba moswavlis winsvlis<br />

Sesaxeb.<br />

459


Tavi 16<br />

formacias ver awvdis. es ucnobi kriteriumebis nakrebis mixedviT maTi Svilebis Sefasebis<br />

bundovani indikatorebia. metic, is normaluri ganawilebis mrudze maTi Svilebis `mdebareobas~<br />

asaxavs; mxolod imas uCvenebs, ramdenad warmatebulad gaarTva moswavlem Tavi sxvebTan<br />

SedarebiT da ara mis realur codnas.<br />

moswavlis moRvaweobis Sedegebi mSoblebisTvis unda moicavdes portfolios, kiTxvarebs,<br />

rubrikebs da calkeul komentarebs. am saxiT miwodebuli angariSi xels Seuwyobs mSoblebis<br />

aqtiur CarTulobas Svilis swavlebis procesSi.<br />

aRiarebulia, rom bavSvebi ukeT swavloben, rodesac mSoblebi skolis Tanamoazreebi da<br />

partniorebi arian. es SeuZlebelia, Tu mSoblebs ar eqnebaT informacia imis Sesaxeb, ra da<br />

rogor unda iswavlon maTma Svilebma. swored aseve ukukavSiri da avTentikuri Sefasebis<br />

safuZvelze warmodgenili angariSi mSobels specifiur informaciasa da gasaRebs sTavazobs,<br />

raSi da rogor daexmaros Svils. niSnebis sistemaze agebuli verc erTi Sefaseba ver qmnis<br />

warmatebuli swavlisTvis ase mniSvnelovan ojaxisa da skolis TanamSromlobas.<br />

niSnis sistemaze uars mxolod imitom ar amboben, rom umaRles saswavlebelSi Casabareblad<br />

aucilebelia skolis niSnebis furclis wardgena. saSualo skolaSi klasis ranJireba<br />

da niSnebiT Sefaseba mxolod umaRlesi saswavleblis moTxovnis gamo grZeldeba. marTlac<br />

asea es Tu ara? am kiTxvaze pasuxis gacema alfi konma (Alfie Kohn 1995) scada:<br />

460<br />

`Cems bolodroindel naSromze muSaobisas - `dasja jildoTi~ - werili mivwere<br />

harvardis da braunis misaRebi komisiis Tavmjdomareebs, sadac vekiTxebodi: `ganixilavdnen<br />

Tu ara ganacxads iseTi skoladamTavrebulisgan, romelsac niSnebiT<br />

Sefasebis nacvlad Sesrulebuli samuSaos xarisxis mixedviT hqonda Sefaseba?~ pasuxad<br />

momweres, rom isini siamovnebiT iReben aseT studentebs, radgan am SemTxvevaSi<br />

maT gacilebiT meti informacia aqvT moswavleze, vidre mSrali quliT - 3.6<br />

– Sefasebisas. saxelmwifo skolebSi es sakiTxi kidev ufro rTulad dgas, sadac<br />

fsevdoargumenti aseTia: `iZulebulebi varT bavSvebs swavlis interesi movuspoT,<br />

radgan umaRlesi saswavlebeli ase iTxovs~. Tu CauRrmavdebiT, saqme kidev ufro<br />

rTulad aris (Kohn 1995).<br />

asoebiTa da cifrebiT Sefasebis dasacavad wamoyenebuli meore argumentis mixedviT am<br />

SemTxvevaSi ufro advilia saboloo qulis gamoyvana da sxvadasxva skolebis efeqtianobis<br />

Sedareba.<br />

amJamad, mSoblebi arcTu did interess iCenen angariSebisa da rubrikebis mimarT. maTi<br />

umravlesoba asoebiT Sefasebis simartiviT kmayofildeba, radgan ufro SeCveulebic arian<br />

da mTavar kiTxvaze pasuxic aqvT: `rogor swavlobs Cemi Svili?~ asoebiT Sefaseba mokle pasuxebs<br />

gvaZlevs: `kargad swavlobs~ (Cemi Svili `A~ Sefasebas iRebs); `saSualod swavlobs~<br />

(`B~ Sefasebas iRebs); `cudad swavlobs~ (`C~ da `D~ Sefasebebs iRebs). amgvar monacemebze<br />

mSoblebic swrafad da martivad reagireben: jildo an Seqeba kargad swavlisTvis da dasja<br />

an akrZalva cudad swavlisTvis. aseTi angariSi gamoricxavs mSobelTa CarTulobas Svilis<br />

ganaTlebis procesSi. mxolod Svilis namuSevris zedmiwevniT Semowmebis da calkeul `etalonTan~<br />

(sasurvelis specifikur kriteriumebTan) SedarebiT SeiZleba dainaxos mSobelma<br />

Svilis daxmarebis gza.<br />

avTentikuri angariSis am moTxovnasTan dakavSirebiT gasaTvaliswinebelia realuri faqtorebic:<br />

dro, martoxeloba, or adgilze momuSave mSoblebi. maT Svilis winsvlis Sesaxeb<br />

informaciis miReba swrafad surT da, Sesabamisad, maTTvis mizanSewonilia angariSis iseTi<br />

sistemebi, romlebic ar iqneba daxunZluli Svilis namuSevrebis mravalferovani nimuSebiTa<br />

da rubrikebiT. maswavlebelma mcire droSi unda SeZlos moswavlis sakvanZo namuSevrebis<br />

wardgena da xarisxiani naSromis kriteriumebis axsna. mSoblebi saTanadod daafaseben maswavleblis<br />

aseT Zalisxmevas da dros ar dainaneben swavlaSi Svilebis dasaxmareblad.


Sefaseba<br />

maswavleblebisa da mSoblebisaTvis amgvari informaciuli, magram drois TvalsazrisiT<br />

efeqtiani sistemis standartebis aRwerisas viginsi (Wiggins 1996) wers:<br />

droTa ganmavlobaSi mniSvnelovani xdeba imis garkveva, aqvs Tu ara jons SesamCnevi<br />

winsvla avTentikuri standartebis da ara im niSnebis mixedviT, romelTa werac eadvilebaT<br />

maswavleblebs. arc calkeuli qula da arc niSani adekvaturi ukukavSiri ar<br />

aris. sasargeblo angariSi moswavlis saqmianobas mis calkeul elementebTan kavSir-<br />

Si aRwers: siuzani warmatebiT asrulebs laboratoriul samuSaos, magram uWirs testebi;<br />

is Zalian akuratulad da keTilsindisierad asrulebs saSinao davalebebsac.<br />

jemis garkveulwilad uWirs laboratoriuli samuSao, magram sagnis codnas avlens;<br />

testebs advilad arTmevs Tavs, Tu droulad asrulebs, saSinao davalebac kargad<br />

gamosdis, Tumca daudevar Secdomebsac uSvebs xolme.<br />

Semdeg is iseTi angariSebis modelebs warmogvidgens, romlebic detalurad aRwers moswavlis<br />

saqmianobas. am procesSi is samgvar monacemebs gamoyofs: miRwevis done, namuSevris<br />

xarisxi da progresi:<br />

miRwevis done moswavlis saqmianobis srulyofilebaze mianiSnebs. namuSevris xarisxi<br />

moswavlis mier Sesrulebuli produqtis xarisxis sazomia. progresi ukumimarTulebiT<br />

izomeba. is SeiZleba mravalwliani kontinuumis gaswvriv sqemis saxiT warmovidginoT,<br />

ase rom me-3 klasels ecodineba sakuTari miRwevebi me-5 da (zogjer) me-<br />

12 klasis standartebis mimarTac, zustad ise, rogorc es gvxdeba saqmianobis iseT<br />

sferoebSi, rogoricaa: yvinTva, Wadraki da orkestri.<br />

Sedeg mas mohyavs SesaniSnavi magaliTi, romelic naCvenebia 16.17 cxrilSi.<br />

rac ufro muqia toni, miT ufro xSirad saqmianobs moswavle am doneze. es formati mSoblebsac<br />

da moswavleebsac saSualebas aZlevs erTi SexedviT gansazRvros moswavlis SesaZleblobebis<br />

zeda zRvari da misi saqmianobis doneTa diapazoni. doneTa am zolebis qvemoT mocemulia<br />

moswavlis progresis Sesaxeb mokle komentarebi klasis warmatebasTan mimarTebaSi.<br />

marjvniv mocemulia davalebebis saxeebi da raodenoba da maTi Sesrulebis dros gamovlenili<br />

susti da Zlieri mxareebi. es informacia Tavmoyrilia erT furcelze da vizualuradac<br />

mkafiod asaxavs moswavlis saqmianobas.<br />

angariSis furclis ukana mxareze axsnilia moswavlis saqmianobis cxra donis mniSvneloba.<br />

is moicavs yovel doneze moswavlis saqmianobis, rubrikebisa da maswavleblis komentarebis<br />

nimuSebs. amgvarad, viginsma moswavlis Sefasebis angariSis sistemis kriteriumTa nakrebi<br />

SeimuSava:<br />

¤ moswavlis saqmianobis dayofa elementebad da ara erTi mTlianis (mag., `metyvelebis<br />

xelovneba~) aRwera.<br />

¤ damoukidebeli angariSis Seqmna moswavlis miRwevis donis, namuSevris xarisxis da<br />

progresis Sesaxeb (16.17 sqemaze mocemuli nimuSi Tanamimdevrulobis Sesaxebac gvawvdis<br />

informacias).<br />

¤ safuZvlad udevs saqmianobis yoveli donis zusti aRwera sxvadasxva klasisTvis, romelic<br />

mocemulia mSoblebisaTvis gankuTvnil broSurebSi.<br />

angariSTa aseTi sistemis Seqmnas uamravi Zalisxmeva da dro sWirdeba, gansakuTrebiT ma-<br />

Sin, Tu is moicavs broSuras mSoblebisTvis, sadac aRwerili iqneba saqmianobis magaliTebi<br />

yovel doneze da maswavleblis komentarebi imis asaxsnelad, rogor pasuxobs naSromi an magaliTi<br />

mocemul dones. sanam raRac axalsa da sasargeblos ar gamovcdiT, mis saWiroebas ver<br />

vxvdebiT da rac ufro sasargebloa, miT ufro vrwmundebiT, rom mis gareSe cxovreba Seu-<br />

Zlebelia. zogierTma kritikosma, SesaZloa, aseTi pozicia gulubryvilod miiCnios, radgan<br />

461


Tavi 16<br />

sjeraT, rom adamianTa umravlesoba yovelT-<br />

mSoblebisTvis gankuTvnil angariSTa sruvis iol gzas irCevs: Sefasebis tradiciul<br />

lyofil sistemas sakuTari bazris Seqmna Seu­ sistemas. Cveni azriT, mSoblebs, rogorc<br />

Zlia.<br />

wesi, damatebiTi monacemebis mopoveba surT,<br />

rom Svilebs warmatebul saqmianobasa da<br />

maRali standartebis miRwevaSi daexmaron. aseTi monacemebi mxolod maSin gaxdeba xelmisawvdomi,<br />

rodesac Sefasebisa da angariSis sistemebs avTentikuri fesvebi eqneba.<br />

moswavle: jon do<br />

saqmianobis done: wera: semestri (2/93 – 6/93)<br />

462<br />

A B C D E F G H I<br />

tonis simuqe miRebuli Sefasebis sixSiris proporciulia<br />

saqmianobis done: wera: weli (9/92-6/93)<br />

A B C D E F G H I<br />

tonis simuqe miRebuli Sefasebis sixSiris proporciulia<br />

progresi weraSi: 4/5 (kargi Sedegia klasis fonze)<br />

namuSevris xarisxi: 3/5 (damakmayofilebelia: saSualo<br />

maCvenebelze odnav dabalia)<br />

namuSevris xarisxis Tanamimdevruloba: 2/5 (saSualo<br />

maCvenebelze bevrad dabalia)<br />

klasis maCveneblebi: wera<br />

klasis done: wera 5/93<br />

A B C D E F G H I<br />

klasis saqmianoba: wera 5/93<br />

1. SefasebaTa kriteriumi (Sefasebis saSualo maCvenebeli<br />

xuTive ZiriTadi kriteriumis mixedviT): 3.6 (5dan)<br />

2. yvelaze rTuli kriteriumi: `namuSevris gadaxedva<br />

srulyofilebis misaRwevad~: 2.6 (5-dan)<br />

sqema 16.17: angariSi metyvelebis xelovnebaSi<br />

semestrSi Sesrulebuli samuSao<br />

4 Txzuleba, leqsebi<br />

6 analitikuri naSromi<br />

1 kvleviTi naSromi<br />

4 testi wakiTxuli masalis<br />

mixedviT<br />

wera<br />

Janri<br />

Rirseba: damajerebeli<br />

naklovaneba: analitikuri<br />

mniSvnelovani progresi:<br />

aRweriTi<br />

Sefasebis kriteriumebi<br />

Rirseba: cocxali ideebi (3.6)<br />

naklovaneba: gramatika (2.3)<br />

miRweva: koncentrireba<br />

(2.4-dan 3.2-mde)<br />

yvela kriteriumi<br />

Sefasebulia 5 baliani<br />

sistemiT: 5 umaRlesi<br />

Sefasebaa<br />

frCxilebSi mocemulia<br />

moswavlis saSualo Sefaseba<br />

mSobels SeuZlia naxos<br />

nimuSebis nakrebi da Seadaros<br />

moswavlis namuSevarTa<br />

nimuSebi donisa da xarisxis<br />

maCveneblebTan, aseve weraSi<br />

eqvsive Janris nimuSebi,<br />

SefasebisTvis gamoyenebuli<br />

xuTive kriteriumi da<br />

saqmianobis doneebis aRwera.<br />

sqolio: ibeWdeba nebarTviT. Wiggins, Grant. “Honesty and Fairness: Toward Better Grading an Reporting.” In thomas Guskey,<br />

Ed.,1994 A.S.C.D. Yearbook. Alexandria, Va.: Association for Supervision and Curriculum Development, 1996. pp. 173-174. Copyright ©<br />

1996 by the Association for Supervision and Curriculum Development. yvela ufleba daculia.


inglisuri wera<br />

Sefaseba A<br />

iyenebs furcelze aRniSvnebs.<br />

akopirebs `sityvebs~ myisieri garemos<br />

simboloebidan.<br />

Sefaseba B<br />

kargad uWiravs fanqari/pasta.<br />

wers sakuTar saxels.<br />

Sefaseba F<br />

narativi Seicavs Sesavals, gavrcobasa da<br />

gadawyvetas logikuri TanamimdevrobiT.<br />

rTuli winadadebebi – mTavari da<br />

damokidebuli: iyenebs orives, moqmedebiT<br />

da vnebiT gvars.<br />

asworebs marTlweris, punqtuaciuri,<br />

gramatikuli Secdomebis umravlesobas<br />

sxvebis nawerebSi.<br />

Sefaseba H<br />

leqsika adasturebs, rom esmis sityvis<br />

orazrovneba da sxva niuansebi.<br />

mniSvnelobas zustad gamoxatavs.<br />

SeuZlia sakuTari naSromis redaqtireba<br />

da gadaxedva leqsikis, teqstis wyobisa da<br />

Sinaarsis dasaxvewad.<br />

Sefaseba I<br />

Tavisuflad wers rogorc mokle pasaJebs,<br />

ise vrcel naSromebs kargad nacnob Temebze.<br />

ostaturad da efeqtianad SeuZlia gavrcoba<br />

standartuli, tradiciuli formebis miRma.<br />

wyaro: Victoria, Australia, K-12 `English Profiles`.<br />

adaptirebulia nebarTviT.<br />

xsnis aRniSvnebis mniSvnelobas.<br />

naweri adasturebs, rom esmis nabeWdsa da<br />

naxats Soris gansxvaveba.<br />

nawerSi Cans gamoyenebuli leqsika.<br />

iyenebs mTavrul asoebs da sxva pirobiT<br />

simboloebs. . .<br />

leqsikuri da gramatikuli struqturebis<br />

speqtri.<br />

esmis gansxvaveba narativsa da weris sxva<br />

formebs Soris.<br />

iyenebs arsebul wyaroebs weris<br />

gasaumjobeseblad.<br />

Sefaseba<br />

teqstis wyoba da Sinaarsi akuratulia da<br />

Seesabameba mizans, situaciasa da mkiTxvels.<br />

iyenebs figuralur gamoTqmebs, metaforebs<br />

mniSvnelobis gaRrmavebis mizniT.<br />

SeuZlia sxvebis namuSevrebis redaqtireba<br />

da gadaxedva ise, rom inarCunebs namuSevris<br />

ZiriTad azrs.<br />

iyenebs analogiebs, simboloebsa da ironias.<br />

weris dros ayalibebs damajerebel<br />

argumentebs.<br />

sqema 16.17 gagrZeleba: angariSi metyvelebis xelovnebaSi<br />

463


Tavi 16<br />

464<br />

saswavlo gundebi da Sefaseba<br />

Semajamebeli mosazrebebi<br />

momaval da moqmed maswavleblebs iSviaTad vaswavliT Sefasebis instrumentebs, Tumca<br />

vamtkicebT, rom swored Sefasebis instrumentebis (nebismieri formiT: weriTi testebi,<br />

saqmianoba, gamofena, ese da a.S.) Sesaqmnelad saWiro azrovneba udevs safuZvlad karg swavlebas.<br />

Sefasebis kriteriumebis detaluri konceptualizacia, dagegmva da Sefasebis amocanebi<br />

maswavlebels `ukudagegmvis~ saSualebas aZlevs (Sizer 1992, gv. 102). efeqtiani swavla iwyeba<br />

moswavleTa SexedulebebiT da maswavleblis mier imis cxadad warmodgeniT, ra unda icodnen<br />

da ra unda SeZlon moswavleebma swavlebis Sedegad. amrigad, swavlebis miznebi yvelaze naTlad<br />

Sefasebis amocanebSi da mis kriteriumebSi Cans. arsebiTad, mizans ver ganvsazRvravT<br />

srulyofilad, Tu misi Sefaseba ar ganvsazRvreT.<br />

am TvalsazrisiT, sxvadasxvagvari maRali xarisxis Sefasebis amocanebis dagegmva profesionali<br />

<strong>maswavlebeli</strong>s arsebiTi unaria. Tu swavleba CvenTvis umniSvneloa, SegviZlia sxvebs<br />

mivceT Sefasebis Sesaxeb gadawyvetilebis miRebis ufleba, magram Tu profesionalebi varT,<br />

moswavleTa da saswavlo gegmis cvlilebebis Sesabamisad Sefasebis sakuTari sistemis Seqmnisa<br />

da misi mudmivi gaumjobesebis unari unda gamovimuSaoT.<br />

ar gadaamlaSoT!<br />

Sefasebis sakuTari sistemebis variaciulobisa da avTentikurobis mcdelobisas alfi<br />

koni (Alfie Kohn 1995) gvafrTxilebs:<br />

`ar gadaamlaSoT! aseTia pirveli rCeva avTentikuri Sefasebis gzaze. rac ufro mets<br />

fiqrobs moswavle imaze, Tu rogor asrulebs davalebas, miT ufro naklebad ainteresebs,<br />

ras asrulebs. es rCeva Sefasebis yvelaze mravalferovani, azriani, moswavleze<br />

orientirebuli midgomebis SemuSavebisasac ki unda gaviTvaliswinoT.<br />

mTeli im drois manZilze, romelsac moswavle saklaso oTaxSi sxvadasxva saqmianobas<br />

andomebs, unda davicvaT kiTxvisgan `rogor vakeTeb?~ miuxedavad imisa, vityviT Tu<br />

ara uars moswavlis saqmianobis `gazomvaze~, potenciuri problema TviTSefasebisa<br />

(`ras gamoavlens es Sefaseba, gonieri var Tu suleli?~) rCeba. kargad unda gvesmodes<br />

nebismieri saxis Sefasebis mniSvnelobis gadaWarbeba. ara mxolod imitom, rom<br />

Sefaseba uZluria asaxos moswavlis realuri saqmianoba, aramed imitomac, rom Sefasebis<br />

mniSvnelobis xazgasmas moswavleTa yuradReba saqmianobaze gadaaqvs da Sinagani<br />

motivacia ecema~.*<br />

swavlebis Sefaseba, Zala da ganviTareba<br />

Sefasebis procesis kontroli swavlebis procesis kontrols gulisxmobs. aseT kontrolis<br />

pasuxismgeblobis didi wili komerciuli testebis damkvidrebazea. swored maT misca<br />

sazogadoebam skolis, maswavleblisa da bavSvebis saqmianobis Sesaxeb angariSis wardgenis<br />

* ibeWdeba nebarTviT. Kohn, Alfie. “From DeGrading: Basic Questions About Assessment and Learning.” Audiotape 95-3213. Alexandria,<br />

Va.: Association for Supervision and Curriculum Development, 1995.


ufleba. obieqturobisa da neitralurobis<br />

mizniT sajaro skolebma testebs dauTmo<br />

ufleba `gadaewyvitaT~, risi swavleba da<br />

swavla Rirs.<br />

Sefaseba<br />

Sefaseba yvelaze mZlavri saSualebaa imisa,<br />

rom moswavleebs, mSoblebsa da sazogadoebas<br />

gavagebinoT, ra aris maswavleblisTvis umniSvnelovanesi<br />

swavlebaSi.<br />

Sefaseba yvelaze mZlavri saSualebaa imisa,<br />

rom moswavleebs, mSoblebsa da sazogadoebas<br />

gavagebinoT, ra aris maswavleblisTvis umniSvnelovanesi swavlebaSi. ufro mZlavri, vidre<br />

TviT kursis silabusi, wlis dasawyisSi gansazRvruli miznebi, angariSebi. SefasebiTa da angariSiT<br />

yvela igebs ra aris maswavleblisTvis namdvilad faseuli. male Sefaseba molodinTa<br />

yvelaze potenciuri matarebeli gaxdeba. swored amitom Sefasebis sistema profesionalebma<br />

unda Seqmnan, romlebic pasuxismgeblebi iqnebian gansazRvron, ra unda iswavlon moswavleebma<br />

da mWidrod iTanamSromleben mSoblebTan da sazogadoebasTan.<br />

maswavleblebma kolegebTan erTad detalurad unda SeimuSaon moswavlis xarisxiani<br />

saqmianobis kriteriumebi da modelebi. britaneTis Sefasebisa da testirebis jgufis ZiriTadi<br />

rekomendacia swored es gaxlavT (Hein citirebulia Perrone-s mier 1991, gv. 127). isini<br />

gvTavazoben process, romlis drosac<br />

`maswavlebelTa jgufebi sxvadasxva doneebze – klasi, skola, raioni – ikribebian da<br />

msjeloben Sedegebeze, adareben Sefasebis standartebs gansakuTrebiT, rTul, Tavisufal<br />

sakiTxebze da saqmianobis sazomebze. aseTi zomieri sqema Sefasebas standartebis<br />

erTian nakrebad aqcevs da maswavlebelTa mudmivi profesiuli aqtivobis<br />

sagani gaxdeba. profesionalebi ara marto skolebis mixedviT Seadareben moswavleTa<br />

miRwevebs, aramed sakuTar miRwevebsa da standartebs kolegebis miRwevebTan~<br />

(Zessoules and Gardner citirebulia Perrone-s mier 1991, gv. 69).<br />

droTa ganmavlobaSi profesionali <strong>maswavlebeli</strong> sul ufro met pasuxismgeblobas<br />

grZnobs sakuTar ganviTarebaze. is mudmivad cdilobs swavlebis miznebisa da amocanebis<br />

gadaxedvas, moswavleTa saqmianobis Sefasebis sakuTari sistemis ganviTarebas. standartizebuli<br />

testebi ukana planze gadava, radgan is mxolod nawilobriv esadageba maT mier SemuSavebul<br />

saswavlo gegmas da ver afasebs moswavleTa maRali donis azrovnebisa da problemis<br />

gadaWris unars, romelic ase aucilebelia XXI saukuneSi. es Zalze didi pasuxismgeblobaa.<br />

avTentikuri Sefasebis, qulaTa rubrikebis, kargi saqmianobis modelebis da ukukavSiris<br />

sistemis Seqmna moswavleebisTvis, mSoblebisa da sazogadoebisTvis udidesi amocanaa. is<br />

maRali donis, faseuli miznebis Camoyalibebas (mag., `moswavleebi SeZleben monacemTa interpretacias<br />

da daskvnebis gamotanas~) da am miznebis qcevaSi asaxvis detaluri suraTis Seqmnas<br />

moiTxovs. avTentikuri Sefasebis amocanebisa da maTTvis rubrikebis SeqmniTa da arCeviT<br />

maswavleblebi axal profesiul ganzomilebaSi gadadian. maT, rogorc namdvil profesionalebs<br />

cxovrebaSi pirvelad ekisrebaT profesiuli pasuxismgebloba, daskvnebis gamotanisa<br />

da faseuli Sedegebis pasuxismgebloba.<br />

Sefasebis amocanebisa da kriteriumebis gaumjobesebis procesSi erTad muSaoba maswavleblebisgan<br />

fiqrs, kiTxvebis dasmas, gansjas moiTxovs, rac pirovnuli da profesiuli ganviTarebis<br />

sawindaria. am process Sedegad Sefasebis ukeTesi sistemac mohyveba da moswavleTa<br />

sasrgeblo gamocdilebis safuZvelic xdeba (miuxedavad imisa, vin hyavT maswavleblad).<br />

sazogadoeba rwmundeba, rom calkeuli maswavleblis stilisa da avtonomiisgan damoukideblad,<br />

gaazrebulad Seqmnili saswavlo gegmis safuZvelze yvela moswavles SeuZlia konkretuli<br />

mniSvnelovani sakiTxebis swavla.<br />

momavlis teqnologiebi kidev ufro gaumartivebs maswavleblebs zRva masalis gaziarebas<br />

yvela saganSi da yvela doneze. gasakviri arc is iqneba, Tu es masala Cveni tradiciuli cod-<br />

465


Tavi 16<br />

nis bazis nawili gaxdeba da centraluri eleqtronuli sainformacio centris saSualebiT<br />

gaxdeba xelmisawvdomi (Saphier 1994).<br />

466<br />

Sefasebis Sedegebi<br />

Sefaseba yvelaze mZlavri saSualebaa maswavleblisTvis, rom moswavleebs, mSoblebsa<br />

da sazogadoebas sakuTari prioritetebi gaacnos. ufro specifikur doneze moswavleebs,<br />

maswavleblebsa da mSoblebs naTeli warmodgena eqmnebaT, mocemuli kursis an modulis<br />

warmatebis kriteriumebze. swored es sicxade aZlevs saSualebas moswavleebs (maswavlebelsa<br />

da mSoblebsac), rom Zalisxmeva saqmianobis kriteriumebis Sesatyvisad warmarTon. sawinaaRmdego<br />

midgomaa iseTi testireba, romlis drosac moswavleebma winaswar ar ician savaraudo<br />

sakiTxebi.<br />

avTentikur Sefasebas SesaZloa Zalze didi gavlena hqondes maswavleblis saqmianobaze da<br />

skolis Sesaxeb moswavleebis warmodgenaze. pirvel rigSi, SesaZlebelia gaizardos moswavleTa<br />

motivacia. magaliTad, Tu moswavleebs iseTi mniSvnelovani davalebis mixedviT afaseben,<br />

rogoric aris monacemebis Segroveba narCenebis gadamuSavebis danaxarjebisa da sargebelis<br />

Sesaxeb da Semdeg sakuTari mosazrebis dacva, isini sxva konteqstSi SeZenil codnasa<br />

da unarebs gamoiyeneben (SeniSvnebis Cawera, informaciis mravalgvari wyaroebis gamoyeneba,<br />

nagavsayrelisa da nagavsawvavis ekologiuri Sedegebis wvdoma).<br />

maswavleblebi iZulebulni arian, rac SeiZleba srulyofil da integrirebul swavlebas<br />

mimarTon. mravali <strong>maswavlebeli</strong> rTuli davalebis Sedgenisas sakuTar Tavs ekiTxeba: `ra<br />

cvlilebebi unda Sevitano saswavlo gegmasa da swavlebis strategiebSi, rom moswavleebma<br />

warmatebiT SeZlon am davalebebis Sesruleba?~ Tu testirebis mizania problemis gadaWris<br />

mizniT moswavleTa aRweris, analizis da kvlevis unarebis Semowmeba, maSin maswavlebelma maT<br />

am unarebis ganviTarebis Sesatyvisi gamocdileba unda SesTavazos.<br />

rTuli davalebebis Sefasebac ufro integrirebuli saswavlo gegmis Seqmnas moiTxovs. ra<br />

Tqma unda, realur cxovrebiseul situaciebTan dakavSirebuli amocanebi kros-disciplinuria.<br />

magaliTad, dasabuTebis dawera qalaqis<br />

rTuli davalebebis Sefaseba ufro integrirebuli<br />

saswavlo gegmis Seqmnas moiTxovs.<br />

sabWosTvis policiis axali ofisis dafinansebis<br />

Taobaze ekonomikis, samoqalaqo gana-<br />

Tlebis, sociologiisa da inglisuri enis<br />

integracias moiTxovs.<br />

da bolos, rogorc baroni (Baron 1991) wers, avTentikurma Sefasebam TviT swavlis procesi<br />

unda gaaumjobesos:<br />

`efeqtiani davalebebis mizania saSualeba misces moswavleebs ufro codnis siRrme<br />

gamoavlinon, vidre moculoba da kavSirebi daamyaron danawevrebul codnasa da unarebs<br />

Soris. efeqtiani davaleba moswavles mTliani suraTis warmodgenis saSualebas<br />

aZlevs. dRes moswavleTa codna Zalze danawevrebuli da daukavSirebelia. maT<br />

ar aqvT sakuTari codnis organizebis mdidari kognituri qseli, swrafad aviwydebaT<br />

naswavli. rodesac moswavles mTlian problemaze fiqris stimuli aqvs, rogorc es<br />

srulyofili kvlevis dagegmvisa da Catarebis dros xdeba, maTi codna ufro mTliani<br />

da myari xdeba~ (gv. 310).


standartebi<br />

Sefaseba<br />

1920 wels standartizebuli testebis gamoyenebis gavrcelebaze dakvirvebisas gamoCenili<br />

Jurnalisti uolter lipmani (Walter Lippmann) werda: `Cven moswavleebisa da maswavleblebis<br />

iseT Taobas aRvzrdiT, romelTac ar eqnebaT imis rwmena, rom sustebsac SeuZliaT<br />

warmatebulebi gaxdnen~. is marTali iyo.<br />

standartizebuli testebi normalur ganawilebas qmnis da ar warmoadgens im `standartebs~,<br />

romlis miRweva yvela moswavles SeuZlia. gansazRvrebis mixedviT, normalur ganawilebas<br />

yovelTvis unda hqondes qveda naxevari da am farglebSi unda iyos qveda standartuli<br />

cxra (standartuli cxra aris testirebis qulebis cxra danayofian skalaze asaxvis<br />

meTodi, sadac 5 saSualo maCvenebelia, xolo 2 – standartuli gadaxra. red. Sen.) lipmanma<br />

ganWvrita rom aseTi standartizebuli testebi aucileblad gamoiwvevda moswavleTa daxarisxebas,<br />

rasac, Tavis mxriv, Sedegad sakuTar gonebriv SesaZleblobebze dabali warmodgenis<br />

mqone warumatebeli moswavleebi mohyveboda. Sefasebis sistemis struqtura da mis miRma<br />

arsebuli Sexeduleba gonebrivi SesaZleblobebis araTanabari ganawilebis Sesaxeb, Tavisi<br />

arsiT SeuTavsebeli iyo yvela moswavlis warmatebis ideasTan da man mravali adamiani gaswira<br />

sakuTar ZalebSi daeWvebisa da warumateblobisTvis.<br />

avTentikur Sefasebas lipmani testirebis iseT formad miiCnevda, romelic yvelas aZlevs<br />

warmatebis SesaZleblobas. am SemTxvevaSi standartebi, anu finiSis xazis mdebareoba da forma<br />

yvelasTvis naTelia da perioduli ukukavSiri da TviTSefaseba yvela moswavles TviTkoreqciisa<br />

da warmatebis gzis dasaxvis saSualebas aZlevs.<br />

avTentikuri Sefaseba moswavleebs im rukas sTavazobs, romelic maT swavlebis miznebisa da<br />

standartebisaken mimavali gzebis gansazRvraSi exmareba. isini mxolod im SemTxvevaSi SeZleben<br />

aseTi rukis warmatebiT gamoyenebas, Tu daijereben, rom Secdoma swavlis SesaZleblobaa<br />

da ara maTi araadekvaturobis dadastureba (Dweck 1991). avTentikuri Sefaseba filosofiuri<br />

TvalsazrisiT srulyofil swavlas utoldeba, radgan is stimuls aZlevs saqmianobis<br />

konkretuli kriteriumis miRwevis Zalisxmevas. aseTi Sefaseba im maswavlebelTan erTad, romelic<br />

maRali da dadebiTi molodinebis Setyobinebebs sTavazobs Tavis moswavleebs, qmnis<br />

garemos, sadac skolis struqturaSi yvela moswavlis maRal doneze swavlis SesaZleblobis<br />

rwmena mefobs. Tu namdvilad gvsurs, rom yvela moswavle XXI saukunis moTxovnebisTvis movamzadoT,<br />

swored am ori komponentis gaerTianebaze unda vizrunoT.<br />

ra moxdeba Semdeg?<br />

am TavSi mocemul suraTsa da skolaTa umravlesobaSi arsebul mdgomareobas Soris Zalian<br />

didi sxvaobaa. mis Sesamcireblad saWiroa, rom maswavlebels didi dro hqondes dagegmvisTvis,<br />

arsebobdes konkretuli klasebis maswavlebelTa an safakulteto jgufebi, rac<br />

mxolod zogierT skolaSia. Cveni rCeviT, saWiroa dinjad individualurad an kolegasTan<br />

erTad dawyeba da erTdrouli muSaoba administratorebTan, raTa maT Sexvedrebze dro<br />

dauTmon swavlebis iseT sakiTxebs, rogoricaa moswavlis namuSevris Sedareba nimuSTan.<br />

gTavazobT ramdenime sasargeblo rCevas:<br />

1. Zal-Rone ar daiSuroT, rom moswavleebs cxadad gaacnoT yoveli mniSvnelovani<br />

Temisa da davalebis warmatebiT Sesrulebis kriteriumebi da nimuSebi. dro ar dainanoT<br />

imis asaxsnelad, ras niSnavs warmatebuli saqmianobis modelebi.<br />

2. waaxaliseT moswavleebi warmatebuli saqmianobis kriteriumebis gamoyenebiT regularulad<br />

CaerTon TviTSefasebasa da TanatolTa SefasebaSi.<br />

467


Tavi 16<br />

468<br />

3. gadaxedeT Sefasebisa da Canawerebis warmoebis sakuTar meTodebs. ecadeT gaamravalferovnoT<br />

repertuari. iyenebT Tu ara erTwuTian intervius an zepir prezentacias<br />

imis dasadgenad, miaRwies Tu ara moswavleebma dasaxul mizans? saWiroebis<br />

SemTxvevaSi iyenebT Tu ara pirdapir dakvirvebas an kiTxvarebs moswavlis progresis<br />

Sesaxeb Canawerebis saWaarmoeblad?<br />

4. SeiswavleT asakis Sesabamisad demonstrirebis SesaZleblobebi zemoT aRwerili<br />

meTodebis moswavleTaTvis gasacnobad.<br />

5. SeqmeniT da srulyaviT portfolio, rogorc moswavlis WeSmariti saqmianobis<br />

(TviTSefasebis CaTvliT) amsaxveli rTuli nakrebi.<br />

avTentikuri Sefaseba maSin moxdeba, rodesac maswavleblebi da administratorebi dagegmaven<br />

dros moswavleTa namuSevrebis Sesadareblad da Camoayalibeben iseT rubrikebs, romelic,<br />

maTi SexedulebiT, codnis umniSvnelovanes aspeqtebs gansazRvravs.


danarTi<br />

ibeWdeba nebarTviT. Kallick, Bena, and Ross Brewer. Exemplars: A Teacher’s Solution. Volume 1 nos. 4-12. Underhill,<br />

Vermont: Exemplars, 1994


3-5 klasi<br />

amocana<br />

gafuWebuli Rilakis dilema<br />

Sefaseba<br />

ra ubedurebaa, kalkulators Rilaki `3~ gafuWebuli aqvs. rogor amovxsni am amocanas?<br />

daasabuTeT pasuxi.<br />

23<br />

X 45<br />

konteqsti<br />

Cven viswavleT gamravleba, vivarjiSeT zepir operaciebze, visaubreT sxvadasxva strategiaze.<br />

am davalebiT mindoda gamego, icodnen Tu ara Cemma moswavleebma gamravlebis miRma<br />

arsebuli Teoria da ara mxolod operaciis sizuste.<br />

davalebis mizani<br />

am davalebiT gavigeb, ician Tu ara moswavleebma gamravlebis arsi, misi Sesruleba da ramdenad<br />

sxartad azrovneben.<br />

ras gaakeTebs moswavle<br />

moswavleTa umetesobam Tavdapirvelad amocana algoriTmis gamoyenebiT amoxsna. Semdeg<br />

sxva strategiebis gamoyenebac scades. ramdenime moswavlem sakuTari Teoriebi gadaamowma,<br />

rom maT sisworeSi darwmunebuliyo. zogi darwmunebuli iyo arCeul strategiaSi.<br />

davalebisTvis saWiro dro<br />

davalebas daaxloebiT 15-20 wuTi sWirdeba<br />

saganTa Soris kavSiri<br />

amocana maTematikuria da ar aqvs kavSiri sxva sagnebTan.<br />

rCevebi<br />

SegiZliaT es davaleba gamravlebis testSi CarToT. is amtkicebs azrs, rom algoriTmi<br />

unda gavigoT da ara davizepiroT.<br />

Sesafasebeli koncefciebi da gasaviTarebeli unarebi<br />

problemis gadaWra<br />

msjeloba<br />

komunikacia<br />

kavSiris damyareba<br />

ricxvTa Teoria<br />

gamoTvla<br />

471


Tavi 16<br />

472<br />

sanimuSo masala<br />

aranairi<br />

savaraudo pasuxebi<br />

gafuWebuli Rilakis dilema<br />

am davalebis amoxsnis Zalian bevri xerxia, ai ramdenime maTgani:<br />

22X45+45 24X45-45<br />

11.5X90 22.5X46<br />

(gamoiyene ori ricxvi, romlis jami 23-ia) X 45<br />

45 Sekribe 23-jer an 23 Sekribe 45-jer<br />

rubrikebi da niSnulebi<br />

gamoucdeli<br />

moswavle iyenebs araSesatyvis koncefciebs. fiqrobs, rom gamravlebisTvis mimatebis<br />

strategiac gamodgeba. maTematikuri msjeloba mcdaria.<br />

axalbeda<br />

amoxsna arasrulia. moswavle poulobs miaxloebiT, magram ara zust pasuxs. misi midgoma<br />

nawilobriv sasargebloa, garkveulwilad pasuxamde midis, magram sruli pasuxi ar aqvs mocemuli.<br />

praqtikosi<br />

moswavles Rrmad esmis amocana. iyenebs im strategias, romelsac amocanis amoxsnamde mihyavs<br />

da logikurad xsnis sakuTar arCevans.<br />

eqsperti<br />

moswavlem amocanis amoxsnis mravali gza icis, rac Rrma codnis maCvenebelia. mas aqvs<br />

Sesatyvisi maTematikuri koncefciis gansazRvris unari.<br />

avtori<br />

kler forsetma es davaleba vermontis StatSi merion krosis skolaSi SeimuSava. kleri<br />

vermontis maTematikuri portfolios komitetis wevria. is Statis mravali skolis konsultanti,<br />

maTematikis sakonsultacio komitetis wevri da maTematikuri portfolios samuSao<br />

jgufis wevria.


gamoucdeli<br />

Sefaseba<br />

473


Tavi 16<br />

474<br />

axalbeda


praqtikosi<br />

Sefaseba<br />

475


Tavi 16<br />

476<br />

eqsperti


6-8 klasi<br />

amocana<br />

abaJuris SefuTva<br />

Sefaseba<br />

saras dedas saras dabadebis dRisTvis nayidi lampis SefuTva surs. lampis simaRle<br />

abaJuris CaTvliT 26 duimia, xolo sigane – 8 duimi. ra zomis unda iyos is yvelaze<br />

patara qaRaldi, romliTac saras deda lampis SefuTvas SeZlebs? (miniSneba: lampa advilad<br />

tydeba, ase rom, sasurvelia, jer yuTSi Caidos.)<br />

konteqsti<br />

es davaleba SeiZleba mivceT perimetris da farTobis mcodne moswavleebs, Tumca es codna<br />

aucilebeli ar aris amocanis amoxsnisTvis. problemas ar aqvs erTi konkretuli pasuxi,<br />

moswavleebma SeiZleba gaiTvaliswinon abaJuris zoma da Tavad gadawyviton, gamoiyeneben Tu<br />

ara lampis zomis yuTs.<br />

davalebis mizani<br />

davalebiT gavigebT, aqvs Tu ara moswavles farTobisa da perimetris Sesaxeb sabaziso<br />

codna da SeuZlia Tu ara misi gamoyeneba konkretul situaciaSi. ufro maRal doneze is<br />

gviCvenebs moswavleTa msjelobas, romelic mocemul konkretul gamoTvlebs scildeba.<br />

ras gaakeTebs moswavle<br />

moswavlem unda gadawyvitos ra zomis yuTi gamoiyenos yuTis zeda da qveda nawilebis srulad<br />

dafarvis gaTvaliswinebiT. maT SeiZleba lampis nawilobriv SefuTva airCion an monaxon<br />

gzebi im zomis qaRaldis gamosaTvlelad, romelic srulad dafaravs yuTs. SeiZleba gaiTvaliswinon<br />

abaJuris sigane.<br />

davalebisTvis saWiro dro<br />

45 wuTi, romelic moicavs lampis SefuTvas amocanis amoxsnis daweris Semdeg.<br />

saganTa Soris kavSiri<br />

amocanis amoxsna SeiZleba daukavSiroT bevr praqtikul situacias, romelic samganzomilebiani<br />

figuris farTobisa da perimetris gamoTvlas ukavSirdeba.<br />

477


Tavi 16<br />

478<br />

rCevebi<br />

abaJuris SefuTva<br />

davaleba unda Sesruldes praqtikulad SesafuTi qaRaldiTa da yuTiT. SefuTva SeiZleba<br />

win uZRodes amocanis amoxsnas da amoxsnis gzebis moZebnaSi exmarebodes moswavleebs an mohyvebodes<br />

amoxsnas, raTa moswavleebma SeZlon problemis gadaWris gzis Semowmeba da saWiro<br />

cvlilebebis ganxilva.<br />

Sesafasebeli koncefciebi da gansaviTarebeli unarebi<br />

problemis gadaWris unari<br />

msjeloba da gadawyvetilebis miReba<br />

sivrciTi vizualizacia<br />

konteqstis gafarToeba<br />

cnebis `zomebi~ gageba<br />

sivrcis da perimetris gageba<br />

kavSirebis damyareba<br />

sanimuSo masala<br />

marTxkuTxa yuTi da SesafuTi qaRaldi<br />

savaraudo pasuxebi<br />

zogadi pasuxis gamosaTvlelad simaRles davamatoT 8 duimi, raTa 4 duimiT davfaroT<br />

zeda nawili wina mxridan, xolo 4-iT qveda nawili ukana mxridan. amrigad, qaRaldis sigrZe 34<br />

duimi iqneba. siganis gamosaTvlelad 4 unda gavamravloT 8-ze, yuTis yvela gverdis siganeze.<br />

amrigad, yuTis zomaa 34 duimi X 32 duimze. zogierTma moswavlem, SesaZloa, nawilobrivi SefuTva<br />

SemogvTavazos an ufro didi zomis yuTis gamoyeneba lampis usafrTxod SesafuTad. da<br />

bolos, zogierTma moswavlem SeiZleba moifiqros, rom lampis abaJuri ufro farToa, vidre<br />

misi Ziri da misi calke yuTSi SefuTva gadawyvitos.<br />

rubrikebi da niSnulebi<br />

gamoucdeli<br />

amocanis amoxsna adasturebs, rom moswavles gamoTvlebis gamocdileba aqvs, magram ar<br />

icis, rodis unda gamoiyenos is. ar iTvaliswinebs, rom lampis zeda da qveda mxare sxvadasxva<br />

zomisaa.


axalbeda<br />

abaJuris SefuTva<br />

bundovnad xsnis werilobiT an naxatiT problemis gadawyvetis gzas.<br />

praqtikosi<br />

Sefaseba<br />

adasturebs amocanis siRrmiseul wvdomas. naTlad gadmoscems msjelobas da adasturebs<br />

vizualuradac.<br />

eqsperti<br />

moswavles kargad esmis amocana da iTvaliswinebs lampis abaJuris zomasac. yovel nabijs<br />

mkafiod xsnis werilobiT da gvTavazobs amoxsnis alternatiul gzasac. iyenebs maTematikur<br />

enas da naxatebs. axsna da naxatebi martivi wasakiTxi da gasagebia. mocemulia realur cxovrebaSi<br />

gamoyenebis magaliTebic.<br />

avtori<br />

dina serafini snelvilis (jorjiis Stati) saSualo skolis me-8 klasis <strong>maswavlebeli</strong>.<br />

479


Tavi 16<br />

480<br />

gamoucdeli


axalbeda<br />

Sefaseba<br />

481


Tavi 16<br />

482<br />

praqtikosi


Sefaseba<br />

483


Tavi 16<br />

484<br />

eqperti


Sefaseba<br />

485


Tavi 16<br />

486


Sefaseba<br />

487


Tavi 16<br />

488<br />

literatura<br />

Airasian, Peter W. Classroom Assessment. New York: McGraw-Hill, 1991.<br />

Allard, Mariella, et al. Getting Started with Portfolios in Needham. Needham, Mass.: Needham Public<br />

Schools, September 1993.<br />

Archbald, D., and F. M. Newmann. Beyond Standardized Tests: Assessing Authentic Academic Achievement<br />

in Secondary School. Reston, Va.: National Association of Secondary School Principals,<br />

1988.<br />

"Assessment in STC Units." National Science Resources Center Newsletter 6, no. 1 (Spring 1993).<br />

Baker, Eva L. "Making Performance Assessment Work: The Road Ahead." Educational Leadership 51,<br />

no 6 (March 1994).<br />

Baker, Eva L., et al. CRESSTPerformance Assessment Models: Assessing Content Area Explanations. Los<br />

Angeles: UCLA Center for the Study of Evaluation, April 1992.<br />

Baron, Joan Boykoff. "Performance Testing in Connecticut." Educational Leadership 46, no. 7 (April<br />

1989).<br />

Bembridge, Teri. "A MAP for Reading Assessment." Educational Leadership 49, no. 8 (May 1992).<br />

Bloom, Benjamin S., George F. Madaus, and J. Thomas Hastings. Evaluation to Improve Learning. New<br />

York: McGraw-Hill, 1981.<br />

Bonnstetter, Ronald J. "Where Can Teachers Go for More Information on Portfolios?" Science Scope<br />

15, no. 6 (March 1992).<br />

Bracey, Gerald W. "A Critical Look at Standards and Assessments: Do They Go Together Like Love<br />

and Marriage—or Oil and Water?" Principal 73, no. 3 (January 1994).<br />

Bradley, Ann. "In Connecticut, Moving Past Paper and Pencil: Teachers Evaluated on Class Behavior."<br />

Education Week, September 13, 1989.<br />

Brandt, Ron. "On Creating an Environment Where All Students Learn: A Conversation with Al<br />

Mamary." Educatio?ml Leadership SI, no. 6 (March 1994).<br />

_____. "On Performance Assessment: A Conversation with Grant Wiggins." Educational Leadership<br />

49, no. 8 (May 1992).<br />

_____. "On Misuse of Testing: A Conversation with George Madaus." Educational Leadership 46, no.<br />

7 (April 1989).<br />

Brown, Rexford. "Testing and Thoughtfulness." Educational Leadership 46, no. 7 (April 1989).<br />

California Assessment Program Staff. "Authentic Assessment in California." Educational Leadership<br />

46, no. 7 (April 1989).<br />

California Learning Assessment System. 1991 Performance-Based Assessment Grade 11 Science: A Criminal<br />

Investigation. Sacramento, Calif.: California Department of Education, 1993.<br />

Campbell, Jo. "Laser Disk Portfolios: Total Child Assessment." Educational Leadership 49, no. 8 (May<br />

1992).<br />

Collins, Angelo. "Portfolios: Questions for Design." Science Scope 15, no. 6 (March 1992).


Sefaseba<br />

Corbett, William D. "Let's Tell the Good News About Reading and Writing." Educational Leadership<br />

46, no. 7 (April 1989).<br />

Costa, Arthur L. "Re-Assessing Assessment." Educational Leadership 46, no. 7 (April 1989).<br />

Crooks, Terence J. "The Impact of Classroom Evaluation Practices on Students." Review of Educational<br />

Research 58, no. 4 (Winter 1988).<br />

Culp, Linda, and Virginia Malone. "Peer Scores for Group Work." Science Scope 15, no. 6 (March<br />

1992).<br />

Curry, James, and John Samara. Workshop handouts at the National Staff Development Council<br />

Annual Conference, December 1994.<br />

Davis, Alan, and Catherine Felknor. "The Demise of Performance-Based Graduation in Littleton."<br />

Educational Leadership 51, no. 6 (March 1994).<br />

Diez, Mary E., and C. Jean Moon. "What Do We Want Students to Know? and Other Important<br />

Questions to Ask." Educational Leadership 49, no. 8 (May 1992).<br />

Doran, Rodney L., and Nicholas Hejaily. "Hands-On Evaluation: A How-To Guide." Science Scope<br />

15, no. 6 (March 1992).<br />

Doran, Rodney L., et al. "Successful Laboratory Assessment: A Performance- Based Lab Tool." The<br />

Science Teacher (April 1992).<br />

Doran, Rodney L., et al. "Authentic Assessment: An Instrument for Consistency." The Science Teacher<br />

(September 1993).<br />

Dorsey, Valerie Lynn. "Women Find Perfection in NCAA at Last." USA Today, April 1, 1992.<br />

Dweck, Carol S. "Self-Theories and Goals: Their Role in Motivation, Personality and Development."<br />

In R. Dienstbier, ed., Nebraska Symposium on Motivation (1990). Lincoln: University of Nebraska<br />

Press, 1991.<br />

Finson, Kevin, and John B. Beaver. "A Litmus Test for Performance Assessment." Science Scope 15,<br />

no. 6 (March 1992).<br />

Fleming, Margaret, and Barbara Chambers. "Teacher-Made Tests: Windows on the Classroom."<br />

New-Directions-for-Testing-and-Measurement: Testing in the Schools 19 (September 1983): 29-38.<br />

Fleener, M. Jayne, and Edmund A. Marek. "Testing in the Learning Cycle." Science Scope 15, no. 6<br />

(March 1992).<br />

Frazier, Darlene M., and F. Leon Paulson. "How Portfolios Motivate Reluctant Writers." Educational<br />

Leadership 49, no. 8 (May 1992).<br />

Gaffney, Kerry E. "Multiple Assessment for Multiple Styles." Science Scope 15, no. 6 (March 1992).<br />

Germann, Paul J. "A Model Method." Science Scope 15, no. 6 (March 1992).<br />

Glassie, Henry. Passing the Time in Bellymenone. Philadelphia: University of Pennsylvania Press,<br />

1982.<br />

Goldberg, Mark F. "Portrait of Gordon Cawelti." Educational Leadership 49, no. 8 (May 1992).<br />

Goodlad, John. Л Place Called School. New York: McGraw-Hill, 1984.<br />

489


Tavi 16<br />

490<br />

Goodman, Kenneth S., et al. eds. The Whole Language Evaluation Book. Portsmouth, N.H.: Heinemann<br />

Books, 1989.<br />

Guskey, Thomas R. "What You Assess Might Not Be What You Get." Educational Leadership 51, no.<br />

6 (March 1994).<br />

_____, ed. Communicating Student Learning. Alexandria, Va.: Association for Supervision and Curriculum<br />

Development, 1996.<br />

Gustafson, Chris. "A Lesson from Stacey." Educational Leadership 52, no. 2 (October 1994): 22-23.<br />

Hansen, Jane. "Literacy Portfolios: Helping Students Know Themselves." Educational Leadership 49,<br />

no. 8 (May 1992).<br />

Hebert, Elizabeth A. "Portfolios Invite Reflection—from Students and Staff." Educational Leadership<br />

49, no. 8 (May 1992).<br />

Henning-Stout, Mary. Responsive Assessment: A New Way of Thinking About Learning. San Francisco,<br />

Calif.: Jossey-Bass, 1994.<br />

Herman, Joan L. "What Research Tells Us About Good Assessment." Educational Leadership 49, no.<br />

8 (May 1992).<br />

_____, et al. A Practical Guide to Alternative Assessment. Alexandria, Va.: Association for Supervision<br />

and Curriculum Development, 1992.<br />

Hetterscheidt, Judy, et al. "Using the Computer as a Reading Portfolio." Educational Leadership 49,<br />

no. 8 (May 1992).<br />

Hiebert, Elfrieda H., et al. "Advancing Academic Literacy Through Teachers' Assessments." Educational<br />

Leadership 46, no. 7 (April 1989).<br />

Hill, Bonnie Campbell, and Cynthia Ruptic. Practical Aspects of Authentic Assessment: Putting the<br />

Pieces Together. Norwood, Mass.: Christopher- Gordon Publishers, 1994.<br />

Holm, Jane et al. "The Mind Is Not a Vessel to Be Filled But a Fire to Be Kindled—Plutarch: Assessment<br />

by Exhibition." Los Naranjos School, Irvine Unified School District, 1992.<br />

Jamentz, Katherine. Charting the Course Toward Instructionally Sound Assessment. San Francisco, Calif.:<br />

California Assessment Collaborative, September 1993.<br />

_____. "Making Sure That Assessment Improves Performance." Educational Leadership 51, no. 6<br />

(March 1994).<br />

Jervis, Kathe. "Daryl Takes a Test." Educational Leadership 46, no. 7 (April 1989).<br />

Jones, M. Gail. "Assessment Takes Wing." Science Scope 15, no. 6 (March 1992).<br />

Kallick, Bena, and Ross Brewer. Exemplars: A Teacher's Solution. Volume 1, nos. 4-12. Underbill, Vt.:<br />

Exemplars, 1994<br />

Knight, Pam. "How I Use Portfolios in Mathematics." Educational Leadership 49, no. 8 (May 1992).<br />

Kohn, Alfie. "From DeGrading to DeGrading: Basic Questions About Assessment and Learning."<br />

Audiotape 95-3213. Alexandria, Va.: Association for Supervision and Curriculum Development,<br />

1995.


Sefaseba<br />

Lewis, Melva, and Arnold D. Lindaman. "How Do We Evaluate Student Writing? One District's<br />

Answer." Educational Leadership 46, no. 7 (April 1989).<br />

Liftig, Inez Fugate, et al. "Making Assessment Work: What Teachers Should Know Before They Try<br />

It." Science Scope 15, no. 6 (March 1992).<br />

Livingston, Carol, et al. "Testing and Curriculum Reform: One School's Experience." Educational<br />

Leadership 46, no. 7 (April 1989).<br />

Maclver, Douglas J., and David A. Reuman. "Giving Their Best: Grading and Recognition Practices<br />

That Motivate Students to Work Hard." American Educator (Winter 1993-1994).<br />

McDonald, Joseph P., et al. Graduation by Exhibition: Assessing Genuine Achievement. Alexandria, Va.:<br />

Association for Supervision and Curriculum Development, 1993.<br />

McTighe, Jay. "Toward More Thoughtful Assessment: Principles and Practices.'" Paper presented at<br />

the National Staff Development Council Annual Conference, December 7, 1992.<br />

Maeroff, Gene I. "Assessing Alternative Assessment." Phi Delta Kappan (December 1991).<br />

Martinez, Michael E., and Joseph I. Lipson. "Assessment for Learning." Educational Leadership 46,<br />

no. 7 (April 1989).<br />

Marzano, Robert J. "Lessons from the Field About Outcome-Based Performance Assessments." Educational<br />

Leadership 51, no. 6 (March 1994).<br />

Marzano, Robert J., Debra Pickering, and Jay McTighe. Assessing Student Outcomes: Performance Assessment<br />

Using the Dimensions of Learning Model. Alexandria, Va.: Association for Supervision<br />

and Curriculum Development, 1993.<br />

Mathematical Sciences Education Board. Measuring What Counts: A Conceptual Guide for Mathematics<br />

Assessment. Washington, D.C.: National Academy Press, 1993.<br />

Meisels, Samuel J. " High-Stakes Testing in Kindergarten." Educational Leadership 46, no. 7 (April<br />

1989).<br />

_____. "The Work Sampling System: An Authentic Performance Assessment." Principal 72, no. 5<br />

(May 1993).<br />

Messick, Samuel. "The Interplay of Evidence and Consequences in the Validation of Performance<br />

Assessments." Educational Researcher 23, no. 2 (March 1994).<br />

Meyer, Carol A. "What's the Difference Between Authentic and Performance Assessment?" Educational<br />

Leadership 49, no. 8 (May 1992).<br />

Mirando, Peter A. "Microscale Assessment: Performance, Evaluation, and Chemistry." Science Teacher<br />

(January 1994).<br />

Mitchell, Ruth. Testing for Learning: How New Approaches to Evaluation Can Improve American Schools.<br />

New York: Free Press, 1992.<br />

Moran, Stephen В., and William Boulter. "Step by Step Scoring." Science Scope 15, no. 6 (March 1992).<br />

National Council of Teachers of Mathematics. Assessment Standards for School Mathematics. Working<br />

draft. October 1993.<br />

491


Tavi 16<br />

492<br />

NAEP. Learning by Doing: A Manual for Teaching and Assessing Higher-Order Thinking in Science and<br />

Mathematics. Study supported by the National Science Foundation through a grant to the<br />

Center for Statistics, Office for Educational Research and Improvement, U. S. Department of<br />

Education, 1987.<br />

Nott, Linda, et al. "Scoring Rubrics: An Assessment Option." Science Scope 15, no. 6 (March 1992).<br />

Nuttall, Desmond L. "Performance Assessment: The Message from England." Educational Leadership<br />

49, no. 8 (May 1992).<br />

Obechki, James. Tenth Grade Science Performance-Based Assessment. Sacramento: California Department<br />

of Education, 1993.<br />

O'Neil, John. "National System of Standards, Exams Piloted." ASCD Update 34, no. 8 (October 1992a).<br />

_____. "Putting Performance Assessment to the Test." Educational Leadership 49, no. 8 (May 1992b).<br />

_____. "The Promise of Portfolios: Vermont Effort Reveals Benefits, Shortcomings." ASCD Update<br />

35, no. 7 (September 1993).<br />

Ostlund, Karen L. Science Process Skills: Assessing Hands-On Student Performance. Menlo Park, Calif.:<br />

Addison-Wesley, 1992a.<br />

_____. "Sizing Up Social Skills." Science Scope 15, no. 6 (March 1992b).<br />

Perrone, Vito. Expanding Student Assessment. Alexandria, Va.: Association for Supervision and Curriculum<br />

Development, 1991.<br />

Pollock Jane E. "Blueprints for Social Studies." Educational Leadership 49, no. 8 (May 1992).<br />

Pytowska, Ewa. "Success-Oriented Classroom: An Alternative Approach to Grading through Performance<br />

Assessment." Unpublished paper, Boston, 1993.<br />

Quigley, Michael E. "Grading Students: A Practice Without Theory." Critical Linkages II Newsletter<br />

1, no. 2 (April 1994).<br />

Rackow, Steven J. "Assessment: A Driving Force." Science Scope 15, no. 6 (March 1992).<br />

Redding, Nora. "Assessing the Big Outcomes." Educational Leadership 49, no. 8 (May 1992).<br />

Roeber, Ed, and Peggy Dutcher. "Michigan's Innovative Assessment of Reading." Educational Leadership<br />

46, no. 7 (April 1989).<br />

Roth, Wolff-Michael. "Dynamic Evaluation." Science Scope 15, no. 6 (March 1992).<br />

Rothman, Robert. "In Connecticut, Moving Past Paper and Pencil: Student Assessment Rates Performance."<br />

Education Week, September 13, 1989.<br />

_____. "Testing Smarts: Boston Schools Pilot Urban Assessments." Education Week, June 16, 1993.<br />

Samson, Gordon E., M. Elizabeth Graue, Thomas Weinstein, and Herbert Wahlberg. "Academic and<br />

Occupational Performance: A Quantitative Synthesis." American Educational Research Journal<br />

21, no. 2 (Summer 1984): 311-321.<br />

Saphier, Jon. "Bonfires and Magic Bullets." Carlisle, Mass.: Research for Better Teaching, 1994.<br />

Saphier, Jon, and D'Auria, John. How to Bring Vision to School Improvement. Carlisle, Mass.: Research<br />

for Better Teaching, 1993.


Sefaseba<br />

Saphier, Jon, and Matthew King. "Good Seeds Grow in Strong Cultures." Educational Leadership<br />

(March 1985): 67-74.<br />

Seidel, Steve. "How to Change Our Schools in Just One Day: An Educational Researcher's Open Letter<br />

to the President of Harvard University." The Harvard Education Letter (March-April 1994).<br />

Shavelson, Richard J., et al. "Performance Assessments: Political Rhetoric and Measurement Reality."<br />

Educational Researcher 21, no. 4 (May 1992).<br />

Shavelson, Richard J., and Gail P. Baxter. "What We've Learned About Assessing Hands-On Science."<br />

Educational Leadership 49, no. 8 (May 1992).<br />

Shepard, Lorrie A. "Why We Need Better Assessments." Educational Leadership 46, no. 7 (April 1989).<br />

Sizer, Theodore R. Horace's School: Redesigning the American High School Boston: Houghton Mifflin,<br />

1992.<br />

Small, Larry, and Jane Petrek. "Teamwork Testing." Science Scope 15, no. 6 (March 1992).<br />

Smith, Sidney. "The Position Paper: English High School, Boston." In Graduation by Exhibition: Assessing<br />

Genuine Achievement Alexandria, Va.: Association for Supervision and Curriculum<br />

Development, 1993. Pp. 14- 23.<br />

Spandel, Vicki, and Richard J. Stiggins. Creating Writers: Linking Assessment and Writing Instruction.<br />

New York: Longman, 1990.<br />

Sparks, Dennis. "Dennis Sparks Interviews Judith Warren Little on Professional Development in<br />

School Reform." Audiotape. Oxford, Ohio: National Staff Development Council, 1993.<br />

Sperling, Doris. "What's Worth an 'A'?: Setting Standards Together." Educational Leadership (February<br />

1993).<br />

Stiggins, Richard. Classroom Assessment Video Training Program: Using Portfolios in Assessment and<br />

Instruction. Portland, Ore.: Northwest Regional Educational Laboratory, 1992.<br />

Stiggins, Richard J., and Nancy Faires Conklin. In Teachers' Hands: Investigating the Practices of Classroom<br />

Assessment. Albany: State University of New York Press, 1992.<br />

Strong, Richard W. "Developing a Unified Mathematics Curriculum." Workshop presented for the<br />

Catskill Central Schools, Catskill, New York, September 2, 1982.<br />

Strong, Richard W., and J. Robert Hanson. "The Authentic School: How to Integrate New Forms<br />

of Assessment into a Comprehensive Plan for School Improvement." Paper presented at a<br />

National Staff Development Council Workshop, December 7, 1992.<br />

Szetela, Walter, and Cynthia Nicol. "Evaluating Problem Solving in Mathematics." Educational Leadership<br />

49, no. 8 (May 1992).<br />

Tetenbaum, Zelda. "An Ordered Approach." Science Scope 15, no. 6 (March 1992).<br />

Tippins, Deborah J., and Nancy Fitchman Dana. "Culturally Relevant Alternative Assessment." Science<br />

Scope 15, no. 6 (March 1992).<br />

Valencia, Sheila W., et al. "Theory and Practice in Statewide Reading Assessment: Closing the Gap."<br />

Educational Leadership 46, no. 7 (April 1989).<br />

493


Tavi 16<br />

494<br />

Vargas, Elena Maldonado, and Hector Joel Alvarez. "Mapping Out Students' Abilities." Science Scope<br />

15, no. 6 (March 1992).<br />

Viadero, Debra. "Teaching to the Test." Education Week, July 13, 1994.<br />

Virginia Education Association and Appalachia Educational Library. Alternative Assessments in<br />

Math and Science: Moving Toward a Target. Washington, D.C.: Office of Educational Research<br />

and Improvement, U.S. Department of Education, October 1992.<br />

Waters, Faith, Margaret MacMullen, and John Glade. Intelligent Learning: Thinking and Writing.<br />

Unionville, N.Y.: KAV Books, 1992.<br />

Weissglass, Julian. "Constructivist Listening for Empowerment and Challenge." In Sciences Education<br />

Board, National Research Council, Measuring Up: Prototypes for Mathematics Assessment.<br />

Washington, D.C.: National Academy Press, 1993.<br />

Wiggins, Grant. "Teaching to the (Authentic) Test." Educational Leadership 46, no. 7 (April 1989).<br />

_____. "Creating Tests Worth Taking." Educational Leadership 49, no. 8 (May 1992).<br />

_____. Assessing Student Performance: Exploring the Purpose and Limits of Testing. San Francisco:<br />

Jossey-Bass, 1993a.<br />

_____. "Honesty and Fairness: Toward Better Grading and Reporting." In Thomas Guskey, ed.,<br />

1996A.S.C.D. Yearbook. Alexandria, Va.: Association for Supervision and Curriculum Development,<br />

1996.<br />

Wiggins, Grant, et al. Standards, Not Standardization (videos and print). Geneseo, New York: CLASS,<br />

1993b.<br />

Wolf, Dennie Palmer. "Assessment as an Episode of Learning." Unpublished paper. Cambridge,<br />

Mass.: Harvard Graduate School of Education.<br />

_____. "Portfolio Assessment: Sampling Student Work." Educational Leadership 46, no. 7 (April 1989).<br />

Wolf, Dennie Palmer, et al. "Good Measure: Assessment as a Tool for Educational Reform." Educational<br />

Leadership 49, no. 8 (May 1992).<br />

Worthen, Blaine R. "Critical Issues That Will Determine the Future of Alternative Assessment." Phi<br />

Delta Kappan 74, no. 6 (February 1993).<br />

Zessoules, Rieneke, and Howard Gardner. "Authentic Assessment: Beyond the Buzzword and Into<br />

the Classroom." In Vito Perrone, ed., Expanding Student Assessment. Alexandria, Va.: Association<br />

for Supervision and Curriculum Development, 1991. Pp. 47-71.


17<br />

saswavlo gegmis<br />

Seqmna<br />

rogor SevqmnaT da mivusadagoT<br />

moswavleebs maqsimalurad efeq-<br />

tiani saswavlo gegma?<br />

uwyvetoba<br />

Tanamimdevroba<br />

integracia


saswavlo gegmis Seqmna<br />

bolo TavebSi ganvixileT saswavlo gegmis ZiriTadi parametrebi: miznebi, swavlis<br />

gamocdileba da Sefaseba. am TavSi mocemulia bolo, meoTxe parametri _ saswavlo<br />

gegmis Sedgena.<br />

swavlis miznebi gviCvenebs, Tu ra mimarTulebiT miviwevT win da risi miRweva gvsurs. swavlis<br />

gamocdileba gvaswavlis, Tu ra unda gavakeToT am miznebis misaRwevad, saswavlo gegma<br />

ki gveubneba, rogor unda movawesrigoT miznebi da swavlis gamocdileba erTiani Sedegis<br />

misaRebad.<br />

miznebi<br />

+<br />

swavlis gamocdileba<br />

+<br />

Sefaseba<br />

+<br />

dizaini<br />

=<br />

saswavlo gegma<br />

saswavlo gegmaSi xdeba miznebis, Sinaarsisa (mniSvnelovani informaciis) da swavlis gamocdilebis<br />

organizeba. kargi saswavlo gegmis Sesadgenad miznebis SerCevis, Sinaarsis gamoyofisa<br />

da swavlis Sesabamisi gamocdilebis SerCevis unari ar kmara, mTavaria, saswavlo<br />

gegmaSi am yvelafris organizeba. aseve mniSvnelovania Sesaswavli masalis xarisxi da siRrme.<br />

kargi dizaini TavisTavad axdens gavlenas. maswavlebelma unda icodes, ras niSnavs kargad<br />

organizebuli saswavlo gegma. man, rogorc saswavlo gegmis momxmarebelma, bazarze<br />

`konkurent~ saswavlo gegmebs Soris arCevanis gakeTeba unda SeZlos, saamisod ki kargisa<br />

da cudis garCeva unda icodes. saswavlo gegmis ganxorcieleba maqsimalurad moiTxovs mis<br />

miRma arsebuli dizainis gagebas – Sesatyvisia Tu ara vadebi da arCevani.<br />

zogjer Tavad maswavleblebs sTxoven saswavlo gegmis dizainis Seqmnasa da imis axsnas, Tu<br />

ras akeTeben iseT jgufebSi, rogoricaa mSoblebisa da skolis komiteti. swored amitom Cavr-<br />

TeT swavlebis parametrebSi, saswavlo gegmis Seqmnisa da organizebis Sesaxeb sabazo codna.<br />

dizaini im ufro didi Zalisxmevis erTgvari monaxazi, im gamocdilebaTa jamia, romelic<br />

moswavles mocemuli saswavlo gegmis mixedviT aqvs. is swavlebis farTo modelia da moicavs<br />

moswavlisa da maswavleblis saqmianobas, masalebsa da sivrcis mowyobas. am modelebis kargad<br />

konstruireba maswavlebels saswavlo gegmis iseTi maRali donis miznebis miRwevaSi ex-<br />

497


Tavi 17<br />

mareba, rogoricaa kritikuli azrovneba. individualuri saswavlo gamocdilebiT SeiZleba<br />

mivaRwioT viwro, moklevadian miznebs, rogoric aris magaliTad, `puritanTa tradiciebis<br />

gageba~. iseTi farTo miznebi, rogoricaa `sazogadoebaSi tradiciebis rolis gageba~, mxolod<br />

kargad agebuli saswavlo gegmis saSualebiT miiRweva.<br />

saswavlo gegmis agebis qvemoT ganxiluli aspeqtebs arsebiTi mniSvneloba aqvs misi ganxilvis,<br />

bazarze yidvisa Tu Seqmnis dros:<br />

¤ saswavlo gegmis ageba iseT safuZvelze, rogoricaa swavlis gamocdileba (aRwerilia<br />

me-15 TavSi; rTuli organizacia mravali kontrolirebadi atributiT).<br />

¤ saswavlo gegmis struqturireba sxvadasxva zomisa da xangrZlivobis organizaciebiT<br />

(swavlis gamocdileba, gakveTilebi, erTeulebi, kursebi, programebi).<br />

¤ sakvanZo koncefciebis an kiTxvebis gamoyeneba, romlebTan kavSirSic (da ara Temebis<br />

irgvliv) viTardeba ZiriTadi mosazrebebi da specifikuri faqtebi an saqmianoba.<br />

¤ ZiriTadi koncefciebis drodadro gadaxedva an gameoreba spiraliseburad ise, rom<br />

saWiroebis SemTxvevaSi maswavlebelma maTi ufro abstraqtulad da ganzogadebulad<br />

(axal konteqstebSi) da kompleqsurad gamoyeneba SeZlos. es aris uwyvetobis ZiriTadi<br />

pricnipi.<br />

¤ swavlis gamocdilebis Tanamimdevruli organizeba ise, rom yoveli axali gamocdileba<br />

naswavls emyarebodes da Semdgomi codnis safuZvels qmnides.<br />

¤ integraciis principi, romlis meSveobiT moswavle erTi dargis codnas iyenebs sxva<br />

dargSi da amyarebs kavSirebs.<br />

am principebis praqtikuli magaliTebis sruli nakrebisTvis mkiTxvels vurCevT, waikiTxos<br />

ralf taileris wigni `saswavlo gegmis da swavlebis ZiriTadi pricnipebi~ (1949). gasaocaria,<br />

ra xSirad msjeloben `taileris dasabuTebaze~ is adamianebi, romelTac es naSromi arc ki<br />

waukiTxavT. es wigni, romlidan citirebasac yvelaze xSirad mimarTaven da romelsac yvelaze<br />

iSviaTad kiTxuloben, Cveni profesiuli codnis bazis yvelaze sasargeblo nawils moicavs.<br />

498


literatura<br />

saswavlo gegmis Seqmna<br />

Gagne, R.M, and L.J. Briggs. Principles of Instructional Design. New York: Holt, Rinehart and Winston,<br />

1974.<br />

Taba, H., M. C. Durlin, M. C. Prenhul, and A. A. McNaughton. A Teacher’s Handbook for Elementary Social<br />

Studies. 2d ed. Reading, Mass: Addison-Wesley, 1971.<br />

Tyler, R. Basic Principles of Curriculum and Instruction. Chicago: University of Chicago Press, 1949.<br />

499


18<br />

saboloo miznebi<br />

interaqtiuli swavleba<br />

saswavlo gegmis arCeva da masalebi<br />

faruli saswavlo gegma


saboloo miznebi<br />

maswavlebelTa umetesobas raRac konkretulis gadacema surs axali TaobisTvis.<br />

am garkveuli, ZiriTadi miznis miRweva bavSvebTan urTierTobis safuZvelze<br />

xdeba.<br />

es miznebi mravalnairi SeiZleba iyos _ bavSvebisTvis wignis siyvarulis Canergva, kritikuli<br />

azrovnebis ganviTareba, sxva adamianebisadmi TanagrZnobis unaris ganviTareba. mniSvneloba<br />

ar aqvs, ra sagans aswavlis <strong>maswavlebeli</strong>, misi ZiriTadi mizani yovelTvis vlindeba<br />

yoveldRiuri praqtikuli swavlebis procesSi.<br />

is gamonaklisi maswavleblebi, romelTa swavlebis miRma ufro didi mizani imaleba, sakuTar<br />

Tavs usvamen kiTxvas: `yvelaze metad ras veli Cemi moswavleebisgan? wlis bolos,<br />

rodesac davSordebi maT, ra minda Tan waiRon Cveni urTierTobis gamocdilebidan?~ marTalia,<br />

aseTi miznebi yoveldRiur davalebebSi da gakveTilebSi ar Cans, magram is maswavleblis<br />

yvela moqmedebidan gamosWvivis.<br />

qvemoT moyvanilia ZiriTadi miznebis magaliTebi:<br />

`rodesac Cemi moswavleebi damtoveben wlis bolos,<br />

¤ ecodinebaT efeqtiani jgufuri muSaoba;<br />

¤ eqnebaT imis unari da motivacia, rom mTeli cxovrebis manZilze axali masala iswavlon<br />

da Seimecnon;<br />

¤ sxvebs daufiqreblad ar gakicxaven da iazrovneben kritikulad;<br />

¤ ecodinebaT konfliqtebis gonivrulad gadaWris gzebi;<br />

¤ Seimecneben dedamiwaze cxovrebis wonasworobis arss da wvlils Seitanen mis SenarCnunebaSi;<br />

¤ daafaseben dedamiwaze mcxovrebi adamianebs Soris arsebul sxvaobebs, rogoric aris<br />

kanis feri, kultura, ena da azrovnebis tipi.<br />

es TvalsaCinoebisTvis motanili miznebia da ara rekomendebuli. miuxedavad imisa, rom<br />

yvela zemoT CamoTvlili debuleba sakmaod mniSvnelovania, Zalian iSviaTia yvela maTganis<br />

miznad dasaxva, radgan Tu adamianma raime miznad daisaxa, mTeli misi mecadineoba am erTi<br />

miznis ganxorcielebisken aris mimarTuli. adamiani erTdroulad bevr mizans ver daisaxavs,<br />

dasaSvebia saSualod erTi, zogjer ori an sami miznis dasaxvac. winaaRmdeg SemTxvevaSi, Zneldeba<br />

yvela maTganis miRweva.<br />

503


Tavi 18<br />

sasurvelia, rom ZiriTadi miznebi maswav-<br />

ZiriTadi miznebis mqone calkeulma maswavlebelTa jgufs aerTianebdes. aseT SemTxvevaleblebma,<br />

SeiZleba, iseTi ram aCuqon sakuTar Si maTi realizeba ufro swrafad da advilad<br />

moswavleebs, rom mTeli sicocxle gahyveT.<br />

iqneba SesaZlebeli. aseve SeiZleba mTliani<br />

skolis gaerTianeba raime miznis garSemo.<br />

saWiroa Seiqmnas Sesabamisi ganwyoba da klimati mTels saswavlo sistemaSi da skolis SenobaSi.<br />

aseTi skolis Seqmna advilad da swrafad ar xdeba, Tumca misi Seqmna sruliad realuria.<br />

am TavSi, klasSi da gakveTilebze gamovlenil ZiriTad miznebze visaubrebT.<br />

504<br />

interaqtiuli swavleba<br />

ZiriTadi mizani gansazRvravs swavlebis mimarTulebas, safuZvels da imavdroulad maswavleblis<br />

gzamkvlevic aris. is xazs usvams calkeuli parametrebis mniSvnelobas. am nawilSi<br />

ganvixilavT rogor gansazRvravs saboloo mizani parametrebis arCevas. Cven mxolod erT<br />

saboloo mizans SevexebiT da, Sesabamisad, arCevnis mxolod erT nakrebs ganvixilavT. imedi<br />

gvaqvs, rom mkiTxveli Tavisi pirovnuli Sexedulebebidan gamomdinare airCevs parametrebis<br />

repertuars.<br />

davuSvaT, maswavleblis ZiriTadi mizania, rom wlis bolos moswavleebs aramarto esmodeT<br />

adamianTa gansxvavebuloba, aramed ufro tolerantulebi gaxdnen. am SemTxvevaSi man<br />

gansakuTrebuli yuradReba unda miaqcios saklaso garemos parametrs. misTvis moswavle-<br />

Ta iseTi erTobis Camoyalibeba, romelic inkluziurobas aRiarebs, gansakuTrebiT mniSvnelovani<br />

iqneba. misi survili iqneba moswavleebs swavlis gansxvavebuli stilis Sesaxebac<br />

Seuqmnas warmodgena da gaagebinos, rogor moqmedebs is (swavlis stili) moswavleTa qcevaze<br />

da sxvadasxva amocanebis mimarT damokidebulebaze. <strong>maswavlebeli</strong> zedmiwevniT gaacnobs moswavleebs<br />

swavlis gansxvavebul stils, rogorc sakuTars, ise Tanatolebisas da sakuTar<br />

Tavsa da sxvebs Soris gansxvavebebis dafasebas da pativiscemas mosTxovs.<br />

swavlebis is modelebi, romlebic gansxvavebul moswavleTa jgufur muSaobas iTvaliswinebs,<br />

gansakuTrebiT mniSvnelovani iqneba aseTi maswavleblisTvis. is xSirad gamoiyenebs<br />

sicxadis parametris calkeul strategiebsac, romelic gansxvavebul moswavleTa erTobliv<br />

muSaobas, urTierTdaxmarebas iTvaliswinebs.<br />

SesaZlebelia saswavlo Sinaarsis imgvarad struqturireba, rom man xazi gausvas adamianTa<br />

gansxvavebulobis Temas. magaliTad, aqtivobaSi `dRis ambebi~ SesaZlebelia aqcenti msoflioSi<br />

momxdar im movlenebze gakeTdes, sadac rasobrivi an eTnikuri gansxvavebebis pativiscema<br />

an upativcemuloba gamovlinda. moswavleebi am ambebs gancxadebebis dafaze gaakraven an saklaso<br />

diskusiisTvis gamoiyeneben.<br />

SesaZlebelia aqtivobaTa ise dagegmva, rom gansxvavebuli SesaZleblobebis mqone moswavleebma<br />

erTmaneTs daxmareba SesTavazon proeqtebis an davalebebis Sesrulebisas.<br />

maswavleblisTvis mniSvnelovani iqneba pirovnuli urTierTobis damyarebis parametric.<br />

<strong>maswavlebeli</strong>, romlis survilia gansxvavebulobis dafaseba da pativiscema, iseT garemos<br />

Seqmnis, sadac yoveli moswavle Tavs Rirseulad da maswavleblis mxridan aRiarebulad<br />

igrZnobs. misTvis Rirebuli iqneba samarTlianobis, pativiscemisa da aqtiuri mosmenis principebis<br />

gamoyeneba yvela moswavlesTan, gansakuTrebiT ki gansxvavebulebTan (fizikurad an<br />

gonebrivad uunaroni, swavlis uunaroni an rasobrivi umciresobebi).<br />

garda calkeuli parametrebis farglebSi arCevanisa, romelic zemoT ganvixileT, saboloo<br />

miznebi gavlenas axdens saswavli gegmis sakiTxebis da masalis arCevazec da swavlebis<br />

gzazec.


saswavlo gegma da SerCeuli masala<br />

saboloo miznebi<br />

maswavlebelma, romelsac moswavleebSi adamianuri Taviseburebebisadmi tolerantobis<br />

gaRviveba aqvs ganzraxuli, Sesabamisi cvlilebebi unda Seitanos saswavlo masalaSic. magaliTad,<br />

aseT masalad SeiZleba heklberi finis Tavgadasavlidan nawyvetis gamoyeneba, SeiZleba<br />

misi rasistul an antirasistul WrilSi ganxilvac. am dros gasaTvaliswinebelia, rom ar arsebobs<br />

cneba `pasiuri antirasistuli~ qceva. pasiuroba rasizmis pirobebSi da misi dagmoba,<br />

xmis amoRebis an Sesabamisi qmedebis gareSe, sinamdvileSi xels uwyobs rasizmis zrdas. `heklberi<br />

finis ganxilvisas amgvari diskusiis gamarTva xelsayreli iqneba im maswavleblisTvis,<br />

romlis saboloo mizania adamianuri Taviseburebebisadmi (gansxvavebulobisadmi) tolerantuli<br />

damokidebulebis Camoyalibeba.<br />

aqtiuri<br />

pasiuri<br />

rasistuli qceva antirasistuli qceva<br />

18.4 rasistuli da antirasistuli qceva*<br />

wyaro: Beverly Tatum and Andrea Ayvazian,Mount Holyoke College, South Hadley, Massachusetts<br />

am wignSi rogorc rasistuli, ise antirasistuli aqtorebi da qmedebebi rasizmis gacnobierebisa<br />

da masTan brZolis konteqstSi ganixileba.<br />

maswavleblis mier SerCeuli sakiTxavi masala mis ZiriTad mizans unda emsaxurebodes.<br />

wignebis SerCevaSi did daxmarebas gagiwevT araCveulebrivi bibliografia (Development<br />

Studies Center 1994). 1 Tu maswavleblis mizania moswavleebSi swavlis siyvarulisa da codnismoyvareobis<br />

dakmayofilebis unaris gaRviveba, is, albaT, intervius aRebis unarebs aswavlis<br />

bavSvebs, radgan swored intervius saSualebiT SegviZlia gavigoT, ra surs adamians. <strong>maswavlebeli</strong><br />

aseve moindomebs, rom moswavleebs biblioTekis, eleqtronuli da internet wyaroebis<br />

gamoyeneba aswavlos. es unarebi uSualod emsaxureba saboloo miznis miRwevas, Tumca,<br />

1 Developmental Studies Center K-8 Curriculum Materials Catalog. 2000 Embarcadero, Suite 305, Oakland, Calif . 94606)<br />

* ibeWdeba nebarTviT. Beverly Daniel Tatum and Andrea AYvazian, Mount Holyoke College, South Hadley, Massachusetts.<br />

505


Tavi 18<br />

SesaZloa saswavlo gegmiT arc ki iyos gaTvaliswinebuli. miuxedavad amisa, maswavleblis<br />

saboloo mizans, SesaZloa, uSualo gavlena hqondes e.w. `didi suraTis~ SeqmnisTvis saWiro<br />

codnasa da unar-Cvevebze.<br />

506<br />

faruli saswavlo gegma<br />

ZiriTadi miznebis gaanalizeba da klasificireba scades gouerma da skotma (Gower and<br />

Scott 1977), romlebmac saklaso oTaxSi (an nebismier adamianur urTierTqmedebaSi) arsebuli<br />

xuTgvari realoba aRweres: socialuri, pirovnuli, moraluri, politikuri da informaciis<br />

damuSavebis realobebi. es realobebi ZiriTadi miznebis klasificirebisTvisac gamodgeba.<br />

aseTi miznebi SeiZleba iyos socialuri (mag., moswavleebi swavloben konfliqtebis gadaWras<br />

araZaladobrivi meTodebiT) an moraluri xasiaTisa (mag., adamianTa gansxvavebulobis pativiscema).<br />

maswavlebels, SeiZleba, ZiriTad miznad pirovnuli ganviTareba (moswavle ar<br />

SeuSindes riskis gawevas) an politikuri Sedegebis miRweva (moswavle gaxdes garemos damcveli<br />

aqtivisti) hqondes dasaxuli. dabolos, ZiriTadi miznebi aseve SeiZleba iyos garkveuli<br />

azrovnebiTi unarebis an xerxebis ganviTareba, romelTa meSveobiT moswavle axali codniT<br />

miRebul informacias gadaamuSavebs.<br />

goueris da skotis xuTi realobis gamoyenebis kidev erTi meTodia maswavleblebis mier<br />

Seqmnili saklaso realobis gaanalizeba. <strong>maswavlebeli</strong>, ZiriTadi miznebis dausaxavadac, am<br />

xuTi realobidan Zalauneburad qmnis garkveul saklaso realobas. ganvixiloT es xuTi realoba,<br />

radgan is qmnis farul, magram damaxasiaTebel saswavlo gegmas yoveli skolis yoveli<br />

klasisTvis.<br />

saklaso realobebi<br />

socialuri realoba<br />

socialuri realoba exeba adamianTa Soris urTierTobas. Cven SegviZlia gamovikvlioT<br />

sxvadasxva Sexedulebebi jgufur dinamikis, normebis, rolebis, molodinebisa da interpersonaluri<br />

urTierTobebis Sesaxeb. socialuri realoba mudmivad arsebobs, miuxedavad imisa,<br />

vmonawileobT Tu ara masSi. moswavleebis erTiani jgufuri muSaoba qmnis Zalze gansxvavebul<br />

socialur realobas, romelic iTvaliswinebs normebs, rolebs da interpersonalur transaqcias.<br />

pirovnuli realoba<br />

yvela Cvengans aqvs pirovnuli realoba,<br />

yovel moswavles, gakveTilis msvlelobisas, rac gulisxmobs Cvens reaqciebs da grZno-<br />

pirovnuli Sinagani grZnobebi aqvs. es grZnobebs. Cveni imedebi, SiSebi, ocnebebi da miznebebi<br />

rTuli, cvalebadi da realuria.<br />

bi, garkveulwilad, obieqturi droiTa da<br />

adgiliT ganisazRvreba. yovel moswavles,<br />

gakveTilis msvlelobisas, pirovnuli Sinagani<br />

grZnobebi aqvs. es grZnobebi rTuli, cvalebadi da realuria. yoveli adamianis pirovnuli<br />

grZnobebi am adamianis pirovnul realobas qmnis.


moraluri realoba<br />

saboloo miznebi<br />

klasSi arsebuli moraluri realoba gulisxmobs iseT sakiTxebs, rogoricaa simarTle<br />

da sicrue, movaleoba, samarTlianoba, valdebuleba. isini SeiZleba gamovlenili iyos maswavleblis<br />

qcevaSi, klasis normebsa da procedurebSi, moswavleTa Sefasebebsa da arCevanSi.<br />

aseTi koncefciebi nebismier klasSi arsebobs, miuxedavad imisa, maswavlebelma icis Tu ara<br />

maTi arseboba. zogjer Tanamedrove saswavlo gegmaSi moraluri sakiTxebi saswavlo gamocdilebis<br />

wina planze dgas (Shaftel and Shaftel 1967; Lickona 1972, 1991).<br />

politikuri realoba<br />

politikuri realoba exeba iseT sakiTxebs, rogoricaa Zalaufleba, gavlena da marTva.<br />

politikuri realobis ganxilvis procesSi ismeba kiTxvebi: vis aqvs Zalaufleba? rogor<br />

xdeba gavlenis moxdena? vis mimarT da vis mier? rogor xdeba gadawyvetilebebis miReba? vin<br />

axdens gavlenas movlenaTa ganviTarebaze? rogor aiyoliebs an aiZulebs erTi adamiani (<strong>maswavlebeli</strong><br />

an moswavle) meore adamians ganaxorcielos garkveuli qceva? vin wyvets, ra moxdeba<br />

Semdeg? ra codna aqvT moswavleebs maTi rolis Sesaxeb ZalauflebasTan mimarTebaSi?<br />

informaciis damuSavebis realoba<br />

informaciis damuSavebis realoba dakavSirebulia sagnebis swavlebasTan. rogor iReben<br />

moswavleebi informacias? rogor xdeba misi mowodeba, aRqma, miReba, manipulireba, gamoyeneba?<br />

am kiTxvebze pasuxebi sakmaod gansxvavebuli iqneba Tu erTmaneTs davupirispirebT<br />

aRmoCeniT swavlasa da grafikul winmswreb aqtivobebs, sokrateseul diskusiasa da laboratoriaSi<br />

miRebul gamocdilebas, programirebul instruqciasa da TviTmarTul kvlevas.<br />

xuTive realobis bunebis aRwera konkretuli klasis mixedviT SeiZleba. periodulad icvleba<br />

xuTive realobis variaciulobis xarisxic. variaciulobaSi vgulisxmobT erTi realobis<br />

farglebSi meTodTa mravalferovnebas, drois konkretul monakveTSi sxvadasxva realobebis<br />

arsebobas konkretuli realobis WrilSi. klasis socialuri realoba, SesaZlebelia,<br />

ucvleli darCes, magaliTad, maswavleblis xelmZRvanelobiT moqmedi erTi didi jgufi; an<br />

SesaZlebelia ori socialuri realobis arseboba: maswavleblis xelmZRvanelobiT moqmedi<br />

didi jgufi da farTo demokratiuli diskusiis jgufi, aqcentirebuli interpersonalur<br />

urTierTobebze. (es is gansxvaveba ar gaxlavT, romelic swavlis gamocdilebis interpersonalur<br />

sirTuleze msjelobisas gamogvadgeba). socialuri realobebis variaciulobaze<br />

dakvirveba dRis, kviris an wlis ganmavlobaSi SeiZleba. mcire jgufSi socialuri realoba<br />

icvleba, Tu <strong>maswavlebeli</strong> uars ityvis gakveTilis pirdapiri lideris rolze da diskusiis<br />

Tanaswori monawile da damxmare gaxdeba.<br />

moraluri realoba, SesaZloa, ucvleli iyos: sazogadoebis normebi da molodinebi moswavlis<br />

mier Sesrulebuli samuSaos mimarT (kargi, sapasuxismgeblo, savaldebulo) ucvleli<br />

da upirobod savaldebuloa. SesaZloa, sxvadasxva dros gansxvavebuli moraluri realobis<br />

mowme gavxdeT, magaliTad, eTikuri sakiTxebis ganxilva rogorc saswavlo aqtivoba da maswavleblis<br />

SuamavlobiT moswavleTa jgufebis mier problemis gadaWra.<br />

aqcenti realobebis farglebSi<br />

faruli saswavlo gegma SeiZleba ganvixiloT, rogorc moswavleTa socialuri, pirovnuli,<br />

moraluri da politikuri swavleba, ganxorcielebuli im garemoSi, romelSic isini ar-<br />

507


Tavi 18<br />

seboben da swavloben. es SeiZleba iyos rogorc saklaso oTaxi, ise mTliani skola. aseTi<br />

swavleba SeiZleba ganxorcieldes qvecnobierad an maswavleblis mier. orive SemTxvevaSi misi<br />

ganxorcieleba xuTive realobis WrilSi xdeba.<br />

winaswar ganzraxuli swavlebisas, zogi <strong>maswavlebeli</strong> Riad da dawvrilebiT saubrobs, Tu<br />

ra ideebi aqvs socialur, pirovnul da fsiqologiur gegmasTan dakavSirebiT, ufro iSvia-<br />

Tad, moralur da politikur gegmasTan dakavSirebiT. mas naTlad gaazrebuli da Camoyalibebuli<br />

mizani aqvs, romelic CamoTvlili xuTi realobidan erT-erTs ukavSirdeba. romelime<br />

realobisadmi gansakuTrebuli yuradReba da misi xazgasma vlindeba am realobis da misi obieqturobis<br />

winaswar gaazrebaSi.<br />

maswavleblis aseTi gamokveTili realobebi vlindeba rogorc mTlian saswavlo garemoSi,<br />

ise konkretuli moswavleebisadmi mis damokidebulebasa da urTierTobaSi.<br />

508<br />

realobebis Sesabamisoba klasis an individebis moTxovnebTan<br />

xSirad <strong>maswavlebeli</strong> iZulebulia individualuri miznebi SeimuSaos im moswavlisTvis,<br />

romelsac uWirs saswavlo aqtivobebSi CarTva. es miznebi SesaZlebelia individualur ar-<br />

CevanSi an interaqciaSi gamovlindes. arsebiTad, es Zalze personificirebuli nabijia maswavleblis<br />

mxridan da Sesabamisobis maRal dones asaxavs.<br />

mravali <strong>maswavlebeli</strong> gadawyvetilebas aseTi individualuri midgomis Sesaxeb imdenad<br />

spontanurad da swrafad iRebs, rom SeiZleba arc axsovdes konkretuli moswavlis mimarT<br />

ganxorcielebuli calkeuli qceva. gamocdil maswavlebels SesaZlebelia gansxvavebuli individualuri<br />

mizani hqondes sxvadasxva moswavlis mimarT.<br />

Tu maswavlebels moswavlis mimarT socialuri mizani amoZravebs, mas endomeba, rom moswavlem<br />

konkretuli interpersonaluri unar-Cvevebi da xedva ganaviTaros. `saubari Sevwyvite<br />

da jeins aRniSnul sakiTxze sakuTari azris gamoTqma vTxove, radgan mindoda jgufs<br />

moesmina misi Tvalsazrisi. is Zalian morcxvia, sakuTari iniciativiT azrs ar gamoxatavs da<br />

gaxsna sWirdeba. minda, rom jgufSi misi statusi odnav avamaRlo~, am SemTxvevaSi maswavlebels<br />

socialuri mizani amoZravebs jeinis mimarT.<br />

Tu maswavlebels moswavlis pirovnuli ganviTarebis mizani amoZravebs, mas endomeba, rom<br />

moswavlem sakuTari SesaZleblobebi da Sinagani Rirsebebi ganaviTaros. `jimi, mainteresebs,<br />

yvelaferi kargad gaige Tu ara, Tu ver gaige, maSin gakveTilebis Semdeg erTad gadavxedoT<br />

masalas da samomavlo gegma davsaxoT~, am SemTxvevaSi maswavlebels unda, rom jimim miznebis<br />

dasaxva da sakuTari SesaZleblobebis analizi iswavlos.<br />

Tu <strong>maswavlebeli</strong> moswavlis moralur ganviTarebas isaxavs mizand, maSin mas endomeba,<br />

rom moswavle ufro gaTviTcnobierebuli iyos iseT sakiTxebSi, rogoricaa samarTlianoba,<br />

movaleoba, pasuxismgebloba. Sarmeni Zalian niWieri da Wkviani moswavlea, misi TviTSefaseba<br />

sakmaod maRalia, amitom maswavlebelma mas naklebad warmatebuli moswavleebis daxmareba<br />

sTxova. <strong>maswavlebeli</strong> am gziT cdilobs Sarmens pasuxismgeblobis grZnoba ganuviTaros sxva<br />

moswavleebis warmatebis mimarT, rac moraluri mizania.<br />

rodesac maswavlebels moswavlis politikuri ganviTarebis mizani amoZravebs, mas surs<br />

moswavlem Zalauflebisa da gavlenis arsi gaigos. is piters sTxovs waikiTxos Tavi muSaTa<br />

moZraobaSi Suamavlobis Sesaxeb. Semdeg wakiTxulis safuZvelze klasis winaSe Suamavlobis<br />

imitirebas da saWiro unar-Cvevebis gamoyenebas sTxovs. mogvianebiT, roca piteri TanaklaselTan<br />

daZabul kamaTSi ebmeba, romelsac, rogorc wesi, Zaladobis xarjze igebs xolme,<br />

<strong>maswavlebeli</strong> kamaTSi erTveba da eubneba: `piter, modi viSuamavleb. damexmare, rom safex-


saboloo miznebi<br />

urebis Tanamimdevroba ar SemeSalos~. <strong>maswavlebeli</strong> xSirad mimarTavs am xerxs im mizniT, rom<br />

piters kamaTis gadaWris alternatiuli gzebi aswavlos.<br />

aRsaniSnavia, rom am magaliTebSi xSirad maswavleblis moqmedeba spontanuri da daugegmavia,<br />

magaliTad, rogorc jeinis statusis amaRlebis SemTxvevaSi, zogjer ki winaswar gaTvlili<br />

da dagegmili, rogorc piteris magaliTSi. miuxedavad amisa, yvela magaliTs moswavlis<br />

ganviTarebis miznebisadmi individualuri midgoma aerTianebs. es miznebi garda akademiuri<br />

da saazrovno unar-Cvevebis ganviTarebisa, ganviTarebis sxva sferoebsac moicavs.<br />

garda am TavSi aRwerili xuTi realobisa, skolaSi aTasobis sxva realobaa. maswavleblebi<br />

TviT muSaobis procesSi igoneben da dgamen calkeuli moswavleebis mimarT faqiz da gaazrebul<br />

nabijebs. es nabijebi maswavleblis socialuri, pirovnuli, moraluri da politikuri<br />

miznebis gamoZaxilia, romelic iSviaTad Cans gakveTilis gegmaSi, magram calkeuli moswavleebisadmi<br />

midgomis xelsayreli momentebis SerCevaSi exmareba. aseTi <strong>maswavlebeli</strong> kompleqsurad<br />

azrovnebs da erTdroulad mravali miznis miRwevaze zrunva SeuZlia.<br />

daxvewili swavlebis am aspeqtis gageba SegvaZlebinebs sxva kuTxiT ganvixiloT maswavleblis<br />

mier calkeuli moswavlisadmi mimarTuli mokle SeniSvnebi da nabijebi. es axleburi<br />

xedva imis safuZvels Seqmnis, rom eqspertebma Sesabamisi daxmareba gauwion maswavleblebs<br />

interaqtiuli swavlebis warmoudgenlad rTul procesSi.<br />

SesaZloa es Tavi maswavleblebs calkeul moswavleebze fiqrSi da maT individualur<br />

moTxovnebTan swavlebis mizadagebaSi daexmaros.<br />

509


literatura<br />

Gower R.R, and M.B. Scott. Five Essential Dimensions of Curriculum Design. Dubuque, Iowa: Kendall<br />

Hunt, 1977<br />

Lickona, T. Educating for Character. New York: Bantam Books, 1991<br />

Lickona, T. A Strategy for Teaching Values. Pleasantville, N.Y.: Guidance Associates, 1972.<br />

Saphier, Jon and John D’Auria. The Core Value Process: Bringing Vision to School Improvemnet. Carlisle<br />

, Mass: Research for Better Teaching, 1993.<br />

Shaftel, G and F. Shaftel. Role Playing for Social Values. Englewood Cliffs, N.J: Prentice Hall, 1967.<br />

Stanford, G. Developing Effective Classroom Groups. New York, Hart Publishing, Co. 1977.<br />

Tatum, Beverly Daniel and Andrea Ayvazian. Mount Holyoke College, South Hadley, Mass.


19<br />

farTod gaRebuli<br />

WiSkari<br />

profesiuli ganviTarebis<br />

kulturis amaRleba, romelic<br />

maswavlebelTa kvalificirebis<br />

optimalur pirobebs gulisxmobs.


farTod gaRebuli WiSkari<br />

`personalis ganviTareba iseT garemos qmnis, romelic maswavlebels moazrovne, gonier<br />

da pasuxismgeblobis mqone profesionalad ganixilavs”.<br />

Wildman and Niles (1987)<br />

cxovrebaSi Zalian iSviaTad iqmneba optimaluri pirobebi, Tumca saskolo cvlileba-<br />

Ta da maswavleblis ganviTarebis Sesaxeb Catarebulma bolodroindelma kvlevebma<br />

cxadyo, rom konkretuli pirobebi xels uwyobs skolis sistemis yvelasTvis ase<br />

sasurvel gaumjobesebas. pirvel yovlisa, aRsaniSnavia, rom skolis sistemis ganviTarebis<br />

mZlavri sawyisi etapia maswavleblis SesaZleblobebis zrda codnis safuZvelze (Saphier<br />

1994). am TavSi gavaSuqebT da ganvixilavT maswavleblis swavla-ganaTlebisTvis arsebiT Svid<br />

pirobas.<br />

1. <strong>maswavlebeli</strong> Tavad aanalizebs sakuTar gamocdilebas. swored es aris is ZiriTadi<br />

piroba, romelic xels uwyobs maswavleblis profesiul ganviTarebas.<br />

2. skola exmareba maswavlebels rogorc kolegiuri struqturis, ise pirovnuli<br />

damokidebulebisa da urTierTobis xelSewyobiT.<br />

3. swavlebis Sesaxeb codnis baza agebulia iseT sferoebze, rogoricaa Sesruleba, repertuari<br />

da Sesabamisoba da ara `efeqtian qcevaze~.<br />

4. uzrunvelyofilia maswavleblis zrdisa da swavlis xelSemwyobi yvela faqtori.<br />

5. arsebobs sistemuri da sxvadasxvagvari wvdoma profesiuli codnis or saxeobaze:<br />

a) individualuri da kolegebis praqtikuli codna<br />

b) swavlebis Sesaxeb sajaro kvlevebze dafuZnebuli codna.<br />

6. profesiuli codna da informacia moswavleTa moTxovnilebebis Sesaxeb unda aisaxos<br />

maswavleblis arCevanSi swavlebis Sinaarsisa da procesis Sesaxeb.<br />

7. skolis xelmZRvanelTa qmedeba unda Seesabamebodes da xels uwyobdes zemoT CamoTvlil<br />

eqvsive pirobas.<br />

ufro vrclad ganvixiloT yoveli piroba.<br />

1. <strong>maswavlebeli</strong> Tavad aanalizebs sakuTar gamocdilebas.<br />

mravali mecnieri (Edwards 1994; Darling-Hammond and McLaughin 1995; Wildman and Niles<br />

1987) eTanxmeba im mosazrebas, rom swavlebis gaumjobeseba maswavleblis mier sakuTari gamocdilebis<br />

TviTanaliziT iwyeba. aseT cvlilebebs rom Rrma da xangrZlivi xasiaTi hqondes,<br />

<strong>maswavlebeli</strong> CarTuli unda iyos `swavlebis, Sefasebis, dakvirvebisa da refleqciis konkretul<br />

amocanaSi, romelic naTels hfens swavlisa da ganviTarebis process (Darling-Hammond<br />

and McLaughin 1995). miuxedavad amisa, pro-<br />

fesiuli ganviTareba, rogorc wesi, garedan<br />

daxmarebas efuZneba, romelic maswavlebelma<br />

unda miiRos da gamoiyenos sakuTar<br />

praqtikaSi. jon edvardsi (John Edwards<br />

1995) wers, `personalis momzadebisa da mene-<br />

mxolod gaazrebuli, cxovrebiseuli gamocdileba<br />

aqcevs adamians daxvewil profesionalad.<br />

jmentis treiningebi im gulubryvilo Sexedulebas emyareba, rom Tu maswavlebels axal<br />

codnas mivawvdiT, is SeZlebs sakuTar azrovnebisa da praqtikis Secvlas. adamianTa umravlesobisaTvis<br />

aseTi midgoma gamosavali ar aris. mxolod gaazrebuli, cxovrebiseuli gamocdileba<br />

aqcevs adamians daxvewil profesionalad. adamiani sakuTari Tavis, saqmianobisa da<br />

513


Tavi 19<br />

azrovnebis SemecnebiT swavlobs. mxolod TviTanalizis Semdeg iwyebs ganviTarebaze mizanmimarTul<br />

muSaobas~.<br />

514<br />

sakuTari gamocdilebis SeswavlisTvis aucilebelia garkveuli unarebi, kerZod:<br />

(1). dakvirvebis da analizis instrumentebi, romelic arazedapirulia (moicavs zusti<br />

informaciis miRebas, moswavleTa gamoyenebas monacemTa wyarod da bundovani azris<br />

mkafiod gamoxatvas) da 2) kognituri wvrTnis unarebi (Costa and Garmston 1994).<br />

dakvirvebis da analizis instrumentebi<br />

vaildmanma da nilsma (Wildman and Niles 1987) aRniSnes, ganaTlebis muSakTa dauZleveli<br />

tendenciuroba swavlebis zedapiruli dakvirvebis dros da daskvnebsa da realur monacemebs<br />

Soris Seusabamoba. isini akvirdebodnen `ramdenad gansxvavebulad gamoxatavdnen maswavleblebi<br />

gaocebas maT Txovnaze, gaeanalizebinaT swavlebasTan dakavSirebuli maTive aRwerebi<br />

gamoyenebul monacemTa, maTive daskvnebisa da msjelobis safuZvelze. Tavdapirvelad<br />

maswavleblebi gaocebulni iyvnen maTi debulebebis umravlesobis zedapiruli bunebiT da<br />

obieqtur monacemebTan kavSiris arqoniT~.<br />

sruli obieqturobis miRweva TiTqmis SeuZlebelia, magram TviTanalizi SeiZleba daviwyoT<br />

maswavleblis qcevisa da moswavleTa saqmianobis Sesaxeb faqtobrivi monacemebis SeswavliT.<br />

maswavlebelTa da administratorTa wvrTnis 15-wlianma gamocdilebam gviCvena, rom<br />

swavlebis Sesaxeb realuri monacemebis Segrovebis unaris gamomuSavebas sakmaod didi dro<br />

sWirdeba. vildmanisa da nilsis azriT, wvrTnisa da praqtikis 20 saaTi. pirvel yovlisa, is kvlevis<br />

survilis xelSewyobas da gansjisagan TavSekavebas moiTxovs. Semdeg saWiroa damokidebulebis<br />

Secvla, romlis safuZveli dakvirvebisa da praqtikis Sesaxeb kiTxvebis dasmis (da<br />

ara gansjis) unar-Cvevis Camoyalibebaa.<br />

maswavlebels SeuZlia Seiswavlos kavSirebi sakuTar miznebs, saswavlo aqtivobebsa da moswavleTa<br />

mier Seqmnil namuSevrebs Soris; Semdeg SeuZlia miubrundes swavlebis dros ganxorcielebul<br />

qcevebs da gansazRvros ra faqtobrivi Sedegebi hqonda Sedarebas.<br />

kognituri wvrTnis unarebi<br />

kognituri wvrTnis unarebi uzrunvelyofs im struqturasa da unarTa nakrebs, romelic<br />

maswavleblebs saklaso movlenebis Sesaxeb monacemTa analizSi exmarebaT. wvrTnis procesSi<br />

Catarebuli Sexvedrebi aris imis garantia, rom isini monacemebze iyos orientirebuli, <strong>maswavlebeli</strong><br />

daskvnebis avtori iyos da <strong>maswavlebeli</strong>c da damkvirvebelic gaecnos miznebs, aqtivobebsa<br />

da moswavlis saqmianobas Soris kavSirebs. aqtiuri mosmenisa da Taviseburebebis<br />

kvleviT maswavleblebi swavloben azrovnebis CarTvasa da analitikuri sulis SenarCunebas<br />

da ara gansjas.<br />

2. skola exmareba maswavlebels rogorc kolegiuri struqturis, ise pirovnuli<br />

damokidebulebisa da urTierTobis xelSewyobiT.<br />

TviTganaTlebisTvis aucilebelia damxmare struqturebis xelSewyoba, raTa maswavleblebma<br />

awarmoon saWiro dakvirveba, wvrTna da monacemTa analizi. amisTvis aucilebelia<br />

oTxi arsebiTi urTierTdamokidebuli faqtori:<br />

1. struqturebi. maswavleblebs SeuZliaT erTad imuSaon iseT struqturebSi, rogoricaa<br />

saswavlo jgufebi, saklaso da fakultetis Sexvedrebi da seminarebi.<br />

2. dro. aseTi struqturebis moqmedebis dro dadgenilia da/an Casmulia maswavleblis<br />

samuSao grafikSi.


farTod gaRebuli WiSkari<br />

3. administraciuli mxardaWera. maswavlebelTa profesiuli ganaTlebis aseTi mxardaWera<br />

sagrZnobi da realuri unda iyos.<br />

4. pirovnuli mxardaWera. yovel maswavlebels, skolaSi Tu mis gareT, hyavs momTxovni<br />

megobari, romelic dainteresebulia misi profesiuli zrdiT.<br />

eqsperimentebisa da maswavlebelTa TviTganviTarebis xelSesawyobad SesaZlebelia specialuri<br />

struqturebis Seqmna, magaliTad skolis masStabiT saswavlo jgufebi an safakulteto<br />

jgufebi. skolebis umravlesobaSi ukve moqmedebs Sesabamisi struqturebi: fakultetis<br />

kreba, ganyofilebis kreba, paraleluri klasebis kreba da gundis kreba. TviTganviTarebasa<br />

da winsvlas xSirad warsulis gadmonaSTebi da moZvelebuli modelebi uSlis xels. Zvel<br />

CveulebebTan brZolisas mniSvnelovania administraciisa da xelmZRvanelobis Tavdadeba.<br />

Cven dawvrilebiT visaubreT im gansakuTrebuli ideebisa da strategiebis Sesaxeb, romlebic<br />

xels uwyoben skolaSi TanamSromlobis garemos Seqmnas. Rrmad gvwams, rom am wignis<br />

mkiTxvelebic iseTive SemoqmedebiTebi arian, rogorc ganaTlebis mravali muSaki, romlebmac<br />

Zalisxmeva ar daiSures `rogor~ kiTxvaze pasuxisaTvis axali ideebis mosawodeblad.<br />

maswavlebelTa TviTganviTarebisTvis saWiro droisa da struqturebis uzrunvelsayofad,<br />

aucilebelia skolis liderTa saqmiani Tavdadeba, rac dRes savsebiT ucxoa skolis struqturuli<br />

modelisaTvis. am Tavdadebis xelSewyobis erT-erTi gza gaxlavT misi moTxovna administratorTa<br />

wvrTnisa da sertificirebis procesSi. sxva sityvebiT Tu vityviT, skolis<br />

administratorTa Sefaseba unda moxdes maTive institutSi kolegialobis xelSewyobis unaris<br />

mixedviTac.<br />

am saqmeSi mniSvnelovani komponentia pirovnuli xelSewyoba. xelSewyobaze metis gakeTeba<br />

SeuZlia iseT megobars, romelic drodadro dainteresdeba maswavleblis winsvliT da Semdeg<br />

daxmarebas SesTavazebs; es msubuqi biZgis formaa. es sasicocxlo TvisebaTa erTgvari kombinaciaa<br />

– adamiani, romelsac ainteresebs Seni winsvla, zrunavs Senze da TviTSefasebis stimuls<br />

gaZlevs. kargi xelmZRvaneli am TvisebaTa<br />

gansaxierebaa.<br />

wignis erT-erTi avtori qalaqis tipis<br />

dasaxlebaSi seminars atarebda e.w. `personalis<br />

ganviTarebis~ sakiTxebze. aseTi semi-<br />

liderma unda uzrunvelyos maswavleblis<br />

TviTganviTarebisTvis aucilebeli dro da<br />

struqtura<br />

narebis wamyvanTa umravlesobis misia, rogorc wesi, asocirdeba sistemis masStabiT wvrTnas,<br />

saswavlo gegmis danergvas an programis SemuSavebas. sakmaod iSviaTad vxvdebiT SemTxvevebs,<br />

rodesac personalis ganviTarebis sakiTxebze momuSave adamianebi individebis profesiul<br />

zrdaze zrunaven. Cveni azriT, saqmianobis saTanadod dagegmvis SemTxvevaSi am adamianebs<br />

yvelaze metis gakeTeba SeuZliaT maswavlebelTa SesaZleblobebis amaRlebis TvalsazrisiT.<br />

(ra araCveulebrivi iqneba <strong>gamocdili</strong> maswavleblebisaTvis, Tu maT winsvlis, wvrTnisa da<br />

sakuTari gamocdilebis gaziarebis SesaZlebloba miecemaT.)<br />

3. swavlebis Sesaxeb codnis baza agebulia iseT sferoebze, rogoricaa Sesruleba,<br />

repertuari da Sesabamisoba da ara `efeqtian qcevaze~.<br />

sakuTari gamocdilebisa da swavlebis Sesaxeb arsebuli codnis bazis Seswavla moiTxovs<br />

codnis raobis Sesaxeb konkretuli Sexedulebis arsebobas da mis uaryofas.<br />

Cven unda gavacnobieroT, rom maswavlebloba inteleqtualurad rTuli da momTxovni<br />

profesiaa da codnis buneba ar aris efeqtian qcevaTa CamonaTvali, romelic unda viswavloT<br />

da ganvaxorcieloT. codnis baza midgomaTa mudmivad mzardi repertuaria, romelic maTi<br />

funqciebis Sesabamisad SeiZleba dajgufdes (magaliTad, sicxade, molodinTa Setyobineba,<br />

tempis SenarCuneba). maswavleblis gadawyvetileba imis Sesaxeb ra strategia gamoiyenos<br />

konkretul bavSvTan, situaciasa an saswavlo gegmasTan gamocdilebis gavleniT mwifdeba.<br />

515


Tavi 19<br />

ar arsebobs saukeTeso strategiebi, saxelmZRvanelo wesebi an formulebi, romlebic gvikarnaxebs<br />

romeli strategia romel situaciaSi unda gamoviyenoT (Tumca zogierTi ganzogadeba<br />

da wesi axalbedebs sawyis etapze garkveulwilad exmareba). aucilebelia gvqondes<br />

unar-CvevaTa repertuari da ara mxolod erTi meTodi swavlebis yoveli sabaziso funqciis<br />

Sesasruleblad. aseve aucilebelia am repertuaris gafarToebaze zrunvac.<br />

es Sexeduleba pedagogiuri codnis bunebaze arsebiTia kolegialuri, Ria, riskis gaweviT<br />

savse garemos Sesaqmnelad. samwuxarod, pedagogikis `efeqtianobis~ Sesaxeb gabatonebuli<br />

Sexeduleba xels uSlis maswavleblis mier riskis gawevasa da swavlis survils. am Sexedulebis<br />

mixedviT arsebobs garkveuli `efeqtiani qcevebi~, romelic ganapirobebs kargad<br />

swavlebas. es efeqtiani-araefeqtiani midgoma xels uwyobs maswavlebelTa winaaRmdegobriv<br />

diskusiebs saswavlo situaciebis marTvis Sesaxeb. winaaRmdegobrivs, radgan maTi azriT<br />

SeuZlebelia gansxvavebuli gamocdilebis an Sexedulebis siswore. swavlebis efeqtianobis<br />

Sesaxeb am Sexedulebis meore Sedegi is gaxlavT, rom is arc ki uSvebs swavlebis Sesaxeb diskusiis<br />

arsebobas imis SiSiT, rom vinmes Sei-<br />

CarCoSi: maswavlebloba inteleqtualurad<br />

Zleba gansxvavebuli azri hqondes. gansxvavebuli<br />

midgomebis Sesaxeb diskusiebis Sekveca<br />

rTuli da momTxovni profesiaa.<br />

am Sexedulebis mesame Sedegia. `kargia, Tuki<br />

es gza SenTvis warmatebulia, magram es Cemi<br />

stili ar aris~, ai ris Tqma sCveviaT adamianebs. warmatebuli swavleba stilze ki ara Sesabamisobaze,<br />

bavSvisadmi, situaciisa da saswavlo gegmisadmi Sesabamisobaze aris damokidebuli.<br />

4. uzrunvelyofilia maswavleblis zrdisa da swavlis xelSemwyobi yvela faqtori.<br />

profesiuli codnis Sesaxeb Sexedulebis _ `saqmianoba-repertuari-Sesabamisoba~ _ gaziareba<br />

kolegebis mier imis safuZvels qmnis, rom maT Riad isaubron problemebze da erTmaneTs<br />

gaacnon strategiebi. miuxedavad amisa, ar arsebobs garantia, rom kolegialoba da<br />

eqsperimentebi skolis normad iqceva. raRac ufro metia saWiro.<br />

maswavleblebis kolegialuri Sexvedrebi da TviTganaTleba (1-li punqti), ra Tqma unda,<br />

xels uwyobs maT winsvlas. warmovidginoT, rom maswavleblebi iseTi pirovnebis xelmZRvanelobiT<br />

muSaoben, romelic Tavisi saqmis erTguli, patiosani muSakia da swavlebis axali<br />

strategiebis ZiebiT aris dainteresebuli. is exmareba maswavleblebs kolegebTan da moswavleebTan<br />

wamoWrili problemebis gadaWraSi. aseT SemTxvevaSi maswavleblis profesiuli<br />

zrdis Sansi kidev ufro metad izrdeba. maswavlebelTa Sexedulebebi mtkicdeba ara marto<br />

maTi yoveldRiur gamocdilebaTa da moswavleebTan urTierTobiT, aramed maTi pirovnuli<br />

rwmenis da varaudebis meoxebiTac. Sexedulebebis gadafaseba xdeba maSin, rodesac maswavlebels<br />

surs sxva TvaliT Sexedos Tavis pedagogiur Sexedulebebs da sxva mcodne adamianTan<br />

imsjelos maT Sesaxeb. saWiroa ndobiT aRWurvili piri, romelic pativiscemiT da gagebiT<br />

moekideba maswavleblis rwmenas da Sexedulebebs pedagogiuri gamocdilebis Sesaxeb. skolis<br />

struqturaSi aseTi adamianis gamoCena maswavlebelTa profesiuli zrdis garantiaa.<br />

maswavlebelTa rwmenis, faseulobebisa da varaudebis ganxilva Suqs hfens Cvens codnas am<br />

rwmenebis siZlierisa da simtkicis Sesaxeb, radgan `pirovnuli ganwyoba... maswavleblad gaxdomis<br />

safuZvelia~ (Lortie 1975). maswavlebelTa samyaro simtkices ara mxolod yoveldRiuri<br />

gamocdileba da moswavleebze zrunva ganapirobebs, aramed bavSvebis, swavlebisa da swavlis<br />

Sesaxeb maTi pirovnuli Sexedulebebi da varaudebic. cvlileba mxolod im SemTxvevaSi xdeba,<br />

rodesac maswavleblebi mzad arian am varaudebis gaziarebisa da ganxilvisaTvis. amisTvis<br />

saWiroa maswavlebels sjerodes, rom kolegebi pativiscemiT moekidebian am varaudebs da<br />

erTgvari pirdapirobac am Zveli varaudebisa da Sexedulebebis eWvqveS dayenebisTvis. am Sem-<br />

TxvevaSi, mosalodnelia Zireuli cvlilebebi maswavlebelTa praqtikaSi. edvardsi (Edwards<br />

516


farTod gaRebuli WiSkari<br />

1994) wers: `sferos sirTulisa da imis gamo, rom mravali mas Zalze piradulad miiCnevs, mniSvnelovania<br />

wavaxalisoT adamianebi, rom maT meti gaigon sakuTari msoflmxedvelobis Sesaxeb<br />

da gaacnobieron misi gavlena maTsave azrovnebasa da saqmianobaze. gamocdileba cxadyofs,<br />

rom ndobis mopoveba jgufis sifrTxiliT formirebis SemTxvevaSi xdeba da Tu aqtivobebi<br />

Riad mimdinareobs, adamianTa umravlesoba mzad aris gadaxedos sakuTar msoflmxedvelobas~.<br />

Cvens mier Camoyalibebul am struqturaSi sakuTari Sexedulebebis Seswavla TviTgana-<br />

Tlebis elementi xdeba, romelic, Tavis mxriv, maswavleblis ganviTarebis safuZvelia.<br />

amgvari TviTganaTleba kolegebTan TanamSromlobiT xdeba. profesiuli gamocdilebis Sesaxeb<br />

am Zalze faruli Sexedulebebis gamomzeureba mtkivneuli procesia. miuxedavad amisa,<br />

am saSiS teritoriaze Sesvla cvlilebisa da winsvlis yvelaze mZlavri instrumentebis mopovebis<br />

saSualebas gvaZlevs.<br />

frenk paxaresma (Frank Pajares 1992) Tavi mouyara maswavleblis Sexedulebebis Sesaxeb kvlevis<br />

yvelaze dasabuTebul Sedegebs:<br />

¤ axalbeda maswavlebelTa pedagogiuri Sexedulebebi gadamwyvet rols asrulebs maT<br />

mier codnis aTvisebasa da interpretaciaSi, xolo Semdgom swavlebis dros ganxorcielebul<br />

qcevaSi. Seuswavleli Sexedulebebi SeiZleba gaxdes swavlebis moZvelebuli<br />

da araefeqtiani praqtikis mizezi.<br />

¤ Sexedulebebi adreul asakSi yalibdeba da imdenad myaria, rom ver icvleba droiT,<br />

swavlebiTa da gamocdilebiT dasabuTebuli argumentebiT.<br />

¤ SexedulebaTa sistema exmareba adamians samyarosa da sakuTari Tavis gansazRvra-gacnobierebaSi.<br />

¤ azrovnebiTi procesebi SexedulebaTa Camoyalibebis wina pirobaa, magram SexedulebaTa<br />

struqturis damaxarisxebeli efeqti amowmebs, Tavidan gansazRvravs da formas<br />

ucvlis azrovnebisa da informaciis gadamuSavebis Semdgom procesebs.<br />

¤ Sexeduleba gadamwyvet rols asrulebs amocanis gansazRvrasa da im kognituri instrumentebis<br />

SerCevaSi, romlis saSualebiTac xdeba am amocanis interpretacia,<br />

dagegmva da gadawyvetilebis miReba; amrigad, is gadamwyvet rols asrulebs qcevis<br />

gansazRvraSi da codnisa da informaciis organizebaSi.<br />

¤ Sexedulebebi mZlav gavlenas axdens aRqmaze, magram isini realobis bunebis arasaimedo<br />

megzuri SeiZleba iyos.<br />

¤ swavlebis Sesaxeb Sexedulebebi ukve kargad aris Camoyalibebuli kolejSi Sesvlis<br />

droisTvis.<br />

SesaZlebelia, rom moswavlis swavlis Sesaxeb monacemebma da swavlebis gamocdilebis Tvi-<br />

Tanalizma iseTi kognituri disonansi Seqmnas, rom maswavleblisTvis sakuTari Sexedulebebis<br />

gadamowmebis safuZveli gaxdes? SesaZlebelia, kolegebisaTvis moswavleTa misamarTiT<br />

sakuTari miznebisa da maTi miRwevis gzebis gaziarebam axleburi xedva Camogviyalibos da<br />

repertuaris gamdidrebis survili gagviCinos?<br />

Cveni azriT, am SexedulebaTa Seswavlis gareSe nebismieri cvlileba zedapiruli iqneba.<br />

arsebiTad, SexedulebaTa arcodna sasargeblo pedagogiuri gamocdilebis gadacemis<br />

warumateblobis erT-erTi mizezic ki xdeba, miuxedavad am gamocdilebis Sesaxeb dawerili<br />

statiebisa da Catarebuli seminarebis raodenobisa.<br />

5. arsebobs sistemuri da sxvadasxvagvari wvdoma profesiuli codnis or saxeobaze:<br />

a) piradi da kolegebis praqtikuli codna<br />

517


Tavi 19<br />

518<br />

b) swavlebis Sesaxeb sajaro kvlevebze dafuZnebuli codna.<br />

individualuri praqtikuli codna<br />

edvardsis (Edwards 1994) azriT, maswavleblis ganviTarebas ganapirobebs `gaazrebuli,<br />

cxovrebiseuli gamocdileba, romelic ostaturi saqmianobis pirobaa. adamiani swavlobs sakuTari<br />

Tavis SemecnebiT, sakuTari azrovnebisa da qmedebebis gaanalizebiT. mxolod TviTanalizis<br />

Semdeg iwyebs is sakuTari muSaobis gaumjobesebas~. edvardsi sakuTari gamocdilebidan<br />

miRebul codnas, pirad praqtikul codnas uwodebs. yvela adamians gansxvavebuli da<br />

individualuri praqtikuli codna aqvs, romelic, rogorc wesi, Zalian myaria da advilad ar<br />

eqvemdebareba cvlilebas.<br />

`personalis ganviTarebis specialistebisTvis, romelTac refleqsiis xelSewyoba surT....<br />

maswavleblis mecnierul codnasTan (e.w. kvlevaze dafuZnebuli aRmoCenebi swavlebis Sesaxeb)<br />

erTad aseve mniSvnelovania maTi praqtikuli codnac. urTierTobisas isini ecdebian,<br />

waaxalison maswavleblebi, rom maT swavlebis Sesaxeb piradi Sexedulebebi gamoavlinon.<br />

amrigad, mwvrTnelsa da maswavlebels Soris urTierToba TanamSromluria, romlis mizania<br />

pirovnuli ganviTareba da ara maamebloba (Wildman and Niles 1987). azrovnebas, maswavleblis<br />

ganviTarebas optimaluri pirobebi Seeqmneba, Tu Cven `pativiscemiT movekidebiT adamianTa<br />

pirovnul SesaZleblobebsa da cxovrebisul gamocdilebas~ (Edwards 1994).<br />

avtorebis mizania, daamtkicon, rom aucilebelia codnis im udidesi maragis aRiareba, romelic<br />

maswavleblebs aqvT gamocdilebis safuZvelze da romelic xeluxlebeli da gamouyenebelia<br />

imis gamo, rom maT Caketil garemoSi uxdebaT muSaoba. Cveni azriT, sanam ar vaRiarebT<br />

maswavlebelTa pirad praqtikul codnas da ar CavayenebT mas ganviTarebis samsaxurSi,<br />

maswavleblebi ver Seicvlebian garedan miRebuli ideebis sakuTar praqtikaSi integrirebiT.<br />

dadasturebulia, rom cvlileba, TviT damokidebulebisa da Sexedulebis cvlilebac qcevis<br />

Secvlis Sedegia da ara winapiroba (Guskey 1995), gvjera, rom gamorCeuli maswavleblebis<br />

gamocdileba da maTi piradi praqtikuli codnis gamoyeneba arsebiTia personalis ganviTarebis<br />

efeqtiani kulturis CamoyalibebaSi.<br />

karieris manZilze, yvela <strong>maswavlebeli</strong> imdidrebs codnis pirad ganZTsacavs bavSvebis,<br />

saswavlo Sinaarsisa da swavlebis Sesaxeb<br />

maswavlebelTa gamocdilebiT miRebuli cod­ informaciiT. es maTi piradi praqtikuli<br />

nis udidesi rezervuari xeluxlebelia imis codnaa, romlis safuZvelia sirTuleebze<br />

gamo, rom maT Caketil garemoSi uxdebaT muS­<br />

pirovnuli reaqcia, sakuTari aRmoCenebi, eqsaoba.perimentebi.<br />

es codna gansxvavebuli xarisxiT<br />

aqvs sxvadasxva maswavlebels, imis mixedviT,<br />

ramdenad moazrovne da Semoqmedia. aseTi codna<br />

im elementebsac Seicavs, romlebic sxvebma aRmoaCines, magram ar Sesula sajaro codnis<br />

bazaSi; piradi praqtikis saSualebiT maswavleblebs sakuTari karieris manZilze mravalgzis<br />

uxdebaT maTi Tavidan gamogoneba.<br />

iseT skolebSi, sadac xels uwyoben maswavlebelTa swavlas, maT sxvadasxva arxebiT xeli<br />

miuwvdebaT sakuTar pirad da kolegebis praqtikul codnaze. es arxebia: Semswavleli jgufebi,<br />

paraleluri klasebis an fakultetis Sexvedrebi, sxva maswavlebelze dakvirveba, saCvenebeli<br />

gakveTilebi. am gziT xdeba piradi da unikaluri codnis gaziareba da fakultetis er-<br />

Toblivi codnis gamdidreba.<br />

sajaro profesiuli codna swavlebis Sesaxeb


farTod gaRebuli WiSkari<br />

calkeul maswavlebelTa pirad praqtikul codnis uzarmazar resursTan erTad, aseve unda<br />

vaRiaroT da gamoviyenoT swavlebisA strategiebisa da unarebis is udidesi baza, romelsac<br />

edvardsi (1994) sajaro codnas uwodebs. es aris wignebidan, seminarebisa da kursebis saSualebiT<br />

miRebuli zogadi codna sferos Sesaxeb. codnis bazis ararsebobis Sesaxeb farTod<br />

gavrcelebuli Sexedulebis gamo maswavlebelta umravlesobam ar icis swavlebis mZlavri<br />

strategiebis arseboba. `ukeTesi swavlebisaTvis kvlevisa~ da am wignis avtorTa mizani iyo<br />

xelmisawvdomi gagvexada swavlebis Sesaxeb es mdidari codna. aucilebelia, rom maswavleblebma<br />

gaigon am bazisa da masSi arsebuli repertuarebis arseboba da sakuTari repertuari<br />

gaafarTovon axali strategiebisa da azrovnebis axali gzebis swavliT.<br />

wignSi mocemulia repertuarTa arsi. raki universitetma da kolejma uari Tqves swavlebis<br />

Sesaxeb profesiuli codnis sacavis funqciis Sesrulebaze (rogor rolsac isini asruleben<br />

arqiteqturis, iurisprudenciisa da medicinisaTvis) aRar arsebobs iseTi adgili,<br />

sadac gavigebT pedagogikis Sesaxeb imas, rac jer ar viciT. veravin Seqmnis gonivrul kurss<br />

TviTganviTarebis Sesaxeb, Tu ar ecodineba, ra aris saswavli: am wignSi mocemulia Cveni kolegebis<br />

piradi praqtikuli codna da sajaro codnis repertuaris sqema.<br />

nebismieri praqtikosi maswavleblisaTvis, gamocdilebisa da kompetenturobis miuxedavad,<br />

wigni sakmaris masalas moicavs swavlebis Sesaxeb yoveldRiurad wamoWril sakiTxTa axali<br />

sasargeblo instrumentebisa da midgomis gzebis Sesaxeb. ufro mniSvnelovania is, rom wigni<br />

TviT codnis bazis struqturasac moicavs da aRiarebs, rom misi Semqmnelebi praqtikosebi<br />

iyvnen. misi nayofieri gamoyeneba dafuZnebulia profesiul gansjaze da ara universaluri<br />

kanonebis gamoyenebaze. profesionali maswavleblisaTvis swavlebis swavla usasrulo procesia.<br />

Tu swavlebis TamaSis saxelwodeba misadagebaa, rogorc amas 1-li Tavidan moyolebuli<br />

vacxadebT, maSin yovelma Cvenganma mudmivad unda izrunos repertuaris gamdidrebaze gansxvavebuli<br />

moswavleebis moTxovnebis dasakmayofileblad.<br />

fakultetis wevrebisTvis sistematurad da regularulad xelmisawvdomi unda iyos<br />

sajaro codnis bazis strategiaTa repertuari. es moiTxovs codnis bazis racionaluri<br />

kategoriebis mixedviT organizebul, mudmivad ganaxlebad `rukas~. aseTi sqema aqvs yovel<br />

namdvil profesionals sakuTari profesiuli codnis organizebisaTvis. swored swavlebis<br />

amgvari rukis SeTavazeba iyo am wignis daweris mizani. ruka aadvilebs konkretuli adamianis<br />

pirovnuli SesaZleblobebis ganviTarebul da naklebad ganviTarebul mxareebs da axalbeda<br />

da <strong>gamocdili</strong> praqtikosebisaTvis adgens jer kidev Sesaswavl sakiTxTa `menius~.<br />

axalbeda da <strong>gamocdili</strong> maswavleblebi sxvadasxvagvarad swavloben. damwyebs ufro metad<br />

wesebze agebuli xelmZRvaneloba sWirdeba (Dreyfus and Dreyfus 1986). maTTvis ufro sasargebloa<br />

imis codna swavlebis ra parametrebze gaamaxvilon yuradReba da ra repertuari iswavlon<br />

muSaobis pirvel wlebSi. kompetenturi <strong>maswavlebeli</strong> metwilad sakuTari gamocdilebis<br />

analizis saSualebiT swavlobs da Tavad akeTebs arCevans imis Sesaxeb, ra Seiswavlos Semdgom.<br />

is, rogorc wesi, intuiciis, aqtiur eqsperimentirebisa da dialogis Sinagani procesis<br />

meSveobiT viTardeba. urTierToba sajaro codnis bazasTan da misi gamoyeneba maswavleblis<br />

profesiuli zrdis kvalobaze icvleba. ucvleli rCeba zogierTi ram: repertuaridan axali<br />

sakiTxebis, swavlebis gansxvavebuli modelebis, disciplinis gansxvavebuli modelebis, axsnis<br />

axali instrumentebis swavlis survili. ufro farTovdeba mosazrebebi imis Sesaxeb,<br />

rogor Camouyalibos moswavleebs saklaso sazogadoebis mSeneblobisa da klasis cxovrebis<br />

Tanaziarobis survili, rogor Seuwyos xeli riskis gawevas da Tavdajerebulobas – es mudmivi<br />

sakiTxebia. arc erTma Cvenganma maT Sesaxeb imdeni ar icis, rom swavlaze uari Tqvas.<br />

wignSi mocemuli swavlebis arc erTi parametri fantaziis nayofi ar aris; yoveli maTgani<br />

nebismieri saklaso oTaxis mudmivad Tanmdevi da moswavleTa swavlaze pasuxismgebeli<br />

519


Tavi 19<br />

cvladia. maswavleblebs, faqtobrivad, ukve aqvT yoveli parametris Sesatyvisi garkveuli<br />

repertuari (mdidari an Raribi). repertuaris gamdidrebiTa da swavlebis morgebis unaris<br />

ganviTarebiT nebismieri Cvengani kidev ufro efeqtian swavlebas SeZlebs.<br />

1-li Tavis 1.2 sqemaze mocemuli Tvramet parametrad organizebuli swavlebis Sesaxeb sajaro<br />

codnis baza mudmivad mzard repertuarTa dinamikuri kategoriebis nakrebia. maRali<br />

rangis profesiuli praqtika am repertuarTan erTad Cveni SesaZleblobebis gafarToebasac<br />

moiTxovs.<br />

6. profesiuli codna da informacia moswavleTa moTxovnilebebis Sesaxeb unda<br />

aisaxos maswavleblis arCevanSi swavlebis Sinaarsisa da procesis Sesaxeb.<br />

520<br />

ganvixiloT tradiciuli debulebebi personalis ganviTarebis Sesaxeb:<br />

¤ Tu calkeuli <strong>maswavlebeli</strong> TviTon irCevs ganviTarebis kurss, maTi wvlili damakmayofilebeli<br />

iqneba da uzrunvelyofs am kursis gatarebas.<br />

¤ personalis ganviTareba skolis sistemas unda emyarebodes, fakulteti gadawyvetilebas<br />

unda iRebdes mimarTulebisa da am mimarTulebiT savali gzebis Sesaxeb.<br />

¤ centralizebuli iniciativebi winaaRmdegobisa da dauintereseblobis gamo marcxisTvisaa<br />

ganwiruli.<br />

¤ codna pirovnuli da situaciuria. gare resursebi naklebfaseulia adgilobrivi<br />

problemebis gadaWris TvalsazrisiT.<br />

gasakviria, rom bolodroindel literaturaSi personalis ganviTarebis Sesaxeb versad<br />

naxavT am debulebebis mxardaWeras, maTSi ganxilulia mTeli rigi proeqtebi, romlebSic<br />

skolis ganviTarebisken mimarTuli Zalisxmeva sasikeTo gavlenas axdens swavlaze (Joyce and<br />

Showers 1995). avtorebma aCvenes, rom personalis ganviTareba, romelic centraluri ofisidan<br />

imarTeba sakmaod efeqtiania maswavlebelTa repertuaris Secvlisa da moswavleTa miRwevebze<br />

gavlenis TvalsazrisiT.<br />

arsebiTad, maswavleblis arCevani saqmianobaSi monawileobisa da misi warmatebis garantia<br />

ar aris. fakultetis gadawyvetilebebi imis Sesaxeb, ra SeiZleba CaiTvalos personalis ganviTarebad<br />

windauxedavi da bundovani SeiZleba iyos. centralizebuli iniciativebi, rogorc<br />

joisma da Souerma aCvenes, SesaZloa Zalze efeqtiani aRmoCndes, Tu gadawyvetilebis miRebis<br />

procesi kargad aris warmarTuli da personalis ganviTarebis proeqti moicavs adekvatur<br />

dialogs, ukukavSirs da wvrTnas. unda miiRon Tu ara maswavleblebma monawileoba personalis<br />

ganviTarebis Sesaxeb arCevanis (romlis mizania maswavlebelTa swavlisaTvis optimaluri<br />

pirobebis Seqmna) miRebaSi? es sakmaod rTuli sakiTxia.<br />

zrdasrulTa swavlis Teoria cxadi da Tanamimdevrulia _ zrdasrulebs sWirdebaT, rom<br />

`gankargavdnen~ sakuTar swavlas (Knowles 1984). magram aseTi mesakuTreoba ar niSnavs uwesrigo<br />

da gaumarTlebel arCevans da arCevanis gakeTebas sicarieleSi. am wignis avtorTa azriT,<br />

dinamikurma profesiulma ganviTarebam xelmisawvdomi unda gaxados swavlebis Sesaxeb<br />

sajaro codnis baza da misi Sinaarsi, raTa adamianebi mxolod Sinagan resursebsa da gamo-


farTod gaRebuli WiSkari<br />

gonebas ar daeyrdnon zRva masalis arsebobis pirobebSi. is, Tu ra da rogor unda iswavlos<br />

maswavlebelma sajaro codnis am bazidan, mxolod da mxolod misi piradi saqmea. 1<br />

Cveni azriT, maswavleblis mier sakuTari muSaobis Seswavla mas problemebis gansazRvrisa<br />

da im kiTxvebze pasuxis moZebnis stimuls aZlevs, romelTa pasuxebis povna sajaro codnis<br />

bazaSi SeiZleba. arsebiTad, am saxis Zieba gansazRvravs TviT maT stumrobasac sajaro codnis<br />

bazaSi.<br />

am ori mosazrebis dakavSirebiT im azramde mivdivarT, rom maswavleblis arCevans ra<br />

iswavlos da ra miumatos sakuTar repertuars ganapirobebs (1) moswavleTa saWiroebebi da<br />

(2) profesiuli codnis bazaSi arsebuli xelmisawvdomi informacia.<br />

vildmani da nilsi (Wildman and Niles 1987) weren:<br />

`iseT garemoSi, sadac maswavleblebi Tavad akontroleben sakuTar azrovnebiT procesebs,<br />

maTi moqmedeba moswavleebzea orientirebuli. sawinaaRmdego suraTs vi-<br />

RebT, Tu mas garedan karnaxoben `ra~ da `rogor~ kiTxvebze pasuxs. roca <strong>maswavlebeli</strong><br />

sakuTari saWiroebebiT xelmZRvanelobs, is `rogor~ kiTxvas sakuTari azrovnebis<br />

sayrden wertilad iyenebs. `ra gavlenas axdens Cemi saqmianoba moswavleebze?~ maswavlebelTa<br />

dialogebis mosmenisas, aSkara xdeba, rom isini sakmaod did dros uTmoben<br />

calkeul moswavleebze fiqrs. swored es `moswavleze orientirebuloba~<br />

aris mniSvnelovani Tavisebureba, romelic unda gvaxsovdes, roca maswavleblis azrovnebis<br />

xelSewyobaze vzrunavT. bunebrivi interesebisa da instinqtebis ugulebelyofas,<br />

SesaZloa, arasasurveli zewola mohyves, Tuki maswavleblebs aiZuleben<br />

swavlebis maTeuli koncefciebisagan gansxvavebuli da ararelevanturi mosazrebebis,<br />

teqnikisa Tu kvlevis Sedegebis ganxilvas.<br />

Cven SeiZleba davaskvnaT, rom saWiroa, dauyovnebliv SevudgeT saqmes, vimuSavoT moswavleebTan,<br />

ganvixiloT mimdinare sakiTxebi da am konteqstidan ganvsazRvroT sabazo codnis<br />

ra nawilebi gvWirdeba. amrigad, SesaZlebelia maswavlebelTa piradi praqtikuli codnisa da<br />

sagnis Sesaxeb sajaro codnis bazis gamoyeneba. magaliTad, meeqvseklaselTa maswavleblebi<br />

aRmoaCenen, rom bevri moswavle did informacias iRebs, magram erTmaneTTan ver akavSirebs<br />

garkveul sakiTxebs. erT-erTi <strong>maswavlebeli</strong> danarCenebs SesTavazebs ufro detalurad<br />

Seiswavlon grafikuli winmswrebi aqtivobebi da praqtikulad gamoiyenon, raTa moswavleebs<br />

maTi saSualebiT aswavlon SeniSvnebis Cawera. sami maTgani grafikuli winmswrebi aqtivobebis<br />

erTdRian seminars eswreba, Semdeg ki qmnian kolegebisaTvis Semswavlel jgufs erTmaneTis<br />

saqmianobaze dakvirvebisa da ukukavSiris mizniT, rac saSualebas aZlevT erTmaneTs daexmaron<br />

grafikuli winmswrebi aqtivobebis gamoyenebis SeswavlaSi.<br />

es magaliTi gviCvenebs, rom maswavleblis mier swavlis mimarTulebis arCevas ganapirobebs<br />

meeqvseklaselTa mimdinare saWiroebebis analizi. aRsaniSnavia, rom erT-erTma maTganma<br />

pedagogikis sajaro codnis bazidan icis grafikuli winmswrebi aqtivobebis Sesaxeb da mis<br />

detalur Seswavlas sTavazobs kolegebs.<br />

1 mrCevlis an sxva adamianis pirdapiri Careva sWirdebodes arCevanis gasakeTeblad. ver avarCevT ra viswavloT,<br />

Tu ar viciT saWiro masalis arseboba. damwyebi maswavleblisTvis sasargebloa zedamxedvelis an mrCevlis<br />

xelmZRvaneloba, romelic mas strategiaTa Seswavlis Tanamimdevrobas SeurCevs klasis menejmentisa da<br />

konkretuli sagnis pedagogikuri teqnikis TvalsazrisiT.<br />

Cven <strong>gamocdili</strong> maswavleblebi gvyavs mxedvelobaSi. unda vaRiaroT, rom axalbeda maswavlebels, SesaZloa,<br />

miuxedavad imisa, rom Cveni azriT, sasurvelia axalbedebs pirdapir vurCioT saswavli sakiTxebi, problemaze<br />

orientirebuli swavlis mniSvnelobis aRniSvnac gvsurs. rogorc wesi, damwyebi <strong>maswavlebeli</strong> sakuTar<br />

problemebs mrCevelTan an zedamxedvelTan arCevs; es problemebi SesaZloa maTi profesiuli swavlis aTvlis<br />

wertili iyos.)<br />

521


Tavi 19<br />

Cven darwmunebulebi varT, rom profesiuli winsvla codnis Sida da gare wyaroebis er-<br />

TobliobiT miiRweva. swored calkeulma maswavlebelma Tu maswavlebelTa jgufma unda gaakeTos<br />

gaazrebuli arCevani imis Sesaxeb, rodis da sad gamoiyenos es ori wyaro.<br />

522<br />

amrogad, maswavlebelTa profesiuli ganviTarebisTvis optimaluri piroba iqneba, Tu:<br />

¤ <strong>maswavlebeli</strong> Tavad gansazRvravs sakuTari profesiuli ganviTarebisTvis xelSemwyob<br />

sakiTxebs.<br />

¤ <strong>maswavlebeli</strong> Tavad irCevs swavlis xelis Semwyob formebs.<br />

ra Tqma unda, am arCevans unda ganapirobebdes informirebuli da sistematuri midgoma<br />

Sesaswavli sakiTxebisa da klasSi wamoWrili problemebis gadaWris gzebis Sesaxeb.<br />

1. skolis xelmZRvanelTa qmedeba unda Seesabamebodes da xels uwyobdes zemoT<br />

CamoTvlil eqvsive pirobas.<br />

ra unda gaakeTos skolis xelmZRvanelobam zemoT CamoTvlili eqvsive principis gaTvaliswinebisa<br />

da maT Sesatyvisad moqmedebis mizniT? Cven viziarebT xelmZRvanelobis am amocanisadmi<br />

midgomis edgar Sainiseul (Edgar Schein 1985) formulas. misi azriT, kulturuli<br />

normis warmatebuli Secvlisas (romelic maSin xorcieldeba, roca skola kargi saswavlo<br />

garemo xdeba zrdasrulebisTvis) axali normis mimarT xelmZRvaneloba Semdegnairad moqmedebs:<br />

¤ acxadebs<br />

¤ aCvenebs<br />

¤ agebs<br />

¤ icavs<br />

¤ ajildoebs<br />

`gacxadeba~ nebismier garemoSi Semdegi normebis dacvis mniSvnelobas niSnavs: kolegialuri<br />

qceva, TviTganaTleba, sajaro codnis bazis xelmisawvdomoba da maswavleblis Tavisufali<br />

arCevani. rogorc wesi, skolis liderebi saswavlo wlis dasawyisSi acnoben TanamSromlebs<br />

am normebs da xels uwyoben maT dacvas. mniSvnelovania axali normis Sesatyvisi leqsikis<br />

mudmivi gamoyeneba. saWiroa is skolaSi dialogis ganuyofeli nawili gaxdes.<br />

`aCvene~ gulisxmobs xelmZRvanelis mier axali normis Cvenebas. man SeiZleba TviTgana-<br />

Tleba, kolegebis jgufSi swavla an sajaro codnis baza (informaciis moZieba, seminari an<br />

konferencia) airCios axali normis detalurad Seswavlis mizniT.<br />

`ageba~ gulisxmobs struqturebisa da jgufebis Seqmnas da erToblivi muSaobisaTvis<br />

saWiro drois gamoyofas. magaliTebisaTvis SegiZliaT ixiloT kingisa da safieris naSromi<br />

(King and Saphier, ibeWdeba). erT-erTi gza SesaZlebelia iyos mudmivi Semcvleli maswavleblis<br />

daqiraveba mxolod im maswavlebels Semcvlelad, romelic kolegebis saqmianobas akvirdeba.<br />

aseTi Semcvleli SeiZleba iyos kompetenturi, pensiaze gasuli <strong>maswavlebeli</strong>, romelic<br />

sakuTar gamocdilebas SesTavazebs moswavleebs da maT codnas gaafarTovebs saswavlo<br />

gegmaSi arasaskolo Temebis CarTviT. kidev erTi magaliTia maswavlebelTa erTad momuSave<br />

tradiciuli jgufebi (Tanner, Canady, and Rettig 1995). gakveTilebis cxrilis ise dagegmva, rom<br />

xeli SevuwyoT maswavlebelTa erTad swavlis dros, did energias gamoaTavisuflebs maTi<br />

profesiuli ganviTarebisaTvis.<br />

`dacva~ erT-erTi umniSvnelovanesi normaa, radgan roland bartis (Ronald Barth, Personal<br />

Communication 1984) TqmiT, skolaSi yovelTvis moiZebneba cvlilebebis xelSemSleli `anti-


farTod gaRebuli WiSkari<br />

sxeulebi~. maswavleblebi, romlebic riskis fasad gadawyveten SexedulebaTa sakuTari sistemebis<br />

gaziarebas, daculi unda iyvnen sarkazmis, dacinvis da gakicxvisagan. am funqciis<br />

Sesruleba mxolod `mcveli direqtoris~ an fakultetis xelmZRvanelis sazrunavi ar aris,<br />

magram maT unda Cauyaron safuZveli.<br />

`dajildoeba~ mravalgvarad SeiZleba: xelmZRvaneli xelmisawvdoms xdis resursebs<br />

fakultetis im wevrebisTvis, romlebic riskaven, Riad saubroben da TviTganaTlebis qcevas<br />

gvTavazoben personalis ganviTarebis mizniT; mowonebas gamoxatavs; kolegebisaTvis codnisa<br />

da gamocdilebis gaziarebis SesaZleblobebs qmnis im maswavleblebisTvis, romlebmac<br />

raRac axali iswavles.<br />

roca Cveni sazogadoeba seriozulad moekideba maswavlebelTa ganaTlebas, anu roca Cveni<br />

moqalaqeebi da profesionalebi dainaxaven moswavleTa miRwevebze maswavleblisaTvis gana-<br />

Tlebis pirobebis Seqmnis gavlenas, maSin am pirobebis Seqmna skolis administratorTa wvrTnis,<br />

licenzirebis, sertificirebis, Sefasebisa da mudmivi ganaTlebis ganuyofeli nawili<br />

gaxdeba. sagulisxmoa, rom am Tavs arCevanis rolis Sesaxeb im mosazrebiT vamTavrebT, rom<br />

saWiroa mtkice saskolo kulturis gaZRolis Seswavla.<br />

Tu Cveni sazogadoebisTvis mniSvnelovania<br />

maswavlebelTa ganaTleba, maTi swavlisTvis<br />

xelsayreli pirobebis Seqmna skolis administratorTa<br />

wvrTnis, licenzirebis, sertificirebis,<br />

Sefasebisa da mudmivi ganaTlebis ganuyofeli<br />

nawili unda gaxdes.<br />

523


Tavi 19<br />

524<br />

Barth, Roland. Personal communication, 1984.<br />

literatura<br />

Costa, Arthur L., and Robert J. Garmston. Cognitive Coaching: A Foundation for Renaissance Schools.<br />

Norwood, Mass.: Christopher Gordon, 1994.<br />

Darling-Hammond, Linda, and Milbrey W. McLaughlin. "Policies That Support Professional Development<br />

in an Era of Reform." Educational Leadership (April 1995).<br />

Dreyfus, H, L., and S. E. Dreyfus. Mind over Machine. New York: Free Press, 1986.<br />

Edwards, John. "Thinking, Education and Human Potential." In J. Edwards, ed., Thinking: International<br />

Interdisciplinary Perspectives. Melbourne: Hawker Brownlow Education, 1994.<br />

Guskey, Tom. Audiotape interview with Dennis Sparks, National Staff Development Council, 1995.<br />

Joyce, Bruce R., and Beverly Showers. Student Achievement Through Staff Development. White Plains,<br />

N.Y.: Longmans, 1995.<br />

King, Matthew, and Jon Saphier. Strengthening School Culture. Carlisle, Mass.: Research for Better<br />

Teaching, in press.<br />

Knowles, Malcolm S. The Adult Learner: A Neglected Species. 3d ed. Houston: Gulf Publishing Co.,<br />

1984.<br />

Leiberman, Ann. "Practices That Support Teacher Development." Educational Leadership (April 1995).<br />

Lortie, Dan C. School-Teacher. Chicago: University of Chicago Press, 1975.<br />

Murphy, Carlene. "Study Groups Foster Schoolwide Learning." Educational Leadership 50, no. 3 (November<br />

1992).<br />

Pajares, Frank. "Teachers' Beliefs and Educational Research: Cleaning Up a Messy Construct." Review<br />

of Educational Research 62, no. 3 (Fall 1992).<br />

Saphier, Jon. "Bonfires and Magic Bullets." Carlisle, Mass.: Research for Better Teaching, 1994.<br />

Shein, Edgar. Organizational Culture and Leadership. San Francisco: Jossey-Bass, 1985.<br />

Tanner, Brenda, Robert L. Canady, and Michael D. Rettig. "Scheduling to Maximize Staff Development<br />

Opportunities." Journal of Staff Development 16, no. 4 (Fall 1995).<br />

Wildman, Terry M., and Jerome A. Niles. "Reflective Teachers: Tensions between Abstractions and<br />

Realities." Journal of Teacher Education (July-August 1987).


20<br />

maswavleblis<br />

Sexedulebebi<br />

inteleqtisa da bavSvebis<br />

swavlis unaris Sesaxeb<br />

TviT swavlis Sesaxeb<br />

maswavleblisa da swavlebis<br />

Sesaxeb<br />

skolisa da ganaTlebis Sesaxeb


maswavleblis Sexedulebebi<br />

am wignis mizania swavlebis Sesaxeb arsebuli codnis baza ufro xelmisawvdomi gaxados<br />

maswavleblisTvis. Cveni azriT, amisaTvis saWiroa swavlebis mravalmxrivi<br />

sistemis Seqmna, romelic mzamzareul receptebze ar iqneba agebuli. aseTi sistema<br />

swavlebis praqtikas kategoriebisa (romelsac Cven parametrebs vuwodebT, mag., sicxade) da<br />

qvekategoriebis (gaaqtiureba da Sejameba) saxiT awesrigebs. SesaZloa, savsebiT marTebulad<br />

ikiTxoT: ra adgili ukavia am wignSi Tavs Sexedulebebis Sesaxeb, romlis mizania TiToeuli<br />

parametris farglebSi arsebuli strategiaTa repertuarisa da azrovnebis formebis gamoxatva?<br />

pasuxi aseTia: wigni `<strong>gamocdili</strong> <strong>maswavlebeli</strong>~ TviT maswavleblis swavlasac exeba da,<br />

imedi gvaqvs, misTvis resursis rolsac iTamaSebs. bavSvebis, swavlebisa da swavlis, skolis<br />

(adgilis, sadac zogi Tavisi nebiT dadis swavlisaTvis, zogs ki _ aiZuleben) Sesaxeb garkveuli<br />

Sexedulebebi arsebobs. darwmunebulebi varT, rom ramdenime konkretuli Sexeduleba<br />

(Cveneuli) maswavleblis swavlis Sesaxeb arsebiTia da maT gareSe <strong>maswavlebeli</strong> ver SeZlebs<br />

TviTgamoxatvas. erT-erTi aseTi Sexeduleba codnis bunebasa da TviT swavlebas exeba.<br />

Tu migvaCnia, rom swavlebis Sesaxeb codnis realuri baza ar arsebobs, saqmianobis gaumjobesebis<br />

mcdelobisas advilia, daveyrdnoT sakuTar intuicias. aseve advilia imis Tqma,<br />

rom skolebis gaumjobesebas mxolod <strong>gamocdili</strong> specialistebis moxmobiT SevZlebT. `nebismieri<br />

unariani adamiani SeZlebs amas, Tu Sinaarsi ecodineba~. es mcdari Sexeduleba swavlebis<br />

Sesaxeb codnaze xels uSlis maswavlebels iswavlos. miuxedavad amisa, is farTod aris<br />

gavrcelebuli da xSirad maRali tribunidanac ki moismenT.<br />

kidev erTi Sexedulebis mixedviT, swavlebis Sesaxeb realuri codna mxolod gamocdilebis<br />

gziT, TavisTavad dagrovili codnaa, romelic damoukideblad an sxvebTan erTad<br />

fiqris saSualebiT yalibdeba. erTaderTi Rirebuli codna TanatolebTan interaqtiuli<br />

fiqris gziT Cndeba. miuxedavad imisa, rom es Sexeduleba gamocdilebaze dafuZnebul codnas<br />

emyareba, is ugulebelyofs wina TavSi aRweril yvelsaTvis xelmisawvdom saerTo codnas da<br />

maswavleblis swavlis process arasrulyofilad warmogvidgens. ra Tqma unda, sul araraobas<br />

arasruli sjobs, magram srulze uaris Tqmis mizezi ara gvaqvs.<br />

kidev erTi mcdari Sexedulebis mixedviT, pedagogiuri codna `efeqtiani qcevebisgan~<br />

Sedgeba. es swavlebis swavlis bunebas sxvaTa miTiTebebiT ostaturad swavlebis amocanad<br />

akninebs. karg maswavleblobas mxolod `efeqtiani qcevebis~ daswavla da maTi gamoyeneba ver<br />

uzrunvelyofs. Cven sakmaod vrclad ganvixileT aseTi Sexedulebis uaryofiTi Sedegebi.<br />

meore mxriv, Tu vTvliT, rom maswavleblis Sroma inteleqtualurad kompleqsuri, rTuli<br />

da momTxovnia da sxva profesiaTa msgavsad misi codna repertuarsa da misadagebas emyareba,<br />

527


Tavi 20<br />

farTod vuRebT karebs profesiul dialogs; am SemTxvevaSi wina planze iwevs kolegebTan<br />

erTad situaciur-konkretuli sakiTxebis kvleva da saerTo codnis bazaze axali strategiebisa<br />

da azrovnebis axali gzebis SemuSaveba.<br />

aba, wuTiT dafiqrdiT: ratomaa esoden rTuli maswavlebelTa krebebze Tu sxva saxis<br />

Sexvedrebze maTi warmatebuli ideebis da gamocdilebis Riad gaziareba? Tu `efeqtianobis~<br />

paradigmisa gvjera, maSin SegviZlia CavTvaloT, rom arsebobs am sakiTxisadmi midgomis<br />

ori xerxi _ efeqtiani da araefeqtiani (an, ukidures SemTxvevaSi, naklebefeqtiani). vTqvaT,<br />

Cemi gamocdilebisagan gansxvavebul `warmatebul gamocdilebas~ miziarebT. `efeqtianobis~<br />

Sesaxeb Cemeuli warmodgenis mixedviT, usityvo daskvna aseTia: an Tqven xarT marTali, an<br />

me da uxerxul mdgomareobaSi vgrZnob Tavs, radgan meubnebiT, rogor gavakeTo is, rasac<br />

araswored vakeTeb. meore mxriv, Cveni skolis kulturaSi swavlebis sirTulis Sesaxeb arsebuli<br />

Sexedulebisa da profesiuli codnis am wigniseuli xedvis gamo, Tqvens mier SemoTavazebul<br />

`warmatebul gamocdilebas~ saintereso alternativad ganvixilav da ara miTiTebad.<br />

amrigad, warmatebuli maswavleblisTvis erT-erTi arsebiTi Sexeduleba TviT profesiuli<br />

codnis bunebas Seexeba, kerZod, imas, rom codnis buneba emyareba repertuarsa da misadagebas<br />

da ara efeqtian qcevas.<br />

wina TavSi warmogidgineT zogierTi mosazreba Sexedulebebisa da qcevis interaqciis<br />

Sesaxeb. qcevas Sexedulebebi gansazRvravs, romlebic xSirad ucnobia da cvlilebis mimarT<br />

medegi. adamianis Sexedulebebis Seswavlis gareSe SeuZlebelia gavigoT swavlebis axali midgomebis<br />

mimarT misi damokidebuleba da motivacia.<br />

modiT, swavlis Sesaxeb maswavlebelTa ramdenime ZiriTadi Sexeduleba ganvixiloT, romelic,<br />

SesaZloa, aucilebeli iyos swavlebis swavlisadmi cnobismoyvareobis gasaRviZeblad.<br />

528<br />

Sexeduleba inteleqtisa da<br />

bavSvebis swavlis unaris Sesaxeb<br />

1. `Sen SegiZlia gaxde gonieri”. swavlas pirvel rigSi Zalisxmeva da efeqtiani<br />

strategiebis gamoyeneba gansazRvravs. `inteleqti~ ar aris swavlis unaris<br />

fiqsirebuli Tandayolili SezRudva. yvela bavSvs SeuZlia rTuli akademiuri<br />

masalis maRali standartis mixedviT aTviseba (Howard 1993).<br />

aseTi Sexedulebis mqone maswavleblisgan ramdenime pirdapir Sedegs unda movelodeT,<br />

kerZod, misi azriT, misi pasuxismgeblobaa:<br />

¤ yvela moswavlisTvis sami saxis molodinis Setyobineba;<br />

¤ sakuTari gamocdilebis mudmivi Semowmeba;<br />

¤ moswavleebisTvis imis pirdapiri da arapirdapiri swavleba, rogor moaxdinon Zalisxmevis<br />

mobilizeba;<br />

¤ moswavleebisTvis efeqtiani swavlis strategiebis swavleba.<br />

umetesobis azriT, `goniereba~ Tandayolili Tvisebaa, romelic araTanabrad aris ganawilebuli<br />

da gansazRvravs moswavlis warmatebas. am Sexedulebas didi gavlena aqvs swavlebasa<br />

da swavlaze _ mxolod ramdenime moswavlea imdenad `gonebagaxsnili~, rom rTuli<br />

akademiuri masala maRali standartebis Sesabamisad iswavlos.<br />

meore mxriv, Tu maswavlebels sjera, rom TiTqmis yvela moswavles swori swavlebis pirobebSi<br />

(sakuTari unaris ganviTareba misi gamoyenebis, koncentrirebisa da kargi strategiebis<br />

meSveobiT) SeuZlia warmatebis miRweva, man, rogorc maswavlebelma, sakuTar rols unda


maswavleblis Sexedulebebi<br />

gadaxedos. es gadaxedva moicavs rogorc strategiebis, aseve akademiuri disciplinis maswavleblis<br />

rolis gaerTianebas; sxvadasxva moswavlis swavlis stilis Sesatyvisi swavlebis<br />

modificirebis valdebulebas; moswavleTaTvis maRali dadebiTi molodinebis matarebeli<br />

Setyobinebebis repertuaris ganviTarebas.<br />

zogierTma mecnierma (Gould 1983) dokumenturad daasabuTa inteleqtis Sesaxeb Cveni<br />

unikaluri da SezRuduli Sexedulebis naRvliani istoria Tavisi samwuxaro SedegebiT moswavleTaTvis.<br />

wigni ar gvaZlevs imis saSualebas, rom ufro detalurad davamtkicoT sawinaaRmdego<br />

mosazreba, kerZod, rom inteleqtis ganviTareba SesaZlebelia da rom efeqtiani<br />

Zalisxmeva da kargi strategiebi akademiuri warmatebis arsebiTi determinantebia. mkiTxvelebs<br />

mxolod am Sexedulebis momxreebs SevTavazebT (Howard 1993, 1995; Resnick 1995). Cveni<br />

azriT, gonierebis bunebis Sesaxeb Sexeduleba da misi samani (Tu usamanoba) repertuaris<br />

gamdidrebis mZlavri stimulia maswavleblisTvis. profesiuli ganviTarebiT seriozulad<br />

dainteresebul adamians SeuZlia SexedulebaTa am sistemis gamoyeneba, Tu surs sruli Tavisufleba<br />

misces sakuTar energias da yvela moswavlis warmatebuli swavlebis SesaZlebloba<br />

ganiviTaros.<br />

Sexedulebebi TviT swavlis Sesaxeb<br />

2. daswavla axali gamocdilebisa da arsebuli codnis Serwymis Sedegia.<br />

Tu <strong>maswavlebeli</strong> am Sexedulebas iziarebs, is iseT saswavlo garemos Seqmnis, sadac yvela<br />

moswavle iqneba aqtiuri, SeiZens da gamoiyenebs codnas da SeZlebs masze sakuTari azris zepirad<br />

an werilobiT Camoyalibebas. maswavleblis pasuxismgeblobaa wonasworoba daamyaros<br />

drois im monakveTebs Soris, roca moswavleebi iReben informacias da varjiSoben da roca<br />

aqtiurad qmnian, iTviseben da iyeneben informacias realur konteqstSi. es niSnavs imas, rom<br />

<strong>maswavlebeli</strong> swavlobs swavlebis sxvadasxva models da sakuTar Tavze iRebs saklaso oTaxis<br />

klimatze gavlenis moxdenas.<br />

3. swavla varirebs im xarisxiT, ra xarisxiTac kmayofildeba moswavleTa Semdegi<br />

moTxovnilebebi: CarTuloba, gavlena, kompetencia, Tavdajerebuloba.<br />

amrigad, raki <strong>maswavlebeli</strong> iseT fsiqologiur da kognitur garemos qmnis, romelsac<br />

udidesi gavlena aqvs imaze, ras da rogor Seiswavlian moswavleebi, misi profesiuli pasuxismgeblobaa<br />

gaazrebulad Seqmnas iseTi garemo, sadac yovel moswavles warmatebis miRwevis<br />

Tanabari Sansi eqneba. aseTi garemo xasiaTdeba Semdegi TaviseburebebiT: erTianoba, urTierTmxardaWera,<br />

gambedaoba da maRali donis azrovneba. <strong>maswavlebeli</strong> mxolod sakuTari<br />

disciplinis warmomadgeneli rodia, is moswavleTa <strong>maswavlebeli</strong>caa.<br />

Sexedulebebi maswavlebelsa da swavlaze<br />

4. profesiuli codnis buneba gulisxmobs `Sesrulebas, repertuarsa da Sesatyvisobas~<br />

da ara `efeqtian qcevebs~.<br />

am Sexedulebis Tanaxmad, maswavleblis swavla usasrulo procesia. man mudmivad unda izrunos<br />

repertuaris gamdidrebasa da SeZlebisdagvarad meti moswavlis Sesatyvisi swavlebis<br />

unaris ganviTarebaze.<br />

529


Tavi 20<br />

530<br />

5. maswavleblis profesiuli unari moiTxovs codnis sxvadasxva bazis sistematur<br />

da mudmiv Seswavlas.<br />

codnis es baza moicavs maswavleblis codnis mudmiv gamdidrebas iseTi sakiTxebiT, rogoricaa<br />

(1) Sinaarsi; (2) pedagogika; (3) konkretuli Sinaarsis swavlebis codna; (4) bavSvebi<br />

da maTi gansxvavebebi; (5) efeqtian organizaciebSi individTa qceva; (6) mSoblisa da sazogadoebis<br />

CarTuloba. me-2 sakiTxi `pedagogika~ moicavs saswavlo gegmis Seqmnasa da dagegmvas.<br />

zemoT CamoTvlili sakiTxebi interaqtiuli swavlebis unarTan erTad maswavleblis codnis<br />

arsebiTi Semadgenelia.<br />

amrigad, maswavlebelma ise unda gaafarToos profesiuli ganviTarebis koncefcia, rom<br />

es sferoebi moicvas da sakuTari repertuaris maTze agebis gzebi ipovos.<br />

Sexeduleba skolisa da ganaTlebis Sesaxeb<br />

6. skolis saerTo garemo did gavlenas axdens swavlaze.<br />

am Sexedulebis mqone <strong>maswavlebeli</strong>, rogorc skolis garemos Semqmneli aqtiurad unda<br />

TanamSromlobdes kolegebTan; unda iswavlos, rogor Seasrulos skolis institutis ganmamtkiceblis<br />

roli; sakuTari Tavis, rogorc skolis `sistemaze~ pasuxismgeblis xedva<br />

saklaso oTaxis miRmac unda SeeZlos. amisaTvis aucilebelia skolis urTierTobebSi kolegialobisa<br />

da urTierTdamokidebulebis damkvidreba. urTierTdamokidebuleba maswavleblisagan<br />

moiTxovs liderisa da gundis erT-erTi moTamaSis funqciis Sesrulebas da<br />

saswavlo gegmis Sedgenisa da swavlebis gamocdilebaSi avtonomiisa da erTianobis balansis<br />

xelSewyobas.<br />

lideris rolSi maswavlebli kolegebze gavlenis iniciativas iRebs misTvis faseuli mosazrebebisa<br />

da im gamocdilebis gaziarebiT, romelic skolis ganmtkicebas waadgeba. rogorc<br />

gundis wevri is TanamSromlobs kolegebTan skolis srulyofisa da calkeul moswavleTa<br />

daxmarebis mizniT, Tanaxmaa daTmos avtonomia saerTo xedvisa da SeTanxmebis safuZvelze<br />

moqmedebebisaTvis.<br />

kavSiri maswavleblis swavlasa da urTierTdamokidebulebisa da kolegialobis Sesaxeb<br />

am Sexedulebas Soris aseTia: mxolod kolegebTan regularuli interaqciiTa da erToblivi<br />

muSaobiT SeZlebs maTi codniT sargeblobasa da axali codnis Seqmnas erToblivi ZalisxmeviT.<br />

7. Cvens sazogadoebaSi rasizmi arasasikeTo gavlenas axdens feradkanian moswavleTa<br />

miRwevebze, rasac unda davupirispirdeT aqtiuri antirasistuli<br />

swavlebiT.<br />

rasizmi uxilavia TeTrkanianebisaTvis, radgan isini rogorc dominanturi jgufi<br />

`TeTrkanianTa privilegiebiT~ sargebloben (McIntosh 1993) _ maRaziebSi rigSi ar dganan,<br />

RamiT quCaSi seirnobisas policia ar aCerebT, ufro swrafad da advilad iReben sesxs an<br />

kredits da aTasobiT sxva uxilavi privilegia, romelic maT, rogorc `normalurebs~ aqvT.<br />

rasizmis kulturuli da institucionaluri manifestaciebi, rogorc stereotipi, maxinji<br />

forma an dasavleT evropisgan gansxvavebuli kulturis xarvezi skolis saswavlo prograSi<br />

darCa.<br />

amerikuli Sexeduleba inteleqtis, rogorc Tandayolilis, ucvlelisa da ganmsazRvrelis<br />

Sesaxeb problemas qmnis. is rasizms erwymis da dekadaSi erTxel naTlad gamoxatul auxsnel<br />

Sexedulebas (Jensen 1969; Murray and Herrnstein 1994) amkvidrebs, rom feradkanianebi (gansakuTrebiT<br />

afro-amerikelebi) naklebgonierni arian, vidre TeTrkanianebi. es feradkaniani


maswavleblis Sexedulebebi<br />

moswavleebisadmi maswavleblis gansxvavebul damokidebulebas iwvevs (Rist 1970) da TviT moswavleebs<br />

Soris mowyvladobis stereotips (Steele 1992) ayalibebs – realurad arasaxarbielo<br />

saqmianobas iseT situaciaSi, sadac rasa SeumCnevlad ayenebs eWvqveS unars.<br />

maswavleblebs am sakiTxebis Sesaxeb srulyofili ganaTleba sWirdebaT. Cven yvelas<br />

gvWirdeba informacia da gamocdileba, romelic feradkaniani adamianebis Sesaxeb Cveni (TavisTavad<br />

nagulisxmevi) Sexedulebisa da sazogadoebis mier am Sexedulebis ganmamtkicebeli<br />

tradiciebis introspeqciis saSualebas mogvcems. am yvelaferTan erTad, Cven kulturulad<br />

relevanturi swavlebis (ix. Tavi saklaso oTaxis klimatis Sesaxeb) danergva gvWirdeba.<br />

SesaZloa, mkiTxvelma SexedulebaTa zemoxsenebul sistemas sxva Sexedulebebic miamatos.<br />

CvenTvis misaRebia nebismieri Sexeduleba, romelic xels uwyobs maswavleblis qcevas cnobismoyvareobis,<br />

urTierTgaziarebis, codnis bazis farglebis gafarToebis da repertuaris<br />

gamdidrebis TvalsazrisiT. Cveni mizania ara SexedulebaTa saboloo nakrebis gansazRvra,<br />

aramed Semdeg kiTxvaze pasuxi: `rogor CamovayaliboT Sexeduleba, romelic xels Seuwyobs<br />

maswavleblis swavlas da daexmareba maT skolis kulturis gacnobierebaSi?~ am kiTxvaze pasuxis<br />

gareSe profesiuli swavla (da skolis progresi) aradamakmayofilebelia.<br />

Cveni wignis yvela mkiTxvels am kiTxvaze da mis pasuxze dafiqrebas vurCevT. da bolos,<br />

kidev erT mosazrebas SemogTavazebT.<br />

maswavleblis swavlasa da Sexedulebebze zemoqmedebis yvelaze mZlavri saSualeba, Sesa-<br />

Zloa, maswavlebelTa Sesavali programebi iyos. muSaobis pirveli sami wlis ganmavlobaSi<br />

yalibdeba damwyebi maswavleblis Sexedulebebi swavlebis Sesaxeb arsebuli codnis, misi<br />

bunebis, kolaboraciuli muSaobis, moswavleTa swavlis bunebis, sakuTari rolis aRqmis,<br />

skolis ekosistemaSi sakuTari adgilis Sesaxeb. SexedulebaTa Camoyalibebasa da ganmtkicebas<br />

Semdegi faqtorebi ganapirobebs: avtoritetTa mier SeTavazebuli modelebi, xelmZRvanelTa<br />

azri, kolegebis daxmareba, skolis administratorisgan miRebuli Setyobinebebi gulaxdilobisa<br />

da daxmarebis Taobaze da profesiul zrdaSi skolis Tanadgoma da mxardaWera.<br />

aqedan gamomdinare, Cveni azriT, maswavleblis ganviTarebis SesaZlo alternativebSi Sesavali<br />

programebi prioritetuli iqneboda. kerZod, Cveni azriT:<br />

1. bevr Tavdadebul xelmZRvanels gadavcemdiT zrdasrulTa ganviTarebis Sesaxeb<br />

codnas, dakvirvebisa da wvrTnis, SexvedraTa Catarebis unar-Cvevebs da, pirvel<br />

yovlisa, profesiuri swavlebis codnis safuZvlebs. maT axalbeda maswavleblisTvis<br />

kviraSi sami saaTis ganmavlobaSi xelsayreli momentebis gamoyenebis swavlebas<br />

davavalebdiT, raTa axalbedebs zemoTaRwerili Sexedulebebis CamoyalibebaSi daxmarebodnen.<br />

2. gadavxedavdiT xelmZRvanelTa (anu skolis direqtorTa) Camoyalibebis process im<br />

mizniT, rom mas kolegialobis, eqsperimentirebis da codnis bazis gafarToebis myari<br />

kultura moecva. movamzadebdiT, davexmarebodiT da SevafasebdiT liderebs<br />

amgvari xelmZRvanelobisTvis saWiro unar-Cvevebis TvalsazrisiT.<br />

531


Tavi 20<br />

532<br />

literatura<br />

Gould, Stephen Jay. Mismeasure of Man. New York: W.W. Norton, 1981<br />

Herrnstein, Richard J. and Charles Murray. The Bell Curve. New York: Free Press, 1994.<br />

Howard, Jeff “You Can’t Get There From Here”. Daedalus 24, no. 4 (Fall, 1995): 85-92<br />

_____. “The Social Construction of Intelligence”. Lexington, Mass: Efficacy, Inc., 1993<br />

Jensen, Arthur R. “How Much Can We Boost IQ and Scholastic Achievement?” Harvard Education<br />

Review XXXIX (Winter, 1969): 1-123<br />

McIntosh, Peggy. “White Privilege: Unpacking the Invisible Knapsack”. Peace and Freedom (July-<br />

August, 1989): 10-12.<br />

Resnick, Laurence. “From Aptitude to Effort: A New Foundation for Our Schools” Daedalus 124,<br />

no. 4 (Fall 1995): 55-62.<br />

Rist, Ray. “Student Social Class and Teacher Expectations: A Self-fulfilling Prophecy in Ghetto<br />

Education.” Harvard Educational Review 40, no.3 (August, 1970): 411-451.<br />

Steele, Claude. “Race and Schooling of Black Americans”. The Atlantic Monthly (April, 1992): 68-78.


indeqsi<br />

wigns orgvari saZiebeli aqvs: saxelTa saZiebeli da avtorTa saZiebeli. saxelTa saZiebel-<br />

Si warmodgenilia wignSi ganxiluli yvela sakiTxi. avtorTa saZiebelSi mocemulia wignSi<br />

moxseniebuli yvela avtori da naSromi. abreviatura `Sen.~ gverdis cifrebTan aRniSnavs<br />

sqolioSi Camotanil SeniSvnas.<br />

a<br />

abstraqcia<br />

aRwera, 19;<br />

doneebi, saswavlo gamocdilebaSi, 396<br />

administratori, skolis, 514-515, 523<br />

avTentikuri Sefaseba. ix. Sefaseba<br />

avtoriteti, ignorireba, 140-141<br />

azrobrivi xati, Semoqmedeba, 187-188<br />

azrovnebis rukebi, 191<br />

akademiuri swavlis dro, 70, 72<br />

akademiuri unarebis transferi, 223-224, 225<br />

akademiuri CarTulobis dro, 73-75<br />

alternatiuli Sefaseba. ix. Sefaseba<br />

analogiebi, gamoyeneba, 255<br />

arastruqturirebuli swavleba (swavlebis odeli),<br />

255-256<br />

araswori aRqma, Tanaziaroba, 183-185<br />

araswori qceva<br />

mizezebi da Sedegebi, 109;<br />

Sedegebi sicxadis, 112;<br />

miwodebis, 113-114, 115-116;<br />

araefeqtiani, 116-117;<br />

SerCeva, 113-114;<br />

aTi mizezi, 107;<br />

ix. aseve jiuti moswavleebi<br />

araweriTi davalebebi, 346-347<br />

artefaqtebis CanTa (TamaSi), 329-330<br />

asoebiT Sefaseba, 290-291, 292, 460-461<br />

atribuciis Teoria, 287-288, 289, 341<br />

aqtebi<br />

Tanaziaroba, 28-29;<br />

gafrTxileba, 27-28;<br />

Sewyveta, 25-27;<br />

Sesatyvisi qcevis waxaliseba, 112-113;<br />

Cabma, 28;<br />

proceduruli, 400-401;<br />

miRweva, 29;<br />

ix. aseve unarebi<br />

aqtivobebi, saklaso<br />

miznis axsna, 197-198;<br />

miznebi, 363, 368-370<br />

aqtiuri areebi klasSi, 59<br />

aqtiuri monawileoba (swavlis principi), 225<br />

aqtiuri mosmenis unari, 316-317<br />

aqtiuri moswavlis modeli, 56<br />

saxelTa saZiebeli<br />

aRiarebis aqtivobebi, 330, 331<br />

aRqmis arxebi, 232, 233, 405-406<br />

axsnis instrumentebi (swavlis principi), 344<br />

axsnis instrumentebi, repertuari, 187-192<br />

`akademiuri wiTeli perangis gadacma~, 294<br />

b<br />

bundovani terminebi, 192, 193<br />

g<br />

gacnobis aqtivobebi, 329-330<br />

gagebaze mimarTuli kiTxvebi, 180-181, 182<br />

gadasvla<br />

sacobebis Tavidan acileba, 44;<br />

kognituri, 205;<br />

ideaTa Soris, 204;<br />

axal aqtivobaze, 43-44;<br />

aqtivobis, tempis an donis cvlilebis Sesaxeb<br />

miniSneba, 204<br />

gadafarva, unarebis, 40-41<br />

gakveTilis dagegmva, 43, 370-371.<br />

ix. aseve saswavlo gegmis Sedgena<br />

gakveTilis dasruleba Sejamebis gareSe (swavlis<br />

principi), 235<br />

gameoreba (swavlis principi), 235<br />

gameoreba, 235<br />

gameorebis teqnika, 113<br />

ganmamtkicebeli cxrili, 203<br />

ganmtkiceba (swavlis principi), 227-228<br />

ganmtkicebis Teoria, 127-128<br />

garegani jildo, 228<br />

garegnoba, 315<br />

garemos msgavseba (swavlis principi), 220- 221<br />

garemoSi gamoyeneba (swavlis principi), 224<br />

gasasvlelebi saklaso oTaxSi, 59<br />

gasaSualoebuli Sefaseba, 290-291<br />

gafrTxileba (sxva saqmianobaze gadasvlamde), 43-44<br />

gafrTxilebis formebi, 27-28<br />

gonebrivi warmosaxva, 187-188<br />

grafikuli winmswrebi aqtivobebi, 189-192<br />

ganmamtkicebeli cxrili, 203;<br />

miznebis Sesaxeb fiqris saSualeba, 369<br />

`gagebis Semowmeba~, 180, 281-282<br />

`gakveTilebis Semdeg datoveba~, 114<br />

`gamocanebi~ aqtivoba, 332<br />

533


<strong>gamocdili</strong>m aswavlebeli<br />

d<br />

dabali moswrebis moswavleebi<br />

gavrcelebuli Sexeduleba, 298;<br />

standartebis da molodinebis amaRleba, 294;<br />

efeqtiani Zalisxmevis swavleba, 299;<br />

monitorigni, 295<br />

dabneva<br />

dazustebis instrumentebi, 187-192;<br />

axal da naswavl masalas Soris, 222;<br />

xelaxla swavlis jgufebi, 291, 292;<br />

meTodi `Sewyvite Cemi swavleba~<br />

prevenciisTvis, 342-343;<br />

maswavleblis reaqciaTa nakrebi, 180-182;<br />

ix. aseve sicxade<br />

dadasturebis aqtivobebi, 330, 331<br />

dadebiTi magaliTi, 251-252<br />

dadebiTi molodinis damokidebuleba, 112-113, 271-<br />

272<br />

davalebis analizi, 229<br />

davalebis resursebi, 389<br />

davalebis rveuli, rogorc Sefasebis meTodis<br />

surogati, 446-447<br />

davalebisTvis saWiro dro, 69-75<br />

dakvirvebis unari, 514<br />

damatebiTi kiTxvebi, 281-282<br />

damokidebulebis miznebi, 371<br />

daostatebis miznebi, 364-365, 367-368, 368-370<br />

daJineba (simtkice), 115-116, 272<br />

daskvna, 235, 401<br />

daskvniTi wuTebi, 75-76<br />

dasja, 114, 141-142, 143<br />

daxmareba, moTxovnisas, 336, 340-341<br />

dajgufeba, 293-296, 402-403<br />

dajildoebis sistema, 117<br />

disciplina, 107-168<br />

araswori qcevis mizezebi, 107-111;<br />

molodinebi da Sedegebi, 112-119;<br />

moswavleTa kontroli da gavlena, 119-124;<br />

modelebis Sesabameba moswavleTa<br />

saWiroebebisadmi, 157-166;<br />

disciplinis modelebi<br />

qcevis modifikacia, 126-129;<br />

logikuri Sedegebi, 140-146;<br />

pirovnuli gavlena, 136-140;<br />

realobiT Terapia, 146-151;<br />

TviTanalizi, 129-136;<br />

Semajamebeli cxrili, 166;<br />

maswavleblis efeqtianobis wvrTna, 151-157;<br />

maswavleblis roli, 158-159;<br />

savarjiSo, 171-173;<br />

simtkice da araswori qceva, 110-111;<br />

Semajamebeli gverdebi, 167-170;<br />

ix. aseve araswori qceva; jiuti moswavleebi<br />

disciplinis damrRvevi moswavleebi. ix. araswori<br />

qceva<br />

donis gansazRvra, 181-183<br />

534<br />

dro skolaSi, cneba, 69, 70<br />

dro, 69-79<br />

xanmokle periodebis efeqtiani gamoyeneba,<br />

75-76, 227;<br />

rogor aris ganawilebuli skolaSi, 69-75;<br />

tempis Sesaxeb Sexedulebebi, 76-79;<br />

swavlisaTvis gamoyofili dro, 67-68;<br />

savarjiSo, 83-86;<br />

Semajamebeli gverdebi, 81-82<br />

`damsxvreuli kvadratebi~ (aqtivoba), 331, 333<br />

`daJineba~ moswavlesTan, 280, 281-282<br />

e<br />

emociuri empaTia, 179-180<br />

emociuri asociaciebi, uaryofiTi, 221<br />

empaTia, 179-180, 185-186<br />

epizoduri Canawerebi Sefasebis mizniT, 452, 454-457<br />

erToba, gancdis Camoyalibeba, 121, 327-335<br />

sxvebis aRiarebiT, 329-330;<br />

jgufis identobis SeqmniT, 331-332;<br />

socialur unarebTan dakavSirebuli<br />

aqtivobebiT, 332-334;<br />

konfliqtis gadaWris swavlebiT, 334-335;<br />

saklaso Sexvedris strategiis gamoyenebiT,<br />

121-123;<br />

Tanamimdevruli aqtivobebis gamoyenebiT, 123-<br />

124<br />

esse, 441-442<br />

efeqtiani Zalisxmeva, miewereba, 299-300<br />

`efeqtiani qceva~, 528<br />

v<br />

varjiSi (swavlis principi), 229, 344<br />

verbaluri ganmtkiceba. ix. ukukavSiri<br />

verbaluri qceva. ix. metyveleba<br />

verbaluri Sejameba, 232-234<br />

vertikaluri sivrce saklaso oTaxSi, 59<br />

z<br />

zepiri gamokiTxva, 257-258<br />

zepiri moxseneba, 446-447<br />

zeswavla, 229<br />

zneobrivi realoba klasSi, 507<br />

zogadi azrovnebis unar-Cvevis miznebi, 365, 367, 368<br />

zogadi Sexeduleba, 277<br />

T<br />

Tavazianoba (maswavleblis), 315<br />

Tavdapirveli asociaciebi, araswori, 221<br />

Tavisufali saklaso Sexvedrebi, 121<br />

TamaSi `bingo adamianebi~, 329-330<br />

TamaSi `ipoveT adamiani, romelic~, 329-330<br />

TanagrZnoba (swavlis principi), 225<br />

Tanaziarobis aqtebi, 28-29


Tanaziarobis (aRiarebis) aqtivobebi, 330, 331<br />

Tanaziarobis toni, 225<br />

Tanamimdevroba (swavlis principi), 226-227, 344<br />

TanatolTa zewola, 289<br />

Tejirebi, 59<br />

TviTanalizis modeli, 129-136<br />

varaudebi, Rirebulebebi da miznebi, 129-130;<br />

aRwera, 124;<br />

saboloo miznebi, 133-134;<br />

fsiqologiur moTxovnebTan Sesabamisoba, 158;<br />

maswavleblis roli, 133-134;<br />

teqnika, 130-133;<br />

tipuri kandidatebi, 162<br />

TviTanalizis unari, 513-514, 515<br />

TviTgamoxatva, 395<br />

TviTinstruqtaJis swavleba, 132-133<br />

TviTkontroli. ix. TviTanalizis modeli<br />

Tqvi-gaakeTe (swavlis principi), 232-235<br />

i<br />

ignorireba, 110-111<br />

individebis pirovnuli realoba, 506<br />

individualisturi swavlis gamocdileba, 391<br />

individualuri praqtikuli codna, 527<br />

individualuri praqtikuli codna,<br />

maswavleblebis, 518-519<br />

induqciuri azrovnebis modeli (swavlebis), 252-253<br />

induqciuri swavlebis modeli, 248-249<br />

instruqcia, efeqtiani, 196<br />

instruqcia, paternebi, 257-259<br />

instruqtirebis parametrebi, 19-20<br />

inteleqti<br />

Sexedulebebi, 341, 528-529;<br />

miRwevebTan korelacia, 298-299;<br />

Teoriebi, 289;<br />

rasobrivi stereotipebi, 530-531<br />

interaqtiuli swavleba, 70, 72, 73-74<br />

interpersonaluri qcevis molodinebi, 270-271<br />

iumori, 315<br />

informaciis gadamuSavebis realoba saklaso<br />

oTaxSi, 507<br />

informaciis wyaroebi saswavlo gegmisTvis, 388<br />

k<br />

karada, 57<br />

kvlevis unaris wvrTna (swavlebis modeli), 253-254<br />

kiTxvari SefasebisTvis, 448, 451, 452<br />

kiTxvebi<br />

gaazreba, 180-181, 182;<br />

araorazrovneba, 194-195;<br />

damatebiTi, 281-282;<br />

gaxseneba, 180-181, 182;<br />

miniSnebis uzrunvelsayofad, 196<br />

kiTxvebi gameorebisTvis, 182, 183<br />

klasis SigniT dajgufeba, 295<br />

indeqsi<br />

klasisa da swavlebis menejmenti (CLAIM), 126-129<br />

varaudebi, Rirebulebebi da miznebi, 127-129;<br />

terminebis gansazRvreba, 126-127;<br />

saboloo Sedegebi, 128-129;<br />

danergva, 127-128<br />

klasTaSoris dajgufeba, 295<br />

klebadi ukugebis wertili, 225, 229<br />

kognituri ganviTareba, 205<br />

kognituri ganviTarebis safexurebi, 396<br />

kognituri problemis gadaWris interpersonaluri<br />

modeli, 133-136<br />

kognituri qcevis modifikacia, 132-133<br />

kognituri wvrTnis unarebi, 514<br />

kompiuteruli simulaciis Sefasebis meTodi, 445-<br />

446<br />

komunikacia<br />

davalebebisa da amocanebis, 296-297;<br />

saklaso rutinis, 91-92;<br />

maswavleblis molodinebis, 271-273;<br />

maswavleblis meTodebi, 277-278<br />

koncefciis daswavlis modeli (swavlebis), 251-252<br />

konceptualuri modelebi, 232<br />

konceptualuri winmswrebi aqtivobebi, 251<br />

konfliqtis gadaWra, 334-335<br />

konkurencia swavlis procesSi, 391-394<br />

konstruqtivistuli swavleba, 348-349<br />

kontaqti (swavlis principi), 221<br />

kontroli. ix. gavlena<br />

kooperaciuli swavla, formebi, 391-392<br />

kooperaciuli swavlis modelebi, 123-124<br />

kulturis TvalsazrisiT relevanturi swavleba,<br />

350-351<br />

kulturuli gansxvavebebi, 111<br />

`kvleva ukeTesi swavlebisTvis~, 519<br />

KWL (vici-minda vicode-viswavle) teqnika, 201-202<br />

l<br />

labirinTebi, 192, 193<br />

leqcia, 257<br />

leqsikuri unarebi, 226<br />

logikuri Sedegebis modeli, 140-146<br />

gansazRvreba, varaudebi, miznebi, 140-141;<br />

aRwera, 125;<br />

saboloo Sedegebi, 146;<br />

danergva, 142-143;<br />

Seusabamo gamoyeneba, 145-146;<br />

moswavleTa fsiqologiur moTxovnebTan<br />

Sesabamisoba, 158;<br />

dadebiTi programa, 144;<br />

warmatebis winapiroba, 145;<br />

maswavleblis mier Zalauflebis gamoyeneba,<br />

145-146;<br />

tipuri kandidatebi, 162-163<br />

lodinis dro, 280, 283, 284, 340<br />

535


<strong>gamocdili</strong>m aswavlebeli<br />

m<br />

magaliTebi<br />

aRwera, 430-431;<br />

nakrebebi da nimuSebi, 471-487<br />

magida, 57<br />

marSrutis dasaxva, 199<br />

martivi Tvlis teqnika, 130-131<br />

masalebi. ix. saklaso masalebi<br />

masalis amowurvis miznebi, 363, 368-370<br />

<strong>maswavlebeli</strong><br />

Sexedulebebi inteleqtis Sesaxeb, 528-529;<br />

swavlis procesi, 529;<br />

rasizmi, 530-531;<br />

skolis garemo, 530;<br />

pedagogiuri codna, 517, 527-528, 529<br />

kognituri wvrTnis unari, 514;<br />

komunikaciuri qceva, 277-278;<br />

Sexedulebebis, Rirebulebebisa da varaudebis<br />

gamoxatva, 516-517;<br />

SeniRbuli Setyobineba moswavleebisadmi, 296-<br />

297;<br />

dabali Semosavlebis mqone skolaSi, 298-299;<br />

CarevasTan gamklavebis unari, 42-43;<br />

saklaso sivrce, 56-57;<br />

saqmianobis standartebis dadgena, 273-274;<br />

rutinis standartebis dadgena, 91-92;<br />

gakveTilis moqniloba, 43;<br />

molodinebis Sesabamisoba moswavleTa<br />

SesaZleblobebTan, 118-119, 276;<br />

moswavleebTan urTierTobis meTodebi, 314;<br />

SeniSvna aqtivobidan aqtivobaze gadasvlis<br />

Sesaxeb, 43-44;<br />

aqtivobaTa tempi, 79;<br />

moswavlis araswori qceva, 167, 168;<br />

moswavleebis mier masalis wvdoma, 180, 185;<br />

rutinis gamoyeneba, 92-94;<br />

optimaluri pirobebi, 513, 521-522;<br />

saboloo miznebi, 503-504<br />

pirovnuli miznebis gansazRvra, 370-371;<br />

individualuri praqtikuli codna, 518-519,<br />

527;<br />

pirovnuli urTierToba moswavleebTan, 269,<br />

313-314;<br />

pirovnuli Taviseburebebi, 314-317;<br />

profesiuli ganviTareba, 514-515, 520-522;<br />

TviTanalizis unari, 513-514;<br />

aucilebeli simtkice, 115-117, 272, 273<br />

maswavlebelTa Sexedulebebi. ix. maswavleblebi<br />

maswavleblis efeqtianobis wvrTnis (mew) modeli,<br />

151-157<br />

kandidatebi, 163-164;<br />

gansazRvreba, varaudi, Rirebuleba da miznebi,<br />

151-152;<br />

aRwera, 125;<br />

saboloo Sedegebi, 156-157;<br />

danergva, 153-154;<br />

536<br />

warmatebis winapiroba, 155-156;<br />

principebi, 152-153<br />

maswavleblisTvis Sesavali programebi, 531<br />

menejmentis parametrebi<br />

aRwera, 18-19;<br />

susti mmarTveloba, 108;<br />

maswavleblis unari, 74-75<br />

meojaxeobis rutina, 91, 270-271<br />

mesakuTreobis grZnoba (moswavleTa mier)<br />

klasis an davalebis mimarT, 341-342;<br />

grZnobis xelSewyoba, 119-120;<br />

sivrceze, 57-58<br />

metyveleba, 192-194<br />

miznebi<br />

swavlis, 56, 289;<br />

xarisxi da raodenoba, 231;<br />

moswavleebis mier, 437-438;<br />

siCqare, 230-231;<br />

ix. aseve miznebi<br />

miznebi, 361-377<br />

damokidebulebis miznebi, 371;<br />

qcevis miznebi, 376;<br />

sicxadis, 371;<br />

masalis amowurvis miznebi, 362, 368-370;<br />

dasaxva, 361-362;<br />

CarTulobis miznebi, 363-364, 368-370;<br />

swavlis miznebi, 198-200, 420-421;<br />

daostatebis miznebi, 364-365, 367-368;<br />

moswavleTa SesaZleblobebTan Sesatyvisoba,<br />

372-373;<br />

pirveladi wyaroebi, 373-374;<br />

savarjiSo, 381-383;<br />

meoreuli wyaroebi, 374-376;<br />

Semajamebeli gverdi, 379;<br />

ix. aseve saboloo miznebi<br />

miznis dasaxva (swavlis principi), 230-231, 344<br />

miznis struqtura. ix. swavlis gamocdileba<br />

miTi intuiciis mqone maswavleblis Sesaxeb, 21<br />

miTiTebebi, efeqtiani, 196<br />

miniSneba gakveTilis sicxadis mizniT, 197<br />

miniSnebebi<br />

araorazrovneba, 194-195;<br />

rogor gamoviyenoT, 196;<br />

rodis gamoviyenoT, 189, 283-284<br />

misalmebis aqtivoba, 330-331<br />

miRwevis aqti, 29-30<br />

mnemonika (swavlis principi), 226<br />

mniSvneloba (swavlis principi), 220<br />

mniSvnelovani atributebis gamocalkeveba (swavlis<br />

principi), 222-223<br />

mniSvnelovani maxasiaTeblebi, 222-223<br />

mniSvnelovani Taviseburebebis xazgasma, 222-223<br />

modalobis testebi, 345<br />

modelireba (swavlis principi), 232, 271-272<br />

mokle pasuxebiani testi, 441<br />

molodinebi, 269-301<br />

Sesabamisi done, 117-118;


sicxade, 110, 112;<br />

miRwevebTan korelacia, 277;<br />

rubrikebis Seqmna, 434-435;<br />

standartebisagan gansxvavebuli, 274;<br />

adreul asakSi, 117;<br />

molodinTa Setyobineba, 271-273, 277-297;<br />

standartebis da molodinis Sesabamisoba, 274-<br />

276;<br />

saqmianobis, 270;<br />

savarjiSo, 305-307;<br />

Semajamebeli gverdebi, 303-304;<br />

maswavlebelTa meryeoba, 118;<br />

maswavlebelTa reaqcia, 287-288;<br />

sami mTavari gzavnili, 269-270<br />

molodini, 44-46<br />

monitoringi, 294-296<br />

mosmenis unarebi, 316-317, 331<br />

moswavle<br />

konceptualuri done, 404-405;<br />

dabneuli. ix. dabneva;<br />

gavlena. ix. moswavlis gavlena;<br />

dabali moswrebis<br />

Sexedulebebi, 298-299;<br />

standartebis da molodinebis gazrda, 294;<br />

efeqtiani Zalisxmeva, 299-300;<br />

monitoringis mqone skolebSi, 295<br />

azrovnebis wesi, 220;<br />

araswori qceva. ix. araswori qceva;<br />

ureaqcioba, 283-285;<br />

fsiqologiuri moTxovnebi, 157, 158, 326;<br />

SeniSvna, 315-317;<br />

jiuti<br />

araswori qcevis mqoneTagan gamijvna, 111;<br />

Sesatyvisi disciplinis misadageba, 165;<br />

fsiqologiuri moTxovnebi, 157, 158;<br />

disciplinis eqvsi modelis Sejameba, 124-<br />

126, 166<br />

vin ver `Caswvda~, 291, 292<br />

moswavleTa gavlena, izrdeba<br />

araweriTi davalebebis Sesrulebisas, 346-347;<br />

saklaso cxovrebaSi, 119-120;<br />

swavlis stilis gansazRvrisas, 345-347;<br />

instruqciis meTodebze, 342-343;<br />

saklaso oTaxSi TamaSis wesebze, 343-344;<br />

Sedegad mosdevs, 341-342;<br />

swavlis strategiebis gaziarebiT, 344-345<br />

moswavleTa zedamxedveloba, 394-395<br />

moswavleTa Tavisufali azrovnebis xelSewyoba<br />

(swavlis principi), 235-236<br />

moswavleTa `individualuri swavla~, 93-94<br />

moswavleTa konceptualuri doneebi, 404-405<br />

moswavleTa pasuxis dadastureba, 281-282<br />

moswavleTa piradi sivrce, 58<br />

moswavleTa pirovnuli ganviTareba, 255-256<br />

moswavleTa qvedayofa, 44<br />

moswavleTa codnis gaaqtiureba, 200-202, 203<br />

moswavlis CarTulobis dro, 70, 71, 72<br />

indeqsi<br />

motivaciuri parametrebi, 19<br />

moxseneba, 446-447<br />

moxsenebis sistema, 460-461, 462, 463<br />

multimediuri moxseneba, 446-447<br />

m. e. w. ix. maswavleblis efeqtianobis wvrTna<br />

`magiuri wre~, 56<br />

`me~-Setyobineba, 26<br />

`mzardi Zalisxmevis~ ineteleqtis Teoriis momxre,<br />

289-290<br />

`mTliani suraTis~ Sesatyvisi maswavleblis qceva,<br />

198-206<br />

`mocemuli~ inteleqtis Teoria, 289<br />

n<br />

namuSevris nimuSebi SefasebisTvis, 421, 421-424, 426,<br />

430<br />

niSnebiT Sefaseba, 460-461<br />

o<br />

ostaturi swavlis paradigma, 73, 275<br />

p<br />

pasuxebi, reaqcia<br />

Sesatyvisi meTodebi, 284;<br />

SeniRbuli Setyobinebebi, 278-280;<br />

qcevis repertuari, 279-282<br />

paternebi<br />

Sefasebis Sesaxeb moxseneba, 460-461;<br />

moswavleTa portfolios SeqmnaSi<br />

monawileoba, 452-453<br />

pativiscema (maswavleblis mier gamovlenili), 315<br />

pedagogiuri codna. ix. profesiuli pedagogiuri<br />

codna<br />

personalis ganviTareba, 520-522<br />

personalis ganviTarebaze mzrunvelni, 515<br />

pigmalionis efeqti, 276-277, 278, 298<br />

pirdapiri dakvirvebis safuZvelze Sefasebis<br />

meTodi, 442, 444-445<br />

pirdapiri swavleba, 73-75, 258-259<br />

pirveli wuTebi, 75-76, 220-221<br />

pirovnuli gavlenis modeli, 136-139<br />

varaudebi, Rirebulebebi da miznebi, 136;<br />

aRwera, 125;<br />

saboloo Sedegebi, 139;<br />

danergva, 137-138;<br />

fsiqologiur moTxovnebTan Sesabamisoba, 158;<br />

warmatebis winapiroba, 139;<br />

principebi, 137;<br />

tipuri kandidatebi, 162<br />

pirovnuli kontaqti, molodinTa gansamtkiceblad,<br />

272-273<br />

pirovnuli urTierTobis damyareba<br />

maswavleblis ZiriTadi Taviseburebebi, 314-<br />

317;<br />

savarjiSo, 321;<br />

dasabuTeba, 313;<br />

537


<strong>gamocdili</strong>m aswavlebeli<br />

Semajamebeli gverdi, 319<br />

politikuri realoba saklaso oTaxSi, 507<br />

portfolio, 452-453, 458<br />

problemis gadaWraze mimarTuli amocanebi, 442, 443<br />

proeqtis demonstrireba, 447-448<br />

profesiuli swavlebis codna<br />

Sexedulebebi, 527, 529;<br />

sajarooba, 519-520;<br />

ix. aseve individualuri praqtikuli codna<br />

proceduruli nabijebi, 400-401<br />

J<br />

Jurnalebi SefasebisTvis, 452<br />

r<br />

raodenobrivi miznebi, 231<br />

rasizmi, 530-531<br />

realobiT Terapiis modeli, 146-151<br />

gansazRvreba, varaudi, Rirebuleba da miznebi,<br />

146-147;<br />

aRwera, 125;<br />

saboloo Sedegebi, 151;<br />

danergva, 148-149;<br />

fsiqologiur moTxovnebTan Sesabamisoba, 158;<br />

warmatebis winapiroba, 150-151;<br />

principebi, 148;<br />

tipuri kandidatebi, 163-164<br />

realuroba (maswavleblis), 316<br />

relaqsaciis swavla. ix. TviTanalizis modeli<br />

relaqsaciis teqnika, 131-132<br />

repertuari, 5<br />

riskis gaweva<br />

Sexedulebebi, 336;<br />

waxaliseba, 336-339;<br />

maswavlebelTa mier, 516-517<br />

rTuli amocanis dayofa martiv nawilebad (swavlis<br />

principi), 229<br />

rubrika<br />

gansazRvreba, 421;<br />

magaliTebi, 425, 426, 427, 428-429, 432;<br />

rogor SevqmnaT, 430-431;<br />

warmatebuli rubrikis Taviseburebebi, 431,<br />

433;<br />

saimedooba, 433;<br />

standartebi, 434-435<br />

rutina, 91-94<br />

kognituri, pirovnuli da socialuri swavlis<br />

xelSewyoba, 93-94;<br />

efeqtianobis maqsimizireba, 93-94;<br />

savarjiSo, 97-103;<br />

standartebi da komunikacia, 91-92;<br />

Semajamebeli gverdi, 95;<br />

saxeebi da sasurveli Taviseburebebi, 91<br />

538<br />

s<br />

saabazano, 57-58<br />

saboloo miznebi, 503-509<br />

gavlena saswavlo gegmasa da saklaso<br />

masalebze, 505-506;<br />

gavlena swavlebis parametrebze, 504;<br />

konkretuli moswavlisTvis Sesabamisoba, 508-<br />

509<br />

sademonstracio adgilebi saklaso oTaxSi, 59<br />

saklaso aqtivobebi<br />

miznebis axsna, 197-198;<br />

miznebi, 363, 368-370<br />

saTamaSo moedani, 58<br />

saklaso aqtivobebis tempi, 76-79<br />

saklaso garemo, 325-351<br />

erTobis gancdis Camoyalibeba, 327-335;<br />

Tavdajerebuloba da riski, 335-341;<br />

swavlasTan korelacia, 326;<br />

moswavleTa kontroli da gavlena, 341-349;<br />

Semajamebeli gverdebi, 353-354;<br />

sami ZiriTadi maxasiaTebeli, 328<br />

saklaso erToba. ix. erToba<br />

saklaso TamaSis wesebi, 341-342, 342-344<br />

saklaso masalebi<br />

SerCeva, 505-506;<br />

efeqtiani gamoyeneba, 231;<br />

organizeba, 57, 58;<br />

masStabi, 406<br />

saklaso oTaxis mSvidi (fiqrisTvis gankuTvnili)<br />

nawili, 59<br />

saklaso oTaxis struqtura, disciplinis<br />

problemebi da, 109<br />

saklaso realoba, 506-507<br />

saklaso saqmianobis rutina, 91, 270-271<br />

saklaso sivrce. ix. sivrce<br />

saklaso Sexvedrebi, 332<br />

erTianobis gancdis CamoyalibebisTvis, 121-<br />

124;<br />

roli realobiT Terapiis modelSi, 149-150<br />

samarTlianoba (maswavleblis), 314<br />

samomavlo gegmebze miniSneba, 204-205<br />

samuSaos pirovnuli relevanturoba, 389-390<br />

sarkazmi, 26Sen., 30<br />

saswavlo gegmis parametrebi, 19-20<br />

saswavlo gegmis Sedgena, 497-498<br />

SerCeva, 505-506;<br />

ix. aseve gakveTilis dagegmva<br />

saqmianoba (moswavleebis)<br />

Sefaseba, 442, 444-446;<br />

Sedegebi, arasaxarbielo saqmianobis, 272-273;<br />

molodini, 269-270;<br />

mniSvnelovani cvlilebebi, 288-289<br />

saqmianobis kognituri done, 396-397<br />

saqmianobis miznis orientacia, 289<br />

saqmianobis rutina, 91, 270-271<br />

saqmianobis Sefaseba. ix. Sefaseba


saukeTeso saqmianobis aRiareba, 273<br />

sajaro profesiuli codna. ix. profesiuli<br />

swavlebis codna<br />

semantikuri rukis teqnika, 200-201<br />

sensoruli arxebi, 232, 233, 405-406<br />

sivrce, 55-59<br />

swavlebisaTvis morgeba, 55-57;<br />

savarjiSo, 63-64;<br />

rekomendaciebi gamoyenebisTvis, 58-59;<br />

moswavleTa mier mesakuTreobis gancda, 57-58;<br />

Semajamebeli gverdi, 61<br />

sineqtikis modeli (swavlebis), 255<br />

sicxade (swavlis principi), 225<br />

sicxade, 179-206<br />

kognituri empaTia, 179-180, 185;<br />

Semowmeba, 180-183;<br />

axsnis meqanizmebi, 187-192;<br />

metyveleba, 192-194;<br />

`didi suraTi~, 198-206;<br />

moswavleTa mimdinare codnis gaaqtiureba,<br />

200-202;<br />

`marSruti~, 199;<br />

akavSirebs, 202-205;<br />

ajamebs, 205-206;<br />

savarjiSo, 209-210;<br />

Semajamebeli gverdi, 207-208;<br />

skamebi, 57, 59<br />

skola<br />

administratori, 514-515, 523;<br />

maswavleblis ganviTarebaze zrunva, 514-515;<br />

garemo, maswavleblis Sexeduleba, 530;<br />

liderebi, 522-523;<br />

sivrce fizikuri varjiSisTvis, 58<br />

socialur-emociuri klimati, 325<br />

socialuri daswavlis modeli, 56<br />

socialuri problemebis gadaWris mizniT saklaso<br />

Sexvedra, 122, 123<br />

socialuri realoba saklaso oTaxSi, 506-507<br />

socialuri swavla, 93-94<br />

socialuri unarebis ganviTareba, 332<br />

specialuri adgili klasSi, 57<br />

srulyofis teqnika, 281-282<br />

standartebi<br />

molodinSi Cadebuli, 273-276;<br />

Sefasebis praqtikis, 290-291;<br />

moswavleTa SesaZleblobebisadmi misadageba,<br />

273-274;<br />

rutinis, 91-92;<br />

rubrikebi komunikaciisTvis, 425<br />

standartizebuli testireba, 417-418, 465, 467<br />

stereotipebi, 277, 278, 530-531. ix. aseve<br />

pigmalionis efeqti<br />

stimulis maZiebeli moswavlis modeli, 56<br />

susti adgilebi, 45<br />

swavlaze ganawilebuli dro, 69, 70-71<br />

swavleba transferisTvis (swavlis principi), 223-<br />

224<br />

indeqsi<br />

swavlebis (instruqciis) paternebi, 257-259<br />

swavlebis kooperaciuli modelebi, 123-124<br />

swavlebis modelebi, 247-259;<br />

winmswrebi aqtivobebis modeli, 250-251;<br />

wvdomis unaris wvrTnis modeli, 254;<br />

gansazRvreba, 247;<br />

jgufuri kvlevis modeli, 256-257;<br />

induqciuri swavlebis modeli, 248-249;<br />

induqciuri azrovnebis modeli, 252-253;<br />

kvlevis unaris wvrTnis modeli, 253-254;<br />

arastruqturirebuli swavlebis modeli, 255-<br />

256;<br />

instruqciis paternebi, 257-259;<br />

Semajamebeli gverdi, 261;<br />

sineqtikis modeli, 255<br />

swavlebis parametrebi, 17-20<br />

abstraqtuli parametrebi, 19-20;<br />

qmedebaTa parametrebi, 18;<br />

qmedebaTa paternebis parametrebi, 19-20<br />

swavlebis winmswrebi aqtivobebis modeli, 250-251<br />

swavlis gamocdileba, 387-406<br />

abstraqciis xarisxi, 396;<br />

kognituri done, 396-397;<br />

konkurencia, 391-394;<br />

dajgufeba, 402-404;<br />

informaciis sirTule, 404-405;<br />

sakiTxebis Tanamimdevroba, 226-227;<br />

pirovnuli relevanturoba, 389-390;<br />

kiTxvari, 409-412;<br />

masalebis masStabi, 406;<br />

TviTgamoxatva, 395;<br />

sensoruli arxebi, 405-406;<br />

informaciisa da resursebis wyaroebi, 388-389;<br />

struqturireba, 397-402;<br />

moswavleTa monawileoba, 225;<br />

Semajamebeli gverdebi, 407-408;<br />

zedamxedveloba, 394-395;<br />

maswavlebelTa Sexedulebebi, 529-530<br />

swavlis gamocdilebis interpersonaluri<br />

sirTule, 402-403<br />

swavlis gamocdilebis produqti, 401-402<br />

swavlis gamocdilebis Sesaxeb informaciis<br />

kompleqsuroba, 404-405<br />

swavlis gamocdilebis Sinaarsi, 398-400<br />

swavlis gamocdilebis struqtura, 397-402<br />

moswavlis Sesatyvisi qceva, 400;<br />

Sejameba, 401;<br />

Sinaarsi, 398-400;<br />

swavlis produqtis forma, 401-402;<br />

moswavlis ganviTarebis donesTan<br />

Sesabamisoba, 402;<br />

proceduruli detalebi, 400-401<br />

swavlis damxmare instrumentebi, 225-226<br />

swavlis konkretuli gamocdileba, 396<br />

swavlis miznebi, 198-199, 420-421<br />

swavlis miznebi, saklaso oTaxis mowyoba, 56<br />

swavlis miznebis orientacia, 289<br />

539


<strong>gamocdili</strong>m aswavlebeli<br />

swavlis principebi, 219-236<br />

savarjiSo, 239-241;<br />

moswavleebisTvis gaziareba, 344-345;<br />

24 principis Sejameba, 237-238;<br />

ix. aseve swavlis specifikuri principebi<br />

swavlis Jurnali, 205<br />

swavlis stili, 341-342, 345-346<br />

swavlulTa gundi. ix. xelaxali swavlebis jgufi<br />

sxeulis ena, 180-181<br />

`sityebis mimofantvis~ teqnika, 201-202<br />

`socialuri SeTanxmebis~ strategia, 112, 120<br />

t<br />

tempi, 39-46<br />

koncefciis aRwera, 39;<br />

rva qveparametri, 40;<br />

proceduruli rutinis maqsimizireba, 92-93;<br />

savarjiSo, 49-50;<br />

Semajamebeli gverdi, 47;<br />

ix. aseve tempis specifikuri qveparametrebi<br />

tempi, swavlis<br />

Sexedulebebi, 339-340;<br />

miznebi, 230-231<br />

testebi, 441<br />

testi, standartizebuli, 417-418, 464-465, 467<br />

testi, werilobiTi, 441-442<br />

tkbileulobiT dajildoebis sistema, 117 Sen.<br />

u<br />

uaryofiTi magaliTi, 251-252<br />

uzrunvelyofa, 40<br />

ukukavSiri<br />

aqtiuri mosmena, 316-317;<br />

waxaliseba, 340-341;<br />

SeniRbuli Setyobineba, 287-288;<br />

mniSvnelovani Taviseburebebi, 227, 272-273;<br />

verbaluri ganmtkiceba, 228<br />

unarebi<br />

akademiuri, 223-224, 225;<br />

aqtiuri mosmenis, 316-317;<br />

kognituri wvrTnis, 514;<br />

mosmenis, 316-317, 330-331;<br />

dakvirvebis, 513-514;<br />

urTierTgadamfaravi, 40-41;<br />

TviTanalizis, 513-514;<br />

socialuri, 332;<br />

leqsikuri, 226;<br />

ix. aseve qmedebebi<br />

urTierTdamokidebuleba, demonstrireba, 332<br />

usulo sivrce saklaso oTaxSi, 58<br />

uyuradRebo moswavleebi. ix. cudi yofaqceva<br />

f<br />

faruli saswavlo gegma, 93-94, 506-508<br />

fizikuri problemebi, araswori qcevis mizezi, 110<br />

540<br />

fragmentacia, 44<br />

fsiqologiuri moTxovnebi<br />

ierarqiuli organizeba, 159, 160, 161;<br />

daukmayofilebloba da swavlaze gavlena, 326<br />

q<br />

qcevis araorazrovneba, 194-198<br />

qcevis miznebi, 376<br />

qcevis modifikaciis modeli, 126-129<br />

aRwera, 124;<br />

fsiqologiur saWiroebebTan Sesatyvisoba,<br />

158;<br />

tipiuri kandidatebi, 161-162<br />

qmedebaTa paternebi, 19-20<br />

qulaTa rubrikebi. ix. rubrika<br />

y<br />

yuradReba, 25-32<br />

Sesatyvisi qcevis waxaliseba, 112-113;<br />

moswavleTa saWiroebisadmi misadageba, 30, 32;<br />

klasifikacia funqcionaluri orientaciis<br />

mixedviT, 30, 31;<br />

repertuari, 25, 29<br />

yuradRebis gafantva, 59<br />

`yvelganmyofoba~, 40-41, 167<br />

S<br />

Sedegebi (cudi qcevis)<br />

dazusteba, 112-113;<br />

miwodeba, 114, 115-116;<br />

araefeqtiani, 116-117;<br />

SerCeva, 114-115<br />

Sedegebi (cudi qcevis), 273<br />

Sedegebi (kargi qcevis), 117<br />

Sedegebis codna (swavlis principebi), 227<br />

Sedegebis codna (swavlis principi), 227<br />

SeTanxmebis miRwevis savarjiSoebi, 332-334<br />

Semavseblebi, 41-42, 45<br />

Sesabamisobis koncefcia, 5, 516-517;<br />

yuradRebis aqti, 30, 32;<br />

saklaso garemos struqtura, 108;<br />

saklaso Zaladoba, 42-43;<br />

saklaso oTaxis sivrce, 56-57;<br />

disciplinis strategia, 167;<br />

molodinebi, 118-119;<br />

gakveTilis moqniloba, 43;<br />

miniSneba gadasvlis Sesaxeb, 44;<br />

saboloo miznebi, 508-509;<br />

aqtivobaTa tempi, 76-79;<br />

moswavleTa piradi sivrce, 58;<br />

reaqciis teqnika, 280, 283-284;<br />

rutina, 92-93;<br />

standartebi, 273-274;<br />

swavlis gamocdilebis struqtura, 372-373,<br />

394-396, 401-406;


moswavlisa da maswavleblis urTierToba, 314<br />

Sefaseba, 417-468<br />

avTentikuri amocanebis Seqmna, 435-437;<br />

kriteriumebis SemuSaveba, 420-421, 427;<br />

nimuSTa nakrebi da magaliTebi, 471-487;<br />

miznebi, 418-420;<br />

Sedegebi mSoblebisTvis, 459-462;<br />

gadamlaSebis riski, 464;<br />

moswavleTa TviTSefasebis roli, 437-439;<br />

ix. aseve rubrikebi<br />

Sefasebis meTodebis saimedoba, 459<br />

Sefasebis meTodis teqnikuri gamarTuloba, 459<br />

Sefasebis meTodis validoba, 459<br />

Sefasebis praqtika, 290-291<br />

Sefasebis gasaSualeba, 290-291;<br />

cifrebiT da asoebiT Sefaseba, 460-461;<br />

ix. aseve Sefaseba<br />

Seqeba, 282-283, 288<br />

Secdomebi<br />

damokidebuleba, 289, 336;<br />

Sexeduleba, 338-339;<br />

reaqcia, 221, 290<br />

Secdomebi. ix. Secdomebi<br />

Sewyvetisken mimarTuli nabijebi, 25-27<br />

Sejameba, 205-206, 232-234<br />

Sinagani metyvelebis teqnika, 132<br />

Sinagani metyvelebis teqnikis modelireba, 188-189<br />

Sinagani jildo, 228<br />

`SewyviteT Cemi swavleba~ praqtika, 342-343<br />

C<br />

Canawerebi, SemTxveviTi, SefasebisTvis, 452, 454-457<br />

Careva, gakveTilis dros, 42-43<br />

CarTulobis miznebi, 363-364, 368-370<br />

CarTva (Cabma), 28, 29<br />

`CamoSorebis~ strategia, 116, 117, 139-140<br />

`Carli braunis sindromi~, 200-201<br />

c<br />

cnebis ruka, 191<br />

codna, maswavleblis. ix. individualuri<br />

praqtikuli codna;<br />

profesiuli codna<br />

codna, moswavlis<br />

codnis gaaqtiureba, 200-202, 203;<br />

naswavlisa da axalis, 202-203<br />

Z<br />

Zalaufleba<br />

avtoritaruli gamoyeneba, 140-141;<br />

Zalauflebis dabruneba, 119-120;<br />

ararseboba, rogorc araswori qcevis mizezi,<br />

110;<br />

logikuri Sedegebis modelSi, 145-146;<br />

ix. aseve moswavleTa gavlenis zrda<br />

w<br />

indeqsi<br />

werilobiTi moxseneba, 446-447<br />

werilobiTi testi, 441-442<br />

werilobiTi Sejameba, 232-234<br />

wesebi<br />

moswavleTaTvis gacxadeba, 112;<br />

saklaso TamaSis, 342-343, 344<br />

wvdomis unaris wvrTnis modeli (swavlebis), 254<br />

wyvilTan asocirebuli swavla, 221<br />

x<br />

xarisxis miznebi, 231<br />

xatebiT (TvalsaCinoebiT) swavlis gamocdileba,<br />

396<br />

xelaxali swavlebis sistema, 292-293, 340-341<br />

xelmeore testireba, 290<br />

xelmZRvaneli, 515, 521Sen.<br />

xelmZRvaneloba, sazomi, 228-229, 394-395<br />

xelmZRvanelobis xarisxi (swavlis principi), 228-<br />

229<br />

j<br />

jgufis dinamika, swavleba, 332-334<br />

jgufis identoba, Seqmna, 331-332<br />

jgufuri kvleva (swavlebis modeli), 256-257<br />

jildo Sinagani da garegani, 228<br />

jiuti moswavleebi<br />

araswori qcevis mqone moswavleTagan gamijvna,<br />

111;<br />

Sesabamisi disciplinis morgeba, 165;<br />

fsiqologiuri moTxovnebi, 157, 158;<br />

disciplinis eqvsi modelis Sejameba, 124-126,<br />

166<br />

joplinis gegma, 295<br />

h<br />

holi, 58<br />

541


a<br />

adamianuri urTierTobebis swavlebis<br />

struqturuli gamocdilebis cnobari, T. 1, gv. 333<br />

amareli, m., Amarel, M., 390<br />

andersoni, l. v., Anderson, L. W., 71<br />

andersoni, s. v., Anderson, C. W., 183<br />

arlini, m., Arlin, M., 43<br />

aronsoni, e., Aronson, E., 332<br />

aspi, d., Aspy, D., 317, 327<br />

b<br />

bairedi, v. n., Bhaireddy, V. N., 325<br />

barbi, v. b., Barbe, W. В., 345<br />

bareli, j., Barell, J., 224<br />

barTi, r., Barth, R., 522<br />

baroni, j. b., Baron, J. В., 437Sen., 466<br />

batistiCi, v., Battistich, V., 326<br />

batleri, d. l., Butler, D. L., 227<br />

baqsteri, g. p., Baxter, G. P., 443, 444<br />

baqholti, d. r., Buckholt, D. R., 166<br />

beikeri, e. l., Baker, E. L., 376<br />

beneti, b., Bennett, В., 329<br />

beneti, n., Bennett, N., 25<br />

berlaki, a., Berlak, A., 402<br />

bidli, b. j., Biddle, B. J., 283<br />

bine, a., Binet, A., 299<br />

biusi, a. m., Bussis, A. M., 390<br />

blenki, m., Blank, M., 284<br />

blumi, b. s., Bloom, B. S., 71, 73, 396, 420<br />

borkovski, j., Borkowski, J., 300<br />

bramsoni, r. m., Bramson, R. M., 341<br />

brauni, a. l., Brown, A. L., 224, 296<br />

brofi, j. e., Brophy, J. E., 27 Sen., 196, 283, 284, 285<br />

brueri, j. T., Bruer, J. Т., 337<br />

bruneri, j., Bruner, J., 396<br />

bruno-goldeni, b., Bruno-Golden, В., 131<br />

bruqsi, j. g., Brooks, J. G., 348<br />

bruqsi, m. g., Brooks, M. G., 348<br />

bulgreni, j., Bulgren, J., 190<br />

buqi, s. l., Book, C. L., 198<br />

buSi, a. j., Bush, A. J., 402, 405<br />

g<br />

gaa, j. p., Gaa, J. P., 230<br />

galvini, k. .m, Galvin, К. M., 198<br />

gamorani, a., Gamoran, A., 294<br />

ganie, r. m., Gagne, R. M., 203<br />

gardneri, h., Gardner, H., 345, 437<br />

gardneri, r., Gardner, R., 206<br />

garmstoni, r. j., Garmston, R. J., 513<br />

avtorTa saZiebeli<br />

indeqsi<br />

gaski, l. a., Guskey, T. R., 518<br />

gaueri, r. r., Gower, R. R., 405, 506<br />

geTzelsi, j., Getzels, J., 55<br />

gibsoni, j., Gibson, J., 275<br />

ginoti, h., Ginott, H., 315<br />

glaseri, v., Glasser, W., 121,122,146,150,151,160,163,166<br />

, 315, 326, 332<br />

gleidi, j,. Glade, J., 439<br />

glikmani, s., Glickman, C., 126<br />

gordoni, t., Gordon, Т., 108, 151,152, 156,166, 316, 334<br />

gordoni, v. j., Gordon, W.J., 255<br />

gregorki a. f., Gregorc, A. F., 198<br />

grei, l. a., Grey, L. A., 141, 326<br />

grehemi, s., Graham, S., 283<br />

gudi, t. l., Good, T. L., 196, 284, 285<br />

gudledi, j., Goodlad, J., 439<br />

guldi, s. j., Gould, S. J., 341, 529<br />

gustafsoni, s., Gustafson, C., 434<br />

d<br />

dakuorTi, e., Duckworth, E., 186, 187<br />

dani, k., Dunn, K., 379, 394, 405<br />

dani, r., Dunn, R„ 379, 394, 405<br />

danjelo, k., D'Angelo, K., 206<br />

dankini, m. j., Dunkin, M.J., 283<br />

darling-hemondi, l., Darling-Hammond, L., 513<br />

dauria, j., D'Auria, J., 448<br />

dafi, g., Duffy, G., 367<br />

deivi, b., Davey, В., 189<br />

deili, e., Dale, E., 390<br />

dembo, m. h., Dembo, M. H., 275<br />

dengi, b., Deng, В., 335<br />

disciplina ucremlebod, 146<br />

disciplinis problemebis gadaWra, 126<br />

diSoni, d., Dishon, D., 124<br />

diSou, m., Dishaw, M., 71<br />

dodi, a. v., Dodd, A. W., 341<br />

dreikursi, r., Dreikurs, R., 114,140,141,143,144,145,146,<br />

157,160,163, 166, 326<br />

dreifusi, s. e., Dreyfus, S. E., 519<br />

dreifusi, h. l., Dreyfus, H. L., 519<br />

dueki, s., Dweck, C., 287, 289, 467<br />

e<br />

edvardsi, j., Edwards, J., 6, 513, 517, 518, 519<br />

evertsoni, s. m., Evertson, С. M., 27 Sen., 76, 347, 348-349<br />

eiloni, b., Eylon, В., 183<br />

elsuorTi, p. s., Ellsworth, P. C., 338<br />

engeli, b. s., Engel, B. S., 72<br />

eriksoni, e., Erikson, E., 160,161<br />

543


<strong>gamocdili</strong>m aswavlebeli<br />

efeqtiani klasebis Camoyalibeba, 123, 329<br />

v<br />

vaineri, b., Weiner, В., 287, 341<br />

vaka, r. t., Vacca, R. Т., 300<br />

vaka, j. l., Vacca, J. L„ 300<br />

van hutoni, r., Van Houton, R., 131<br />

vaswavloT ufro meti, ufro swrafad, 219<br />

vebi, n. m., Webb, N. M., 234<br />

viginsi, g., Wiggins, G., 435, 461<br />

viladri, t., Viladri, Т., 232<br />

vini, p. h., Winne, P. H., 57, 195, 227, 397<br />

volfgangi, s., Wolfgang, C., 126, 131, 162, 166<br />

vudi, s., Wood, C., 327, 330, 332<br />

vulfi, d. p., Wolf, D. P., 437, 438, 447, 453<br />

z<br />

zesoli, r., Zessoules, R., 437<br />

i<br />

iageri, s., Yager, S., 334<br />

iakobsoni, j. e., Jacobson, J. E., 276<br />

iamenci, k., Jamentz, K., 434, 436<br />

igani, g., Egan, G., 317<br />

iingeri, r. j., Yinger, R. J., 363<br />

iosi, m., Joos, M., 194<br />

itoni, j., Eaton, J., 183<br />

k<br />

kagani, s., Kagan, S., 331, 341<br />

kaminsi, j., Cummins, J., 350<br />

kanteri, l., Canter, L., 113,115, 116,117<br />

kari, j., Curry, J., 441<br />

karvini, r. l., Curwin, R. L., 112, 115, 117,118, 120<br />

kaseli, p., Cassel, P., 146<br />

kaskovici, d. h., Kaskowitz, D. H., 74<br />

kenedi, r. l., Canady, R. L., 522<br />

kingi, a., King, A., 234<br />

kingi, m., King, M., 435<br />

klarki, s., m., Clark, С. M., 4, 361, 363<br />

klarki, j. h., Clark, J. H., 189<br />

klasisa da aRzrdis menejmentis programa, 126, 128,<br />

129<br />

koepeni, a., Koeppen, A., 131<br />

kolaruso, s., Colarusso, C., 108, 402, 403<br />

koleri, a., Coller, A., 71<br />

koni, a., Kohn, A., 460,464<br />

konklini, n. f., Conklin, N. F., 452<br />

konoli, p., Connolly, P., 232<br />

kosta, a. l., Costa, A. L., 235, 279, 283, 513<br />

kremini, l. a., Cremin, L. A., 291<br />

kunini, j., Kounin, J., 39, 40, 167<br />

kuperi, h. m., Cooper, H. M., 277<br />

544<br />

l<br />

lainhardti, g., Leinhardt, G., 73, 74<br />

lamperti, m., Lampert, M., 337<br />

laferti, j. s., Lafferty, J. C., 332<br />

ledermani, j, Lederman, J., 162<br />

ledson-bilingsi, g., Ladson-Billings, G., 350, 351<br />

levini, j. r., Levin, J. R., 226<br />

leiziri, d., Lazear, D., 345Sen.<br />

lendi, m., Land, M.,192, 193<br />

likona, t. a., Lickona, T. A., 507<br />

lini, m. s., Linn, M. C., 183<br />

lipmani, v., Lippmann, W., 466, 467<br />

lorti, d. s., Lortie, D. C., 516<br />

luisi, b. v., Lewis, В. V., 57<br />

m<br />

mageri, r. r., Mager, R. R., 376<br />

maiersi, i. b., Myers, I. В., 341<br />

maixenbaumi, d,. Meichenbaum, D„ 132,162,166<br />

maiheri, j. s., Mayher,J. S., 205, 232<br />

makalei, m. h., McCaulley, M. H., 341<br />

makarTi, b., McCarthy, В., 198, 199, 345<br />

makenzi, r., MacKenzie, R., 234<br />

makintoSi, p., Mcintosh, P., 530<br />

maklaxini, m. v., McLaughin, M. W., 513<br />

maklemi, g., Macklem, G., 329, 331, 332<br />

makmaleni, m., MacMullen, M., 439<br />

maknili, j. d., McNeill, J. D., 201<br />

maktigi, j., McTighe, J., 435<br />

mamCuri, s., Mamchur, C., 342, 346<br />

marqsi, r. v., Marx, R. W., 57, 195, 361<br />

marzano, r. j., Marzano, R.J., 187, 435<br />

maslou, a., Maslow, A., 159,160, 326<br />

maswavlebelTa efeqtianobis wvrTna, 108<br />

mendleri, a. n., Mendler, A. N., 112, 115, 117,118, 120<br />

mehani, h,. Mehan, H., 186<br />

milouni, m. n., Milone, M. N., 345<br />

mitCeli, r., Mitchell, R., 452<br />

miurei, s., Murray, C., 530<br />

moosi, b. s., Moos, B. S., 325<br />

moosi, r. h., Moos, R. H., 325<br />

morou, l. m., Morrow, L. M., 234<br />

mustakasi, s., Moustakas, C., 315<br />

n<br />

naiTi, p., Knight, P., 453<br />

nimuSebi: maswavleblis gadawyvetileba, 432<br />

niumeni, f. m., Newmann, F. M., 349<br />

noulsi, m. s., Knowles, M. S., 520<br />

o<br />

obraieni, p., O'Brien, P., 325<br />

ogbu, j, u., Ogbu,J, U,, 289<br />

ozibeli, d. p., Ausubel, D. P., 203, 348


oliri, p. v., O'Leary, P. W., 124<br />

ouksi, j., Oakes,J, 294, 341<br />

p<br />

palinskari, a. s., Palinscar, A. S., 296<br />

parisi, s., Paris, S., 300<br />

pauki, v., Pauk, W., 234<br />

paxaresi, f., Pajares, F., 517<br />

peki, l., Peck, L., 4, 361<br />

perkinsi, d. n., Perkins, D. N., 224, 232<br />

peroni, v., Perrone, V., 465<br />

petersoni, p., Peterson, P., 180, 361<br />

pigmalioni saklaso oTaxSi, 276<br />

pikeringi, d., Pickering, D., 435<br />

polani, m., Polanyi, M., 15<br />

pophemi, v. j., Popham, W.J., 376<br />

pradli, g. m., Pradl, G. M., 205, 232<br />

presli, m., Pressley, M., 300<br />

r<br />

raseli, d., Russell, D., 221, 235<br />

realobiT Terapia, 146<br />

rendolfi, n., Randolf, N., 315<br />

rendolfi, s. h., Randolf, С. H., 347, 348, 349<br />

resniki, h., Resnick, H., 405<br />

resniki, l., Resnick, L., 299, 529<br />

retigi, m. d., Rettig, M. D., 522<br />

riCi, h. l., Rich, H. L., 402, 405<br />

rimi, e., Rim, E., 71<br />

risti, r. s., Rist, R. C., 530<br />

robaki, f. n., Roebuck, F. N., 317<br />

roeleri, l., Roehler, L., 367<br />

rozenSaini, b. v., Rosenshine, В. V., 25, 74, 75, 179<br />

rozenTali, r., Rosenthal, R., 276<br />

roui, m. b., Rowe, M. В., 206, 280<br />

rojersi, d. m., Rogers, D. M., 115<br />

ruptiki, s., Ruptic, C., 452<br />

s<br />

saigli, p., Seigle, P., 329, 331, 332<br />

saizeri, t. r., Sizer, T. R., 434, 447, 464<br />

salivani, e. v., Sullivan, E. V., 402<br />

samara, j., Samara, J., 441<br />

samsoni, g. e., Samson, G. E., 417<br />

sarasoni, s., Sarason, S., 117,139,166<br />

saswavlo gegmisa da swavlebis ZiriTadi<br />

principebi, 454<br />

safieri, j. d., Saphier, J. D., 361, 435, 449, 466, 515<br />

svingi, s., Swing, S., 180<br />

silvesteri, r., Sylvester, R., 338<br />

sindti, v. g., Sindt, V. G., 338<br />

skineri, b. f., Skinner; B. F., 228<br />

skola marcxis gareSe, 121, 146, 335<br />

skolis kultura da cvlilebaTa sirTule, 139<br />

skoti, m. b., Scott, M. В., 506<br />

slavini, r. e., Slavin, R. E., 326, 331, 341<br />

smilaniCi, p., Smil anich, P., 329<br />

smiti, e. l., Smith, E. L., 183<br />

smiti, l., Smith, L., 192, 193<br />

smiti, s., Smith, S., 448<br />

sparksi, d., Sparks, D., 458<br />

spivaki, g., Spivak, G., 134,135,136,166<br />

stenfordi, g., Stanford, G., 123, 329, 332<br />

stiginsi, r., Stiggins, R., 452<br />

stigleri, j. v., Stigler, J. W., 6<br />

stiveni, h. v., Steven, H. W., 6<br />

stivensoni, j., Stephenson, J., 331<br />

stili, s., Steele, C., 530<br />

stolingsi, j. a., Stallings, J. A., 72, 74<br />

swavlebis modelebi, 249<br />

t<br />

taba, h., Taba, H., 248<br />

taileri, r. v., Tyler, R. W., 498<br />

taneri, b., Tanner, В., 522<br />

taneri, l. n., Tanner, L. N., 271<br />

taskeri, r., Tasker, R., 197<br />

terneri, j., Turner, J., 300<br />

toefveri, s. f., Toepfer, C. F., 396<br />

u<br />

uaildmeni, t. m., Wildman, Т. M., 513, 518, 521<br />

uaiTi, b., White, В., 232, 234<br />

ueili, m., Weil, M., 126, 249<br />

ueligi, g. g., Wehlage, G. G., 349<br />

uisleri, j. s., Whisler, J. S., 187<br />

uitholi, j., Withall, J., 325<br />

ungeri, s., Unger, C., 232<br />

uolbergi, h. j., Walberg, H. J., 325<br />

uoleni, l., Wallen, L., 166<br />

uoleni, s. .j, Wallen, C. J., 166<br />

uosiki, b., Wasik, В., 300<br />

uotersi, b., Waters, F., 439<br />

uotrosi, b., Watrous, В., 331<br />

f<br />

fiSeri, s. v., Fisher, C. W., 71, 325<br />

flemingi, m., Fleming, M., 439<br />

fogarti, r., Fogarty, R., 224<br />

fordhemi, s., Fordham, S., 289<br />

freidrixi, g. v., Freidrich, G. W., 198, 203<br />

freizeri, b. j., Fraser, B.J., 325<br />

friki, r., Frick, R., 298<br />

fulvileri, t., Fulwiler, Т., 232<br />

fursti, n., Furst, N., 179<br />

indeqsi<br />

545


<strong>gamocdili</strong>m aswavlebeli<br />

q<br />

qoldueli, j. h., Caldwell, J. H., 71, 72<br />

S<br />

Savelsoni, r. j., Shavelson, R. J., 443, 444, 445<br />

Saini, e., Schein, E., 522<br />

Sauersi, b., Showers, В., 520<br />

Safteli, b., Shaftel, В., 507<br />

Safteli, f., Shaftel, F., 507<br />

Snaideri, v., Schneider, W., 300<br />

Sou, v., Shaw, V., 329<br />

Sunki, d. h., Schunk, D. H., 230<br />

Suri, m., Shure, M., 134,135,136,166<br />

Sutci, u. k., Schutz, W. K., 160, 159, 326<br />

C<br />

Cavesi, r., Chavez, R., 326<br />

Cembersi, b., Chambers, В., 439<br />

Censi, p., Chance, P., 228<br />

Citendeni, e. a., Chittenden, E. A., 390<br />

j<br />

jenseni, a., Jensen, A., 530<br />

joisi, b. r., Joyce, B. R„ 4, 126, 249, 361, 401, 520<br />

jonsoni, d. v., Johnson, D. W., 327, 331, 343, 335, 390,<br />

391, 392<br />

jonsoni, m. s., Johnson, M. S., 314<br />

jonsoni, r. t., Johnson, R. Т., 327, 331, 334, 335, 390, 391,<br />

392<br />

h<br />

haerteli, e. h., Haertel, E. H., 325<br />

haimsi, l., Hymes, L., 166<br />

hali, b., Hull, В., 186<br />

hamondi, r., Hammond, R., 201, 298<br />

hanTeri, m., Hunter, M., 181, 219, 280, 361<br />

hani, a. l., Hahn, A. L., 206<br />

hanti, d., Hunt, D., 402, 404<br />

hanti, j. m., Hunt, J. M., 372<br />

harisoni, a. f., Harrison, A. F., 341<br />

hernStaini, r. j., Herrnstein, R. J., 530<br />

hileri, j. h., Hiller, J. H., 193<br />

hili, b. s., Hill, В. C., 452<br />

hirli, d., Hyerle, D. 190<br />

hovardi, j., Howard, J., 298, 341, 529<br />

hopfenbergi, v. s., Hopfenberg, W. S., 294<br />

horvici, p., Horwitz, P., 232<br />

houi, v., Howe, W., 315<br />

546

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!