07.06.2013 Views

kultura da modernizacia - Center for Social Sciences

kultura da modernizacia - Center for Social Sciences

kultura da modernizacia - Center for Social Sciences

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

socialur mecnierebaTa seria<br />

<strong>kultura</strong><br />

<strong>da</strong><br />

<strong>modernizacia</strong><br />

saleqcio kursi<br />

socialuri mecnierebebis magistraturisaTvis<br />

ivane wereTeli<br />

qeTevan kakitelaSvili<br />

Tbilisi<br />

2006


socialur mecnierebaTa seria<br />

mTavari re<strong>da</strong>qtori: marine CitaSvili<br />

enobrivi re<strong>da</strong>qtori: lia kaWarava<br />

<strong>da</strong>kabadoneba, ydis dizaini: giorgi bagrationi<br />

© socialur mecnierebaTa centri, 2006<br />

© <strong>Center</strong> <strong>for</strong> <strong>Social</strong> <strong>Sciences</strong>, 2006<br />

q. Tbilisi, 0108, T. WoveliZis q. 10<br />

el. fosta: contact@ucss.ge<br />

internet gverdi: www.ucss.ge<br />

ISBN: 99940 - 871 - 7 - 7<br />

wigni momzadebulia <strong>da</strong> gamocemulia `socialur mecnierebaTa<br />

centris~ (<strong>Center</strong> <strong>for</strong> <strong>Social</strong> <strong>Sciences</strong>) mier, fondis OSI – Zug,<br />

bu<strong>da</strong>peStis Ria sazogadoebis institutis umaRlesi ganaTlebis<br />

mxar<strong>da</strong>Weris programis (HESP) finansuri xelSewyobiT<br />

The book has been published by the <strong>Center</strong> <strong>for</strong> <strong>Social</strong> <strong>Sciences</strong>,<br />

sponsored by the OSI-Zug Foun<strong>da</strong>tion and the Higher Education<br />

Support Program (HESP) of the Open Society Institute-Bu<strong>da</strong>pest.


sarCevi<br />

Tema I. ZiriTadi cnebebi <strong>da</strong> terminebi 3<br />

Tema II. modernizaciis cneba. modernizaciis Teoriebi 10<br />

Tema III. <strong>kultura</strong>Ta tipologia modernuli <strong>da</strong><br />

aramodernuli kulturebis maxasiaTebelTa safuZvelze 20<br />

Tema IV. <strong>modernizacia</strong> _ <strong>da</strong>savluri<br />

sazogadoebis ganviTarebis erT-erTi etapi 39<br />

Tema V. <strong>modernizacia</strong> <strong>da</strong> globalizacia 52<br />

Tema VI. Tanamedrove modernizebuli msoflio<br />

sazogadoeba globalizaciis gamowvevebis winaSe 61<br />

Tavi VII. vesternizaciisa <strong>da</strong> modernizaciis<br />

cnebaTa urTierTmimarTebisTvis 68<br />

Tema VIII. <strong>da</strong>savlur <strong>da</strong> ara<strong>da</strong>savlur <strong>kultura</strong>Ta<br />

warmomadgenlebis TvaliT <strong>da</strong>naxuli samomavlo perspeqtiva 68<br />

Tema IX. `mcire kulturebi~ <strong>da</strong> modernizaciis problema.<br />

qarTuli <strong>kultura</strong> modernizaciis problemasTan mimarTebaSi 89<br />

CULTURE AND MODERNIZATION (Summary) 111<br />

3


Tema I. ZiriTadi cnebebi <strong>da</strong> terminebi<br />

pirveli Tema eTmoba im ZiriTadi cnebebisa <strong>da</strong> terminebis ganmartebebs, romlebic<br />

kursis manZilze iqneba gamoyenebuli. am terminebiT operireba aucilebelia iseT<br />

sakiTxebze msjelobisas <strong>da</strong> im procesebis aRsawerad, romelic gar<strong>da</strong>uvalia sxva<strong>da</strong>sxva<br />

regionsa <strong>da</strong>, Sesabamisad, sxva<strong>da</strong>sxva kulturul sivrceSi modernizaciis procesis<br />

mimdinareobisas. es aris <strong>kultura</strong>Ta Soris kontaqtis problema _ misi sxvadsxvagvari<br />

gamovlineba (asimilacia, kulturuli Soki, konfrontacia, simbiozi, sinTezi, kulturuli<br />

konfliqti, kulturuli difuzia), tradiciis roli <strong>da</strong> adgili modernizaciis<br />

procesSi, tradiciisa <strong>da</strong> modernizaciis urTierTmimarTebis problema; identurobis<br />

problema ara<strong>da</strong>savlur kulturebSi mimdinare modernizaciuli gar<strong>da</strong>qmnebis<br />

pirobebSi <strong>da</strong> a.S.<br />

pirvel rigSi aucilebelia kulturisa <strong>da</strong> civilizaciis cnebaTa interpretaciis<br />

gadmocema, ramdena<strong>da</strong>c modernizaciuli procesebis warmoSoba <strong>da</strong> mimdinareoba or<br />

ZiriTad _ kulturul <strong>da</strong> civilizaciur _ doneze xdeba <strong>da</strong> am procesebis Seswavla <strong>da</strong><br />

analizi am ori fenomenis farglebSi <strong>da</strong> maT safuZvelze un<strong>da</strong> mimdinareobdes.<br />

kulturisa <strong>da</strong> civilizaciis cnebaTa interpretacia.<br />

kulturis fenomenze saubrisas yuradRebas gavamaxvilebT mis or aspeqtze:<br />

1. <strong>kultura</strong> _ rogorc kacobriobis universaluri maxasiaTebeli;<br />

2. <strong>kultura</strong> _ rogorc calkeul sazogadoebaTa Soris arsebuli gansxvavebebisa<br />

<strong>da</strong> mijnebis ZiriTadi safuZveli.<br />

pirveli maTgani gulisxmobs, rom <strong>kultura</strong> aris Homo sapiens-is, rogorc<br />

biologiuri saxeobisa <strong>da</strong> socialuri arsebis unikaluri unaris Sedegi. swored am<br />

niSniT gansxvavdeba es saxeoba yvela sxva biologiuri arsebisagan. a<strong>da</strong>mianSi<br />

genetikura<strong>da</strong>a (biologiura<strong>da</strong>a) determinirebuli potencia _ iyos kulturis<br />

Semoqmedi, kvlavmwarmoebeli <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>mcemi, magram am potenciis realizeba mxolod<br />

socialur garemoSia SesaZlebeli, rac aucilebel pirobad iTxovs kavSirs wina<br />

Taobebi<strong>da</strong>n gadmocemuli socialuri cxovrebis gamocdilebasTan <strong>da</strong> mTlianad<br />

<strong>da</strong>mokidebulia socializaciis procesze. rogorc r.benediqti aRniSnav<strong>da</strong>, `<strong>kultura</strong><br />

ar eZleva a<strong>da</strong>mians <strong>da</strong>badebi<strong>da</strong>n, ar aris Cadebuli Canasaxovan ujredebSi rogorc<br />

krazanebTan an WianWvelebTan, aramed aTvisebuli un<strong>da</strong> iqnes yoveli axali Taobis mier<br />

ufrosTagan Seswavlis gziT~ 1 . anTropolog e.hiobelis gansazRvrebiT, <strong>kultura</strong> aris<br />

`integrirebuli sistema qcevis Seswavlili modelebisa, romlebic <strong>da</strong>maxasiaTebelia<br />

sazogadoebis wevrTaTvis <strong>da</strong> romlebic ar warmoadgenen biologiuri memkvidreobis<br />

Sedegs~ 2 .<br />

e.tailori, romelic kulturis cnebis pirveli mecnieruli gansazRvrebis<br />

avtora<strong>da</strong>a miCneuli, xazs usvams kulturis socialur bunebas. misi sityvebiT,<br />

`<strong>kultura</strong> Sedgeba codnis, rwmena-warmodgenebis, xelovnebis, zneobis, kanonebis, zne-<br />

Cveulebebisa <strong>da</strong> zogi sxva unar-Cvevisgan, romlebic SeZenilia a<strong>da</strong>mianis rogorc<br />

sazogadoebis wevris mier~ 3 .<br />

<strong>kultura</strong> SeiZleba miviCnioT aseve RirebulebaTa, qcevis normaTa <strong>da</strong> stan<strong>da</strong>rtTa<br />

erTobliobad, romelic aregulirebs a<strong>da</strong>mianTa urTierTobebs erTmaneTTan, sazogadoebasa<br />

<strong>da</strong> bunebasTan.<br />

1 kulturologia (kulturis istoria <strong>da</strong> Teoria). Tb., 2003. gv. 24.<br />

2 iqve, gv.22.<br />

3 iqve.<br />

4


maSasa<strong>da</strong>me, farTo azriT, kulturis cneba `xazs usvams a<strong>da</strong>mianis gansxvavebas yvela<br />

sxva biologiuri arsebisagan. <strong>kultura</strong>Si igulisxmeba ara calkeuli SemoqmedebiTi<br />

aqti, aramed Semoqmedeba rogorc a<strong>da</strong>mianis universaluri <strong>da</strong>mokidebuleba samyarosadmi,<br />

romlis meSveobiT igi qmnis `axal samyaros~ <strong>da</strong> sakuTar Tavs~ 1 . <strong>kultura</strong><br />

aris yovelive is, rac socialuri memkvidreobis Sedegia <strong>da</strong> rac uzrunvelyofs<br />

socialuri gamocdilebis memkvidreobiTobas.<br />

kulturis meore aspeqti ki gulisxmobs imas, rom a<strong>da</strong>mianis rogorc kulturis<br />

Semoqmedis, matareblisa <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>mcemis unari sxva<strong>da</strong>sxva sazogadoebaSi gansxvavebulad<br />

realizdeba, ama Tu im socialuri jgufis arsebobis specifikuri pirobebisa<br />

<strong>da</strong> ganvlili istoriuli procesebis mixedviT. amdenad, Cven SegviZlia visaubroT<br />

kulturebze, romlebic qmnian samyaros unikalur, mxolod maTTvis <strong>da</strong>maxasiaTebel<br />

models. sxva<strong>da</strong>sxva <strong>kultura</strong>Si a<strong>da</strong>mianebi gansakuTrebulad aRiqvamen samyaros,<br />

sazogadoebas <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mians maTTan mimarTebaSi. yovel <strong>kultura</strong>s aqvs RirebulebaTa <strong>da</strong><br />

normaTa gansxvavebuli sistema, qcevis wesebi, idealebi <strong>da</strong> yovelive is, razec<br />

e.tailori miuTiTeb<strong>da</strong>. <strong>kultura</strong>, aseT SemTxvevaSi, xdeba identifikaciis safuZveli,<br />

is, riTac a<strong>da</strong>miani gansazRvravs `Tavisiansa~ <strong>da</strong> `ucxos~. `<strong>kultura</strong>, yvelaze farTo<br />

mniSvnelobiT, aris is, ris gamoc Sen ucxod iqcevi, rogorc ki Sens saxls <strong>da</strong>toveb~ 2 .<br />

amdenad, <strong>kultura</strong> aris is ZiriTadi maxasiaTebeli, ris safuZvelzec emijnebian<br />

erTmaneTs sxva<strong>da</strong>sxva sazogadoebis warmomadgenlebi, riTac isini Tavs ganarCeven<br />

sxvebisagan <strong>da</strong> riTac sxvebi ganarCeven maT <strong>da</strong>narCenebisagan.<br />

amgvarad, <strong>kultura</strong> SeiZleba ganvixiloT, rogorc:<br />

1. socialuri qcevis determinanti;<br />

2. subieqturi codnisa <strong>da</strong> interpretaciebis determinanti;<br />

3. TviTidentifikaciis meqanizmi;<br />

4. socialuri cxovrebis regulatori;<br />

5. socialuri gamocdilebis translatori;<br />

6. saa<strong>da</strong>ptacio meqanizmi.<br />

kulturis sinonimad SeiZleba gamoviyenoT termini `sazogadoeba~, radgan<br />

a<strong>da</strong>mianis moRvaweobis kulturul <strong>da</strong> sazogadoebriv dones kursis farglebSi<br />

TanabarmniSvnelovnad moviazrebT.<br />

civilizaciis cnebis aseve mravalgvar interpretacias Soris sami ZiriTadi<br />

midgoma ikveTeba:<br />

1. lokalur-istoriuli (n.<strong>da</strong>nilevski, o.Spengleri, a.j.toinbi, s.hanTingtoni);<br />

2. istoriul-stadiuri, romelic ama Tu im kriteriumze <strong>da</strong>yrdnobiT ganarCevs<br />

ramdenime sxva<strong>da</strong>sxva tipis civilizacias;<br />

3. msoflio-istoriuli, romlis farglebSi civilizacia ganixileba rogorc<br />

kacobriobis istoriuli ganviTarebis safexuri.<br />

kursis farglebSi Cven veyrdnobiT civilizaciis lokalur-istoriul<br />

interpretacias, romelic civilizacias ganixilavs rogorc kulturul zesistemas<br />

(p.sorokini), romelic aerTianebs garkveuli maxasiaTeblebiT msgavs kulturebs.<br />

civilizacia _ esaa kulturuli identurobis yvelaze farTo done, romlis<br />

farglebSi arsebuli kulturebi mravalferovania, Tumca erTmaneTisagan maTi<br />

gansxvavebulobis xarisxi ufro naklebia, vidre sxva civilizaciebis Semadgeneli<br />

kulturebi. i.v. iakoveci aRniSnavs, rom `TiToeul civilizacias aqvs sakuTari<br />

centri-birTvi, romelic yvelaze mkafiod gamoxatavs mocemuli civilizaciis<br />

1 iqve, gv.21.<br />

2 Culture Sshock. A Reader in Modern Culture Anthropology. Ed. by Ph.K.Bock. N.Y., 1970. p.74.<br />

5


niSnebsa <strong>da</strong> Taviseburebebs; periferia, romelic periodulad farTovdeba <strong>da</strong><br />

viwrovdeba <strong>da</strong>, romelic SeiZleba mezobeli civilizaciis niSnebs atarebdes <strong>da</strong><br />

mezobel civilizaciebTan momijnave teritoriebi~ 1 .<br />

civilizacia SeiZleba ganvsazRvroT rogorc socialuri <strong>da</strong> kulturuli supersistema,<br />

romelic ar emTxveva arc ers, arc saxelmwifos <strong>da</strong>, arc romelime socialur<br />

jgufs. igi scildeba konkretul geografiul sazRvrebs. civilizaciur maxasiaTeblebad<br />

miCneulia droisa <strong>da</strong> sivrcis aRqma; samyaros xedva <strong>da</strong> masSi a<strong>da</strong>mianis adgilis<br />

gansazRvra; bunebis aRqma, masze zemoqmedebisa <strong>da</strong> misi Semecnebis xerxebi <strong>da</strong> a.S.<br />

identuroba (kulturuli, civilizaciuri)<br />

identuroba (Identitit, Identitas – laT. `igive <strong>da</strong> igive~, erTi <strong>da</strong> igive) — a<strong>da</strong>mianis<br />

fsiqologiuri warmodgena sakuTar `me~-ze, rogorc subieqturad aRqmul realobasa<br />

<strong>da</strong> individualobaze, romlis meSveobiT pirovneba sakuTar Tavs aigivebs (nawilobriv<br />

gacnobierebulad <strong>da</strong> zog SemTxvevebSi qvecnobiera<strong>da</strong>c) ama Tu im tipologiur<br />

kategoriebTan (rogoricaa socialuri statusi, sqesi, asaki, jgufi, <strong>kultura</strong>).<br />

socialur mecnierebebSi gamoyofen socialur identurobas, kulturul identurobas,<br />

eTnikur identurobas, jgufur identurobas...<br />

identuroba (misi SegrZneba) yalibdeba a<strong>da</strong>mianis individualuri ganviTarebis<br />

kval<strong>da</strong>kval <strong>da</strong> socializaciis, identifikaciis, pirovnuli integraciis Sedegia.<br />

individis mier socialur-kulturuli nimuSebis, normebis, Rirebulebebis aTviseba <strong>da</strong><br />

gaziareba, sakuTari Tavis, adgilis mikuTvneba ara aris erTgvarovani procesi <strong>da</strong><br />

xasiaTdeba garkveuli cvlilebebiTac; ZiriTa<strong>da</strong>d es procesi axalgazrdobis dros<br />

sruldeba.<br />

mecnierebi aseve gamoyofen identurobis <strong>da</strong>kargvis, Selaxvis SesaZleblobasac,<br />

romelic ZiriTa<strong>da</strong>d individis asakobrivi, fsiqologiuri krizisis an socialurkulturuli<br />

garemos mkveTrad Secvlis SemTxvevaSi realizdeba. maSasa<strong>da</strong>me, identurobis<br />

<strong>da</strong>kargva Tanamdevia iseTi movlenebisa rogoricaa gaucxoeba, depersonalizacia,<br />

anomia, pirovnuli disorientacia, socialuri izolireba, gaoreba<br />

(marginalizacia), fsiqologiuri paTologia. socialur-kulturuli kulturuli<br />

cvlilebebis dros identurobis krizisma SeiZleba farTo, sayovelTao masStabebi<br />

miiRos, Tumca mas zogjer <strong>da</strong>debiT rezultatamdec mivyavarT (rogoricaa<br />

cvlilebebisadmi a<strong>da</strong>ptacia, struqturuli cvlilebebi <strong>da</strong> sxv.).<br />

identurobis meqamizmi ga<strong>da</strong>mwyvet rols TamaSobs socialuri struqturisa <strong>da</strong><br />

kulturuli tradiciebis SenarCunebis, ga<strong>da</strong>cemis procesSi.<br />

mravali mecnieri upiratesobas aniWebs termins `identifikacia~, vidre `identuroba~.<br />

pirveli Tavad processac gulisxmobs <strong>da</strong> ara marto movlenas. termini pirvelad<br />

xmarebaSi fsiqoanalizmis fuZemdebelma zigmund froidma SemoiRo. misi skola<br />

identifikacias `mes~ TviTganviTarebis mTavar, centralur meqanizmad moiazrebs.<br />

identifikaciis cnebas aseve aqtiurad iyeneben sociologebi <strong>da</strong> socialuri<br />

fsiqologiis mkvlevrebi rogorc socializaciis, socialuri rolebis, a<strong>da</strong>ptaciis,<br />

miRebis, socialur-kulturuli modelebis aTvisebis mTavar elements.<br />

kulturuli identuroba aris ama Tu im istoriuli erTobis wevr individTa am<br />

erTobis kulturis wevrad TviTmoazreba.<br />

civilizaciuri identuroba aris ama Tu im kulturis matarebelTa (TviT)gaazreba<br />

romelime civilizaciuri erTobis wevrad.<br />

1 kulturologia (kulturis istoria <strong>da</strong> Teoria). gv. 39.<br />

6


tradicia<br />

tradicia _ wina Taobebi<strong>da</strong>n arawerilobiTi gziT memkvidreobiT miRebuli <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>mkvidrebuli Cveuli azrovnebisa <strong>da</strong> qcevis stan<strong>da</strong>rtebis erToblioba, in<strong>for</strong>macia<br />

sazogadoebrivi cxovrebis adrindeli gamocdilebis, rwmena-warmodgenebis, socialuri<br />

poziciisa <strong>da</strong> institutebis Sesaxeb.<br />

tradicia moicavs socialuri <strong>da</strong> kulturuli gamocdilebis didi erTobliobis<br />

mxolod im komponentebs, romlebic sazogadoebis winaSe periodulad wamoWrili<br />

problemebis ga<strong>da</strong>Wris yvelaze efeqtur saSualebad iqca <strong>da</strong> romelic SenarCun<strong>da</strong><br />

istoriuli, struqturuli <strong>da</strong> organizaciuli cvlilebebis Semdeg. tradicia<br />

kulturis TviTmyofadobis erT-erTi gamomxatvelia, romelic, Tavis mxriv, uzrunvelyofs<br />

am TviTmyofadobis SenarCunebas.<br />

tradicia moicavs socialuri <strong>da</strong> kulturuli memkvidreobis elementebs, romlebic<br />

ara mxolod ga<strong>da</strong>ecema Taobi<strong>da</strong>n Taobas, aramed narCundeba xangrZlivi drois<br />

ganmavlobaSi, mravali Taobis cxovrebis manZilze. tradicia gansazRvravs ara marto<br />

imas, ra ga<strong>da</strong>ices memkvidreobiT, aramed imasac, Tu rogor ga<strong>da</strong>ices igi. es termini<br />

gamoiyeneba qcevis wesebisa (stuqturis) <strong>da</strong> rwmena-warmodgenebis xasiaTis TiTqmis<br />

identur <strong>for</strong>mebSi ganmeorebadobis aRsawerad <strong>da</strong> asaxsnelad.<br />

<strong>kultura</strong>Ta urTierTqmedeba<br />

ase ewodeba uSualo kavSirurTierTobis saxes, romelic yalibdeba, sul mcire, or<br />

<strong>kultura</strong>s Soris, agreTve am urTierTobaTa Sedegad warmoSobil gavlenebsa <strong>da</strong><br />

ormxriv cvlilebebs. <strong>kultura</strong>Ta urTierTqmedebis procesSi ga<strong>da</strong>mwyveti mniSvneloba<br />

aqvs faseulobaTa, TvisebaTa, kulturuli aqtivobis <strong>for</strong>mebis Secvlas, axali<br />

orientirebis gaCenas, rac gare<strong>da</strong>n momdinare impulsebis gavleniT xdeba. <strong>kultura</strong>Ta<br />

urTierTqmedeba, rogorc wesi, xangrZlivi procesia (aranakleb ramdenime aTeuli<br />

wlisa).<br />

gamoyofen <strong>kultura</strong>Ta urTierTqmedebis sxva<strong>da</strong>sxva dones: 1) eTnikuri done _<br />

urTierToba eTnosebs, istoriul-eTnografiul, eTnokonfesiur <strong>da</strong> sxva jgufebs<br />

Soris. 2) erovnuli done, sa<strong>da</strong>c regulaciur funqcias mniSvnelovanwilad saxelmwifo-politikuri<br />

struqturebi asruleben. 3) civilizaciuri done.<br />

<strong>kultura</strong>Ta urTierTqmedebis procesSi ganarCeven <strong>kultura</strong>-donors <strong>da</strong> <strong>kultura</strong>-recipients.<br />

pirveli mets gascems, vidre iRebs, meore _ piriqiT. istoriuli<br />

periodis manZilze es rolebi SeiZleba icvlebodes.<br />

cnobilia urTierTqmedebis rogorc mSvidobiani, nebayoflobiTi (Tanasworuflebiani<br />

TanamSromloba), ise aramSvidobiani, Zal<strong>da</strong>tanebiTi (koloniuri, samxedro<br />

<strong>da</strong>pyrobebi) <strong>for</strong>mebi.<br />

kulturuli urTierTqmedebis Sedegebi araerTgvarovania, maTi Sefasebis kriteriumebis<br />

moZebna Znelia. Sesabamisad, Znelia saubari calsaxad <strong>da</strong>debiT an uaryofiT<br />

Sedegebze, gar<strong>da</strong> im SemTxvevisa, roca erTi <strong>kultura</strong> iwyebs aSkara <strong>da</strong>qveiTebas,<br />

meoreSi gaTqvefas an ukvalod qreba. aseTi Sdegis Tvalis midevneba yvelaze ukeT<br />

SeiZleba reliqturi an arqauli kulturebis magaliTze, romlebic TavianTi istoriis<br />

romeliRac periodSi Tanamedrove tipis kulturebs Seejaxnen <strong>da</strong> mzad ar aRmoCndnen,<br />

aeTvisebinaT maT mier SeTavazebuli kulturuli <strong>for</strong>mebi.<br />

ufro rTulia msjeloba im <strong>kultura</strong>Ta urTierTqmedebaze, romlebic Zireulad ar<br />

gansxvavdebian tipologiuri maxasiaTeblebiT.<br />

yovel <strong>kultura</strong>s aqvs <strong>da</strong>cviTi meqanizmebis mTeli sistema, romelic icavs mas sxva<br />

<strong>kultura</strong>Ta gansakuTrebiT intensiuri zemoqmedebisagan.<br />

7


gamoiyofa <strong>kultura</strong>Ta/civilizaciaTaSorisi urTierTobis sami ZiriTadi tipi:<br />

1. konfrontacia, 2. simbiozi, 3. sinTezi.<br />

pirveli tipi emyareba ucxo realobis srul uaryofas, sulieri gamocdilebis sxva,<br />

`sakuTarisagan gansxvavebuli~ <strong>for</strong>mebis totalur miuReblobas. es gamocdileba<br />

ganixileba rogorc `ucxo~, `mtruli~, romelic calsaxad un<strong>da</strong> ganidevnos.<br />

meore tipi gulisxmobs viTarebas, roca TiToeuli urTierTmoqmedi mxare<br />

inarCunebs sakuTar saxes, ar warmoiSoba axali kulturuli Tvisebrioba, magram<br />

kontaqtSi myof kulturul realobaTa Soris Cndeba sistemuri kavSiri. `gareSe~<br />

kulturuli realoba kontaqtis monawileTa mier bunebrivad aRiqmeba; aseTi<br />

arsebobis winaaRmdegobrioba ar gaiazreba. simbiozisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebelia<br />

urTierTmizidvisa <strong>da</strong> urTierTganzidvis winaaRmdegobrivi Serwyma. pirvelis Zala<br />

sakmaod didia imisTvis, rom Seiqmnas sistemuri kavSiri kontaqtis monawileebs Soris,<br />

amasTan, TiToeuli mxare meores aRiqvams rogorc `ucxos~. am ukanasknelis ganzidvis,<br />

moSorebis xarisxi ki sakmaod didia, raTa Seiqmnas mkacri zRvari gansxvavebul<br />

kulturul elementTa <strong>da</strong>axloebis, Serwymisa axal, kontaqtSi myofTagan gansxvavebul<br />

Tvisebriobad CamoyalibebisaTvis..<br />

simbiozSi myof eTnokulturul elementTa Tanafardoba SeiZleba sxva<strong>da</strong>sxvagvari<br />

iyos: <strong>da</strong>wyebuli situaciiT, roca upiratesoba aqvs avtoqtonur sawyiss, xolo<br />

`mosuli~ kulturis elementebi arseboben cnobierebis periferiaze, <strong>da</strong>mTavrebuli<br />

mdgomareobiT, roca msoflmxedvelobis RerZad faseulobaTa `motanili~ sistema<br />

gvevlineba.<br />

mesame tipze _ sinTezze _ saubari SeiZleba maSin, Tu kontaqtis zonaSi Cndeba<br />

Tvisebrivad axali, kontaqtSi myof kulturul samyaroTagan gansxvavebuli<br />

kulturuli realoba.<br />

kulturuli konfliqti<br />

kulturuli konfliqti — pirovnebebs, jgufebs, pirovnebasa <strong>da</strong> jgufs,<br />

pirovnebasa <strong>da</strong> sazogadoebas, jgufsa <strong>da</strong> sazogadoebas, sxva<strong>da</strong>sxva jgufsa <strong>da</strong><br />

koalicias Soris RirebulebaTa, orientaciaTa, poziciaTa winaaRmdegobis kritikuli<br />

stadia. kulturuli konfliqti ganpirobebulia monawile mxareTa socialuri<br />

gamocdilebis gansxvavebulobiT.<br />

yvela konfliqti dinamikuria <strong>da</strong> moicavs winaaRmdegobaTa <strong>da</strong>Zlevis molaparakebaTa<br />

gziT maTi ga<strong>da</strong>Wris, mtruli moqmedebebis mxareTa Soris axali kontaqtebis<br />

<strong>da</strong>myarebisa <strong>da</strong> konpromisis monaxvis stadiebs. arsebobs konfliqtis sxvagvari<br />

gamosavalic: brZola saboloo gamarjvebamde an konfliqtis mogvarebis ga<strong>da</strong>deba<br />

momavlisaTvis.<br />

kulturuli konfliqtis tipur magaliTebad SegviZlia <strong>da</strong>vasaxeloT jvarosnuli<br />

laSqrobebi, religiuri, samoqalaqo, revoluciuri, erovnul-gamanTavisuflebeli<br />

omebi, saeklesio inkviziciis moqmedeba, ama Tu im sarwmunoebaze iZulebiTi moqceva,<br />

genocidi <strong>da</strong> a.S.<br />

kulturuli konfliqti <strong>da</strong>kavSirebulia tolerantobisa <strong>da</strong> sxva kulturis mimarT<br />

interesis problemebTan. kulturuli konfliqtis gansakuTrebuli tipia SemoqmedebiTi<br />

konfliqti mimarTulebebs, skolebs, jgufebs an ama Tu im <strong>da</strong>rgis calkeul<br />

warmomadgenlebs Soris.<br />

kulturis difuzia<br />

kulturis difuzia aris ori an meti sazogadoebis kulturuli maxasiaTeblebis<br />

uerTierTSeRweva <strong>da</strong> urTierTgamdidreba. esaa kulturis gavrceleba-moZraobis<br />

8


gansakuTrebuli <strong>for</strong>ma, romelic ar gulisxmobs aucileblad migraciul procesebs.<br />

kulturuli difuziis saSualebebad miiCneva turizmi, misionerTa moRvaweoba,<br />

savaWro urTierTobani, omi, samecniero konferenciebi, gamofenebi, studentebisa Tu<br />

specialistebis gacvliTi programebi <strong>da</strong> a.S. magaliTad, saqarTveloSi moRvawe<br />

evropeli misionerebi aq ara marto TavianT religiur kodeqss amkvidrebdnen, isini<br />

sxva samyaros `kulturis elCebi~ iyvnen Cvens qveyanaSi (maTgan aiTvises qarTvelebma<br />

qaris wisqvili, funTuSeulobis cxoba <strong>da</strong> sxva).<br />

kulturis difuzia SeiZleba ganxorcieldes ara marto xalxebsa <strong>da</strong> qveynebs,<br />

aramed jgufebs <strong>da</strong> klasebs Soris. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, ganarCeven or mimarTulebas:<br />

1) kulturis difuzia eTnosebs, garkeuli statusis mqone individebis jgufebs<br />

Soris (mag., policielebis mier qurduli samyaros leqsikis aqtiuri xmareba);<br />

2) kulturuli elementebis vertikaluri gavrceleba araTanabari statusis mqone<br />

subieqtebs Soris. aseT process uwodeben statifikatorul kulturul difuziasac,<br />

romelic SeiZleba ori _ aRmavali <strong>da</strong> <strong>da</strong>Rmavali _ <strong>for</strong>miT ganviTardes (mag.,<br />

aristokratiis mier m<strong>da</strong>biuri saubris stilis elementebis gadmoReba an fufunebis<br />

sagnebis sayovelaod qceva).<br />

kulturuli Soki<br />

Tav<strong>da</strong>pirveli reaqcia individualuri an jgufuri cnobierebis SejaxebasTan<br />

individebis an jgufebis ucxo kulturul realobasTan. kulturuli Sokis situacia<br />

_ esaa konfliqtis situacia idnividebis Cveul Rirebulebebs, normebs, enas,<br />

yoveldRiur praqtikas Soris. <strong>da</strong>maxasiaTebelia im garemosi, romelic man <strong>da</strong>tova <strong>da</strong> im<br />

axali garemosTvis, romelSic is aRmoCn<strong>da</strong>. kulturul Soks met-naklebad ganicdis<br />

yvela, vinc moxvdeba pirvelad ucxo kulturul garemoSi (turistebi, emigrantebi <strong>da</strong><br />

a.S.). Sokuri reaqciis Zala ganisazRvreba Rrma gansxvavebiT yofil <strong>da</strong> axal kulturebs<br />

Soris. fsiqologiuri <strong>da</strong>xasiaTeba pirovnebis, orientaciuli SesaZlebloba,<br />

rigidulobis xarisxi an plastiuroba, arsebuli an Zveli kulturuli elementebis<br />

arqona. magaliTad, ojaxi, megobrebi, romlebsac individi gadmoitans TavisTan axal<br />

kulturul konteqstSi. xarisxi Riaobis an <strong>da</strong>xurulobis warmomadgeneli axali<br />

kulturisa, romelTanc kontaqtSia individi. kulturul Soks aseve SeiZleba hqondes<br />

adgili jgufuri Semecnebis doneze, rodesac ucxo kulturul garemoSi ereva mTeli<br />

jgufi (mag., masobrivi emigraciis SemTxvevaSi) an<strong>da</strong> rodesac intensiuri kulturuli<br />

difuziis Sedegad warmoiSoba konfrontaciis situacia Zvel <strong>da</strong> axal Rirebulebebis,<br />

normebis, yofaqcevis modelebs Soris. ukanaskneli xSirad xdeba sazogadoebrivi<br />

tradiciis modernizaciis msvlelobis dros.<br />

gamoiyofa oTxi SesaZlebloba konfliqtis <strong>da</strong>Zlevis: nayofi kulturis Sokis<br />

getoizaciaa. mosulebi ukavSirdebian erTmaneTs <strong>da</strong> ayalibeben SigniT axals maTi<br />

kulturisaTvis izolirebul anklavebs (geto), sa<strong>da</strong>c inaxaven <strong>da</strong> inarCuneben<br />

tradiciebs TavianTi kulturuli yofaqcevis modelebs. magaliTisaTvis SeiZleba<br />

gamodges <strong>da</strong>savleTis TiTqmis yvela msxvili qalaqebisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli `Caina<br />

Tauni~ (China Town) <strong>da</strong> braiTon biCi (kvartlebi) niu-iorkSi.<br />

asimilacia. mosulebi cdiloben mTlianad Seeguon axals maTi kulturisaTvis,<br />

SeeTvison mis normebs, Rirebulebebi, qcevi modelebs <strong>da</strong> mTlianad uaryofen im<br />

kulturul memkvidreobas, romelic <strong>da</strong>toves.<br />

urTierTmoqmedeba. mcdeloba moZebnon raRac saSualo xazi, gaaerTianon axali <strong>da</strong><br />

Zveli kulturis elemetnebi. isini Seecdebian SeaTavson orive kulturis yofaqcevis<br />

normebi, cdiloben moawesrigon <strong>kultura</strong>Ta Soris komunikacia, gaamdidron rogorc<br />

sakuTari <strong>kultura</strong>, agreTve is, romliTac isini amJamad sargeblobdnen. amis magaliTia<br />

9


sawarmoSi momuSave indoeli <strong>da</strong> Turqi muSebi, romlebic samuSaoze xelmZRvaneloben<br />

Tanamedrove <strong>da</strong> industiruli Sromis wesebiT, xolo saxlSi, ojaxur cxovrebaSi<br />

ixelmZRvaneleben TavianTi tradiciebiTa <strong>da</strong> wes-CveulebebiT.<br />

kolonizacia. pirvelmosulebi <strong>da</strong>iwyeben yvelanair propagan<strong>da</strong>s, Tavsmoxvevas<br />

cxovrebaSi Tavisi sakuTari yofaqcevis modelebis, <strong>da</strong>upirispiron isini imas, rac<br />

tradiciuli kulturisaTvis aris <strong>da</strong>maxasiaTebeli, romelSic isini aRmoCndenen. es<br />

xdeba rogorc saomari, aseve mSvidobiani <strong>da</strong>pyrobis dros, aseve modernizaciis<br />

procesSi. termin `kolonizacias~ am SemTxvevaSi ara aqvs SefasebiTi mniSvneloba, es<br />

faseulobiTi TvalsazrisiT neitraluri cnebaa. saqme exeba kulturul<br />

koloniozacias; politikuri kolonizacia kulturuli kolonizaciis mxolod kerZo,<br />

Tavisi SedegbiT arc ise radikaluri SemTxvevaa.<br />

kulturuli Soki, farTo azriT, rogorc filosofiur-kulturuli an filosofiur-istoriuli<br />

kategoria, kulturis Sesaxeb mecnierebaTa CamoyalibebisaTvis<br />

TiTqmis ga<strong>da</strong>mwyveti kategoria aRmoCn<strong>da</strong>. XII-XVII ss. mogzaurTa gadmocemebma,<br />

romlebic aRwerdnen axali qveynebisa <strong>da</strong> xalxebis usasrulo raodenobas, evropaSi<br />

kulturuli Soki gamoiwvia, rac safuZvlad <strong>da</strong>edo kulturis fenomenis rogorc<br />

Seswavlis obieqtis Camoyalibebas. am kulturulma Sokma evropelTa gonebaSi<br />

ga<strong>da</strong>trialeba moaxdina, romelsac SeiZleba anTropologiuri revolucia vuwodoT.<br />

misi arsi isaa, rom Seirya evropelTa warmodgena sakuTar gansakuTrebulobaze;<br />

aRmoCn<strong>da</strong>, rom kacobrioba Sedgeba mravali kulturisagan. Tuki kopernikiseulma<br />

revoluciam mospo samyaros centris yofnis iluzia, anTropologiurma revoluciam<br />

mospo evropis iluzia ekumenis centrSi yofnisa.<br />

mTlianad kulturuli Soki TamaSobs <strong>kultura</strong>Si <strong>da</strong>debiT rols, viani<strong>da</strong>n xels<br />

uwyobs <strong>kultura</strong>Ta urTierTqmedebasa <strong>da</strong> urTierTgamdidrebs, tradicul <strong>kultura</strong>Si<br />

sxva kulturul elementTa integracias, <strong>kultura</strong>Ta Riaobis zr<strong>da</strong>s.<br />

asimilacia<br />

procesi, romlis Sedegad erTi eTnikuri jgufis wevrebi kargaven TavianT<br />

Tav<strong>da</strong>pirvel <strong>kultura</strong>s <strong>da</strong> iTviseben im eTnikuri jgufis <strong>kultura</strong>s, romelTanac<br />

uSuali kontaqti aqvT. es procesi SeiZleba spontanurad mimdinareobdes _ aseT<br />

SemTxvevaSi igi SeiZleba ganixilebodes a<strong>kultura</strong>ciis erT-erT tipad, a<strong>kultura</strong>ciis<br />

procesis Sedegad.<br />

cneba `asimilacia~ XIX s-is bolo<strong>da</strong>n <strong>da</strong>mkvidr<strong>da</strong> amerikul <strong>kultura</strong>nTropologiaSi,<br />

Tav<strong>da</strong>pirvelad — termin `amerikanizaciis~ sinonimuri mniSvnelobiT. misi<br />

pirveli gansazRverba r.parksa <strong>da</strong> e.berjess ekuTvniT: `asimilacia urTierTSeRwevisa<br />

<strong>da</strong> Serevis procesia, romlis ganmavlobaSi individebi an jgufebi iZenen sxva<br />

individebis istoriul mexsierebas <strong>da</strong> iziareben ra maT gamocdilebas, CarTuli<br />

aRmoCndebian saerTo kulturul cxovrebaSi~. XX s-is Sua wlebamde es termini<br />

gamoiyenebo<strong>da</strong> aSS TeTrkaniani mosaxleobis dominirebad <strong>kultura</strong>Si indielTa<br />

tomebis inkorporaciis mniSvnelobiT. amerikuli sazogadoeba ganixilebo<strong>da</strong><br />

uzarmazar `SemoqmedebiT laboratoriad~, sa<strong>da</strong>c sxva<strong>da</strong>sxva kulturuli tradicia<br />

erTmaneTs ereva <strong>da</strong> `ga<strong>da</strong>idnoba~ sinTezur mTlianobad. XX s-is meore naxevarSi j. van<br />

der zandenma ganasxvava calmxrivi asimilacia, roca umciresobis <strong>kultura</strong> mTlianad<br />

gamoidevneba dominirebadi kulturis mier, <strong>da</strong> <strong>kultura</strong>Ta Sereva, romlis drosac<br />

<strong>da</strong>qvemdebarebuli <strong>da</strong> gabatonebuli jgufebis elementebi erTmaneTs ereva, qmnis<br />

mdgrad kombinaciebs <strong>da</strong> safuZvels uyris axal <strong>kultura</strong>s.<br />

m.gordonma <strong>da</strong>amkvidra asimilaciis xarisxobrivi ganxilvis tradicia. dRes<br />

miCneulia, rom sruli asimilaciis SemTxvevebi Zalian iSviaTia; Cveulebriv, adgili<br />

10


aqvs umciresobis kulturis ama Tu im xarisxiT trans<strong>for</strong>macias dominirebadi<br />

eTnikuri jgufis kulturis zegavleniT. amasTan, xSirad umciresobis kulturis<br />

ukuzegavlenac friad Zlieria.<br />

dRes mkvlevarTa umravlesoba garkveul sifrTxiles iCens termin `asimilaciis~<br />

mimarT, misi politikuri Seferilobis gamo.<br />

Tema II. modernizaciis cneba. modernizaciis Teoriebi<br />

<strong>modernizacia</strong><br />

<strong>modernizacia</strong>, farTo azriT, gulisxmobs zogadsakacobrio evuluciis Tanmdevi,<br />

axali saazrovno <strong>for</strong>mebisa <strong>da</strong> teqnologiebis <strong>da</strong>mkvidrebis permanentuli process.<br />

aseTi gagebiT, <strong>modernizacia</strong> uwyveti <strong>da</strong> usasrulo procesia <strong>da</strong> misi Sedegi ar aris<br />

erTjeradi monapovari.<br />

viwro azriT, am terminiT sociologiaSi aRniSnaven tradiciuli, sasoflo,<br />

agraruli sazogadoebi<strong>da</strong>n sekularuli, industriuli, urbanistuli sazogadoebad<br />

trans<strong>for</strong>macias.<br />

modernizaciis procesi dReisaTvis ar Semoifargleba erTi calkeuli qveynis<br />

Sinagani ganviTarebiT. is un<strong>da</strong> ganixilebodes globaluri masStabiT, radgan<br />

<strong>modernizacia</strong> gavrcel<strong>da</strong> Tavisi warmoSobis adgili<strong>da</strong>n _ <strong>da</strong>savleTi<strong>da</strong>n _ <strong>da</strong> mTeli<br />

samyaro moicva.<br />

<strong>modernizacia</strong> kursis farglebSi SeiZleba ganvixiloT rogorc:<br />

1. <strong>da</strong>savluri sazogadoebis (civilizaciis) ganviTarebis konkretuli etapisaTvis<br />

<strong>da</strong>maxasiaTebeli socialur-kulturuli niSnebis erToblioba, romelic un<strong>da</strong><br />

ganixilebodes zoga<strong>da</strong>d, <strong>da</strong>savluri sazogadoebis ganviTarebis konteqstSi, am<br />

civilizaciis winamorbed kulturul <strong>for</strong>mebis TaviseburebebTan uSualo<br />

kavSirSi.<br />

2. socialur-kulturuli niSnebis erToblioba, romelic msoflio sazogadoebis<br />

ganviTarebis Tanamedrove etapis specifikam sxva, ara<strong>da</strong>savlur sazogadoebaTa<br />

(<strong>kultura</strong>Ta, civilizaciaTa) maxasiaTeblad aqcia. am ara<strong>da</strong>savlur sazogadoebaTa<br />

modernizaciis procesSi gamokveTili axali kulturuli procesebis aRweras<br />

kursSi ramdenime saleqcio Tema eTmoba.<br />

modernizaciis pirveli gageba SeiZleba gamoviyenoT <strong>da</strong>savluri sazogadoebis<br />

istoriuli <strong>da</strong> Tanamedrove ganviTarebaze msjelobisas, xolo meore _ Tanamedrove<br />

msoflioSi mimdinare procesebis aRsawerad.<br />

modernizaciis umniSvnelovanes faqtorebad miCneulia:<br />

ekonomikaSi _ axali teqnologiebisa <strong>da</strong> kapitalis gamoyenebis gazr<strong>da</strong>, bunebrivi<br />

resursebis farTo aTviseba, meurneobis meoradi <strong>da</strong> mesameuli seqtorebis<br />

gafarToeba, kapitalis, Sromisa <strong>da</strong> sasaqonlo bazris ganviTareba.<br />

socialur sferoSi _ socialurobis adrindeli, winaswargansazRvruli (askriptiuli)<br />

tipebisa <strong>da</strong> socialuri kuTvnilebis zogadi tipebis Sesusteba, adrindeli,<br />

pirvel rigSi, religiuri, saerTo askriptiuli kavSirebis fragmentacia <strong>da</strong> axali,<br />

sabazro an profesiul kriteriumebze <strong>da</strong>myarebuli racionaluri kavSirebis sferos<br />

gafarToeba. am ukanasknels Tan sdevs socialuri <strong>da</strong> profesiuli diferenciaciis<br />

zr<strong>da</strong>, gansakuTrebiT klasobrivi, qonebrivi <strong>da</strong> funqciuri, warmoebis, politikuri <strong>da</strong><br />

sazogadoebrivi moRvaweobis erTmaneTisagan gamoyofa, urbanizaciis zr<strong>da</strong> <strong>da</strong> soflis<br />

CarTva sabazro urTierTobebSi. statusis adrindeli, memkvidreobiT miRebuli <strong>da</strong><br />

jgufisadmi kuTvnilebiT gansazRvrul askriptiuli simboloTa nacvlad mzard<br />

11


aRiarebas iRebs `miRwevis~ kriteriumi moRvaweobis axal, upirveles yovlisa,<br />

sameurneo, finansur <strong>da</strong> saqmian sferoSi.<br />

politikis sferoSi _ centralizebuli nacionaluri saxelmwifoebis Camoyalibeba,<br />

romlis farglebSi yalibdeba sakuTari interesebisaTvis mebrZoli sxva<strong>da</strong>sxvagvari<br />

socialur-politikuri moZraobebi, elitebi <strong>da</strong> jgufebi; dinastiuri<br />

reJimebis legitimurobis tradiciuli <strong>for</strong>mebis Sesusteba <strong>da</strong> demokratiis zogierTi<br />

elementis Semotana; cvlileba centrsa <strong>da</strong> periferias Soris urTiermimarTebaSi, rac<br />

gamoixateba imiT, rom periferiisaTvis xelmisawvdomi xdeba xelisufleba centrSi.<br />

kulturul sferoSi _ RirebulebiTi orientaciebis diferenciacia, sazogadoebrivi<br />

codnisa <strong>da</strong> ganaTlebis sekularizacia <strong>da</strong> pluralizacia, ideologiuri<br />

mimarTulebebis mravalferovneba, masmediis ganviTareba. upiratesoba eniWeba <strong>da</strong><br />

aRiarebuli xdeba qcevis sul ufro meti individualizacia <strong>da</strong> pirovnebis TviTgamorkveva.<br />

sulier sferoSi mniSvnelovani cvlilebad miiCneva sekularizmis gavrceleba<br />

risi safuZvelic aris meurneobisa <strong>da</strong> politikis avtonomiurobis zr<strong>da</strong>,<br />

moRvaweobis praqtikuli <strong>da</strong> racionaluri <strong>for</strong>mebis gafarToeba, sa<strong>da</strong>c ganmsazRvreli<br />

kriteriumebi ara moraluri, sulieri an estTetikuri mosazrebebia, aramed<br />

efeqturoba <strong>da</strong> praqtikuli sargebeli. am cvlilebebis (romelTa xarisxis gansazRvra<br />

empiriula<strong>da</strong>c aris SesaZlebeli) arsebiTi parametrebi mosaxleobis mobilurobis,<br />

socialur <strong>da</strong> politikur marTvaSi misi monawileobis <strong>da</strong>, aseve sxva<strong>da</strong>sxva socialur<br />

jgufis Tanamedrove <strong>kultura</strong>Si CarTulobis xarisxia. <strong>modernizacia</strong> moicavs<br />

mosaxleobis sul ufro farTo fenebs, aTavisuflebs ra maT yofisa <strong>da</strong> warmoebis<br />

uZravi <strong>for</strong>mebisagan. magram modernizaciis procesis struqturaSi yovelTvis xdeba<br />

mewarmeTa fenis gaZliereba <strong>da</strong> <strong>da</strong>qiravebuli Sromis gamoyenebis zr<strong>da</strong>.<br />

instituciuri TvalsazrisiT _ <strong>modernizacia</strong> gamoixateba institutebis<br />

diferenciaciis zr<strong>da</strong>Si, romlebic sakuTar Tavze iReben moRvaweobis axali <strong>for</strong>mebis<br />

regulacias. cxovrebis yvela sfero, religiuris CaTvliT, ufro mravalferovani<br />

xdeba.<br />

socialuri TvalsazrisiT, modernizaciis mamoZravebli Zala, umeteswilad, is<br />

aqtiuri fenebia, romlebsac Sualeduri pozicia ukaviaT adre arsebul ZiriTad<br />

socialur fenebTan mimarTebaSi.<br />

xSirad modernizaciis iniciatorebad gamodian ucxo kulturuli elementebi, sxva<br />

konfesiuri Tu eTnikuri jgufis warmomadgenlebi. maT axasiaTebT gazrdili<br />

mobiluroba <strong>da</strong> aqtiuroba savaWro-sawarmoo sferoSi.<br />

amgvarad, modernistuli sazogadoebis ZiriTadi niSnebia:<br />

industrializacia, urbanizaciis maRali xarisxi, mecnierul-teqnikuri progresi,<br />

Tavisufali sabazro warmoeba, konstitucionalizmi, liberaluri demokratia,<br />

individualizmi, sekularizmi, racionaluri azrovneba.<br />

modernizaciis winaaRmdegobrivi Sedegebi<br />

modernizaciis Teoriis kritikis Sedegad, gamovlin<strong>da</strong> is mravalferovani winaaRmdegobrivi<br />

Sedegebi, romlebic Tan sdeven sazogadoebis modernizaciis process. es<br />

winaaRmdegobani yvela SemTxvevaSi iCens Tavs, Tumca gansxvavebuli xarisxiT.<br />

1. ~tradiciisa~ <strong>da</strong> `Tanamedroveobis~ Sejaxeba, rac iwvevs gaxleCas socialurobis<br />

tipebsa <strong>da</strong> kulturul sferoebs Soris, aseve aviwroebs adre arsebuli kulturis<br />

moqmedebis sferosa <strong>da</strong> moRvaweobis axal sferoebSi misi statusis <strong>da</strong>mcrobas<br />

ganapirobebs. axal pirobebSi xdeba askriptiul kavSirebze <strong>da</strong>myarebuli socialurobis<br />

adrindeli principebisa <strong>da</strong> im Tanamedrove orientaciebis <strong>da</strong>pirispireba,<br />

romlebic mimarTulia warmatebebze komerciuli saqmianobaSi, profesionalizmsa<br />

<strong>da</strong> praqtikul codnaSi <strong>da</strong> a.S. urTierToba <strong>da</strong> urTierTqmedebis sistema, romlebic<br />

12


axasiaTebs komunitarul struqturebs <strong>da</strong> romlebic ga<strong>for</strong>mebulia sakralizebuli<br />

normebiT, moraluri orientaciebiTa simbolikiT, kargaven adrindel mniSvnelobas<br />

<strong>da</strong> ejaxebian imperativebs, romlebsac sabazro kavSirebis funqcionaluri samyaro<br />

karnaxobs. askriptiuli socialurobis adrindeli totaluri sistemebi, romelSic<br />

TiToeul individs Tavisi gansazRvruli adgili hqon<strong>da</strong> mikuTvnebuli, kargaven<br />

adrindel mniSvnelobas, ixliCebian sxva<strong>da</strong>sxva nawilebad, amasTan mzardi<br />

mniSvneloba eniWeba axal, funqciur <strong>da</strong> miRweviT kriteriumebze <strong>da</strong>myrebul<br />

sistemebs. un<strong>da</strong> iTqvas, rom miRweviTi orientaciebi met-naklebad arsebobs<br />

nebismier `tradiciul~ garemoSi, magram iq isini askriptiul sazogadoebisaTvis<br />

<strong>da</strong>maxasiaTebel ierarqiul sistemaSi iyo CarTuli. axal pirobebSi miRweviT<br />

orientaciebma, SesaZloa, xeli Seuwyos rogorc urTierTobaTa individualizacias,<br />

aseve sazogadoebis <strong>da</strong>nawevrebas sxva<strong>da</strong>sxva jgufebad <strong>da</strong> erTobebad.<br />

modernizaciis Teoriebi<br />

<strong>da</strong>savluri <strong>kultura</strong>Si modernizaciis safuZvlebis Camoyalibebis sxva<strong>da</strong>sxvagvari<br />

axsna arsebobs. veberiseuli xedva upiratesobas im faseulobaTa xasiaTSi xe<strong>da</strong>vs,<br />

romelic materialuri sikeTis <strong>da</strong>grovebasa <strong>da</strong> gafarTebazea orientirebuli. meore<br />

mimarTuleba upiratesobas socialur-politikur struqturas (upirveles yovlisa,<br />

sofelTan Se<strong>da</strong>rebiT qalaqis siWarbes) aniWeb<strong>da</strong> (f.brodeli, igive m.veberi). mesame<br />

mimarTuleba gansakuTrebul mniSvnelobas Zalauflebis ganawilebis principsa <strong>da</strong> am<br />

principis institutebSi gamyarebas aniWeb<strong>da</strong> (S. eizenStadti).<br />

saukunenaxevris manZilze modernizaciis Teoriis mTavari <strong>da</strong>maxasiaTebeli niSani<br />

iyo Sexeduleba msoflio istoriis Tanamedrove etapeze TiToeuli sazogadoebis<br />

sworxazovani ganviTarebis Sesaxeb. es miuTiTeb<strong>da</strong> yoveli sazogadoebis im sistemaSi<br />

Sesvlis aucileblobaze, romelic <strong>da</strong>savleT evropasa <strong>da</strong> aSS-Si Camoyalib<strong>da</strong> <strong>da</strong>,<br />

Sesabamisad, maT `centralur~ civilizaciasTan `mierTebaze~. zustad es iyo progresis,<br />

rogorc procesisa <strong>da</strong> miznis arsi. socialuri regulaciis yvela adrindeli<br />

varianti, miRwevebi <strong>da</strong> Rirebulebebi ga<strong>da</strong>isinja <strong>da</strong>savleTis mier Seqmnili<br />

TanamoedroveobaSi Sesasvlelad. amitom yvela ara<strong>da</strong>savluri <strong>kultura</strong>, upirveles<br />

yovlisa, axal realobaSi SesvlisaTvis vargisianobis TvalsazrisiT ganixilebo<strong>da</strong>.<br />

yvela saxis istoriuli <strong>da</strong> adgilobrivi <strong>da</strong> istoriuli Tavisebureba ganixilebo<strong>da</strong><br />

mxolod rogorc sawyisi fazis specifika, romelic swraf trans<strong>for</strong>maciasa <strong>da</strong><br />

gaqrobas eqvemdebarebo<strong>da</strong>. XIX saukunisa <strong>da</strong> XX saukunis garkveuli periodis manZilze<br />

ganviTarebis Taviseburebis problematika faqtobrivad im mkvlevarTa yuradRebis<br />

miRma <strong>da</strong>rCa, romlebic ara<strong>da</strong>savluri qveynebis ganviTarebis gzebsa <strong>da</strong> SesaZleblobebze<br />

saubrobdnen. metic, Tu adre aqcenti keTdebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>savluri<br />

sazogadoebisa <strong>da</strong> misi ganviTarebis specifikaze, SemdgomSi <strong>da</strong>mkvidr<strong>da</strong> <strong>da</strong>savluri<br />

modelis universalurobis idea mTeli msofliosaTvis.<br />

70-iani wlebis <strong>da</strong>sawyisamde modernizaciis Teoria `vesternizaciis~ koncefciis<br />

bazaze viTardebo<strong>da</strong>, romelic <strong>da</strong>savluri liberalizmis universalobas amtkiceb<strong>da</strong>.<br />

vesternizaciis Teoriis mimdevrebi amtkicebdnen, rom gaTanamedrovebis procesi<br />

rogorc istoriulad, ise logikurad gulisxmobs, pirvel rigSi, meurneobis<br />

warmarTvis kapitalisturi meTodis miRebas, aseve <strong>da</strong>savleTis, rogorc `msoflio<br />

civilizaciis~ eqspansia. problema mxolod `sastarto pirobebisa~ <strong>da</strong> `winaaRmdegobebis~<br />

gamovlenaSi, aseve sxva<strong>da</strong>sxva sazogadoebaTa universaluri xasiaTis mqone<br />

modernizaciis indeqsis mixedviT SefasebaSi mdgomareob<strong>da</strong>.<br />

koloniuri sistemis <strong>da</strong>Slasa <strong>da</strong> suverenuli saxelmwifoebis Camoyalibebas, rasac<br />

Tan sdev<strong>da</strong> kulturuli TviTmyofadobis ideologiuri mtkiceba, ar gamouwvevia<br />

sworxazovani koncefciis ga<strong>da</strong>xedva. dekolonizaciis procesi <strong>da</strong>savlur istoriografiaSi<br />

ganixilebo<strong>da</strong>, rogorc <strong>da</strong>savluri ekonomikuri, socialuri, politikuri<br />

13


<strong>da</strong> kulturuli <strong>for</strong>mebis gavlenis Sedegi, rogorc maTi `difuzia~. sociokulturul<br />

WrilSi <strong>modernizacia</strong> un<strong>da</strong> warmarTuliyo rogorc moZraoba `avtoritetulobi<strong>da</strong>n<br />

Tavisuflebisaken~, rogorc dromoWmuli tradiciebis gar<strong>da</strong>qmna <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>laxva,<br />

teqnikur efeqturobaSi ganxorcielebuli racionalobis <strong>da</strong>mkvidreba <strong>da</strong> saparlamento<br />

demokratiis gafarToebaze <strong>da</strong>myarebuli axali politikuri kulturis aTviseba.<br />

sazogadoebaTa <strong>da</strong>yofa `<strong>da</strong>savleT-aRmosavleTis~ diqotomiis safuZvelze<br />

gulisxmob<strong>da</strong> maT <strong>da</strong>yofas `ganviTarebis unaris mqone~, `mowinave~ <strong>da</strong> `CamorCenil~<br />

sazogadoebebad. am ukanasknelTaTivis ki gar<strong>da</strong>uvali iyo saerTo gzisaTvis gverdis<br />

avla. am process Tan axlavs <strong>da</strong>savluri faseulobebis, normebis <strong>da</strong> qcevis<br />

stereotipebs aucilebeli sesxeba. xSirad, <strong>modernizacia</strong> gaigeba rogorc avtoritarizmisa<br />

<strong>da</strong> despotizmis ga<strong>da</strong>laxva, qcevisa <strong>da</strong> sazogadoebis regulaciis tradiciuli<br />

<strong>for</strong>mebis Tan<strong>da</strong>TanobiTi gandevna <strong>da</strong> maTi axali, gonivrulobisa <strong>da</strong> mecnierul<br />

principebze <strong>da</strong>yrebuli <strong>for</strong>mebiT Canacvleba. ucvleli <strong>da</strong> dromoWmuli<br />

wesrigi<strong>da</strong>n sazogadoeba ga<strong>da</strong>dis mudmivi cvlilebebisa <strong>da</strong> srulyofis procesisaken.<br />

aseTi principebi sxva<strong>da</strong>sxva variaciebiT SeiZleba Segvxvdes liberalur, re<strong>for</strong>matorul<br />

an socialistur mimarTulebebSi. ara<strong>da</strong>savluri kulturuli memkvidreobis<br />

Seswavla Seesabamebo<strong>da</strong> `istorizmis~ im ganwyobas, romlis mixedviT warsulis<br />

istoriam `Caiara~ <strong>da</strong> amitom un<strong>da</strong> Seicvalos axali, Tanamedrove sazogadoebiT.<br />

naSromebi, romlebic aRmosavluri kulturebis Zveli <strong>da</strong> klasikuri periodis<br />

istoriisa <strong>da</strong> ara<strong>da</strong>savluri sazogadoebebis struqturisa <strong>da</strong> funqciobis kvlevas<br />

eZRvnebo<strong>da</strong> mxolod erTi <strong>da</strong>skvnis gamotanis SesaZleblobas iZleoden _ am<br />

sazogadoebaTa tipis cvlileba gar<strong>da</strong>uvali iyo re<strong>for</strong>mebis an revoluciis gziT.<br />

civilizaciuri TvalTaxedviT, modernizaciis Teoria Tav<strong>da</strong>pirvelad `Zveli~<br />

civilizaciebis `ga<strong>da</strong>laxvasa~ <strong>da</strong> yvela sazogadoebisaTvis progresis universaluri<br />

gzis <strong>da</strong>saxvaSi mdgomareob<strong>da</strong>. sociologiuri TvalsazrisiT, modernizaciis Teoria<br />

socialurobis, rogorc tradiciisa <strong>da</strong> Tanamedroveobis, CamorCenilobisa <strong>da</strong><br />

ganviTarebulobis, <strong>da</strong>savleTisa <strong>da</strong> aRmosavleTis diqotomiur aRqmas emyarebo<strong>da</strong>.<br />

aseTi midgomis farglebSi tradicia aRiqmebo<strong>da</strong> rogorc Semaferxebeli Zala, romlis<br />

Sesusteba <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>laxva uzrunvelyof<strong>da</strong> Tanamedrove ganviTarebuli sistemis<br />

<strong>da</strong>mkvidrebasa <strong>da</strong> ganviTarebas.<br />

arsebob<strong>da</strong> tradiciuli sazogadoebebisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli im `naklovani<br />

Taviseburebebis~ CamonaTvali, romelic xels uSli<strong>da</strong> <strong>da</strong> aferxeb<strong>da</strong> imitaciur<br />

<strong>modernizacia</strong>s. am CamonaTvalSi Sedio<strong>da</strong> socialuri struqturis Semdegi Taviseburebani:<br />

askriptiuli kavSirebi: urTierTvaldebulebebi ojaxisa <strong>da</strong> naTesaobis<br />

farglebSi, megobruli <strong>da</strong> klanuri kavSirebi, mcire jgufebi, sazogadoebrivi azri; am<br />

kavSirebi<strong>da</strong>n gamomdinare, koleqtiuri warmodgenebis upiratesoba <strong>da</strong> individis<br />

jgufisagan ganuyofeloba; lokalur erTeulebsa <strong>da</strong> teritoriebze mijaWvuloba;<br />

kasturi <strong>da</strong> klasobrivi barierebi; mkacri msoflmxedvelobrivi kontroli, orientirebuli<br />

saboloo <strong>da</strong> maradiul Rirebulebebze sawinaaRmdegod instrumentuli<br />

faseulobebisa, romlebic yoveldRiur praqtikul qcevas aregulireben. gar<strong>da</strong>qmnebis<br />

<strong>da</strong>mabrkolebel kulturul winaaRmdegobebad miCneuli iyo Semdegi Rirebulebebi:<br />

`samuSao~ drois ignorireba, yoveldRiuri <strong>da</strong> Seupavari Sromis unaris arqona,<br />

fatalizmi, eTnocentrizmi, siamayisa <strong>da</strong> Rirsebis gamZafrebuli ganc<strong>da</strong>, moridebulobis<br />

konservatiuli normebi, adgilobrivi politikuri avtoritetebis pativiscema<br />

<strong>da</strong> `sakuTar~ miwasTan mijaWvuloba, Cuqebis rogorc gacvlis <strong>for</strong>misadmi<br />

pozitiuri <strong>da</strong>mokidebuleba <strong>da</strong> a.S. kulturis struqturaSi aRiniSneba gaxleCa maRal<br />

moralur orientaciebsa <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianuri yofis realuri pirobebis ugulvebelyofas<br />

Soris, problemebis realuri ga<strong>da</strong>Wris Tavi<strong>da</strong>n arideba, statusis, genderuli <strong>da</strong><br />

14


asakobrivi rolebis TanamedroveobisaTvis araadekvaturi diferenciacia. komunikaciuri<br />

barierTa ricxvs miakuTvneben mSobliur enasTan, wes-CveulebasTan, tradiciul<br />

etiketTan <strong>da</strong> mijaWvulobas. kulturul-fsiqologiuri TvalsazrisiT, motoruli<br />

nimuSebi <strong>da</strong> sxeulis Cveuli poziciebi aseve miiCneva rogorc winaaRmdegoba axlis<br />

aTvisebaSi.<br />

tradiciis rogorc modernizaciis <strong>da</strong>mabrkolebeli garemoebis aseT anTropologiuri<br />

diskreditacias Tan erTvo<strong>da</strong> civilizaciuric. es pirvel rigSi religias<br />

exebo<strong>da</strong>. m.veberis koncefciis Tanaxmad, ara<strong>da</strong>savluri religiebi ar miiCnevian<br />

modernizaciuli potenciis matareblad.<br />

amgvarad, Tanamedroveoba am konteqstSi upirispirdeba tradiciuls. socialurkulturuli<br />

TvalsazrisiT, am Tanamedroveobis matareblad miiCneva individi<br />

rogorc pirovneba, romelmac Tavi <strong>da</strong>aRwia askriptiul kavSirebs <strong>da</strong> romelic sakmaod<br />

Tavisufalia qcevasa <strong>da</strong> azrovnebaSi. es aqtiuri SemoqmedebiTi pirovnebaa, romelic<br />

ar aris SeboWili koleqtiuri avtoritetebiT. mis maxasiaTeblebad miiCneva mzadyofna<br />

gar<strong>da</strong>qmnebisaTvis <strong>da</strong> maTSi aqtiuri monawileoba. es pirovneba racionaluri gegmis<br />

mixedviT moqmedebs.<br />

XX saukunis udidesi nawili manZilze tradiciisa <strong>da</strong> diskreditacia <strong>da</strong><br />

modernizaciis apologia Tanaarsebob<strong>da</strong> kolonializmis kritikisa <strong>da</strong> ara<strong>da</strong>savluri<br />

sazogadoebebis TviTmyofadobis <strong>da</strong>cvasTan erTad. sazogadoebrivi azris mier<br />

vesternizaciis uaryofiTi Sedegebis gacnobiereba koloniur periodSi xdebo<strong>da</strong>, imiT<br />

iyo gamowveuli, rom sul ufro <strong>da</strong> ufro naTeli xdebo<strong>da</strong> ara<strong>da</strong>savlur<br />

sazogadoebebze <strong>da</strong>savluri kulturis gavlenis winaaRmdegobrivi xasiaTi. <strong>da</strong>savluri<br />

kulturis SeTvisebis periods mohyva brZola dekolonizaciisa <strong>da</strong> aziis, afrikisa <strong>da</strong><br />

laTinoamerikuli qveynebis TviTmyofadobisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>moukideblobisaTvis.<br />

1960-iani wlebis bolomde samecniero literaturaSi Warbob<strong>da</strong> Sromebi, romlebic<br />

tradiciisa <strong>da</strong> Tanamedroveobis diqotomiur aRqmas emyarebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> romlebSic<br />

ara<strong>da</strong>savluri sazogadoebebis Zveli memkvidreoba ganixilebo<strong>da</strong> rogorc u<strong>da</strong>vo<br />

<strong>da</strong>brkoleba modernizaciis gzaze. Sesabamisad, msoflmxedvelobrivi TvalsazrisiT<br />

upiratesoba eniWeba utilitarizmis, sekularizmisa <strong>da</strong> racionalizmis Rirebulebebs.<br />

magram 1970-iani wlebSi bevr qveyanaSi arsebulma mravalricxovanma sirTulem,<br />

warumatebelma <strong>modernizacia</strong>m <strong>da</strong> revoluciurma Zvrebma mkvlevrebi aiZula Zveli<br />

universaluri modelebis ga<strong>da</strong>exedva <strong>da</strong> ganviTarebis procesebis axali, Se<strong>da</strong>rebiTi<br />

kvlevis wamowyeba.<br />

<strong>da</strong>savlur socialur mecnierebaSi 1970-80-iani wlebis manZilze warmoebulma<br />

kvlevam gamoiwvia Sexedulebis cvlileba tradiciis arssa <strong>da</strong> mis xasiaTTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebiT. `tradiciuli~ kulturebis ufro seriozulma Seswavlam gamoavlina,<br />

rom maTi maxasiaTeblebi <strong>da</strong> <strong>da</strong>mokidebuleba TanamedroveobasTan mniSvnelovan<br />

araerTgvarovnebas amJRavnebs. aRmoCn<strong>da</strong>, rom askriptiuli kavSirebi _ ojaxuri,<br />

naTesauri, klanuri _ xSirad xdebodnen axali sawarmoo urTierTobebis matareblebi.<br />

es ufro efeqturi iyo, vidre kavSirebis individualizacia, rasac xSirad,<br />

sazogadoebis rRveva <strong>da</strong> misi kriminalizacia sdev<strong>da</strong> Tan.<br />

diqotomuri Teoriebi <strong>da</strong> koncefciebi araefeqturi aRmoCn<strong>da</strong> aexsna modernizaciuli<br />

procesebis xSiri Cavardnebi, gar<strong>da</strong>mavali sazogadoebebis mravalferovneba,<br />

maTTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli Sinagani dinamika <strong>da</strong> aseve Tanamedrove diferencirebuli<br />

politikuri <strong>da</strong> ekonomikuri kompleqsebis <strong>da</strong>moukidebeli arsebobis SesaZlebloba.<br />

amitom didi yuradReba mieqca am qveynebisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli rogorc politikuri,<br />

aseve socialur-kulturuli sistemebis Se<strong>da</strong>rebas, upirveles yovlisa es exebo<strong>da</strong><br />

religiasa <strong>da</strong> kulturul memkvidreobas rogorc am sistemebis Camomyalibebel<br />

15


faqtors. ufro adekvaturi Teoriis ZiebaSi uari iTqva iseT terminebze, rogoricaa<br />

`evropeizacia~ <strong>da</strong> `vesternizacia~, romlebic gulisxmobs yovelmxriv gaigivebas<br />

<strong>da</strong>savleTTan, xolo terminma `amerikanizacia~ kritikuli <strong>da</strong> negatiuri <strong>da</strong>tvirTva<br />

SeiZina.<br />

Teoriuli TvalsazrisiT, modernizaciis adreuli modelebis kritika, pirvel<br />

rigSi, mimarTuli iyo ~tradicia-modernizaciis~ diqotomiis winaaRmdeg. es kritika<br />

emyarebo<strong>da</strong> ganviTarebis, rogorc evoluciuri procesis gansazRvrebas, romelic<br />

gulisxmobs sazogadoebis mowyobis adrindeli socialur-kulturuli principebis<br />

gandevnasa <strong>da</strong> Canacvlebas. kritikis meore mniSvnelovani aspeqti gax<strong>da</strong> kulturuli<br />

memkvidreobisa <strong>da</strong> urTierTobaTa socialur-kulturuli sistemis rolis gamovlineba.<br />

progresistuli koncefciebis sawinaaRmdegod, kulturuli memkvidreoba<br />

ganixilebo<strong>da</strong> rogorc stabilurobis SenarCunebis winapiroba, romelic uzrunvelyofs<br />

sazogadoebis funqciobas. xolo tradicia ganixilebo<strong>da</strong> rogorc socialurkulturuli<br />

kavSirebis aucilebeli birTvi, romelic uzrunvelyofs individis<br />

socializaciis arsebiT <strong>for</strong>mebs, jgufTaSoris urTierTobis organizaciasa <strong>da</strong><br />

sazogadoebis erTobas.<br />

nebismier <strong>da</strong>muSavebul variantSi modernizaciis Teoria aRiarebs ori sferos<br />

urTierTqmedebas _ sazogadoebis integraciasa <strong>da</strong> diferencias, Sesabamisad, misi<br />

<strong>da</strong>moukideblobisa <strong>da</strong> SenarCunebaSi, rac politikuri TvalsazrisiT gamoixateba<br />

suverenitetis principSi, xolo kulturuli TvalsazrisiT _ TviTmyofadobis,<br />

identurobis principSi. am <strong>da</strong>skvnebma msoflio samecniero literaturaSi gamoiwvia<br />

modernizaciis procesis arsis ga<strong>da</strong>xedva. aseTi gaazrebis erTgvar kategoriuli<br />

<strong>for</strong>mulirebaa s.hanTingtons ekuTvnis: `<strong>modernizacia</strong> aucileblad ar niSnavs<br />

vesternizacias. ara<strong>da</strong>savluri sazogadoebebma SesaZloa ganicadon <strong>modernizacia</strong> ise,<br />

rom uari ar Tqvan sakuTar <strong>kultura</strong>ze, ar miiRon <strong>da</strong>savluri Rirebulebebi,<br />

institutebi <strong>da</strong> qcevis <strong>for</strong>mebi. sinamdvileSi <strong>modernizacia</strong> aZlierebs am kulturebs<br />

<strong>da</strong> iwvevs <strong>da</strong>savleTis Se<strong>da</strong>rebiT <strong>da</strong>sustebas. SiZleba iTqvas, rom samyaro sul ufro <strong>da</strong><br />

ufro modernizebuli <strong>da</strong> naklebad <strong>da</strong>savluri xdeba~.<br />

rogorc ukve iTqva, didi xnis manZilze sxva<strong>da</strong>sxva saxis kulturul faqtorebs<br />

Se<strong>da</strong>rebiT naklebi yuradReba eTmobo<strong>da</strong>. modernizaciis subieqtebad upirveles<br />

yovlisa saxelmwifoebi miiCneodnen, ufro sworesd ki politikuri reJimebi.<br />

Sesabamisad, politikis sfero ganmsazRvrelad iTvlebo<strong>da</strong> ekonomikasTan <strong>da</strong><br />

politikasTan Se<strong>da</strong>rebiT. magram gar<strong>da</strong>qmnebma rac ufro farTod moicves socialuri<br />

regulaciis sxva<strong>da</strong>sxva sfero, miT ufro mkafiod gamoikveTa sakuTriv kulturuli<br />

kanonzomierebebisa <strong>da</strong> socialuri regulaciis specifikis gansakuTrebuli<br />

mniSvneloba. un<strong>da</strong> aRiniSnos, rom es specifika mniSvnelovanwilad iyo <strong>da</strong>mokidebuli<br />

kulturuli velis doneze.<br />

bolo sami aTwleulis manZilze modernizaciis procesSi nacionaluri <strong>da</strong><br />

civilizaciuri TviTmyofadobis SenarCunebis principi sabolood <strong>da</strong>mkvidr<strong>da</strong><br />

samecniero literaturaSi.<br />

sazogadod, modernulobis warmoSobis ori Teoria arsebobs. isini warmoadgenen<br />

or gansxvavebul gagebas imisa, Tu riT gansxvavdeba Cveni Tanamedrove sazogadoeba<br />

Tavisi winamorbedisagan. erTi gagebiT, Tanamedrove <strong>da</strong>savlur sazogadoebasa <strong>da</strong>,<br />

magaliTad, Sua saukunebis evropas Soris iseTive gansxvaveba arsebobs, rogoric Sua<br />

saukuneebis evropasa <strong>da</strong> amave periodis CineTsa Tu indoeTs Soris. sxva sityvebiT, Cven<br />

SegviZlia CavTvaloT, rom arsebobs gansxvaveba civilizaciebs Soris, romelTagan<br />

TiToeuls Tavis sakuTari <strong>kultura</strong> aqvs. meore gagebiT, adreuli saukuneebi<strong>da</strong>n<br />

dRemde arsebuli cvlilebebi Cven SegviZlia avxsnaT raRac `ganviTarebis~ msgavsiT _<br />

16


ogorc tradiciuli sazogadoebis <strong>da</strong>sasruli <strong>da</strong> modernis <strong>da</strong>sawyisi. am gabatonebuli<br />

TvalTaxedviT, procesebi friad gansxvavebulad warmogvidgeba.<br />

modernulobis gagebis pirvel variants pirobiTad kulturuls uwodeben, xolo<br />

meores _ akulturuls. arsebobs <strong>kultura</strong>Ta simravle, romelTagan TiToeuls aqvs<br />

ena <strong>da</strong> gamocdileba, romlebic gansazRvraven pirovnulobis, socialuri urTierTobebis,<br />

cudisa <strong>da</strong> kargis, saTnoebisa/zneobisa <strong>da</strong> uzneobis <strong>da</strong> a.S. specifikur gagebas.<br />

es modeli _ modernulobis kulturuli Teoria _ Tanamedrove <strong>da</strong>savleTSi<br />

momx<strong>da</strong>r cvlilebebs axali kulturis warmoSobis safuZvelze xsnis. Tanamedrove<br />

atlantikuri samyaro aris <strong>kultura</strong> (an erTmaneTTan mWidrod <strong>da</strong>kavSirebuli <strong>kultura</strong>Ta<br />

jgufi), romelsac aqvs, magaliTad, pirovnebis, bunebis, kargisa <strong>da</strong> cudis sakuTari,<br />

specifikuri gageba, es <strong>kultura</strong> SeiZleba <strong>da</strong>vupirispiroT sxva <strong>da</strong>narCenebs,<br />

Tavisi winamorbedi civilizaciebis CaTvliT (romelTanac, cxadia, uamravi saerTo<br />

aqvs).<br />

amis sapirispirod, akulturuli Teoria am trans<strong>for</strong>macias kulturisagan ganyenebulad<br />

xsnis. am TvalsazrisiT, es cvlilebebi ar ganixileba rogorc konkretul<br />

<strong>kultura</strong>Si mimdinare procesi, aramed miiCneva movlenad, romelic SeiZlebo<strong>da</strong><br />

Sexebo<strong>da</strong> nebismier tradiciul <strong>kultura</strong>s. magaliTad, akulturuli Teoria<br />

modernulobas ganixilavs, rogorc mravali sxva<strong>da</strong>sxva mizezis Sedegs: vTqvaT,<br />

mecnieruli cnobierebis zrdis, sekularuli TvalTaxedvis ganviTarebis, efeqturi/instrumentuli<br />

racionalizmis aRzevebis, faqtsa <strong>da</strong> mis Sefasebas Soris absoluturad<br />

cxadi sxvaobis <strong>da</strong> sxv. sxvagvarad, modernuloba SeiZleba <strong>da</strong>vukavSiroT<br />

rogorc socialur, aseve inteleqtualur cvlilebebs: tras<strong>for</strong>maciebi, inteleqtualuris<br />

CaTvliT, ganixileba rogorc <strong>da</strong>Cqarebuli mobilurobis/cvlilebebis,<br />

populaciis koncentraciis, industrializaciis <strong>da</strong> a.S. Sedegi. yvela am SemTxvevaSi<br />

modernuloba trans<strong>for</strong>maciaTa erTobliobaa, romelic TiToeul <strong>kultura</strong>s SeuZlia<br />

ganicados <strong>da</strong>, savaraudod, iZulebuli iqneba ganicados.<br />

es cvlilebebi ar aris gansazRvruli am kulturebis mdgomareobiT <strong>da</strong>, magaliTad,<br />

pirovnebis, sazogadoebis an sikeTis specifikuri gagebiT; ufro metad, esaa<br />

cvlilebebi, romelsac yoveli <strong>kultura</strong>, principSi, msxverplad ewireba. magaliTad,<br />

TiToeul <strong>kultura</strong>s SeiZleba Seexos mecnieruli cnobierebis zr<strong>da</strong>, yovel religias<br />

_ sekularizacia, instrumentuli azrovnebis zr<strong>da</strong>m SeiZleba gamoiwvios saboloo<br />

aRsasruli, warmodgena metafizikurze SeiZleba Zireulad Seicvalos faqtsa <strong>da</strong> mis<br />

Sefasebas Soris gaCenili <strong>da</strong>pirispirebis gamo.<br />

modernuloba, am Teoriis mixedviT, gagebulia rogorc konkretuli kulturisagan<br />

ganyenebuli racionaluri an socialuri procesebis Sedegi. es ar niSnavs imas, rom es<br />

Teoria ugulebelyofs im istoriul mizezebs, ris gamoc es cvlilebebi Tav<strong>da</strong>pirvelad<br />

warmoSva swored am, <strong>da</strong> ara sxva civilizaciaSi, an ris gamoc am cvlilebebs<br />

erTni ufro advilad eqvemdebarebian, sxvani ki _ Znelad. saqme ufro isaa, rom es<br />

procesi ganisazRvreba ara rogorc kulturuli specifika, aramed rogorc zogadi<br />

funqcia, romelic kulturul specifikas msxverplad iwiravs.<br />

Tu am sakiTxs sxva kuTxiT mivudgebiT, es procesebi ar un<strong>da</strong> ganvixiloT rogorc<br />

erTi specifikuri, sxvaTagan gansxvavebuli gagebis an RirebulebaTa sistemis<br />

arCevanis asaxva. socialuri ganmartebis SemTxvevaSi, ga<strong>da</strong>mwyveti mniSvneloba eniWeba<br />

iseT istoriul movlenebs, rogoricaa industralizacia, romelic gavlenas axdens<br />

Rirebulebebze; magram amgvari movlenebi xSirad ar aris miCneuli konkretul<br />

sferoSi specifikuri arCevanis gamoxatulebad. rodesac saqme exeba racionalur<br />

axsnas, is miiCneva zogadi SesaZleblobebis ganxorcielebad, romelic elo<strong>da</strong> Sesabamis<br />

pirobebs ralizaciisaTvis. garkveuli pirobebSi a<strong>da</strong>mianebi mividnen im <strong>da</strong>skvnamde,<br />

17


om racionaluri azrovneba efeqturia, rom instrumentuli racionalizmi amarTlebs<br />

sakuTar Tavs, rom religiuri rwmena-warmodgenebi iwvevs gauTvaliswinebel<br />

naxtomebs, rom faqti <strong>da</strong> misi Sefaseba sxva<strong>da</strong>sxva ramaa. am cvlilebebis ganxorcieleba<br />

zogierTma RirebulebiTma <strong>da</strong> msoflmxedvelobiTma sistemam SesaZloa gaadvilos,<br />

zogierTma ki _ Seaferxos. isini (e.i. RirebulebiTi sistemebi <strong>da</strong> cvlilebaTa procesi)<br />

ar aris erTmaneTze ganuyrelad ga<strong>da</strong>jaWvuli. ufro metad, isini gansazRvrulia imiT,<br />

rac, Cveni azriT, moicavs RirebulebaTa <strong>da</strong> gagebaTa gavrcelebis mTel konteqsts.<br />

albaT, cxadia, rom bolo ori saukunis manZilze gabatonebuli modernulobis<br />

Teoriebi akulturuli xasiaTisaa. bevrma modernulobis ganviTareba, nawilobriv<br />

mainc, axsna imiT, rom Cven <strong>da</strong>vinaxeT zemoT moxseniebul savaraudo WeSmaritebaTa<br />

mTeli wyeba. sxvagvarad, cvlilebebi nawilobriv axsnil iqna kulturulad<br />

neitraluri (kulturisagan ganyenebuli) socialuri ganviTarebis movlenebiT<br />

rogoricaa e.durkheimiseuli moZraoba socialuri erTobis meqanikuri <strong>for</strong>mebi<strong>da</strong>n<br />

diferencirebuli, organuli <strong>for</strong>mebisaken. an aleqsis de tokvilis varaudi, `mcocavi<br />

demokratiis~ Sesaxeb (romelSic igi gulisxmob<strong>da</strong> moZraobas Tanasworobisaken). maqs<br />

veberis interpretaciiT, racionalizacia myari procesia, romelsac droTa<br />

ganmavlobaSi yvela <strong>kultura</strong> gaivlis.<br />

magram yvelaze popularulia modernulobis mizezobrivi ganmartebebi. mxolod<br />

socialur axsnas mivyavarT mizezamde: socialuri cvlilebebi, iseTebi rogoricaa<br />

mobiluroba <strong>da</strong> industrializacia, ganapirobeben inteleqtualur <strong>da</strong> sulier<br />

cvlilebs, radgan isini ubiZgeben xalxs, <strong>da</strong>Tmon Zveli Cvevebi <strong>da</strong> rwmenebi _ religia<br />

an tradiciuli morali _ romlebic miuRebeli xdebian, kargaven ra <strong>da</strong>moukidebel<br />

racionalur safuZvels, rac gaaCnia modernulobis iseT warmodgenebs rogoricaa<br />

individualizmi <strong>da</strong> instrumentuli azrovneba.<br />

magram SeiZleba gaCndes kiTxva _ ra vuyoT modernulobis farTod gavrcelebul<br />

<strong>da</strong> popularul negatiur Teorias, romelic modernizaciis process ganixilavs ara<br />

rogorc zr<strong>da</strong>s, aramed rogorc <strong>da</strong>qveiTebas <strong>da</strong> <strong>da</strong>kninebas? sainteresoa, rom isinic<br />

Taviseburad akulturistebi arian. amis warmosaCenad, Cven un<strong>da</strong> ganvavrcoT zemoT<br />

motanili ganmarteba. imis nacvlad, rom cvlilebebi ganixilos rogorc SesaZleblobaTa<br />

realizacia, negatiuri Teoria modernulobas xSirad mxolod safrTxis<br />

Semcvelad miiCnevs. magram xSirad is konkretuli kulturisagan <strong>da</strong>moukideblad<br />

ganixileba. modernulobas axasiaTeben rogorc perspeqtiva<strong>da</strong>kargul, safuZvelgamoclil<br />

(fesveb<strong>da</strong>kargul) movlenas, romelic qedmaRlobis gamo uaryofs a<strong>da</strong>mianuri<br />

SesaZleblobebis SezRudulobas, Cvens <strong>da</strong>mokidebulebas istoriaze an RmerTze. is<br />

ganusazRvrel ndobas ucxadebs aramdgrad/cvalebad a<strong>da</strong>mianur gonebas; akninebs<br />

TviTSemwynareblobas, romelic Sorsaa cxovrebis heroikuli ganzomilebisagan.<br />

modernulobis ganmartebebis udidesi nawili pozitiur <strong>da</strong> negatiur interpretaciaze<br />

modis. isini akulturulobisaken arian midrekilni. kulturuli<br />

interpretaciebi Zlieria, magram maTi ricxvi naklebia. magaliTad, fridrix nicSe<br />

Tanamedrove samecniero <strong>kultura</strong>s axasiaTeb<strong>da</strong> rogorc ganpirobebuls faseulobaTa<br />

specifikuri mTlianobiT. veberma, gar<strong>da</strong> imisa, rom SemogvTavaza racionalizaciis<br />

rogorc myari, kulturulad <strong>da</strong>moukidebeli Zalis Teoria, protestantuli eTika<br />

gaiazra rogorc religiur-moralur SexedulebebaTa gansakuTrebuli erToba,<br />

romelmac, Tavis mxriv, ganapiroba Tanamedrove kapitalizmi.<br />

amgvarad, akulturuli Teoriebi gabatonebuli arian. es cudia. imisaTvis, rom<br />

avxsnaT, Tu ratom, ufro cxa<strong>da</strong>d un<strong>da</strong> vaCvenoT, ras aniWeben es Teoriebi<br />

upiratesobas, ra gamoaqvT wina planze <strong>da</strong> ras ar aqceven yuradRebas.<br />

18


akulturuli Teoriebi midrekilni arian axsnan modernulobis tranzicia<br />

ga<strong>da</strong>svla, rogorc tradiciuli rwmenebisa <strong>da</strong> maT<strong>da</strong>mi erTgulebis <strong>da</strong>kargva. es<br />

<strong>da</strong>nakargi SeiZleba ganvixiloT rogorc instituciuri cvlilebebis Sedegi.<br />

magaliTad, mobiluroba <strong>da</strong> urbanizacia ganixilulia rogorc mizezi, romelic<br />

asustebs statikuri sasoflo sazogadoebis rwmena-warmodgenebsa <strong>da</strong> safuZvlebs. am<br />

<strong>da</strong>nakargs/cvlilebebs, SesaZloa, safuZvlad edos Tanamedrove samecniero azris<br />

ganviTareba. cvlilebebi SeiZleba <strong>da</strong>debiTad iyos Sefasebuli; an piriqiT,<br />

uaryofiTad _ imaT mier, visTvisac tradicia ufro faseulia <strong>da</strong> visac mecnieruli<br />

azrovneba SezRudulad miaCnia. magram yvela es Teoria Tanxvdeba erTmaneTs erT<br />

garkveul aspeqtSi: Zveli Sexedulebebi <strong>da</strong> maT<strong>da</strong>mi erTguleba Sesustebulia. Zveli<br />

horizontebi, nicSeseuli warmodgeniT, gaqra.<br />

ra Cndeba am <strong>da</strong>nakargis Semdeg. codnis miRebis empiriul-mecnieruli midgomis<br />

gabatoneba amkvidrebs individualizms, negatiur Tavisuflebas <strong>da</strong> instrumentul<br />

racionalobas. isini wina planze gamodian, maT a<strong>da</strong>mianebi ~normalurad~ afaseben,<br />

radgan kacobrioba aRar aris Seferxebuli Tu <strong>da</strong>brmavebuli yalbi crurwmenebiT <strong>da</strong><br />

cxovrebis arafrismomcemi wesiT, romelsac es rwmenebi ganapirobeb<strong>da</strong>. erTxelac miTi<br />

<strong>da</strong> Secdoma gaqra. mxolod empiriuli midgomaa efeqturi codnis misaRebad. <strong>da</strong> es<br />

maSinve cxadi gaxdeba rogorc ki, gavTavisufldebiT metafizikis monobisagan. mzardi<br />

instrumentuli racionaloba SesaZleblobas gvaZlevs maqsimalurad <strong>da</strong>vikmayofiloT<br />

survilebi, Cven yovelTvis mxolod gvafrTxobdnen usafuZvlo direqtiviT _<br />

SegvezRu<strong>da</strong> sakuTari Tavi. individualizmi aris normaluri/bunebrivi Sedegi a<strong>da</strong>mianis<br />

mier sakuTari Rirsebis SegrZnebisa/TviTpativiscemisa, RmerTis iluzoruli<br />

moTxovnebis, yofierebis borkilebisa <strong>da</strong> wmin<strong>da</strong>/RvTiuri sazogadoebrivi wesrigis<br />

gareSe.<br />

sxvagvari Sefaseba, romelic avsebs gamorCenil niuansebs, aris imis SesaZleblobis<br />

<strong>da</strong>Sveba, rom <strong>da</strong>savluri modernuloba SeiZleba emyarebodes Tavis sakuTar,<br />

originalur sulier sawyisebs <strong>da</strong> ar iyos gagebuli warmoSobili martivad <strong>da</strong><br />

gar<strong>da</strong>uvlad _ rogorc ganviTarebis Sedegi.<br />

akulturuli Teoriis batonobis mizezebi gasagebi xdeba, rodesac vacnobierebT,<br />

rom <strong>da</strong>savlelebi saukuneebis manZilze cxovrobdnen modernulobisaken gar<strong>da</strong>maval<br />

periodSi, im civilizaciis gareT, romelsac qristianul samyaros vuwodebT. rTulia<br />

icxovro cvlilebaTa periodSi <strong>da</strong> ar iyo tendenciuri. am suliskveTebiT Cven, sakmaod<br />

xSirad, SefasebiT axsnas vaxdenT xolme, romelime mxaris sasargeblod. cvlilebebi<br />

uproblemod aixsneba imiT, rom Cven `SevZeliT~ siyalbis <strong>da</strong>naxva, an <strong>da</strong>viviwyeT<br />

mniSvnelovani WeSmaritebani. kulturuli xedvis farglebSi aseTi <strong>da</strong>majerebeli<br />

<strong>da</strong>skvnebis gamotanisaTvis, saWiro iqnebo<strong>da</strong> modernulobis kompleqsuri Se<strong>da</strong>rebiTi<br />

Sefaseba, imis sapirispirod, rom mas ganapirobeb<strong>da</strong> qristianoba. aseT mkafio<br />

<strong>da</strong>skvnamde misvla friad rTuli (Tu SeuZlebeli ara) amocanaa.<br />

kulturuli Teoriis TvalTaxedviT, Cven sakuTar <strong>kultura</strong>s ganvixilavT, rogorc<br />

erT-erTs sxvaTa Soris, <strong>da</strong> es Cveni civilizaciis axali monapovaria, amitom gasakviri<br />

araa, rom revoluciuri cvlilebebis pirveli Sefaseba akulturuli iyo. Cveni<br />

winaprebis umravlesoba sxva civilizaciebs ganixilav<strong>da</strong> rogorc barbarosuls,<br />

warmarTuls an velurs. absurduli iqnebo<strong>da</strong> molodini, rom safrangeTis revoluciis<br />

Tanamedroveebs, orive politikuri mxaris warmomadgenlebs, am politikur<br />

ga<strong>da</strong>trialebaSi kulturuli cvlilebebi <strong>da</strong>enaxaT. im periodSi kulturuli<br />

pluralizmis idea mxolod isaxebo<strong>da</strong>. magaliTad, iohan gotfrid herderis<br />

TxzulebebSi.<br />

19


magram maSinac ki, rodesac es pozicia ufro advilad misaRebi gax<strong>da</strong>, Cven, sakuTari<br />

poziciis erTgulebis gamo, mis ignorirebas vaxdenT. es nawilobriv gamowveulia imiT,<br />

rom SefasebiTi axsna ufro <strong>da</strong>makmayofilebelia. Cven gvin<strong>da</strong> an ganvadidoT<br />

modernuloba, an gavTaTxoT is. es nawilobriv gamowveulia SiSiTac, rom kulturul<br />

Teoria SefasebiT midgomas SeuZlebels gaxdis. ukanaskneli azri, albaT, mc<strong>da</strong>ria,<br />

magram asea Tu ise aq es garkveul rols TamaSobs.<br />

sxva faqtori, romelic biZgs aZlevs akulturul Teorias, aris materialisturi<br />

midgoma, romelic popularuli iyo socialur mecnierebebsa <strong>da</strong> istoriaSi. am<br />

konteqstSi me vgulisxmob im interpretaciebs, romlebic ugulebelyofdnen moralur<br />

<strong>da</strong> sulier faqtorebs ufro `miwieri~ kategoriebis sasargeblod. amgvarad, zemoT<br />

CamoTvlili movlenebi _ mecnierebis ganviTareba, individualizmi, negatiuri<br />

Tavisufleba, instrumentuli azrovneba <strong>da</strong> modernuli kulturis sxva mniSvnelovani<br />

Taviseburebani _ xSirad ganixilebo<strong>da</strong> rogorc socialuri cvlilebebis, industrializaciis,<br />

udidesi mobilurobis an urbanizaciis Sedegi. aq, ra Tqma un<strong>da</strong>, mniSvnelovania<br />

mizezobrivi kavSirebis Tvalis midevneba, magram isini ugulebelyofilia,<br />

iseve rogorc problema, ganapirobebs Tu ara es cvlilebebi Tavad <strong>kultura</strong>Si raime<br />

cvlilebas zneobriv idealTa TvalsazrisiT. pasuxi xSirad uaryofiTia.<br />

ra Tqma un<strong>da</strong>, socialuri cvlilebebi, romlebmac, savaraudod, ganapiroba axali<br />

msoflmxedvelobis Casaxva, Tavad un<strong>da</strong> iyos axsnili, es moiTxovs zogierTi a<strong>da</strong>mianuri<br />

motivaciis gaTvaliswinebas. Tu Cven ar vivaraudebT, rom industrializacia <strong>da</strong><br />

qalaqebis sayovelTao zr<strong>da</strong> ugonurebis Semotevisas mox<strong>da</strong>. Cven gvWirdeba garkveuli<br />

codna imisa, Tu ratom iltvo<strong>da</strong> xalxi mkacrad erTi mimarTulebiT, magaliTad,<br />

warmoebaSi teqnologiis gamoyenebis zrdisaken, an mosaxleobis didi koncentraciisaken.<br />

magram xSirad Cndeba aramoraluri motivaciebi. amaSi me vgulismob<br />

motivaciebs, romlebsac SeuZlia xalxis aqtivizeba romelime moralur/sulier<br />

idelaTan kavSiris gareSe, rogorc adre aRvniSne. rogorc Sedegi, es socialuri<br />

cvlilebebi xSirad axsnilia rogorc miswrafeba simdidrisa <strong>da</strong> Zalauflebisaken,<br />

ga<strong>da</strong>rCenis an sxvaTa kontrolisaken. ra Tqma un<strong>da</strong>, yvelaferi es SeiZleba erwymodes<br />

moralur idealebs, magram maTi arseboba saWiro araa. <strong>da</strong> amgvarad, es aramoraluri<br />

kategoriebi interpretacia ganixileba rogorc sakmaod mZimed <strong>da</strong> metismetad<br />

mecnierulad miiCneva.<br />

maSinac ki, roca individualuri Tavisufleba instrumentuli azrovnebis<br />

gavrcelebad ganixileba rogorc ideebi, romelTac mniSvnelovanwilad SeuZliaT<br />

socialuri cvlilebebis axsna, isini xSirad aramoraluri kategoriebiT arian<br />

gagebuli. am ideaTa mniSvneloba/siZliere xSirad gaiazreba ara maTi<br />

moraluri/azrobrivi mniSvnelobiT, aramed rogorc im upiratesobaTa erToblioba,<br />

romelic xalxs eboZa maTi moraluri msoflmxedvelobis miuxe<strong>da</strong>vad, miuxe<strong>da</strong>vad<br />

imisa, hqon<strong>da</strong>T Tu ara maT aseTi msoflmedveloba saerTod. Tavisufleba<br />

SesaZleblobas gaZlevs, gaakeTo is, rac gin<strong>da</strong>, instrumentuli azrovnebis farTo<br />

gamoyeneba nebismieri survilebis umetesobas gikmayofilebs.<br />

cxadia, nebismier SemTxvevaSi aseTi saxis interpretacia kulturulad<br />

dominirebuli xdeba. modernulobis sulieri sawyisebis kvlevis motivacia Zalian<br />

sustia. namdvilad, am sawyisebis Tun<strong>da</strong>c zogierTi momentis Secnobis SesaZlebloba<br />

nuls utoldeba. <strong>da</strong> es kulturul Teoriebs dRis wesrigi<strong>da</strong>n xsnis.<br />

20


Tema III. <strong>kultura</strong>Ta tipologia modernuli <strong>da</strong> aramodernuli<br />

kulturebis maxasiaTebelTa safuZvelze.<br />

tipologizaciis problema kulturis mecnierebebSi<br />

<strong>kultura</strong>Ta kvlevebis erT-erTi umniSvnelovansi mimarTuleba <strong>kultura</strong>Ta identifikacia,<br />

maTi tipis gansazRvra <strong>da</strong> klasifikaciaa. amitom bunebrivia im TeoriaTa<br />

simravle, romlebic <strong>kultura</strong>Ta tipilogizaciis bevr sxva<strong>da</strong>sxva models gvTavazoben.<br />

gamoyofen, magaliTad, kulturis barbarosul <strong>da</strong> civilizebul, aRmosavlur <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>savlur, tradiciul <strong>da</strong> inovaciur, pirvelyofilamdel, pirvelyofil, samxedro,<br />

religiur, mecnierul, racionalur, werilobiT, u<strong>da</strong>mwerlobo <strong>da</strong> sxva uamrav tips.<br />

<strong>kultura</strong>Ta tipologiis meTodologiuri safuZvelia kulturuli procesis<br />

sxva<strong>da</strong>sxva koncefcia: evoluciuri, cikluri, kulturul-istoriuli versiebi <strong>da</strong> sxv.<br />

arsebobs tipologiuri Teoriebi, romlebSic ama Tu im tipis kulturis struqturul<br />

safuZvlad miiCneva a<strong>da</strong>mianis kulturulad determinirebuli qceva, geografiuli,<br />

qronologiuri, erovnuli <strong>da</strong> sxva principebi 1 .<br />

<strong>kultura</strong>Ta tipologiuri kvleva dReisaTvis kulturologiis erT-erTi ZiriTadi<br />

<strong>da</strong> yvelaze aqtualuri problemis _ civilizaciuri kuTvnilebis (identurobis) _<br />

gansazRvris saSualebas iZleva. es problema scildeba wmin<strong>da</strong> samecniero interesebs<br />

<strong>da</strong> mWidro<strong>da</strong>a <strong>da</strong>kavSirebuli saxelmwifoebriv <strong>da</strong> politikur interesebTan.<br />

civilizaciuri identurobis gansazRvra xSirad ganixileba im krizisi<strong>da</strong>n Tavis<br />

<strong>da</strong>Rwevis saSualebad, romelsac ganicdian Camoyalibebis procesSi myofi<br />

saxelmwifoebi. mkvlevrebi aRniSnaven im garemoebasac, rom <strong>da</strong>saxelebuli problema<br />

gansakuTrebiT aqtualuria e.w. mcire erebisaTvis.<br />

inovaciuroba-tradiciuloba rogorc <strong>kultura</strong>Ta tipologizaciis erT-erTi<br />

determinanti<br />

<strong>kultura</strong>Ta tipologiuri raobis gansazRvris erTi saintereso niSni maTi<br />

tradiciulobisa <strong>da</strong> inovaciurobis TvalsazrisiT gamijvnaa. rogorc iTqva,<br />

tradiciis qveS igulisxmeba socialuri <strong>da</strong> kulturuli memkvidreobis elementebi,<br />

romlebic ara mxolod ga<strong>da</strong>ecemian Taobi<strong>da</strong>n Taobas, aramed narCundebian xangrZlivi<br />

drois ganmavlobaSi, mravali Taobis cxovrebis manZilze. tradicia gansazRvravs ara<br />

marto imas, ra ga<strong>da</strong>ices memkvidreobiT, aramed imasac, Tu rogor ga<strong>da</strong>ices igi. es<br />

termini gamoiyeneba qcevis wesebisa (stuqturis) <strong>da</strong> rwmena-warmodgenebis xasiaTis<br />

TiTqmis identur <strong>for</strong>mebSi ganmeorebadobis aRsawerad <strong>da</strong> asaxsnelad. inovaciis qveS<br />

ki, igulisxmeba axali teqnologiebisa <strong>da</strong> qcevis axali modelis <strong>for</strong>mirebis meqanizmi.<br />

inovaciebi qmnian winapirobas socialur-kulturuli cvlilebebisaTvis.<br />

ganasxvaveben ra <strong>kultura</strong>Ta am or tips, mecnierebi, umravles SemTxvevaSi,<br />

pirvelis qveS gulisxmoben arqaul sazogadoebebs an Zvel civilizaciebs rogorc<br />

<strong>da</strong>savlur, ise aRmosavlur kulturebs ganviTarebis kapitalizmamdel etapze.<br />

Cveulebriv, tradiciul sazogadoebebs gansazRvraven rogorc statikurs,<br />

romlisTvisac <strong>da</strong>maxasiaTebelia diferenciaciisa <strong>da</strong> specializaciis, agreTve<br />

urbanizaciis naklebi xarisxi. politikuri TvalsazrisiT, tradiciul sazogadoebebs<br />

aRweren rogorc <strong>da</strong>myarebuls `tradiciuli~ elitis Zalauflebaze, romelic marTavs<br />

ama Tu im `zeciuri man<strong>da</strong>tis~ safuZvelze. tradiciuli sazogadoeba SezRudulia<br />

kulturuli horizontebiT, romelsac tradicia amyarebs. amgvarad, termini<br />

`tradiciuli~ gamoiyeneba im sazogadoebebis aRsaniSnavad, romlebic Se<strong>da</strong>rebiT nela<br />

gar<strong>da</strong>iqmneba, romelTaTvisac <strong>da</strong>maxasiaTebelia saqmianobis legitimacia warsulze<br />

<strong>da</strong>yrdnobiT. pirovneba tradiciul kulturebSi realizdeba mxolod romelime<br />

1 kulturologia (kulturis istoria <strong>da</strong> Teoria). gv.56.<br />

21


korporaciisadmi misi mikuTvnebis Sedegad <strong>da</strong>, umravles SemTxvevaSi, igi mkacrad aris<br />

mimagrebuli ama Tu im socialur jgufTan.<br />

inovaciuri kulturebis qveS, romelsac `modernistuls~ <strong>da</strong> `teqnogenursac~<br />

uwodeben, gulisxmoben sazogadoebebs, romelTaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebelia mecnierulteqnikuri<br />

progresi, Tavisufali sabazro warmoeba, konstituciuri saparlamento<br />

<strong>da</strong>wesebulebebi <strong>da</strong> piradi Tavisufleba. es yovelive ki <strong>da</strong>maxasiaTebelia Tanamedrove<br />

<strong>da</strong>savluri civilizaciisaTvis. zemoT aRniSnul elementebs SeiZleba funqciuri<br />

<strong>da</strong>tvirTva hqondeT romelime ara<strong>da</strong>savlur sazogadoebaSi, ris gamoc is, agreTve<br />

modernistul sazogadoebad miiCneva. inovaciuri Tu modernistuli sazogadoebisaTvis<br />

<strong>da</strong>maxasiaTebelia diferenciaciis, urbanizaciis, ganaTlebis maRali<br />

done <strong>da</strong> in<strong>for</strong>maciis sayovelTaoba. politikuri TvalsazrisiT, modernistuli<br />

sazogadoeba emyareba masebis farTo monawileobas, romelic ar Rebulobs<br />

legitimurobis tradiciul principebs <strong>da</strong> xelisuflebas akisrebs pasuxismgeblobas<br />

efeqturobis TvalsazrisiT. inovaciur sazogadoebas, tradiciulisagan gansxvavebiT,<br />

axasiaTebs kulturuli dinamika <strong>da</strong> orientacia cvalebadobebsa <strong>da</strong> novaciebze. misi<br />

Tavisebureba <strong>da</strong> ZiriTadi faseulobaa individualizmi, rac gulisxmobs pirovnebis<br />

Tavisuflebebisa <strong>da</strong> uflebebis pativiscemas, agreTve individualuri pasuxismgeblobis<br />

princips. pirovneba ganixileba yovelgvari erTobisagan <strong>da</strong>moukideblad.<br />

Cvenis azriT, <strong>kultura</strong>Ta tradiciuloba an inovaciuroba ZiriTa<strong>da</strong>d<br />

ganisazRvreba <strong>kultura</strong>Ta xasiaTis TaviseburebiT: erTi mxriv, misi midrekilebiT<br />

tradiciaTa SenarCunebisaken, warsulisaken, meore mxriv, miswrafebiT siaxlisaken,<br />

cvlilebebisaken. <strong>kultura</strong>Ta es maxasiaTeblebi (iseve rogorc sxva <strong>da</strong>narCeni)<br />

yalibdeba rogorc sazogadoebis Sinagani Tviseba, romelic mxolod nawilobriv<br />

eqvemdebareba <strong>da</strong> araviTar SemTxvevaSi mTlianad ar aris gansazRvruli droiTi <strong>da</strong><br />

sivrciTi faqtorebiT. amitom, albaT, ar iqneba swori, Tu vityviT, rom ama Tu im<br />

sazogadoebis geografiulad aRmosavluri mdebareoba <strong>da</strong> qronologiurad<br />

premodernul xanaSi arseboba ukve sakmarisi argumentia misi tradiciulobis<br />

<strong>da</strong>samtkiceblad. modernistuli sazogadoebis warmoSoba <strong>da</strong>savleTSi SesaZlebeli<br />

gax<strong>da</strong> aq manamde inovaciuri sazogadoebis arsebobis gamo, <strong>da</strong>savleTSi sazogadoeba<br />

inovaciuri iyo kapitalizmamdel xanaSic. amdenad, albaT, ar aris saWiro istoriis<br />

<strong>da</strong>yofa tradiciuli <strong>da</strong> inovaciuri kulturebis xanad. isini SeiZleba droSi<br />

Tanaarsebobdnen. gar<strong>da</strong> amisa, un<strong>da</strong> ganvasxvaoT cneba `modernistuli~ (romelic<br />

gulisxmobs Tanamedrove etapze <strong>da</strong>savlur samyaroSi wamoqmnil kulturul tips),<br />

`inovaciuri~ kulturebisagan, rac aris kulturis Tviseba _ iyos orientirebuli<br />

siaxleze. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, xSirad tradiciul sazogadoebebis <strong>modernizacia</strong> udris<br />

vesternizacias inovaciurobis gareSe.<br />

koleqtivisturi <strong>da</strong> individulisturi sazogadoebebi<br />

individualizmi-koleqtivizmi erT-erTia im fsiqologiur maxasiaTebelTagan,<br />

romlebze <strong>da</strong>yrdnobiT fsiqologebi cdiloben kulturis saxis gansazRvras <strong>da</strong> mis<br />

tipologizebas.<br />

koleqtivizmi gulisxmobs saerTo interesebis prioritets pirovnulTan<br />

Se<strong>da</strong>rebiT. koleqtivistur sazogadoebebSi individi ZiriTa<strong>da</strong>d motivirebulia im<br />

jgufis Tu jgufebis interesebiT, romelTa wevricaa igi. am jgufebis wevroba<br />

tradiciulia <strong>da</strong> ara nebayoflobiTi. jgufi SeiZleba iyos didi (eri, saxelmwifo,<br />

religiuri erToba <strong>da</strong> sxv.) <strong>da</strong> Se<strong>da</strong>rebiT mcire (naTesaoba, samezoblo, nacnobmegobarTa<br />

wre <strong>da</strong> sxv.). Sesabamisad, ganarCeven e.w. `didjgufovan~ (magaliTad, ruseTi)<br />

<strong>da</strong> `mcirejgufovan~ koleqtivistur kulturebs.<br />

22


ac Seexeba saqarTvelos, Zalze gavrcelebulia zemoT motanili Tvalsazrisi<br />

qarTvelTa personalizmisa <strong>da</strong> individualistobis Sesaxeb, magram, fsiqologTa mier<br />

SemoTavazebuli klasifikaciiT, `saqarTvelo warmoadgens klasikur `mcirejgufovan~<br />

koleqtivistur <strong>kultura</strong>s~, sa<strong>da</strong>c ZiriTad socialur erTeuls Seadgens naTesaoba,<br />

samegobro, nacnobTa wre <strong>da</strong> yoveldRiur cxovrebas gansazRvravs swored am jufebSi<br />

arsebuli normebi 1 . sazogadoebis wevrTa aseTi normebi saukuneTa manZilze<br />

yalibdebo<strong>da</strong>, roca saqarTvelo (misi calkeuli nawilebi) <strong>da</strong>moukidebeli ar iyo <strong>da</strong><br />

qveynisaTvis umniSvnelovanesi sakiTxebi mis farglebs gareT wydebo<strong>da</strong>. calkeuli<br />

individis azrovnebisa <strong>da</strong> pasuxismgeblobis sivrce zemoT <strong>da</strong>saxelebuli jgufebiT<br />

Semoifarglebo<strong>da</strong> (anu sakmaod viwro iyo) <strong>da</strong> TiTqmis ar vrceldebo<strong>da</strong> ufro did<br />

socialur erTobaze _ saxelmwifoze an erze <strong>da</strong>, miT umetes, iseT abstraqtul<br />

normaze, rogoricaa kanoni 2 .<br />

vfiqrobT, g.niJaraZis mier aRniSnuli maxasiaTebeli sayuradReboa <strong>da</strong>, Tanac,<br />

konkretuli maxasiaTeblis <strong>da</strong>dgenis mcdeloba winga<strong>da</strong>dgmuli nabijia Cveni<br />

kulturis xasiaTis gansazRvris rTul gzaze, radgan igi ar warmoadgens mxolod<br />

dReisaTvis aSkara faqtis konstatacias (Tun<strong>da</strong>c kanonTan <strong>da</strong>mokidebulebis<br />

TvalsazrisiT), aramed iZleva erTgvar gasaRebsac am maxasiaTeblis istoriuli<br />

Camoyalibebis asaxsnelad.<br />

cxadia, ar vapirebT fsiqologTa <strong>da</strong> sociologTa kompetenciis farglebSi SeWras,<br />

magram Tavs uflebas mivcemT gamovTqvaT azri, rom aucilebelia, pirvel rigSi,<br />

mkafiod ganisazRvros, ara SeiZleba CaiTvalos kulturis (sazogadoebis)<br />

maxasiaTebliad <strong>da</strong> ra _ am maxasiaTeblis praqtikul gamovlinebad, realizaciad, misi<br />

moqmedebis Sedegad. sxvagvarad Tavs ver <strong>da</strong>vaRwevT aRrevasa <strong>da</strong> bundovanebas,<br />

romelic arc Tu iSviTia qarTuli kulturis xasiaTze msjelobis dros. magaliTad,<br />

g.niJaraZesTan kanonisa <strong>da</strong> yofis erTmaneTisagan <strong>da</strong>Soreba qarTuli kulturis erTerTi<br />

maxasiaTeblis _ mcirejgufovan-koleqtivisturi xasiaTis _ gamovlinebad <strong>da</strong><br />

Sedegad warmogvidgeba, e.jgerenaiasTan ki _ Tavad ZiriTad maxasiaTeblad (`qarTuli<br />

sazogadoebis erT-erTi ZiriTadi maxasiaTebeli niSani werilobiT mocemuli normebis<br />

(kanonis) <strong>da</strong> yofis erTmaneTisagan maqsimaluri <strong>da</strong>Sorebulobaa~, _ aRniSnavs igi 3 ).<br />

Cveni azriT, pirveli midgoma ufro mkafioa <strong>da</strong> kulturis maxasiaTebelTa<br />

gansazRvrisaTvis ukeTes SesaZleblobas iZleva.<br />

Cveulebriv, individualizms <strong>da</strong>savlur, koleqtivizms ki aRmosavlur maxasiaTeblad<br />

miiCneven. aseTi <strong>da</strong>yofa, ra Tqma un<strong>da</strong>, pirobiTia. gar<strong>da</strong> amisa, yuradRebas<br />

imsaxurebs Semdegi garemoeba. literaturaSi aRniSnulia, rom sazogadoebis<br />

koleqtivisturi orientacia <strong>da</strong>, saerTod, cxovrebis wesi, kacobriobisaTvis<br />

gacilebiT ufro reprezentatiulia, vidre individualizmi, Tu gaviTvaliswinebT mis<br />

ufro xangrZliv droiT perspeqtivas <strong>da</strong> sivrciT ganfenilobas sxva<strong>da</strong>sxva qveyanaSi 4 .<br />

XVI saukunemde <strong>da</strong>savluri kulturebic mkafio koleqtivisturi orientaciiT<br />

xasiaTdebodnen, individualisturi tendenciebi mxolod amis Semdeg iCens Tavs 5 .<br />

`Sua saukuneebis <strong>da</strong>savleTi iseTive `ara<strong>da</strong>savluri~ iyo, rogorc mTeli <strong>da</strong>narCeni<br />

msoflio~, _ wers n.muzaSvili. Semdeg misi saxe Secvala renesansisa <strong>da</strong> re<strong>for</strong>maciis<br />

procesebma, romlebic <strong>da</strong>upirispir<strong>da</strong> `Suasaukuneobrivi koleqtivizmis citadels _<br />

saxelmwifosa <strong>da</strong> eklesiis simbiozs. am Widils SeiZleba individualizmisa <strong>da</strong><br />

1 niJaraZe g. politikuri qceva saqarTveloSi. _ Jurn.: epoqa (sazogadoebrivi mecnierebebi). Tb., 2001, 1, gv.7.<br />

2 niJaraZe g. politikuri qceva saqarTveloSi, gv.7.<br />

3 jgerenaia e. qarTuli sufris sociofilosofia <strong>da</strong> zogierTi sxva ram. _ gaz.: “meridiani”, Tb., 2001, 27, gv.8.<br />

4 surmaniZe l. individualisturi <strong>da</strong> koleqtivisturi sazogadoebebi (Teoriuli modelebi <strong>da</strong> empiriuli<br />

kvlevebi). Tb., 2001, gv.7.<br />

5 Гуревич А.Я. Категории средневековой культуры. М., 1984.<br />

23


koleqtivizmis brZolac vuwodoT~ 1 . amitom xSirad saubroben winaindustriuli sazogadoebebis<br />

koleqtivistur xasiaTze, dRes ki koleqtivisturad miiCneven samxreT evropis,<br />

laTinuri amerikis, aziuri <strong>da</strong> afrikuli kulturebis umravlesobas. <strong>da</strong>savleT<br />

evropaSi yvelaze mkafio koleqtivisturi orientaciiT espanur <strong>kultura</strong>s gamoar-<br />

Ceven.<br />

saqarTvelos ar hqonia urTierToba evropasTan mas Semdeg, rac iq individualisturi<br />

sazogadoeba mkafiod Camoyalib<strong>da</strong>. Cveni <strong>kultura</strong>, koleqtivisturi<br />

aRmosavluri (muslimuri) kulturebis garemocvaSi, romelsac mogvianebiT ruseTis<br />

aseve koleqtivisturi <strong>kultura</strong> <strong>da</strong>emata <strong>da</strong> mcirejgufovan koleqtivistur<br />

<strong>kultura</strong>d Camoyalib<strong>da</strong>. amas xeli Seuwyo im mizezebma, romlebzec cota zemoT<br />

gvqon<strong>da</strong> saubari.<br />

sivrcisa <strong>da</strong> drois kulturebi<br />

samecniero literaturaSi gvxvdeba `drois kulturisa~ <strong>da</strong> `sivrcis kulturis~<br />

cnebebi. am klasifikaciiT, Tanamedrove <strong>da</strong>savleTi, moderni _ drois <strong>kultura</strong>a; misi<br />

mTavari maxasiaTebelia dinamikuroba, mudmivi cvalebadoba, romelic ukeTesisaken<br />

gamudmebul svlad gaiazreba. Sesabamisad, arsebobs mniSvnelobaTa mobiluri<br />

struqturebi <strong>da</strong> cvalebadi <strong>for</strong>mebi. CveulebaTa azri mudmivad kiTxvis qveS dgeba <strong>da</strong>,<br />

saqmis interesebi<strong>da</strong>n gamomdinare, icvleba. ara<strong>da</strong>savleTi, premoderni an aramoderni<br />

_ sivrcis <strong>kultura</strong>a, romelic aRbeWdilia TavianT adgilsamyofelze a<strong>da</strong>mianTa <strong>da</strong><br />

saganTa mijaWvulobis niSniT. es aris mSvidi, statikuri inercia, romelic a<strong>da</strong>mianebs<br />

simyudrovis, usafrTxoebisa <strong>da</strong> movlenaTa prognozirebadobis ganc<strong>da</strong>s aniWebs.<br />

drois kategoria am kulturisaTvis ucxo ar aris, magram igi, iseve rogorc masTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebuli cvalebadoba, did rols ar TamaSobs. drois kulturis sworxazovani,<br />

swrafwarmavali droisagan gansxvavebiT, es cikluri droa, romelic wrebrunvas<br />

asrulebs gaCenas, aRsasrulsa <strong>da</strong> kvlav gaCenas Soris. sivrcis kulturisaTvis<br />

<strong>da</strong>maxasiaTebelia myari sazogadoebrivi jgufebis arseboba, romlebic gansazRvraven<br />

calkeul individTa cxovrebas <strong>da</strong>badebi<strong>da</strong>n sikvdilamde <strong>da</strong> romlebTanac es<br />

individebi mWidrod arian <strong>da</strong>kavSirebuli. sivrcis <strong>kultura</strong> aRbeWdilia myari<br />

ritualebiT, wes-Cveulebebis SenarCunebisaTvis zrunviT. es wes-Cveulebebi am saxiT<br />

mxolod am <strong>kultura</strong>Si _ am sivrceSi, am nia<strong>da</strong>gze arseboben, simyudrovisa <strong>da</strong><br />

Sinaurulobis ganwyobas uqmnian im a<strong>da</strong>mianebs, vis Cveulebebsac isini warmoadgenen 2 .<br />

saqmis gamartiveba iqnebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>Sveba, rom droisa <strong>da</strong> sivrcis niSniT <strong>da</strong>savluri <strong>da</strong><br />

aRmosavluri kulturebi mkafiod emijnebian erTmaneTs. v.Smidis azriT, sivrcis<br />

<strong>kultura</strong> arsebobs planetis oTx mexuTedze, TviT aRmosavleT evropis CaTvliT.<br />

ufro metic _ <strong>da</strong>Zabuloba drosa <strong>da</strong> sivrces Soris Tavs iCens ara mxolod<br />

erTmaneTisagan geografiulad gamijnul regionebSi, aramed erTi kulturis SigniTac:<br />

magaliTad, amerikis SeerTebul StatebSi faSisturi <strong>da</strong>jgufeba gamodis modernis<br />

winaaRmdeg <strong>da</strong> piriqiT, iranSi XXI saukunis <strong>da</strong>mdegs mravali axalgazr<strong>da</strong> uwevs<br />

winaaRmdegobas aramodernul, xist mmarTvelobas 3 .<br />

sabolood <strong>kultura</strong>Ta aseTi saxis <strong>da</strong>jgufebam:<br />

individualisturi koleqtivisturi<br />

inovaciuri tradiciuli<br />

drois sivrcis<br />

1 muzaSvili n. “orientaciebis” Sesaxeb. _ Jurn. “omega”, Tb., 2000, 7, gv.4.<br />

2 Smidi v. omi sivrcesa <strong>da</strong> dros Soris (leqcia, wakiTxuli 2001 wlis 15 oqtombers, iv.javaxiSvilis sax.<br />

Tbilisis saxelmwifo universitetSi). _ gaz.: “Cveni mwerloba” 49 (75), Tb., 7-14 dekemberi, 2001, gv.2.<br />

3 Smidi v. <strong>da</strong>sax. naSr., gv.2.<br />

24


SeiZleba migviyvanos aRmosavleT-<strong>da</strong>savleTis diqotomiamde. ramdenad Seesabameba<br />

realobas am diqotomiis arseboba, ramdenad marTebulia aRmosavleT/<strong>da</strong>savleTis<br />

sazogadoebaTa klasificireba rogorc aramodernuli, koleqtivisturi, tradiciuli<br />

<strong>da</strong> modernuli, individualisturi, inovaciurisa, es diskusiis msjelobis sagani<br />

iqneba, rac, Tavis mxriv, moiTxovs kulturs tradiciisa <strong>da</strong> modernizaciis<br />

urTierTqmedebis gaazrebas.<br />

aRmosavleTi-<strong>da</strong>savleTi _ <strong>kultura</strong>Ta tipologiis safuZveli<br />

<strong>da</strong>savleTisa <strong>da</strong> aRmosavleTis fenomenze yuradRebis gamaxvileba saWirod<br />

CavTvaleT, pirvel rigSi, imdenad, ramdena<strong>da</strong>c pir<strong>da</strong>pir kavSirSia tradiciulobisa <strong>da</strong><br />

modernulobis gagebis erT-erT interpretaciasTan.<br />

<strong>da</strong>savleTi <strong>da</strong> aRmosavleTi _ kacobriobis cnobierebaSi arsebuli mudmivi<br />

opozicia _ warmogvidgeba ori gansxvavebuli kulturuli sivrcis saxiT. TavisTavad<br />

es <strong>da</strong>yofa, ra Tqma un<strong>da</strong>, pirobiTia, radgan arc erTi maTgani ar warmoadgens eTnikuri<br />

(<strong>da</strong>, Sesabamisad, kulturuli) TvalsazrisiT erTgvarovan sivrces. metic, isini<br />

swored erTmaneTTan mimarTebaSi yalibdebian met-naklebad mkafiod gamokveTil<br />

mTlianobad. am ori samyaros tipologia <strong>da</strong> mecnieruli Seswavla mTlianad <strong>da</strong>savluri<br />

samyaros iniciativaa. aman bevri ram gansazRvra maTze Sexedulebis <strong>for</strong>mirebis<br />

TvalsazrisiT, rac xSirad ar Tanxvdebo<strong>da</strong> arsebul sinamdviles (es gasakuTrebiT<br />

aRmosavleTze iTqmis). un<strong>da</strong> aRvniSnoT, rom <strong>da</strong>savleTi, aRmosavleTisagan<br />

gansxvavebiT, ufro advilad aRiqmeba TavisTavad erTobad, radgan integrirebuli<br />

<strong>da</strong>savleTis tradicias xangrZlivi istoria aqvs. aRmosavleTis erTgvarovan sivrced<br />

ganxilva ki samarTlianad eqvemdebareba kritikas. aRmosavleTi moicavs muslimur,<br />

konfuciur, budistur <strong>da</strong> sxva erTobebs j.stidmani sruliad uaryofs <strong>da</strong>savleTaRmosavleTis<br />

diqotomias. misi azriT, aRmosavleTze, aziaze ar SeiZleba saubari,<br />

rogorc raimegvar erTobaze, radgan igi Sedgeba `subkontinenturi civilizaciebisagan~:<br />

SoreulaRmosavluri, induri <strong>da</strong> islamuri 1 .<br />

miuxe<strong>da</strong>vad amisa, mainc xdeba Zalian pirobiTi maxasiaTeblebis SerCeva,<br />

romlebiTac ganasxvaveben <strong>da</strong>savlur an aRmosavlur kulturebs:<br />

socialur-ekonomikuri maxasiaTeblebi<br />

<strong>da</strong>savleTi aRmosavleTi<br />

ganviTarebuli, urbanistuli CamorCenili, sasoflo<br />

industriuli agraruli<br />

warmoeba rogorc bazisi ganawileba rogorc bazisi<br />

politikuri maxasiaTeblebi<br />

<strong>da</strong>savleTi aRmosavleTi<br />

samoqalaqo, demokratiuli patriarqaluri, avtoritaruli,<br />

despoturi<br />

istoriuli maxasiaTeblebi<br />

<strong>da</strong>savleTi aRmosavleTi<br />

istorizmi aistorizmi<br />

xazovani dro cikluri dro<br />

1 Стидман Дж. Миф об Азии. // Сравнительное изучение цивилизаций. Хрестоматия. М., 1998. c. 261.<br />

25


kulturul- istoriuli maxasiaTeblebi<br />

<strong>da</strong>savleTi aRmosavleTi<br />

materializmi suliereba<br />

sekularizacia religiuroba<br />

realizmi/pragmatizmi idealizmi<br />

obieqtivizmi subieqtivizmi<br />

pluralizmi monizmi<br />

racionaloba intuiciuroba<br />

bunebis <strong>da</strong>morCileba bunebasTan a<strong>da</strong>ptacia<br />

dinamizmi statikuroba<br />

samarTali morali<br />

mecnieruli codna sakraluri codna<br />

Tavisufleba wesrigi<br />

neba fatalizmi<br />

anTropocentrizmi Teocentrizmi<br />

ra Tqma un<strong>da</strong>, Zneli warmosadgenia, rom es maxasiaTeblebi araTu mTel<br />

civilizacias, aramed erT konkretul <strong>kultura</strong>sac ki idealurad `miesa<strong>da</strong>gos, magram<br />

Tu romelime <strong>kultura</strong> met-naklebad pasuxobs erT an meore `moTxovnebs~, mainc<br />

gveZleva misi tipologiurad gansazRvris saSualeba.<br />

radgan kulturuli maxasiaTeblebis gamovlena <strong>kultura</strong>Ta klasifikaciis erTerTi<br />

ZiriTadi safuZvelia, amitom un<strong>da</strong> SevexoT sakiTxs, romelic kulturuli<br />

maxasiaTeblis raobasa <strong>da</strong> mis <strong>kultura</strong>sTan urTierTmimarTebas exeba.<br />

kulturul maxasiaTebelTa kompleqsad SeiZleba miviCnioT ama Tu im<br />

sazogadoebisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli aracnobieri Tvisebebis erToblioba, romelic am<br />

sazogadoebis warmomadgeneli TiToeuli individis qcevasa <strong>da</strong> azrovnebis <strong>for</strong>maSi<br />

vlindeba <strong>da</strong> <strong>da</strong>kavSirebulia koleqtiuri fsiqikis fenomenTan. TvisebaTa es kompleqsi<br />

droSi met-naklebad ganicdis cvlilebebs, magram Tavisi ZiriTadi arsiT mdgradia <strong>da</strong><br />

mas `erovnul~ an `kulturul xasiaTs~ uwodeben. a.baroninis ganmartebiT, erovnuli<br />

xasiaTi naciis fsiqikuri wyobis komponentia, romelic ganisazRvreba rogorc<br />

realobis sxva<strong>da</strong>sxva gamovlinebisadmi konkretuli eTnikuri erTobis urTierTobis<br />

(<strong>da</strong>mokidebulebis) sistema, gamovlenili azrovnebis myar stereotipebSi, emociur<br />

reagirebasa <strong>da</strong> zoga<strong>da</strong>d qcevaSi 1 . rogor xdeba kulturul maxasiaTebelTa kompleqsis<br />

<strong>for</strong>mireba, Zneli saTqmelia. aq, albaT, ramdenime mniSvnelovani momenti moqmedebs,<br />

romlebic <strong>da</strong>kavSirebulia rogorc sazogadoebis Sinagani ganviTarebis specifikasTan,<br />

aseve gare faqtorebis (geografiuli <strong>da</strong> socialuri) zegavlenasTan, ufro sworad, maT<br />

urTierTzemoqmedebasTan.<br />

kulturul maxasiaTeblebs <strong>da</strong>axloebiT saukunenaxevaria ikvleven<br />

eTnofsiqologebi <strong>da</strong> kulturis fsiqologebi. am maxasiaTebelTa erToba sxva<strong>da</strong>sxva<br />

terminiT aRiniSneba: erovnuli (xalxis) suli, erovnuli xasiaTi, kulturuli<br />

(eTnikuri) stereotipi, naciis fsiqikuri wyoba, mentaloba <strong>da</strong> a.S. magram un<strong>da</strong> iTqvas,<br />

rom es fenomeni kvlevisaTvis mainc `mouxelTebelia~, bolomde axsnili ar aris <strong>da</strong>,<br />

SesaZloa, arc eqvemdebareba aseT axsnas. rogorc individualuri xasiaTi ar SeiZleba<br />

zustad aixsnas, aseve (<strong>da</strong> miT ufro) warmoudgenelia koleqtiuri xasiaTis<br />

erTmniSvnelovnad gansazRvra.<br />

<strong>da</strong>savleTi <strong>da</strong> aRmosavleTi erTmaneTisagan gansxvavdebian samyaros xedviTa <strong>da</strong><br />

masSi a<strong>da</strong>mianis adgilis gansazRvriT; bunebis aRqmiTa <strong>da</strong> masze zemoqmedebis (misi<br />

Semecnebis) xerxebiT _ magiuri, racionaluri, teqnikuri Tu sxv.; individisa <strong>da</strong><br />

1 Баронин А.С. Этническая психология. Киев, 2000. с.254.<br />

26


koleqtivis urTierTmimarTebiT; <strong>da</strong>mokidebulebiT Sromisadmi; <strong>da</strong>mokidebulebiT<br />

samarTlis rogorc socialur urTierTobaTa regulatorisadmi; amqveyniurisa <strong>da</strong><br />

imqveyniuris urTierTmimarTebiT; <strong>da</strong>mokidebulebiT sikvdilisadmi; religiurobis<br />

<strong>for</strong>mebiT; istoriis aRqmiTa <strong>da</strong> misi mimarTulebis gaazrebiT (progresi, wrebrunva,<br />

regresi); <strong>da</strong>mokidebulebiT mSoblebsa <strong>da</strong> Svilebs, Taobebs, saerTod, socialuri<br />

mTelis sxva<strong>da</strong>sxva jgufebs Soris <strong>da</strong> sxv.<br />

<strong>da</strong>savleTsa <strong>da</strong> aRmosavleTs erTmaneTisagan ganasxvavebs kidev mravali<br />

maxasiaTebeli, maT Soris _ ierarqiuli urTierTobebi, in<strong>for</strong>maciis gacvlis<br />

sxva<strong>da</strong>sxva wesi, araverbaluri komunikaciis sxva<strong>da</strong>sxva <strong>for</strong>ma. es yvelaferi naTlad<br />

vlindeba ara mxolod filosofiuri Tu socialuri moZRvrebebis, an istoriuli<br />

warsulis aRqmis analizisas, aramed yofiT <strong>da</strong> saqmian urTierTobebSic. magaliTad,<br />

<strong>da</strong>savluri kulturebi zustad gansazRvraven dros <strong>da</strong> <strong>da</strong>gvianeba <strong>da</strong>naSaulad Tu ara,<br />

araseriozul saqcielad iTvleba, aziis rig qveynebSi <strong>da</strong>gvianebiT veravis gaakvirveb,<br />

aq aCqareba saWiro ar aris. arabebi yavis smasa <strong>da</strong> saubars saqmis keTebad miiCneven,<br />

amerikelebi ki mas drois fuW flangvad Tvlian. Cinelebi <strong>da</strong> iaponelebi udides pativs<br />

scemen ierarqiul urTierTobebs, amerikelebi ki Tanasworobis xazgasmas cdiloben.<br />

amerikuli instruqciebi imasac ki iTvaliswinebs, rom aziis warmomadgenlebTan<br />

fotografirebis dros sasurvelia jdoma, raTa TvalSisacemi ar iyos simaRleSi<br />

sxvaoba. iaponelebs principulad ar SeuZliaT `ara~-s Tqma, radgan es maT <strong>kultura</strong>Si<br />

uzrdelobad iTvleba, amitom molaparakebis dros isini aTasgvari zrdilobiani<br />

<strong>for</strong>miT cdiloben uaris Tqmis Tavi<strong>da</strong>n acilebas, rasac xSirad SecdomaSi Seyavs maTi<br />

<strong>da</strong>savleli partniorebi 1 .<br />

cxadia, rom nebismieri zemoT CamoTvlili niSniT romelime kulturis<br />

tipologiuri gansazRvra friad Znelia. kidev ufro rTuli warmosadgenia, rom esa Tu<br />

is <strong>kultura</strong> zustad `Cajdes~ maxasiaTebelTa mTel CamonaTvalSi. Cven mxolod<br />

romelime tipisadmi misi zogadi kuTvnilebis gansazRvra SegviZlia, isic pirobiTad.<br />

magaliTad, Tvalis erTi ga<strong>da</strong>vlebiTac aSkaraa, rom qarTul <strong>kultura</strong>s zog<br />

SemTxvevaSi <strong>da</strong>savluri maxasiaTeblebi miesa<strong>da</strong>geba, zogSi — aRmosavluri, xan ki arc<br />

erTi <strong>da</strong> arc meore. es bunebrivicaa, radgan <strong>da</strong>savleT-aRmosavleTis mijnaze<br />

mdebareobisa <strong>da</strong> xan erTis, xan meoris orbitaSi moqcevis gamo, Cvens <strong>kultura</strong>Si<br />

`<strong>da</strong>ileqa~ rogorc erTis, ise meoris <strong>da</strong>maxasiaTebeli niSnebi <strong>da</strong> gamomuSav<strong>da</strong> kidev<br />

mesame — orivesgan gansxvavebuli Tvisebebi.<br />

un<strong>da</strong> iTqvas, rom aRmosavlur <strong>da</strong> <strong>da</strong>savlur civilizaciaTa tipologiuri gamijvnis<br />

sakiTxi sabolood garkveuli ar aris. i.pavlenko aRniSnavs, rom Tu aRmosavlur<br />

sazogadoebaTa buneba, ase Tu ise, gamoikveTa bolo aTwleulebis gamokvlevaTa<br />

Sedegad, sakiTxi imis Sesaxeb, Tu ratom iqca <strong>da</strong>savleTi <strong>da</strong>savleTad, jer kidev elis<br />

Seswavlas 2 . albaT, pavlenko sabWoTa <strong>da</strong> rus mkvlevarTa ukanaskneli aTwleulis<br />

naSromebs gulisxbobs, Torem kiTxvaze, Tu ratom iqca <strong>da</strong>savleTi <strong>da</strong>savleTad, Zalian<br />

saintereso pasuxi aqvs gacemuli maqs vebers 3 .<br />

evropeli <strong>da</strong> rusi mkvlevrebi aRniSnaven, rom evropulma (<strong>da</strong>savlurma)<br />

civilizaciam gansakuTrebuli roli Seasrula kacobriobis istoriaSi, romelic ar<br />

icnobs sxva civilizacias esoden masStaburi, msoflio wesrigis ganmsazRvreli<br />

gavleniT. Tu XIX saukunemde, Spenglerisa <strong>da</strong> toinbis kval<strong>da</strong>kval, kidev SeiZleba<br />

msoflio istoriis <strong>da</strong>nawevreba calkeul, erTmaneTisagan <strong>da</strong>moukidebel<br />

1 Почепцов Г.Г. Теории коммуникации. М.-Киев, 2001, с.600-603.<br />

2 Павленко Ю.В. Происхождение цивилизаций: Альтернативные пути. – В кн.: Альтернативные пути к цивилизации.<br />

Коллект. монография, под ред. Н.Н.Крадина, А.В.Коротаева, Д.М.Бондаренко, В.А.Лынши. М., 2000, с.127.<br />

3 Вебер М. Протестантская этика и дух капитализма. – Избранные произведения. М., 1990, с. 61-344.<br />

27


civilizaciaTa istoriebad, SemdgomSi, swored evropis mier inicirebulma<br />

trans<strong>for</strong>maciebma erTiani sakacobrio istoria Teoriuli<strong>da</strong>n praqtikul sferoSi<br />

ga<strong>da</strong>itana.<br />

mkvlevarTa azriT, es roli ganpirobebuli iyo evropuli civilizaciis unikaluri<br />

Sinagani TaviseburebebiT, romelTac gansazRvres misi sicocxlisunarianoba <strong>da</strong><br />

eqspansia, socialur-kulturul niSebSi Canergvisa <strong>da</strong> ucxo kulturul garemoSi<br />

ga<strong>da</strong>rCenis unari. mecnierTa nawili ZiriTad Taviseburebad miiCnevs antikur epoqaSi<br />

Camoyalibebul polisis struqturas, romelmac safuZveli Cauyara <strong>da</strong>savleTisa <strong>da</strong><br />

aRmosavleTis struqturul-tipologiur gansxvavebas. polisi orientirebuli iyo<br />

moqalaqis kerZo sakuTrebasa <strong>da</strong> Tavisufali bazris institutebze, rac principulad<br />

ucnobi iyo aRmosavleTis nebismieri sazogadoebisaTvis 1 . mas <strong>da</strong>efuZna evropuli<br />

feo<strong>da</strong>lizmi avtonomiuri qalaq-komunebiT, romlebic politikur brZolaSi<br />

<strong>da</strong>moukidebel subieqtebad gamodiodnen, rac agreTve ucnobi iyo sxva<br />

civilizaciebisaTvis. Camoyalib<strong>da</strong> erTiani mwkrivi antikuri polisi<strong>da</strong>n — Sua<br />

saukuneebis saqalaqo komunebis gavliT — industriuli <strong>da</strong> postindustriuli<br />

sazogadoebisaken 2 .<br />

<strong>da</strong>savlur <strong>da</strong> ara<strong>da</strong>savlur civilizaciaTa urTierTobis problema<br />

Tanamedrove etapze<br />

XX s-is bolo ori aTwleulis manZilze didi yuradReba eqceva civilizaciaTa <strong>da</strong><br />

<strong>kultura</strong>Ta urTierTobis problemaTa Seswavlas. am sakiTxebs sxva<strong>da</strong>sxva kuTxiT<br />

ikvlevs kulturologia, sociologia, saistorio mecniereba. am mimarTulebiT<br />

mimdinare kvlevaTa <strong>da</strong> miRweuli Sedegebis popularizaciaSi makoordinirebel<br />

funqcias asrulebs `<strong>kultura</strong>TSorisi komunikaciis kvlevisa <strong>da</strong> swavlebis<br />

saerTaSoriso sazogadoeba~ (SIETAR International), romelic yovelwliurad marTavs<br />

konferenciebs, gamoscems specialur Jurnals.<br />

cnobili germaneli mecnieris karl iaspersis Teoriis mixedviT, msoflios<br />

<strong>da</strong>yofas <strong>da</strong>savleTad <strong>da</strong> aRmosavleTad safuZveli e.w. `RerZul droSi~ Caeyara,<br />

sai<strong>da</strong>nac saTaves iRebs, agreTve erTiani, globaluri msoflio, rogorc im droisaTvis<br />

Soreuli perspeqtiva. swored maSin yalibdeba is ZiriTadi maxasiaTeblebi, romlebmac<br />

<strong>da</strong>savleTisa <strong>da</strong> aRmosavleTis saxe gansazRvres. rogorc wesi, samecniero<br />

literaturaSi es maxasiaTeblebi Semdeg opoziciur wyvilebad jgufdeba: individualizmi-koleqtivizmi,<br />

inovaciuroba-tradiciuloba, racionaloba-intuiciuroba,<br />

Tavisufleba-wesrigi, neba-fatalizmi, anTropocentrizmi-Teocentrizmi, materializmi-suliereba,<br />

pragmatizmi-idealizmi, obieqtivizmi-subieqtivizmi, dinamizmi-statikuroba,<br />

istorizmi-aistorizmi <strong>da</strong> sxv. aRmosavleTi <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTi urTierTSeRwevadni<br />

gaxdnen, pirvel rigSi, xmelTaSuazRvispireTis arealSi, sa<strong>da</strong>c aRmocen<strong>da</strong> didi<br />

civilizaciebi, maT Soris evropulic.<br />

rac Seexeba maxasiaTebelTa <strong>da</strong>jgufebas opoziciur wyvilebad, Tavis droze,<br />

p.sorokini miuTiTeb<strong>da</strong>, rom aseTi diqotomiuri sqemebis gar<strong>da</strong>uval nakls warmoadgens<br />

erTi tipis farglebSi erTmaneTisagan mniSvnelovnad gansxvavebuli<br />

socialur-kulturuli warmonaqmnebis Tavmoyra, agreTve did Tu mcire erTobaTa<br />

specifikis gamokveTis sirTule. Cveni azriT, es gansakuTrebiT iTqmis swored mcire<br />

kulturebze, romelTa ricxvs miekuTvneba qarTuli <strong>kultura</strong> <strong>da</strong> romelTa<br />

1<br />

Васильев Л.С. Восток и Запад в истории (Основные параметры проблематики). – В кн.: Альтернативные пути к<br />

цивилизации, с.104.<br />

2<br />

Драгунский Д.В., Цымбурский В.Л. Генотип европейской цивилизации. – В журн.: Политические исследования, М., 1991,<br />

№ 1, с.7-8.<br />

28


tipologizeba diqotomiuri sqemebis mixedviT Znelad xerxdeba, miT umetes, Tu isini<br />

civilizaciaTa kontaqtis zonaSi mdebareoben.<br />

isic un<strong>da</strong> iTqvas, rom Znelia diqotomiuri sqemis `SenarCuneba~ erTi kulturis/civilizaciis<br />

mTeli istoriis manZilze, amitom saWiro xdeba <strong>da</strong>matebiTi determinantebis<br />

Semotana 1 .<br />

<strong>da</strong>savleTi <strong>da</strong> aRmosavleTi TviTidentifikacias erTmaneTTan mimarTebaSi axdenen.<br />

swored civilizaciaTa urTierTobis procesSi gamoikveTeba TiToeuli kulturis<br />

identuroba. am procesSi xdeba faseulobaTa ga<strong>da</strong>rCeva _ dromoWmulis mniSvnelobis<br />

<strong>da</strong>kargva <strong>da</strong> drois Sesabamis faseulobaTa aqtualizacia 2 .<br />

rogorc amerikeli mkvlevari j.stidmani aRniSnavs, <strong>da</strong>savleTi <strong>da</strong> aRmosavleTi<br />

mudmivad urTierTqmedeben, iTviseben erTmaneTis faseulobebs, amdidreben<br />

erTmaneTs. aRmosavleTTan urTierTobam didi gavlena iqonia evropuli civilizaciis<br />

Camoyalibebaze 3 .<br />

d.Saieganis azriT, <strong>da</strong>savleTisa <strong>da</strong> aRmosavleTis didi kulturebis Seqmna<br />

warsulSi arsebul civilizaciaTa nayofieri dialogis Sedegi iyo 4 .<br />

a.pirenis sityviT, evropelTa Sexebam islamTan es ukanaskneli maTTvis `ucxos~<br />

WeSmarit gansaxierebad aqcia, romlis winaaRmdeg sabrZolvelad, Sua saukuneebi<strong>da</strong>n<br />

moyolebuli, SemarTuli iyo mTeli evropuli civilizacia. pireni miuTiTebs<br />

muslimuri aRmosavleTis rolze evropuli civilizaciis CamoyalibebaSi: VII<br />

saukuneSi, islamis Semotevis Sedegad, <strong>da</strong>iwyo evropuli kulturis centris<br />

ga<strong>da</strong>nacvleba xmelTaSuazRvispireTi<strong>da</strong>n (romelic arabul provinciad iqca)<br />

CrdiloeTisaken. <strong>da</strong>srul<strong>da</strong> romauli tradicia <strong>da</strong> saTave <strong>da</strong>edo TviTmyofad<br />

romanul-germanul civilizacias. evropa iqca did qristianul Tanamegobrobad,<br />

aRmosavleTi ki — misTvis kulturuli TvalsazrisiT ucxo, `sxva~ samyarod 5 .<br />

erTi sityviT, aRmosavleTi iyo is `sxva~, romelic <strong>da</strong>exmara <strong>da</strong>savleTs (evropas)<br />

sakuTari raobis gansazRvraSi. aRmosavleTis <strong>da</strong>xasiaTebis, misi gansazRvris fonze<br />

<strong>da</strong>savleTma, romlis erT-erTi ZiriTadi maxasiaTebelia kritikuli TviTrefleqsia,<br />

SeimuSava sakuTari maxasiaTeblebic, gansazRvra sakuTari saxe.<br />

<strong>da</strong> mainc, zemoT CamoTvlili opoziciuri wyvilebi, iseve rogorc <strong>da</strong>savleTisa <strong>da</strong><br />

aRmosavleTis nebismieri maxasiaTebeli, ZiriTa<strong>da</strong>d, asaxavs <strong>da</strong>savlelTa warmodgenas<br />

sakuTar Tavsa <strong>da</strong> aRmosavlelebad wodebul ara<strong>da</strong>savlelebze. es <strong>da</strong>mokidebuleba<br />

samecniero literaturaSi orientalizmis saxeliTaa cnobili. miCneulia, rom mas<br />

safuZveli 1312 wels Caeyara, roca venis saeklesio krebam <strong>da</strong>adgina arabuli,<br />

berZnuli, Zvelebrauli <strong>da</strong> siriuli enebis kaTedraTa Seqmna parizis, oqs<strong>for</strong>dis,<br />

boloniis, avinionisa <strong>da</strong> salamankas universitetebSi.<br />

XIX s-is Sua xanebisaTvis evropaSi soliduri codna <strong>da</strong>grov<strong>da</strong> aRmosavleTis<br />

Sesaxeb, magram igi, ZiriTa<strong>da</strong>d, Zveli periodiT Semoifarglebo<strong>da</strong>. Seiswavlebo<strong>da</strong><br />

Zveli wignebi, xelnawerebi, materialuri kulturis Zeglebi. Sesaswavl qveyanaSi<br />

Casul evropel mkvlevars eWvi ar eparebo<strong>da</strong> Tavis `wignismier~ codnaSi, magram<br />

realoba sagrZnoblad gansxvavdebo<strong>da</strong> warmodgenisagan, adgilobrivi mkvidrni —<br />

literaturuli saxeebisagan. faqts axsna Wirdebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> isic moiZebna: aborigenTa<br />

ga<strong>da</strong>gvareba <strong>da</strong> odesRac didebuli kulturis <strong>da</strong>knineba. <strong>da</strong>savleTis orientalisturi<br />

1<br />

Ерасов Б.С. О статусе культурно-цивилизационных исследований. – В сб.: цивилизации и культуры. Вып.1. Россия и<br />

Восток: цивилизационные отношения. М., 1994, с.15.<br />

2<br />

Василенко Н.А. Источники и механизмы согласия в межкультурном диалоге. – В сб.: Цивилизации и культуры. Вып.3. М.,<br />

1996, с.406.<br />

3<br />

Steadman J.M. The Myth of Azia. N.Y., 1969, p.26-27.<br />

4<br />

Shayegan D. The Challenges of To<strong>da</strong>y and Cultural Identity. – East Asian Ciltural Studies. V-VI, 4, Tokyo, 1977, p.36-37.<br />

5 cit.naSromi<strong>da</strong>n: Said E.W. Orientalism. L., 1978, p.71.<br />

29


skolebis <strong>da</strong>msaxurebaa Zveli civilizaciebis Seswavla, evropis biblioTekebSi Zveli<br />

xelnawerebis Tavmoyra <strong>da</strong> maTi katalogebis gamocema, kvlevis meTodikis SemuSaveba,<br />

aRmosavleTis qveynebSi sakuTari warsulisadmi interesis gaRviveba. amave dros,<br />

orientalizmi, rogorc samecniero mimarTuleba, asaxavs evropelTa <strong>da</strong>mokidebulebas<br />

aRmosavleTis rogorc pasiuri `obieqtisadmi~, romlis miRwevebi Soreul warsulSi<br />

<strong>da</strong>rCa. e.saidis sityviT, orientalizmi gacilebiT mets gveubneba TviT <strong>da</strong>savleTze,<br />

vidre aRmosavleTze 1 .<br />

XVIII s-is bolosa <strong>da</strong> XIX s-is <strong>da</strong>sawyisSi, evropuli civilizaciiT inteleqtualTa<br />

nawilis imedgacruebam gaacxovela interesi aRmosavleTis, rogorc mdi<strong>da</strong>ri<br />

kulturis mxaris mimarT, romlisganac <strong>da</strong>savleTs bevri ram un<strong>da</strong> eswavla, Tu sur<strong>da</strong><br />

Tavi <strong>da</strong>eRwia momakvdinebeli meqanicizmisa <strong>da</strong> materializmisaTvis; aqac interesis<br />

sagnad gvevlinebo<strong>da</strong> ara aRmosavleTi TavisTavad, aramed <strong>da</strong>savleTisaTvis misi<br />

gamoyenebis SesaZlebloba.<br />

orientalizmi ganasaxiereb<strong>da</strong> aRmosavleTisadmi evropelTa aqtiur<br />

<strong>da</strong>mokidebulebas. e.saidis sityviT, orientalizmma `Seqmna~ iseTi aRmosavleTi,<br />

romelic mTlianad gansxvavdebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTisagan <strong>da</strong> xasiaTdebo<strong>da</strong> myari niSnebiT _<br />

religiuriT, enobriviT, kulturuliT. uzogadesi gansazRvrebiT, aRmosavleTi _ es<br />

iyo aRmosavleli a<strong>da</strong>mianis saxli, sa<strong>da</strong>c is cxovrob<strong>da</strong> aRmosavlur kom<strong>for</strong>tSi,<br />

aRmosavluri despotizmis pirobebSi, aRmosavluri fatalizmis grZnobiT 2 .<br />

kolonializmis epoqis <strong>da</strong>sasrulTan erTad, <strong>da</strong>savleTi axali realobis winaSe<br />

aRmoCn<strong>da</strong>, waawy<strong>da</strong> ra politikurad gaaqtiurebuli <strong>da</strong> mebrZoli aRmosavleTis<br />

gamowvevas.<br />

<strong>da</strong>savlur orientalizmze reaqciis saxiT gvevlineba ara<strong>da</strong>savlel xalxTa<br />

mcdeloba, gaiazron sakuTari kulturis originaluroba, xazi gausvan socialuri <strong>da</strong><br />

kulturuli arsebobis sakuTari wesis ara mxolod Tanasworobas, aramed<br />

upiratesobas evropulTan Se<strong>da</strong>rebiT. aTwleulebis manZilze yalibdeba met-naklebi<br />

mecnieruli Rirebulebis mqone araerTi koncefcia, magaliTad, leopold sengoris<br />

saxelTan <strong>da</strong>kavSirebuli negritiudi — moZRvreba negro-afrikuli civilizaciis<br />

TviTmyofadobis Sesaxeb, romlis sulierebasTan, grZnobadobasTan, uSualobasTan<br />

organuli kavSiris gareSe <strong>da</strong>savleTis meqanikuri cxovrebis wess gar<strong>da</strong>uvali <strong>da</strong>Rupva<br />

emuqreba. ganviTarebis sakuTari gzis <strong>da</strong>sabuTebas, progresis <strong>da</strong>savluri modelis<br />

alternativis Seqmnas cdiloben laTinoamerikeli mkvlevrebi, gansakuTrebiT,<br />

`gaTavisuflebis filosofiis~ mimarTulebis warmomadgenlebi, romlebic TavianT<br />

miznad acxadeben kontinentis evropocentristuli istoriis <strong>da</strong>Zlevas. isini<br />

aRniSnaven, rom XV saukuni<strong>da</strong>n Tan<strong>da</strong>Tan <strong>da</strong>mkvidr<strong>da</strong> evropuli civilizaciis<br />

universalurobis idea, romelic dRes kulturuli imperializmis saxiT vlindeba. amas<br />

mosdevs laTinuri amerikis qveynebis yoveldRiuri cxovrebis amerikanizacia. mzardi<br />

erTgvarovnebis logikas `gaTavisuflebis filosofia~ upirispirebs universalizmis<br />

axal models, romelic <strong>kultura</strong>Ta mravalferovnebis ideas emyareba 3 .<br />

zemoT saubari gvqon<strong>da</strong> imis Sesaxeb, Tu rogor iqca kulturis fenomeni<br />

mecnieruli <strong>da</strong> politikuri <strong>da</strong>pirispirebis obieqtad. <strong>da</strong>savleTSi<br />

ganaTlebamiRebulma <strong>da</strong>, xSir SemTxvevaSi, iq momuSave aRmosavlelma mkvlevrebma<br />

laparaki <strong>da</strong>iwyes <strong>da</strong>savluri orientalizmis krizissa <strong>da</strong> misi principebis ga<strong>da</strong>sinjvis<br />

1 Said E. Orientalizm, p.118.<br />

2 Said E. Orientalizm, p.104.<br />

3 Петякшева Н.И. Трактовка феномена конкисты в латиноамериканской «философии освобождения». – В сб.: Iberica<br />

Americans. Культуры Нового и Старого Света XVI-XVIII вв. в их взаимодействии. СПб., 1991, с.49-54; Деменчонок<br />

Э.В. Историко-культурная драма прошлого и проблема «Латинская Америка-Запад» в современной<br />

латиноамериканской философии. – Там же, с.54-59.<br />

30


aucileblobaze 1 . e.saidma saWirod miiCnia istoriuli azrovnebis — orientalizmis<br />

filosofiur-istoriuli safuZvlis — binaruli opoziciebi<strong>da</strong>n (`voluntarizmi _<br />

determinizmi~, `<strong>da</strong>savluri sazogadoeba — aziuri sazogadoeba~ <strong>da</strong> a.S.) polimorfuli<br />

obieqtebisa <strong>da</strong> ganviTarebis nairgvari variantebis mravalganzomilebian analizze<br />

ga<strong>da</strong>svla, evropocentristuli universalizmis Secvla mravalganzomilebiani<br />

midgomiT, evropuli istorizmis Sesatyvisad <strong>da</strong>lagebuli masalis `<strong>da</strong>Sla~ <strong>da</strong><br />

xelaxali <strong>da</strong>lageba 2 . a.abdel-maleki ki aRniSnav<strong>da</strong>, rom aRmosavleTis xalxTa zewolam<br />

<strong>da</strong> socialur mecnierebebSi momx<strong>da</strong>rma Zvrebma ga<strong>da</strong>mwyveti roli Seasrula<br />

orientalizmis gar<strong>da</strong>qmnaSi Tanamedrove moTxovnebis Sesabamisad 3 .<br />

tradiciuli orientalizmis kritikosebs momxreebi TviT <strong>da</strong>savlelTa Sorisac<br />

gamouCndnen (j.stidmani, j.gudi <strong>da</strong> sxv.).<br />

XX s-is bolo meoTxedSi erTmaneTs <strong>da</strong>upirispir<strong>da</strong> ori tendencia: erTi mxriv,<br />

kulturis globalizaciis perspeqtiva, meore mxriv, ara<strong>da</strong>savluri samyaros<br />

gaaqtiureba <strong>da</strong> msoflios e.w. `fragmentacia~. Tanamedrove msoflios erT-erT<br />

ZiriTad maxasiaTeblad iqca globalizaciisa <strong>da</strong> partikularizmis tendenciaTa<br />

urTierTqmedeba, rig SemTxvevebSi ki _ <strong>da</strong>pirispireba 4 . bipolaruli msoflios<br />

demontaJma, rac Sedegad mohyva sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slasa <strong>da</strong> <strong>da</strong> `civi omis~<br />

<strong>da</strong>srulebas, dRis wesrigSi <strong>da</strong>ayena axali msoflios saxis sakiTxi, kerZod, misi erTi<br />

Tu mravalpolusianobis perspeqtiva. es problema, politikurTan erTad, kulturis<br />

sferosac moicavs.<br />

<strong>da</strong>savleli mecnierebi sul ufro mets laparakoben msoflios ara<strong>da</strong>savluri<br />

centrebis Camoyalibebis, islamuri fun<strong>da</strong>mentalizmis safrTxis, konfuciuri<br />

samyaros eqspansiis Sesaxeb. <strong>da</strong>savluri samyaros kulturul-civilizaciuri<br />

oponentis rolSi aqtiurad gamodis yofili `mesame samyaro~ 5 , romlis sivrceze<br />

mniSvnelovani procesebi mimdinareobs. igi ramdenime struqturul zonad <strong>da</strong>iSala,<br />

Camouyalib<strong>da</strong> sakuTari CrdiloeTi <strong>da</strong> samxreTi.<br />

`vin icis, iqneb XXI saukuneSi orientalizaciis procesma, rogorc gabatonebulma<br />

tendenciam, Secvalos modernizaciis procesi? wynari okeanis auzSi <strong>for</strong>mirebadi<br />

samyaro pretenzias acxadebs alternatiuli civilizaciuri centris rolis<br />

Sesrulebaze axal, postmodernul msoflioSi~, _ kiTxulobs a.neklesa 6 .<br />

`wynari okeanis auzSi <strong>for</strong>mirebadi samyaros~ mzard perspeqtivas Seexo<br />

s.hanTingtonic Tavis cnobil naSromSi. man aRniSna <strong>da</strong>savluri civilizaciis rolis<br />

gaoreba ara<strong>da</strong>savlur civilizaciebTan mimarTebaSi: erTis mxriv, <strong>da</strong>savleTi<br />

politikuri, ekonomikuri <strong>da</strong> samxedro Zlierebis mwvervalzea <strong>da</strong>, Sesabamisad,<br />

warmatebiT axerxebs sakuTar kulturul faseulobaTa gavrceleba-<strong>da</strong>nergvas<br />

<strong>da</strong>narCen msoflioSi; meore mxriv ki, igi sul ufro mzard winaaRmdegobas awydeba<br />

ara<strong>da</strong>savluri civilizaciebis mxriv, romlebSic aSkarad SeimCneva `sakuTari<br />

kulturuli fesvebisaken mibrunebis~ procesi 7 . erTni cdiloben <strong>modernizacia</strong>s<br />

vesternizaciis gareSe, meoreni ver axerxeben am ukanasknelis Tavi<strong>da</strong>n acilebas,<br />

mesameni ki konfrontaciul gzas irCeven.<br />

1<br />

ix.: Abdel-Malek A. Orientalism in Crisis. – Abdel-Malek A. Civilizations and <strong>Social</strong> Theory. Albany, 1981, p.73-96; Said E.<br />

Orientalism. L., 1978 <strong>da</strong> sxv.<br />

2<br />

Said E. Orientalism. L., 1978, p.127-128.<br />

3<br />

Abdel-Malek A., <strong>da</strong>sax. naSr., gv.88.<br />

4<br />

Празаускас А.А. Этнонационализм, многонациональное государство и процессы глобализации. – В журн.: Политические<br />

исследования. М., 1997, № 2, с.42.<br />

5 termini “mesame samyaro” 1952 w. <strong>da</strong>amkvidra frangma mkvlevarma alfred sovim “mesame wodebis” analogiiT<br />

— im wodebisa, romelmac Tavis droze <strong>da</strong>amxo arsebuli msoflwesrigi. sovis azriT, ignorirebul<br />

“mesame samyaros” momavalSi SeeZlo sul sxva adgilis <strong>da</strong>mkvidreba msoflioSi.<br />

6<br />

Неклесса А. Конец цивилизации..., с.78.<br />

7 hanTingtoni s. civilizaciaTa Sejaxeba? gv. 10-11.<br />

31


XX saukunis manZilze iyo mcdelobebi _ SeeerTebinaT `<strong>da</strong>savluri teqnika <strong>da</strong><br />

aRmosavluri morali~, `muSaoba <strong>da</strong> locva~, mecniereba <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianuri faseulobani,<br />

racionalizmi <strong>da</strong> humanizmi. mwvave problemam — SesaZlebelia Tu ara sxva civilizaciam<br />

aiTvisos <strong>da</strong>savluri teqnologia <strong>da</strong> moaxerxos misi trans<strong>for</strong>mireba sakuTar<br />

RirebulebaTa Sesabamisad — cnobil amerikel mkvlevar m.melkosTan Semdegi<br />

interpretacia SeiZina: `Tu CineTma SesZlo induri budizmis trans<strong>for</strong>mireba ise, rom<br />

igi ufro <strong>da</strong>osizms <strong>da</strong>emsgavsa, ratom ar SeiZleba vivaraudoT, rom XXI saukuneSi igi<br />

moaxerxebs <strong>da</strong>savluri teqnologiebisa <strong>da</strong> politikuri ideebis trans<strong>for</strong>mirebas ise,<br />

rom isini Cinur <strong>kultura</strong>s Seesatyvisebodnen?~ 1<br />

mkvlevarTa nawili saubrobs `ekleqtikuri msoflios~ Camoyalibebis Sesaxeb,<br />

romelic moicavs <strong>da</strong>savlur <strong>da</strong> ara<strong>da</strong>savlur civilizaciebs <strong>da</strong> romlis<br />

<strong>da</strong>saxasiaTeblad xSirad mimarTaven `msxvilad <strong>da</strong>Wrili salaTis~ an `nakuwebisagan<br />

Sekerili sabnis~ meta<strong>for</strong>as. es meta<strong>for</strong>ebi Caenacvla `sadnobi Rumelis~ saxeliT<br />

cnobil Teoriul winamorbeds, romliTac aRiniSnebo<strong>da</strong> amerikuli kulturis xasiaTi,<br />

Camoyalibebuli sxva<strong>da</strong>sxva kulturuli tradiciis ga<strong>da</strong>muSavebisa <strong>da</strong><br />

urTierTSerwymis Sedegad. axali saxeliT monaTluli fenomeni ki gulisxmobs ara<br />

mTlian, erTian <strong>kultura</strong>s, aramed eTnikur kulturul elementTa narevs.<br />

`ekleqtikuri msoflios~ liderad jer kidev rCeba <strong>da</strong>savleTi, magram aziurwynarokeanuri<br />

regioni zustad reagirebs civilizacia-lideris nebismier<br />

warumateblobaze <strong>da</strong> cdilobs mis gamoyenebas Tavis sasargeblod. swored igi SeiZleba<br />

mogvevlinos liberaluri <strong>da</strong>savleTis principebis mTavar metoqed 2 .<br />

meore nawili ar iziarebs amgvar xedvas. magaliTad, a.dirliki miiCnevs, rom aziurwynarokeanuri<br />

regioni warmoadgens geoekonomikur sistemas, romlis saTaveebTan<br />

idgnen aRmosavleT aziaSi SeWrili evropelebi <strong>da</strong> amerikelebi. misive azriT, dRes am<br />

sistemis farglebSi mimdinare procesebi <strong>da</strong>kavSirebulia ukve aRmosavleT azielebis<br />

mier iniciativis xelSi aRebasTan, rasac mosdevs `kvazikonfuciuri menejeruli<br />

kapitalizmis~ mier aSS <strong>da</strong> kana<strong>da</strong>Si sakuTari niSebis Seqmna. amis Sedegad civilizacialideri<br />

kargavs sakuTari sistemis funqcionirebis mniSvnelovan rgolebze kontrols,<br />

romelic <strong>da</strong>savleTis samyaroSi CarTul ucxo kulturul erTobaTa warmomadgenlebis<br />

xelSi ga<strong>da</strong>dis 3 .<br />

amasTan <strong>da</strong>kavSirebiT, yuradRebas iqcevs kidev erTi garemoeba: Tu XIX saukunesa <strong>da</strong><br />

XX s-is pirvel naxevarSi ara<strong>da</strong>savluri warmomavlobis imigrantebi, xvdebodnen ra<br />

<strong>da</strong>savluri kulturis `sadnob RumelSi~, iRebdnen <strong>da</strong> iTvisebdnen samoqalaqo<br />

sazogadoebis <strong>kultura</strong>s, axla isini arc cdiloben Camoyalibebul socialur garemoSi<br />

a<strong>da</strong>ptirebas, aramed qmnian diasporebs, tradiciul Rirebulebebze <strong>da</strong>fuZnebul, metnaklebad<br />

<strong>da</strong>xSul lokalur erTobebs, romlebic cxovroben pirvel rigSi sakuTari <strong>da</strong><br />

mxolod Semdeg _ maspinZeli qveynis normebis Sesabamisad. amasTan, isini, rogorc wesi,<br />

iReben <strong>da</strong>savleTis qveSevrdomobas <strong>da</strong> gar<strong>da</strong>qmnian (cvlian) <strong>da</strong>savleTis qveynebis<br />

socialur garemos 4 .<br />

CineTisa <strong>da</strong>, saerTod, aRmosavleT aziis gar<strong>da</strong>, <strong>da</strong>savleTis civilizaciur<br />

oponentad xSirad ganixilaven muslimur samyaros. xSirad saubroben bipolarizmis<br />

axali <strong>for</strong>mis — <strong>da</strong>savleTisa <strong>da</strong> islamis samyaros <strong>da</strong>pirispirebis Sesaxeb. <strong>da</strong>savleTis<br />

gamowvevis pasuxad muslimuri samyaros gamococxlebis erT-erT <strong>for</strong>mad gvevlineba<br />

1<br />

Melko M. World Systems Theory: Faustian Delusion. – Comparative Civilizations Review, 1994, 30, p.11-12.<br />

2<br />

Цымбурский В. Сколько цивилизаций? (С Ламанским, Шпенглером и Тойнби над глобусом ХХ1 века. – В журн.: т.5, № 3<br />

(Россия и ее южные соседи). М.., 2001, с.186.<br />

3<br />

Цымбурский В. Сколько цивилизаций? ..., с.186.<br />

4<br />

Иноземцев В.Л., Кузнецова Е.С. Глобальный конфликт XXI в. Размышления об истоках и перспективах<br />

межцивилизационных противоречий. – В журн.: Политические исследования. М., 2001, № 6, с.137.<br />

32


islamistebis gaaqtiureba, romlebic Zalauflebis xelSi aRebis gziT fiqroben<br />

<strong>da</strong>savluri faseulobebiT `mowamluli~ sazogadoebis reislamizacias, amave dros,<br />

mecnierebisa <strong>da</strong> teqnikis uaxlesi miRwevebis gamoyenebas <strong>da</strong> Tanamedrove<br />

sazogadoebrivi cxovrebis Casmas islamis konceptualur CarCoebSi. maTi<br />

<strong>da</strong>mokidebuleba <strong>da</strong>savleTisadmi sam ZiriTad punqtad SeiZleba Camoyalibdes: 1.<br />

nostalgia (swored islamma Seitana <strong>da</strong>savleTSi civilizacia); 2. <strong>da</strong>savleTis<br />

RirebulebaTa mankierebisa <strong>da</strong> `ormagi stan<strong>da</strong>rtebis~ mxileba (zneobrivi principebis<br />

<strong>da</strong>cvas igi mxolod sxvebisagan moiTxovs); 3. islamis apologia 1 .<br />

globalizaciis procesi <strong>da</strong>kavSirebulia <strong>da</strong>savluri cxovrebis wesis,<br />

maskulturisa <strong>da</strong> azrovnebis tipis eqspansiasTan. kulturis globalizacia<br />

vesternizaciis, ganviTarebul qveynebSi ki — amerikanizaciis <strong>for</strong>mas iRebs, rasac<br />

saTanado reaqcia mohyveba nacionalizmis sxva<strong>da</strong>sxva <strong>for</strong>mis gaZlierebis saxiT.<br />

istoriulad Camoyalibebuli kulturebi warmoadgenen a<strong>da</strong>mianis yofis,<br />

RirebulebaTa <strong>da</strong> normaTa ierarqiis, TviTSegnebis safuZvels. a<strong>da</strong>mians aSinebs<br />

kulturuli fesvebis <strong>da</strong>kargvisa <strong>da</strong>, aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, anomiis anu fsiqologiuri<br />

dezorientaciis safrTxe. xSirad es nayofier nia<strong>da</strong>gs qmnis fun<strong>da</strong>mentalizmisaTvis.<br />

vesternizaciis process Tan sdevs eTnikuri miTebis, mogonebebisa <strong>da</strong> tradiciebis<br />

gamococxleba. maT pirispir ki, dgas globaluri, kosmopolituri <strong>kultura</strong>, romelic,<br />

konkretul istoriul identurobasTan <strong>da</strong>kavSirebuli eTnikuri kulturisagan<br />

gansxvavebiT, moklebulia `mexsierebas~.<br />

vfiqrobT, globalizaciis Tanamedrove interpretaciebSi ga<strong>da</strong>WarbebiT fasdeba<br />

integraciuli procesebis mniSvneloba. magram naTelia, rom Soreul perspeqtivaSic ki<br />

msoflios mravalferovneba ar waiSleba. rogorc i.krasini aRniSnavs, `msoflio mu<strong>da</strong>m<br />

mravalferovani iyo, magram yovelTvis iTvlebo<strong>da</strong>, rom SeiZleba misi<br />

gaerTmniSvnelianeba. iqmnebo<strong>da</strong> nairnairi sqemebi, <strong>da</strong> Tumca bevri realoba maTSi ar<br />

`jdebo<strong>da</strong>~, igulisxmebo<strong>da</strong>, rom integraciisa <strong>da</strong> konvergenciis Sedegad msoflio<br />

homogenuri gaxdebo<strong>da</strong>, <strong>da</strong> es <strong>da</strong>savluri civilizaciis farglebSi moxdebo<strong>da</strong>~ 2 .<br />

magram suraTi gacilebiT rTulia. cxadia, miswrafeba <strong>da</strong>savluri nimuSebisa <strong>da</strong><br />

stan<strong>da</strong>rtebisaken dResac didia <strong>da</strong> mas zurgs umagrebs <strong>da</strong>savleTis teqnologiuri<br />

upiratesoba. Cvens Tvalwin garegnuli ieri icvala mravalma aratradiciulma<br />

sazogadoebam, Tumca maT ar uRalatiaT TavianTi Zireuli principebisaTvis,<br />

romlebic SeuTavsebelia <strong>da</strong>savlur individualizmTan. afrikul tomTa beladebi<br />

prezidentebad iqcnen, indoneziaSi gaCn<strong>da</strong> parlamenti, ganviTarebadi qveynebis<br />

umravlesobaSi deklarirebulia xelisuflebis <strong>da</strong>yofis principi. mkvlevarTa nawili<br />

amas ubralo mimkriad miiCnevs <strong>da</strong> misi axsnisaTvis Semdeg martiv mizezs gvTavazobs:<br />

<strong>da</strong>savluri kreditebisa <strong>da</strong> investiciebis mopovebis umTavres pirobas warmoadgens<br />

demokratiuli samoqalaqo sazogadoebisaken svlis <strong>for</strong>maluri niSnebis arseboba.<br />

tradiciul sazogadoebaTa liderebi <strong>da</strong>savluri principebis Sesabamisad iqcevian<br />

mxolod <strong>da</strong>savleTis saxelmwifoebTan urTierTobaSi, saSinao sakiTxebis<br />

ga<strong>da</strong>wyvetisas ki tradiciul stereotipebs emyarebian 3 .<br />

erTi sityviT, saubaria globaluri (<strong>da</strong>savlur Targze aWrili) kulturis mxolod<br />

<strong>for</strong>mebis kopirebaze, rac Se<strong>da</strong>rebiT iolad xdeba. magram am <strong>for</strong>mebis safuZvlebi<br />

saukuneTa manZilze yalibdebo<strong>da</strong>. dRes <strong>da</strong>savluri mo<strong>da</strong>, moxmarebis sagnebi, garTobis<br />

1 sanikiZe g. islamizmi, fun<strong>da</strong>mentalizmi, integrizmi, tradicionalizmi — cnebaTa ganmartebisaTvis. —<br />

sag.saq.saministros sagareo politikis kvlevisa <strong>da</strong> analizis centris biuleteni, 7 (16), Tb., 1999, gv.42-43.<br />

2<br />

Актуальные вопросы глобализации (Круглый стол «МЭ и МО»). – В журн.: Мировая экономика и международные<br />

отношения, М., 1999, № 5, с.42.<br />

3<br />

Иноземцев В.Л., Кузнецова Е.С. Глобальный конфликт XXI в., c.135.<br />

33


industria farTo<strong>da</strong>a gavrcelebuli iqac, sa<strong>da</strong>c samoqalaqo sazogadoebis xsenebac ki<br />

ar aris.<br />

afrikuli warmoSobis mkvlevarma a.a.mazruim yuradReba miaqcia <strong>da</strong>savluri<br />

kulturis mimzidvelobisa <strong>da</strong> misadmi agresiuli ganwyobis urTierT<strong>da</strong>Srevebas<br />

<strong>da</strong>savleTTan ara<strong>da</strong>svluri samyaros urTierTobis procesSi: `mosuli (<strong>da</strong>savluri —<br />

n.C.) <strong>kultura</strong> iwvevs erTdroulad aRfrTovanebasa <strong>da</strong> zizRs, mibaZvis survilsa <strong>da</strong><br />

protestis grZnobas~ 1 . sul ufro aSkarad ikveTeba ara<strong>da</strong>savlur civilizaciaTa<br />

miswrafeba sakuTari saxis, sakuTari faseulobebis <strong>da</strong>mkvidrebisaken. `Cven vcxovrobT<br />

ara mxolod mTlian samyaroSi, aramed `samyaroebis samyaroSi~ 2 , sa<strong>da</strong>c mimdinareobs<br />

pasuxis Zieba globalizaciis gamowvevaze.<br />

iraneli mecnieris, Teiranis universitetis profesor d.Saieganis azriT, es<br />

gamowveva principulad gansxvavdeba warsulSi <strong>kultura</strong>Ta urTierTqmedebisagan,<br />

radgan saqme exeba socialuri <strong>da</strong> individualuri yofis organizaciis amosaval<br />

principTa totalur SeuTavseblobas. <strong>da</strong>savleTisaTvis esaa istoriuli evoluciis,<br />

grZnobadi <strong>da</strong> zegrZnobadi samyarosgan gancalkevebuli sulis, nebis primatisa <strong>da</strong><br />

raodenobriv maxasiaTeblebze samyaros <strong>da</strong>yvanis principebi. iq <strong>da</strong>mkvidrebuli<br />

samyaros sekularizacia niSnavs mis despiritualizacias, bunebis ukidures<br />

obieqtivacias, sai<strong>da</strong>nac gamomdinareobs scientizmi <strong>da</strong> teqnicizmi. Zireulad<br />

gansxvavebulia aRmosavlur civilizaciaTa principebi. istoria aq wmin<strong>da</strong>Tawmin<strong>da</strong>a <strong>da</strong><br />

uSualod ukavSirdeba esqatologias. a<strong>da</strong>mianuri instinqtebi <strong>da</strong> vnebani ar miiCneva<br />

istoriis mTavar mamoZravebel Zalad, _ rogorc islamSi, ise induizmSi maT<br />

<strong>da</strong>qvemdebarebuli adgili mieCinebaT, an kidev isini aRiqmeba mZime tvirTad,<br />

romlisganac gaTavisuflebaa saWiro.<br />

d.Saiegani Tvlis, rom <strong>da</strong>savluri civilizaciis, rogorc universaluris,<br />

<strong>da</strong>mkvidreba an angrevs sxva <strong>kultura</strong>Ta eTikur <strong>da</strong> esTetikur faseulobebs, an <strong>da</strong>yavs<br />

isini `adgilobriv koloritamde~. <strong>kultura</strong>Ta sinTezi ucxo RirebulebaTa zewolis<br />

pirobebSi SeuZlebelia, radgan motanili faseulobebi diametrulad sawinaaRmdegoa<br />

adgilobrivisa. es moaswavebs <strong>da</strong>grovil memkvidreobaze uaris Tqmas, <strong>da</strong>moukidebel<br />

azrovnebaze, qcevasa <strong>da</strong> qmedebaze xelis aRebas, sabolood ki — uaris Tqmas sakuTar<br />

Tavze. `Tu aRmosavlur samyaros ara aqvs sxva arCevani, gar<strong>da</strong> `aSkara gamowvevis~,<br />

`garduvali bedisweris~ miRebisa, rac <strong>da</strong>savleTTan Segueba-morgebaSi gamoixateba,<br />

maSin es iqneba aRmosavluri civilizaciebis tragikuli aRsasruli. esaa yofierebis<br />

ori tipis mkacri Setakeba, romelTa Soris kompromisi SeuZlebelia~, — askvnis<br />

mkvlevari 3 .<br />

`Tanamedrove muslims ar SeuZlia, ar awarmoos mudmivi jixadi (wmin<strong>da</strong> omi) ara<br />

mxolod sakuTar TavTan, raTa SeinarCunos saRi goneba <strong>da</strong> sulieri sijansaRe, aramed<br />

Tavis garemomcvel samyarosTanac, raTa <strong>da</strong>icvas winaparTa didebuli sulieri <strong>da</strong><br />

mxatvruli memkvidreoba <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>sces igi momaval Taobas~, _ wers s.nasri 4 .<br />

niSandoblivia saudis arabeTis princis gancxadebac, romelic s.hanTingtons<br />

mohyavs: `ucxouri importi mSvenieria lamazi nivTebis an maRalteqnikuri sagnebis<br />

saxiT. magram socialuri <strong>da</strong> politikuri institutebis importi SeiZleba<br />

1 Mazrui A. World Federation of Cultures: an African Perspective. N.Y., 1976, p.457.<br />

2 Актуальные вопросы глобализации, с.42.<br />

3 Shayegan D. The Challenges of To<strong>da</strong>y and Cultural Identity. – East Asian Cultural Studies. Tokyo, 1977, 4, p.35-36.<br />

4 Наср С.Х. О столкновении принципов западной и исламской цивилизаций. –В кн.: Сравнительное изучение цивилизаций.<br />

Под ред. Б.С.Ерасова, с.481-482.<br />

34


momakvdinebeli aRmoCndes... islami CvenTvis mxolod religia ki ara, cxovrebis wesia.<br />

Cven, saudelebs, gvsurs modernizeba, magram ar vsaWiroebT vesternizebas~ 1 .<br />

<strong>da</strong>savlur samyarosTan muslimuri aRmosavleTis urTierTobis Sedegebisa <strong>da</strong><br />

perspeqtivebis SefasebaSi gacilebiT naklebradikaluria iraneli<br />

literaturaTmcodne, doqtori abdulhusein zarinkubi, romelmac 1974 wels<br />

gamoaqveyna wigni friad niSandoblivi saTauriT: `arc <strong>da</strong>savluri, arc aRmosavluri _<br />

a<strong>da</strong>mianuri~. miuxe<strong>da</strong>vad <strong>da</strong>savleTisadmi mkveTrad uaryofiTi <strong>da</strong>mokidebulebisa, igi<br />

miiCnevs, rom SeuZlebelia iranuli kulturis <strong>da</strong>konserveba, misi SenarCuneba Zveli<br />

tradiciebis farglebSi. igi un<strong>da</strong> viTardebodes, iTvisebdes axals _ aucilebelsa <strong>da</strong><br />

sasargeblos. problemas qmnis ara <strong>da</strong>savluris aTviseba _ es istoriuli<br />

aucileblobaa, radgan kapitalistur ekonomikasTan erTad xalxis cxovrebaSi iWreba<br />

garkveuli kulturuli faseulobani, _ aramed <strong>da</strong>savleTis winaSe qedis moxra,<br />

cxovrebis ucxo normebis Tavsmoxveva. sad aris gamosavali? mecnieris azriT,<br />

ga<strong>da</strong>mwyvet rols Seasrulebs iranuli kulturis istoriuli gamocdileba, romelmac<br />

SesaZlebeli gaxa<strong>da</strong> enis, literaturisa <strong>da</strong> kulturis SenarCuneba sxva<strong>da</strong>sxva saxis<br />

zewolis pirobebSi. un<strong>da</strong> viamayoT imiT _ <strong>da</strong>sZens mkvlevari _ rom iranuli <strong>kultura</strong><br />

arc aRmosavluria, arc <strong>da</strong>savluri, igi a<strong>da</strong>mianuria 2 .<br />

cxadia, <strong>da</strong>skvna, cota ar iyos, ucnauria, magram sakiTxis <strong>da</strong>sma sainteresoa: sxva<br />

iraneli mkvlevrebi, maT Soris, zemoT naxsenebi d.Saiegani iranuli kulturis<br />

aRmosavlurobas eWvqveS ar ayeneben. Tumca, rogorc Cans, arsebobs sxva Tvalsazrisic.<br />

cnobili istorikosi <strong>da</strong> literaturaTmcodne, Teiranis universitetis profesori<br />

islami noduSeni aRniSnavs, rom erT-erTi ZiriTadi faqtori, romelic mu<strong>da</strong>m<br />

zemoqmedeb<strong>da</strong> iranis istoriaze, aris misi mdebareoba aRmosavleTsa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTs<br />

Soris. geografiam gansazRvra CvenTvis erTaderTi gza _ wonasworobis SenarCuneba,<br />

anu sakuTar safuZvelze myarad dgomis unari, askvnis igi 3 .<br />

vfiqrobT, ganxiluli poziciebi sainteresoa CvenTvisac: rogorc <strong>da</strong>vinaxeT,<br />

iranelebi xazs usvamen <strong>da</strong>savleTsa <strong>da</strong> aRmosavleTs Soris TavianT yofnas (Cveni<br />

Tvalsawieri<strong>da</strong>n, iranuli <strong>kultura</strong> calsaxad aRmosavluria), Cveni mkvlevrebis nawili<br />

ki <strong>da</strong>JinebiT cdilobs qarTuli kulturis an mxolod <strong>da</strong>savluri, an mxolod<br />

aRmosavluri maxasiaTeblebis moZiebas.<br />

ara<strong>da</strong>savlel mkvlevarTaTvis, cxadia, miuRebelia mtkiceba, rom Tu ara<br />

koloniuri eqspansia, aRmosavleTis yvela qveyana, iaponiis CaTvliT, dRes TiTqmis XV<br />

saukunis doneze iqnebo<strong>da</strong>. yvelaferi axali <strong>da</strong> Tanamedrove aRmosavleTSi<br />

<strong>da</strong>savleTi<strong>da</strong>n movi<strong>da</strong>, vesternizaciisa <strong>da</strong> modernizaciis procesis Sedegad, <strong>da</strong><br />

aRmosavleTi yovelive (an TiTqmis yovelive) amiT mSvenivrad sargeblobs. am<br />

TvalsazrisiT, swored kolonializmma <strong>da</strong>aaxlova aRmosavleTi <strong>da</strong>savleTTan 4 .<br />

sapirispirod, aRmosavleli mkvlevrebi cdiloben <strong>da</strong>asabuTon, rom Rirebulebani<br />

<strong>da</strong> miRwevebi, romlebiTac ase amayobs Tanamedrove <strong>da</strong>savleTi, arc aRmosavluri, maT<br />

Soris, muslimuri sazogadoebebisaTvisaa ucxo, zog SemTxvevaSi ki es ukanasknelni<br />

winac uswreben <strong>da</strong>savlelebs. magaliTad, a.a.mazrui aRniSnavs, rom Tumca qalTa<br />

mdgomareoba muslimur qveynebSi <strong>da</strong>savleTis mZafri kritikis sagania, magram,<br />

<strong>da</strong>savleTisagan gansxvavebiT, am qveynebSi qals yovelTvis gaaCn<strong>da</strong> qmrisgan<br />

1 hanTingtoni s. <strong>da</strong>savleTi — unikaluri, ara universaluri. — kreb.: kulturis istoriisa <strong>da</strong> Teoriis<br />

sakiTxebi, X, Tb., Tsu gamomc., 2001, gv.185.<br />

2 Китаянов Д.С. Иран и Запад: история и современный диалог. – В кн.: Восток-Запад: Притяжение, отталкивание. М., 1998,<br />

с.32-33. aqve aRvniSnavT, rom iranis islamuri revoluciis ideologebi am lozungs <strong>da</strong>esesxnen<br />

zarinkubs <strong>da</strong> igi Semdegnairad ga<strong>da</strong>akeTes: arc aRmosavluri, arc <strong>da</strong>savluri _ islamuri.<br />

3 iqve, gv.9.<br />

4 Васильев Л.С. <strong>da</strong>sax. naSr., gv.107.<br />

35


<strong>da</strong>moukidebeli sakuTrebis ufleba, rac, vTqvaT, britanelma qalebma mxolod 1870<br />

wels miiRes. muslimuri samarTali aseve Tanabrad cnob<strong>da</strong> rogorc vaJebis, ise<br />

qaliSvilebis memkvidreobiT uflebebs, bevr <strong>da</strong>savlur qveyanaSi ki cota xnis win<br />

qalebs aseTi ufleba ar hqon<strong>da</strong>T. did britaneTSi qalebma saarCevno ufleba 1928 wels<br />

miiRes, aSS-Si — 1920 wels, safrangeTSi — 1971 wels; am droisaTvis bevr muslimur<br />

qveyanaSi (irani, erayi, pakistani <strong>da</strong> sxv.) qalebi arCevnebSi monawileobdnen. ufro<br />

metic — pakistanSi, bangladeSSi, TurqeTSi qalebi ikaveben premier-ministris postebs,<br />

aSS-s ki arasdros hyolia qali-prezidentio, <strong>da</strong>sZens a.a.mazrui.<br />

misi azriT, kulturebi/civilizaciebi un<strong>da</strong> fasdebodes ara mxolod umaRles<br />

miRwevaTa mixedviT, aramed mankierebaTa <strong>da</strong> Seubraleblobis xarisxiT, romlisTvisac<br />

isini swiraven sakuTar Tu sxva xalxebs. am TvalsazrisiT, islams ufro Zlieri<br />

imuniteti aqvs nacionalizmis, komunizmis, rasizmis, genocidis winaaRmdeg. Tu<br />

muslimur samyaroSi <strong>da</strong>savlurze Zlieria politikuri Zalmomreoba, <strong>da</strong>savleTSi<br />

gacilebiT masStaburia quCis Zaladoba. <strong>da</strong>savluri liberaluri demokratia<br />

uzrunvelyofs ekonomikis maRalmwarmoeblurobas, mosaxleobis farTo monawileobas<br />

marTvaSi, magram <strong>da</strong>savlurma pluralizmma warmoSva rasizmi, faSizmi, genocidi.<br />

<strong>da</strong>savleTma mets miaRwia yovelive saukeTesos realizaciaSi, rac a<strong>da</strong>mianis bunebaSia,<br />

aRmosavleTma — a<strong>da</strong>mianis bunebis yvelaze cudi mxareebis SezRudvaSi. zogierTi<br />

a<strong>da</strong>mianuri kriteriumiT (stabiluri ojaxi, socialuri Zalmomreobisagan <strong>da</strong>cva <strong>da</strong><br />

sxv.), muslimuri samyaro win uswrebs <strong>da</strong>savleTs. yovelive amis gamo, a.a.mazruis<br />

<strong>da</strong>skvniT, kacobriobam un<strong>da</strong> gamoiyenos ara mxolod <strong>da</strong>savleTis, aramed aRmosavleTis,<br />

kerZod, muslimuri samyaros gamocdilebac 1 .<br />

aqve <strong>da</strong>vZenT, rom am <strong>da</strong> zogierT sxva SemTxvevaSic Tavad sakiTxis amgvari <strong>da</strong>yeneba<br />

ufro saintereso <strong>da</strong> mniSvnelovania rogorc `pasuxi~ <strong>da</strong>savleTis `gamowvevaze~, vidre<br />

motanili magaliTebis realobasTan Sesabamisoba.<br />

samecniero literaturaSi aRniSnulia ori urTierTsapirispiro tendencia<br />

<strong>da</strong>savleTisa <strong>da</strong> ara<strong>da</strong>savluri samyaros urTierTobaSi. erTis mxriv, <strong>da</strong>savluri<br />

Rirebulebebi, masobrivi kulturis saxiT, farTod vrceldeba mTel msoflioSi. am<br />

movlenas `koka-kolonizaciisa~ <strong>da</strong> `hamburgerizaciis~ efeqtis saxeliT ixsenieben.<br />

saqme ufro Sorsac midis. rogorc e.saidi aRniSnavs, Tanamedrove arabuli samyaro aSSs<br />

politikur <strong>da</strong> kulturul satelitad gvevlineba. mimdinareobs gemovnebis<br />

farTomasStabiani stan<strong>da</strong>rtizacia, rac gamoixateba ara mxolod tranzistorebiT,<br />

jinsebiTa <strong>da</strong> koka-koliT, aramed aRmosavleTis kulturuli saxeebiT, romelTac<br />

farTod avrcelebs masobrivi sain<strong>for</strong>macio saSualebebi <strong>da</strong> romlebic ukritikod<br />

moixmareba masobrivi auditoriis mier. amis paradoqsuli Sedegi isaa, rom arabi<br />

sakuTar Tavs holivudis mier SemoTavazebuli saxiT aRiqvams 2 . azieli studentebi (<strong>da</strong><br />

profesorebi) kvlav amjobineben, moikalaTon amerikel orientalistTa ferxTiT,<br />

Semdeg ki adgilobriv msmenelebs gaumeoron kliSeebiT gajerebuli orientalisturi<br />

dogmebi 3 .<br />

meore mxriv, XX s-is 50-iani wlebi<strong>da</strong>n saTaves iRebs aRmosavlur kulturebTan<br />

<strong>da</strong>savleTis urTierTobis TvalsazrisiT umniSvnelovanesi movlena. Tu aqamde<br />

<strong>da</strong>savleTi Tavis msoflaRqmas amdidreb<strong>da</strong> aRmosavluri<strong>da</strong>n nasesxebi esTetikuri Tu<br />

dekoratiuli elementebiT, am droi<strong>da</strong>n evropulenovani aRmosavleli mwerlebis<br />

masobrivi SemoWris Sedegad `Seiqmna sruliad axali tipis literatura —<br />

orbunebovani, orcnobierebiani, organzomilebiani... miviReT aRmosavluri<br />

1 Mazrui A.A. Islamic and Western Value. – Foreign Affairs, N.Y., 1997, vol.76, 5, p.118-132.<br />

2 Said E.W. Orientalism. L., 1978, p.322.<br />

3 iqve, gv.323-324.<br />

36


warmoSobis evropuli mwerloba, romlis filosofiur-mxatvrulma koncefciam<br />

sruliad ga<strong>da</strong>asxvafera msoflios mTliani literaturuli procesebi~ 1 . mecnierebi<br />

miuTiTeben axali tipis mxatvruli azrovnebis Camoyalibebaze, romelic aRniSnulia<br />

`metisurobis~, Tanamedrove <strong>da</strong>savleTSi aRmosavleTis yofnis niSniT 2 . magaliTad,<br />

inglisur literaturul premiebs xSirad iReben inglisurenovani ucxoeli mwerlebi,<br />

frangul literaturaSi sul ufro xSirad gvxvdeba arabuli warmoSobis avtorebi.<br />

erTi sityviT, aRmosavleTis mier evropuli literaturuli sivrceebis <strong>da</strong>pyrobis<br />

tendencia zoga<strong>da</strong>d mTeli Tanamedrove evropuli literaturis mkveTri<br />

maxasiaTebelia. sul raRac erTi saukunis win ki gansxvaveba aRmosavlur <strong>da</strong> <strong>da</strong>savlur<br />

azrovnebas Soris imdenad didi iyo, rom pirveli Cineli <strong>da</strong> iaponeli mTargmnelebi ki<br />

ar Targmnidnen, TiTqmis Tavi<strong>da</strong>n werdnen evropul romanebs 3 .<br />

aRniSnuli procesi mxolod literaturis sferos ar exeba.<br />

TviT kulturuli konvergenciis Teoriis momxreebi, romlebic Tvlian, rom<br />

mimdinareobs kulturis globaluri homogenizacia transnacionalur korporaciaTa<br />

zegavleniT (`koka-kola~, `makdonaldsi~ <strong>da</strong> sxv.), aRniSnaven, rom `msoflio<br />

produqciis~ mwarmoebel korporaciaTa saqmianoba warmatebulia imdenad, ramdena<strong>da</strong>c<br />

isini a<strong>da</strong>ptirdebian adgilobriv <strong>kultura</strong>sTan. `importior~ qveynebSi <strong>da</strong>savluri<br />

<strong>da</strong>wesebulebani Tu moxmarebis saSualebani sxva socialur, ekonomikur <strong>da</strong> kulturul<br />

funqciebs asruleben, vidre samSobloSi. `sonis~ prezidentma akio moritam am<br />

procesis aRsaniSnavad SemogvTavaza termini `glokalizacia~ (globalizacia+lokalizacia),<br />

anu `orive mxares yureba~ 4 .<br />

mecnierebi saubroben kardinalur mijnaze, romelsac miadga kacobrioba <strong>da</strong><br />

romlis iqiT istoria, rogorc Cans, kalapots icvlis. `dominirebadma civilizaciam<br />

Zlierebis piks miaRwia <strong>da</strong> globaluri gax<strong>da</strong>, magram igi namdvil sulier katastrofas<br />

ganicdis. qristianuli <strong>kultura</strong> — am supercivilizaciis macocxlebeli wyaro —<br />

Tan<strong>da</strong>Tan adgils uTmobs axal realiebs, cnobierebis organizaciis sxva <strong>for</strong>mebs,~ —<br />

wers a.neklesa 5 .<br />

2001 wlis miwuruls gamoqveyn<strong>da</strong> ukiduresi memarjvene amerikeli politikosis<br />

patrik biukenanis wigni friad niSandoblivi saTauriT: `<strong>da</strong>savleTis sikvdili: rogor<br />

emuqreba Cvens saxelmwifosa <strong>da</strong> civilizacias mosaxleobis kleba <strong>da</strong> imigrantTa<br />

Semosevebi~ (Patrick J.Buchanan. The Death of the West: How Dying Populations and Immigrant<br />

Invasions Imperil Our Country and Civilization). sxvaTa Soris, am wignis publikacia 11<br />

seqtembris teraqtebis gamo ga<strong>da</strong>ido, Tumca igi jer kidev zafxulSi mzad iyo<br />

gamosacemad. avtori <strong>da</strong>savluri samyarosa <strong>da</strong>, kerZod, aSS-saTvis friad samwuxaro<br />

samomavlo perspeqtivas xatavs: 2050 wlisaTvis aSS mesamexarisxovan qveynad<br />

ga<strong>da</strong>iqceva, evropis TeTrkaniani mosaxleobisa <strong>da</strong> iaponelebis ricxvi katastrofulad<br />

<strong>da</strong>iklebs, sabolood ki, isini sulac gaqrebian aziisa <strong>da</strong> afrikis muslimuri qveynebis<br />

demografiuli Semotevis Sedegad. ganaxldeba islamis zewola evropis qveynebze, rac<br />

ukve iyo istoriaSi, magram misi Sedegebi amjerad gacilebiT tragikuli iqneba<br />

evropelTaTvis. arc ruseTis momavali esaxeba biukenans naTel ferebSi: CineTi<br />

gandevnis mas cimbiri<strong>da</strong>n <strong>da</strong> Soreuli aRmosavleTi<strong>da</strong>n, muslimuri samyaro ki _<br />

kavkasii<strong>da</strong>n <strong>da</strong> centraluri azii<strong>da</strong>n. qristianTa _ kaTolikeTa, protestantTa <strong>da</strong><br />

1<br />

ebraliZe T. or <strong>kultura</strong>s Soris. — gaz. “Cveni mwerloba” (saliteraturo CanarTi gazeTisa “axali epoqa”),<br />

23 (49), 8-15 ivnisi, 2001, gv.3.<br />

2<br />

Прожогина С.В. Литература магрибинцев во Франции: продолжение диалога культур Востока и Запада. – В кн.: Восток-<br />

Запад: Притяжение, отталкивание. М., 1998, с.178.<br />

3<br />

ebraliZe T. <strong>da</strong>sax naSr., gv.3.<br />

4<br />

Питерсе Я.Н. Глобализация и культура.- В кн.: Этнос и политика. Автор-составитель А.А.Празаускас. М., 2000, с.322.<br />

5 Неклесса А. Конец цивилизации..., с.74.<br />

37


marTlmadidebelTa _ ricxvi Tan<strong>da</strong>Tan Semcirdeba. erT-erT TavSi _ `amerikis<br />

deqristianizacia~ _ biukenani <strong>da</strong>savleTis qveynebis demografiuli krizisis mTavar<br />

mizezad qristianuli sarwmunoebis <strong>da</strong>qveiTebas miiCnevs <strong>da</strong> acxadebs, rom ukve isaxeba<br />

axali aTeisturi civilizacia, romelic safuZvels uryevs <strong>da</strong>savlur <strong>kultura</strong>s.<br />

globalistebi msoflios kulturul gaerTgvarovnebasa <strong>da</strong> inglisuri enis<br />

sayovelTao gavrcelebas winaswarmetyveleben. `ori-sami Taobis Semdeg sazogadoebis<br />

mxolod yvelaze gaunaTlebel wevrebs ar ecodinebaT inglisuri... Tqveni ena xdeba<br />

raRac, razec ilaparakeben saxlSi, megobrebis wreSi, is, garkveulwilad, kulturuli<br />

dialeqti iqneba <strong>da</strong> ara komunikaciis mTavari saSualeba~, _ ambobs inglisuri<br />

literaturis amerikeli mkvlevari j.benseni 1 . am mtkicebis sapirispirod, isev<br />

lingvistebi miuTiTeben, rom rac ufro meti sxva<strong>da</strong>sxva erovnebis a<strong>da</strong>miani miiRebs<br />

monawileobas inglisuri enis funqcionirebaSi, miT meti leqsikuri erTeuli Seva masSi<br />

sxva enebi<strong>da</strong>n, gaCndeba gramatikuli inovaciebi, Seiqmneba inglisuri enis sxva<strong>da</strong>sxva<br />

versia <strong>da</strong> maTze mosaubreebs sul ufro metad gauWirdebaT erTmaneTis gageba.<br />

<strong>da</strong>savlel mkvlevarTa nawili (e.gelneri <strong>da</strong> sxv.) aRniSnavs, rom samecniero <strong>da</strong><br />

teqnikuri codna SeiZleba gamoyenebuli iyos individTa mier yoveldRiur praqtikaSi,<br />

ise, rom ar gamomdinareobdes misi kulturi<strong>da</strong>n, ar warmoadgendes misi kulturis<br />

nawils. Semecnebis xerxi ar emyareba religias, <strong>kultura</strong>s, civilizaciur<br />

Rirebulebebs. sxvagvarad rom vTqvaT, qimiuri <strong>for</strong>mulebi an planetaTa ganlagebis<br />

codna ar gvixsnis, rogor vicxovroT, rogor aRvzardoT bavSvebi, Tayvani vceT<br />

RmerTebs. mravalma ara<strong>da</strong>savlurma <strong>kultura</strong>m SeiZleba aiTvisos mecnierebis<br />

Tanamedrove Sexedulebani, Semecnebisa <strong>da</strong> marTvis racionaluri meTodebi, <strong>da</strong>savlur<br />

civilizaciad trans<strong>for</strong>mirebis gareSe 2 .<br />

jer kidev a.toinbi miuTiTeb<strong>da</strong>, rom erTmaneTSi ar un<strong>da</strong> avurioT socialuri<br />

cxovrebis ekonomikuri, politikuri <strong>da</strong> kulturuli aspeqtebi, romelTagan pirvel<br />

ors Seexo unifikacia (<strong>da</strong> ara erToba), mesame ki, gacilebiT ufro Rrma <strong>da</strong><br />

fun<strong>da</strong>menturia, vidre pirveli ori.<br />

globalistTa <strong>da</strong> kulturuli pluralizmis momxreTa kamaTSi gaCn<strong>da</strong> msoflios<br />

kulturuli momavlis kidev erTi, ase vTqvaT, neitraluri versia — kulturis<br />

kreolizaciis Teoria, romlis avtoria martinikeli frangulenovani mwerali,<br />

mTargmneli <strong>da</strong> filosofosi eduard glisani. <strong>kultura</strong>Ta <strong>da</strong> xalxTa urTierT-<br />

Sexvedrasa <strong>da</strong> SeRwevaSi igi xe<strong>da</strong>vs kacobriobis arsebobis axal <strong>for</strong>mas. msoflioSi<br />

arsebul situacias igi aRniSnavs terminiT `kreolizacia~; misi azriT, es aris mudmivi<br />

procesi, romelic ganapirobebs identurisa <strong>da</strong> gansxvavebulis warmoSobas. un<strong>da</strong><br />

SeveguoT im azrs, rom Cven SevicvlebiT sxvebTan Sexvedris Sedegad, amasTan, arc erTi<br />

mxare ar <strong>da</strong>kargavs sakuTar bunebas <strong>da</strong> ar gaiTqvifeba kulturul magmaSi, _ wers<br />

glisani. igi Tvlis, rom siaxle patara qveynebi<strong>da</strong>n mova, romelTac ara aqvT arc<br />

koloniuri warsuli, arc mkafiod gamoxatuli erovnuli tradiciebi. maT naklebad<br />

eSiniaT `statusis~ gaqrobis an <strong>da</strong>kargvisa. erT-erT aseT regionad igi karibis<br />

kunZulebs miiCnevs, sa<strong>da</strong>c, misi azriT, gamomuSavdeba <strong>da</strong> yalibdeba urTierTobaTa<br />

Tanamedrove modelebi, arsebobs <strong>kultura</strong>Ta mravalferovnebisa <strong>da</strong> erTobis mZlavri<br />

potenciali. amdenad, karibis kunZulebi kreolizaciis nimuSad iqceva, Tumca<br />

kreolizacias ganicdis mTeli <strong>da</strong>narCeni msoflioc. kacobriobis arsebobis<br />

1<br />

wiklauri m., edilaSvili m. de<strong>da</strong>miwa arasodes iqneba nacrisferi. — gaz. “Cveni mwerloba”, Tb., 2001, 16<br />

(40), gv.3.<br />

2<br />

Левашова А.В. Современная международная система: глобализация или вестернизация. – В журн.: Социально-<br />

гуманитарные знания, М., 2000, № 1, с.264.<br />

38


Tanamedrove ganzomilebani scildeba erovnulobis CarCoebs, romlebis<br />

winaaRmdegobis gawevas cdiloben 1 .<br />

mkafiod gamoxatuli erovnuli tradiciebis mqone qveynebi <strong>da</strong> xalxebi ki<br />

cdiloben, TavianTi misia sxvagvarad <strong>da</strong>inaxon <strong>da</strong> <strong>da</strong>asabuTon. Cexi mwerali m.kundera<br />

aRniSnavs: `me vxe<strong>da</strong>v patara xalxebis istoriul misias Tanamedrove msoflioSi,<br />

romelic didi saxelmwifoebis anabaraa <strong>da</strong>rCenili, es ukanasknelni ki cdiloben mis<br />

`gamoWras~ sakuTar Targze. patara xalxebi, mudmivad eZieben ra sakuTar saxes <strong>da</strong><br />

ibrZvian TviTmyofadobis SenarCunebisaTvis, xels uwyoben imas, rom msoflio win<br />

aRudges saSinel unifikacias, SeinarCunos tradiciaTa siWrele <strong>da</strong> cxovrebis wesis<br />

mravalferovneba, a<strong>da</strong>mians ki gaaCndes samSoblos jadosnuri grZnoba~ 2 .<br />

amerikanizaciis <strong>for</strong>miT mimdinare globalizaciis process SeSfoTebiT adevneben<br />

Tvals TviT <strong>da</strong>savluri samyaros warmomadgenlebic. XX s-is 90-iani wlebis <strong>da</strong>sawyisSi<br />

aSS wamoayena kulturul RirebulebaTa Tavisufali gacvlis idea, rasac didi kamaTi<br />

mohyva. safrangeTi <strong>da</strong> kana<strong>da</strong> SeSfoTebas gamoTqvamdnen imis gamo, rom maT emuqrebo<strong>da</strong><br />

amerikuli kulturuli produqciiT walekvisa <strong>da</strong> amerikuli cxovrebis wesis<br />

moZalebis safrTxe. 1993 w. evrokavSirma, safrangeTis wina<strong>da</strong>debiT, uari Tqva<br />

Tavisufal gacvlaze kulturis sferoSi.<br />

`Cven globalizaciis atmosferoSi vcxovrobT, rac ganapirobebs ideaTa<br />

stan<strong>da</strong>rtizaciasa <strong>da</strong> cxovrebis wesis gaerTgvarovnebas — pirvel rigSi, amerikuli<br />

modelis Sesabamisad.кшyvela, visTvisac Zvirfasia sakuTari istoria, tradiciebi, ena,<br />

filosofia <strong>da</strong> religia, SeSfoTebulia aRniSnuli tendenciiT, _ wer<strong>da</strong><br />

evroparlamentSi safrangeTis deputati katrin lalumieri 3 . msoflios<br />

stan<strong>da</strong>rtizaciis perspeqtivis sapirispirod, sul ufro mets laparakoben<br />

kulturuli mravalferovnebis Sesaxeb.<br />

mkvlevarTa azriT, SeiZleba vivaraudoT, rom pluralistur `samyaroTa samyaroSi~<br />

iarsebebs ara erTi, aramed ramdenime civilizaciur-kulturuli centri, romelTa<br />

urTierTobaSi gaCndeba problema erTi, istoriulad Camoyalibebuli simboloTa<br />

eni<strong>da</strong>n sxva <strong>kultura</strong>Ta <strong>da</strong> civilizaciaTa somboloebis enebze Targmnisa. s.hanTingtonis<br />

sityviT, Tvalsawier momavalSi ar Camoyalibdeba erTiani universaluri<br />

civilizacia <strong>da</strong> TiToeul arsebul civilizacias mouwevs sxvebTan Tanaarseboba.<br />

<strong>kultura</strong>Ta <strong>da</strong> civilizaciaTa Tanaarsebobis perspeqtiva gansakuTrebiT<br />

mtkivneul Temad iqca 2001 wlis 11 seqtembris movlenebis Semdeg, romlebic<br />

Sefasebul iqna rogorc ori planetis Sejaxeba erT planetaze, civilizaciaTa adre<br />

nawinaswarmetyvelevi Sejaxeba, modernis Sejaxeba aramodernTan <strong>da</strong> winaremodernTan,<br />

romlis aRmsrulebelni TviT modernis iaraRebs iyenebdnen <strong>da</strong> maT modernisave<br />

winaaRmdeg mimarTavdnen. <strong>da</strong>savleli mkvlevrebi imedovneben, rom es Tavzar<strong>da</strong>mcemi<br />

qmedeba biZgs miscems sxvagvari msoflios Seqmnas, romelSic sivrciTi <strong>da</strong> droiTi<br />

kulturebi aRar moindomeben erTmaneTis ganadgurebas. es axali msoflio aRar iqneba<br />

martooden droiTi kulturis sul ufro mzardi <strong>da</strong> mZlavri aRmavlobis imedze _ im<br />

kulturisa, romelic gamanadgureblad moqmedebs sivrciT kulturebze 4 .<br />

1 Культурная креолизация мира. – В журн.: Label France (Информационный журнал МИД Франции), № 38, январь, 2000, с.39.<br />

2 ix.: Хольцер Я. Была или не была? (Существовала или нет центральная Европа: чешские споры о центральноевропейской<br />

ментальности малого народа). – В журн.: Политическая наука, № 4 (Регионализация посткоммунистической Европы),<br />

М., 2001, с.76.<br />

3 Лялюмьер К. Борьба за культурное многообразие. – В журн.: Label France (Информационный журнал МИД Франции), №<br />

38, январь, 2000, с.25.<br />

4 Smidi v. <strong>da</strong>sax. naSr., gv.2.<br />

39


Tema IV. <strong>modernizacia</strong> _ <strong>da</strong>savluri sazogadoebis ganviTarebis<br />

erT-erTi etapi<br />

am etapze <strong>da</strong>wvrilebiT ganvixilavT modernizaciis im gagebas, romlis mixedviT<br />

<strong>modernizacia</strong> <strong>da</strong>savluri sazogadoebis (civilizaciis) ganviTarebis konkretuli<br />

etapisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli socialur-kulturuli niSnebis erTobliobaa, romelic<br />

un<strong>da</strong> ganixilebodes zoga<strong>da</strong>d, <strong>da</strong>savluri sazogadoebis ganviTarebis konteqstSi, am<br />

civilizaciis winamorbed kulturul <strong>for</strong>mebis TaviseburebebTan uSualo kavSirSi.<br />

aqve SevexebiT <strong>da</strong>savleTSi modernuli sazogadoebis <strong>da</strong>mkvidrebis istoriul<br />

peripetiebs, visaubrebT winamorbedi istoriuli realobis Sesaxeb, <strong>modernizacia</strong>s<br />

ganvixilavT, rogorc <strong>da</strong>savluri tradiciis gagrZelebas, <strong>da</strong>savluri sazogadoebis<br />

ganviTarebis erT-erT etaps.<br />

<strong>da</strong>savleTi <strong>da</strong> <strong>modernizacia</strong><br />

universaluri civilizaciis gaCenis SesaZleblobis mesame <strong>da</strong> yvelaze farTod<br />

gavrcelebuli argumenti mdgomareobs wamodgenaSi, rom igi aris modernizaciis<br />

yovlismomcveli procesis Sedegi, romelic jer kidev XVIII saukuneSi <strong>da</strong>iwyo.<br />

<strong>modernizacia</strong> moicavs industrializacias, urbanizacias, wera-kiTxvis mcodneTa<br />

mzard procents, ganaTlebas, simdidres <strong>da</strong> socialur mobilurobas, samuSao<br />

adgilebis gamravalferovnebas <strong>da</strong> <strong>da</strong>xvewas. swored XVIII saukuneSi <strong>da</strong>wyebuli<br />

samecniero <strong>da</strong> teqnologiuri codnis uzarmazari eqspansiis Sedegia is, rom dRes<br />

SegviZlia vakontroloT <strong>da</strong> CamovayaliboT Cveni garemo sruliad axali saxiT.<br />

<strong>modernizacia</strong> revoluciuri procesia, romelic mxolod sazogadoebebis<br />

primitiuli<strong>da</strong>n civilizebul mdgomareobaSi ga<strong>da</strong>svlas Tu SegviZlia Seva<strong>da</strong>roT, anu<br />

calkeuli civilizaciebis gaCenas tigrosisa <strong>da</strong> evfratis auzebSi, nilosisa <strong>da</strong> indis<br />

xeobebSi 5000 wlis win. Tanamedrove sazogadoebis Sexedulebebi, faseulobebi, codna<br />

<strong>da</strong> <strong>kultura</strong> di<strong>da</strong>d gansxvavdeba tradiciuli sazogadoebisagan. <strong>da</strong>savleTi pirveli<br />

moderniz<strong>da</strong> <strong>da</strong> modernuli kulturis aTvisebis avangardSia. vinai<strong>da</strong>n sxva<br />

sazogadoebebi iTviseben ganaTlebis, muSaobis, simdidrisa <strong>da</strong> klasobrivi<br />

organizaciis msgavs <strong>for</strong>mebs, aqe<strong>da</strong>n momdinareobs warmodgena imis Sesaxeb, rom<br />

<strong>da</strong>savluri <strong>kultura</strong> universalur msoflio <strong>kultura</strong>d iqceva.<br />

is, rom mniSvnelovani gansxvavebebi arsebobs modernul <strong>da</strong> tradiciul kulturebs<br />

Soris kamaTs aRar iwvevs. Tumca, es sulac ar niSnavs imas, TiTqos modernuli<br />

kulturis matarebeli sazogadoebebi erTmaneTs ufro hgvanan, vidre tradiciuli<br />

kulturis matarebeli xalxebi. ra Tqma un<strong>da</strong>, samyaro, sa<strong>da</strong>c zogierTi sazogadoeba<br />

maRal doneze modernizebulia, xolo sxvebi _ kvlav tradiciuli, ufro naklebad<br />

erTgvarovania, vidre samyaro, romlis yvela sazogadoeba Se<strong>da</strong>rebiT Tanabrad<br />

modernizebulia. magram raRa vuyoT im samyaros, sa<strong>da</strong>c yvela sazogadoeba<br />

tradiciuli iyo? aseTi samyaro xom ramdenime aseuli wlis win arsebob<strong>da</strong>. iyo igi<br />

naklebad homogenuri, vidre, rogorc fiqroben, iqneba sayovelTaod modernizebuli<br />

momavali msoflio? albaT, ara. `minis (dinastiis) CineTi... ueWvelad, ufro axlos iyo<br />

valuas (<strong>da</strong>nastiis) safrangeTTan~, ambob<strong>da</strong> brodeli, `vidre mao Ze dunis CineTi _<br />

mexuTe respublikis safrangeTTan.~<br />

<strong>da</strong> mainc, arsebobs ori mizezi, ris gamoc modernuli sazogadoebebi ufro SeiZleba<br />

erTmaneTis msgavsni iyvnen, vidre tradiciuli sazogadoebebi. pirveli mizezia<br />

intensiuri urTierTqmedeba modernul sazogadoebebs Soris, romelic, SeiZleba, ver<br />

warmoSobs saerTo <strong>kultura</strong>s, magram aadvilebs mokle droSi teqnikis, gamogonebebis,<br />

Cveulebebis ga<strong>da</strong>cemas erTi sazogadoebi<strong>da</strong>n meoreSi, Tanac im doniT, romliTac es<br />

40


warmoudgenelia tradiciul samyaroSi. meore mizezi isaa, rom tradiciuli<br />

sazogadoeba <strong>da</strong>fuZnebulia soflis meurneobaze, modernuli sazogadoeba ki<br />

mrewvelobaze, romelic SeiZleba moicavdes meurneobis sistemas _ xelosnobi<strong>da</strong>n<br />

<strong>da</strong>wyebuli, klasikuri mZime mrewvelobis gavliT, rTul teqnologiebze <strong>da</strong>myarebuli<br />

industriiT <strong>da</strong>mTavrebuli. soflis meurneobis sistema <strong>da</strong> misi Tanamdevi socialuri<br />

struqtura ufro <strong>da</strong>mokidebulia bunebriv garemoze, vidre mrewvelobis sistema. igi<br />

icvleba nia<strong>da</strong>gisa <strong>da</strong> klimatis mixedviT <strong>da</strong> SeiZleba gamoiwvios miwis flobis,<br />

sazogadoebrivi wyobisa <strong>da</strong> xelisuflebis sxva<strong>da</strong>sxva <strong>for</strong>mis warmoSoba. vitfogelis<br />

hidravlikuri civilizaciis Teoriis miuxe<strong>da</strong>vad, soflis meurneoba, romelic<br />

<strong>da</strong>mokidebulia masStaburi sairigacio sistemebis mSeneblobasa <strong>da</strong> funqciobaze, xels<br />

uwyobs centralizebuli <strong>da</strong> biurokratiuli politikuri xelisuflebis warmoSobas.<br />

sxvanairad ar xdeba. mdi<strong>da</strong>ri nia<strong>da</strong>gi <strong>da</strong> kargi klimati xSirad xels uwyobs masiuri<br />

saplantacio meurnebis gaCaRebas <strong>da</strong> misi Tanamdevi socialuri wyobis Camoyalibebas,<br />

romelic moicavs mdi<strong>da</strong>ri miwaTmflobelebis mcirericxovan <strong>da</strong> plantaciaSi momuSave<br />

glexebis, monebis Tu ymebis did fenas. masStaburi soflis meurneobis porobebSi<br />

SeiZleba gaCndes <strong>da</strong>moukidebel glexTa sazogadoeba. mokled, sasoflo-sameurneo<br />

sazogadoebebSi sazogadoebrivi wyoba ganpirobebulia bunebrivi garemoTi.<br />

mrewveloba nakleba<strong>da</strong>a <strong>da</strong>mokidebuli bunebriv garemoze. industriul organizaciaSi<br />

arsebuli gansxvavebebi ki ufro <strong>kultura</strong>sa <strong>da</strong> socialur wyobaSi arsebuli sxvaobebiT<br />

un<strong>da</strong> iyos gamowveuli, vidre geografiuli mizezebiT; aqe<strong>da</strong>n pirveli SeiZleba<br />

gar<strong>da</strong>iqmnas, magram ukanaskneli _ arasdros.<br />

maSasa<strong>da</strong>me, modernul sazogadoebebs bevri ram aqvT saerTo. magram arian ki isini<br />

aucileblad erTgvarovanni? am kiTxvaze <strong>da</strong>debiTi pasuxi gamomdinareobs mosazrebi<strong>da</strong>n,<br />

rom modernuli sazogadoeba un<strong>da</strong> <strong>da</strong>emsgavsos mxolod erT — <strong>da</strong>savlur<br />

models, rom modernuli civilizacia igive <strong>da</strong>savluri civilizaciaa. Tumca, es<br />

savsebiT mc<strong>da</strong>ri msjelobaa. <strong>da</strong>savluri civilizacia warmoiSva VIII-IX saukuneebSi <strong>da</strong><br />

Tavisi individualuri niSan-Tvisebebi Semdgom saukuneebSi SeiZina. misi modernizeba<br />

mox<strong>da</strong> arauadres XVII-XVIII saukuneebisa. <strong>da</strong>savleTi <strong>da</strong>savleTs warmoadgen<strong>da</strong><br />

gacilebiT ufro adre, vidre igi modernuli gaxdebo<strong>da</strong>. <strong>da</strong>savleTis mTavari niSan-<br />

Tvisebebi, romlebic mas sxva civilizaciebisgan ganarCeven, win uswrebs <strong>da</strong>savleTis<br />

<strong>modernizacia</strong>s.<br />

ra niSan-Tvisebebi hqon<strong>da</strong> <strong>da</strong>savlur sazogadoebas aswleulebis ganmavlobaSi,<br />

sanam is modernizdebo<strong>da</strong>? sxva<strong>da</strong>sxva mecnierma sxva<strong>da</strong>sxvanairi pasuxi gasca am<br />

kiTxvas, isini gansxvavdebian detalebSi, magram aRiareben ZiriTadi institutebis,<br />

Cveulebebis <strong>da</strong> rwmena-warmodgenebis erTobliobas, romlebic savsebiT kanonzomierad<br />

SeiZleba miviCnioT <strong>da</strong>savluri civilizaciis safuZvlad. esenia:<br />

klasikuri memkvidreoba. rogorc mesame Taobis civilizaciam, <strong>da</strong>savleTma bevri<br />

ram SeiTvisa winamorbedi civilizaciebisgan, gansakuTrebiT ki, klasikuri<br />

civilizaciisagan. klasikuri civilizaciis memkvidreoba mravalferovania: berZnuli<br />

filosofia <strong>da</strong> racionalizmi, romauli samarTali, laTinuri ena <strong>da</strong> qristianoba.<br />

muslimurma <strong>da</strong> marTlmadideblurma civilizaciebmac bevri ram aiTvises klasikuri<br />

civilizaciisagan, magram Seu<strong>da</strong>reblad naklebi, vidre <strong>da</strong>savleTma.<br />

kaTolicizmi <strong>da</strong> protestantizmi. <strong>da</strong>savluri qristianoba _ Tav<strong>da</strong>pirvelad<br />

kaTolicizmi, Semdeg kaTolicizmi <strong>da</strong> protestantizmi _ warmoadgenen <strong>da</strong>savluri<br />

civilizaciis istoriulad umniSvnelovanes maxasiaTebels. Tavisi arsebobis TiTqmis<br />

mTeli aTaswleulis manZilze is, rac <strong>da</strong>savluri civilizaciis saxeliT aris cnobili,<br />

<strong>da</strong>savleT saqristianod iwodebo<strong>da</strong>; arsebob<strong>da</strong> erTobis kargad ganviTarebuli grZnoba<br />

<strong>da</strong>savleTis qristian xalxebs Soris, romlis meSveobiT isini Tavs ganasxvavebdnen<br />

41


Turqebis, mavrebis, bizantielebisa <strong>da</strong> sxvebisagan; swored RvTisa <strong>da</strong> oqros<br />

gulisaTvis gavidnen <strong>da</strong>savlelebi kontinenti<strong>da</strong>n msoflios <strong>da</strong>sapyrobad XVI<br />

saukuneSi. re<strong>for</strong>macia <strong>da</strong> kontrre<strong>for</strong>macia, <strong>da</strong>savleT saqristianos gayofa<br />

protestantul CrdiloeTad <strong>da</strong> kaTolikur samxreTad <strong>da</strong>savleTis istoriis aseve<br />

gansakuTrebuli Strixia, romelic sruliad ucxo iyo aRmosavluri<br />

orTodoqsiisaTvis <strong>da</strong> saerTod ar arsebob<strong>da</strong> laTinuri amerikis sinamdvileSi.<br />

evropuli enebi. ena, religiis Semdeg, rigiT meore, yvelaze mniSvnelovani<br />

faqtoria, romelic erTi kulturis xalxs meorisgan ganasxvavebs. <strong>da</strong>savleTi sxva<br />

civilizaciaTa umravlesobisagan gamoirCeva enebis mravalricxovnebiT. hindi,<br />

man<strong>da</strong>rini, rusuli <strong>da</strong> TviT arabuli TavTavianTi civilizaciebis ZiriTad enebad arian<br />

miCneuli. <strong>da</strong>savleTma memkvidreobiT laTinuri miiRo, magram erebis Camoyalibebis<br />

kvalobaze warmoiSva erovnuli enebic, romlebic romanul <strong>da</strong> germanul enaTa vrcel<br />

jgufebSi moeqcnen. XVI saukunisaTvis maT, ZiriTa<strong>da</strong>d, miiRes TavianTi dRevandeli<br />

saxe.<br />

sasuliero <strong>da</strong> saero xelisuflebis gayofa. <strong>da</strong>savleTis mTeli istoriis manZilze<br />

eklesia, Semdeg ki eklesiebi, saxelmwifosagan gancalkevebiT idga. RmerTi <strong>da</strong> keisari,<br />

eklesia <strong>da</strong> saxelmwifo, sasuliero avtoriteti <strong>da</strong> amqveyniuri Zalaufleba<br />

gamokveTil dualizmad gvevlineba <strong>da</strong>savlur <strong>kultura</strong>Si. mxolod indur<br />

civilizaciaSi Tu iyo religia <strong>da</strong> politika ase gamokveTilad gamijnuli<br />

erTmaneTisagan. islamSi RmerTi keisaria, CineTsa <strong>da</strong> iaponiaSi keisari RmerTia;<br />

marTlmadideblobaSi RmerTi keisris umcrosi partnioria. eklesiisa <strong>da</strong> saxelmwifos<br />

gamijvna <strong>da</strong> maTi perioduli <strong>da</strong>pirispireba, romelic esoden <strong>da</strong>maxasiaTebelia<br />

<strong>da</strong>savluri civilizaciisaTvis, sxva erTobebSi ar fiqsirdeba. Zalauflebebis aseTma<br />

gamijvnam, u<strong>da</strong>vod, didi biZgi misca <strong>da</strong>savleTSi Tavisuflebis ideis ganviTarebas.<br />

kanonis batonoba . civilizebul cxovrebaSi kanonis uzenaesoba romaelebisgan<br />

miRebuli memkvidreobaa. Sua saukuneebis moazrovneebma SeimuSaves bunebiTi<br />

samarTlis Teoria, romlis mixedviTac, monarqebs eniWebo<strong>da</strong>T Zalauflebis<br />

ganxorcielebis ufleba, risi Sedegicaa inglisSi samoqalaqo kodeqsis tradiciis<br />

Camoyalibeba. XVI <strong>da</strong> XVII saukuneebSi, absolutizmis batonobisas, kanonis uzenaesoba<br />

ufro irRveo<strong>da</strong>, vidre <strong>da</strong>culi iyo, magram idea xelisuflebis <strong>da</strong>morCilebisa gare<br />

SezRudvebisadmi ZalaSi rCebo<strong>da</strong>: `Non sub homine sed sub Deo et lege~ (`ara kacis, aramed<br />

RvTisa <strong>da</strong> kanonis qveSevrdomoba~). kanonis uzenaesobis tradiciam safuZveli Cauyara<br />

konstitucionalizmsa <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianis uflebebs, maT Soris, kerZo sakuTrebis uflebas,<br />

ukanonobis winaaRmdeg brZolas. sxva civilizaciaTa umravlesobaSi kanoni gacilebiT<br />

nakleb rols TamaSob<strong>da</strong> cnobierebisa <strong>da</strong> qceves CamoyalibebaSi.<br />

socialuri pluralizmi. tradiciulad, <strong>da</strong>savluri sazogadoeba pluralisturi<br />

iyo. rogorc doiCi SeniSnav<strong>da</strong>, <strong>da</strong>savleTs gamoarCevs `sxva<strong>da</strong>sxva avtonomiuri jgufis<br />

arseboba <strong>da</strong> simyare, romlebic ar arian <strong>da</strong>myarebuli sisxlismier naTesaobaze an<br />

qorwinebaze~. VI <strong>da</strong> VII saukuneebi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>wyebuli, aseT jgufebs Tav<strong>da</strong>pirvelad<br />

warmoadgendnen monastrebi, samonastro ordenebi, gildiebi, SemdgomSi evropis<br />

araerT kuTxeSi maT moicves mravali sxva<strong>da</strong>sxva gaerTianeba <strong>da</strong> sazogadoeba.<br />

gaerTianebaTa pluralizms SemdgomSi klasobrivi pluralizmi <strong>da</strong>emata. <strong>da</strong>savleT<br />

evropuli sazogadoebebis umravlesobaSi arsebob<strong>da</strong> Se<strong>da</strong>rebiT Zlieri <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>moukidebeli aristokratia, soliduri fena glexobis saxiT <strong>da</strong> mcirericxovani,<br />

magram mniSvnelovani klasi vaWrebisa. evropul sazogadoebaTa umravlesobaSi<br />

feo<strong>da</strong>luri arsitokratiis Zliereba mTavari mizezi iyo imisa, rom iq absolutizmis<br />

fexis mokideba SeuZlebeli xdebo<strong>da</strong>. evropuli pluralizmis gageba diametrulad<br />

sapirisporoa samoqalaqo sazogadoebis saRaribis, aristokratiis sisustisa <strong>da</strong><br />

42


centralizebuli biourokratiuli imperiebis siZlierisa, romlebic ruseTis <strong>da</strong><br />

CineTis realobaSi arsebob<strong>da</strong>, iseve rogorc TurqeTis samflobeloebsa <strong>da</strong> sxva<br />

ara<strong>da</strong>savlur sazogadoebebSi.<br />

warmomadgenlobiTi organoebi. socialurma pluralizmma imTaviTve misca<br />

<strong>da</strong>sabami kerZo sakuTrebas, parlaments <strong>da</strong> sxva institutebs, romlebSic warmodgenili<br />

iyo aristokratiis, samRvdeloebis, vaWrebisa <strong>da</strong> sxva fenebis interesebi. am<br />

organoebSi warmomadgenlobis <strong>for</strong>mebi, modernizaciis kval<strong>da</strong>kval, gar<strong>da</strong>iqmnen<br />

Tanamedrove demokratiul institutebad. absolutizmis periodSi zogi maTgani<br />

saerTod gaauqmes an mniSvnelovnad SezRudes. miuxe<strong>da</strong>vad aseTi SemTxvevebisa, es<br />

institutebi mTavar saSualebas warmodgen<strong>da</strong> politikur cxovrebaSi xalxis farTo<br />

monawileobis uzrunvelsayofad. arc erT Tanamedrove civilizacias ar aqvs<br />

warmoamdgenlobiTi organoebis arsebobis msgavsi aTaswlovani gamocdileba. jer<br />

kidev IX saukuni<strong>da</strong>n adgilobriv doneze, italiis qalaqebSi, <strong>da</strong>iwyo moZraoba<br />

TviTmmarTvelobisaTvis, romelic Semdgom CrdiloeTiT gavrcel<strong>da</strong>, `aiZuleb<strong>da</strong> ra<br />

episkoposebs, adgilobriv baronebs <strong>da</strong> sxva warCinebulebs, burJuebisTvisac<br />

gaeziarebinaT, <strong>da</strong> xSirad, bolos mTlianad <strong>da</strong>eTmoT Zalaufleba~. saxalxo<br />

warmomadgenlobas nacionalur doneze SemdgomSi <strong>da</strong>emata avtonomiurobis xarisxi<br />

adgilobriv doneze, rac arnaxuli movlenaa msoflios sxva regionebisaTvis.<br />

individualizmi. <strong>da</strong>savluri civilizaciis bevrma zemoT CamoTvlilma elementma<br />

biZgi misca individualizmis, pirovnebis uflebebisa <strong>da</strong> Tavisuflebis ideas, rac<br />

unikaluri movlenaa civilizebuli sazogadoebebisaTvis. individualizmi ganviTar<strong>da</strong><br />

XIV-XV saukuneebSi; XVII saukuneSi <strong>da</strong>savleTSi mox<strong>da</strong> Tavisufali arCevanis uflebis<br />

aRiareba, rasac doiCi `romeo <strong>da</strong> julietas revolucias~ uwodeb<strong>da</strong>. yvela<br />

a<strong>da</strong>mianisaTvis Tanabari uflebebi (`uRatakesi kacic inglisSi iseve imsaxurebs<br />

sicocxles, rogorc umdidresi~), Tu sayovelTaod ar xorcieldebo<strong>da</strong>, xazi mainc<br />

gansakuTrebiT esmebo<strong>da</strong>. individualizmi meoce saukuneSi arsebul civilizaciebs<br />

Soris <strong>da</strong>savleTis erT-erT gamorCeul niSan-Tvisebad rCeba. am sakiTxTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebul erT-erTi gamokvleviT, romelSic 50 qveynis monacemebi iyo<br />

warmodgenili, individualizmis umaRlesi indeqsis mqone qveyanaTa pirveli oceuli<br />

moicav<strong>da</strong> yvela <strong>da</strong>savlur qveyanas, portugaliis <strong>da</strong> aseve israelis gamoklebiT.<br />

individualizmisa <strong>da</strong> koleqtivizmis meore kroskulturuli gamokvlevis avtorma<br />

aseve xazi gausva <strong>da</strong>savleTSi individualizmis dominirebas, <strong>da</strong>narCen msoflioSi<br />

arsebuli situaciisgan gansxvavebiT, sa<strong>da</strong>c ufro koleqtivizmi ikveTeba <strong>da</strong> aRniSna,<br />

rom `Rirebulebani, romlebic <strong>da</strong>savleTSi umniSvnelovanesia, <strong>da</strong>narCen msoflioSi<br />

yvelaze naklebmniSvnelovania~. <strong>da</strong>savlelebica <strong>da</strong> ara<strong>da</strong>savlelebic isev <strong>da</strong> isev<br />

individualizms miiCneven <strong>da</strong>savleTis mTavar ganmasxvavebel niSnad.<br />

zemoT CamoTvlili maxasiaTeblebi ar warmoadgens <strong>da</strong>savluri civilizaciis<br />

ganmasxvavebeli niSnebis amomwurav CamonaTvals. arc imis Tqma msurs, rom es<br />

maxasiaTeblebi <strong>da</strong>savlur sazogadoebaSi yovelTvis <strong>da</strong> yvelgan arsebob<strong>da</strong>. ra Tqma<br />

un<strong>da</strong>, es ase ar yofila: <strong>da</strong>savleTis istoriaSi araerTi despotia cnobili, romelic<br />

ugulebelyof<strong>da</strong> kanonis uzenaesobas <strong>da</strong> auqmeb<strong>da</strong> warmomadgenlobiT organoebs.<br />

zemoT CamoTvlili niSan-Tvisebebis miCneva <strong>da</strong>savleTis maxasiaTeblebad aseve ar<br />

niSnavs, rom isini sxva civilizaciebSi ar arsebobs. cxadia, arsebobs. magaliTad,<br />

yurani <strong>da</strong> SariaTi warmoadgenen muslimuri sazogadoebebis ZiriTadi sakanonmdeblo<br />

bazaa; iaponias <strong>da</strong> indoeTs, <strong>da</strong>savleTis msgavsad, aqvT klasobrivi sistema (<strong>da</strong>,<br />

savaraudod, swored amis gamo arian isini oradori didi ara<strong>da</strong>savluri sazogadoeba,<br />

romlebic demokratiul mTavrobas irCeven nebismieri vadiT). saTiTaod aRebuli, arc<br />

erTi es niSan-Tviseba ar iyo unikaluri mxolod <strong>da</strong>savleTisaTvis, mxolod maTi<br />

43


erToblioba qmni<strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis gansxvavebul saxes. es ideebi, tradiciebi <strong>da</strong><br />

institutebi ufro mZlavrad iyo warmodgenili <strong>da</strong>savleTSi, vidre sxva<br />

civilizaciebSi. yovel SemTxvevaSi, isini qmnian mTavar, mudmiv birTvs <strong>da</strong>savluri<br />

civilizaciisa. swored maTgan gamomdinareobs <strong>da</strong>savleTis <strong>da</strong>savluroba <strong>da</strong> ara<br />

modernuloba. amavdroulad, isini warmoadgenen faqtorebs, romlebmac <strong>da</strong>savleTs<br />

saSualeba misca modernizebuliyo <strong>da</strong> am procesis avangardSi Camdgariyo msoflio<br />

masStabiT.<br />

universaluri civilizacia: mniSvnelobebi<br />

xSirad amtkiceben, rom Tanamedrove samyaro mowmea `universaluri civilizaciis~<br />

Sobisa (es termini v.s.naipols ekuTvnis). ras gulisxmoben am terminSi? naipolis idea<br />

zoga<strong>da</strong>d gulisxmobs kacobriobis kulturul gaerTianebas, mTeli msoflios xalxebis<br />

mier saerTo faseulobebis, rwmena-warmodgenebis, orientaciebis, tradiciebisa <strong>da</strong><br />

institutebis gaziarebas. ufro zustad, es SeiZleba gulisxmobdes siRrmiseul,<br />

magram umniSvnelo, an mniSvnelovan, magram arasiRrmiseul mxareebs, an sulac _<br />

umniSvnelosa <strong>da</strong> ze<strong>da</strong>piruls.<br />

pirvel rigSi, aRsaniSnavia, rom yvela sazogadoebis warmomadgenlebs aqvT<br />

garkveuli ZiriTadi Rirebulebani _ rogoricaa, magaliTad, mkvlelobis<br />

borotebasTan gaigiveba; saerTo sabazo institutebi _ magaliTad, sxva<strong>da</strong>sxva saxiT<br />

warmodgenili ojaxis instituti. sazogadoebaTa umravlesobas erTmaneTis msgavsi<br />

`moraluri kodeqsi~ aqvs — elementaruli zneobrivi warmodgena imaze, Tu ra aris<br />

kargi <strong>da</strong> ra aris cudi. Tu `universaluri civilizaciis~ cnebaSi es azria Cadebuli, igi<br />

Rrma <strong>da</strong> mniSvnelovania, magram, amave dros, es arc axalia <strong>da</strong> arc aqtualuri. is faqti,<br />

rom a<strong>da</strong>mianebs aqvT ramdenime saerTo fun<strong>da</strong>menturi Rirebuleba <strong>da</strong> instituti mTeli<br />

istoriis ganmavlobaSi, SeiZleba gvixsnides a<strong>da</strong>mianis qcevis garkveul konstantebs,<br />

magram mas ar ZaluZs Suqi mohfinos an axsnas istoria, romelic savsea a<strong>da</strong>mianis qcevaSi<br />

momx<strong>da</strong>ri cvlilebebiT. gar<strong>da</strong> amisa, Tu mTeli kacobriobisaTvis saerTo<br />

universaluri civilizacia arsebobs, maSin ra termins viyenebT kacobriobis didi<br />

kulturuli <strong>da</strong>jgufebebis aRsaniSnavad, rasebis gar<strong>da</strong>? kacobrioba iyofa<br />

qvejgufebad — tomebad, erebad <strong>da</strong> ufro farTo kulturul erTobebad, romelTac<br />

civilizacia ewodeba. Tu civilizaciis cneba ayvanilia mTeli kacobriobis aRmniSvnel<br />

gagebamde, maSin an udidesi kulturuli <strong>da</strong>jgufebis _ kacobriobis _ aRmniSvneli<br />

axali termini un<strong>da</strong> gamovigonoT, an un<strong>da</strong> <strong>da</strong>vuSvaT, rom es didi, magram ara<br />

kacobriobis masStabis mqone <strong>da</strong>jgufebebi gaqreba. magaliTad, vaclav haveli,<br />

amtkiceb<strong>da</strong>, rom ` Cven axla vcxovrobT erT globalur civilizaciaSi~ <strong>da</strong> rom igi sxva<br />

`araferia, Tu ara Txeli saburveli~, romelic `faravs an malavs <strong>kultura</strong>Ta, xalxTa,<br />

religiaTa samyaroebis udides mravalferovnebas, istoriul tradiciebsa <strong>da</strong><br />

istoriulad Camoyalibebul Sexedulebebs; yvelaferi es, garkveuli azriT, mis<br />

safarqveSaa moqceuli~. `civilizaciis~ terminisaTvis globaluri mniSvnelobis<br />

miniWeba, xolo im didi kulturuli erTobebis `kulturis~ an `subcivilizaciis~<br />

saxeliT moxsenieba, romlebic yovelTvis civilizaciebad iwodebo<strong>da</strong>, mxolod <strong>da</strong><br />

mxolod terminebis semantikur aRrevas Tu gamoiwvevs.<br />

meore, gasaTvaliswinebelia, rom `universaluri civilizacia~ SeiZleba<br />

gamoiyenebodes im elementebis aRsaniSnavad, romelTa arseboba <strong>da</strong>maxasiaTebelia<br />

civilizebuli sazogadoebebisaTvis, rogoricaa, magaliTad, qalaqebi <strong>da</strong><br />

ganaTlebuloba — is, rac ganarCevs maTgan pirvelyofil sazogadoebebsa <strong>da</strong><br />

barbarosebs. es, cxadia, terminis meTvramete saukuniseuli gagebaa, romelic<br />

civilizaciis mxolobiT ricxvs gulisxmobs <strong>da</strong> romlis mixedviT, universaluri<br />

44


civilizacia perspeqtivis saqmea, anTropologebisa <strong>da</strong> pirvelyofili sazogadoebebis<br />

bediT Sewuxebuli xalxis saubedurod. am gagebiT, civilizacia, kacobriobis istoriis<br />

msvlelobis kvalobaze, Tan<strong>da</strong>TanobiT farTovdebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> misi (mxolobiT ricxvSi)<br />

gavrceleba Tavsebadi iyo sxva<strong>da</strong>sxva civilizaciis (mravlobiT ricxvSi) arsebobasTan.<br />

mesame, termini `universaluri civilizacia~ SeiZleba aRniSnavdes warmodgenebs,<br />

faseulobebsa <strong>da</strong> doqtrinebs, romlebic saerToa bevri a<strong>da</strong>mianisaTvis <strong>da</strong>savlur<br />

civilizaciaSi <strong>da</strong> zogierTebisaTvis _ sxva civilizaciebSi. amas SeiZleba `<strong>da</strong>vosis<br />

<strong>kultura</strong>~ vuwodoT. yovelwliurad aTasamde bankiri, biznesmeni, saxelmwifo moxele,<br />

moazrovne Tu Jurnalisti mTeli rigi qveynebi<strong>da</strong>n ikribeba msoflio ekonomikur<br />

<strong>for</strong>umze <strong>da</strong>vosSi, SveicariaSi. TiTqmis yovel maTgans aqvs universitetis diplomi<br />

sabunebismetyvelo <strong>da</strong> sazogadoebriv mecnierebebSi, biznesSi, samarTalSi, isini<br />

ikvleven sityvebsa Tu ricxvebs, Tavisuflad floben inglisur enas, <strong>da</strong>saqmebuli<br />

arian saxelmwifo organoebSi, korporaciebsa <strong>da</strong> aqtiur saerTaSoriso cxovrebaSi<br />

Cambul samecniero <strong>da</strong>wesebulebebSi, xSirad mogzauroben sakuTari qveynis sazRvrebs<br />

gareT. isini, ZiriTa<strong>da</strong>d, iziareben saerTo warmodgenebs indvidualizmze, sabazro<br />

ekonomikasa <strong>da</strong> politikur demokratiaze, rac <strong>da</strong>maxasiaTebelia <strong>da</strong>savluri<br />

civilizaciis sazogadoebisaTvis. `<strong>da</strong>vosis xalxi~ akontrolebs, faqtobrivad, yvela<br />

saerTaSoriso <strong>da</strong>wesebulebas, mravali qveynis mTavrobas <strong>da</strong> msoflios ekonomikuri <strong>da</strong><br />

samxedro potencialis met wils. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, `<strong>da</strong>vosis <strong>kultura</strong>~ uaRresad<br />

mniSvnelovania. meore mxriv, ramdeni a<strong>da</strong>miani iziarebs am <strong>kultura</strong>s msoflio<br />

masStabiT? <strong>da</strong>savleTs gareT, albaT, 50 mln-ze naklebi, anu msoflios mosaxleobis 1<br />

procenti. igi sakmaod Sors aris imisgan, rom universaluri <strong>kultura</strong> iyos, <strong>da</strong><br />

liderebs, romlebic ekuTvnian `<strong>da</strong>vosis <strong>kultura</strong>s~, yovelTvis rodi aqvT myari<br />

<strong>da</strong>sayrdeni sakuTar sazogadoebebSi. rogorc hedli buli aRniSnav<strong>da</strong>, `es saerTo<br />

inteleqtualuri <strong>kultura</strong> mxolod elituri movlenaa: bevr sazogadoebaSi misi<br />

fesvebi friad myifea... saeWvoa, rom igi Seezrdeba imas, rasac saerTo zneobriv<br />

principebs, saerTo faseulobebs uwodeben <strong>da</strong> rac esoden gansxvavebulia saerTo<br />

inteleqtualuri kulturisagan.~<br />

meoTxe, miRebuli azria, rom <strong>da</strong>savlur warmodgenaTa sistemebisa <strong>da</strong> popularuli<br />

kulturis sayovelTao gavrceleba mTels msoflioSi universalur civilizacias<br />

qmnis. es mosazreba arc Rrmaa <strong>da</strong> arc mniSvnelovani. kulturuli siaxleebi<br />

civilizacii<strong>da</strong>n civilizacias ga<strong>da</strong>ecemo<strong>da</strong> mTeli istoriis manZilze. erTi<br />

civilizaciis wiaRSi gaCenil inovacias, rogorc wesi, meore civilizacia iTvisebs.<br />

Tumca aq laparakia teqnikur siaxleebze, romlebsac ar mohyveba didi kulturuli<br />

gar<strong>da</strong>texebi an siaxleebi; isini warmavalia, <strong>da</strong> ar cvlian mimRebi civilizaciis<br />

ZiriTad <strong>kultura</strong>s. am siaxleebs recipienti civilizacia iTvisebs egzotikurobis an<br />

iZulebis gamo. gasul saukuneebSi <strong>da</strong>savlur samyaros periodulad ga<strong>da</strong>uvli<strong>da</strong> xolme<br />

Cinuri <strong>da</strong> induri kulturis garkveuli elementebiT gamowveuli enTuziazmis talRa.<br />

XIX saukuneSi <strong>da</strong>savleTis kulturuli siaxleebi popularuli gax<strong>da</strong> indoeTsa <strong>da</strong><br />

CineTSi, radgan iq SeimCneo<strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTisadmi loialuroba. mosazreba, TiTqos<br />

popularuli kulturisa <strong>da</strong> samomxmareblo saqonlis mTels msoflioSi gavrceleba<br />

<strong>da</strong>savluri civilizaciis triumfia, aufasurebs kidec Tavad <strong>da</strong>savlur <strong>kultura</strong>s.<br />

<strong>da</strong>savluri kulturis arsia Magna carta (Tavisuflebis didi qartia), <strong>da</strong> ara Magna Mak<br />

(didi sendviCi). is faqti, rom ara<strong>da</strong>savlelma SeiZleba es ukanaskneli miirTvas, sulac<br />

ar niSnavs, rom misTvis misaRebia sxva faseulobebic.<br />

es srulia<strong>da</strong>c ar gamoxatavs ara<strong>da</strong>savlelis <strong>da</strong>mokidebulebas <strong>da</strong>savleTisadmi.<br />

sadRac axlo aRmosavleTSi eqvsiode axalgazr<strong>da</strong> SeiZleba jinsebSi iyos gamowyobili,<br />

koka-kolas svamdes, reps usmendes, amave dros ki, locvebs Soris, romelTac isini<br />

45


meqisaken pirSeqceuli aRavlenen, bombs amzadebdnen amerikuli samgzavro<br />

TviTmfrinavis asafeTqeblad. 1970-ian <strong>da</strong> 1980-ian wlebSi amerikelebi yovelgvari<br />

`iaponizirebis~ gareSe moixmardnen milionobiT iaponur manqanas, televizors,<br />

kameras <strong>da</strong> eleqtronul xelsawyos, metic _ es yvelaferi iaponiisadmi antagonisturi<br />

<strong>da</strong>mokidebulebis fonze xdebo<strong>da</strong>. mxolod gulubryvilo ampartavnoba Tu<br />

afiqrebinebs <strong>da</strong>savlelebs, rom ara<strong>da</strong>savlelebi `vesternizdebian~ <strong>da</strong>savluri<br />

saqonlis SeZenis Sedegad. marTlac<strong>da</strong> sasaciloa, rodesac <strong>da</strong>savlelebi TavianT<br />

civilizacias aigiveben SuSxuna sasmelebTan, gaxunebul jinsebTan <strong>da</strong> sendviCTan.<br />

universaluri popularuli kulturis ufro <strong>da</strong>xvewili versia yuradRebas<br />

amaxvilebas ara samomxmareblo saqonelze, ara koka-kolaze, aramed mediasa <strong>da</strong><br />

holivudze. amerikis gavlena msoflio kinoze, televiziasa <strong>da</strong> konoproduqciaze<br />

aRemateba kidec amerikis poziciebs saaviacio mrewvelobaSi. 1993 wlis monacemebis<br />

mixedviT, 100 yvelaze popularuli filmi<strong>da</strong>n 88 amerikuli iyo. ori amerikuli <strong>da</strong> ori<br />

evropuli organizacia dominirebs globaluri masStabiT axali ambebis mopovebasa <strong>da</strong><br />

gavrcelebaSi. aq erTmaneTisgan un<strong>da</strong> gavmijnoT ori movlena. pirveli _ esaa<br />

sayovelTao moTxovnileba produqciaze, romelic <strong>da</strong>kavSirebulia siyvarulTan,<br />

seqsTan, ZaladobasTan, idumal ambebTan, gmirobasTan, simdiresTan; agreTve mogebaze<br />

orientirebuli kompaniebis (pirvel rigSi, amerikuli) unari _ gamoiyenon es<br />

moTxovnileba sakuTari interesebis Sesabamisad. Zalian cotaa an saerTod ar arsebobs<br />

argumenti imis sasargeblod, rom vifiqroT, TiTqos globaluri komunikaciis<br />

saSualebaTa gasayovelTaoebas gamoewvios mniSvnelovani cvlilebebi a<strong>da</strong>mianTa<br />

warmodgenebsa <strong>da</strong> rwmenaSi. `garToba~, ambob<strong>da</strong> maikl vlaxosi, `sulac ar niSnavs<br />

kulturuli saxis Secvlas.~ meore: a<strong>da</strong>mianebi siaxleebs aRiqvamen imTaviTve<br />

gansazRvruli Rirebulebebis <strong>da</strong> Tvalsawieris pozicii<strong>da</strong>n (e.i. Taviseburad). `erTi <strong>da</strong><br />

igive vizualuri gamosaxulebis gadmocema planetis sxva<strong>da</strong>sxva kuTxeSi~, amtkicebs<br />

kiSore mahbubani, `sxva<strong>da</strong>sxvanair aRqmas iwvevs. <strong>da</strong>savleTSi aplodismentebiT<br />

Sexvdebian mfrinavi raketebiT baR<strong>da</strong>dis <strong>da</strong>bombvis kadrebs, xolo sxvebi <strong>da</strong>inaxaven,<br />

rom feradkaniani erayelebi <strong>da</strong> somalelebi, TeTrkaniani serbebisagan gansxvavebiT,<br />

ufro metad isjebian <strong>da</strong>savleTis mier — sagangaSo signalia yvela TvalsazrisiT.~<br />

globaluri kavSiris saSualebebi <strong>da</strong>savluri gavlenis yvelaze mniSvnelovani<br />

Tanamedrove gamoxatulebaa. Tumca, es ukanaskneli saSualebas aZlevs ara<strong>da</strong>savlur<br />

sazogadoebaTa populist politikosebs, lanZRon <strong>da</strong>savluri kulturuli<br />

imperializmi <strong>da</strong> <strong>da</strong>razmon TavianTi sazogadoebebi gaqrobis piras myofi sakuTari<br />

kulturebis erTianobis <strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>rCenisaTvis. globalur komunikaciaTa<br />

sferoSi <strong>da</strong>savleTis gavlenis masStabebi <strong>da</strong>savleTisadmi ara<strong>da</strong>savlur sazogadoebaTa<br />

mtruli <strong>da</strong> uaryofiTi <strong>da</strong>mokidebulebis mTavar wyarod (mizezad) gvevlineba. metic,<br />

1990-iani wlebis <strong>da</strong>sawyisSi ara<strong>da</strong>savlur sazogadoebaTa <strong>modernizacia</strong>m <strong>da</strong><br />

ekonomikurma ganviTarebam ganapiroba adgilobrivi <strong>da</strong> regionuli mediaindustriis<br />

gaCena, romlis muSaoba gaTvlili iyo iqauri sazogadoebebis gemovnebaze. magaliTad,<br />

1994 wels, CNN International <strong>da</strong>adgina, rom mas hyav<strong>da</strong> 55 milioniani potenciuri<br />

mayurebeli, anu msoflio mosaxleobis <strong>da</strong>axloebiT 1 procenti (saocaria, rom es<br />

raodenoba emTxveva `<strong>da</strong>vosis kulturis~ matarebeli xalxis raodenobas), misma<br />

prezidentma ki ganacxa<strong>da</strong>, rom inglisurenovanma ga<strong>da</strong>cemebma, sabolood, SeiZleba<br />

bazris mxolo 2-4 procenti Seadginos. maSasa<strong>da</strong>me, regionuli (e.i. civilizaciuri)<br />

telekompaniebi <strong>da</strong>iwyeben ga<strong>da</strong>cemebs espanurad, iaponurad, arabulad, frangulad<br />

(<strong>da</strong>savleT afrikisaTvis) <strong>da</strong> sxva enebze. `globalur re<strong>da</strong>qcias~, sami mkvlevris<br />

<strong>da</strong>skvniT, `kvlav ewinaaRmdegeba babilonis godoli~. ronald dors moyavs<br />

diplomatiur wreebsa <strong>da</strong> sazogado moRvaweebSi globaluri inteleqtualuri<br />

46


kulturis gaCenis STambeW<strong>da</strong>vi magaliTi, Tumca sabolood midis avtoritetul<br />

<strong>da</strong>skvnamde, romelic <strong>da</strong>kavSirebulia komunikaciebis intensifikaciis gavlenasTan:<br />

`rogorc wesi [xazgasma avtoris], komunikaciebis SemWidroebam <strong>da</strong> <strong>da</strong>xvewam un<strong>da</strong><br />

uzrunvelyos safuZveli urTierTobaTa <strong>da</strong>TbobisaTvis naciebs Soris, sul cota _<br />

saSualo klasebs Soris, an, Tun<strong>da</strong>c, diplomatiur wreebSi~, Tumca, <strong>da</strong>sZens igi, `wesi<br />

yovelTvis ar wesobs.~<br />

ena. nebismieri kulturisa Tu civilizaciis mTavari elementi aris ena <strong>da</strong> religia.<br />

Tu universaluri civilizacia iqmneba, maSin un<strong>da</strong> SeimCneodes universaluri enisa <strong>da</strong><br />

universaluri religiis Seqmnis tendenciebi. msgavsi mosazreba xSirad gvesmis enasTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebiT. `msoflio enas inglisuri warmoadgens~, rogorc es `uol strit<br />

jornalis~ re<strong>da</strong>qtorma ganacxa<strong>da</strong>. aq SeiZleba ori ram vigulixmoT, romelTagan<br />

mxolod erTi Tu amarTlebs mosazrebas universaluri civilizaciis arsebobis Tu<br />

gaCenis Taobaze. SeiZleba, es niSnavdes, rom msoflios mosaxleobis mzardi nawili<br />

laparakobs inglisurad. araviTari mtkicebuleba ar arsebobs am mosazrebis<br />

sasargeblod, <strong>da</strong> yvelaze ufro sando monacemebi, romelic, marTalia, ver iqneba sul<br />

zusti, sruliad sawinaaRmdegos gviCvenebs. sam aTwleulze ufro xangrZlivi periodis<br />

(1958-1992 ww.) monacemebi metyvelebs, rom enis moxmarebis saerTo suraTi bolo wlebSi<br />

msoflioSi kardinalurad ar Secvlila, sagrZnoblad Semcir<strong>da</strong> inglisurad,<br />

frangulad, germanulad, rusulad <strong>da</strong> iaponurad molaparake xalxis wili, mcire kleba<br />

SeimCneva man<strong>da</strong>rinis dialeqtze molaparake xalxis saerTo wilisa, mateba _ indurad,<br />

malai-indoneziurad, arabulad, bengalurad, espanurad, portugaliurad <strong>da</strong> sxva<br />

enebze molaparake xalxisa. 1958 wels saerTaSoriso enebs Soris (romelzec, sul cota,<br />

1 milioni a<strong>da</strong>miani laparakobs) inglisurad molaparakeTa procentuli maCvenebeli<br />

msoflios mosaxleobis saerTo raodenobis 9.8 precents Seadgen<strong>da</strong>, xolo 1992<br />

wlisaTvis misi wili 7.6 procentamde Semcir<strong>da</strong> (ix. cxrili 3.1).<br />

wyaro: procentuli monacemebi gamoTvlilia prof.sidni s.qiulbertis (q.sietlis<br />

vaSingtonis universiteti, fsiqologiis kaTedra) mier Tavmoyrili masalis<br />

safuZvelze. yovelwliuri gamocema World Almanac and Book of Facts gvawvdis monacemebs,<br />

Tu ramdeni a<strong>da</strong>miani saubrobs enebze, romlebze molaparakeTa ricxvi milionia an<br />

milions aWarbebs. qiulbertis monacemebSi Sevi<strong>da</strong> rogorc mSobliur, aseve<br />

aramSobliur enaze molaparake xalxi. masalebi Segrovebulia mosaxleobis aRwerebis,<br />

SerCeviTi <strong>da</strong> saeTero gamokiTxvebis, aseve mosaxleobis zrdis maCveneblebis <strong>da</strong><br />

skolebis mixedviT.<br />

xuT ZiriTad evropul enaze (inglisuri, franguli, germanuli, portugaliuri,<br />

espanuri) molaparakeTa raodenoba, 1958 wlis monacemebiT, msoflios mosaxleobis<br />

saerTo raodenobis 24.1 procents Seadgen<strong>da</strong>, xolo 1992 wlisaTvis am maCvenebelma 20.8<br />

procentamde iklo. 1992 wels, uxeSad rom viangariSoT, <strong>da</strong>axloebiT orjer meti<br />

a<strong>da</strong>miani laparakob<strong>da</strong> Cinurad (msoflios mosaxleobis 15.2 procenti), vidre<br />

inglisurad, <strong>da</strong> <strong>da</strong>matebiT kidev 3.6 procenti saubrob<strong>da</strong> Cinuris sxva versiebze (ix.<br />

cxrili 3.2).<br />

erTis mxriv, ena, romelic msoflios mosaxleobis 92 procentisaTvis ucxoa, ver<br />

iqneba msoflio ena. Tumca, meore mxriv, Cven SeiZleba mas ase vuwodoT, radgan es aris<br />

ena, romelsac msoflios sxva<strong>da</strong>sxva enobrivi jgufebisa <strong>da</strong> kulturebis xalxi iyenebs<br />

erTmaneTTan urTierTobis <strong>da</strong>myarebisaTvis, anu is realurad msoflios lingua franka-a<br />

_ lingvisturi termini rom moviSvelioT, farTo saurTierTobo enas warmoadgnes. Tu<br />

a<strong>da</strong>mianebs surT erTmaneTTan urTierTobis <strong>da</strong>myareba, un<strong>da</strong> gamonaxon saamiso<br />

47


saSualeba. garkveul etapze maT, SeiZleba, mimarTon profesionalebs, romlebic<br />

Tavisuflad floben or an met enas Tarjimnobisa <strong>da</strong> mTargnelobiTi saqmianobisaTvis.<br />

Tumca es friad mouxerxebelia, mas didi dro <strong>da</strong> xarji sWirdeba. swored amis gamo,<br />

istoriis ganmavlobaSi Cndebo<strong>da</strong> lingua frank-ebi: laTinuri antikur <strong>da</strong> Sua<br />

saukuneebis samyaroSi, franguli _ <strong>da</strong>savleTSi ramdenime saukunis ganmavlobaSi,<br />

zvahiluri _ afrikis mraval kuTxeSi, inglisuri _ msoflios umravles adgilebSi XX<br />

saukunis meore naxevarSi. diplomatebs, biznesmenebs, mecnierebs, turistebs <strong>da</strong> maT<br />

mosamsaxure personals, aseve samgzavro TviTmfrinavis pilotebs <strong>da</strong> sahaero<br />

dispetCerebs sWirdebaT mosaxerxebeli saSualeba urTierTobisaTvis, romelic<br />

amJamad inglisuris meSveobiT xorcieldeba.<br />

am azriT, inglisuri msoflios <strong>kultura</strong>TSorisi urTierTobis saSualebaa, iseve<br />

rogorc qristianuli kalen<strong>da</strong>ri warmoadgens msofliosaTvis drois gansazRvris<br />

saSualebas, arabuli ricxvebi _ Tvlis saSualebas, metruli sistema ki _ umetesi<br />

msofliosaTvis _ gazomvis safuZvels. am gagebiT, inglisuri enis gamoyeneba<br />

interkulturuli urTierTobis sferos moicavs; igi iTvaliswinebs sxva<strong>da</strong>sxva,<br />

erTmaneTisagan gansxvavebuli kulturebis arsebobas. lingua franka enobrivi <strong>da</strong><br />

kulturuli gansxvavebebis <strong>da</strong>Zlevis, <strong>da</strong> ara maTi mospobis saSualebaa. igi<br />

urTierTobis xerxia, <strong>da</strong> ara sakuTari meobisa <strong>da</strong> garkveuli sazogadoebisadmi<br />

kuTvnilebis gansazRvris saSualeba. rodesac iaponeli bankiri <strong>da</strong> indonezieli<br />

biznesmeni erTmaneTs inglisurad elaparakebian, es sulac ar niSnavs, rom romelime<br />

maTgani gaingliselebuli an vesternizirebulia. igive SeiZleba vTqvaT germanulad <strong>da</strong><br />

frangulad molaparake Sveicarielebze, romlebic erTmaneTTan ufro inglisurad<br />

laparaks amjobineben, vidre romelime maT saxelmwifo enaze. aseve, indoeTSi, nerus<br />

gegmebis sawinaaRmdegod, inglisuris, rogorc <strong>da</strong>mxmare-saurTierTobo enis<br />

SenarCuneba miuTiTebs indoeTSi mcxovrebi ara-hindis enaze molaparake xalxis<br />

survilze, SeinarCunon sakuTari ena <strong>da</strong> <strong>kultura</strong>, aramed imis saWiroebaze, rom<br />

indoeTi mravalenovan sazogadoebad <strong>da</strong>rCes.<br />

rogorc wamyvanma mkvlevarma-lingvistma joSua fiSmenma aRniSna, ufro<br />

savaraudoa, lingua franka-d anu farTo saurTierTobo enad (LWC) iqces is ena, romelic<br />

nakleba<strong>da</strong>a gaigivebuli konkretul eTnikur jgufTan, religiasa Tu ideologiasTan.<br />

warsulSi inglisuri ena <strong>da</strong>kavSirebuli iyo zemoT xsenebul faqtorebTan. bolo dros<br />

igi `deeTnizebuli (an minimalurad eTnizebuli)~ gax<strong>da</strong>, rogorc es warsulSi aqaduri,<br />

arameuli, berZnuli Tu laTinuri enebis SemTxvevebSi mox<strong>da</strong>. `inglisurs, rogorc<br />

<strong>da</strong>mxmare (meorad) enas, kargi bedi <strong>da</strong>hyva, ris <strong>da</strong>sturicaa is faqti, rom arc erTi misi<br />

wyaro _ arc britanuli <strong>da</strong> arc amerikuli, <strong>da</strong>axloebiT bolo meoTxedi saukunis<br />

manZilze, ar ganixileba farTod <strong>da</strong> aSkarad eTnikur <strong>da</strong> ideologiur konteqstSi~<br />

[xazgasma avtoris]. maSasa<strong>da</strong>me, inglisuri enis gamoyeneba <strong>kultura</strong>TSoris<br />

urTierTobebSi xels uwyobs <strong>da</strong> aZlierebs kidec cakleul xalxTa kulturul<br />

identurobebs. swored imis gamo, rom xalxs surs sakuTari kulturis SenarCuneba, sxva<br />

kulturis warmomadgenlebTan urTierTobisas igi iyenebs inglisur enas.<br />

mTel msoflioSi inglisurad molaparake xalxi sxva<strong>da</strong>sxvanair inglisurze<br />

saubrobs. inglisuri avtoqtonizebulia <strong>da</strong> iZens adgilobriv Seferilobas, riTic<br />

Sordeba britanul <strong>da</strong> amerikul inglisurs, ukidures SemTxvevebSi _ imdena<strong>da</strong>c ki,<br />

rom maT ukve aRar esmiT erTmaneTis, iseve, rogorc es Cinuri enis dialeqtebis<br />

SemTxvevaSi xdeba. nigeriuli inglisuri pijini, induri inglisuri <strong>da</strong> inglisuris sxva<br />

variantebi Serwymulni arian TavianT maspinZel kulturebs; savaraudod, maTi<br />

diferencirebis procesi momavalSi ufro gaRrmavdeba, ise, rom isini ga<strong>da</strong>iqcevian<br />

48


inglisuris monaTesave, magram sxva (calke) enebad, iseve, rogorc laTinuri<strong>da</strong>n<br />

aRmocendnen romanuli enebi. Tumca italiuri, franguli <strong>da</strong> espanuri enebisagan<br />

gansxvavebiT, es inglisuri<strong>da</strong>n nawarmoebi enebi sazogadoebis mxolod mcire nawilis<br />

mier iqneba gamoyenebuli, an kidev maT gamoiyeneben, umTavresad, calkeuli<br />

lingvisturi jgufebis urTierTobebSi.<br />

swored msgavs procesebs SeiZleba mivadevnoT Tvali indoeTSi. magaliTad,<br />

arazusti cnobebiT, 1983 wels iq, 733 milionian mosaxleobaSi, 18 milioni inglisurad<br />

molaparake a<strong>da</strong>miani cxovrob<strong>da</strong>, xolo 1991 wlisaTvis, 867 milioniani mosaxleobi<strong>da</strong>n<br />

20 milioni metyveleb<strong>da</strong> inglisurad. maSasa<strong>da</strong>me, indoeTis mosaxleobaSi inglisurad<br />

molaparakeTa wili Se<strong>da</strong>rebiT mdgradi iyo (2-4 procentis farglebSi). viwro elituri<br />

wreebis gareT inglisuri ena lingua franka-s funqcias arc asrulebs. `simarTle isaa, rom<br />

rodesac vinme kaSmiri<strong>da</strong>n kaniakumarisken (indoeTis naxevarkunZulis yvelaze<br />

samxreTi wertili) miemgzavreba, kavSiri, ZiriTa<strong>da</strong>d, hindis, <strong>da</strong> ara inglisuri enis<br />

meSveobiT xorcieldeba~, — acxadebs niu delis universitetis inglisuri enis ori<br />

profesori. metic, induri inglisuri TavisTavad iZens araerT gamorCeul<br />

maxasiaTebels: igi induizebul iqna, ufro zustad ki man, sivrcis cvlilebis<br />

kvalobaze, lokaluri Tvisebebi SeiZina. inglisuri erwymis indur <strong>kultura</strong>s iseve,<br />

rogorc es warsulSi mox<strong>da</strong> sanskritTan <strong>da</strong> sparsul enasTan <strong>da</strong>kavSirebiT.<br />

istorii<strong>da</strong>n cnobilia, rom enis ga<strong>da</strong>nawileba asaxav<strong>da</strong> Zalebis ga<strong>da</strong>nawilebas<br />

msoflioSi. yvelaze farTod gamoyenebadi enebi _ inglisuri, man<strong>da</strong>rini, espanuri,<br />

franguli, arabuli, rusuli — arian an iyvnen imperiul saxelmwifoTa enebi, romlebic<br />

mondomebiT cdilobdnen imas, rom am enaze sxva xalxebic ametyvelebuliyvnen.<br />

cvlilebebi ZalTa TanafardobaSi gavlenas axdens enebis gamoyenebaze. `britaneTis <strong>da</strong><br />

amerikis koloniurma, savaWro, industriulma, samecniero <strong>da</strong> finansurma Zalauflebam<br />

sagrZnobi <strong>da</strong>Ri <strong>da</strong>amCnia umaRles saganmanaTleblo sistemas, saxelisuflo<br />

mmarTvelobas, vaWrobasa <strong>da</strong> teqnologias msoflios sxva<strong>da</strong>sxva kuTxeSi~. britaneTi <strong>da</strong><br />

safrangeTi moiTxovdnen maTi enebis gamoyenebas koloniebSi. Tumca <strong>da</strong>moukideblobis<br />

mopovebis Semdeg yofil koloniaTa umravlesoba, garkveuli aqtiurobiTa <strong>da</strong><br />

sxva<strong>da</strong>sxva warmatebiT, Seeca<strong>da</strong> imperiuli enis Secvlas adgilobrivi eniT. sabWoTa<br />

kavSiris zenitSi yofnis dros rusuli ena saerTaSoriso enas warmoadgen<strong>da</strong> praRi<strong>da</strong>n<br />

moyolebuli hanoimde. ruseTis Zalauflebis <strong>da</strong>mcrobis paralelurad, aRiniSna<br />

rusulis, rogorc meoradi enis gamoyenebis Semcireba. rac Seexeba kulturis sxva<br />

elementebs, mzard zewolas Tan sdevs rogorc mSobliur enaze molaparakeTa<br />

TviT<strong>da</strong>jerebuloba, ise stimuli sxvebisaTvis _ aiTvison igi. berlinis kedlis<br />

<strong>da</strong>ngrevis Semdgom Tabru<strong>da</strong>mxvev periodSi germania moiazrebo<strong>da</strong> axal gigantad,<br />

SeimCneo<strong>da</strong> tendencia, rom inglisurad sufTad molaparake germanels saerTaSoriso<br />

Sexvedrebze germanulad elaparaka. iaponiis ekonomikurma Zlierebam stimuli misca<br />

iaponuris swavlas araiaponelTa mier; CineTis ekonomikuri <strong>da</strong>winaurebac igive<br />

tendenciebs ganapirobebs. Cinuri ena aqtiurad ikavebs inglisuris dominantur<br />

pozicias hong-kongSi. miecaT ra gasaqani CineTis sazRvars gareT mcxovreb Cinelebs<br />

samxreT-aRmosavleT aziaSi, Cinuri ga<strong>da</strong>iqca enad, romelzec iwarmoeba regionis<br />

umravlesi saerTaSoriso biznes-garigebebi. sxva civilizaciebTan Se<strong>da</strong>rebiT,<br />

<strong>da</strong>savleTis zegavlenis <strong>da</strong>kargvis Tanadroulad, inglisuris <strong>da</strong> sxva <strong>da</strong>savluri enebis<br />

gamoyeneba sxva sazogadoebebSi <strong>da</strong> sxva<strong>da</strong>sxva sazogadoebaTa Soris urTierTobebSi<br />

nel-nela Sesustdeba. Tu garkveul etapze, Sorul momavalSi, CineTi Caenacvleba<br />

<strong>da</strong>savleTs, rogorc msoflios wamyvan civilizacias, inglisuri <strong>da</strong>Tmobs poziciebs<br />

man<strong>da</strong>rinis, rogorc saerTaSoriso enis pirispir.<br />

49


koloniebis <strong>da</strong>moukideblobisaTvis brZolisa <strong>da</strong> misi mopovebis fonze,<br />

adgilobrivi enebis xelSewyoba <strong>da</strong> imperiuli enebis Seviwroeba nacionalisturi<br />

elitebisaTvis <strong>da</strong>savleli kolonistebisagan sakuTari Tavis gansxvavebisa <strong>da</strong> sakuTari<br />

identurobis gansazRvris erTi-erTi <strong>for</strong>ma iyo. <strong>da</strong>moukideblobis mopovebis Semdeg,<br />

meores mxriv, am sazogadoebaTa elitebs sur<strong>da</strong>T sakuTari Tavis gancalkeveba<br />

sakuTarive sazogadoebebisagan. inglisuris, frangulis Tu sxva <strong>da</strong>savluri enis<br />

srulyofilad floba swored amis saSualebas iZleo<strong>da</strong>. amis Sedegia is, rom<br />

ara<strong>da</strong>savlur sazogadoebaTa elitebs <strong>da</strong>savlelebTan <strong>da</strong> erTmaneTTan ufro eiolebaT<br />

urTierToba, vidre sakuTar sazogadoebasTan (igive situacia iyo XVII-XVIII saukuneebis<br />

evropul qveynebSi, romelTa aristokratebs advilad SeeZloT frangul enaze<br />

kontaqtis <strong>da</strong>myareba erTmaneTTan, xolo sakuTari qveynis salaparako enas ver<br />

flobdnen). ara<strong>da</strong>savlur sazogadoebebSi ori saxis tendencia SeimCvneva. erTi mxriv,<br />

inglisuri sul ufro <strong>da</strong> ufro aqtiurad gamoiyeneba sauniversiteto doneze, raTa<br />

gamouSvan momzadebuli kadrebi, romlebic SeZleben savaWro <strong>da</strong> samomxmareblo<br />

(biznesi...) sferoSi saerTaSoriso konkurenciis pirobebSi nayofier moRvaweobas.<br />

meore mxriv, socialuri <strong>da</strong> politikuri zewola iwvevs adgilobrivi enebis Semosvlas<br />

sayovelTao xmarebaSi. CrdiloeT afrikaSi arabuli frangul enas enacvleba,<br />

pakistanSi urdus ena saxelmwifo <strong>da</strong> saganmanaTleblo doneze uwevs konkurencias<br />

inglisurs, adgilobrivenovani mediis saSualebebi Tan<strong>da</strong>TanobiT enacvleba<br />

inglisurenovan mediis saSualebebs indoeTSi. movlenebis aseTi ganviTareba jer kidev<br />

1948 wels iwinaswarmetyvela indoeTis ganaTlebis komisiam, rodesac acxadeb<strong>da</strong>, rom<br />

`inglisuris gamoyeneba... xalxs or nawilad yofs: mcirericxovan mmarTvelebad <strong>da</strong><br />

mravalricxovan marTulebad. mmarTvelebi ar floben umravlesobis enas <strong>da</strong>,<br />

Sesabamisad, ver ugeben mas. ormoci wlis Semdeg inglisuris, rogorc elitis enis<br />

mdgradobam gaamarTla winaswarmetyveleba, rom es gamoiwvev<strong>da</strong> `arabunebrivi<br />

situaciis Seqmnas iq arsebuli demokratiis pirobebSi, romelic <strong>da</strong>myarebulia<br />

srulwlovanTa saarCevno uflebebze... inglisurad molaparake indoeTi <strong>da</strong><br />

politikurad aqtiuri indoeTi sul ufro <strong>da</strong> ufro Sordeba erTmaneTs~, es ki iwvevs<br />

`<strong>da</strong>Zabulobas inglisuris mcodne mmarTvel umciresobasa <strong>da</strong> <strong>da</strong>narCen mraval milions<br />

Soris, romelic SeiraRebulia saarCevno xmis uflebiT <strong>da</strong> romelic ar flobs<br />

inglisurs. ara<strong>da</strong>savlur sazogadoebebSi demokratiuli institutebis <strong>da</strong>mkvidrebisa<br />

<strong>da</strong> xelisuflebaSi iqauri xalxis ufro farTod warmodgenis fonze, <strong>da</strong>savluri enebis<br />

moxmareba iklebs, xolo adgilobrivi enebi sul ufro mniSvnelovani xdeba.<br />

sabWoTa imperiisa <strong>da</strong> civi omis <strong>da</strong>sasrulma <strong>da</strong>Cagruli Tu <strong>da</strong>viwyebuli enebis<br />

sayovelTao gavrceleba <strong>da</strong> gamococxleba gamoiwvia. mniSvnelovani RonisZiebebi iqna<br />

gatarebuli yofil sabWoTa respublikaTa umravlesobaSi tradiciuli enebis<br />

asaRorZineblad. estonuri, latviuri, litvuri, ukrainuli, qarTuli <strong>da</strong> somxuri<br />

amJamad <strong>da</strong>moukidebel saxelmwifoTa nacionalur (saxelmwifo) enebs warmoadgenen.<br />

msgavsi enobrivi gamococxleba mox<strong>da</strong> muslimur respublikebSi: azerbaijanma,<br />

yirgizeTma, TurqmeneTma <strong>da</strong> uzbekeTma yofili rusi mCagvrelis `kirilicas~ Srifti<br />

TavianTi Turqi naTesavebis <strong>da</strong>savluri SriftiT Secvales, sparsulenovanma<br />

tajikeTma ki arabuli anbani SemoiRo. meores mxriv, serbebi amjerad TavianT enas<br />

ufro serbuls uwodeben xolme, vidre serbul-xorvatuls <strong>da</strong> TavianTi kaTolike<br />

mtrebis <strong>da</strong>savluri anbani rusi naTesavebis anbaniT Secvales. maT msgavsad,<br />

xorvatebic amJamad TavianT enas xorvatuls uwodeben <strong>da</strong> cdiloben gawmindon igi<br />

Turquli <strong>da</strong> sxva ucxoenovani sityvebisagan. am dros ki `Turquli<strong>da</strong>n <strong>da</strong> arabuli<strong>da</strong>n<br />

nasesxebi sityvebi _ balkaneTze TurqeTis imperiis 450 wliani arsebobis enobrivi<br />

<strong>da</strong>naleqi _ kvlav popularobas iZens~ bosniaSi. ena ga<strong>da</strong>ewyoba <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>sxvaferdeba<br />

50


imis mixedviT, Tu rogor iTxovs amas identurobis sakiTxi, civilizaciuri<br />

Seferiloba. didi Zalebis ngrevis nia<strong>da</strong>gze Rrmavdeba babilonizaciis procesi.<br />

religia. universaluri religiis Camoyalibebis albaTobis procenti di<strong>da</strong>d ar<br />

aRemateba universaluri enis Camoyalibebis Sansebs. meoce saukunis <strong>da</strong>sasruli<br />

aRiniSna mTels msoflioSi religiaTa sayovelTao aRorZinebiT. igi moicav<strong>da</strong><br />

religiuri TviTSegnebis gaZlierebas <strong>da</strong> fun<strong>da</strong>mentalisturi moZraobebis<br />

gaaqtiurebas, ramac, Sesabamisad, gaaZliera religiaTa Soris gansxvavebani. es<br />

maicn<strong>da</strong>mainc ar gulisxmob<strong>da</strong> msoflios mosaxleobis religiuri kuTvnilebis mkveTr<br />

cvlas. konfesiur mikuTvnebulobasTan <strong>da</strong>kavSirebuli monacemebi kidev ufro<br />

fragmentuli <strong>da</strong> arasandoa, vidre enebisa. 3.3 cxrilSi mocemuli maCveneblebi<br />

sayovelTaod cnobilia. es <strong>da</strong> sxva monacemebi imaze metyvelebs, rom am saukuneSi<br />

sxva<strong>da</strong>sxva religiis mimdevarTa xvedriTi wili mkveTrad ar Secvlila. yvelaze ufro<br />

masStaburi iyo `arareligiurTa~ an `aTeistTa~ saxelis qveS klasificirebuli 0.2<br />

procentis (1900 w.) gazr<strong>da</strong> 20.9 procentamde 1980 wlisaTvis. savaraudod, es<br />

maCvenebeli asaxav<strong>da</strong> mkveTr cvlilebas religiis sazianod; 1980 wels religiuri<br />

gamoRviZeba mxolod iwyeb<strong>da</strong> Zalebis mokrebas. Tumca aramorwmuneTa 20.7 procentamde<br />

mateba zustad emTxveva `Cinuri xalxuri rwmena-warmodgenebis (tradiciuli<br />

religiebis)~ klebas: 1900 w. igi 23.5 procents Seadgen<strong>da</strong>, xolo 1980 wels am<br />

maCvenebelma 4.5 procentamde <strong>da</strong>iwia. am maCvenebelTa Tanabari zr<strong>da</strong> <strong>da</strong> kleba imaze<br />

miuTiTebs, rom komunizmis mosvlasTan erTad Cinuri xalxuri religiis mimdevari<br />

uzarmazari masa aTeistebad iqca.<br />

cxrili uCvenebs gasuli 80 wlis ganmavlobaSi ori didi prozelituri religiis,<br />

qristianobisa <strong>da</strong> islamis proporciebis zr<strong>da</strong>s msoflio mosaxleobaSi. 1900 wels<br />

<strong>da</strong>savleT qristianebi msoflio mosaxleobis 26.9 procents Seadgendnen, xolo 1980<br />

wels _ 30 procents. mulismTa wilma kidev ufro sagrZnoblad moimata: 1900<br />

wlisaTvis _ 12.4 procenti, 1980 wlisaTvis _ 16.5 procenti, xolo sxvaTa gamoTvliT,<br />

1980 wlisaTvis 18 procentsac ki gautol<strong>da</strong>. meoce saukunis bolo aTwleulSi<br />

mniSvnelovnad gazar<strong>da</strong> islamisa <strong>da</strong> qristianobis mimdevarTa ricxvi afrikaSi,<br />

qristianobas gansakuTrebuli warmatebebi hqon<strong>da</strong> samxreT koreaSi. swrafad<br />

modernizirebad sazogadoebebSi, Tu tradiciul rwmenas ar ZaluZs a<strong>da</strong>ptireba<br />

modernizaciis moTxovnebTan, izrdeba qristianobis an islamis gavrcelebis albaToba.<br />

aseT sazogadoebebSi neoklasikosi ekonomistebi, demokratiis jvarosnebi an<br />

transnacionaluri korporaciebis xelmZRvanelebi <strong>da</strong>savluri kulturis mTavar<br />

gmirebad ki ara, aramed misionerebad arian warmodgenili. qalaqSi <strong>da</strong>saxlebulebisa <strong>da</strong><br />

saSualo ganaTlebamiRebulTa pirveli Taobis fsiqologiur, emociur, moralur Tu<br />

socialur moTxovnilebebs verc a<strong>da</strong>m smiti <strong>da</strong>akamyofilebs <strong>da</strong> verc Tomas jefersoni;<br />

ieso qristes amis ukeTesi Sansi aqvs, Tumca igi maT, SeiZleba, saerTod ar SexvdeT.<br />

sabolood, gamarjvebuli mainc muhamedi rCeba. qristianoba vrceldeba, ZiriTa<strong>da</strong>d, am<br />

sarwmunoebaze moqceviT, islami _ moqceviTa <strong>da</strong> gamravlebiT. qristianobam Tavis piks<br />

1980-ian wlebSi miaRwia (30 procenti), erT adgilze gaCer<strong>da</strong>, axla ki ukve klebulobs,<br />

xolo 2025 wlisaTvis, albaT, 25 procents miuaxlovdeba. gamravlebis maRali<br />

procentis gamo, msoflioSi muslimTa xvedriTi wili momavalSi kidev ufro<br />

gaizrdeba, saukuneTa gasayarze 20 procentamdec ki ava, ramdenime wlis Semdeg<br />

qristianTa raodenobas ga<strong>da</strong>aWarbebs, xolo 2025 wlisaTvis 30 procentsac<br />

gautoldeba.<br />

51


universaluri civilizacia: wyaroebi<br />

universaluri civilizaciis cneba <strong>da</strong>savluri civilizaciis kuTvnilebaa. XIX<br />

saukunis idea `TeTri kacis sazrunavis~ Taobaze amarTleb<strong>da</strong> ara<strong>da</strong>savlur<br />

sazogadoebebze <strong>da</strong>savleTis politikur <strong>da</strong> ekonomikur batonobas. XX saukunis<br />

miwuruls ki universaluri civilizacia gamarTlebas uZebnis sxva sazogadoebebze<br />

<strong>da</strong>savleTis kulturul gavlenasa <strong>da</strong> maT mier <strong>da</strong>savluri wes-Cveulebebisa <strong>da</strong><br />

institutebis upirobod aTvisebis aucileblobas. universalizmi <strong>da</strong>savleTis iaraRia<br />

ara<strong>da</strong>savlur kulturebTan <strong>da</strong>pirispirebisaTvis. rogorc xSirad xdeba xolme<br />

marginaluri <strong>da</strong> rwmenaSecvlili a<strong>da</strong>mianebis SemTxvevaSi, erTiani civilizaciis ideis<br />

yvelaze didi <strong>da</strong>mcvelebi <strong>da</strong>savleTSi ganaTlebamiRebuli xalxia, rogoricaa naipoli<br />

<strong>da</strong> fuad ajami, romelTaTvisac es cneba savsebiT <strong>da</strong>makmayofilebeli pasuxia mTavar<br />

kiTxvaze: `vin var me?~ `TeTri kacis negri~ — ase uwo<strong>da</strong> erTma arabma moazrovnem aseT<br />

migrantebs. universaluri civilizaciis idea naklebad imsaxurebs mowonebas sxva<br />

civilizaciebSi. ara<strong>da</strong>savleli <strong>da</strong>savlurs xe<strong>da</strong>vs imaSi, rasac <strong>da</strong>savleli<br />

universalurad miiCnevs. rasac <strong>da</strong>savlelebi nayofier globalur integracias<br />

uwodebenen (magaliTad, msoflio mediis gavrceleba), ara<strong>da</strong>savlelebi gmoben, rogorc<br />

saZulvel <strong>da</strong>savlur imperializms. <strong>da</strong>savlelebi msolios mTlianobaSi aRiqvamen,<br />

sxvebi ki am mTlianobaSi safrTxes xe<strong>da</strong>ven.<br />

universaluri civilizaciis Camoyalibebis varaudi emyareba erT-erTs sami<br />

mosazrebi<strong>da</strong>n imis Sesaxeb, Tu ratom SeiZleba es moxdes: pirveli ukavSirdeba I TavSi<br />

ganxilul mosazrebas, rom sabWoTa komunizmis kraxi moaswaveb<strong>da</strong> istoriis <strong>da</strong>sasruls<br />

<strong>da</strong> mTel msoflioSi liberaluri demokratiis sayovelTao gamarjvebas. es argumenti<br />

gamomdinareobs civi omis periodis mc<strong>da</strong>ri warmodgeni<strong>da</strong>n imis Taobaze, rom<br />

komunizmis erTaderTi alternativa liberaluri demokratiaa <strong>da</strong> pirvelis kvdoma<br />

meoris gasayovelTaoebas iwvevs. Tumca, ra Tqma un<strong>da</strong>, avtoritarizmi, nacionalizmi,<br />

korporatizmi <strong>da</strong> sabazro komunizmi (rogorc CineTSia) uamravi <strong>for</strong>miTaa<br />

warmodgenili dRevandel msoflioSi. gansakuTrebiT niSandoblivia is faqti, rom<br />

samoqalaqo ideologiis samyaros miRma misi uamravi religiuri alternativa arsebobs.<br />

Tanamedrov samyaroSi religia xalxis erT-erTi, SesaZloa erTaderTi mamoZravebeli<br />

<strong>da</strong> makonsolidirebeli Zalaa. namdvili ampartavneba iqneba imis Tqma, rom radgan<br />

sabWoTa komunizmi <strong>da</strong>eca, <strong>da</strong>savleTma mTeli msoflio xelSi Caigdo <strong>da</strong> rom muslimebi,<br />

Cinelebi, indoelebi <strong>da</strong> sxvebi aRfrTovanebiT aitaceben <strong>da</strong>savlur liberalizms,<br />

rogorc erTaderT arCevans. samyaros civi omis droindeli <strong>da</strong>yofa warsuls Cabar<strong>da</strong>.<br />

ufro mniSvnelovani — eTnikuri, religiuri <strong>da</strong> civilizaciuri <strong>da</strong>yofa jer kidev<br />

arsebobs <strong>da</strong> konfliqtis axal kerebs warmoSobs.<br />

meore: gavrcelebulia mosazreba, rom xalxTa gacxovelebuli urTierTqmedeba<br />

(ZiriTa<strong>da</strong>d _ vaWroba, investiciebi, turizmi, media, eleqtronuli kavSiris<br />

saSualebebi) warmoqmnis saerTo msoflio <strong>kultura</strong>s. transportisa <strong>da</strong> komunikaciebis<br />

teqnologiurma winsvlam marTlac ufro ioli <strong>da</strong> iafi gaxa<strong>da</strong> fulis moZraoba,<br />

tvirTis ga<strong>da</strong>zidva, a<strong>da</strong>mianebis ga<strong>da</strong>adgileba, codnis, ideebisa <strong>da</strong> warmodgenebis<br />

gavrceleba. eWvi ar aris, rom arsebobs intensiuri saerTaSoriso moZraoba am<br />

sferoebSi, magram eWvs iwvevs am moZraobis Sedegebi: zrdis Tu amcirebs igi<br />

konfliqtis SesaZleblobas? warmodgena, TiTqos igi amcirebs omis albaTobas xalxebs<br />

Soris, sul mcire, ar mtkicdeba, faqtebi sawinaaRmdegos metyvelebs. saerTaSoriso<br />

vaWroba gafarTov<strong>da</strong> 1960-ian <strong>da</strong> 1970-ian wlebSi, aseve civi omis <strong>da</strong>srulebis Semdeg<br />

aTwleulSi. magram 1913 wels saerTaSoriso vaWrobis masStabebs sarekordo<br />

maCveneblebi hqon<strong>da</strong>, xolo ramodenime weliwadSi erebi erTmaneTs umagaliTod<br />

uswordebodnen. Tu saerTaSoriso vaWrobas aRniSnul situaciaSi ar SeeZlo omis<br />

52


Tavi<strong>da</strong>n acileba, maS, rodis SeZlebs? faqtebi ar metyvelebs im mosazrebis<br />

sasargeblod, rom saerTaSoriso vaWroba mSvidobas uwyobs xels. 1990-iani wlebis<br />

Sefaseba kidev ufro metad ayenebs eWvqveS aRniSnul ideas. erT-erTi gamokvlevaSi<br />

askvnian, rom `aqtiuri vaWroba SeiZleba sakmaod Zlier gamTiSvel Zalad mogvevlinos<br />

saerTaSoriso politikaSi~, <strong>da</strong> rom `aqtiuri saerTaSoriso savaWro urTierTobebi,<br />

TavisTavad, ver moxsnis saerTaSoriso <strong>da</strong>Zabulobas, ver uzrunvelyofs seriozul<br />

saerTaSoriso stabilurobas~. meore naSromi amtkicebs, rom ekonomikuri<br />

<strong>da</strong>moukideblobis maRali done `SeiZleba iyos mSvidobis <strong>da</strong>mamyarebeli an omis<br />

gamCaRebeli, rac <strong>da</strong>mokidebulia momavali vaWrobis perspeqtivebze.~ ekonomikuri<br />

<strong>da</strong>moukidebloba xels uwyobs mSvidobas mxolod maSin, `rodesac saxelmwifoebi<br />

moelian savaWro urTierTobebis maRali donis SenarCunebas uaxloes momavalSi~. Tu<br />

saxelmwifoebi ar elian TanamSromlobis (urTierT<strong>da</strong>mokidebulebebis) perspeqtivas,<br />

Sedegad, savaraudod, oms viRebT.<br />

vaWrobisa <strong>da</strong> komunikaciebis uZlureba _ uzrunvelyon mSvidoba <strong>da</strong> Tanxmoba _<br />

Seesabameba socialur mecnierebaTa sferoSi gamokvlevebis Sedegebs. socialur<br />

fsiqologiaSi arsebuli gansxvavebulobis Teoriis mixedviT, xalxi sakuTar Tavs<br />

gansazRvravs swored imiT, riTac ganirCeva sxvisgan konkretul konteqstSi: `a<strong>da</strong>miani<br />

ganixilavs Tavs im maxasiaTeblebiT, romlebic ganarCevs erTs meore a<strong>da</strong>mianisagan,<br />

gansakuTrebiT, Tavisive Cveul socialur garemoSi... aTobiT sxva profesiis mqone<br />

qalTa sazogadoebaSi qali-fsiqologi Tavis Tavs gansazRvravs, rogorc fsiqologi,<br />

xolo aTobiT mamakaci-fsiqologis garemocvaSi _ rogorc qali~. a<strong>da</strong>mianebi<br />

gansazRvraven TavianT meobas imis meSveobiT, rac ar arian. vinai<strong>da</strong>n intensiuri<br />

kavSiris saSualebebis, vaWrobisa <strong>da</strong> mogzaurobebis Sedegad civilizaciaTaSorisi<br />

urTierTqmedeba gaaTmagebulia, xalxi ufro <strong>da</strong> ufro did mniSvnelobas aniWebs<br />

sakuTar civilizaciur identurobas. ori evropeli — germaneli <strong>da</strong> frangi,<br />

urTierTobisas erTmaneTs ganarCeven, rogorc frangs <strong>da</strong> germanels. xolo ori<br />

evropeli — germaneli <strong>da</strong> frangi, <strong>da</strong> ori arabi — saudeli <strong>da</strong> egvipteli, erTmaneTSi<br />

urTierTobisas TaviaT Tavs gansazRvraven evropelebad <strong>da</strong> arabebad.<br />

CrdiloafrikelTa imigracia safrangeTSi frangebs Soris arakeTilganwyobas iwvevs,<br />

amave dros, amaRlebs evropel kaTolike polonel emigrantTa mimReobis xarisxs.<br />

amerikelebi iaponur investiciebs gacilebiT uaryofiTad xvdebian, vidre msgavsi<br />

masStabis kanadur <strong>da</strong> evropul investiciebs (romlebic masStabiT pirvels aRemateba).<br />

swored amasTan <strong>da</strong>kavSirebiT aRniSnav<strong>da</strong> donald horovici: `nigeriis aRmosavleTSi<br />

ibo SeiZleba iyos... ibo overi an ibo onitSa. lagosSi igi, ubralod, iboa. londonSi is<br />

nigerielia, niu-iorkSi — afrikeli.~ sociologiis kuTxiT, globalizaciis Teoria<br />

msgavs <strong>da</strong>skvnas gvTavazobs: `swrafad globalizebad msoflioSi, romelic xasiaTdeba<br />

istoriulad uprecendento civilizaciuri, sazogadoebrivi Tu sxva saxis<br />

urTierT<strong>da</strong>mokidebulebiT <strong>da</strong> misi sayovelTao gaazrebiT, SeimCneva civilizaciuri,<br />

sazogadoebrivi <strong>da</strong> eTnikuri TviTSegnebis gamwvaveba.~ religiaTa globaluri<br />

aRorZineba~, `siwmindesTan <strong>da</strong>bruneba~ warmoadgens pasuxs samyaros, rogorc<br />

mTlianobis gaazrebaze.<br />

Tema V. <strong>modernizacia</strong> <strong>da</strong> globalizacia<br />

sakiTxis SesawavlisaTvis aucilebelia cneba globalizaciis warmoSobis <strong>da</strong><br />

samecniero literaturaSi arsebuli definiciebis ganxilva. amis Semdgom un<strong>da</strong> moxdes<br />

globalizaciis, rogorc procesis ganviTarebis gaanalizeba. yuradReba un<strong>da</strong> mieqces<br />

53


imas, rom Tav<strong>da</strong>pirvelad ekonomikuri faqtorebiT ganpirobebulma procesma Semdgom<br />

a<strong>da</strong>mianisa <strong>da</strong> sazogadoebis cxovrebis yvela doneze met-naklebad SeaRwia (zoga<strong>da</strong>d<br />

igulisxmeba sami done: ekonomika, politika <strong>da</strong> <strong>kultura</strong>). globalizaciis kulturul<br />

doneze gaSlam gansxvavebul sazogadoebebSi gamoiwvia uaRresad saintereso <strong>da</strong><br />

urTierTsapirispiro procesebis warmoSoba. sakiTxis <strong>da</strong>smis ZiriTadi mizani swored<br />

globaluri procesebi<strong>da</strong>n momdinare winaaRmdegobebis gansazRvra <strong>da</strong> warmodgenaa.<br />

XX saukune kacobriobis istoriaSi erT-erTi yvelaze ufro saintereso periodia,<br />

igi gamoirCeva didi ZvrebiTa <strong>da</strong> msoflio wesrigis swrafi cvalebadobiT.<br />

sainteresoa, rom XX saukune moeswro tipur feo<strong>da</strong>lur imperiebs, maT rRvevasa <strong>da</strong><br />

axali saxelmwifoebis Camoyalibebas, msoflio mniSvnelobis ramdenime revolucias,<br />

or msoflio oms, romlebmac samyaros Semdgom ganviTarebasa <strong>da</strong> saxis CamoyalibebaSi<br />

didi roli iTamaSa.<br />

esa Tu is epoqa, sxva maxasiaTeblebTan erTad, erTmaneTisagan gansxvavdeba<br />

msoflwesrigis niSniTac. gansxvaveba aris ara marto geografiul sazRvrebSi<br />

(magaliTad, portugaliis msoflio batonoba Secvala espaneTis batonobam), aramed<br />

saxelmwifoTa <strong>da</strong>jgufebis xasiaTSic. Tu cnobil politolog s.hanTingtons<br />

<strong>da</strong>vesesxebiT, msoflio istoria icnobs Semdegi saxis <strong>da</strong>pirispirebebs, romlebic<br />

gansazRvraven msoflios saxesa <strong>da</strong> sazRvarTa gavlebis princips: iyo periodi, roca<br />

sazRvrebi gadio<strong>da</strong> im teritoriaTa Soris, romelsac esa Tu is mmarTveli flob<strong>da</strong>,<br />

mTavar rols asruleb<strong>da</strong> winaaRmdegoba mmarTvelebs Soris, anu saxelmwifoTaSorisi<br />

urTierTobis dominanti mmarTvelis neba iyo. aman Camoayaliba eri-saxelmwifoebi.<br />

safrangeTis revoluciis Semdeg sazRvrebi swored ama Tu im eris gansaxlebis areals<br />

mihyvebo<strong>da</strong>. konfliqtebi <strong>da</strong> <strong>da</strong>pirispirebac erebs Soris mimdinareob<strong>da</strong>, anu dominanti<br />

iyo eri-saxelmwifo. pirveli msoflio omis Semdeg sazRvarTa gavleba ideologiurma<br />

kuTvnilebam gansazRvra, erebi gaerTiandnen ideologiis niSniT, msoflwesrigis<br />

dominantic ideologia gax<strong>da</strong>. samyaro <strong>da</strong>iyo or nawilad. erT mxares iyo nacionalsocialisturi<br />

samyaro, romelic warmodgenili gaxl<strong>da</strong>T, ZiriTa<strong>da</strong>d, italiisa <strong>da</strong><br />

germaniis saxiT, <strong>da</strong>narCeni msoflio ki moicav<strong>da</strong> or ideologiur banaks _<br />

liberalursa <strong>da</strong> komunisturs. saerTo mtris arsebobam isini gaaerTiana, magram ara<br />

ideologiuri, aramed wmin<strong>da</strong> praqtikuli TvalsazrisiT, radgan aucilebeli iyo<br />

nacizmis <strong>da</strong>marcxeba. misi ganadgurebis Semdeg sazRvari gaivlo liberalur<br />

demokratiasa <strong>da</strong> komunizms Soris. mas `rkinis far<strong>da</strong>~ ewo<strong>da</strong>, xolo <strong>da</strong>pirispirebas _<br />

`civi omi~. komunizmis marcxma es sazRvaric moSala. msoflio, am TvalsazrisiT,<br />

erTian sivrced gar<strong>da</strong>iqmna.<br />

`civi omis~, rogorc msoflwesrigis gaqrobam <strong>da</strong> komunizmis istoriad qcevam<br />

warmoSva uamravi gansxvavebuli mosazreba momavali msoflwesrigis Sesaxeb:<br />

magaliTad, frensis fukuiama Tav<strong>da</strong>pirvelad miiCnev<strong>da</strong>, rom kacobriobam Seabija<br />

ganviTarebis axal fazaSi, romelsac, SeiZleba, `istoriis <strong>da</strong>sasruli~ ewodos, radgan<br />

kacobriobis erTma didma nawilma miaRwia evoluciuri ganviTarebis umaRles<br />

safexurs <strong>da</strong> Seqmna a<strong>da</strong>mianis bunebisa <strong>da</strong> moTxovnilebebisaTvis yvelaze ufro<br />

Sesaferisi, misaRebi sazogadoebrivi organizacia _ liberalur-demokratiuli<br />

mmarTveloba. f.fukuiama ar gamoricxav<strong>da</strong>, rom igi iqceo<strong>da</strong> kacobriobis organizaciis<br />

ukanasaknel <strong>da</strong> ucvlel <strong>for</strong>mad. ramdena<strong>da</strong>c f.fukuiamasaTvis istoria aris erTiani<br />

evoluciuri procesi yvela xalxisa <strong>da</strong> yoveli drois erTobliobaSi, amdenad, igi<br />

miiCnevs, rom erebis, kulturebis umravlesoba sabolood aRiarebs demokratias,<br />

rogorc mmarTvelobis erTaderT legitimur <strong>for</strong>mas. am nia<strong>da</strong>gze Seiqmneba<br />

`postistoriuli samyaro~.<br />

54


meore saintereso mosazrebaa istoriis `civilizaciuri xedva~. am midgomis<br />

warmomadgenlis s.hanTingtonis azriT, kacobriobis gamyofi umniSvnelovanesi<br />

sazRvrebi kulturuli niSniT iqneba ganpirobebuli. moxdeba msgavsi kulturis mqone<br />

er-saxelmwifoTa <strong>da</strong>axloeba. un<strong>da</strong> aRiniSnos, rom sabolood kulturis dominantoba<br />

SeniSna Tavad f.fukuiamamac. misi TqmiT, liberaluri demokratiis <strong>da</strong>mkvidrebis gzaze<br />

mTavari <strong>da</strong>brkolebis saxiT win moiwevs <strong>kultura</strong>.<br />

dReisaTvis <strong>kultura</strong>s, rogorc sazogadoebaTa gamijvnis safuZvels, yvelaze didi<br />

<strong>da</strong>tvirTva eniWeba.<br />

ukanasknel xanebSi farTo interesis sagania msoflios `globalizaciis~ problema.<br />

Cveni mizania gavaanalizoT, Tu ras niSnavs `globalizacia~, sai<strong>da</strong>n iRebs saTaves <strong>da</strong> ra<br />

aris misi warmoSobis safuZveli, ganviTarebis ra kanonzomierebebs eqvemdebareba, saiT<br />

miemarTeba, saiT mihyavs samyaro?<br />

civi omis <strong>da</strong>srulebiTa <strong>da</strong> sabWoTa imperiis <strong>da</strong>SliT saqarTvelo Caeba msoflioSi<br />

mimdinare globalur procesSi, romelic sabWoeTis <strong>da</strong>Slamde ganviTarebis garkveul<br />

etapze avi<strong>da</strong>. srul <strong>da</strong>moukideblobas saqarTvelom, Tu ar CavTvliT zogierT<br />

xanmokle periodebs, rogoric iyo mag. giorgi brwyinvales periodi, TiTqmis aTi<br />

saukunea ver miaRwia, xolo ukanaskneli samasi wlis ganmavlobaSi saqarTvlo ruseTis<br />

izolaciis qveS imyofeba. saqarTvelom rusuli karCaketiloba <strong>da</strong>Zlia <strong>da</strong> cdilobs<br />

msoflioSi mimdinare procesebSi CaerTos rogorc <strong>da</strong>moukidebeli subieqti.<br />

Tanamedrove msoflioSi mimdinareobs globalizaciis procesi. <strong>modernizacia</strong> iqca<br />

ganviTarebis mimarTulebad, romelic msoflios sxva<strong>da</strong>sxva <strong>kultura</strong>m sxva<strong>da</strong>sxvagvarad<br />

aRiqva <strong>da</strong>, aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, sxvadsaxvagvari reaqcia hqon<strong>da</strong>. <strong>modernizacia</strong><br />

Tanamedroveobis gamowvevaa; zogierTi ara<strong>da</strong>savluri qveynisaTvis <strong>modernizacia</strong><br />

igivdeba vesternizacia-amerikanizaciasTan, anu isini miiCneven, rom Tuki sazogadoebas<br />

surs modernizaciis procesSi CarTva, aucilebeli <strong>da</strong> gar<strong>da</strong>uvalia <strong>da</strong>savluri,<br />

konkretulad, amerikuli kulturiT sakuTari kulturis Canacvleba, anu<br />

gar<strong>da</strong>uvalia amerikanizacia. es ukanaskneli ki originaluri kulturebis warmomadgenelTaTvis<br />

miuRebelia; aman xeli Seuwyo sakuTari kulturisaken mibrunebas, anu<br />

lokalizacias. zogierTi kulturisaTvis ki, <strong>modernizacia</strong> anu gaTanamedroveoba<br />

amerikanizaciis gareSec misaRwevia; <strong>da</strong> kidev mesame _ globalizaciis procesSi<br />

modernizaciis miRweva SesaZlebelia sruliad umtkivneulod, ori kulturis<br />

elementTa SereviT.<br />

am procesebi<strong>da</strong>n saqarTvelo sagrZnoblad <strong>da</strong>Sorebuli iyo. rogorc zemoT<br />

mogaxseneT, globalizaciis procesi manam, sanam saqarTvelo sabWoTa sivrceSi iyo<br />

Caketili, ganviTarebis garkveul etapze avi<strong>da</strong>, aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, <strong>da</strong>grov<strong>da</strong> am<br />

procesi<strong>da</strong>n momdinare gamowvevebis winaaRmdeg pasuxis gacemis araerTgvarovani<br />

gamocdileba. amitom sainteresoa, Tu romeli saxis pasuxia saqarTvelosaTvis ufro<br />

misaRebi, ra problemebze <strong>da</strong> niuansebze un<strong>da</strong> gamaxvildes yuradReba globalizaciis<br />

epoqaSi.<br />

`globalizaciis maxi<strong>da</strong>n ar arsebobs erovnuli gamosavali, magram arsebobs<br />

transnacionaluri gamosavali~. regionalizacia aris saSualeba transnacionaluri<br />

zesaxelmwifoebrivi organizmebis Seqmnisa; zesaxelmwifoebrivi organizmebis Seqmnis<br />

mizezi <strong>da</strong> mizani politikisa <strong>da</strong> ekonomikis sferoebi<strong>da</strong>n momdinareobs, magram<br />

saSualeba aris kulturuli urTierTmsgavseba; dReisaTvis msoflioSi zesaxelmwifoebriv<br />

organizmSi integracia moaxerxes evropis qveynebma; evropa aris ara<br />

mxolod geografiuli ganzomileba, aramed zesaxelmwifoebrivi sazogadoeba; misi<br />

erTianobis safuZvelia demokratia; anu evrokavSirSi aRmoCndnen <strong>da</strong> Sesvlis ufleba<br />

eZlevaT im qveynebs, romlebic iRvwian sakuTar sazogadoebaSi demokratiulobis<br />

55


xarisxis gazrdisaTvis, anu evrokavSiri warmoadgens modernizaciis Sedegs, radgan<br />

<strong>modernizacia</strong> gulisxmobs sazogadoebis ganviTarebas demokratiuli niSnebiT.<br />

saqarTvelos ganviTarebis gezi am mimarTulebiT aqvs aRebuli <strong>da</strong> cdilobs<br />

globalizaciis gamowvevas pasuxi evrokavSirSi integraciiT gasces. SesaZlebelia<br />

iTqvas, rom saqarTvelos magaliTze sazogadoebis <strong>modernizacia</strong> emTxveva<br />

globalizaciis process.<br />

imisaTvis, rom saqarTvelom moaxerxos <strong>da</strong>savlur sazogadoebaSi integracia,<br />

aucilebelia sazogadoebis modernizeba <strong>da</strong> demokratizacia. geopolitikuri<br />

mdebareoba iZleva saqarTvelos globalur procesebSi CarTvis saSualebas; arsebobs<br />

ekonomikuri <strong>da</strong> politikuri proeqtebi, romelSic mas Tavisi funqcia aqvs. aqe<strong>da</strong>n<br />

gamomdinare, saqarTvelos mouwevs globalur <strong>kultura</strong>sTan Sexeba, radgan<br />

Tanamedrove etapze politikis, ekonomikisa <strong>da</strong> kulturis urTierTganpirobebulobis<br />

xarisxi sakmaod gaizar<strong>da</strong>.<br />

modernizaciisa <strong>da</strong> demokratizaciis procesi ara<strong>da</strong>savlur tradiciul qveynebSi<br />

pirvelive <strong>da</strong>rtymas <strong>kultura</strong>s ayenebs; maTTvis demokratizaciis procesi kulturis<br />

trans<strong>for</strong>maciasa <strong>da</strong> SecvlasTan aris pir<strong>da</strong>pir kavSirSi. amis gamo umravlesi<br />

ara<strong>da</strong>savluri qveynis reaqcia sakmaod mZafria; rodesac saubars iwyeben<br />

demokratiaze, a<strong>da</strong>mianis Tavisuflebasa <strong>da</strong> uflebebze, maT miRebaze sakuTar<br />

sazogadoebaSi, amosavali wertili <strong>kultura</strong>a.<br />

amdenad, mimaCnia, rom Cems mier wamoWrili problemis kvleva interesmoklebuli ar<br />

un<strong>da</strong> iyos, radgan Tanamedrove etapze kulturis roli sakmaod izrdeba. iuneskos<br />

programis _ `msoflio kulturuli proeqti~ _ direqtoris d.p.Saferis statiaSi<br />

`axali msoflio sistemisaken kulturuli perspeqtivis TvalsazrisiT~ naTqvamia, rom<br />

msoflio miiwevs ekonomikuri saukuni<strong>da</strong>n kulturuli saukunisaken. naTeli gax<strong>da</strong>, rom<br />

ganviTarebis problemaTa ga<strong>da</strong>wyveta SeuZlebelia kulturis faqtoris<br />

gaTvaliswinebis gareSe. sxvagvarad msoflios mowyobis nebismieri proeqti<br />

ganwirulia warumateblobisaTvis. d.Saferis azriT, axali msoflio sistemis agebis<br />

safuZvelia kulturuli Teoriuli tradiciis gaTvaliswineba, kulturisadmi<br />

holisturi midgoma, istoriis kulturuli interpretaciis gaazreba, yvelaze<br />

mdgradi kulturuli faseulobebis ganmtkiceba. un<strong>da</strong> gaviTvaliswinoT, rom msoflio<br />

Sevi<strong>da</strong> ganviTarebis im stadiaSi, romelsac bevri mkvlevari gansazRvravs rogorc<br />

<strong>kultura</strong>Ta <strong>da</strong> civilizaciaTa Sejaxebas.<br />

rogorc vxe<strong>da</strong>vT, <strong>da</strong> rasac qvemoT warmodgenili kvleva ufro TvalnaTels gaxdis,<br />

Tanamedrove globalizaciis epoqaSi didi mniSvneloba eniWeba <strong>kultura</strong>s. mosazrebebi<br />

<strong>da</strong> Teoriebi kulturis globalizaciis Sesaxeb iseTive swarfi tempiT icvleba <strong>da</strong><br />

viTardeba, rogorc Tavad procesi. imisaTvis, rom saqarTvelom, rogorc erT-ereTma<br />

mcire <strong>kultura</strong>m, moaxeros Tanamedrove procesebisaTvis fexis awyoba <strong>da</strong> ar CamorCes<br />

mas, aucileblad mimaCnia procesis gaanalizebis, axali Teoriebisdmi yuradRebis<br />

mudmivi miqceva. sakiTxisadmi midgomis amosavali wertili aris is, rom yvela me<strong>da</strong>ls<br />

ori mxare gaaCnia. Cveni azriT, ar SeiZleba globalizaciis procesis calsaxad<br />

<strong>da</strong>debiTad an uaryofiTad Sefaseba. es procesi Seicavs rogorc pozitiur, aseve<br />

negatiur Tvisebebsac. erTis mxriv acxadeben, rom globalizacia mimarTulia<br />

gaerTgvarovnebisaken <strong>da</strong> cxovrebis wesis stan<strong>da</strong>rtizaciisaken, rac TavisTavad<br />

gulisxmobs <strong>kultura</strong>Ta originalobis gaqrobas. meores mxriv, arseboben<br />

sazogadoebebi, romelTaTvisac globalizacia warmoadgens ganviTarebisa <strong>da</strong><br />

msoflioSi sakuTari adgilis <strong>da</strong>mkvidrebis karg saSualebas, ZiriTa<strong>da</strong>d es exebaT<br />

mcire kulturebs. amdenad, aucilebelia ganxilul iqnes sxvadsxva sazogadoebis<br />

<strong>da</strong>mokidebuleba <strong>da</strong> reaqcia globalizaciisadmi, radgan igi xels Segviwyobs ukeT<br />

56


gavaanalizoT procesis arsi, SeZlebis<strong>da</strong>gavarad mkveTrad gamovyoT saqarTvelosaTvis<br />

Tu ra SeiZleba aRmoCndes <strong>da</strong>debiTi <strong>da</strong> ra uaryofiTi, radgan is rac<br />

misaRebia erTisaTvis, miuRebelia meoresTvis. sxvaTa gamocdilebis gaanalizeba <strong>da</strong><br />

Seswavla saSualebas mogvcems CamoyaliboT globalizaciisadmi sakuTari midgoma. es<br />

aucilebelia, radgan Cven politikuri <strong>da</strong> ekonomikuri kursi swored mTavari<br />

globalizatoris, Tu SeZleba ase iTqvas, <strong>da</strong>savleTisaken gvaqvs aRebuli. es ki niSnavs<br />

imas, rom `macivars mohyveba haqslic~, anu politikis, ekonomikisa <strong>da</strong> kulturis<br />

<strong>da</strong>Soreba SeuZlebelia, ar SeiZleba politikur-ekonomikur kavSirs ar moyves<br />

urTierToba kulturis doneze. am mxriv sakiTxs arTulebs is, rom erTis SexedviT<br />

erTian <strong>da</strong>savleTSi sakmaod didi <strong>da</strong> rTuli winaaRmdegobebi gaCn<strong>da</strong> <strong>da</strong>savleT evropasa<br />

<strong>da</strong> amerikas Soris, rogorc ikveTeba kulturis doneze maT Sorisac sakmaod didi<br />

gansxvaveba yofila, radgan evropis zogierTi qveynisaTvis miuRebeli aRmoCn<strong>da</strong><br />

globalizaciis procesSi ameriki<strong>da</strong>n importirebuli <strong>kultura</strong>. kvlevis aqtualobas<br />

esec amtkicebs, radgan politikis doneze gancxadeba Cveni <strong>da</strong>savluri orientaciis<br />

Sesaxeb gasagebi <strong>da</strong> misaRebia, magram meore mxriv, Tuki Cven Sevxe<strong>da</strong>vT amas mecnieruli<br />

TvaliT, gaurkvevelia ras niSnavs <strong>da</strong>savluri orientacia _ kari gavuRoT yvelafers<br />

rac modis mTlianad <strong>da</strong>savleTi<strong>da</strong>n, anu aSS-<strong>da</strong>n <strong>da</strong> evropi<strong>da</strong>n <strong>da</strong> miviRoT igi, Tu un<strong>da</strong><br />

ganvasxvavoT amerikuli <strong>da</strong> evropuli.<br />

rogorc vxe<strong>da</strong>vT, problema mcire kulturebisaTvis, maT Soris saqarTvelosaTvis,<br />

sakmaod bevr saintereso <strong>da</strong> aqtualur sakiTxebs moicavs. SevecadoT ganvsazRvroT,<br />

Tu ras niSnavs `globalizacia~, sai<strong>da</strong>n iRebs saTaves <strong>da</strong> ra aris misi warmoSobis<br />

safuZveli, ganviTarebis ra kanonzomierebebs eqvemdebareba, saiT miemarTeba, saiT<br />

miyavs samyaro?<br />

<strong>da</strong>viwyoT imiT, rom `eri-saxelmwifo aRar iqneba efeqturi Zala: igi Zalian pataraa<br />

didi problemisaTvis <strong>da</strong> Zalian didi _ patara problemebisaTvis~ (artur<br />

Sleizingeri; amerikeli istorikosi). es aris <strong>for</strong>mula, romelic kargad miesa<strong>da</strong>gebo<strong>da</strong><br />

~civi omis~ Semdgom, gar<strong>da</strong>maval periodSi myof msoflios, radgan aSkara iyo, rom<br />

ideologiaTa konfliqtis epoqis <strong>da</strong>srulebis Semdeg warmoudgeneli iqnebo<strong>da</strong> erisaxelmwifos<br />

qceva (Tu <strong>da</strong>bruneba) msoflio wesrigis ganmsazRvrelad; magram sruliad<br />

gaurkveveli rCebo<strong>da</strong> is, Tu ras an vis un<strong>da</strong> <strong>da</strong>ekavebina misi adgili. Tuki<br />

<strong>da</strong>vakvirdebiT am periodis samecniero Tu publicistur statiebs, <strong>da</strong>vinaxavT, rom<br />

Sesaval sityvebSi aseTi gamoTqmebi figurirebs: `msoflio gagiJ<strong>da</strong>~, `es fantastikuri<br />

msoflioa~, `kacobriobam ganviTarebis axal fazaSi Seabija~. swavlulebi TiTqos,<br />

SeSinebulni, ufro ki gaocebulni arian.<br />

SemoTavazebul iqna uamravi <strong>da</strong> sxva<strong>da</strong>sxvagvari Teoria momavali msoflio wesrigis<br />

Sesaxeb: istoriis <strong>da</strong>sasruli, civilizaciaTa Sejaxeba, marqsizmis aRorZineba. erTerTma<br />

maTganma msoflioSi mimdinare process globalizacia uwo<strong>da</strong>. es mox<strong>da</strong> 1983<br />

wels. amerikelma mecnierma t.levitma am terminiT calkeul produqtTa bazrebis<br />

gaerTianeba <strong>da</strong>axasiaTa. manamde arsebob<strong>da</strong> mondializmis anu globalizmis cneba,<br />

romelic 70-iani wlebi<strong>da</strong>n postindustriuli civilizaciis mTels planetaze<br />

gavrcelebas axasiaTeb<strong>da</strong>. amis Semdeg terminma ufro Rrma Sinaarsi SeiZina <strong>da</strong> iqca<br />

cnebad, romelic msoflioSi arsebul process gamoxatavs. Tavad procesis<br />

gansazRvreba imdenivea, ramdeni moazrovnec Seexo mas.<br />

Cvenc, Cvenis mxriv, ar CamovrCebiT moazrovneTa did laSqars <strong>da</strong> vecdebiT misi<br />

Sinaarsis gansazRvras samecniero literaturaSi arsebul definiciebze <strong>da</strong>yrdnobiT.<br />

Tavad cneba `globalizacia~ modis sityvi<strong>da</strong>n global, rac frangulad<br />

sayovelTaos, mTlians, saerTos niSnavs, aqe<strong>da</strong>n, cnebac, advili misaxvedria,<br />

`gasayovelTaoebas~ aRniSnavs.<br />

57


axla oriod sityva imaze, Tu ris `gasayovelTaoebazea~ saubari. marTalia, cnebas<br />

Tav<strong>da</strong>pirvelad mxolod ekonomikuri <strong>da</strong>tvirTva hqon<strong>da</strong>, magram dRes igi ukve,<br />

faqtobrivad, cxovrebis yvela sferos moicavs. rodesac vambobT yvelafers,<br />

vgulisxmobT doneebs: ekonomikurs, politikursa <strong>da</strong> kulturul-religiurs.<br />

yvelaze zoga<strong>da</strong>d, globalizacia aris procesi, romelic msoflios <strong>da</strong>viwroebas<br />

axdens. de<strong>da</strong>miwas `patara didi sofeli~ SeiZleba ewodos. es aris erTiani `msoflio<br />

sazogadoeba~. am sityvaTwyobaSi Tu sityvaTSeTanxmebaSi germaneli filosofosi<br />

u.beki sityva `msoflios~ gansxvavebulobis, mravalferovnebis mniSvnelobas aniWebs,<br />

xolo `sazogadoebas~ _ araintegrirebulobis. amitom, gamodis, rom msoflio<br />

sazogadoeba aris erTianobis gareSe arsebuli mravalferovneba. u.beki ganasxvavebs<br />

globalizms, globalurobasa <strong>da</strong> globalizacias. aRniSnuli gansxvavebis mizania<br />

<strong>da</strong>amsxvrios politikurisa <strong>da</strong> sazogadoebrivis teritoriuli orTodoqsuloba,<br />

romelic pirveli modernis proeqtSi Camoyalib<strong>da</strong>, <strong>da</strong>ukavSir<strong>da</strong> erovnul saxelmwifos<br />

<strong>da</strong> miiRo kategorialur-instituciuri absolutis statusi.<br />

globalizmi _ es aris msoflio bazris batonobis gageba. mas globalizaciis<br />

mravalmxrivoba (politikuri, kulturuli, ekologiuri <strong>da</strong> sxva) <strong>da</strong>yavs mxolod<br />

sameurneo ganzomilebamde <strong>da</strong> sxva <strong>da</strong>narCens mxolod mis <strong>da</strong>qvemdebarebaSi<br />

warmoadgens. globalizmi iZleva imis saSualebas, rom, SeiZleba magaliTad, germania,<br />

marTo ubralo sawarmosaviT.<br />

ramdena<strong>da</strong>c `msoflio~ <strong>da</strong> sityvaTSeTanxmeba `msoflio sazogadoeba~ aRniSnavs<br />

gansxvavebebs, mravalferovnebas, xolo `sazogadoeba~ _ araintegrirebuleobas,<br />

amitom msoflio sazogadoebis cnebis qveS SesaZloa vigulisxmoT erTianobis gareSe<br />

mravalferovneba.<br />

msoflio sazogadoeba warmoadgens ara megasazogadoebas, romelic Tavis TavSi<br />

aerTianebs <strong>da</strong> aqrobs yvela nacionalur sazogadoebas, aramed mravalferovnebiT<br />

gamorCeul <strong>da</strong> integracias <strong>da</strong>uqvemdebarebel msoflio horizonts, romelic iReba<br />

maSinve, roca is iqmneba <strong>da</strong>, amasTan, inarCunebs komunikaciisa <strong>da</strong> moqmedebis<br />

Tavisuflebas.<br />

axalia ara marto yoveldRiuri cxovreba <strong>da</strong> qmedebani, romlebic gascdnen<br />

erovnul-saxelmwifoebriv sazRvrebs <strong>da</strong> qveynebi urTierT<strong>da</strong>mokidebulebebis qseliT<br />

<strong>da</strong>fares, aramed isic, rom aRar arsebobs sazogadoebis, Sromisa <strong>da</strong> kapitalis<br />

garkveul adgilze mijaWvuloba.<br />

globalizaciaSi ar igulisxmeba msoflio saxelmwifos arseboba; ufro zustad:<br />

esaa msoflio sazogadoeba msoflio saxelmwifosa <strong>da</strong> msoflio mTavrobis gareSe.<br />

laparakia globalurad dezorganizebuli kapitalizmis gafarToebaze, vinai<strong>da</strong>n arc<br />

ekonomikuri <strong>da</strong> arc politikuri TvalsazrisiT, ar arsebobs hegemoni xelisufleba <strong>da</strong><br />

internacionaluri reJimi.<br />

erTi sityviT, globaluri niSnavs erTian sivrces, mas ufro geografiuli<br />

<strong>da</strong>tvirTva eniWeba. globalizmi aris am sivrceSi msoflio bazris gabatonebis<br />

gamomxatveli cneba. rac Seexeba globalizacias, es aris procesi, anu is, rac<br />

globalizmiT gajerebul globalur msoflioSi xdeba <strong>da</strong> mimdinareobs, anu<br />

globalizacia aris cocxali, dinamiuri <strong>da</strong> mimdinare procesi, romelmac msoflio<br />

axal wesrigamde un<strong>da</strong> miiyvanos.<br />

SesaZloa, dResdReisobiT, globalizacia Tavad warmoadgens msoflio wesrigs,<br />

radgan uaxloes momavalSi swored misgan momdinare gamowvevebze mouwevs<br />

sazogadoebebs pasuxis gacema.<br />

globalizaciis Sesaxeb Seqmnili Teoriebi iseTive swrafi tempiT viTardeba,<br />

rogorc Tavad procesi. Tuki Tqven gaxsniT am procesis erT-erT <strong>da</strong>maxasiaTebel<br />

58


saSualebas _ internets _ <strong>da</strong> saZiebelSi CawerT sityvas `globalizacia~, Tqvens<br />

Tvalwin gaixsneba saSualod 4 mln veb-gverdi.<br />

globalizacia <strong>da</strong>myarebulia a<strong>da</strong>mianTa urTierTobaze, ufro sworad, sxva<strong>da</strong>sxva<br />

sazogadoebaTa urTierTobaze. ese igi, roca saubaria globalizaciaze, igulisxmeba am<br />

Tu im sazogadoebis RirebulebaTa gasayovelTaoeba. xolo sazogadoebam Tavisi<br />

Rirebulebebi sayovelTaod rom aqcios, saWiroa igi sxva sazogadoebebs gaacnos <strong>da</strong><br />

gauTavisos, risTvisac saWiroa kontaqti. ese igi, logikurad mivediT <strong>da</strong>skvnamde, rom<br />

globalizaciis pirveli aucilebeli piroba sxva<strong>da</strong>sxva sazogadoebis, sxva<strong>da</strong>sxava<br />

kulturuli erTobis urTierTobaa.<br />

imisaTvis, rom msjeloba ganvagrZoT, saWiroa globalizaciis saTave romelime<br />

istoriul epoqas <strong>da</strong>vukavSiroT. am mxriv mecnierTa azri iyofa. erTi nawili miiCnevs,<br />

rom globalizaciis saTaveebi saZiebelia XV saukuneSi, igi ukavSirdeba did<br />

geografiul aRmoCenebs, rodesac de<strong>da</strong>miwis macxovrebelTa umetesobam moaxerxa<br />

urTierTgacnoba. mkvlevarTa am jgufis azriT, es iyo pirveli faqti msoflios<br />

xalxTa urTierTobisa, swored am periodSi xdeba kulturul RirebulebaTa pirveli<br />

masobrivi gacvla.<br />

mecnierTa meore nawili Tvlis, rom globalizacia aris XIX-XX saukuneebis mijnaze<br />

<strong>da</strong>wyebuli movlena, <strong>da</strong>kavSirebuli mniSvnelovan aRmoCenebTan sabunebismetyvelo<br />

mecnierebaTa <strong>da</strong>rgSi <strong>da</strong> msoflios ganawilebis erTi etapis <strong>da</strong>mTavrebasTan.<br />

mesame nawili ki miiCnevs, rom globalizacia XX saukunis meore naxevris movlenaa,<br />

radgan misi safuZvlebi saZiebelia in<strong>for</strong>maciuli epoqis <strong>da</strong>sawyisSi.<br />

aucileblad miviCnevT, SemogTavazoT konkretul mecnierTa varaudebi; es<br />

varaudebi u.bekis naSromSia warmodgenili:<br />

avtori <strong>da</strong>sawyisi Tema<br />

marqsi me-15 s. Tanamedrove kapitalizmi<br />

uolerstaini me-15 s. msoflio kapitalisturi sistema<br />

robertsoni 1870-1920w.w. mravalwyobianoba<br />

gidensi me-18 s. <strong>modernizacia</strong><br />

perlmuteri aRmosavleTisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis<br />

globaluri civilizacia<br />

<strong>da</strong>sasruli<br />

ra Tqma un<strong>da</strong>, sakamaToa, romeli <strong>da</strong>skvnaa ufro misaRebi, radgan yovel maTgans<br />

sakuTari, met-naklebad <strong>da</strong>majerebeli <strong>da</strong>sabuTeba aqvs.<br />

imisaTvis, rom gaverkveT am winaaRmdegobaSi <strong>da</strong> CvenTvis ufro advili Seiqmnes<br />

sakuTari <strong>da</strong>skvnis gakeTeba, oriode sityviT SevexoT im istoriul periodebs,<br />

rodesac <strong>da</strong>savleTs mWidro urTierToba hqon<strong>da</strong> sxva samyarosTan.<br />

pirveli intensiuri Sexeba mas aRmosavleTTan hqon<strong>da</strong>. es iyo antikur xanaSi,<br />

rodesac erTmaneTs ebrZo<strong>da</strong> berZnuli <strong>da</strong> sparsuli samyaro. am samyaroTa<br />

urTierTobam gamoiwvia sruliad axali kulturuli erTobis _ elinisturi samyaros<br />

_ warmoSoba, rac mTlianad gamoxatuli iyo berZnuli <strong>da</strong> araberZnuli (sparsuli <strong>da</strong><br />

sxva) a<strong>da</strong>T-wesebis, kulturul faseulobaTa gacvla-gamocvliT. Tuki Sedegebis mxriv<br />

vimsjelebT, am periodis Semdeg (Tu ar CavTvliT jvarosnul omebs), RirebulebaTa<br />

urTierTgacvlis mxriv, msgavsi nayofieri Sedegi samyaroTa urTierTobas aRar<br />

hqonia. aleqsandre makedonelis gar<strong>da</strong>cvalebis Semdeg, marTalia, imperia <strong>da</strong>iSala,<br />

magram axlo aRmosavleTSi Camoyalib<strong>da</strong> samyaro, romelic arc sparsul-aRmosavluri<br />

iyo <strong>da</strong> arc berZnul-<strong>da</strong>savluri, igi am samyaroTa urTierTobis Sedegi gaxl<strong>da</strong>T.<br />

rodesac kulturul RirebulebaTa gasayovelTaoebazea saubari, un<strong>da</strong> gamoiyos<br />

ramdenime istoriuli epoqa. Tu Sedegebze mxolod <strong>da</strong>savleTTan mimarTebaSi<br />

59


visaubrebT, msgavsi SemTxveva ramdenimea: elinisturi epoqa, safrangeTis revolucia<br />

<strong>da</strong>, Semdeg, komunizmis periodi. yovel maTgans Tavisuflad SeiZleba ewodos<br />

pirovnebaTa saxeli: elinisturs _ aleqsandre makedonelis, safrangeTis revolucias<br />

_ napoleonis, xolo komunizmis periods _ stalinis. safrangeTis revolucia<br />

Tamamad CaiTvleba evropul revoluciad, rac Seexeba komunizms, es ideologia<br />

<strong>da</strong>savleTSi aRmocen<strong>da</strong> <strong>da</strong> TiTqmis mTel evraziaSi gavrcel<strong>da</strong>. arc makedoneli, arc<br />

napoleoni <strong>da</strong> arc stalini im kulturis uSualo warmomadgenlebi ar iyvnen, romlis<br />

saxeliTac moqmedebdnen. ara<strong>da</strong>, ra gasakviric ar un<strong>da</strong> iyos, SeiZleba CaiTvalos, rom<br />

es sami pirovneba-epoqa <strong>da</strong>savleTis saxis erT-erT ganmsazRvrel faqtorad iqca.<br />

kerZod, makedonelma SeZlo is, rac Tavad berZnebma ver SeZles, anu moaxerxa berZnuli<br />

samyaros gaerTianeba, romelic gax<strong>da</strong> safuZveli erTiani <strong>da</strong>savluri kulturisa.<br />

napoleonma frang ganmanaTlebelTa ideebi zogadevropulad aqcia <strong>da</strong> safuZveli<br />

<strong>da</strong>udo erTiani evropis Camoyalibebas, stalinma komunizmis gaZlierebiT Camoayaliba<br />

banaki, romlis winaaRmdeg brZolac SeiZleba CaiTvalos napoleonis epoqaSi <strong>da</strong>wyebuli<br />

evropis konsoli<strong>da</strong>ciis saboloo Camoyalibebis procesad; komunizmis winaaRmdeg<br />

brZola iqca evropuli integraciis erT-erT <strong>da</strong>maCqarebel movlenad.<br />

samive movlenaSi Cans `gasayovelTaoebis~ niSnebi, magram `globalizaciaze~<br />

saubari jer kidev adrea, radgan pirvel SemTxvevaSi mxolod ori sazogadoebis<br />

urTierTobazea saubari, meore SemTxvevaSi es urTierToba ver gasc<strong>da</strong> evropis<br />

sazRvrebs, xolo mesame SemTxvevaSi komunizmi, rogorc sayovelTao ideologia, Tavad<br />

mSobelma <strong>da</strong>savleTma uaryo. magram samive maTgans, rogorc ukve aRvniSneT, didi<br />

wvlili miuZRvis faseulobaTa im sistemis CamoyalibebaSi, ris gasayovelTaoebazec<br />

dRes aris saubari. mxedvelobaSi gvaqvs liberalur-demokratiuli ideologia,<br />

romelic moicavs ekonomikur, politikur <strong>da</strong> kulturul sferoebs.<br />

liberalur-demokratiuli ideologia aris <strong>da</strong>savlur faseulobaTa sistema,<br />

aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, `globalizacia~ <strong>da</strong>savluri movlenaa. swored <strong>da</strong>savluri<br />

ideologiis Camoyalibebas ukavSirdeba `globalizaciis~ procesis <strong>da</strong>wyeba.<br />

<strong>da</strong>savluri cnobierebiT, `progresi sazogadoebis ganviTarebis kanonia~. xolo<br />

progresi marto rwmeniT, anu gonebis gareSe SeuZlebelia. ideologia iZleva<br />

amqveyniuri keTildReobis etalons. am SemTxvevaSi ki <strong>da</strong>savluri ideologia, rogorc<br />

Tavad <strong>da</strong>savleTi fiqrobs, erTaderTia, romelic iZleva kargi cxovrebis garantias. am<br />

<strong>da</strong>skvnamde <strong>da</strong>savleTi im logikiT mivi<strong>da</strong>, rom Zlierebisa <strong>da</strong> keTildReobisaTvis<br />

saWiroa Zlieri ekonomika, xolo amis miRweva SesaZlebelia mxolod im wesebis <strong>da</strong>cviT,<br />

romelsac liberaluri demokratia gvTavazobs.<br />

sanam uSualod `globalizaciis~ doneTa ganxilvaze ga<strong>da</strong>vidodeT, gvsurs erT<br />

faqtze gavamaxviloT yuradReba. msjelobas Jan-Jak rusos sityvebiT <strong>da</strong>viwyebT:<br />

`yvelaze Zlieri ar aris ise Zlieri, rom mu<strong>da</strong>m batoni iyos, Tu Tavis Zalas uflebad,<br />

xolo morCilebas movaleobad ar gar<strong>da</strong>qmnis~. dRes Zlierad msoflios swored<br />

<strong>da</strong>savleTi evlineba, amitom es ukanaskneli yvelanairad cdilobs, dRevandeli<br />

Zliereba gamoiyenos imisaTvis, rom Zala uflebad aqcios, xolo morCileba ki<br />

movaleobad, raTa yovelTvis dominantad <strong>da</strong>rCes. kerZod, igi cdilobs Seqmnas<br />

samyaro, sa<strong>da</strong>c TviTon moTamaSe arbitris rolSi iqneba. <strong>da</strong>savleTi cdilobs,<br />

msoflios TamaSis sakuTari wesebi ukarnaxos. `globalizaciis~ idea aris is, rom<br />

<strong>da</strong>savluri Rirebulebani _ demokratia, kanonis uzenaesoba, a<strong>da</strong>mianis uflebaTa<br />

pativiscema, Riaoba _ anu liberaluri demokratia aqcios msoflio ideologiad.<br />

`globalizaciis~ <strong>da</strong>savlur xedvas kargad gamoxatavs am saukunis ormocian wlebSi<br />

a<strong>da</strong>minis uflebaTa sayovelTao deklaraciis miRebis istoria. misi ganxilvis dros,<br />

<strong>da</strong>savleTis mecnierTa erTma jgufma, kerZod, amerikis anTropologTa asociaciam,<br />

60


melvil herskovicis xelmZRvanelobiT, warmoadgina memorandumi, romlis mixedviTac,<br />

saWiro iyo im faqtisaTvis yuradRebis miqceva, rom yovel sazogadoebaSi Tavisufleba<br />

Taviseburad esmiT. rogorc blez paskali ambob<strong>da</strong>, `is, rac alpebs aqeT WeSmaritebaa,<br />

alpebs iqiT sicruea~. memorandumi emyarebo<strong>da</strong> <strong>for</strong>mulas: `a<strong>da</strong>miani Tavisufalia im<br />

SemTxvevaSi, Tuki mas SeuZlia icxovros Tavisuflebis im gagebiT, romelic mis<br />

sazogadoebaSia miRebuli~. maTi azriT, Rirebulebebsa <strong>da</strong> faseulobebs sxva<strong>da</strong>sxva<br />

<strong>kultura</strong>Si sxva<strong>da</strong>sxva xasiaTi aqvT, amitom, yoveli mcdeloba _ Camoyalibdes isini<br />

mxolod erTi romelime kulturis warmodgenebze <strong>da</strong>yrdnobiT, xels uSlis a<strong>da</strong>mianis<br />

uflebaTa aseTi deklaraciis gavrcelebas mTel kacobriobaze. oficialuri<br />

<strong>da</strong>savleTisaTvis es memorandumi miuRebeli aRmoCn<strong>da</strong> <strong>da</strong> maT miiRes deklaracia,<br />

romelic mxolod <strong>da</strong>savlur Rirebulebebs efuZneba. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />

`globalizacia~, anu deklaraciis gasayovelTaoebis mcdeloba <strong>da</strong>savluri movlenaa.<br />

sanam uSualod Tanamedroveobaze ga<strong>da</strong>vidodeT, oriode sityviT ekonomikuri<br />

`globalizaciis~ Temas SevexoT. <strong>da</strong>savlel mecnierTa didi nawili msoflio istorias<br />

aRiqvams, rogorc erT mTlian process. am mecnierTagan un<strong>da</strong> gamovyoT isini, vinc<br />

msoflio istoriis amosaval wertilad ekonomikas miiCneven. sainteresoa<br />

msoflsistemuri midgoma, romelic `analebis~ skolis warmomadgenelma fernar<br />

brodelma <strong>da</strong> ekonomikis istoriis mkvlevarma imanuel valerstainma Camoayalibes. am<br />

ukanasknelis wignSi `Tanamedrove msoflsistema~ kargad aris Camoyalibebuli<br />

msoflistemuri TvalTaxedva, romlis mixedviTac, msoflsistema aris ara msoflio<br />

sistema, aramed esaa sistema, romelic warmoadgens samyaros.<br />

msoflsitemuri midgomisaTvis amosavalia ufro didi organizmebis gamoyofa,<br />

vidre socialur-istoriuli organizmia, magram amosavali wertili aris ara <strong>kultura</strong>,<br />

aramed ekonomika. pirveli msoflsistemebi msoflio imperiebia, romlebic<br />

warmoadgens ara mxolod samyaroebs, aramed warmoebis wessac. es msoflio imperiebi<br />

Tavis Tavs gar<strong>da</strong>qmnis axal msoflio sistemad, anu msoflekonomikad. warmoebis wesis<br />

mixedviT, valerstaini gamoyofs sxva<strong>da</strong>sxva msoflsistemas <strong>da</strong> aRiarebs, rom<br />

Tanamedrove msoflsistema, anu kapitalisturi msoflekonomika, erTaderTia,<br />

romelic ara mxolod ga<strong>da</strong>rCa, aramed ajoba sxva socialur sistemebs, `Seisruta ra<br />

isini~.<br />

80-iani wlebis miwuruli<strong>da</strong>n gamoikveTa msoflsistemuri midgomis momxreTa mier<br />

kacobriobis istoriis orgvari xedva: pirvelis mixedviT, msoflio yovelTvis<br />

warmoadgen<strong>da</strong> erTian msoflsistemas, xolo meoris mixedviT, msoflio yovelTvis iyo<br />

gaxleCili ramdenime msoflsistemad. k.Ceiz-<strong>da</strong>nma pirvelis momxreebs `monoli-<br />

Tistebi~ uwo<strong>da</strong>, xolo meoreT ki _ `<strong>da</strong>mnawevreblebi~.<br />

`monoliTistebis~ azriT, ukanaskneli 5 aTasi wlis manZilze (rac arsebobs<br />

kalasobrivi sazogadoeba) mTeli Zveli samyaro warmoadgen<strong>da</strong> erTian msoflsistemas,<br />

axali samyaro ki, XV saukunis bolomde meore msoflsistema iyo. XV saukuneSi es erTi<br />

`naprali~ Seavso amerikis aRmoCenam. am Tvalsazrisis warmomadgenlebi arian<br />

a.g.franki, s.amini, J.abu-lughodi. yoveli maTganisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebelia metnaklebad<br />

agresiuli antievropeizmi.<br />

`<strong>da</strong>mnawevreblebis~ warmomadgenelia k. Ceiz-<strong>da</strong>ni, romelic gamoyofs msoflsistemaTa<br />

sxva<strong>da</strong>sxva tips, Semoaqvs cneba `zemsoflsistema~, romliTac aRiniSneba evrazia.<br />

rogorc vxe<strong>da</strong>vT, msoflistema Tavis TavSi gulisxmobs `globalizacias~.<br />

`monoliTistebi~ aRiareben kapitalisturi msoflekonomikis, rogorc erTiani<br />

msoflsistemis, dominantobas <strong>da</strong> Tvlian, rom kapitalizmis safuZvlebi saZiebelia ara<br />

erT romelime sazogadoebaSi, romelsac valerstaini `nacionalur saxelmwifoebs~<br />

uwodebs, aramed swored maT urTierTobaSi. maTi azriT, kapitalizmis safuZvlebi<br />

61


saZiebelia im teritoriaze, romelic moicavs CrdiloeT afrikas, axlo aRmosavleTs,<br />

indoeTis nawils, centralur <strong>da</strong> samxreT azias, swored aq iyo protokapitalisturi<br />

elementebi. ese igi, maTi azriT, safuZveli aRmosavleTia, xolo Semdeg xdeba<br />

`aRmosavleTis <strong>da</strong>cema~ <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis ayvaveba. momavalSi mosalodnelia aRmosavleTis<br />

xelaxali ayvaveba, Sesabamisad, Tu dRes dominanti <strong>da</strong>savleTia, xval aRmosavleTi<br />

gaxdeba.<br />

Tema VI. Tanamedrove modernizebuli msoflio sazogadoeba<br />

globalizaciis gamowvevebis winaSe<br />

globalizaciis kvlevisas erT paradoqss vawydebiT: kvlevis <strong>da</strong>wyebamde geCveneba,<br />

rom masze mkafio warmodgena gaqvs, xolo kvlevisas ufro bundovani xdeba misi arsi.<br />

gamomdinare iqi<strong>da</strong>n, rom arsebobs uamravi samecniero naSromi, saJurnalo statia<br />

<strong>da</strong> Teoria globalizaciis Sesaxeb, mizanSewonilad miviCnevT, winaswar SemogTavazod<br />

sqema, romlis CarCoebSic gavagrZelebT kvlevas.<br />

sqema, romelsac warmogidgenT, SemuSavebul iqna 1999-2002 wlebSi wlebSi<br />

Catarebuli kvlevis Sdegad. igi ganaxorciela bostonis universitetma <strong>da</strong><br />

ekonomikuri kulturis Semswavlelma institutma (ISEC). kvlevas xelmZRvanelobdnen<br />

piter l. bergeri (sociologi, ISEC-is direqtori) <strong>da</strong> samuel p. hanTigtoni<br />

(politologi, harvardis universitetis profesori). mkvlevarTa jgufebma msoflios<br />

aTobiT qveyanaSi Caatares <strong>da</strong>kvirveba kulturis globalizaciis dinamikaze.<br />

Catarebuli samuSaos Sedegad piter l. bergerma gamoyo oTxi mimarTuleba, romlis<br />

saSualebiTac vrceldeba globaluri <strong>kultura</strong> esenia:<br />

1. <strong>da</strong>vosuri <strong>kultura</strong>, anu saerTaSoriso biznes-<strong>kultura</strong>;<br />

2. `mak-msoflio~ <strong>kultura</strong>, anu masobrivi samomxmareblo <strong>kultura</strong>;<br />

3. inteleqtualTa saerTaSoriso saklubo <strong>kultura</strong>;<br />

4. axali religiuri moZraobebi.<br />

imisaTvis, rom mimarTulebaTa aseTi <strong>da</strong>yofa mkafio <strong>da</strong> TvalsaCino gaxdes, maT<br />

ufro safuZvlianad ganvixilavT.<br />

arsebobs ganviTarebadi, zr<strong>da</strong>di globaluri <strong>kultura</strong> <strong>da</strong> igi xasiaTiTa <strong>da</strong><br />

warmomavlobiT amerikulia. Cilelma istorikosma klaudio velizim mas uwo<strong>da</strong> `angloamerikuli<br />

civilizaciis elinisturi stadia~ _ stadia, romelic ar SeiZleba gagebul<br />

iqnas, rogorc `imperializmi~. antikuri samyaro berZnulad iqca swored maSin, roca<br />

saberZneTs imperiuli SesaZleblobebi ar gaaCn<strong>da</strong>. dRes, marTalia, aSS udides Zalas<br />

flobs, magram, rogorc Tavad amerikelebi miiCneven, aSS ar cdilobs sakuTari<br />

kulturis Tavs moxvevas sxva sazogadoebebisaTvis. adrec <strong>da</strong> axlac ena did rols<br />

TamaSob<strong>da</strong> kulturis gavrcelebaSi. elinizmis periodSi mTavar enas warmoadgene<strong>da</strong><br />

`koine~ _ ubralo xalxis salaparako ena; dRes igive rols arsulebs inglisuri,<br />

amerikuli inglisuri ena. igi warmoadgens mzardi globaluri kulturis `koines~. mas<br />

uaxles momavalSi konkurenti Znelad Tu gamouCndeba. milionobiT a<strong>da</strong>miani saubrobs<br />

inglisur enaze, magram maTi umravlesoba inglisur enas internetSi Ziebisa <strong>da</strong> ukeTesi<br />

samuSaos mosaZebnad swavlobs, <strong>da</strong> ara originalSi Seqspirisa <strong>da</strong> folkneris wasakiTxad.<br />

ucxo enis gamoyeneba ukvalod ar qreba. enas aqvs kulturuli plastebi, rogorc<br />

cnobier, aseve normatiul <strong>da</strong> emociur donezea.<br />

mzr<strong>da</strong>d globalur <strong>kultura</strong>s aqvs SesaZlebloba, gavrceldes rogorc elitarul,<br />

aseve farTo fenebze. SeasZloa, elitarul doneze kulturis gavrcelebis yvelaze<br />

mTvari saSualeba aris is, rasac s.hanTingtonma <strong>da</strong>osuri <strong>kultura</strong> uwo<strong>da</strong> (saxelwodeba<br />

62


momdinareobs Sveicariuli qalaqis saxeli<strong>da</strong>n); am saxelwodebiT ganisazRvreba<br />

wamyvani saqmiani <strong>da</strong> politikuri wreebis saerTaSoriso <strong>kultura</strong>, romlis ZiriTadi<br />

mamoZravebeli Zala, iseve rogorc ekonomikuri <strong>da</strong> teqnologiuri globalizaciisa,<br />

saerTaSoriso biznesia. am kulturis matareblebad moiazrebian ara marto is<br />

a<strong>da</strong>mianebi, romlebic xSirad <strong>da</strong>dian <strong>da</strong>vosSi, aramed isinic, visac surs iyos am<br />

sazogadoebs wevri <strong>da</strong> ar aris, an jer ar aris.<br />

msoflioSi arsebobs biznesSi Cabmuli axalgazrdebis sazogadoebaTa mTeli qseli<br />

(iapi-internacionali _ abreviatura, romelic modis young urban professional-<strong>da</strong>n),<br />

romlebic kargad saubroben inglisurad, Sesabamisad icvamen <strong>da</strong> erTobian, aseve,<br />

SeiZleba iTqvas, azrovneben inglisurad. maT Soris gamosayofia ori mimarTuleba: am<br />

axalgazrdebis nawili sruli kosmopolitia; meore nawili ki cdilobs erTdroulad<br />

or samyaroSi icxovros: ar CamorCes globalur saqmian <strong>kultura</strong>s, magram sakuTari<br />

piradi cxovreba orientirebuli aqvs gansxvavebul kulturul faseulobebze.<br />

globalur <strong>kultura</strong>Si arsebobs kidev erTi elitaruli seqtori, romelic xSirad<br />

erTvis saqmian <strong>kultura</strong>s, xSirad ki upirispirdeba mas. es aris <strong>da</strong>savluri<br />

inteligenciis globalizacia, romelsac bergerma uwo<strong>da</strong> inteleqtualTa saklubo<br />

<strong>kultura</strong> (faculty club culture). misi gavrceleba xdeba saxva<strong>da</strong>sxva gziT: akademiuri<br />

struqturebiT, fondebiT, arasamTavrobo organizaciebiT. igi qmnis sakuTar bazars<br />

_ es aris ideebi, qcevis normebi, romlebic Seqmilia <strong>da</strong>savleli, kerZod, amerikeli<br />

inteleqtualebis mier, rogorebic arian a<strong>da</strong>mianis uflebaTa <strong>da</strong>mcvelebi,<br />

specialistebi <strong>da</strong> sxvani.<br />

<strong>da</strong>vosur <strong>kultura</strong>s <strong>da</strong> inteleqtualTa saklubo <strong>kultura</strong>s aqvs centri <strong>da</strong><br />

periferia. gansxvaveba am or <strong>kultura</strong>s Soris aris is, rom <strong>da</strong>vosuri kulturis<br />

centrebi mxolod <strong>da</strong>savleTSi ar aris ganlagebuli. iseTi didi biznes-centrebi,<br />

rogorebicaa tokio, hong-kongi, singapuri iseTsave imave rols asruleben. xolo<br />

inteleqtualTa saklubo kulturis centri mxolod <strong>da</strong>savleTSi, kerZod, amerikaSia.<br />

ase, rom mTavar globalizatorad, am mimarTulebiT, dRes amerika miiCneva.<br />

aRsaniSnavia, rom amerikeli inteleqtualebis mier SemoRebuli cxovrebis<br />

janmrTeli wesi <strong>da</strong> misi ganxorcielebis c<strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTSi TavisTavadi movlenaa <strong>da</strong><br />

pir<strong>da</strong>pir <strong>da</strong>niSnulebas emsaxureba. sxva kulturebSi ki mas sxva <strong>da</strong>niSnuleba aqvs,<br />

kerZod, es aris am sazogadoebis mier demokratiulobis xarisxis <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebis<br />

mcdeloba. amis magaliTia samxreT afrikaSi Tambaqos wevis sawinaaRmdego<br />

kanonmdeblobis Seqmna, maSin roca Sidsis virusma samxreT afrikaSi katastroful<br />

zRvars miaRwia. sigaretis sawinaaRmdego kanonmdebloba, bergeris azriT, swored<br />

inteleqtualTa saklubo kulturisaken swrafviT iyo gamowveuli <strong>da</strong> ara xalxis<br />

janmrTelobaze zrunviT.<br />

jeims hanteri saubrobs im kosmopolitebze, romlebic Zalzed advilad moZraoben<br />

mTeli msoflios masStabiT <strong>da</strong> originaluri kulturis gavlenas ar ganicdian. es xalxi<br />

gvxvdeba arasamTavrobo organizaciebsa <strong>da</strong> saerTaSoriso korporaciebSi,<br />

evangelistur misiebSi. eseni arian globalizatorebi.<br />

rodesac saubaria <strong>da</strong>vosuri kulturisa <strong>da</strong> inteleqtualTa saklubo kulturis<br />

Taviseburebebze, aucileblad mimaCnia yuradReba gavamaxvilo rusi mecnieris,<br />

saerTaSoriso gamokvlevaTa centris direqtoris a.i. utkinis mier SemoTavazebuli<br />

mosazrebaze. igi miiCnevs, rom globalizaciis procesi or etapad iyofa. pirveli etapi<br />

XIX-XX saukuneebis mijnaze un<strong>da</strong> veZioT, xolo meore etapi _ XX saukunis 70-iani<br />

wlebis bolos. maT Soris wyalgamyofia meore msoflio omi <strong>da</strong> misi momdevno<br />

aTwleulebi. XX saukunis 70-ian wlebSi globalizaciis meore talRas, utkinis azriT,<br />

safuZveli <strong>da</strong>udo SeTanxmebam, romelic cnobilia `vaSingtonis konsensusis~ saxeliT.<br />

63


1980-ian wlebSi sami yvelaze Zlieri ekonomikuri instituti, romelic ganTavsebuli<br />

iyo aSS de<strong>da</strong>qalaqSi _ aSS finansTa saministro, saerTaSoriso savaluto fondi <strong>da</strong><br />

msoflio banki _ mividnen SeTanxmebamde, rom saerTaSoriso vaWrobis ZiriTadi<br />

xelSemSleli piroba iyo sabaJo sistemebi. `vaSingtonis konsensusi~ moicavs msoflio<br />

vaWrobis reorganizaciis aT rekomen<strong>da</strong>cias, romelic SemuSavebul iqna ekonomist<br />

j.viliamsonis mier.<br />

kerZo biznesis racionalizaciis SesaZleblobis safuZvelze Camoyalib<strong>da</strong> `oqros<br />

korsetis~ wesi, romelic iTvaliswinebs saxelmwifos mxri<strong>da</strong>n garkveuli kanonebis<br />

mixedviT moqmedebas; kerZod: kerZo seqtori iqceva ekonomikis ganviTarebis,<br />

ekonomikuri aRmavlobis ZiriTad saSualebad; un<strong>da</strong> moxdes inflaciis <strong>da</strong>bali donis<br />

mxar<strong>da</strong>Wera; SenarCunebul iqnes fasebis stabiluroba; saxelmwifos biurokratiuli<br />

aparatis roli mcirdeba; aseve mcirdeba importze ga<strong>da</strong>saxadi; ucxour investiciebze<br />

SezRudvebi ixsneba; xdeba saxelmwifo kuTvnilebaSi arsebuli sawarmoebis<br />

privatizeba; es zrdis imports; aseve adgilobrivi industria gaxsnilia<br />

msofliosaTvis <strong>da</strong> sxva. utkinis TqmiT, `oqros korsetis~ wesis gansakuTrebuloba<br />

isaa, rom igi iTvaliswinebs `yvelasaTvis erT zomas~; utkini miCnevs, rom swored es<br />

iwvevs sxvadsxva qveyanaze socialur, ekonomikur <strong>da</strong> kulturul zewolas, rasac,<br />

TavisTavad, araerTgvarovani pasuxebi mohyveba. magram kompensaciad miiCneva is, rom<br />

`oqros korsetis~ miRebis SemTxvevaSi izrdeba warmoeba, ekonomikuri Semosavali. oci<br />

wlis win malaizielis saSualo Semosavali iyo 350 dolari weliwadSi, magram `oqros<br />

korsetSi~ CaTreuli malaizieli axla weliwadSi 5000 dolars iRebs.<br />

politikur sferoSi, acxadebs utkini, `oqros korseti~ amcirebs xelisuflebis<br />

saTaveebTan mdgom partiebs Soris arsebul gasxvavebebs. kerZod, aviRoT aSS<br />

demokratebi <strong>da</strong> respublikelebi, maTi samoqmedo gegma, mizani <strong>da</strong> warmodgenili<br />

saxelmwifo mowyobis gegma ar scdeba `oqros korsetis~ wesebs, amitom maT Soris<br />

arsebuli winaaRmdegoba mcirea: imdenad mcire, rom samxreT koreaSi 1999 wels<br />

arCevnebSi gamarjvebis Semdeg kim te dJunma vaSingtonSi elCad mowinaaRmdege partiis<br />

lideri gagzavna. es ukanasknelic <strong>da</strong>Tanxm<strong>da</strong> im motiviT, rom gansxvaveba am<br />

mimarTulebiT <strong>da</strong>, saerTod, maT Soris mcire iyo.<br />

yvela qveyana ver axerxebs `oqros korsetis~ saboolood SenarCunebas <strong>da</strong> morgebas.<br />

zogierTi qveyana mxolod nawilobriv irgebs mas (egvipte, indoeTi); zogierTi<br />

pirvelive Sedegis mware gamocdilebis gamo ixsnis mas (ruseTi, malaizia); mesameni<br />

cdiloben, oqros korseti sakuTar nacionalur <strong>kultura</strong>s moargon <strong>da</strong> ise miiRon<br />

(iaponia, germania, safrangeTi); arseboben iseTebic, <strong>da</strong>sZens utkini, romelnic<br />

miiCneven, rom korsetSi Tavis Seyofa arc Rirs <strong>da</strong> ukeTesad miiCneven, rom mxolod<br />

bunebriv resursebs miendon (saudis arabeTi, irani); arseboben kidev iseTi<br />

sazogadoebebi, romelnic yvelafers gaiReben imisaTvis, rom korsetis mkacr wesebsa<br />

<strong>da</strong> kanonebSi ar aRmoCndnen (kuba, su<strong>da</strong>ni, korea); isini, vinc korsetis wesebs aRiareben,<br />

miiCneven, rom visac surs materialuri progresis miRweva, aucileblad mouwevs am<br />

wesebis Sesruleba. mis <strong>da</strong>sturad korsetis momxreebs moyavT faqtebic. kerZod, isini<br />

xazs usvamen viwro regionebis ganviTarebas: CrdiloeT italia, samxreT korea, Sanxais<br />

teritoria, tel-avivi israelSi, beiruTi libanSi, bangalori indoeTSi _ yvela<br />

maTgani miekuTvneba msoflio ekonomikis ganviTarebis korifeTa ricxvs,<br />

`kibernetikul tomebs~, romlebic cxovroben Sedgenili gegmis mixedviT.<br />

`oqros korsetis~ mowinaaRmdegeni erTnairad reagireben masze <strong>da</strong> miiCneven, rom<br />

isini sakuTari kulturis mixedviT, sakuTari siswrafiT ivlian, radgan korseti<br />

Zalzed determinizebulia. isini svamen kiTxvas _ ratom ar SeiZleba, Seikribon<br />

xelaxla <strong>da</strong> Seqmnan axali, naklebad amkrZalavi modeli? razec msoflios Zlieri<br />

64


nawilisgan mkacri pasuxi miiRes _ Tuki Tqveni <strong>kultura</strong> ver SeZlebs warmodgenilis<br />

miRebas... es mxolod samwuxaroa. magram mTavari aris is, rom dRevandeli msoflios<br />

globaluri sabazro ekonomika Seqmnilia udidesi istoriuli Zalebis mier, romlebmac<br />

Secvales urTierTobis, investirebis stili <strong>da</strong> msoflios aRqmac ki. Tuki Tqven gsurT<br />

win aRudgeT am cvlilebebs, Tqven amiT mxolod Tavs moityuebT <strong>da</strong> sxva araferi.<br />

globaluri kulturis gavrceleba xdeba, agreTve masobrivi kulturis<br />

saSualebebiT (adi<strong>da</strong>si, makdonaldsi, levisi, mtv <strong>da</strong> sxva). mas mxolod ze<strong>da</strong>piruli<br />

xasiaTi aqvs. `globalizacia~ _ es aris movlena, romelic erTgvarovani<br />

samomxmareblo kulturis Camoyalibebas uwyobs xels. erTgvarovneba ki misaRebia<br />

`masisaTvis~. xose ortega i gaseti gasuli saukunis oc<strong>da</strong>aTian wlebSi wer<strong>da</strong>, rom<br />

evropa dRes yvelaze did kriziss ganicdis, ramac SeiZleba moicvas xalxebi, erebi <strong>da</strong><br />

kulturebi. misi TqmiT, es aris `masebis amboxi~. masas igi axasiaTebs rogorc<br />

fsiqologiuri rigis movlenas. `a<strong>da</strong>miani-masa~ isaa, visac ar SeuZlia, rogorc kargi,<br />

aseve cudi mxriTac Seafasos Tavi; vinc Tavis Tavs aRiqvamas `iseTad, rogoricaa<br />

yvela~ <strong>da</strong> sulac ar ganicdis amas. mas moswons iyos iseTi, rogoricaa yvela.<br />

ortega i gaseti am krizisis <strong>da</strong>sawyiss XIX saukuneSi xe<strong>da</strong>vs. jer kidev maSin<br />

iwinaswarmetyveles hegelma, kontma, nicSem `masebis amboxi~, romelic mas Semdeg sul<br />

ufro gaZlier<strong>da</strong>. a<strong>da</strong>miani-masa _ es aris pirovneba, romelsac ar gaaCnia Semoqmedebisa<br />

<strong>da</strong> Sefasebis unari. igi iRebs yvelafers iseTad, rogorc awvdian. amis gamo, masaze<br />

zegavlenis moxdena advilia.<br />

neoliberaluri msoflwesrigis pirobebSi individis sulieri <strong>da</strong> kulturuli<br />

msoflSegneba ganicdis saerTaSoriso sakomunikacio saSualebaTa zewolas. filmebis,<br />

Souebisa <strong>da</strong> serialebis globaluri auditoriis gaCena <strong>da</strong> maTi zegavlena programebis<br />

Sinaarsze uprecedento movlenaa. media orientirebulia popularul <strong>da</strong> masobriv<br />

<strong>kultura</strong>ze <strong>da</strong> masobrivi cnobierebi<strong>da</strong>n devnis alternatiul <strong>for</strong>mebs. mayurebelTa<br />

<strong>da</strong> msmenelTa reitingisaTvis mebrZoli mediis saSualebaTa saqmianoba gansazRvrulia<br />

ekonomikuri interesiT, <strong>da</strong> ara inteleqtualuri SinaarsiT. <strong>kultura</strong> ganixileba,<br />

rogorc globaluri auditoriisa <strong>da</strong> globaluri in<strong>for</strong>maciuli sazogadoebis<br />

miRwevis saSualeba.<br />

globaluri kulturis Camoyalibebis centrSia interneti. garemocva, romelSic<br />

qveyanas, <strong>kultura</strong>s uxdeba arseboba, did gavlenas axdens mis CamoyalibebaganviTarebaze,<br />

radgan ama Tu im sazogadoebaSi saxelmwifos urTierToba aqvs<br />

gansxvavebuli kulturis mqone erTobebTan. urTierTobisas xdeba kulturul<br />

RirebulebaTa gacvla, erTobis cnobiereba ganicdis mudmiv trans<strong>for</strong>macias.<br />

iyo periodi, rodesac msoflio ar warmoadgen<strong>da</strong> erTian sivrces <strong>da</strong> <strong>da</strong>yofili<br />

gaxl<strong>da</strong>T patara samyaroebad; erebi xalxebi <strong>da</strong> kulturebi ar icnobdnen erTmaneTs, ar<br />

hqon<strong>da</strong>T urTierToba, Sexeba, ramac ganapiroba mravali originaluri kulturis, erisaxelmwifos<br />

Camoyalibeba.<br />

dRes msoflio gaxsnilia, igi erTian sivrces warmoadgens. arsebobs farTo<br />

sain<strong>for</strong>macio saSulebebi, telefoni, sahaero transporti, kosmosuri sadgurebi <strong>da</strong>,<br />

rac mTavaria, interneti. maTi meSveobiT SesaZlebelia urTierTobis <strong>da</strong>myareba<br />

aTasobiT kilometris <strong>da</strong>SorebiT. yoveldRiurad internetis meSveobiT igzavneba<br />

milionobiT imeili, cifruli foto, wignis moculobis teqstebi, xmovani <strong>da</strong> video<br />

faili. audionakadi SesaZlebels xdis berlinis radiosadguris mosmenas niu-deliSi<br />

<strong>da</strong> piriqiT. internetis `CeT-rumi~ <strong>da</strong> sadiskusio jgufebi virtualuri saqalaqo<br />

Sexvedris centrebia, sa<strong>da</strong>c aTasobiT a<strong>da</strong>miani erTmaneTs uziarebs sakuTar azrs;<br />

TamaSoben, ibmeba megobrobis Zafebi, ideba biznes-garigebebi. yvela a<strong>da</strong>mianuri<br />

65


urTierToba, romelic SeiZleba <strong>da</strong>myardes skolaSi, quCaSi, kafeSi, qarxanaSi,<br />

internetSic xorcieldeba.<br />

interneti xels uwyobs globaluri kulturis Seqmnas, acxadebs saerTaSoriso<br />

marketinguli firma IDC-s vice-prezidenti gigi vangi (Gigi Wang). am saxis ukanaskneli<br />

cvlileba iyo ga<strong>da</strong>svla lokaluri<strong>da</strong>n erovnul ekonomikaze, rasac Tan sdev<strong>da</strong><br />

ga<strong>da</strong>svla rkinigzi<strong>da</strong>n <strong>da</strong> radio<strong>da</strong>n avtomobilsa <strong>da</strong> televizorze. axla xdeba ga<strong>da</strong>svla<br />

erovnuli ekonomiki<strong>da</strong>n globalur ekonomikaze, rasac mosdevs sahaero transporti <strong>da</strong><br />

interneti.<br />

boloniis universitetis istoriis profesori devid elvudi (David Elwood) miiCnevs,<br />

rom interneti ar qmnis globalur <strong>kultura</strong>s, aramed mxolod aCqarebs movlenebs <strong>da</strong><br />

qmnis am fenomenis erT-erT Sres. globaluri <strong>kultura</strong> didi biznesia <strong>da</strong> misi saTave<br />

SeiZleba moiZebnos industriis iseT sferoebSi, rogoricaa sporti, filmebi,<br />

fotografia, musika <strong>da</strong> aviaxazebi. yovelive amis Tavi <strong>da</strong> Tavia aSS gasarTobi<br />

industriis mier masobrivi kulturis unikaluri <strong>da</strong> mzardi moculobiT gamogoneba,<br />

warmoeba <strong>da</strong> gavrceleba. d.elvudis TqmiT, 1996 wels aSS filmebma, satelevizio<br />

produqciam, kompiuterulma teqnikam, wignebma <strong>da</strong> kulturis sxva <strong>for</strong>mebma ga<strong>da</strong>aWarba<br />

sahaero <strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cviTi produqciis eqsports, <strong>da</strong> am mxriv pirveli adgili <strong>da</strong>ikava. amis<br />

Semdeg inglisuri ena iqca ara mxolod globaluri komerciis, aramed saerTaSoriso<br />

teqnologiisa <strong>da</strong> garTobis ena<strong>da</strong>c.<br />

kacobriobam Seabija ganviTarebis axal epoqaSi, es aris sain<strong>for</strong>macio epoqa,<br />

interneti aris masobrivi kulturis farTod gavrcelebis saSualeba. afrikeli<br />

mkvlevari qalis fari<strong>da</strong> miuale-manenjis (Fri<strong>da</strong>h Muyale-Manenji) TqmiT, globalizacia<br />

uzarmazar gavlenas axdens <strong>kultura</strong>ze, igi sxva<strong>da</strong>sxva gziT zemoqmedebs xalxis<br />

kulturul qcevaze. a<strong>da</strong>mianebi icvlian cxovrebis wess. koka-kolas ritmuli reklama<br />

ismis qveynierebis nebismier wertilSi, im soflebSic ki, sa<strong>da</strong>c arsebobs sasmeli wylis<br />

problema.<br />

in<strong>for</strong>maciulma epoqam ganapiroba is, rom kulturebi <strong>da</strong>uaxlovdnen erTmaneTs;<br />

tradiciul simboloTa gverdiT gaCn<strong>da</strong> internacionaluri mniSvnelobis simboloebi<br />

<strong>da</strong> popularuli sistemebi.<br />

sainteresoa, rom es yvelaferi xdeba ze<strong>da</strong>pirulad, anu yvelafris<br />

gaucnobiereblad miRebas axdens masa, romelsac monawileoba ar miuRia Tavisi<br />

kulturis originaluri Rirebulebebis SeqmnaSi, masa, romelsac gacnobierebulic ki<br />

ar aqvs, Tu ras niSnavs Zireuli gansxvaveba kulturebs Soris, amitom masze did<br />

gavlenas axdens reklama. mediis zemoqmedebiT kulturis miReba zustad iseTive<br />

movlenaa, rogorc reklamiT raRac nawarmis farTo masisaTvis gacnoba. reklamaSi<br />

Seqmnili samyaro imdenad mimzidveli <strong>da</strong> macduria, rom aucileblad axdens<br />

momxmarebelze gavlenas. momxmarebeli ki dRes aris masa, romelic imdenad gaZlier<strong>da</strong>,<br />

rom, marTalia, Tavad ver qmnis, magram elitas, romelsac SemoqmedebiTi unari aqvs,<br />

karnaxobs imas, Tu ra un<strong>da</strong> Seqmnas, karnaxobs mo<strong>da</strong>s. dRes iqmneba is, rac moswons<br />

yvelas, yvela ki `masaa~, iqmneba is, raSic masa ufro met Tanxas ixdis.<br />

f.fukuiamas TqmiT, dRes saubari SeZleba mxolod globalur samomxmareblo<br />

<strong>kultura</strong>ze, romelic vrceldeba makdonaldsisa <strong>da</strong> koka-kolas msgavsi kompaniebis<br />

meSveobiT 1 . magram, saerTod, <strong>kultura</strong> ufro metia, vidre samomxmareblo bazari, es<br />

ukanaskneli aris ze<strong>da</strong>piruli aspeqti, <strong>kultura</strong>s ki aqvs siRrme, romelic gavlenas<br />

1 (erT saintereso faqtze min<strong>da</strong> SevaCero Tqveni yuradReba; ruan<strong>da</strong>Si momx<strong>da</strong>ri genocidis Semdeg ar<br />

arsebob<strong>da</strong> aranairi infrastruqtura, aranairi wesrigi, qveyana srul qaosiT iyo moculi.<br />

gaerTianebuli erebis organizacias, romelic gaemgzavra misiis Sesasruleblad am qveyanaSi, erTi<br />

saintereso faqtis momswre gax<strong>da</strong>: maTze ufro adre ruan<strong>da</strong>Si Casvla “koka-kolas” warmomadgenlebma<br />

moaxerxes)<br />

66


axdens imaze, Tu rogor ukavSirdeba xalxi erTmaneTs. swored amitom kulturebi jer<br />

kidev inarCuneben individualurobas. misive TqmiT, 60-ian wlebSi azia aSS-s Sehyureb<strong>da</strong><br />

rogorc modernizaciis models. gabatonebuli iyo mosazreba, rom <strong>da</strong>savleTi flobs<br />

mowinave sakomunikacio teqnologiebs, romelTa meSveobiTac advili SesaZlebeli<br />

iqnebo<strong>da</strong> kulturis gavrceleba. magram swored iman, rom am sakomunikacio<br />

saSualebebma azias <strong>da</strong> sxva sazogadoebebs ufro mkveTrad <strong>da</strong>anaxa is gansxvaveba,<br />

romelic maTi kulturebis ZirebSia saZiebeli <strong>da</strong>, romlis gafermkrTalebac ki Zalian<br />

Zneli, TiTqmis miuRwevelia. amas isic emateba, rom aziisa <strong>da</strong> sxva ara<strong>da</strong>savluri<br />

sazogadoebebi sul ufro did yuradRebas aqceven amerikaSi mimdinare urbanul<br />

xrwnasa <strong>da</strong> ojaxis <strong>da</strong>cemas. es ki ise<strong>da</strong>c arsebul ufskruls sul ufro aRrmavebs.<br />

SeiZleba iTqvas, rom in<strong>for</strong>maciulma <strong>da</strong>axloebam mxolod moCvenebiTi globaluri<br />

<strong>kultura</strong> Seqmna, romelic misaRebia masisaTvis. masas, SesaZloa, didi survilic<br />

hqondes, rom miiRos <strong>da</strong> icxovros ucxo kulturisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli wesebiT,<br />

magram es ver moaxerxos, radgan sakuTari <strong>kultura</strong> ar miscems amis saSualebas. swored<br />

es ganasxvavebs masas elitisagan, radgan elita iRebs ara imas, rac surs, aramed imas,<br />

risi miRebac mis pirovnebas SeuZlia. ufro sworad, elitas imis miRebis survili<br />

uCndeba, rac misi kulturisaTvis aris misaRebi <strong>da</strong> amas igi akeTebs ara ise, rom<br />

moaxdinos sakuTaris, Zireulis uaryofa, radgan elita Tavi<strong>da</strong>n bolomde SeigrZnobs<br />

<strong>kultura</strong>s, masas ki es grZnoba ar gaaCnia, swored amitom misTvis globaluri<br />

samomxmareblo <strong>kultura</strong> ukve niSnavs mTlianad kulturis globalizacias, radgan<br />

kulturis meti siRrme masas ar aintresebs. swored amis eSino<strong>da</strong> x.ortega i gasetis<br />

jer kidev XX saukunis 30-ian wlebSi, rodesac acxadeb<strong>da</strong>, rom gaqrebian beThovenisa <strong>da</strong><br />

mocartis msmenelebi. es SiSi dResac arsebobs _ SiSi imisa, rom masebis gaZliereba<br />

TavisTavad moaxdens kulturuli originalurobis gaqrobas. masa moiTxovs kom<strong>for</strong>ts,<br />

mas ara aqvs mizani, rasac cxovrebas Seswiravs, misi mizania kom<strong>for</strong>tuli cxovreba, mas<br />

mxolod is surs, rom iyos yvelas msgavsi.<br />

aseve didi roli ekisreba globaluri kulturis gavrcelebaSi evangelistur<br />

protestantizms. ingliseli sociologi devid martini didi xnis ganmavlobaSi<br />

ikvlev<strong>da</strong> am sakiTxs <strong>da</strong> <strong>da</strong>zusta, rom msoflioSi am religiis mimdevari 250 milionamde<br />

a<strong>da</strong>miania. am religiis miReba iwvevs garkveul cvlilebebs ojaxur urTierTobebSi,<br />

seqsualur gamovlinebebSi, bavSvTa aRzr<strong>da</strong>Si <strong>da</strong>, rac yvelaze mTavaria, saqmisadmi<br />

<strong>da</strong>mokidebulebaSi, rac TavisTavad gavlenas axdens ekonomikaze saerTod.<br />

globaluri <strong>kultura</strong> mimarTulia a<strong>da</strong>mianebis individualizaciisaken <strong>da</strong><br />

tradiciebisgan <strong>da</strong> erTobebisagan maTi <strong>da</strong>moukideblobisaken. individualizacia un<strong>da</strong><br />

ganixilebodes, rogorc socialur-fsiqologiuri procesi, romelic empiriul<br />

gamoxatulebas povebs a<strong>da</strong>mianis qcevasa <strong>da</strong> cnobierebaSi, <strong>da</strong>moukideblad im ideisagan,<br />

romelic am a<strong>da</strong>mianebs SesaZloa hqodeT amis Sesaxeb. sxva sityvebiT, individualizacia<br />

rogorc empiriuli gamovlineba, aucileblad gansasxvavebelia `individualizmisagan,<br />

rogorc ideologiisagan. msgavsi midgoma momgebiania imdenad, ramdena<strong>da</strong>c gvexmareba<br />

avxsnaT, Tu riT aris mimzidveli axali globaluri <strong>kultura</strong>. rogorc ukve cnobilia,<br />

<strong>modernizacia</strong> angrevs tradiciebisa <strong>da</strong> koleqtiuri sulis mefobas <strong>da</strong> individs xdis<br />

ufro TviTmyofads. es ki niSnavs gaTavisuflebas. axal globalur <strong>kultura</strong>s bevri<br />

aqvs saerTo modernizaciis procesTan. dRevandel dRes ki msoflios mraval kuTxeSi<br />

kidec emTxvevian erTmaneTs.<br />

modernizaciis adreul etapze a<strong>da</strong>mianebs uCndebaT meti Tavisuflebisa <strong>da</strong> axali<br />

SesaZleblobebis aRtacebuli grZnoba. amitom axali globaluri <strong>kultura</strong><br />

momxiblavia maTTvis, vinc afasebs pirovnul Tavisuflebas <strong>da</strong> cdilobs mis srulad<br />

67


ealizebas. amiT globaluri <strong>kultura</strong> Zalzed waagavs elinizmis epoqas, rodesac<br />

gaizar<strong>da</strong> individebis miswrafeba `srulyofilebisaken~.<br />

mizanSewonilad miviCnevT, oriode sityviT Tavad modernizaciis cnebasac<br />

SevexoT. am terminiT sociologiaSi aRniSnaven tradiciuli, sasoflo, agraruli<br />

sazogadoebi<strong>da</strong>n sekularul, industriul, urbanistul sazogadoebad<br />

trans<strong>for</strong>macias. modernuli sazogadoeba industriuli sazogadoebaa. sazogadoebis<br />

modernizeba, upirveles yovlisa, mis industrializacias niSnavs. istoriulad,<br />

modernuli sazogadoebis aRzeveba mWidrod iyo <strong>da</strong>kavSirebuli industriuli<br />

sazogadoebis warmoSobasTan. modernulobis yvela ZiriTadi maxasiaTebeli/niSani<br />

<strong>da</strong>kavSirebulia cvlilebaTa erTobliobasTan, romelmac ori saukuniT adre<br />

ganapiroba industriuli sazogadoebis warmoSoba. termini `industrializacia~ <strong>da</strong><br />

`industriuli sazogadoeba~ gacilebiT mets gulisxmobs, vidre ekonomikuri <strong>da</strong><br />

teqnologiuri komponentebia, romlebic mis arss warmoadgenen. industrializmi<br />

cxovrebis wesia, romelic moicavs Zireul ekonomikur, socialur, politikur <strong>da</strong><br />

kulturul cvlilebebs. industrializaciis yovlismomcveli gar<strong>da</strong>qmnebis Sedegad<br />

sazogadoeba xdeba modernuli. <strong>modernizacia</strong> aris uwyveti <strong>da</strong> usasrulo procesi.<br />

istoriulad, <strong>modernizacia</strong> saukuneebs moicavs, Tumca, arsebobs <strong>da</strong>Cqarebuli<br />

modernizaciis magaliTebi. orive SemTxvevaSi, <strong>modernizacia</strong> ar aris erTjeradi<br />

monapovari. rogoric ar un<strong>da</strong> iyos ganviTarebis done, yovelTvis arseboben<br />

`CamorCenili~ regionebi <strong>da</strong> `periferiuli~ jgufebi. es aris modernul sazogadoebaSi<br />

<strong>da</strong>Zabulobisa <strong>da</strong> konfliqtebis mudmivi safuZveli. modernizaciis procesi ar<br />

Semoifargleba erTi calkeuli qveynis Sinagani ganviTarebiT. is un<strong>da</strong> ganixilebodes<br />

globaluri masStabiT, radgan <strong>modernizacia</strong> gavrcel<strong>da</strong> Tavisi warmoSobis adgili<strong>da</strong>n<br />

_ <strong>da</strong>savleTi<strong>da</strong>n _ <strong>da</strong> mTeli msoflio moicva. ganviTarebis araTanabari donis mqone<br />

naciebis arseboba msoflio saxelmwifoTa sistemaSi arastabilurobis fun<strong>da</strong>menturi<br />

elementia.<br />

<strong>modernizacia</strong>s ori ZiriTadi faza aqvs. misi ganviTarebis garkveul momentamde<br />

modernistuli ideebi progresulad iTvleba, Tumca mas SeiZleba Tav<strong>da</strong>pirvelad<br />

winaaRmdegoba Sexvdes. modernizaciis Tav<strong>da</strong>pirveli winaaRmdegobebi, SesaZloa,<br />

xangrZlivi <strong>da</strong> mwvave iyos, magram, ZiriTa<strong>da</strong>d isini ganwirulia warumateblobisaTvis.<br />

Tumca, garkveuli momentis Semdeg <strong>modernizacia</strong> iwvevs mzard ukmayofilebas. es<br />

nawilobriv gamoiwvia modernuli sazogadoebis adreuli warmatebisa <strong>da</strong><br />

dinamizmisagan didi Sedegebis molodinma. jgufebs erTobebSi mzardi moTxovnebi<br />

uCndebo<strong>da</strong>T <strong>da</strong> am moTxovnebis <strong>da</strong>kmayofileba sul ufro <strong>da</strong> ufro rTuldebo<strong>da</strong>. ufro<br />

<strong>da</strong>sabuTebulad, <strong>modernizacia</strong>m ganviTarebul doneze msoflio masStabiT moitana<br />

axali socialuri <strong>da</strong> materialuri sirTuleebi, romlebic safrTxes uqmni<strong>da</strong><br />

ganviTarebasa <strong>da</strong> eqspansias, romelsac modernuli sazogadoeba efuZneba. meore<br />

fazaSi, modernuli sazogadoeba uamravi problemis pirispir aRmoCn<strong>da</strong>. am problemaTa<br />

ga<strong>da</strong>Wra, umravles SemTxvevaSi, aRematebo<strong>da</strong> tradiciuli eri-saxlemwifos<br />

SesaZleblobebs. amave dros, msoflios dRevandeli saxis ganmsazRvrel dominirebad<br />

faqtorad rCeba araTanabari siZlierisa <strong>da</strong> konfliqturi interesebis mqone<br />

suverenul er-saxelmwifoTa sistema.<br />

modernuli sazogadoebis warmoSoba <strong>da</strong>kavSirebulia XVIII saukuneSi momx<strong>da</strong>r or<br />

did cvlilebasTan (ZvrasTan) politikur <strong>da</strong> ekonomikur sferoSi. orive maTgani im<br />

farTo cvlilebebis nawilia, romlebmac, renesansisa <strong>da</strong> re<strong>for</strong>maciis Semdeg,<br />

<strong>da</strong>savleTi ga<strong>da</strong>iyvana ganviTarebis axal, <strong>da</strong>narCeni samyarosagan gansxvavebul, etapze.<br />

cvlilebaTa es modeli gulisxmob<strong>da</strong> individualizmsa <strong>da</strong>, saboloo jamSi,<br />

sekularizms, rac protestantul memkvidreobas warmoadgen<strong>da</strong>. cvlilebebi gamoixata<br />

68


aseve mecnierebis ganviTarebaSic. cvlilebebma am orive mimarTulebiT XVIII saukunis<br />

bolos kulminacias miaRwia. pirvelma modernma ganapiroba politikuri revoluciebi<br />

safrangeTsa <strong>da</strong> CrdiloeT amerikaSi. meore ki, romelic mimdinareob<strong>da</strong> teqnologiuri<br />

inovaciebisaTvis xelsayrel viTarebaSi, did britaneTis industriuli revoluciis<br />

erT-erTi ZiriTadi elementi iyo.<br />

amerikisa <strong>da</strong> safrangeTis revoluciebma <strong>da</strong>afuZnes modernuli sazogadoebis<br />

politikuri tipi _ konstituciuri <strong>da</strong> demokratiuli. es niSnavs ara imas, rom<br />

amieri<strong>da</strong>n yvela mTavrobas amgvari xasiaTi hqon<strong>da</strong>, aramed imas, rom aqe<strong>da</strong>n<br />

moyolebuli, praqtikulad yvela moazrovnisaTvis cxadi gax<strong>da</strong>, rom axla politikur<br />

sistemebs aRar un<strong>da</strong> hqono<strong>da</strong>T pretenzia legitimurobaze, Tu is ar iqnebo<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>myarebuli konstituciurad gamoxatul `xalxis nebaze~.<br />

Tavi VII. vesternizaciisa <strong>da</strong> modernizaciis cnebaTa<br />

urTierTmimarTebisTvis<br />

erT-erTi didi problemaa globalizaciisa <strong>da</strong> vesternizaciis urTierTmimarTeba.<br />

Camoyalib<strong>da</strong> ori Tvalsazrisi:<br />

pirvelis mixedviT, globalizacia aris ufro farTo procesi, vidre vesternizacia;<br />

amasTan erTad, globalizacia praqtikulad TanabarmniSvnelovania modernizaciisa;<br />

am Sexedulebas mxars uWeren a.gidensi, r.robertsoni, m.olbrou, u.konoli.<br />

aRmosavleT aziis qveynebma <strong>da</strong>amtkices, rom industrializacia SesaZlebelia<br />

vesternizaciis gareSe.<br />

meore midgomis mixedviT, globalizacia mxolod <strong>da</strong> mxolod <strong>da</strong>savluri<br />

modernizmis globalur difuzias warmoadgens. <strong>da</strong> igi mimarTulia veternizaciis<br />

gafarToebis, <strong>da</strong>savluri kapitalizmisa <strong>da</strong> institutebis gavrcelebisaken. am<br />

mimarTulebas mxars uWeren s.amini <strong>da</strong> l.bentoni. r.gilpini miiCnevs, rom msoflio<br />

internacionalizacia aris amerikuli msoflio wesrigis gavrcelebis produqti.<br />

a.kalinikosi <strong>da</strong> rigi mecnierebisa TanamedroveobaSi xe<strong>da</strong>ven <strong>da</strong>savluri imperializmis<br />

axal fazas, romelSic nacionalurma xelisuflebebma Seasrules monopolitikuri<br />

kapitalis agentebis roli. amerikeli Teoritikosis h.gleizeris azriT,<br />

globalizacia aris gavrceleba <strong>da</strong>savleTis mier regulirebuli in<strong>for</strong>maciisa <strong>da</strong><br />

gasarTobi saSualebebisa, romlebic garkveul efeqts axdens im qveynebis<br />

faseulobebze, romelbSic es in<strong>for</strong>macia aRwevs. CexeTis prezidentma vaclav havelma<br />

warmoadgina ubralo beduinis saxe, romelic zis aqlemze <strong>da</strong> tradiciuli samosis qveS<br />

jinsebs atarebs. mas xelSi radiomimRebi <strong>da</strong> koka-kola uWiravs. koka-kola <strong>da</strong> jinsi,<br />

marTalia, naklebmniSvnelovania, magram radiomimRebi <strong>da</strong> televizori ukve did<br />

mniSvnelobas iZens, radgan maTi saSualebiT beduini iRebs in<strong>for</strong>macias, romelic<br />

aucileblad axdens gavlenas beduinis pirvelsawyis Rirebulebebze. rodesac saubaria<br />

kulturis globalizaciaze, saubaria <strong>da</strong>savluri civilizaciis, kerZod, amerikuli<br />

kulturis gavlenaze msoflios sxva civilizaciebze.<br />

Tema VIII. <strong>da</strong>savlur <strong>da</strong> ara<strong>da</strong>savlur <strong>kultura</strong>Ta warmomadgenlebis<br />

TvaliT <strong>da</strong>naxuli samomavlo perspeqtiva<br />

rogorc <strong>da</strong>vinaxeT, globalizacia Tanamedrove movlenaa, magram es ar niSnavs, rom<br />

dRes mimdinare procesebis msgavsi istoriis ganmavlobaSi ar xdebo<strong>da</strong>. globalur<br />

movlenebi adrec aRiniSnebo<strong>da</strong>; istoriaze <strong>da</strong>kvirvebiT, SesaZlebelia imis mtkiceba,<br />

rom saqarTvelo mudmivad CarTuli iyo globalur procesebSi (nebismieri axlo Tu<br />

69


Soreuli mezobeli, romelsac hqon<strong>da</strong> msoflio imperiad qcevis pretenzia, met-nakleb<br />

yuradRebas aqcev<strong>da</strong> saqarTvelos, mis geografiul mdebareobas); Sesabamisad, zemoT<br />

warmodgenili msjelobi<strong>da</strong>n gamomdinare, SesaZlebelia <strong>da</strong>skvnis gakeTeba, rom<br />

maSindel samyaroSi mimdinare globalur procesebSi monawileoba gax<strong>da</strong> qarTuli<br />

sazogadoebis Camoyalibebisa <strong>da</strong> ganviTarebis erT-erTi safuZveli; globaluri<br />

procesebi<strong>da</strong>n momdinare gamowvevebis mudmivoba ganapiroba geografiulma<br />

mdebareobam, ramac saqarTvelos garkveuli funqcia mianiWa; saqarTvelos winaSe<br />

arsebuli gamowvevebi ori saxisa iyo: gamowveva, romelic am funqcii<strong>da</strong>n momdinareob<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> gamowveva, romelze gacemul pasuxsac am funqciis <strong>da</strong>brunebamde mivyavdiT.<br />

Cveni azriT, globalizaciis pirobebSi modernizaciis gamowvevebze arsebobs ori<br />

pasuxi Tu ganviTarebis Sedegi _ lokalizacia <strong>da</strong> multi<strong>kultura</strong>lizami;<br />

lokalizaciis farglebSi ganixileba iseTi movlena, romelsac mecnierebaSi<br />

glokalizacia ewo<strong>da</strong>. `globalurad~ _ niSnavs mraval adgilze erTdroulad, anu<br />

translokalurad~. koncernebi `koka-kola~ <strong>da</strong> `soni~ sakuTar strategiebs<br />

`globalur lokalizacias~ uwodeben, radgan isini miiCneven, rom globalizacia ar<br />

niSnavs <strong>da</strong> moiTxovs msoflios yvela kuTxeSi qarxana-fabrikebis aSenebas, aramed<br />

aucilebelia isini am Tu im kulturis nawilad iqcnen, anu `koka-kola~, `makdonaldsi~<br />

Tu `soni~ konkretuli kulturis moTxovnebs iTvaliswinebs menejmentSi.<br />

lokalizacis procesi iwvevs regionalizacias; magaliTad aviRoT iaponia,<br />

romelic garkveul geografiul garemoSi <strong>da</strong> sazRvrebSi iqca lider qveynad; igi<br />

axdens sakuTari kulturis reklamirebas <strong>da</strong> gavrcelebas; taivanis magaliTze, sin-xuan<br />

maikl siao globalizaciis procesSi gamoyofs sam mimarTulebas _ amerikanizacia,<br />

evropeizacia <strong>da</strong> iaponizacia. misive TqmiT, taivanuri <strong>da</strong> iaponuri kulturebi Zalzed<br />

axlos arian erTmaneTTan; 1990-ian wlebSi taivanSi gaCn<strong>da</strong> axali gamoTqma ha-ri-zu<br />

(`iaponiis TayvanismcemelTa Taoba~), romelic asocirdeba yvelaferi iaponuriT<br />

aRtacebasTan. ha-ri-zu-s warmomadgenlebma, SesaZloa, iaponiis arc istoria icodnen<br />

kargad <strong>da</strong> arc politikur-ekonomikuri mdgomareoba; es Taoba Seiqmna iaponiis mier<br />

sakuTari kulturis propagandis Sedegad; sin-xuan maikl siao aRniSnavs, rom<br />

taivanuri kulturis iaponurTan siaxlovem taivanze vesternizaciis gavlena<br />

Seasusta; ufro zustad: iaponias taivanSi aqvs mravali sakabelo satelevizio arxi;<br />

iaponurma melodramebma warmatebiT moaxdina <strong>da</strong>savluri kulturis, cxovrebis wesis<br />

lokalizacia anu a<strong>da</strong>ptireba adgilobrivTan <strong>da</strong> ise ga<strong>da</strong>sca igi taivanel mayurebels;<br />

anu taivani <strong>da</strong>savlur Rirebulebebs, Tu SeiZleba ase iTqvas, iaponur wnexSi<br />

gamovlils iRebs; iaponuri <strong>kultura</strong> ki imdenad axloa taivanurTan, rom taivanuri<br />

<strong>kultura</strong> absoluturad Ria aRmoCn<strong>da</strong> globaluri kulturis miRebisaTvis ise, rom<br />

globalur <strong>kultura</strong>s ar mouxdenia adgilobrivi kulturis ga<strong>da</strong>sxvafereba. msgavs<br />

gavlenas, ambobs sin-xuan maikl siao, iaponuri <strong>kultura</strong> sxva Crdilo <strong>da</strong> samxreT<br />

aRmosavleT aziis kulturebzec axdens. anu, SeiZleba iTqvas, rom iaponurma <strong>kultura</strong>m<br />

lokalizaciis Sedegad moaxerxa garkveuli saxis regionalizacia, am regionSi igi<br />

warmoadgens wamyvan sazogadoebas, rac imis saSualebasac iZleva, rom misi msgavsi<br />

kulturebi <strong>da</strong> sazogadoebebi advilad iReben globaluri kulturis Taviseburebebs<br />

<strong>da</strong> sakuTari kulturis originalobis <strong>da</strong>kargvis gareSe axerxeben <strong>modernizacia</strong>s.<br />

<strong>da</strong>sawyisSi min<strong>da</strong> aRvniSno, rom mizani msjelobisa, romelsac me SemogTavazebT, ar<br />

aris <strong>da</strong>skvnis gakeTeba; is ufro globalizaciis gamowvevaze saqarTvlos mier gasacemi<br />

pasuxis Ziebaa.<br />

amjerad min<strong>da</strong> Tanamedrove saqarTvelos geografiul garemos Sevexo. iaponiis<br />

magaliTze ganvsazRvreT, rom regionalizaciis miRweva kulturulad monaTesave<br />

mezoblis gareSe, romelic gaxdeba regionSi wamyvani qveyana, SeuZlebelia; anu<br />

70


egionalizaciis process sWirdeba meTauri, medroSe; rodesac vsaubrobT regionSi<br />

wamyvan qveyanaze, aq ar igulisxmeba raime politikuri an ekonomikuri zewola,<br />

regionalizacia kulturis niSniT gamoricxavs Zal<strong>da</strong>tanebas, imperiul zraxvebs.<br />

kulturuli niSniT regionalizaciis procesi <strong>da</strong>myarebulia sazogadoebaTa<br />

kulturul msgavsebaze; igi bunebrivi <strong>da</strong> Seuqcevadi procesia, romelic TavisTavad<br />

mimdinareobs; gansxvavebis saxiT gavixseneb regionalizacias ideologiis niSniT;<br />

msgavsi erToba sabWoTa kavSiris saxiT arsebob<strong>da</strong>; misi <strong>da</strong>Slis erT-erTi mizezi<br />

swored kulturuli mravalferovneba <strong>da</strong> gansxvavebuloba gax<strong>da</strong>.<br />

lokalizaciis <strong>da</strong> regionalizaciis saintereso Teorias gvTavazobs ukraineli<br />

mecnieri _ politologi, nobelis premiis laureati robert aqselrodi;<br />

saerTaSoriso konferenciaze: `Tanamedroveobis xelaxla gaazreba~ man ganacxa<strong>da</strong>, rom<br />

uaxloesi oci wlis manZilze kacobrioba SeeCexeba Semdeg potenciur safrTxeebs:<br />

1. samxedro <strong>da</strong> sain<strong>for</strong>macio teqnologiebis swrafi ganviTareba;<br />

2. erTa politikuri, kulturuli <strong>da</strong> religiuri TviTidentifikaciis problema;<br />

3. mniSvnelovani resursebis (sakvebi, wyali, navTobi) ukmarisoba msoflio masStabiT;<br />

4. gavlenisa <strong>da</strong> Zlierebis centrebis ga<strong>da</strong>adgileba;<br />

5. gaZlierdeba ganxeTqileba mdi<strong>da</strong>r <strong>da</strong> Rarib qveynebs Soris <strong>da</strong> warmoiSoba<br />

finansuri arastabiluroba;<br />

6. demografiuli krizisi.<br />

u<strong>da</strong>voa, rom am gamowvevebs sWirdeba adekvaturi pasuxi, acxadebs r.aqselrodi <strong>da</strong><br />

miiCnevs, rom globalizmis ignorireba ar SeiZleba. magram globalizmi mxolod<br />

nawilia didi procesisa, romelsac globalizacia ewodeba. Tu globalizmi gamoiyeneba<br />

mxolod erT ganzomilebasTan, ekonomikasTan <strong>da</strong>kavSirebiT, globalizacia, germaneli<br />

politologis ulrix bekis TvalsazrisiT, moicavs sxva aspeqtebsac, rogorebicaa:<br />

politikuri, ekologiuri, socialuri, kulturuli, civilizaciuri. dRevandelobis<br />

umniSvnelovanesi problema isaa, rom globalizmi win uswrebs globalizacias.<br />

zenacionaluri monopoliebi, romelTac mokavSired hyavT aSS, TavianT pirobebs<br />

karnaxoben msoflios, xolo saerTaSoriso institutebi ver axerxeben amaze<br />

reagirebas. konfliqtebis <strong>da</strong>regulirebaSi ususuria xolme gaero. Teoriula<strong>da</strong>c ki ar<br />

arsebobs sxva<strong>da</strong>sxva kulturisa <strong>da</strong> civilizaciis urTierTTanaarsebobis <strong>for</strong>mebi.<br />

saeklesio organizaciebisa <strong>da</strong> saxelmwifo liderebis mxri<strong>da</strong>n imis oficialuri<br />

mtkiceba, rom tradiciuli religiuri konfesiebi <strong>da</strong> saxelmwifoebi urTierTmimarT<br />

tolerantebi arian <strong>da</strong> eyrdnobian saerTo sakacobrio Rirebulebebs, mxolod kvamlis<br />

far<strong>da</strong>a, romelsac advilad arRveven fun<strong>da</strong>mentalistebi.<br />

r.aqselrodi mizanSewonilad miiCnevs politkosebis, mecnierebis, samoqalaqo<br />

sazogadoebis aqtivistebis Zalisxmevis gaerTianebas imisTvis, raTa Seiqmnas<br />

saerTaSoriso institutebi, romlebic Seamcireben globalizmis negatiur Sedegebs.<br />

aravisaTvis ar aris saidumlo is faqti, rom ekonomikuri globalizacia aviwroebs <strong>da</strong><br />

meore planze ga<strong>da</strong>aqvs globalizaciis is procesebi, romelTa mizania gansxvavebuli<br />

civilizaciebis Rirebulebebis mudmivi <strong>da</strong>axloeba maTi universalizaciis<br />

mimarTulebiT. mas, SeiZleba, kacobriobisaTvis araprognozirebadi Sedegebi mohyves.<br />

ukraineli mecnieri ayalibebs globalizaciis procesis umtkinveulod ga<strong>da</strong>qcevis<br />

gzebs. is aRniSnavs, rom pirvel etapze un<strong>da</strong> <strong>da</strong>iwyos ara erTiani, universaluri<br />

ideisaTvis SekavSireba, aramed un<strong>da</strong> moxdes gansxvavebul politikur, kulturul,<br />

religiur <strong>da</strong> nacionalur jgufTa gaerTianeba, romlebic win aRudgebian im<br />

faseulobebze Tav<strong>da</strong>sxmas, romlebic mocemul situaciaSi yvelaze mniSvnelovania.<br />

mecnieri aRniSnavs ukrainis rols momavalSi. is <strong>da</strong>sZens, rom miuxe<strong>da</strong>vad maTi qveynis<br />

mcire ekonomikuri SesaZleblobebisa, kargad SeiZleba iqnes gamoyenebuli maTi<br />

71


geopolitikuri mdebareoba _ sakuTari <strong>da</strong> msoflio interesebis Sesabamisad.<br />

mecnieris azriT, ukrainam un<strong>da</strong> gaataros <strong>da</strong>moukidebeli sagareo politikuri kursi<br />

<strong>da</strong> ar <strong>da</strong>iwyos im gaerTianebebis karebze kakuni, sa<strong>da</strong>c aravis sWirdeba: natoSi <strong>da</strong><br />

evrokavSirSi. ukrainelebi Raribebi <strong>da</strong> Tanac bevrni arian <strong>da</strong> axlo momavalSi am<br />

organizaciaSi maT aravin elis. aqselrodis azriT, ukraina un<strong>da</strong> gaxdes mizidulobis<br />

centri balkaneTis qveynebisTvis, rumineTisTvis, bulgareTisTvis, samxreT kavkasiis<br />

saxelmwifoebisTvis, moldovisa <strong>da</strong> yazaxeTisTvis. ukrainelebma un<strong>da</strong> moawyon<br />

civilizebuli saxelmwifo evropuli nimuSis mixedviT, sa<strong>da</strong>c adgili ar eqneba<br />

avtoritarizms. aqselrods Rrmad swams, rom am mimarTulebiT ukrainis perspeqtiva<br />

imedismomcemia. mecnieris azriT, ukrainelebma un<strong>da</strong> <strong>da</strong>Zlion TavianTi<br />

provincializmi <strong>da</strong> globalizaciis epoqaSi msoflioSi arsebuli problemebis<br />

ga<strong>da</strong>WraSi TavianTi wvlili Seitanon.<br />

am Teoriis mixedviT, aRmosavleT evropis teritoriaze un<strong>da</strong> Camoyalibdes axali<br />

regioni, romlis organizatori <strong>da</strong> lideri un<strong>da</strong> gaxdes ukraina; mis wevrad<br />

saqarTveloc moiazreba.<br />

ukrainis meTaurobiT aRmosavleT evropaSi axali regionis Seqmna, SeiZleba iTqvas,<br />

warmoudgenelia; pirvel rigSi Tavad ukraina ar warmoadgens Zlier demokratiul<br />

sazogadoebas (arc ekonomikurad <strong>da</strong> arc politikurad), romelsac Seswevs unari,<br />

konkurencia gauwios evrokavSirs, radgan Tavad aqselrodis mier CamoTvlil<br />

saxelmwifoTa umravlesobis mizani evrokavSirSi gawevrianebaa, maTgan bulgareTi <strong>da</strong><br />

rumineTi ukve wevrebi arian; meores mxriv, miviCnevT, rom Tavad evropas, sabWoTa<br />

kavSirTan urTierTobis gamocdilebiT, aRar un<strong>da</strong> sWirdebodes aRmosavleT evropaSi<br />

raime alternatiuli regionis Seqmna.<br />

aqve un<strong>da</strong> aRiniSnos, rom msgavsi regionis Seqmnas ver moaxerxebs verc erTi<br />

kavkasiuri qveyana; TurqeTi TviTon cdilobs gaxdes evrokavSiris wevri; erTaderTi,<br />

visac, SesaZloa, garkveuli survili hqondes regionis Seqmnisa, aris ruseTi; dsT, Cveni<br />

azriT, warmoadgens ara globalizaciis gamowvevebze gacemul pasuxs <strong>da</strong> bunebriv<br />

erTobas, aramed ruseTis imperiisa <strong>da</strong> sabWoTa kavSiris gadmonaSTs; igi imTaviTve<br />

ganwirulia <strong>da</strong>SlisaTvis; anu saqarTvelosaTvis am mimarTulebas <strong>da</strong> evrokavSiris<br />

alternatiuli regionis Ziebas realuri safuZveli ar aqvs.<br />

am msjelobis amosavali wertili aris is, rom `globalizaciis maxi<strong>da</strong>n ar arsebobs<br />

erovnuli gamosavali, magram arsebobs transnacionaluri gamosavali~.<br />

regionalizacia aris saSualeba transnacionaluri zesaxelmwifoebrivi organizmebis<br />

Seqmnisa. zesaxelmwifoebrivi organizmebis Seqmnis mizezi <strong>da</strong> mizani politikisa <strong>da</strong><br />

ekonomikis sferoebi<strong>da</strong>n momdinareobs, magram saSualeba aris kulturuli<br />

urTierTmsgavseba. dReisaTvis msoflioSi zesaxelmwifoebriv organizmSi integracia<br />

moaxerxes evropis qveynebma. evropa aris ara mxolod geografiuli ganzomileba,<br />

aramed zesaxelmwifoebrivi sazogadoeba. misi erTianobis safuZvelia demokratia. anu<br />

evrokavSirSi aRmoCndnen <strong>da</strong> Sesvlis ufleba eZlevaT im qveynebs, romlebic iRvwian<br />

sakuTar sazogadoebaSi demokratiulobis xarisxis gazrdisaTvis, anu evrokavSiri<br />

warmoadgens modernizaciis Sedegs, radgan <strong>modernizacia</strong> gulisxmobs sazogadoebis<br />

ganviTarebas demokratiuli niSnebiT. sakiTxis am mimarTulebiT kveleva marTebulad<br />

mimaCnia, radgan saqarTvelos ganviTarebis gezi am mimarTulebiT aqvs aRebuli <strong>da</strong><br />

cdilobs globalizaciis gamowvevas pasuxi evrokavSirSi integraciiT gasces.<br />

mecnierebaSi miRebulia azri, rom saqarTvelos <strong>da</strong>savluri orientacia<br />

gamowveulia qarTuli kulturis <strong>da</strong>savluri xasiaTiT. uamravi mosazreba gamoiTqva<br />

imis Sesaxeb, Tu ra niSnebis gamo SeiZleba CavTvaloT <strong>da</strong>savluri civilizaciis wevrad.<br />

ra Tqma un<strong>da</strong>, am mimarTulebiT kvleva aucilebelia, magram miviCnev, rom sakiTxis<br />

72


imgvarad <strong>da</strong>sma, rom saqarTvelo aucileblad un<strong>da</strong> iyos an <strong>da</strong>savluri, an aRmosavluri<br />

civlizaciis Semadgeneli nawili, winaaRmdeg SemTxvevaSi SeuZlebelia ganviTarebis<br />

gezis <strong>da</strong> mimarTulebis gansazRvra, ar aris marTebuli. qarTul <strong>kultura</strong>Si<br />

aRmosavluri kulturis niSnebis arseboba sulac ar niSnavs, rom qarTuli<br />

sazogadoeba ver moaxerxebs <strong>modernizacia</strong>s <strong>da</strong> demokratiuli saxelmwifos aSenebas, an<br />

<strong>da</strong>savleTSi integracias. amis naTeli magaliTebi msoflioSi uamravia: iaponia,<br />

romelic sruliad sxva samyaros warmoadgens, magram moaxerxa demokratiis miReba<br />

institutebisa <strong>da</strong> samoqalaqo sazogadoebis doneze, ise, rom kulturuli<br />

originaloba arc <strong>da</strong>ukargavs. Cveni azriT, globalizacia globalur msoflioSi<br />

sakuTari adgilis, funqciis povnis saSualebas iZleva. qarTuli kulturis yofna<br />

<strong>kultura</strong>Ta gzagasayarze SeiZleba iyos <strong>da</strong>savluri sazogadoebis CveniT<br />

<strong>da</strong>interesebis mizezi. Zalzed aqtualuria msoflioSi <strong>kultura</strong>Ta dialogis procesi;<br />

arseboben erTmaneTisagan mkveTarad gansxvavebuli kulturebi, romlebic <strong>da</strong>savlur<br />

<strong>da</strong> aRmosavlur civilizaciebs ganekuTvnebian. qarTul <strong>kultura</strong>s aqvs saSualeba metnaklebad,<br />

saerTo ena gamonaxos rogorc <strong>da</strong>savlur, aseve aRmosavlur kulturebTan.<br />

<strong>kultura</strong>Ta dialogis procesSi sasazRvro 1 kulturebs didi mniSvneloba<br />

mieniWeba; niSnadoblivia, rom evrokavSirSi baltiispireTis qveynebis<br />

gaerTianebisTanave samive maTgani iqca evrokavSirSi saqarTvelos gawevrianebis<br />

lobistad; Tavad evropis mxri<strong>da</strong>nac swored baltiis qveynebs <strong>da</strong>evalaT Cveni<br />

<strong>da</strong>xmareba <strong>da</strong> kuratoroba garkveul sakiTxebSi, magaliTad, patrulis samsaxuris<br />

SeqmnaSi instruqtorebi swored baltiis qveynebis warmomadgenlebi arian;<br />

baltiispireTis qveynebi ufro advilad SeZleben saqarTvelosTan saubaras, radgan<br />

igive gza maT sul axlaxan gaiares. SeiZleba imis <strong>da</strong>Svebac, rom saqarTvelo gaxdes<br />

Suamavali evropasa <strong>da</strong> samxreT kavkasiis qveynebs Soris, radgan evropas azerbaijanTan<br />

<strong>da</strong> somxeTTan saubari saqarTvelo<strong>da</strong>n ufro gauadvildeba. amis safuZvlad mimaCnia<br />

rogorc istoriuli Tanacxovrebis safuZvelze Camoyalibebuli <strong>kultura</strong>Ta<br />

garkveuli urTierTmsgavseba, aseve ekonomikur doneze urTierTsaWiroeba<br />

(azerbaijanuli navTobis transportireba).<br />

imisaTvis, rom saqarTvelom moaxerxos <strong>da</strong>savlur sazogadoebaSi integracia,<br />

aucilebelia sazogadoebis modernizeba <strong>da</strong> demokratizacia. geopolitikuri<br />

mdebareoba iZleva imis saSualebas, rom saqarTvelo Caebas globalur procesebSi;<br />

arsebobs ekonomikuri <strong>da</strong> politikuri proeqtebi, romelSic saqarTvelos Tavisi<br />

funqcia aqvs. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, saqarTvelos mouwevs globalur <strong>kultura</strong>sTan<br />

Sexeba.<br />

sainteresoa ganvixiloT f.fukuiamas, mier SemoTavazebuli meTodologia. misi<br />

TqmiT, demokratiis konsoli<strong>da</strong>cia moxdeba oTx doneze: ideologia, rogorc rwmena<br />

imisi, rom demokratia mmarTvelobis saukeTeso <strong>for</strong>maa; institutebi, romelic<br />

moicavs konstituciebs, sasamarTlo <strong>da</strong> partiul sistemebs, sabazro struqturebs <strong>da</strong><br />

a.S; mesamea samoqalaqo sazogadoeba, romelic saxelmwifosagan gamocalkevebuli <strong>da</strong><br />

demokratiul politikur institutebze <strong>da</strong>fuZnebuli spontanurad warmoqmnili<br />

1 sasazRvro ewodeba <strong>kultura</strong>s, romelic civilizaciaTa sazRvarze, maTi Sexebis arealSi mdebareobs.<br />

aseT kulturebs axasiaTebs: struqturirebis <strong>da</strong>bali xarisxi; Sinagani <strong>da</strong>Zabuloba <strong>da</strong><br />

winaaRmdegobani; <strong>kultura</strong>Si sxva<strong>da</strong>sxva istoriuli epoqis fenomenTa Tanaarseboba; arqaul (Zvel)<br />

fenomenTa mudmivi gamococxleba; identifikaciis problemis gansakuTrebuli aqtualoba <strong>da</strong><br />

mtkivneuloba. sasazRvro kulturebi asruleben Suamavlis, Tarjimnis funqcias civilizaciebs<br />

Soris. sazRvruloba ganixileba rogorc lokalur <strong>kultura</strong>Ta garkveuli saxeobis <strong>da</strong>maxasiaTebeli<br />

gansakuTrebuli istoriul-kulturuli Tviseba, civilizaciuri procesis gansakuTrebuli tipi, <strong>da</strong><br />

ara ganviTarebis etapi. es procesi droSi gaWimulia <strong>da</strong> SeiZleba ramdenime aTaswleulsac ki<br />

moicavdes. amdenad, sazRvruloba droebiTi ki ara, mudmivi mdgomareobaa.<br />

73


socialuri struqturebis samyaroa; igi saxelmwifos mxri<strong>da</strong>n manipulirebas naklebad<br />

eqvemdebareba; meoTxe done aris <strong>kultura</strong>; igi yvelaze Rrmaa <strong>da</strong> moicavs iseT<br />

movlenebs, rogoricaa ojaxis struqtura, religia, moraluri Rirebulebebi;<br />

demokratiuli institutebis sayrdeni aris jansaRi samoqalaqo sazogadoeba, xolo<br />

Tavad samoqalaqo sazogadoebis winamZRvaria <strong>kultura</strong>. f.fukuiamas azriT, <strong>da</strong>savleTi<br />

samarTliani socialuri wyobis aSenebas cdilobs zemo<strong>da</strong>n qvemoT, anu amosavali<br />

wertilia pirveli <strong>da</strong> meore done; xolo aRmosavluri kulturebi mesame <strong>da</strong> meoTxe<br />

doni<strong>da</strong>n iwyeben <strong>da</strong> miemarTebian zeviT. modernizaciisa <strong>da</strong> demokratizaciis procesi<br />

ara<strong>da</strong>savlur tradiciul qveynebSi pirvelive <strong>da</strong>rtymas <strong>kultura</strong>s ayenebs; maTTvis<br />

demokratizaciis procesi kulturis trans<strong>for</strong>maciasa <strong>da</strong> SecvlasTan aris pir<strong>da</strong>pir<br />

kavSirSi. amis gamo maTi reaqcia sakmaod mZafria; rodesac saubars iwyeben<br />

demokratias, a<strong>da</strong>mianis Tavisuflebasa <strong>da</strong> uflebebze, maT miRebaze sakuTar<br />

sazogadoebaSi, amosavali wertili <strong>kultura</strong>a.<br />

fri<strong>da</strong> maial-manenji Tavis naSromSi: `globalizaciis efeqti afrikul <strong>kultura</strong>ze,<br />

<strong>da</strong>naxuli afrikeli qalis TvaliT~, aRniSnavs, rom globalizaciam didi gavlena iqonia<br />

afrikeli xalxis yofaze, konkretulad ki sociumSi qalis rolze. globalizaciam,<br />

romlis mizania globaluri bazrisaTvis <strong>da</strong> misi ZalebisaTvis yvela qveynis ekonomikis<br />

farTod gaxsna, uzarmazari gavlena iqonia afrikel xalxze <strong>da</strong> aiZula isini SeecvalaT<br />

cxovrebis gza <strong>da</strong> wesi. globalizaciis procesma ubiZga afrikul qveynebs, moexdinaT<br />

ucxouri investiciebis deregulacia, importis liberalizacia, Sesust<strong>da</strong> saxelmwifo<br />

kontroli. amis Sedegad, qalebi, romlebic am kontinentze did rols asrulebdnen<br />

fermerobasa <strong>da</strong> industriaSi, ucxouri kapitalis Semodinebisa <strong>da</strong> sawarmoebSi axali<br />

marketingis <strong>da</strong>nergvis Semdeg umuSevrebi <strong>da</strong>rCnen <strong>da</strong> iZulebuli gaxdnen, miemarTaT<br />

qveynebis gareT vaWrobisaTvis. isini gavidnen qveyni<strong>da</strong>n, ris Sedega<strong>da</strong>c bavSvebs<br />

mSoblebis zrunva <strong>da</strong>akl<strong>da</strong>T. globalizaciis kidev erTi Sedegi afrikaSi ojaxis<br />

rRveva aRmoCn<strong>da</strong>. statiis avtori aRniSnavs, rom qalebis ojaxi<strong>da</strong>n gasvlis Semdeg<br />

bavSvebi aRar sxdebian buxris irgvliv <strong>da</strong> aRar usmenen im moTxrobebs, romlebic<br />

aswavlian sakuTari Rirebulebebis pativiscemas, erTianobas, mSvidobas, siyvaruls. es<br />

aRar xdeba TviT agrarul mxareebSic ki, romelsac kargad ergebo<strong>da</strong> aseTi garemo.<br />

afrikaSi kaci, qali Tu bavSvi _ yvela CarTulia ga<strong>da</strong>rCenisaTvis, TiToeuli<br />

dRisaTvis sakvebis mosapoveblad brZolaSi. avtoris TqmiT, afrikul musikasa <strong>da</strong><br />

cekvaSi Warbobs oblobis, tkivilis, omisa <strong>da</strong> narkotikebis Temebi. es ganeitral<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>savluri maikl jeqsonis musikiT. axalgazrdoba adgilobriv musikas <strong>da</strong>savlurs<br />

amjobinebs. <strong>da</strong>savluri modis mixedviT Seicvala varcxnilobis stili, fexsacmeli <strong>da</strong><br />

tansacmeli. globalizaciis wyalobiT, afrikaSi <strong>da</strong>fuZn<strong>da</strong> <strong>da</strong> gafarTov<strong>da</strong> didi<br />

kompaniebi, romelTac adgilobriv sawarmoebze iafad Semoitanes TavianTi produqcia<br />

<strong>da</strong> amiT mravali adgilobrivi sawarmo aiZules <strong>da</strong>xuruliyvnen. ufro xSirad kaci rCeba<br />

umuSevari, vidre qali. mox<strong>da</strong> ojaxSi rolebis gacvla _ kaci Sin, qali _ gareT. kaci<br />

zrunavs bavSvebze <strong>da</strong> saojaxo saqmeebze. mravali bavSvi, gansakuTrebiT ki gogonebi,<br />

iZulebuli gaxdnen, swavlisaTvis Tavi <strong>da</strong>enebebinaT, rasac, bunebrivia, didi gavlena<br />

eqneba maT momavalze.<br />

rogorc vxe<strong>da</strong>vT, globalizaciis mier motanilma axalma realobam uzarmazari<br />

gavlena iqonia afrikuli kulturis Strixebze, maT tradiciebze. mox<strong>da</strong><br />

Rirebulebebis ga<strong>da</strong>faseba <strong>da</strong> rRveva. safrTxe Seeqmna afrikul TviTmyofadobas, rac,<br />

ra Tqma un<strong>da</strong>, miuRebelia sazogadoebisaTvis. amis gamo fri<strong>da</strong> maial-manenji miiCnevs,<br />

rom `CrdiloeTma un<strong>da</strong> Secvalos ganviTarebis koncefcia. ekonomikuri winsvla,<br />

kulturuli <strong>da</strong> socialuri samarTlianobis gareSe, ver iqneba Cveni ganviTarebis<br />

ideali. aucilebelia, rom ganviTarebis done ganisazRvros a<strong>da</strong>mianTa cxovrebis<br />

74


doniT, rac aisaxeba sazogadoebis TiToeuli wevris ukeTes ganaTlebasa <strong>da</strong><br />

janmrTelobaSi. es mxolod im SemTxvevaSi aris SesaZlebeli, Tu qalsac <strong>da</strong> kacsac<br />

Tanabari uflebebi aqvT, Teoriula<strong>da</strong>c <strong>da</strong> praqtikula<strong>da</strong>c. CrdiloeTs mniSvnelovani<br />

rolis Sesruleba ekisreba am procesSi. arasodes un<strong>da</strong> iqnes <strong>da</strong>Svebuli is, rac<br />

SezRu<strong>da</strong>vs xalxis usafrTxoebas, identurobis grZnobasa <strong>da</strong> Rirsebas. afrikam un<strong>da</strong><br />

iswavlos sakuTari xalxis gansxvavebuli azris pativiscema. amave dros, CrdiloeTma<br />

yuradReba un<strong>da</strong> miaqcios afrikeli xalxis gamonaTqvams: `Sen ar SeiZleba icode <strong>da</strong> ver<br />

gauZRvebi mezoblis saxlis saSinao saqmeebs~<br />

ZiriTadi problema, rac globalurma <strong>kultura</strong>m afrikul sazogadoebas Seuqmna,<br />

momdinareobs Semdegi<strong>da</strong>n: <strong>da</strong>viwyoT imiT, rom globaluri <strong>kultura</strong>, afrikul<br />

<strong>kultura</strong>sTan Se<strong>da</strong>rebiT, aris meti SesaZleblobebis mqone, igi ufro Zlieria; Zala<br />

gamoixateba imaSi, rom globalur <strong>kultura</strong>s, rogorc erTi saxis niSan-Tvisebebis<br />

erTobliobas, romelic cdilobs garkveuli Rirebulebebis mTel msoflioSi<br />

<strong>da</strong>mkvidrebas, zurgs umagrebs politikurad <strong>da</strong> ekonomikurad Zlieri sazogadoeba.<br />

globaluri <strong>kultura</strong> materialuri TvalsazrisiT uzrunvelyofilia, rasac, Cveni<br />

azriT, udidesi mniSvneloba eniWeba. amis naTeli <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebaa zemoT moyvanili<br />

magaliTi; materialuri uzrunvelyofis gamo afrikaSi <strong>da</strong>irRva ojaxis Zveli<br />

tradicia, ramac, SesaZloa, gamoiwvios mTeli kulturis ga<strong>da</strong>gvareba, radgan<br />

afrikuli kulturis safuZveli ojaxia; fri<strong>da</strong> maiale-manenjis statiis wakiTxvis<br />

Semdeg Cndeba ganwyoba, rom afrikeli dilemis winaSe dgas: an materialuri minimumis<br />

uzrunvelyofa, an kulturis saxis SenarCuneba. sainteresoa is faqti, rom am<br />

magaliTis mixedviT, originalur <strong>kultura</strong>ze gavlenas axdens ara globaluri<br />

<strong>kultura</strong>, aramed ekonomika, anu transnacionaluri korporaciebi; aq ar aris saubari<br />

imaze, rom kargad reklamirebuli globaluri <strong>kultura</strong> moqmedebs. amis mixedviT<br />

SeiZeleba <strong>da</strong>vaskvnaT, rom <strong>da</strong>svleTi<strong>da</strong>n globalizaciiis procesSi moemarTeba erTiani<br />

sistema, warmodgenili sami mimarTulebiT: ekonomika, politika <strong>da</strong> <strong>kultura</strong>. samive<br />

maTgani erTmaneTzea ga<strong>da</strong>jaWvuli. <strong>kultura</strong> gansazRvravs politikisa <strong>da</strong> ekonomikis<br />

marTvis wesebs, Tavad politika <strong>da</strong> ekonomika zemoqmedebas axdens <strong>kultura</strong>ze. XIX<br />

saukunis iaponuri <strong>kultura</strong> isev iaponuria, magram politikuri <strong>da</strong> ekonomikuri<br />

zemoqmedebis gamo, igi gansxvavdeba XVIII saukunis iaponuri kulturisagan. gare<br />

zewolis Sedegad man ganica<strong>da</strong> trans<strong>for</strong>amacia; demokratizacia <strong>da</strong> <strong>modernizacia</strong><br />

iaponiam, fukuiamas meTodologiis mixedviT, ganica<strong>da</strong> zevi<strong>da</strong>n qveviT, anu iaponiam,<br />

pirvel rigSi, irwmuna demokratiiuli faseulobani, amis Sedegad ki moxerx<strong>da</strong><br />

institutebis <strong>da</strong> samoqalaqo sazogadoebis Camoyalibeba, ramac ganapiroba kulturis<br />

trans<strong>for</strong>macia, ganviTareba <strong>da</strong> ara Secvla. iaponuri <strong>kultura</strong> tradiciuli<br />

<strong>kultura</strong>a, magram ar warmoadgens Caketil mTlianobas. Sintoizmi saSualebas iZleva,<br />

iyo erTdroulad Sintoisti <strong>da</strong> qristiani, an budisti, an kidev muslimi. anu iaponur<br />

<strong>kultura</strong>s aqvs unari, rom miiRos gare<strong>da</strong>n mosuli <strong>da</strong> aqcios igi iaponurad,<br />

<strong>da</strong>uqvemdebaros sakuTar <strong>kultura</strong>s. yuradRebas gavamaxvileb iaponur samzareuloze:<br />

<strong>da</strong>osuri biznes-kulturis Tanmdevia `fast-fudizacia~ _ swrafi kvebis <strong>kultura</strong>,<br />

radgan `dro fuli Rirs~; aman ganapiroba msoflios `makdonaldizaciis~ perspeqtiva;<br />

magram mox<strong>da</strong> ise, rom `fast-fudizaciamac~ iaponiaSi adgilobrivi xasiaTi miiRo.<br />

swrafi kvebis bazarze dRes warmodgenilia hamburgerebi, iaponuri suSi, gyidon-i<br />

(lambaqi brinjiTa <strong>da</strong> xorciT) <strong>da</strong> Cinuri warmoSobis bulioni ramen. gare<strong>da</strong>n mosuli<br />

hamburgeris gaCenam gamoiwvia adgilobrivi, sakuTari kulturisaTvis<br />

<strong>da</strong>maxasiaTebeli sakvebi nawarmis win wamoweva; iaponiam moxerxa lokalizeba.<br />

sainteresoa, rom msgavsi procesebi saqarTveloSic ganviTar<strong>da</strong>; igive<br />

makdonaldizaciam saqarTveloSic garkveuli lokalizeba ganica<strong>da</strong>. es zustad is<br />

75


procesia, rasac glokalizacia <strong>da</strong>erqva: mraval adgilze erTdroulad, <strong>da</strong> amasTan<br />

erTad, gansxvavebulad. Tavad restoran `makdonaldsis~ <strong>da</strong>niSnuleba, rogorc<br />

cnobilia, swrafi kvebaa. <strong>da</strong>savleTis qveynebSi am restoranSi a<strong>da</strong>miani saSualod 7-9<br />

wuTs Cerdeba; ara<strong>da</strong>svlur qveynebSi `makdonaldsma~ sxva <strong>da</strong>niSnuleba SeiZina.<br />

saqarTvloSi igi warmoadgens ara marto swrafi kvebis obieqts, aramed igi <strong>da</strong>svenebisa<br />

<strong>da</strong> garTobis adgilicaa. skolis moswavleebi, studentebi, bebia-babuebi Svili-<br />

SvilebTan erTad, Seyvarebuli wyvilebi xSirad <strong>da</strong>dian iq `drois satareblad~. amasTan<br />

erTad, `makdonaldsis~ gverdiT saqarTveloSi gaCn<strong>da</strong> uamravi e.w. `sacxobebi~ <strong>da</strong><br />

erovnuli sakvebis warmoebis wertilebi. isic un<strong>da</strong> iTqvas, rom qarTul kulinariaSi<br />

`fast-fudizaciisaTvis~ <strong>da</strong>maxasiaTebeli sakvebi nawarmis povna arcTu ise Zneli<br />

aRmoCna<strong>da</strong>. tradiciuli xaWapurisa <strong>da</strong> lobianis, kartofilisa <strong>da</strong> xorcis Rvezelis<br />

gverdiT gaCn<strong>da</strong> misi msgavsi axali `sasusnavebi~, magaliTad, rogoric aris brinjisa <strong>da</strong><br />

xorcis Sereuli farSiT momzadebuli Rvezeli, bostneulis Rvezeli, romelsac<br />

`bostneulis samarxvo pica <strong>da</strong>erqva~ <strong>da</strong> sxva mravali. sxvagvarad, <strong>da</strong>savluri<br />

hamburgerebis Semosvlam safuZveli misca adgilobrivi kulinariis trans<strong>for</strong>macias,<br />

Tanamedroveobaze morgebas <strong>da</strong> axali qarTuli kerZebis Seqmnasac ki. amasTan erTad<br />

un<strong>da</strong> aRiniSnos, rom saqarTvloSi `makdonladsze~ ufro swrafad kveba swored zemoT<br />

naxseneb `sacxobebSia~ SesaZlebeli.<br />

SesaZlebelia vivaraudoT, rom am SemTxvevaSi, globalur <strong>kultura</strong>sTan<br />

mimarTebaSi qarTuli <strong>kultura</strong> axerxebs sakuTaris, originaluris win wamowevas, rac<br />

imis mimaniSnebelia, rom qarTul <strong>kultura</strong>s, rogorc tradiciulsa <strong>da</strong> originalurs,<br />

aqvs saSualeba ar gaiTqvifos globalur <strong>kultura</strong>Si <strong>da</strong> moaxerxos lokalizeba;<br />

SesaZloa, kulinaria ar TamaSobs ga<strong>da</strong>mwyvet rols, magram igi kulturis erT-erTi<br />

mniSvnelovani artefaqtia.<br />

qarTuli samzareulos magaliTze, SeiZleba iTqvas, rom globalizacia `makdonaldizaciasTan~<br />

ar igivdeba (`es erovnuli katastrofa arc saqarTvelos emuqreba,<br />

vinai<strong>da</strong>n metad avtoritetul qarTvel eqspertebs mravalsaaTiani moxsenebis wakiTxva<br />

SeuZliaT imis Taobaze, Tu rogor yvela parametrebiT <strong>da</strong>jabna qarTulma xinkalma <strong>da</strong><br />

xaWapurma hamburgeri <strong>da</strong> Cisburgeri~), Tumca qarTulma samzareulom ganica<strong>da</strong> `fast<br />

fudizacia~, rac TavisTavad globalizaciis Sedegia <strong>da</strong> Tanac sakmaod sasargebloc.<br />

`makdonaldizacia~, `fast-fudizacia~ masobriv-samomxmareblo globaluri<br />

kulturis elementebia; rodesac vsaubrobT globaluri masobrivi kulturisa <strong>da</strong><br />

adgilobrivi qarTuli kulturis urTierTobaze, aucileblad un<strong>da</strong> ganvixiloT<br />

<strong>da</strong>savluri _ evropuli <strong>da</strong> amerikuli _ satelevizio, kino <strong>da</strong> Sou-biznesis sxva saxis<br />

elemetTa zemoqmedebis xarisxi. ramdenime welia saqarTveloSi, ufro zustad<br />

TbilisSi, regularulad ewyoba sxvadsxva musikaluri festivali, Camodian msoflioSi<br />

cnobili Semsruleblebi, gaixsna satelevizio arxebi, arsebobs sakabelo televiziebi,<br />

romlebic sxva<strong>da</strong>sxva qveynis arxebis Tvalyuris devnebis saSualebas iZleva.<br />

globaluri <strong>da</strong> adgilobrivi kulturis urTierTobaze saubrisas <strong>da</strong>, saerTod,<br />

saqarTveloSi globalizaciis procesze msjelobisas, Cveni azriT, un<strong>da</strong><br />

gaviTvaliswinoT, rom bolo wlebSi qarTuli sazogadoeba, faqtobrivad, <strong>da</strong>iyo or<br />

nawilad: Tbilisi, romelTan erTa<strong>da</strong>c SeiZleba kidev ramdenime qalaqis warmodgena<br />

(baTumi, quTaisi, foTi) <strong>da</strong> <strong>da</strong>narCeni saqarTvelo. zemoT CamoTvlil qalaqebs<br />

urTierToba aqvT, ara marto qalaqis <strong>da</strong> qveynis farglebSi, aramed sazRvargareTac.<br />

arsebobs in<strong>for</strong>maciis adgilobrivi <strong>da</strong> met-naklebad uwyveti saSualebebi:<br />

satelevizio arxebi, radiosadgurebi <strong>da</strong> beWdviTi gamocemebi. <strong>da</strong>narCeni saqarTvelo<br />

am yvelafers, SeiZleba iTqvas, TiTqmis moklebulia. ar arsebobs safosto<br />

momsaxureba, anu Jurnal-gazeTebi ar miewodebaT Tavis droze; ganicdian in<strong>for</strong>maciis<br />

76


naklebobas; aqvT eleqtroenergiis problema; aRar vsaubrob kulturul cxovrebaze.<br />

raionebi Caketil sivrceebad iqcnen, siaxle TiTqmis ar xdeba, rac xels uSlis<br />

ganviTarebas.<br />

arsebobs mosazreba, rom globalizaciaze saubari SeiZleba iq, sa<strong>da</strong>c saSualo<br />

wliuri Semosavali aRemateba 5000 aSS dolars. zemoT Cven ukve visaubreT, rom<br />

kulturis globalizacia _ es aris globaluri <strong>da</strong> adgilobrivi kulturebis<br />

urTierTobis procesi. globalizaciis dros <strong>da</strong>savleTi<strong>da</strong>n moemarTeba <strong>kultura</strong>,<br />

romelic uzrunvelyofilia politikuri <strong>da</strong>, pirvel rigSi, ekonomikuri saSualebebiT;<br />

amitom globaluri kulturis gamowvevebze adekvaturi pasuxis gasacemad mxolod<br />

<strong>kultura</strong> ar aris sakmarisi, saWiroa am kulturis materialuri uzrunvelyofac.<br />

am sakiTxis Sesaxeb, Tavisi qveynis magaliTze <strong>da</strong>yrdnobiT, saubrobs safrangeTis<br />

deputati evroparlamentSi katrin lalumieri. Tavis naSromSi `brZola kulturisaTvis~<br />

is aRniSnavs, rom globalizaciis procesi iwvevs ideaTa stan<strong>da</strong>rtizaciasa<br />

<strong>da</strong> cxovrebis wesis gaerTgvarovnebas, amerikuli modelis mixedviT. mis<br />

gancxadebaSi sainteresoa erTi aRiareba: safrangeTs eSinia Tavisi enisa <strong>da</strong> kulturis<br />

<strong>da</strong>kargvis. is xazs usvams globalizaciis gavlenas safrangeTze, gansakuTrebiT<br />

kulturisa <strong>da</strong> xelovnebis sferoze. magaliTad mohyavs kinoindustria. kinos, romelic<br />

pirvelad safrangeTSi gaCn<strong>da</strong>, frangebi miudgnen rogorc garTobisa <strong>da</strong> xelovnebis<br />

sferos, <strong>da</strong> is meorexarisxovnad miiCnies. amis paralelurad, aSS-m Seqmna holivudi <strong>da</strong><br />

momavali giganturi audiovizualuri industriis safuZveli, saTanado gavrcelebis<br />

sistemiT. lalumieri aRniSnavs, rom aSS, audiovizualuri industriiT, kinokulturiT,<br />

maskulturiT emuqreba safrangeTs. igi amas win un<strong>da</strong> aRudges Tavisi<br />

kulturis Tanamedroveobis Sesaferisi organizaciaTa (gavrcelebis <strong>da</strong> popularizaciis<br />

saSualebebiT) mxar<strong>da</strong>WeriT. sabolood lalumieri erT rCeva-rekomen<strong>da</strong>cias<br />

iZleva: kargad organizebuli ekonomikuri saqmianoba un<strong>da</strong> emsaxurebodes kulturul<br />

Semoqmedebas <strong>da</strong> un<strong>da</strong> aZlevdes mas axal SesaZleblobebs ganviTarebisa <strong>da</strong> ayvavebisTvis.<br />

rogorc <strong>da</strong>vinaxeT, safrangeTma igrZno amerikuli kulturis moZaleba, rac<br />

frangebma metad mtkivnulad aRiqves. dRes safrangeTi erT-erTi im qveyanaTagania,<br />

romelic mkacr uars acxadebs globalizaciaze <strong>da</strong> mas aRiqvams, rogorc<br />

amerikanizacias. amis sapirispirod, safrangeTi miubrun<strong>da</strong> sakuTar <strong>kultura</strong>s <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>iwyo misi farTo masStabiT reklamireba, raTa gvian, magram mainc SeZlos sakuTari<br />

originaluri <strong>da</strong> gansxvavebuli kulturis SenarCuneba. amis mixedviT, SeiZleba<br />

<strong>da</strong>vaskvnaT, rom ekonomikuri uzrunvelyofis gareSe lokalizacia <strong>da</strong> sakuTari<br />

kulturis SenarCuneba gamoricxulia. winaaRmdeg SemTxvevaSi, survili saSualebas ver<br />

<strong>da</strong>emTxveva <strong>da</strong>, SesaZloa, sazogadoeba aRmoCndes igive mdgomareobaSi, rogoric<br />

f.m.manenjim afrikis magaliTze <strong>da</strong>xata.<br />

rodesac vsaubrobT kulturis ekonomikur uzrunvelyofaze <strong>da</strong> mxolod am<br />

SemTxvevaSi mis ga<strong>da</strong>rCenaze, Cndeba kiTxva: <strong>da</strong>savlur _ evropul <strong>da</strong> amerikul _<br />

<strong>kultura</strong>s, aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, mis ekonomikur SesaZleblobebs Znelad Tu gauweven<br />

konkurencias <strong>da</strong> winaaRmdegobas sxva sazogadoebebi; xom ar niSnavs es, rom<br />

ekonomikurad naklebad ganviTarebuli sazogadoebebi ganwirulni arian kulturuli<br />

gaerTgvarovnebisa <strong>da</strong> kulturuli imperializmis batonobisaTvis?! Cveni azriT,<br />

<strong>kultura</strong> ganwirulia im SemTxvevaSi, Tu sazogadoeba sami-oTxi Taobis ganmavlobaSi<br />

ekonomikuri ganviTarebis nulovan niSnuls ver gasc<strong>da</strong>; magram sainteresoa, rom<br />

globalizacia Tavad sTavazobs sazogadoebebs `Semamsubuqebel garemoebebs~;<br />

transnacionaluri korporaciebi, saerTaSoriso organizaciebi <strong>da</strong> fondebi,<br />

romelTac garkveuli miznebiT uwevT konkretul qveyanaSi moRvaweoba, garkveul<br />

77


saSualebas iZlevian am mimarTulebiT. aviRoT faqti qarTuli sinamdvili<strong>da</strong>n:<br />

qarTuli xalxuri cekvis ansambli `erisioni~ msoflioSi popularuli swored mas<br />

Semdeg gax<strong>da</strong>, rac frangulma organizaciam <strong>da</strong>afinansa. erToblivi proeqtis mizans<br />

warmoadgen<strong>da</strong> msoflios Sou-biznesis bazarze siaxlis Setana <strong>da</strong> mogebis naxva.<br />

erToblivi proeqtiT orive mxare mogebuli <strong>da</strong>rCa biznesis TvalsazrisiT, xolo<br />

qarTuli cekva ganviTarebis <strong>da</strong> warmatebis Semdeg safexurze avi<strong>da</strong> 1 .<br />

sxva<strong>da</strong>sxva kulturebis urTierTobis Sedegad kulturuli artefaqtis<br />

trans<strong>for</strong>macis TvalsazrisiT meore kargi magaliTia suxiSvilebis ansamblis mier<br />

warmodgenili Sou `asa-farTi~. maT mier filarmoniaSi gamarTuli koncerti or<br />

nawilad iyofa: pirveli klasikuri qarTuli xalxuri cekvebiTaa warmodgenili, xolo<br />

meore ganyofileba absoluturad ucxoa, im gagebiT, rom nacionaluri baletis<br />

mocekvaveebi scenaze tradiciuli qarTuli tansacmliT ar gamodian; qalebs Sarvlebi<br />

acviaT <strong>da</strong> Tavze kacis, ufro zustad, yaraCoRelis qudebi axuravT, mamakacebi Sav<br />

<strong>for</strong>mebSi arian gamowyobilni, tanze `kapiSoniani~ maisurebiT; maTi moZraobebi,<br />

marTalia, qarTuli cekvi<strong>da</strong>n aris aRebuli, magram sruliad uCveuloa; qarTul<br />

tradiciul dol-garmonTan erTad, ismis eleqtronuli musikis hangebi, gamoyenebulia<br />

aratradiciuli <strong>da</strong>sartymeli instrumentebi. anu iliko suxiSvilma (umcrosma)<br />

qarTul cekvebSi Seitana sxva kulturisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli niSnebi. Cveni interesis<br />

sagans ar warmoadgens imis garkveva, Rirebulia Tu ara `asa-farTi~, rogorc<br />

qoreografiuli xelovnebis nimuSi, ubralod, igi qarTuli <strong>da</strong> <strong>da</strong>savluri kulturis<br />

urTierTobis Sedegia.<br />

gvin<strong>da</strong> kvlav `erisions~ <strong>da</strong>vubrundeT; ansamblis gastrolebis win mox<strong>da</strong> Sous<br />

reklamireba. sareklamo klipis Sinaarsis moyoliT Tavs ar SegawyenT, mxolod xazs<br />

gavusvamT imas, rom is aris franguli sareklamo klipi, romelic <strong>da</strong>mzad<strong>da</strong> qarTuli<br />

cekvis popularizaciis mizniT. es klipi warmoadgens frangebisaTvis mosayol qarTul<br />

miTs. arsebiTad Secvlili araferia. gansxvaveba mxolod isaa, rom musikas <strong>da</strong><br />

tradiciul sacekvao ileTebs <strong>da</strong>matebuli aqvs Tanamedrove teqnologiebiT Seqmnili<br />

efeqtebi; anu frangebis winaSe warsdga absoluturad qarTuli `genia rokviT<br />

ganfenili~.<br />

kidev erTi magaliTi: sul axlaxans erTi saintereso <strong>da</strong> sagulisxmo faqti mox<strong>da</strong>.<br />

qarTuli teleseriali `mglebis xorumi~ iyi<strong>da</strong> aSS erT-erTma satelevizio arxma.<br />

marTalia, am filmis Sinaarsi<strong>da</strong>n gamomdinare, SeiZleba iTqvas, rom Janri amerikulia,<br />

magram igi qarTuli `boevikia~ <strong>da</strong> ara amerikuli. igi saintereso gax<strong>da</strong><br />

amerikelebisaTvis, radgan filmis istoria moTxrobilia maTTvis ucxo qveynis Sesaxeb<br />

<strong>da</strong> mTxrobelic am qveynis warmomadgenelia. amas emateba isic, rom msgavsi Janris<br />

teleserialis ga<strong>da</strong>Reba amerikaSi imaze gacilebiT Zviri <strong>da</strong>jdebo<strong>da</strong>, vidre `mglebis<br />

xorumis~ Sesyidva, Targmna <strong>da</strong> reklamis gakeTeba.<br />

zemoT moyvanili magaliTebis mixedviT SeiZleba <strong>da</strong>vaskvnaT, rom amerikeli <strong>da</strong><br />

frangi Sou-biznesmenebis interesis sferoSi moxv<strong>da</strong> qarTuli kulturis artefaqtebi,<br />

anu masobrivi kulturis gavrceleba ar aris calmxrivi procesi; Tu saqarTvloSi<br />

Semodis evropuli <strong>da</strong> amerikuli masobrivi <strong>kultura</strong>, aseve saqarTvelo<strong>da</strong>nac<br />

eqsportirdeba kaulturis garkveuli artefaqtebi, Tan iseT doneze, rom did<br />

ovaciasac iwvevs (igive `erisioni~ <strong>da</strong> Tun<strong>da</strong>c is, rom qarTul xalxur simRerebs<br />

mRerian frangebi, iaponelebi, amerikelebi <strong>da</strong> sxva). anu konkretuli adgilobrivi<br />

kulturebi Tavis TavSi atareben imis saSualebas, moaxerxeben Tu ara globalur<br />

<strong>kultura</strong>sTan konfliqtis gareSe urTierToba-morigebas <strong>da</strong> sakuTari originalobis<br />

1 qarTvelebis warmatebas, albaT imanac Seuwyo xeli, rom manamde “suxiSvilebis” ansambls msoflio<br />

masStabiT hqon<strong>da</strong> aRiareba.<br />

78


araTu SenarCunebas, aramed gavrcelebasac. magram iqi<strong>da</strong>n Semosuli maskulturis<br />

nimuSTa niaRvari masSi vrceldeba, Cveni kulturis nimuSebi ki mxolod Zalian viwro<br />

momxmarebels miewodeba.<br />

<strong>kultura</strong>Ta Soris urTierTobaSi did rols TamaSoben pirovnebebi, romelTa<br />

biografias SesaZloa ewodos globaluri, radgan arseboben a<strong>da</strong>mianebi, romlebic<br />

ibadebian erT sazogadoebaSi, ganaTlebas iReben sxvagan, sxva qveyanaSi qmnian ojaxs <strong>da</strong><br />

ase Semdeg. maTi cxovreba, SeiZleba iTqvas, transnacionaluria. zemoT Cven ganvixileT<br />

globaluri kulturis gavrcelebis saSualebebi. <strong>da</strong>vosuri <strong>kultura</strong> <strong>da</strong><br />

inteleqtualTa saklubo <strong>kultura</strong> xels uwyobs pirovnebis biografiis globalizebas.<br />

biznesmenebs, sagareo uwyebis TanamSromlebs, diplomatebs, saerTaSoriso safinanso<br />

Tu samoqalaqo institutebis warmomadgenlebs xSirad uwevT cxovreba sxva<strong>da</strong>saxva<br />

adgilze. amis Sedegad pirovnebebi axerxeben, Rrmad gaicnon maTTvis ucxo <strong>kultura</strong>.<br />

gacnobis Semdeg arsebobs ori SesaZlo Sedegi: pirovneba axdens <strong>kultura</strong>Ta<br />

maxasiaTeblebis mkveTr gamijvns <strong>da</strong> meore, pirovnebisaTvis misaRebia <strong>kultura</strong>Ta<br />

Serwyma; ufro TvalnaTeli rom gaxdes, SemogTavazebT ramdenime sxvadsxva kulturis<br />

warmomadgeneli inteleqtualis Teorias. TiToeul am a<strong>da</strong>mians SeiZleba ewodos<br />

globalizebuli biografiis mqone.<br />

sainteresoa warmoSobiT afrikeli, kerZod, senegaleli mecnieris leopold<br />

sengoris biografia <strong>da</strong> Teoria senegali safrangeTis kolonia gaxl<strong>da</strong>T. l.sengori iyo<br />

kaTolike, miiRo brwyinvele <strong>da</strong>savluri ganaTleba, ico<strong>da</strong> Teologia, muSaob<strong>da</strong><br />

safrangeTis xelisuflebaSi, iyo `zRvispira qveynebis~ deputati, muSaob<strong>da</strong> vicespikerad<br />

safrangeTis nacionalur krebaSi <strong>da</strong> bolos gax<strong>da</strong> senegalis pirveli<br />

prezidenti. es imitom movyeviT, rom xazi gagvesva imisaTvis, Tu ra axlo kavSiri<br />

hqon<strong>da</strong> mas <strong>da</strong>savlur civilizaciasTan, SeiZleba CaiTvalos, rom igi <strong>da</strong>savluri<br />

faseulobebiT cxovrob<strong>da</strong>. magram saintereso is aris, rom es <strong>kultura</strong> ar qceula mis<br />

Sinagan <strong>kultura</strong>d, radgan sengorisaTvis <strong>da</strong>savleTi ar iqca etalonad. amas mowmobs<br />

is, rom cxovrebis ukansaknel wlebSi l.sengorma Seqmna Teoria zango-afrikuli<br />

kulturis TviTmyofadobis Sesaxeb. misi ocneba iyo sinTezireba <strong>da</strong>savluri Rrma<br />

konceptualizmisa <strong>da</strong> afrikuli naTeli warmosaxvisa. igi ocnebob<strong>da</strong> momaval evroafrikaze,<br />

romelic iqnebo<strong>da</strong> winamorbedi kacobriobis erTian <strong>kultura</strong>ze<br />

<strong>da</strong>yrdnobili msoflio civilizaciisa. l.sengori <strong>da</strong> misi momxreebi, imaze <strong>da</strong>yrdnobiT,<br />

rom afrikuli civilizaciac civilizaciaa <strong>da</strong>, amasTan erTad, originaluri <strong>da</strong><br />

TviTmyofadi, ufro Sors wavidnen, maTi azriT, <strong>da</strong>savluri, manqanis msgavsi<br />

civilizacia aucileblad ganwirulia kraxisaTvis, Tu ar mox<strong>da</strong> misi organuli sinTezi<br />

afrikul mgrZnobiare, uSualo a<strong>da</strong>mianur sulTan. gaCn<strong>da</strong> iseTi cnebebi, rogoric aris<br />

afrikeli evropeli, <strong>da</strong> evropeli afrikeli. afrikeli absoluturad sawinaaRmdegoa<br />

evropelisa. am <strong>da</strong>pirispirebis ganviTarebam ganapiroba ori erTmaneTis sawinaaRmdego<br />

pirovnebis Camoyalibeba. afrikeli <strong>da</strong>upirispir<strong>da</strong> evropels. evropeli _ es aris<br />

inJineri, pragmatikosi, romelic ganuwyvetel eqspluatacias uwevs bunebas, Tavis<br />

Tavs <strong>da</strong> Tavis msgavsebs; mu<strong>da</strong>m, rogorc manqana, isea, Tvlis fuls. samyaros Seicnobs<br />

<strong>for</strong>muliT, mecnierebiT, gonebiT. afrikeli ki aris poeti, lirikosi; igi bunebas<br />

aireklavs, gamoxatavs <strong>da</strong> masTan urTierTobas amyarebs cekviT, xelovnebiT, suliT,<br />

grZnobiT. afrikaSi idiliuri <strong>da</strong>mokidebulebaa bunebasTan, koleqtivizmi,<br />

urTierT<strong>da</strong>xmareba <strong>da</strong> urTierTTanagrZnoba, evropaSi ki _ socialuri antagonizmi,<br />

konfliqtebi, agresia, a<strong>da</strong>mianis mier a<strong>da</strong>mianis diskriminacia.<br />

am TvalsazrisiT, sainteresoa aSS-Si moRvawe afrikeli mkvlevris ali mazruis<br />

pozicia, romelic <strong>da</strong>savlur <strong>da</strong> aRmosavlur Rirebulebebze msjelobs <strong>da</strong> cdilobs<br />

<strong>da</strong>amtkicos, rom, erTis mxriv, pasuxi kiTxvaze _ arsebobis romel wess mivyavarT<br />

79


cxovrebis ufro maRal donemde, sruliad ar aris calsaxad <strong>da</strong>savleTis sasargeblo,<br />

meores mxriv ki, is Rirebulebebi, romliTac ase amayobs <strong>da</strong>savleTi, sulac ar aris<br />

<strong>da</strong>savluri warmoSobis, an kidev aRmosavleTSi <strong>da</strong>savleTze adre <strong>da</strong>mkvidr<strong>da</strong>.<br />

rogorc vxe<strong>da</strong>vT, am ori avtorisaTvis cxovrebis mxolod <strong>da</strong>savluri stili<br />

misaRebi ar aris, isini upiratesobas afrikuls aniWeben, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />

cxovrebis ekonomikuri done <strong>da</strong>savleTSi gacilebiT maRalia. swored es ganasxvavebs<br />

kulturebs, msoflaRqmebs. TiToeuli maTgani sxva<strong>da</strong>sxva moments ayenebs win.<br />

erT-erTi mosazreba SemogvTavaza pakistanelma mecnierma muhamed tahir-alqadrim<br />

statiaSi `kulturis globalizacia?~ al-qadri kulturuli integraciis<br />

momxrea, xolo amosavali wertili aris is, rom arsebobs zogadsakacobrio faseulobani,<br />

esenia: warmatebisa <strong>da</strong> miRwevebis stan<strong>da</strong>rtebi, moqmedeba <strong>da</strong> muSaoba, materialuri<br />

kom<strong>for</strong>ti, praqtikuloba <strong>da</strong> efeqturoba, mecniereba <strong>da</strong> teqnologia, Tavisufleba<br />

<strong>da</strong> individualuri arCevani, individualuri iniciativa <strong>da</strong> sxva elementebi,<br />

anu saSualeba <strong>kultura</strong>Ta Soris dialogis gamarTvisa, radgan al-qadris azriT,<br />

kulturuli urTierTqmedebis miRweva maT Soris dialogis gareSe SeuZlebelia. Tumca<br />

amas esaWiroeba umravlesobis <strong>da</strong> umciresobis mxri<strong>da</strong>n integraciisaTvis garemos<br />

Seqmna. aq Tav<strong>da</strong>pirveli pasuxismgebloba ekisreba umravlesobas.<br />

kulturuli urTierTqmedebis safuZvelia kulturuli Riaoba. Cven mzad un<strong>da</strong><br />

viyoT yvela <strong>kultura</strong>Si arsebuli problemebis, prioritetebisa <strong>da</strong> moTxovnebis<br />

mosmenisTvis, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, es <strong>kultura</strong> umravlesobis saxiTaa warmodgenili, Tu<br />

romelime eTnikuri umciresobis kuTvnileba, acxadebs al-qadri.<br />

amis Semdgom al-qadri saubrobs muslimuri <strong>da</strong> <strong>da</strong>savluri sazogadoebis<br />

msgavsebaze. avtonomia, ganaTleba, sicocxlisunarianoba, morali, sulieri kmayofileba,<br />

samuSao eTika, socialuri harmonia, globaluri perspeqtivebi <strong>da</strong> ekologiuri<br />

cvlilebebi _ es is ZiriTadi safuZvlebia, romlebzec, misi TqmiT, SeiZleba<br />

multi<strong>kultura</strong>lizmis <strong>da</strong>myareba. a<strong>da</strong>mianTa uflebebi kidev erTi faqtoria, romelsac<br />

kulturi globalizaciis procesi SeiZleba <strong>da</strong>efuZnos. islami aris fuZemdebeli <strong>da</strong><br />

saukeTeso mxar<strong>da</strong>mWeri a<strong>da</strong>mianTa uflebebisa <strong>da</strong> demokratiisa, acxadebs, al-qadri.<br />

misi TqmiT, Zalzed mniSvnelovania <strong>kultura</strong>Ta Soris arsebul msgavsebebze<br />

yuradRebis gamaxvileba, <strong>da</strong>, amave dros, gansxvavebebis realisturi <strong>da</strong> demokratiuli<br />

Sefaseba. ar SeiZleba ga<strong>da</strong>wyvetilebis xelovnurad miReba.<br />

rogorc Cans, al-qadri ukmayofiloa islamisadmi <strong>da</strong>savleTis <strong>da</strong>mokidebulebiT.<br />

<strong>da</strong>savlur sazogadoebas ar aqvs islamis WeSmariti suraTi. is icnobs mxolod<br />

dRevandel Sexedulebas, romelic misive mediiTaa miwodebuli. swored esaa imis<br />

mizezi, rom nebismieri mcireodeni incindenti, romlisganac negatiuri <strong>da</strong>skvna<br />

SeiZleba iyos gamotanili, gaSuqebulia <strong>da</strong> propagandirebulia mediiT <strong>da</strong> mis irgvliv<br />

farTo debatebi imarTeba, maSin rodesac, aTasobiT pozitiuri faqtori uaryofilia<br />

<strong>da</strong> amis Sedegad SeuZlebelia xidis gadeba kulturebs Soris.<br />

am msjelobaze <strong>da</strong>yrdnobiT, al-qadri acxadebs, rom kulturuli mravalferovnebisa<br />

<strong>da</strong> realuri integraciis naklebobis asaxsnelad eTnocentrizmi ar gamodgeba.<br />

eTnocentrizmi _ es aris sxva kulturis gansja sakuTari stan<strong>da</strong>rtebiT. arc<br />

uni<strong>kultura</strong>lizmi ga<strong>da</strong>wyvets am sakiTxs, ramdena<strong>da</strong>c is yvela eTnikur <strong>kultura</strong>s erT<br />

mTlianobad aqcevs.<br />

am problemis ga<strong>da</strong>wyveta sami mimarTulebiTaa saZiebeli.<br />

esenia:<br />

1. multi<strong>kultura</strong>lizmi;<br />

2. pluralizmi;<br />

3. globalizacia.<br />

80


ogorc Cans, globalizacia al-qadrisaTvis warmoadgens multikulturuli<br />

msoflio sazogadoebis Seqmnis saSualebas, rac misTvis misaRebia mxolod im<br />

SemTxvevaSi, Tu <strong>da</strong>savleTis mxri<strong>da</strong>n gaTvaliswinebul iqneba mcire sazogadoebebisa <strong>da</strong><br />

kulturebis interesebic.<br />

rogorc zemoT aRvniSneT, arsebobs sazogadoebebi, romelTaTvisac globalizaciis<br />

procesi <strong>kultura</strong>Ta Serevas niSnavs <strong>da</strong> es procesi maTTvis ar warmoadgens<br />

raime saSiSroebas, piriqiT _ maTTvis globalizaciis gamowvevebi misaRebia;<br />

eduard glisani _ martinikeli mwerali <strong>da</strong> filosofosi _ kulturis<br />

`kreolizaciis~ Teoriis avtoria. <strong>kultura</strong>Ta <strong>da</strong> xalxTa urTierTSexvedrasa <strong>da</strong><br />

SeRwevaSi igi xe<strong>da</strong>vs kacobriobis axal <strong>for</strong>mas, <strong>da</strong>myarebuls sakuTar tradiciebsa <strong>da</strong><br />

fesvebze, oRond gamdidrebuls sxva xalxTa kulturuli tradiciebiT. misTvis<br />

amosavalia `urTierTobis~ cneba, romelic upirispirdeba kulturul dominirebas an<br />

multi<strong>kultura</strong>s (es ukanaskneli kulturul mravalferovnebas enacvleba).<br />

ramdenime wlis win gamoqveyn<strong>da</strong> misi romani `sartoriusi~, romelic batatus toms<br />

exeba. es aris Tanamedrove igavi aradominirebaze. Tumca batatus xalxis arseboba<br />

drosa <strong>da</strong> sivrceSi mkafio<strong>da</strong>a gansazRvruli (Zv.w. 500 weli, centraluri afrika),<br />

magram batatu miTiuri tomia. msoflios sWirdeba aseTi miTi, radgan batatu im xalxis<br />

gansaxierebaa, romelsac ar surs iyos nimuSi sxvebisaTvis <strong>da</strong> mimarTavs maT ara<br />

<strong>da</strong>samorCileblad, aramed TanaarsebobisaTvis.<br />

`urTierToba~, ~kreolizacia~, ~universaloba~ _ es cnebebi urTierTSemavsebelia.<br />

`universaloba~ _ esaa Tanamedrove msoflio mTeli misi mravalferovnebiT <strong>da</strong> qaosiT.<br />

qaosi ubralod uwesrigoba ki ar aris, aramed movlenaTa gansazRvrisa <strong>da</strong> msoflios<br />

gonivruli marTvis SeuZleblobaa. `urTierToba~ aRniSnavs, pirvel rigSi, movlenaTa<br />

transversalur, <strong>da</strong> ara mizez-Sedegobriv Tanafardobas.<br />

mwerali ga<strong>da</strong>WriT ilaSqrebs terminis `kreoluri <strong>kultura</strong>~ winaaRmdeg. misi<br />

azriT, situacias msoflioSi gacilebiT ufro Seesabameba termini `kreolizacia~. es<br />

aris mudmivi procesi, romelic ganapirobebs identurisa <strong>da</strong> gansxvavebulis<br />

warmoSobas. `kreoluri <strong>kultura</strong>~ ki is terminia, romelsac multilingvizmi <strong>da</strong><br />

multieTnikuri sawyisi dogmisa <strong>da</strong> nimuSis rangSi ayavs, amitom igi miuRebelia<br />

avtorisaTvis, romelic yovelgvari nimuSis winaaRmdegia.<br />

SekiTxvaze, xom ar niSnavs `msoflio qaosis~ pozitiuri mniSvnelobiT xmareba imis<br />

<strong>da</strong>viwyebas, rom qaosi iwvevs urTierTobis gawyvetas <strong>da</strong> babilonis godolis Senebas,<br />

mwerali pasuxobs: me vgulisxmob, rom Cven ar SegviZlia <strong>da</strong>gegmva <strong>da</strong> ganWvreta. Cvenma<br />

Carevam samyaro ufro rTuli gaxa<strong>da</strong>. amieri<strong>da</strong>n Cven xeli un<strong>da</strong> aviRoT msoflios<br />

marTvis ambiciur survilze. un<strong>da</strong> SeveguoT im azrsac, rom Cven SevicvlebiT sxvebTan<br />

Sexvedris Sedegad. amasTan, arc erTi <strong>da</strong> arc meore mxare ar <strong>da</strong>kargavs sakuTar bunebas<br />

<strong>da</strong> ar gaiTqvifeba multikulturul magmaSi. es yvelaferi Znelad gaiazreba <strong>da</strong> kidev<br />

ufro Znelad xorcieldeba, magram swored es udebs zRvars `msoflio qaoss~.<br />

mwerlis azriT, karibis kunZulebi is regionia, sa<strong>da</strong>c gamomuSavdeba <strong>da</strong> yalibdeba<br />

urTierTobaTa Tanamedrove modelebi. aq arsebobs <strong>kultura</strong>Ta mravalferovnebisa <strong>da</strong><br />

erTobis mZlavri potenciali. karibis kunZulebi kreolizaciis nimuSad iqceva. Tumca<br />

kreolizacias ganicdis mTeli <strong>da</strong>narCeni msoflioc. mwerali Tvlis, rom kacobriobis<br />

arsebobis Tanamedrove ganzomilebani scildeba erovnulobis CarCoebs, romlebic<br />

winaaRmdegobis gawevas cdiloben.<br />

e.glisanis azriT, siaxle patara qveynebi<strong>da</strong>n mova, romelTac ar aqvT arc<br />

koloniuri warsuli, arc mkafiod gamoxatuli erovnuli tradiciebi. maT naklebad<br />

eSiniaT statusis gaqrobis an <strong>da</strong>kargvisa. Cven un<strong>da</strong> SeveCvioT azrs msoflios aseTi<br />

81


organizaciis Sesaxeb, sa<strong>da</strong>c sruliad gansxvavebuli urTierToba iqneba centrsa <strong>da</strong><br />

periferias Soris; yvela iqneba erTsa <strong>da</strong> imave dros centric <strong>da</strong> periferiac.<br />

rogorc aqe<strong>da</strong>n Cans, globalizacia misaRebia imisaTvis, visac ar gaaCnia sakuTari,<br />

ukve mkacrad Camoyalibebuli, TviTmyofadi <strong>kultura</strong>. magram is, vinc amgvari<br />

kulturis warmomadgenelia, ewinaaRmdegeba am process.<br />

Cvens mier ganxiluli Teoriebis avtorebi ara<strong>da</strong>savluri samyaros<br />

warmomadgenlebi arian. yoveli maTgani aRiarebs globaluri kulturis aRmavlobas;<br />

aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, isini cdiloben, moZebnon Tanamedrove procesebTan Seguebamorigebis<br />

saSualebebi. samive maTgani kargad icnobs <strong>da</strong>svalur <strong>kultura</strong>s, amitom<br />

maTTvis advili <strong>da</strong>sanaxia sakuTar <strong>da</strong> ucxo <strong>kultura</strong>s Soris arsebuli sxvaoba, Tu<br />

msgavseba. Tumca, rig semTxvevebSi, maTi Sexedulebani ufro <strong>da</strong>savleTis `gamowvevaze~<br />

pasuxia, vidre realobis obieqturi Sefaseba.<br />

rogorc vxe<strong>da</strong>vT, Tanamedrove msoflioSi kulturis roli ufro <strong>da</strong> ufro<br />

izrdeba. un<strong>da</strong> iTqvas, rom Tavad kulturis xasiaTi ganapirobebs sazogadoebis<br />

<strong>da</strong>mokidebulebas globalizaciis mimarT. kerZod, zemoT moyvanili Teoriebis<br />

mixedviT, sxva<strong>da</strong>sxva kulturis warmomadgeneli inteleqtualebi sxva<strong>da</strong>sxvagvar<br />

saxels arqmeven kulturis globalizaciis process: globaluri kulturis<br />

gavrceleba, makdonaldizacia, koka-kolonizacia, hamburgerizacia, fast-fudizacia,<br />

vesternizacia, amerikanizacia, kreolizacia _ yvela es aris sxvadsxvagvari axsna,<br />

gageba msoflioSi mimdinare erTi procesisa, romelsac yvelaze zoga<strong>da</strong>d<br />

globalizacia ewodeba globalizaciis process sayovelTao xasiaTi aqvs, xolo is, Tu<br />

ras <strong>da</strong>arqmevs mas sazogadoeba, gamoxatavs konkretuli sazogadoebis<br />

<strong>da</strong>mokidebulebas procesisadmi. glisanis mier SemoTavazebuli cneba `kreolizacia~<br />

ar aRniSnavs mxolod karibis kunZulebze mimdinare process. es mxolod<br />

<strong>da</strong>mokidebulebaa mis mimarT: xalxi, visac ar gaaCnia Rrma istoriuli warsuli <strong>da</strong><br />

tradiciebi, umtkivneulod miiRebs globalur <strong>kultura</strong>s <strong>da</strong> moxdeba sazogadoebis<br />

modernizeba. yvela zemoT CamoTvlili gansazRvreba Seiqmna <strong>da</strong> Camoyalib<strong>da</strong><br />

globalizaciis gamowvevebisa <strong>da</strong> masze gacemuli pasuxebis Sedegad.<br />

rogorc vxe<strong>da</strong>vT, globalizaciis gamowvevebma ganapiroba kulturebis mier<br />

sakuTari `fesvebisaken~ mibruneba, lokalizeba kulturuli niSniT. sazogadoebaTa<br />

Soris axlo <strong>da</strong> mudmivma urTierTobebma ufro naTelyo maT Soris arsebuli<br />

gansxvavebebi, ramac ganapiroba sakuTari kulturis maxasiaTebelTa sistematizacia<br />

<strong>da</strong> mkveTrad gansazRvra, ise, rogorc es afrikuli kulturis magaliTze l.sengorma<br />

gaakeTa. l.sengors axali araferi uTqvams, ubralod axleburad, sistemuri saxiT<br />

warmoadgina afrikuli kulturis maxasiaTeblebi <strong>da</strong> misi gansxvaveba <strong>da</strong>savluri<br />

kulturisagan.<br />

lokalizacia ganapirobebs kulturuli niSniT msoflios mravalpolusianobas.<br />

msoflio sazogadoebaSi Tanaarseboben originaluri kulturebi. sazRvrebis<br />

gafermkrTalebam, Sor manZilze mgzavrobis problemis moxsnam, mudmivi kontaqtis<br />

saSualebebma ganapiroba is, rom a<strong>da</strong>miani sakuTar kulturul centrs aRar scildeba,<br />

miuxe<strong>da</strong>vad fizikuri <strong>da</strong>Sorebisa, mas sakuTar saxlTan mudmivi <strong>da</strong> uwyveti kontaqti<br />

aqvs; es ki a<strong>da</strong>mianebs kulturuli asimilaciisgan icavs. magaliTad, amerikaSi, kerZod,<br />

niu-iorkSi <strong>da</strong>saxlebuli Cinelebis erTi nawili ise amTavrebs cxovrebas, rom<br />

inglisuri enis swavlac ki ar sWirdeba, radgan Cinur samyaros ar scdeba, miuxe<strong>da</strong>vad<br />

imisa, rom SesaZloa mTeli amerika moiaros. globalizacia qmnis erT metad aqtualur<br />

gamowvevas, es aris multi<strong>kultura</strong>lizmi; anu sazogadoeba, qveyana warmodgenili<br />

iqneba multikulturuli erTobiT. magaliTad, CineTi aris ara marto geografiul<br />

sazRvrebSi moqceuli politikur-ekonomikuri erTeuli, aramed warmosaxviTi<br />

82


sazogadoebaa, kulturuli niSniT erTiani <strong>da</strong> gansxvavebuli samyaro, romelic<br />

ganfenilia de<strong>da</strong>miwis sxva<strong>da</strong>sxva teritoriaze _ CineTi CineTSi, CineTi amerikaSi,<br />

CineTi ruseTis teritoriaze. es gamowveva ufro did problemebs jerjerobiT<br />

<strong>da</strong>savleTis qveynebs uqmnis.<br />

zemoT warmodgenili analizis Sedegad, SesaZlebelia garkveuli <strong>da</strong>skvnebis<br />

gakeTeba.<br />

Tanamedrove msoflioSi mimdinareobs globalizaciis procesi. misi proeqtireba<br />

Tav<strong>da</strong>pirvelad mox<strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTSi. globalizacia ar warmoadgens <strong>da</strong>savleTis,<br />

konkretulad amerikis samoqmedo gegmas. igi bunebrivad warmoSobili procesia.<br />

msoflioSi mimdinare modernizaciis procesma, romlis saTavec <strong>da</strong>savleTi iyo,<br />

ganviTarebis garkveul dones miaRwia. msoflio Zalzed mWidrod <strong>da</strong>saxlebul sofels<br />

<strong>da</strong>emsgavsa, sa<strong>da</strong>c yovel mosaxles urTierTTan aqvs kontaqti. mWidro kontaqtma<br />

gamoaaSkarava sazogadoebaTa Soris arsebuli gansxvavebebi. <strong>da</strong>ingra miTi <strong>da</strong>savluri<br />

modernizaciis, rogorc ganviTarebis erTaderTi aucilebeli pirobis Sesaxeb.<br />

globalizacia araerTgvarovnad aRiqmeba sazogadoebaTa mier. igi yvela doneze<br />

misaRebia iseTi kulturebisaTvis, romelTac ar aqvT warsuli, es is kulturebia,<br />

romlebic axla yalibdebian, amitom maTTvis advilia yovelive axlis miReba.<br />

globalizacia miuRebelia kulturebisaTvis, romelTac aqvT warsuli, is, rac<br />

Seqmnilia maT mier, raSic warmodgenilia maTi suli, cnobiereba, mentaliteti. radgan<br />

kulturebi, romelTac dRes globalur, viwro samyaroSi uwevT arseboba <strong>da</strong> aqvT<br />

Zalzed mWidro kontaqtebi, odesRac erTmaneTisagan <strong>da</strong>moukideblad Camoyalibdnen.<br />

maT TanamedroveobisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli urTierToba <strong>da</strong>iwyes maSin, rodesac<br />

warmoadgendnen zr<strong>da</strong>srul erTobebs. anu is, rac ganapirobeb<strong>da</strong> maT qcevas,<br />

Camoyalib<strong>da</strong> manamde, sanam erTmaneTs safuZvlianad gaicnobdnen. es pirveladoba<br />

sayuradReboa, radgan erT <strong>kultura</strong>s ar SeuZlia raime cvlileba Seitanos meore<br />

kulturis siRrmiseul, pirvelad SreSi. Tanamedrove etapze mWidro urTierTkavSiri<br />

<strong>da</strong> Sexeba ki ar aaxlovebs kulturebs, aramed aRrmavebs maT Soris arsebul<br />

gansxvavebebs.<br />

globalizacia mravalmxrivi procesia. Tu Tav<strong>da</strong>pirvelad gamowvevebi mxolod<br />

<strong>da</strong>savleTi<strong>da</strong>n momdinareob<strong>da</strong>, Tanamedrove etapze mas ara<strong>da</strong>savluri kulturebic<br />

qmnian. <strong>da</strong>, rac yvelaze mTavaria, ukve saubaria ara<strong>da</strong>savluri kulturebis mier<br />

ganxorcielebul kontrSetevebze.<br />

saqarTvelo globalur procesebSi maSin Caeba, rodesac TiTqmis gamoxatuli iyo<br />

konturebi, Tu sad gamoCndebo<strong>da</strong> globalizaciis ZiriTadi <strong>da</strong> mZlavri mowinaaRmdegeebi.<br />

Cven SevecadeT, msoflios sxva<strong>da</strong>sxva sazogadoebisa <strong>da</strong> kulturebis<br />

warmomadgenel inteleqtualTa mier SemoTavazebuli Teoriebisa <strong>da</strong> mosazrebebis<br />

saSualebebiT garkveuli warmodgena Segveqmna globalizaciisadmi saerTo <strong>da</strong>mokidebulebis<br />

Sesaxeb. rogorc Cans, SesaZlebelia, gamovyoT zoga<strong>da</strong>d ramdenime<br />

mimarTuleba, romelTa CarCoebSic gavanawilebT kulturis globalizaciis mimarT<br />

sazogadoebaTa <strong>da</strong>mokidebulebebs:<br />

1. globaluri kulturis sruli uaryofa;<br />

2. adgilobrivi kulturis globaluri kulturiT Secvla;<br />

3. adgilobrivi <strong>da</strong> globaluri kulturis Tanaarseboba sagrZnobi <strong>da</strong> mkveTri Serevis<br />

gareSe;<br />

4. adgilobrivi <strong>da</strong> globaluri kulturebis TaviseburebaTa sinTezi.<br />

Zalzed sainteresoa, Tu romeli maTgania saqarTvelosaTvs misaRebi. didi sjabaasi<br />

imis Sesaxeb, rom saqarTvelos gaaCnia istoriuli wasuli, tradiciebi, saerTod<br />

TviTmyofadi <strong>kultura</strong>, ar aris saWiro. warsulis mqone kulturebisaTvis globaluri<br />

83


kulturiT sakuTaris Canacvleba miuRebeli <strong>da</strong> warmoudgenelia, radgan es niSnavs<br />

sakuTaris, TviTmyofadisa <strong>da</strong> originaluris <strong>da</strong>kargvas. <strong>kultura</strong> imdenad aris<br />

sazogadoebis sisxlSi gamj<strong>da</strong>ri, rom misi revoluciuri Secvla drois mokle<br />

monakveTSi SeuZlebelia. saqarTvelosaTvis sakuTari kulturis globaluri<br />

kulturiT Canacvleba warmoudgenelia. es Cven kargad <strong>da</strong>gvanaxa Tun<strong>da</strong>c kulinariaze<br />

gakeTebulma kvlevam, sa<strong>da</strong>c qarTulma xinkalma sagrZnoblad <strong>da</strong>sjabna hamburgeri. es,<br />

ra Tqma un<strong>da</strong>, ar niSnavs globaluri kulturis srul uaryofas. zoga<strong>da</strong>d rom vTqvaT,<br />

globaluri kulturis sruli uaryofa SeuZlebelia, saqarTvelos SemTxvevaSi ki _<br />

warmoudgeneli, radgan saqarTvelo cdilobs <strong>da</strong>savlur sazogadoebaSi integracias,<br />

rac modernizacis gareSe warmoudgenelia. politikisa <strong>da</strong> ekonomikis sferoSi<br />

warmatebis miRweva <strong>da</strong> <strong>da</strong>savlur yai<strong>da</strong>ze sazogadoebis mowyoba kulturis doneze<br />

urTierTobis gareSe SeuZlebelia. es urTierToba ki iTvaliswinebs sazogadoebaSi<br />

garkveuli saxis cvlilebebs, sxva <strong>kultura</strong>sTan adptirebas <strong>da</strong> morigeba-Seguebas.<br />

globaluri kulturis srul uaryofas saqarTvelo verc moaxerxebs <strong>da</strong>, Cveni azriT,<br />

arc un<strong>da</strong> iyos aucilebeli <strong>da</strong> saWiro. <strong>modernizacia</strong>, f.fukuiams TqmiT, sazogadoebaSi<br />

cvlilebebs oTx doneze iwvevs _ ideologia, institutebi, samoqalaqo sazogadoeba<br />

<strong>da</strong> <strong>kultura</strong>. saqarTvelom globaluri kuluturis talRa un<strong>da</strong> gamoiyenos modernizacisaTvis,<br />

anu Tu saqarTveoloSi ise, rogorc msoflios sxva<strong>da</strong>sxva adgilze,<br />

globaluri kulturis gavrceleba <strong>da</strong>emTxva <strong>modernizacia</strong>s an gamoiwvia igi,<br />

globalizacia saqarTveloSi <strong>da</strong>debiT procesad un<strong>da</strong> CaiTvalos. globaluri<br />

<strong>kultura</strong>, rogorc ukve mogaxseneT, vrceldeba iseTi saSualebebiT, romelTac<br />

s.hanTingtonma <strong>da</strong> p.bergerma ~<strong>da</strong>osuri <strong>kultura</strong>~ <strong>da</strong> ~inteleqtualTa~ saklubo<br />

<strong>kultura</strong> uwodes.<br />

rogorc zemoT aRvniSneT, msoflioSi arsebobs biznesSi Cabmuli axalgazrdebis<br />

sazogadoebaTa mTeli qseli, romlebic kargad saubroben inglisurad, Sesabamisad<br />

icvamen <strong>da</strong> erTobian, aseve, SeiZleba iTqvas, azrovneben inglisurad. maT Soris<br />

gamosayofia ori mimarTuleba: am axalgazrdebis nawili sruli kosmopolitia; meore<br />

nawili ki cdilobs erTdroulad or samyaroSi icxovros: ar CamorCes globalur<br />

saqmian <strong>kultura</strong>s, magram sakuTari piradi cxovreba orientirebuli aqvs gansxvavebul<br />

kulturul faseulobebze.<br />

globalur <strong>kultura</strong>Si arsebobs kidev erTi elitaruli seqtori, romelic xSirad<br />

erTvis saqmian <strong>kultura</strong>s, xSirad ki upirispirdeba mas. es aris <strong>da</strong>savluri inteligenciis<br />

globalizacia, romelsac bergerma uwo<strong>da</strong> inteleqtualTa saklubo<br />

<strong>kultura</strong> (faculty club culture). misi gavrceleba xdeba saxva<strong>da</strong>sxva gziT:<br />

akademiuri struqturebiT, fondebiT, arasamTavrobo organizaciebiT. igi qmnis<br />

sakuTar bazars _ es aris ideebi, qcevis normebi, romlebic Seqmilia <strong>da</strong>savleli,<br />

kerZod, amerikeli inteleqtualebis mier, rogorebic arian a<strong>da</strong>mianis uflebaTa<br />

<strong>da</strong>mcvelebi, specialistebi <strong>da</strong> sxvani.<br />

`inteleqtualTa saklubo <strong>kultura</strong>~ <strong>da</strong> `<strong>da</strong>osuri <strong>kultura</strong>~ aris saqarTveloSi<br />

sazogadobis ganviTarebis erT-erTi garanti <strong>da</strong> safuZvelia im cvlilebebisa, romelic<br />

aucileblad un<strong>da</strong> ganxorcieldes institutebisa <strong>da</strong> samoqalaqo saozgadoebis doneze.<br />

anu SesaZlebelia, saqarTveloSi globaluri <strong>kultura</strong> <strong>da</strong> modernizaciis procesi<br />

erTmaneTs <strong>da</strong>emTxves. amdenad globaluri kulturis suli uaryofa, Cveni azriT, romc<br />

SegveZlos, <strong>da</strong>debiTi Sedegis momtani ar un<strong>da</strong> iyos.<br />

arsebobs SiSi imisa, rom modernizaciis procesi uaryofs warsuli<strong>da</strong>n SemorCenil<br />

tradiciebs, spobs maT <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mians met Tavisuflebas sTavazobs. bevrisaTvis es<br />

tradiciisgan gaTavisufleba kulturis originalobisa <strong>da</strong> TviTmyofadobis <strong>da</strong>kargvas<br />

niSnavs. amitom xSirad <strong>modernizacia</strong> uaryofiTad fasdeba <strong>da</strong> sazogadoeba cdilobs<br />

84


mis Tavi<strong>da</strong>n acilebas, ubrundeba sakuTar <strong>kultura</strong>s. TavisTavad sakuTari kulturisaken<br />

mibruneba kargicaa <strong>da</strong> aucilebelic, magram aman ar un<strong>da</strong> miiRos garemosagan<br />

izolaciis saxe. izolacia gamoiwvevs karCaketilobas, rasac SesaZloa sazogadoebis<br />

statikur mdgomareobaSi ga<strong>da</strong>svla moyves (magaliTisaTvis sakmarisia ori koreis <strong>da</strong><br />

uaxloes warsulSi ori germaniis Se<strong>da</strong>reba). rogorc Cans, rac ar un<strong>da</strong> didi <strong>da</strong> Zlieri<br />

iyos <strong>kultura</strong>, gamoricxulia gare samyarosTan urTierTobisa <strong>da</strong> siaxleTa miRebis<br />

gareSe misi ganviTareba. TviT iseTi didi <strong>kultura</strong>, rogoricaa CineTi, romelsac<br />

Tavisuflad SeiZleba ewodos civilizacia, ver uaryofs amas. igi cdilobs gare<strong>da</strong>n<br />

Sesuli siaxleebi marTvadi gaxados, miiRos is, rac surs. amitom uwodes CineTis<br />

magaliTs ~marTvadi globalzacia~.<br />

axlis miReba ar niSnavs Zvelis uaryofas <strong>da</strong> modernizaciis procesi ar aris<br />

tradiciebisgan gaTavisufleba. k.tompsoni miiCnevs, rom kulturuli memkvidreoba <strong>da</strong><br />

Tanamedrove a<strong>da</strong>mianis yoveldRiuri cxovreba absoluturad <strong>da</strong>ukavSirebelia<br />

erTmaneTTan, CemTvis ufro misaRebia S.eizenStadtis mosazreba. misi TqmiT, rac ar<br />

un<strong>da</strong> didi iyos kontrasti ~tradiciul~ <strong>da</strong> ~Tanamedrove~ sazogadoebebs Soris,<br />

warmatebuli <strong>modernizacia</strong> SesaZlebelia mxolod tradiciuli elementebis<br />

regulaciaze <strong>da</strong>yrdnobiT. amis naTeli <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebaa iaponiis magaliTi, romelzec<br />

Cven zemoT gvqon<strong>da</strong> saubari. msjelobis mizania <strong>da</strong>majerebeli gaxados <strong>da</strong>skvna, romlis<br />

mixedviTac globaluri <strong>kultura</strong> <strong>da</strong> Tavad globalizacia ar warmoadgens iseT<br />

saSiSroebas, rogora<strong>da</strong>c igi saqarTveloSi aRiqmeba, Tumca es ar niSnavs imas, rom igi<br />

idealuria <strong>da</strong> yuradRebis miqcevas ar saWiroebs.<br />

globalur <strong>kultura</strong>sTan urTierToba saqarTvelos aucileblad mouwevs. am<br />

<strong>kultura</strong>Ta urTierTobas un<strong>da</strong> moyves raime Sedegi. saqarTvelos mier globaluri<br />

kulturis sruli uaryofa iseve miuReblad <strong>da</strong> uaryofiTad mimaCnia, rogorc<br />

adgilobrivi kulturis globaluri kulturiT Canacvleba.<br />

adgilobrivi <strong>da</strong> globaluri kulturis urTierTobas Teoeriulad, SeiZleba, is<br />

Sedegebi mohyves, romelze<strong>da</strong>c Cven zemoT gvqon<strong>da</strong> saubari. esenia: konfrontacia,<br />

simbiozi, sinTezi. magram SesaZlebelia, <strong>kultura</strong>Ta urTierTqmedeba ar mivides<br />

romelime am tipis realizaciamde <strong>da</strong> Semoifarglos mxolod kulturul RirebulebaTa<br />

urTierTgacvliT, romelic intesivobiTa <strong>da</strong> xarisxiT Camouvardeba<br />

zemonaxseneb tipebs.<br />

pasuxebi <strong>da</strong>savleTs <strong>da</strong> <strong>modernizacia</strong><br />

<strong>da</strong>savleTis eqspansiam ara<strong>da</strong>savluri sazogadoebebis modernizeba <strong>da</strong> vesternizireba<br />

gamoiwvia. am sazogadoebebis politikuri <strong>da</strong> inteleqtualuri liderebis<br />

pasuxi <strong>da</strong>savleTis Semotevaze samgvari iyo: 1) orives _ modernizaciisa <strong>da</strong><br />

vestrenizaciis _ uaryofa, 2) orives miReba, 3) erTis miReba <strong>da</strong> meoris uaryofa.<br />

uaryofa. 1542 wli<strong>da</strong>n _ <strong>da</strong>savleTTan pirveli kontaqtis <strong>da</strong>myarebi<strong>da</strong>n _ XIX<br />

saukunis Sua xanebamde iaponia <strong>da</strong>savleTis mkveTri uaryofis gziT midio<strong>da</strong>. <strong>da</strong>Svebuli<br />

iyo modernizaciis mxolod SezRuduli <strong>for</strong>mebi, magaliTad, sabrZolo masalebis<br />

SeZena, xolo <strong>da</strong>savluri kulturis importi, maT Soris yvelaze gamorCeulad _<br />

qristianobisa, sastikad ikrZalebo<strong>da</strong>. XVII saukuneSi <strong>da</strong>savlelebi saerTod gamoaZeves<br />

qveyni<strong>da</strong>n. ukompromiso <strong>da</strong>mokidebulebas bolo moeRo 1854 wels, rodesac kapitanma<br />

perim ZaliT <strong>da</strong>arRvia iaponiis karCaketiloba, 1868 wels meiZis restavracias mohyva<br />

aqtiuri mcdelobebi, gaeziarebinaT <strong>da</strong>savleTis gamocdileba. ramdenime saukunis<br />

manZilze CineTic cdilob<strong>da</strong>, xeli SeeSala modernizebisa <strong>da</strong> vesternizebis seriozuli<br />

mcdelobebisaTvis. 1601 wels qveyanaSi SeuSves qristiani misionerebi, Tumca 1722<br />

wlisaTvis isini sagul<strong>da</strong>gulod gamoaZeves iqi<strong>da</strong>n. iaponiisgan gansxvavebiT, CineTis<br />

85


karCaketilobis politika mniSvnelovanwilad ganpirobebuli iyo Cinelebis<br />

warmodgeniT sakuTar Tavze, rogorc msoflios centrze, agreTve yvela sxva xalxze<br />

Cinuri kulturis upiratesobis mtkice rwmeniT. CineTis izolacia, iseve, rogorc<br />

iaponiisa, <strong>da</strong>savleTis iaraRis meSveobiT <strong>da</strong>srul<strong>da</strong>, romelic 1839-1842 wlebis<br />

opiumis omis dros gamoiyena inglisma. rogorc magaliTebi<strong>da</strong>n vxe<strong>da</strong>vT, XIX saukuneSi<br />

<strong>da</strong>savluri saxelmwifoebi Sanss ar utovebdnen ara<strong>da</strong>savlur sazogadoebebs,<br />

ganexorcielebinaT absoluturad karCaketili politika.<br />

meoce saukuneSi momx<strong>da</strong>rma winsvlam satransporto <strong>da</strong> sakomunikacio saSualebaTa<br />

sferoSi, agreTve globalurma urTierT<strong>da</strong>mokidebulebam ganze dgoma did fufunebad<br />

aqcia. modernizaciis, iseve rogorc vesternizaciis sruli uaryofa naklebad<br />

realuria im msoflioSi, romelic dRiTidRe sul ufro Tanamedrove <strong>da</strong> urTierT<strong>da</strong>kavSirebuli<br />

xdeba. aseTi fufunebis ufleba mxolod patara, izolirebulma<br />

sasoflo Temma Tu SeiZleba misces Tavs, romlis miswrafebebi saarsebo minimumis iqiT<br />

ar midis. `mxolod yvelaze eqstremisti fun<strong>da</strong>mentalistebi~, _ wers <strong>da</strong>niel faipsi<br />

islamTan <strong>da</strong>kavSirebiT, `uaryofen rogorc <strong>modernizacia</strong>s, ise vesternizacias. isini<br />

mdinareSi yrian televizorebs, krZalaven majis saaTis tarebas, uars acxadeben<br />

Si<strong>da</strong>wvis Zravis moxmarebaze. magram maTi samoqmedo gegmis ararealuroba msgavs<br />

jgufebs mimzidvelobas ukargavs; zogierT SemTxvevaSi ki (magaliTad, ien izala<br />

kanoSi, sa<strong>da</strong>Tis mkvlelebi, meqas meCeTze Tav<strong>da</strong>msxmelebi, <strong>da</strong>yvas zogierTi <strong>da</strong>jgufeba<br />

malaiziaSi) — xelisuflebasTan sisxlian SetakebebSi gancdilma marcxma mogvianebiT<br />

maTi TiTqmis ukvalod gaqroba gamoiwvia.~ ukvalod gaqroba — aseTia sruli uaryofis<br />

politikis zogadi perspeqtiva meoce saukunis miwuruls. fanatizmi, toinbis sityviT<br />

rom vTqvaT, ubralod, arasicoclisunariani arCevania.<br />

qemalizmi. meore SesaZlo pasuxi <strong>da</strong>savleTisadmi aris toinbiseuli herodianizmi,<br />

anu rogorc modernizaciis, ise vesternizaciis miReba. aseTi pasuxi gamomdinareobs<br />

warmodgeni<strong>da</strong>n, rom <strong>modernizacia</strong> sasurveli <strong>da</strong> aucilebelia, <strong>da</strong> rom adgilobrivi<br />

<strong>kultura</strong> SeuTavsebelia <strong>modernizacia</strong>sTan, amitom masze uari un<strong>da</strong> iTqvas, an igi un<strong>da</strong><br />

ganadgurdes. sazogadoeba srulad un<strong>da</strong> vesternizdes, raTa SesaZlebeli gaxdes<br />

warmatebiT modernizeba. <strong>modernizacia</strong> <strong>da</strong> vesternizacia aZlierebs urTierTs <strong>da</strong><br />

isini Tanadroulad un<strong>da</strong> warimarTon. msgavsi <strong>da</strong>mokidebuleba gamoxatulia<br />

mecxramete saukunis <strong>da</strong>sasrulis zogierTi iaponeli <strong>da</strong> Cineli moazrovnis<br />

msjelobebSi, romelTa mixedviT, modernizaciisaTvis saWiroa, rom maTma sazogadoebebma<br />

<strong>da</strong>iviwyon TavianT istoriuli enebi <strong>da</strong> aRiaron inglisuri, rogorc<br />

saxelmwifo ena. es Sexeduleba, rogorc mosalodneli iyo, ufro <strong>da</strong>savlur wreebSi iyo<br />

popularuli, vidre ara<strong>da</strong>savlur elitebSi. misi mTavari principia: `Tu gin<strong>da</strong><br />

warmatebas miaRwio, Cvennairi un<strong>da</strong> gaxde; es erTaderTi gamosavalia~. argumenti ki<br />

isaa, rom `[ara<strong>da</strong>savlur] sazogadoebaTa religiuri Rirebulebebi, zneobrivi normebi<br />

<strong>da</strong> sazogadoebrivi wyoba saukeTeso SemTxvevaSi ucxoa, Tu ara mtruli,<br />

industrializmis Rirebulebebisa <strong>da</strong> tradiciebisadmi.~ aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, ekonomikuri<br />

ganviTareba moiTxovs cxovrebisa <strong>da</strong> sazogadoebis mkveTr <strong>da</strong> Zireul<br />

reorganizacias, <strong>da</strong>, xSirad, Tavad am civilizaciis xalxis mier arsebobis saazrisis<br />

xelaxla gaazrebas.~ igive azrs imeorebs faipsi islamze msjelobisas:`anomiis Tavi<strong>da</strong>n<br />

asarideblad, muslimebs mxolo erTi gza <strong>da</strong>rCeniaT, radgan <strong>modernizacia</strong> vesternizacias<br />

gulisxmobs... islami ar gvTavazobs alternatiul gzas modernizebisaTvis...<br />

sekularizmis <strong>da</strong>Tmoba warmoudgenelia, Tanamedrove mecniereba <strong>da</strong> teqnologia<br />

moiTxovs misi Tanamdevi saazrovno procesebis gaTavisebas; igive situaciaa<br />

politikur institutebTan <strong>da</strong>kavSirebiTac. Sinaaarsic iseve un<strong>da</strong> iyos aTvisebuli,<br />

rogorc garegnuli <strong>for</strong>ma. <strong>da</strong>savluri civilizaciis pirveloba imTaviTve un<strong>da</strong> iyos<br />

86


gaTavisebuli, raTa misgan iswavlo(n). evropuli enebi <strong>da</strong> <strong>da</strong>savluri saganmanaTleblo<br />

<strong>da</strong>wesebulebebi savaldebuloa, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom es ukanasknelni marTlac xels<br />

uwyoben Tavisufal azrovnebasa <strong>da</strong> uzrunvelyofil cxovrebas. muslimebi mxolod<br />

maSin miaRweven iseT mdgomareobas, roca SesaZlebeli iqneba teqnikuri siaxleebis<br />

aTviseba <strong>da</strong> Semdgom ganviTareba, Tu isini upirobod miiReben <strong>da</strong>savlur models~.<br />

samoci wliT adre, vidre es sityvebi <strong>da</strong>iwerebo<strong>da</strong>, mustafa qemal aTaTurqi msgavs<br />

<strong>da</strong>skvnamde mivi<strong>da</strong> <strong>da</strong> otomanTa imperiis nangrevebi<strong>da</strong>n axali TurqeTi Seqmna, didi<br />

Zalisxmeva gaswia rogorc misi vesternizebis, aseve modernizebisaTvis. am kursis<br />

arCeviTa <strong>da</strong> muslimuri warsulis uaryofiT aTaTurqma TurqeTi `gaxleCil qveynad~<br />

aqcia, romlis sazogadoeba muslimuri iyo Tavisi religiiT, memkvidreobiT,<br />

CveulebebiT <strong>da</strong> institutebiT, magram hyav<strong>da</strong> mmarTveli elita, romelsac ganzraxuli<br />

hqon<strong>da</strong> misi gaTanamedroveoba, <strong>da</strong>savlur yai<strong>da</strong>ze mowyoba <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTTan yofna. XX<br />

saukunis bolosaTvis ramdenime qveyana adgas qemalistur gzas, isini cdiloben<br />

Secvalon ara<strong>da</strong>savluri identuroba <strong>da</strong>savluriT. maTi mcdelobebi gaanalizebulia<br />

meeqvse TavSi.<br />

re<strong>for</strong>mizmi. uaryofa gulisxmobs sazogadoebis izolirebis uimedo mcdelobas<br />

Tanamedrove cvalebad samyaroSi. qemalizmi niSnavs Znel <strong>da</strong> mtkivneul gzas<br />

saukuneebis ganmavlobaSi arsebuli kulturis ngrevisa <strong>da</strong> misi Canacvlebisa sxva<br />

civilizacii<strong>da</strong>n Semotanili (nasesxebi) kulturiT. mesame gza gulisxmobs<br />

modernizaciis Sexamebas adgilobrivi kulturis umTavresi faseulobebTan,<br />

CveulebebTan <strong>da</strong> institutebTan. rasakvirvelia, es mimarTuleba yvelaze ufro<br />

popularuli iyo ara<strong>da</strong>savlur elitebs Soris. CineTSi cinis dinastiis mmarTvelobis<br />

bolo xanebSi aqtualuri iyo devizi `ti-iongi~: Cinuri swavleba _ fun<strong>da</strong>menturi<br />

principebisaTvis, <strong>da</strong>savluri swavleba _ praqtikuli gamoyenebisaTvis.~ iaponiaSi es<br />

iyo `vakon, iosei~ (iaponuri suli, <strong>da</strong>savluri teqnika~). 1830-iani wlebis egvipteSi<br />

muhamed alim sca<strong>da</strong> `teqnikuri modernizaciis Catareba seriozuli kulturuli<br />

vesternizaciis gareSe~. Tumca es mcdeloba kraxiT <strong>da</strong>mTavr<strong>da</strong>; britaneTma aiZula igi,<br />

uari eTqva mTel rig re<strong>for</strong>mebze, romlebic modernizaciisaken iyo mimarTuli. amis<br />

Sedegad, rogorc ali mazrui SeniSnavs, `egviptes ar ewera iaponiis bedi teqnikuri<br />

modernizaciisa kulturis vesternizaciis gareSe, arc aTaTurqiseuli bedi teqnikuri<br />

modernizaciisa kulturis vesternizaciis saSualebiT~. XIX saukunis meore naxevarSi<br />

jamal al-din al-avRanma, muhamed abdulam <strong>da</strong> sxva re<strong>for</strong>matorebma kvlav scades<br />

islamisa <strong>da</strong> Tanamedroveobis urTierTmorgeba, amtkicebdnen ra `islamis Tavsebadobas<br />

Tanamedrove mecnierebasTan <strong>da</strong> <strong>da</strong>savluri azrovnebis saukeTeso momentebTan~,<br />

cdilobdnen muslimuri <strong>da</strong>sabuTeba moeZebnaT Tanamedrove ideebisa <strong>da</strong> institutebis<br />

(iqnebo<strong>da</strong> es samecniero, teqnikuri Tu politikuri _ konstitucionalizmi <strong>da</strong><br />

warmomadgenlobiTi mTavroba) misaRebad safuZvlis momzadebisaTvis.~ es ukve farTo<br />

re<strong>for</strong>matoruli moZraoba iyo, romelic, midio<strong>da</strong> ra qemalizmis gziT, ara marto<br />

moderniziaciisken iswarfvo<strong>da</strong>, aramed zogierTi <strong>da</strong>savluri institutis aTvisebis-<br />

Tvisac iyo mzad. aseTi saxis re<strong>for</strong>mizmi muslimuri elitebis mxri<strong>da</strong>n <strong>da</strong>savleTisadmi<br />

yvelaze gavrcelebuli pasuxi iyo ormoc<strong>da</strong>aTi wlis ganmavlobaSi, 1870-iani wlebi<strong>da</strong>n<br />

1920-ian wlebamde, sanam igi ar waawy<strong>da</strong> gamowveveas jer qemalizmis, xolo mogvianebiT<br />

_ fun<strong>da</strong>mentalisturi <strong>for</strong>mis ufro <strong>da</strong>xvewili re<strong>for</strong>mizmis mxri<strong>da</strong>n.<br />

uaryofis politika, qemalizmi <strong>da</strong> re<strong>for</strong>mizmi efuZneba sxva<strong>da</strong>sxva warmodgenas<br />

imis Sesaxeb, Tu ra aris SesaZlebeli <strong>da</strong> ra _ sasurveli. uaryofis politikisaTvis<br />

orive _ <strong>modernizacia</strong>c <strong>da</strong> vesternizaciac _ arasasurvelia <strong>da</strong> SesaZlebelia orives<br />

uaryofa. qemalizmisaTvis orive _ <strong>modernizacia</strong>c <strong>da</strong> vesternizaciac _ sasurvelia,<br />

87


ukanaskneli mniSvnelovania, gamomdinare iqi<strong>da</strong>n, rom mis gareSe pirvelis<br />

ganxorcieleba ararealuria, <strong>da</strong> orive SesaZlebelia. re<strong>for</strong>mizmisaTvis <strong>modernizacia</strong><br />

sasurveli <strong>da</strong> SesaZlebelia yovelgvari Zireuli vesternizebis gareSe, romelic,<br />

amavdroulad, arasasurvelicaa. maSasa<strong>da</strong>me, uTanxmoebaa uaryofis politikasa <strong>da</strong><br />

qemalizms Soris modernizaciisa <strong>da</strong> vesternizaciis sasurvelobis Taobaze, aseve<br />

qemalizmsa <strong>da</strong> re<strong>for</strong>mizms Soris imis Taobaze, Tu ramdenad realuria <strong>modernizacia</strong><br />

vesternizaciis gareSe.<br />

cxrili 3.1 swored am mimarTulebebs gamosaxavs. `uarmyofeli~ A wertilze<br />

<strong>da</strong>rCeba; qemalisti diagonals mihyveba B wertilamde; re<strong>for</strong>matori horizontals<br />

gauyveba C wertilamde. ra gziT wavidnen sinamdvileSi sazogadoebebi? ra Tqma un<strong>da</strong>,<br />

yovel ara<strong>da</strong>savlur sazogadoebas ganviTarebis sakuTari gza aqvs, romelic, SesaZloa,<br />

SesamCnevad gansxvavdebodes mocemuli sami prototipuli marSrutisagan. mazrui<br />

imasac amtkiceb<strong>da</strong>, rom egvipte <strong>da</strong> afrika D wertilis mimarTulebiT wavi<strong>da</strong>: es iyo<br />

`kulturis vesternizaciis mtkivneuli procesi teqnikuri modernizaciis gareSe.~ Tu<br />

modernizaciisa <strong>da</strong> vesternizaciis nebismier ZiriTad <strong>for</strong>mas ganvixilavT, rogorc<br />

ara<strong>da</strong>savluri sazogadoebebis pasuxs <strong>da</strong>savleTisadmi, maSin gamogviva mrudi -<br />

Tav<strong>da</strong>pirvelad vesternizacia <strong>da</strong> <strong>modernizacia</strong> erTmaneTTan mWidro kavSirSia:<br />

ara<strong>da</strong>savluri sazogadoeba iTvisebs <strong>da</strong>savluri kulturis TiTqmis yvela elements,<br />

amave dros, SeimCneva modernizaciis neli procesi. Tumca, rogorc ki <strong>modernizacia</strong><br />

<strong>da</strong>Cqardeba, vesternizaciis intensivoba klebulobs <strong>da</strong> iwyeba adgilobrivi kulturis<br />

aRorZineba. Semdgomi <strong>modernizacia</strong> ukve cvlis civilizaciur balanss <strong>da</strong>savlur <strong>da</strong><br />

ara<strong>da</strong>savlur sazogadoebaTa Soris <strong>da</strong> aZlierebs sakuTar <strong>kultura</strong>ze mijaWvulobas.<br />

maSasa<strong>da</strong>me, cvlilebaTa adreul stadiaze <strong>modernizacia</strong> vesternizaciis<br />

saSualebiT xorcieldeba. Semdgom etapebze <strong>modernizacia</strong> devesternizaciis gziT<br />

midis <strong>da</strong> ganapirobebs adgilobrivi kulturebis gamococxlebas ori saxiT:<br />

sazogadoebriv doneze, <strong>modernizacia</strong> aviTarebs ekonomikas, jars, axdens<br />

sazogadoebis politikur konsoli<strong>da</strong>cias, aniWebs am sazogadoebis wevrebs TavianTi<br />

kulturisadmi rwmenasa <strong>da</strong> TviT<strong>da</strong>jerebulobas. individualur doneze, <strong>modernizacia</strong>s<br />

Tan axlavs gaucxoebisa <strong>da</strong> anomiis grZnoba, radgan irRveva tradiciuli<br />

kavSirebisa <strong>da</strong> sazogadoebrivi urTierTobebis normebi, rasac pirovneba mihyavs<br />

identurobis krizisamde, romelzec pasuxs religia iZleva.<br />

es zogadi hipoTezuri modeli iTvaliswinebs rogorc socialur mecnierebaTa<br />

Teoriebs, ise istoriul gamocdilebasac. <strong>da</strong>wvrilebiT mimoixilavs ra `ucvlelobis<br />

Teorias~, rainer baumi askvnis, rom `a<strong>da</strong>mianis mier idealuri mmarTvelobisa <strong>da</strong><br />

idealuri pirovnuli avtonomiis mudmivi Zieba sxva<strong>da</strong>sxva <strong>for</strong>miT vlindeba cakleul<br />

kulturebSi. am mxriv multikulturuli <strong>da</strong> homogenuri msofliosaken swrafva ar<br />

ikveTeba. piriqiT, rogorc Cans, is sistemebi, romlebic Camoyalibdnen ganviTarebis<br />

istoriul <strong>da</strong> adre-modernul safexurebze, kvlav ucvlela<strong>da</strong>a SenarCunebuli.<br />

sesxebis Teoria, SemuSavebuli frobeniusis, Spenglerisa <strong>da</strong> bouzmanis mier, xazs<br />

usvams sazRvrebs, romelTa farglebSi civilizacia-recipientebi SerCeviTad<br />

iTviseben sxva civilizaciebis elementebs, axdenen maT a<strong>da</strong>ptirebas, gar<strong>da</strong>qmnasa <strong>da</strong><br />

asimilacias <strong>da</strong> amiT uzrunvelyofen TavianTi kulturebis umTavresi Rirebulebebis<br />

_ `paideumi~ _ ga<strong>da</strong>rCenas. msoflios TiTqmis yvela ara<strong>da</strong>savluri civilizacia<br />

arsebob<strong>da</strong>, sul cota, erTi, zogi ki ramdenime aTasi weli. arsebobs araerTi magaliTi<br />

sxva civilizaciaTagan sesxebisa, sakuTari arsebobis SesanarCuneblad. mkvlevrebi<br />

aRniSnaven, rom CineTis mier indoeTisgan budizmis aTvisebas ar gamouwvevia CineTis<br />

`induizacia~. Cinelebma igi TavianT miznebsa <strong>da</strong> saWiroebebs Seusabames, Cinuri<br />

<strong>kultura</strong> ki Cinuri <strong>da</strong>rCa. Cinelebs SeuZliaT Seadginon qronologiuri CamonaTvali<br />

88


<strong>da</strong>savleTis warumatebeli mcdelobebisa, qristianul rjulze moeqciaT isini. Tu<br />

Cinelebi rodesme isesxeben raimes qristianobi<strong>da</strong>n, albaT, Secvlian mas ise, rom igi<br />

Tavsebadi gaxdes Cinuri kulturis ZiriTad elementebTan. analogiurad, muslimma<br />

arabebma aiTvises, <strong>da</strong>afases <strong>da</strong> gamoiyenes `elinuri memkvidreoba ukiduresad<br />

utilitaruli miznebisaTvis. iyvnen ra ZiriTa<strong>da</strong>d <strong>da</strong>interesebulni garkveuli<br />

garegnuli <strong>for</strong>mebis an teqnikuri mxareebis aTvisebiT, maT icodnen, Tu rogor<br />

ugulebeleyoT berZnuli filosofiuri azris nebismieri elementi, romelic<br />

ewinaaRmdegebo<strong>da</strong> yuranis fun<strong>da</strong>menturi normebiTa <strong>da</strong> swavlebiT <strong>da</strong>dgenil<br />

`WeSmaritebas~. iaponiamac msgavsi gza gaiara. VII saukuneSi man ganaxorciela Cinuri<br />

kulturis importi <strong>da</strong> sakuTari nebiT, `yovelgvari ekonomikuri <strong>da</strong> politikuri<br />

zewolis gareSe, gar<strong>da</strong>qmna igi~ ufro maRal civilizaciad. `momdevno saukuneebSi<br />

erTmaneTs enacvlebo<strong>da</strong> kontinenturi gavlenisagan Se<strong>da</strong>rebiTi izolaciisa (roca<br />

xdebo<strong>da</strong> adrindel nasesxeb elementTa ga<strong>da</strong>rCeva <strong>da</strong> sasargeblos SeTviseba) <strong>da</strong><br />

kontaqtisa Tu kulturuli sesxebis periodebi~. mTeli am xnis ganmavlobaSi iaponurma<br />

<strong>kultura</strong>m SeinarCuna TviTmyofadi saxe.<br />

qemalistTa mozomili msjeloba imis Sesaxeb, rom ara<strong>da</strong>savluri sazogadoebebi<br />

SeiZleba modernizdnen vesternizebis gziT, ar mtkicdeba. ukiduresi qemalistebis<br />

warmodgena, TiTqos ara<strong>da</strong>savluri sazogadoebebi un<strong>da</strong> vesternizrdnen, raTa<br />

SemdgomSi modernizdnen, ar gamodgeba sayovelTao `receptad~. Cndeba kiTxva:<br />

arseboben Tu ara iseTi ara<strong>da</strong>savluri sazogadoebebi, sa<strong>da</strong>c lokaluri <strong>kultura</strong> ise<br />

aferxebs modernizaciis process, rom es <strong>kultura</strong> Zireulad un<strong>da</strong> amoiZirkvos <strong>da</strong><br />

Seicvalos <strong>da</strong>savluri kulturiT? Teoriulad, es ufro SesaZlebelia <strong>da</strong>srulebul,<br />

vidre instrumentul kulturebSi. instrumentuli kulturebi `xasiaTdeba saboloo<br />

miznebisagan gancalkevebuli <strong>da</strong> <strong>da</strong>moukidebeli Sualeduri miznebis vrceli arealis<br />

arsebobiT. es sistemebi advilad ganaxldeba, afarebs ra cvlilebas tradiciis safars.<br />

aseT sistemebs ZaluZT ganaxleba ise, rom arc gamoamJRavnon Zireuli cvlilebebi<br />

TavianT socialur institutebSi. piriqiT, siaxle Zvelis <strong>da</strong>viwyebas emsaxureba~.<br />

<strong>da</strong>srulebuli sistemebi, piriqiT, `xasiaTdeba mWidro kavSiriT Sualedur <strong>da</strong> saboloo<br />

miznebs Soris... sazogadoeba, saxelmwifo, xelisufleba <strong>da</strong> a.S. warmoadgenen<br />

sagul<strong>da</strong>gulod SekavSirebul, kargad Sekrul sistemas, romelic gamsWvalulia<br />

religiiT, rogorc Semecnebis saxelmZRvanelo proncipiT. aseTi sistemebi yovelTvis<br />

mtrulad iyvnen ganwyobilni siaxlisadmi~. apteri iyenebs am kategoriebs afrikul<br />

tomebSi momx<strong>da</strong>ri cvlilebebis analizisaTvis. aizenStadtma Se<strong>da</strong>rebiTi meTodis<br />

gamoyenebiT gaaanaliza aziis didi civilizaciebi <strong>da</strong> msgavs <strong>da</strong>skvnebamde mivi<strong>da</strong>.<br />

Sinagan cvlilebebs `mniSvnelovnad aadvilebs socialuri, kulturuli <strong>da</strong><br />

politikuri institutebis avtonomia~. am mizeziT, Se<strong>da</strong>rebiT ufro instrumentuli<br />

xasiaTis iaponuri <strong>da</strong> induri sazogadoebebi ufro advilad <strong>da</strong> adre <strong>da</strong>adgnen<br />

modernizaciis gzas, vidre konfuciuri <strong>da</strong> muslimuri sazogadoebebi. maT ufro meti<br />

unari gaaCn<strong>da</strong>T Tanamedrove teqnologiebisa sesxebisa <strong>da</strong> maTi gamoyenebisa sakuTari<br />

kulturis ganmtkicebisaTvis. niSnavs Tu ara es imas, rom Cinurma <strong>da</strong> muslimurma<br />

sazogadoebebma an uari Tqvan rogorc <strong>modernizacia</strong>ze, ise vesternizaciazec, an<br />

orive miiRon? arCevani arc ase SezRudulia. iaponiasTan erTad, singapuri, taivani,<br />

saudis arabeTi <strong>da</strong>, naklebad, iranic Tanamedrove (modernul) sazogadoebebad<br />

gar<strong>da</strong>iqmnen yovelgvari vesternizaciis gareSe. sainteresoa, rom Sahis mcdelobebma,<br />

qemalistur kurss gahyolo<strong>da</strong> <strong>da</strong> ganexorcielebina orive _ <strong>modernizacia</strong>ca <strong>da</strong><br />

vesternizaciac, mZafri anti<strong>da</strong>savluri, magram ara antimodernuli reaqcia gamoiwvia.<br />

CineTic aSkara re<strong>for</strong>mistul gzas <strong>da</strong>adga.<br />

89


muslimur sazogadoebebs garkveuli siZneleebi Sexv<strong>da</strong>T modernizaciis gzaze,<br />

amitom faipsi, im Tvalsazrisis <strong>da</strong>sasabuTeblad, rom vesternizacia modernizaciis<br />

aucilebeli pirobaa, miuTiTebs winaaRmdegobaze islamsa <strong>da</strong> Tanamedroveobas Soris<br />

ekonomikur sakiTxebSi, rogoricaa kapital<strong>da</strong>bandeba, memkvidreobis kanoni <strong>da</strong> qalis<br />

Sromis ufleba. magram igi mainc eTanxmeba maqsin rodinsons imasTan <strong>da</strong>kavSirebiT, rom<br />

`ar arsebobs araviTari <strong>da</strong>majerebeli argumenti imisa, rom muslimurma religiam xeli<br />

SeuSala muslimur samyaros Tanamedrove kapitalizmis gziT ganviTarebaSi~. faipsi<br />

amtkicebs, rom islami <strong>da</strong> <strong>modernizacia</strong> arc sxva sakiTxebSi ewinaRmdegebian<br />

erTmaneTs. morwmune muslimebs ZaluZT ganaviTaron mecniereba, nayofierad imuSaon<br />

qarxnebSi an gamoiyenon <strong>da</strong>xvewili iaraRi. <strong>modernizacia</strong> ar moiTxovs aranair<br />

politikur ideologias an iseT institutebs, rogoricaa arCevnebi, saxelmwifo<br />

sazRvrebi, samoqalaqo organizaciebi. arc <strong>da</strong>savluri cxovrebis sxva <strong>da</strong>maxasiaTebeli<br />

niSnebia aucilebeli ekonomikuri ganviTarebisaTvis. rogorc mrwamsi, islami<br />

akmayofilebs menejmentis konsultantsac <strong>da</strong> glexsac. SariaTi arafers ambobs<br />

modernizaciis Tanamdev iseT cvlilebebze rogorica ga<strong>da</strong>svla soflis meurneobi<strong>da</strong>n<br />

mrewvelobaze, moZraoba sofli<strong>da</strong>n qalaqisken Tu socialuri uZraobis socialuri<br />

mobilurobiT Secvla. igi ar exeba arc iseT sakiTxebs rogoricaa sayovelTao<br />

ganaTleba, komunikaciis <strong>da</strong>Cqarebuli saSualebebi, transportis axali saxeobebi Tu<br />

jan<strong>da</strong>cva.<br />

yvelaze radikali antivesternistebi <strong>da</strong> adgilobrivi kulturebis aRorZinebis<br />

momxreebic ki uyoymanod iyeneben Tanamedrove teqnikas _ eleqtronul fostas,<br />

kasetebs Tu televizias — sakuTari ideebis propagandisaTvis.<br />

erTi sityviT, <strong>modernizacia</strong> aucileblad ar niSnavs vesternizacias. ara<strong>da</strong>savlur<br />

sazogadoebebs SeuZliaT <strong>da</strong> SeZles kidec modernizeba sakuTari kulturis uaryofisa<br />

<strong>da</strong> yvela <strong>da</strong>savluri Rirebulebis, institutisa Tu Cveulebis aTvisebis gareSe. es<br />

ukanaskneli, albaT, SeuZlebelicaa: ra <strong>da</strong>brkolebebic ar un<strong>da</strong> Seuqmnan<br />

ara<strong>da</strong>savlurma kulturebma <strong>modernizacia</strong>s, isini verc ki Seedreba im sirTuleebs,<br />

romlebic vesternizaciis process eRobeba. bavSvuri gulubryviloba iqnebo<strong>da</strong><br />

gvefiqra, aRniSnavs brodeli, rom <strong>modernizacia</strong>, anu `erTi civilizaciis triumfi~,<br />

SeiZleba, sawin<strong>da</strong>ri gaxdes istoriuli kulturebis mravalricxovnebis mospobisa,<br />

romlebic saukuneebis ganmavlobaSi xorcs isxamdnen msoflios did civilizaciebSi.<br />

amis nacvlad, <strong>modernizacia</strong> aZlierebs am kulturebs <strong>da</strong> amcirebs <strong>da</strong>savleTis Zalas.<br />

msoflio xdeba sul ufro <strong>da</strong> ufro modernuli <strong>da</strong> naklebad <strong>da</strong>savluri.<br />

Tema IX. `mcire kulturebi~ <strong>da</strong> modernizaciis problema.<br />

qarTuli <strong>kultura</strong> modernizaciis problemasTan mimarTebaSi<br />

rodesac mcire kulturebis modernizaciis sakiTxs vexebiT, dgeba tradiciis<br />

kategoriis gamoyenebis aucilebloba, radgan, umetes SemTxvevaSi mcire kulturebis<br />

<strong>modernizacia</strong> ganixileba rogorc am <strong>kultura</strong>Ta tradiciis <strong>da</strong>kninebis xarjze<br />

ganxorcielebuli procesi, rac am <strong>kultura</strong>Ta TavisTavadoebis <strong>da</strong>kargvas utoldeba.<br />

<strong>modernizacia</strong>m `antitradiciuli~ xasiaTi, albaT, ara<strong>da</strong>savluri kulturebis<br />

modernizaciis gaanalizebis Sedegad miiRo, radgan am sazogadoebaTa <strong>modernizacia</strong>,<br />

umetesad adgilobrivi tradiciebis <strong>da</strong>Trgunvis xarjze xdebo<strong>da</strong>.<br />

<strong>da</strong>savlur sazogadoebis konsteqstSi ki <strong>modernizacia</strong> swore<strong>da</strong>c <strong>da</strong>savluri<br />

tradiciis gagrZelebasa <strong>da</strong> ganviTarebas niSnavs.<br />

rac ar un<strong>da</strong> didi iyos kontrasti `tradiciulsa~ <strong>da</strong> `Tanamedrove~ sazogadoebebs<br />

Soris, warmatebuli <strong>modernizacia</strong> SeiZleba moxdes tradiciuli regulaciis zogierT<br />

90


elementze <strong>da</strong>yrdnobiT. es imas niSnavs, rom `Tanamedrove~ sazogadoebis warmatebuli<br />

funqcionireba di<strong>da</strong>d aris <strong>da</strong>mokidebuli Sesabamisi tradiciuli winapirobebis<br />

arsebobaze, Tanamedrove sistemaSi maT CarTvaze <strong>da</strong> gamoyenebaze.<br />

amitom aucilebelia:<br />

1. ga<strong>da</strong>ixedos tradiciisa <strong>da</strong> cvalebadobis Tanafardoba, Catardes mocemuli<br />

tradiciuli sazogadoebis im ZalTa/faqtorebis analizi, romlebic xels uwyoben<br />

cvlilebebis process <strong>da</strong> imaTic, romlebic abrkoleben mas. Sesabamisad un<strong>da</strong><br />

gaanalizdes am faqtorTa adgili regulaciis zogad struqturul <strong>da</strong> kulturul<br />

sistemaSi;<br />

2. gamovlindes gansxvaveba im cvlilebebs Soris, romlebic axasiaTebs/Tan axlavs<br />

Tavad tradiciul wesrigs <strong>da</strong> romlebic scildebian am farglebs <strong>da</strong> iwveven<br />

sazogadoebis ganaxlebas;<br />

3. gamovlindes gansxvaveba im cvlilebebs Soris, romlebic xels uwyoben<br />

sazogadoebis Semdgom ganviTarebas <strong>da</strong> romlebic am unars Zirs uTxrian;<br />

4. gamovlindes tradiciul sistemaze Tanamedrove cvlilebebis zemoqmedebis<br />

zogadi xasiaTi;<br />

5. ganisazRvros, ramdenad SeuZlia sazogadoebas gamoimuSaos Tavis sakuTar<br />

memkvidreobaSi unari ga<strong>da</strong>Wras es problemebi; an miaRwios amas axal pirobebTan<br />

a<strong>da</strong>ptaciiT Tavisi centraluri institutebisa <strong>da</strong> faseulobiT-azrobriv sferoSi<br />

mniSvnelovani cvlilebebis gareSe (an maTi trans<strong>for</strong>maciiT) (S.N. Eisenshtadt).<br />

qarTuli <strong>kultura</strong> modernizaciis problemasTan mimarTebaSi<br />

am leqciebze SevecdebiT kursis manZilze miRebuli in<strong>for</strong>maciisa <strong>da</strong> codnis<br />

safuZvelze movaxdinoT qarTuli kulturis tipologiuri (tradiciuli Tu<br />

inovaciuri, individualisturi Tu koleqtivisturi) raobis gansazRvra; aseve<br />

qarTuli kulturis konteqstSi Tavs movuyriT miRebul codnas <strong>kultura</strong>Si<br />

tradiciisa <strong>da</strong> modernizaciis urTierTqmedebis/proporciis Sesaxeb; <strong>modernizacia</strong>sTan<br />

mimarTebaSi qarTuli kulturis Taviseburebebis gaanalizebas wina (VIII)<br />

TemaSi motanili xuTi punqtis safuZvelze. vecdebiT gavarkvioT qarTuli<br />

sazogadoebis modernizebulobis xarisxi. amisaTvis, kursis interesebi<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />

mimovixilavT ukanaskneli ori saukunis saqarTvelos istorias; visaubrebT<br />

Tanamedrove msoflioSi mimdinare procesebis fonze qarTul <strong>kultura</strong>Si momx<strong>da</strong>r (an<br />

mosalodnel) cvlilebebze. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, <strong>da</strong>vsaxavTT qarTuli kulturis<br />

ganviTarebis SesaZlo variantebs.<br />

qarTuli kulturis tipologiuri raobisa <strong>da</strong> civilizaciuri kuTvnilebis<br />

kvlevis zogierTi Tanamedrove mimarTuleba<br />

eTnologTa mier mopovebuli masalebiT didi xania cnobilia, rom sxva<strong>da</strong>sxva xalxi<br />

biologiur aqtebsac ki (Jestebi, Tavis <strong>da</strong>Weris manera, sakvebis miReba, moZraoba,<br />

avadmyofoba, sikvdili <strong>da</strong> a.S.) sxva<strong>da</strong>sxvagvarad ganaxorcielebs, <strong>da</strong> am gansxvavebaTa<br />

safuZveli <strong>kultura</strong>a.<br />

arsebobs <strong>kultura</strong>Ta nairgvari klasifikacia, sxva<strong>da</strong>sxva kriteriumze <strong>da</strong>yrdnobiT<br />

SemoTavazebulia <strong>kultura</strong>Ta sxva<strong>da</strong>sxva tipologiuri modeli. Cveulebriv, kulturis<br />

raobaze msjeloben iseTi parametrebis mixedviT, rogoricaa gaxsniloba—<br />

karCaketiloba, originaluroba—imitaciuroba, tradiciuloba—inovaciuroba <strong>da</strong> a.S.<br />

ukanasknel wlebSi kulturuli identurobis problemis kvlevaSi, humanitarebTan<br />

erTad, aqtiurad CaerTnen fiziologebi, fsiqologebi, geografebi <strong>da</strong> neirobiologebi.<br />

91


fiziologebis mier SemoTavazebulia Tavis tvinis hemisferoTa funqciuri<br />

lateralizaciisa <strong>da</strong> misgan gamomdinare sivrciTi orientaciis gaTvaliswineba<br />

kulturuli identurobis sakiTxis garkvevisaTvis 1 . hemisferoTa funqciuri<br />

lateralizacia niSnavs a<strong>da</strong>mianis fsiqikuri procesebis organizaciaSi tvinis<br />

naxevarsferoTa gansxvavebuli aqtivobiT monawileoba. rogorc aRmoCn<strong>da</strong>, Tavis<br />

tvinis funqciur lateralizacias, sqesobriv <strong>da</strong> asakobriv TaviseburebebTan erTad,<br />

eTnikuri Taviseburebebic gaaCnia, romlebic urTierTqmedeben garemosTan,<br />

<strong>da</strong>mokidebuli arian socialur-kulturul faqtorebze <strong>da</strong>, Tavis mxriv, zegavlenas<br />

axdenen sazogadoebis msoflmxedvelobis Camoyalibebaze 2 .<br />

hemisferoTa funqciuri lateralizacia nawilobriv kulturulad determinirebulia.<br />

sxva<strong>da</strong>sxva eTnikuri jgufis warmomadgenlebs Soris arsebobs gansxvaveba Tavis<br />

tvinis funqciur asimetriaSi, sivrceSi orientaciis procesis organizaciis<br />

TvalsazrisiT 3 .<br />

zemoT aRniSnulis gaTvaliswinebiTa <strong>da</strong> fiziologTa mier SemoTavazebuli<br />

meTodis gamoyenebiT qarTuli kulturis raobis kvlevis pirveli Sedegebi friad<br />

sayuradReboa, Tumca isini jerjerobiT gamoqveynebuli ar aris <strong>da</strong> amitom maTze<br />

sityvas ar gavagrZelebT.<br />

2000 wlis seqtemberSi neirobiologi, profesori volf zingeri moxsenebiT<br />

warsdga germanel istorikosTa dReze aaxenSi, romelic 43-jer Catar<strong>da</strong>. man miuTiTa<br />

aRqmisa <strong>da</strong> mogonebaTa procesebze, rogorc kvlevis erTnairad saintereso saganze<br />

neirobiologebisa <strong>da</strong> istorikosebisaTvis. pirvelni mas ikvleven rogorc tvinis<br />

funqcionirebis erT-erT sferos, magram, v.zingeris azriT, am kvlevaTa Sedegebi<br />

mniSvnelovania istorikosebisTvisac: isini warsulis rekonstruqciisaTvis iyeneben<br />

teqstur <strong>da</strong> grafikul wyaroebs, romelTa umravlesoba swored aRqmis,<br />

interpretaciisa <strong>da</strong> mogonebebis Sedegia. mecnieris azriT, wyaroTa sandoobis<br />

xarisxze msjelobisas istorikosebs marTebT tvinis funqcionirebis kvlevis SedegTa<br />

gaTvaliswineba, kerZod, maT mxedvelobaSi un<strong>da</strong> hqondeT, rom a<strong>da</strong>mianis cnobiereba<br />

garesamyaro<strong>da</strong>n Semomavali signalebis farTo speqtri<strong>da</strong>n arCevs mxolod imaT,<br />

romelTac is elis, romlebic gamosadegia am rTul samyaroSi ga<strong>da</strong>rCenisaTvis. swored<br />

am mciredi<strong>da</strong>n iqmneba Semdeg msoflios suraTi 4 .<br />

fsiqologebisa <strong>da</strong> geografebis mier <strong>da</strong>muSav<strong>da</strong> e.w. mentaluri rukis koncefcia,<br />

romelic geograf r.m. dounzisa <strong>da</strong> fsiqolog d.sTeas saxelebs ukavSirdeba.<br />

mentaluri ruka ganimarteba rogorc a<strong>da</strong>mianis subieqturi Sinagani warmodgena<br />

garemomcveli sivrcis nawilze, am nawilis a<strong>da</strong>mianis mier Seqmnili gamosaxuleba.<br />

mentaluri rukis cneba mniSvnelovania saistorio mecnierebisTvisac, radgan<br />

a<strong>da</strong>mianTa jgufebi Tu erTobebi aseve qmnian istoriuli <strong>da</strong> kulturuli TvalsazrisiT<br />

specifikur warmodgenebs garemomcveli samyaros sivrciT struqturaze. kulturologiisaTvis<br />

sayuradReboa ama Tu im sazogadoebis (kulturis) warmodgena<br />

sivrceze, gamoxatuli teqsturad Tu gamosaxulebaTa saxiT — magaliTad, werilobiT<br />

wyaroebSi, rukebsa <strong>da</strong> naxatebze 5 .<br />

1 mayaSvili m., sama<strong>da</strong>Svili i., azmaifaraSvili T., SaianTan Sai a.T. Tavis tvinis funqciuri lateralizaciis<br />

eTnikuri Taviseburebebis Sesaxeb. _ Jurn.: axali paradigmebi, 1, Tb., 1998, gv.155; mayaSvili m. Tavis<br />

tvinis hemisferoTa funqciuri asimetria a<strong>da</strong>mianis sivrciT orientaciaSi. disertacia biologiur<br />

mecn. doqtoris samecn. xarisxis mosapoveblad. Tb., 1998.<br />

2 mayaSvili m. <strong>da</strong>sax. naSr., gv.6.<br />

3 iqve, gv.130.<br />

4 Шенк Ф.Б. Ментальные карты: Конструирование географического пространтсва в Европе. – В журн.: Политическая наука,<br />

№ 4 (Регионализация посткоммунистической Европы), М., 2001, с.6.<br />

5 iqve, gv.8.<br />

92


im determinantTagan, romlebze <strong>da</strong>yrdnobiT axdenen <strong>kultura</strong>Ta tipologizebas,<br />

erT-erTi sainteresoa fsiqologiuri maxasiaTeblebi. SevexebiT zogierT maTgans,<br />

romelTa gaanalizebisa <strong>da</strong> maT konteqstSi qarTuli kulturis raobis gaazrebis<br />

sayuradRebo mcdelobani samecniero literaturaSi gvxvdeba.<br />

fsiqologiur maxasiaTebelTa erToblioba Cvens saistorio wyaroebsa <strong>da</strong><br />

literaturaSi xSirad aRiniSneba sityviT `xasiaTi~. qarTvelTa xasiaTis pirvel<br />

yvelaze srul aRweras vaxuSti bagrationTan vxvdebiT. mis mier aRniSnul<br />

fsiqologiur maxasiaTebelTagan zogierTi momdevno xanis mecnierTa ganxilvaanalizis<br />

sagnad iqca, amitom srulad movitanT vaxuStiseul <strong>da</strong>xasiaTebas: `xolo<br />

kacni amis queynisani arian... mxneni muSakni, WirTa momTmenni, cxensa ze<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />

mxedrobasa Sina kadnierni, mkvircxlni, mswraflni; salaSqroTa Sina axovanni,<br />

saWurvelT moyuareni, amayni, laRni, saxelis meZiebelni esreT, rameTu TvisTa<br />

saxelTaTvis ara rideben queyanasa <strong>da</strong> mefesa Tvissa, stumarTa <strong>da</strong> ucxoT moyuareni;<br />

mxiarulni, ukeTu orni anu samni arian, ararai SeiWirvian; uxuni, arca Tvissa <strong>da</strong> arca<br />

sxvisas krZalaven; saunjeTa ara mmesvelni; gonierni, mswrafl-mimxdomni, mCemebelni,<br />

swavlis moyuareni. urTierTis mimyolni, sikeTis <strong>da</strong>mswavlelni <strong>da</strong> mimgebelni,<br />

sircxvilis mdevarni, keTil-borotzed adre mimdrekni, Tavxedni, didebis moyuareni,<br />

Tualmgebni <strong>da</strong> moTakileni~ 1 .<br />

qarTuli kulturis fsiqologiuri raobis gansazRvris mcdelobas vxvdebiT<br />

k.kapanelis naSromSi `qarTuli kulturis suli~, Tumca avtori operirebs ara<br />

kulturis, aramed temperamentisa <strong>da</strong> sulis cnebebiT: `Cveni temperamenti qaluri <strong>da</strong><br />

isteriulia: tragedias qarTuli suli ar icnobs; rac un<strong>da</strong> cu<strong>da</strong>d mimdinareobdes<br />

cxovreba Cvens garSemo, Cven mainc ocnebebsa <strong>da</strong> imedebSi varT~. `qarTuli suli<br />

isteriuli <strong>da</strong> paTetiuria, arasistematuri~. `qarTveli fsiqologiurad akrobati <strong>da</strong><br />

Jonglioria~ 2 .<br />

araracionalizmi, romelsac k.kapaneli qarTuli kulturis maxasiaTeblad miiCnevs<br />

(erTTavad ocnebebsa <strong>da</strong> imedebSi yofna) tipuri ara<strong>da</strong>savluri niSania. rogorc Tavad<br />

k.kapaneli ambobs, `aRmosavleTi grZnobis qveyanaa: sisxlis intensiuri moZraoba<br />

gulis saSualebiT gonebas ebrZvis~ 3 . es savsebiT Seesabameba imave avtoris mier<br />

qarTuli kulturis Sefasebas sxva niSnebis mixedviTac. kerZod, sxva naSromSi<br />

k.kapaneli aRniSnavs, rom `Soreuli warsuli<strong>da</strong>n saqarTvelo ganicdi<strong>da</strong> aRmosavleTis<br />

gavlenas. qarTuli literatura <strong>da</strong> xalxuri metyveleba erTnairad atarebs <strong>da</strong>Rs<br />

muslimanur-arabuli kulturis gavlenis. `vefxistyaosani~ aTargulia muslimanurarabuli<br />

kulturis ideologiur <strong>da</strong>zgaze. droTa viTarebaSi qarTuli suli Caiketa<br />

aziuri cxovrebis degra<strong>da</strong>ciis pirobebSi. saqarTvelo istoriulma aucileblobam<br />

<strong>da</strong>ayena muslimanur qveynebTan erTad degeneraciis gzaze~ 4 . mxolod XIX saukunis<br />

<strong>da</strong>sawyisi<strong>da</strong>n Semodis `qarTuli kulturis aRmosavleTur wyobaSi <strong>da</strong>savleTuri<br />

<strong>kultura</strong>~, romelic mxolod Soreuli naSTis saxiTRa SemorCeniliyo 5 .<br />

qarTvelTa kulturuli raobis sakiTxze msjelobisas k.kapaneli aRniSnav<strong>da</strong>:<br />

`qarTul ZarRvebSi moZraobs sisxli Cqari, ryevadi TiTqmis yvela aRmosavluri rasis<br />

<strong>da</strong> tomis: gadmodiodnen ra aRmosavleTi<strong>da</strong>n saqarTvelos miwa-wyalze azielebi,<br />

1 batoniSvili vaxuSti. aRwera samefosa saqarTvelosa. — qarTlis cxovreba, IV, teqsti <strong>da</strong>dgenili yvela<br />

ZiriTadi xelnaweris mixedviT s.yauxCiSvilis mier. Tb., 1973, gv. 45.<br />

2 kapaneli k. qarTuli kulturis suli. _ wignSi: kapaneli k. qarTuli suli esTetikur saxeebSi, gv. 328-330.<br />

3 kapaneli k. qarTuli literaturis socialuri genezisi. _ iqve, gv. 108.<br />

4 iqve, gv.98-99.<br />

5 iqve, gv.108.<br />

93


tovebdnen rogorc TavianT zne-Cveulebebs <strong>da</strong> stils, agreTve fiziologiur<br />

elementebs, ujredebs, sisxls~ 1 .<br />

sainteresoa, ratom mxolod azielebi (Tumca, cxadia, maTi ricxvi meti iyo <strong>da</strong><br />

maTTan kontaqti _ xangrZlivi)?<br />

zogi mkvlevris azriT, mfarvelis Zieba qarTuli kulturis ara<strong>da</strong>savlurobis erTerTi<br />

mkafio niSania. `araferia ufro araevropuli, an ara<strong>da</strong>savluri, vidre kargi<br />

`patronis~ Tu `mfarvelis~ Zieba, romlis kalTasac amoefarebi, _ wers g.nodia. _<br />

`<strong>da</strong>savlurobis~ TviT ideisTvis ganmsazRvrelia a<strong>da</strong>mianis Tavisufleba, misi<br />

pasuxismgebloba, misi arCevani, <strong>da</strong> Semdeg misi aqtivoba, Sroma, mimarTuli am arCevanis<br />

gansaxorcieleblad. es aqtivoba, Sroma, upirveles yovlisa, niSnavs Zalisxmevas<br />

sakuTari cxovrebis mosawyobad <strong>da</strong> sakuTari Tavis Sesaqmnelad~ 2 .<br />

vfiqrobT, g.nodias <strong>da</strong>skvna metismetad kategoriulia. niSnavs Tu ara mfarvelis<br />

Zieba pasuxismgeblobis sxvisTvis ga<strong>da</strong>barebas? iqneb, es swored sakuTar Tavze<br />

pasuxismgeblobis aRebaa (moZebnili `mfarvelis~ gamo), is arCevania, romlis ufleba<br />

a<strong>da</strong>mianis TavisuflebaSi Sedis <strong>da</strong> romlis ganxorcielebas swore<strong>da</strong>c zemoT naxsenebi<br />

`Sroma <strong>da</strong> aqtivoba~ sWirdeba?<br />

sad ganTavsdeba qarTuli <strong>kultura</strong> fsiqologiur maxasiaTebelTa mixedviT?<br />

qarTuli kulturis fsiqologiuri raobis gansazRvrisaTvis g.gaCeCilaZe<br />

gvTavazobs resentimentis _ mexsierebaSi motivtive `mtanjvel mogonebaTa~ _<br />

maxasiaTebels, romelsac garkveuli funqcia ekisreba kulturis sistemaSi. am<br />

sistemaSi, aRniSnavs g.gaCeCilaZe, resentimenti aris toinbiseuli `gamowvevisa <strong>da</strong><br />

pasuxis~ analogi. masze <strong>da</strong>yrdnobiT ganasxvaveben `sircxvilisa~ <strong>da</strong> `<strong>da</strong>naSaulis~<br />

kulturebs. pirveli tipis <strong>kultura</strong> pirovnebaze socialuri kontrolis orientirad<br />

sircxvilis kategorias iyenebs (ra azris arian Cems Sesaxeb sxvebi), meore _ sindisisa<br />

(rogor gamoviyurebi Cemi TviTSefasebis samsjavroze) 3 .<br />

am ori tipis gamijvna Znelia, radgan maT Soris sazRvrebi gamWvirvale ufroa,<br />

vidre Seuvali. <strong>da</strong> mainc, garkveuli pirobiTobis gaTvaliswinebiT, mecnierebi iyeneben<br />

am maxasiaTebels <strong>kultura</strong>Ta tipologizaciasTvis: aRmosavluri kulturebi<br />

(iaponuri, Cinuri, arabuli) sircxvilis kulturebad miiCneva, <strong>da</strong>savluri (evropuli,<br />

amerikuli) _ <strong>da</strong>naSaulisa 4 .<br />

rogorc g.gaCeCilaZe aRniSnavs, bunebrivia, rom aRmosavlur-<strong>da</strong>savlur <strong>kultura</strong>Ta<br />

gzajvaredinze mdebare saqarTveloSi, rogorc sarkeSi, ise irekleba<br />

`sircxvilisa~ <strong>da</strong> `<strong>da</strong>naSaulis~ <strong>kultura</strong>Ta tipologia 5 . <strong>da</strong>naSaulis kulturis<br />

klasikur nimuSad miaCnia mkvlevars `galobani sinanulisani~, amave kulturi<strong>da</strong>n<br />

gamoxmobil gmirebad _ vaJas joyola, alu<strong>da</strong> <strong>da</strong> mindia. amave dros, qarTul<br />

<strong>kultura</strong>Si a<strong>da</strong>miani fasdeba movaleobasTan anu rolebriv funqciasTan misi<br />

Sesatyvisobis safuZvelze, movaleobaTa arsis matarebeli ki sircxvilis <strong>kultura</strong>a. am<br />

tipis kulturis, rogorc erTi medlis, or mxared miaCnia g.gaCeCilaZes adre Sua<br />

saukuneebis `SuSanikis wameba~ <strong>da</strong> renesansuli `vefxistyaosani~, igive tipis<br />

1 kapaneli k. qarTuli kulturis suli. _ wignSi: kapaneli k. qarTuli suli esTetikur saxeebSi, iqve,<br />

gv.330.<br />

2 nodia g. winaTqma krebulisaTvis “Wkua vaisagan”, Tb., 1994, gv.IV.<br />

3 gaCeCilaZe g. Ressentiment-is (“mtanjvel mogonebaTa”) erTi gamoZaxilis Sesaxeb <strong>da</strong> gamo. _ gaz. “axali 7<br />

dRe”, Tb., 2001, 13-19 aprili, gv.14-15.<br />

4 ix. Jurn. “ogonioki<strong>da</strong>n” gadmobeWdili Jurnalist a.nikonovis interviu fsiqologiis mecn. doqt.<br />

t.stepanenkosTan: aRmosavleTi _ <strong>da</strong>savleTi: sircxvilis <strong>kultura</strong> mtyuanobis winaaRmdeg. _ gaz.<br />

“saqarTvelos respublika”, 17-18. 10. 2001.<br />

5 gaCeCilaZe g. <strong>da</strong>sax. naSr.<br />

94


gamovlinebas xe<strong>da</strong>vs XVII-XVIII ss. qarTul <strong>kultura</strong>Si <strong>da</strong> askvnis, rom `am inerciis<br />

cxovelmyofeloba ar ganelebula XIX-XX saukunebSic~ 1 .<br />

amgvarad, g.gaCeCilaZis mixedviTac, qarTuli kulturis adgili kvlav aRmosavlur<br />

<strong>kultura</strong>Ta Soris iZebneba, Tumca Tavad mkvlevari <strong>da</strong>skvnisagan Tavs ikavebs, mxolod<br />

savsebiT samarTlianad aRniSnavs, rom `kulturis am meqanizmebis gaTvaliswinebis<br />

gareSe impresionizmis doneze rCeba qarTuli kulturisa <strong>da</strong> mentalobis analizis<br />

yvelaze warmatebuli cdebi rogorc literaturis istoriaSi, ise kulturis<br />

filosofiaSi~ 2 .<br />

g.niJaraZem qarTuli kulturis tipologiuri raobis gansazRvra sxva maxasiaTebliT<br />

sca<strong>da</strong>, kerZod, mimarTa germaneli fsiqiatris kreCmeris mier SemoTavazebul<br />

pirovnebaTa `fsiqiatriul~ klasifikacias, romelic Semdgom ga<strong>da</strong>tanil iqna<br />

kulturebzec. miCneul iqna, rom yoveli <strong>kultura</strong> ganamtkicebs garkveuli tipis<br />

ganwyobebsa <strong>da</strong> qcevebs <strong>da</strong> xels uSlis sxvaTa <strong>da</strong>mkvidrebas. yovel <strong>kultura</strong>Si<br />

miRebuli normebisa <strong>da</strong> faseulobebis kompleqsi midrekilia ama Tu im `fsiqiatriuli~<br />

mimarTulebiT _ paranoiduli, katatoniuri Tu isteroiduli. magaliTad, amerikul<br />

(aSS) <strong>kultura</strong>s paranoidul tips miakuTvneben, laTinuramerikul kulturebs _<br />

katatoniurs <strong>da</strong> a.S. g.niJaraZis azriT, qarTuli <strong>kultura</strong> isteroidul tips<br />

ganekuTvneba. misi ZiriTadi <strong>da</strong>maxasiaTebeli niSania emociis ufro intensiuri<br />

gamoxatva, vidre gancdis siRrmes Seesabameba. qarTuli kulturis isteroiduli<br />

xasiaTis yvelaze mkafio gamoxatulebad mkvlevari miiCnevs Cveni kulturis `bazur~<br />

ritualebs _ panaSvidsa <strong>da</strong> sufras 3 . masve mocemuli aqvs am ukanaskneli ritualis<br />

friad saintereso analizi. gansakuTrebiT xazgasmulia qarTuli sufris (rogorc misi<br />

mimdinareobis, aseve menius) ritualuri xasiaTi.<br />

ritualizebisaken midrekileba aseve aRmosavlur <strong>kultura</strong>Ta maxasiaTeblad<br />

iTvleba. aqve un<strong>da</strong> aRiniSnos, rom g.gaCeCilaZis azriT, qarTuli kulturis<br />

midrekileba yofiTobis ritualizebisaken mkafio gamovlinebaa movaleobasTan<br />

mimarTebaSi a<strong>da</strong>mianis Sefasebis tradiciisa (sircxvilis <strong>kultura</strong>), xolo <strong>da</strong>krZalvis<br />

ceremoniali <strong>da</strong> Wama-smis rituali amis TvalsaCino <strong>da</strong>sturia. Tumca <strong>kultura</strong>Ta<br />

gzajvaredinze yofnis faqti aqac mJRavndeba: `Tama<strong>da</strong> qarTul sufraze <strong>da</strong><br />

sadRegrZelos poetika Tavi<strong>da</strong>n bolomde nasazrdoebia `sircxvilisa~ <strong>da</strong> `<strong>da</strong>naSaulis~<br />

poetiki<strong>da</strong>n gamoxmobili aqsesuarebiT~ 4 .<br />

movaleobisadmi <strong>da</strong>mokidebulebis niSniT sxvagvarad afasebs qarTul <strong>kultura</strong>s<br />

k.kapaneli, romlis azriT, `Cvens ers ufro afeqtebi amoZravebs, vidre movaleoba~,<br />

sai<strong>da</strong>nac gamomdinareobs, cota ar iyos, ucnauri <strong>da</strong>skvna imis Taobaze, rom `qarTul<br />

<strong>kultura</strong>s axrCobs, originalobas umcirebs <strong>da</strong> nebisyofas usustebs `uCemoT vin<br />

imRereToba~... Cveni kulturis provincializmi <strong>da</strong>mTavr<strong>da</strong> logikurad personalizmiT.<br />

socialuri, koleqtiuri arsebobisa <strong>da</strong> TviTSenaxvis instinqti CvenSi ar moqmedebs;<br />

qarTveli piradi interesebis TvalsazrisiT uyurebs yovlgvar sazogado saqmes,<br />

yovelgvar istoriul moZraobas~ 5 .<br />

individualizmi-koleqtivizmi erT-erTia im fsiqologiur maxasiaTebelTagan,<br />

romlebze <strong>da</strong>yrdnobiT fsiqologebi cdiloben kulturis saxis gansazRvras <strong>da</strong> mis<br />

tipologizebas.<br />

koleqtivizmi gulisxmobs saerTo interesebis prioritets pirovnulTan<br />

Se<strong>da</strong>rebiT. koleqtivistur sazogadoebebSi individi ZiriTa<strong>da</strong>d motivirebulia im<br />

1 gaCeCilaZe g. <strong>da</strong>sax. naSr.<br />

2<br />

iqve.<br />

3<br />

niJaraZe g. qarTuli sufra kulturul konteqstSi. _ gaz. “ganaxlebuli iveria”, Tb., 2000, 8-9, gv.12.<br />

4<br />

gaCeCilaZe g. <strong>da</strong>sax. naSr.<br />

5<br />

kapaneli k. qarTuli kulturis suli. _ wignSi: kapaneli k. qarTuli suli esTetikur saxeebSi, gv.327-328.<br />

95


jgufis Tu jgufebis interesebiT, romelTa wevricaa igi. am jgufebis wevroba<br />

tradiciulia <strong>da</strong> ara nebayoflobiTi. jgufi SeiZleba iyos didi (eri, saxelmwifo,<br />

religiuri erToba <strong>da</strong> sxv.) <strong>da</strong> Se<strong>da</strong>rebiT mcire (naTesaoba, samezoblo, nacnobmegobarTa<br />

wre <strong>da</strong> sxv.). Sesabamisad, ganarCeven e.w. `didjgufovan~ (magaliTad, ruseTi)<br />

<strong>da</strong> `mcirejgufovan~ koleqtivistur kulturebs.<br />

rac Seexeba saqarTvelos, Zalze gavrcelebulia zemoT motanili Tvalsazrisi<br />

qarTvelTa personalizmisa <strong>da</strong> individualistobis Sesaxeb, magram, fsiqologTa mier<br />

SemoTavazebuli klasifikaciiT, `saqarTvelo warmoadgens klasikur `mcirejgufovan~<br />

koleqtivistur <strong>kultura</strong>s~, sa<strong>da</strong>c ZiriTad socialur erTeuls Seadgens naTesaoba,<br />

samegobro, nacnobTa wre <strong>da</strong> yoveldRiur cxovrebas gansazRvravs swored am jufebSi<br />

arsebuli normebi 1 . sazogadoebis wevrTa aseTi normebi saukuneTa manZilze<br />

yalibdebo<strong>da</strong>, roca saqarTvelo (misi calkeuli nawilebi) <strong>da</strong>moukidebeli ar iyo <strong>da</strong><br />

qveynisaTvis umniSvnelovanesi sakiTxebi mis farglebs gareT wydebo<strong>da</strong>. calkeuli<br />

individis azrovnebisa <strong>da</strong> pasuxismgeblobis sivrce zemoT <strong>da</strong>saxelebuli jgufebiT<br />

Semoifarglebo<strong>da</strong> (anu sakmaod viwro iyo) <strong>da</strong> TiTqmis ar vrceldebo<strong>da</strong> ufro did<br />

socialur erTobaze _ saxelmwifoze an erze <strong>da</strong>, miT umetes, iseT abstraqtul<br />

normaze, rogoricaa kanoni 2 .<br />

vfiqrobT, g.niJaraZis mier aRniSnuli maxasiaTebeli sayuradReboa <strong>da</strong>, Tanac,<br />

konkretuli maxasiaTeblis <strong>da</strong>dgenis mcdeloba winga<strong>da</strong>dgmuli nabijia Cveni<br />

kulturis xasiaTis gansazRvris rTul gzaze, radgan igi ar warmoadgens mxolod<br />

dReisaTvis aSkara faqtis konstatacias (Tun<strong>da</strong>c kanonTan <strong>da</strong>mokidebulebis<br />

TvalsazrisiT), aramed iZleva erTgvar gasaRebsac am maxasiaTeblis istoriuli<br />

Camoyalibebis asaxsnelad.<br />

cxadia, ar vapirebT fsiqologTa <strong>da</strong> sociologTa kompetenciis farglebSi SeWras,<br />

magram Tavs uflebas mivcemT gamovTqvaT azri, rom aucilebelia, pirvel rigSi,<br />

mkafiod ganisazRvros, ra SeiZleba CaiTvalos kulturis (sazogadoebis)<br />

maxasiaTebliad <strong>da</strong> ra _ am maxasiaTeblis praqtikul gamovlinebad, realizaciad, misi<br />

moqmedebis Sedegad. sxvagvarad Tavs ver <strong>da</strong>vaRwevT aRrevasa <strong>da</strong> bundovanebas,<br />

romelsac arc Tu iSviTia qarTuli kulturis xasiaTze msjelobis dros. magaliTad,<br />

g.niJaraZesTan kanonisa <strong>da</strong> yofis erTmaneTisagan <strong>da</strong>Soreba qarTuli kulturis erTerTi<br />

maxasiaTeblis _ mcirejgufovan-koleqtivisturi xasiaTis _ gamovlinebad <strong>da</strong><br />

Sedegad warmogvidgeba, e.jgerenaiasTan ki _ Tavad ZiriTad maxasiaTeblad (`qarTuli<br />

sazogadoebis erT-erTi ZiriTadi maxasiaTebeli niSani werilobiT mocemuli normebis<br />

(kanonis) <strong>da</strong> yofis erTmaneTisagan maqsimaluri <strong>da</strong>Sorebulobaa~, _ aRniSnavs igi 3 ).<br />

Cveni azriT, pirveli midgoma ufro mkafioa <strong>da</strong> kulturis maxasiaTebelTa<br />

gansazRvrisaTvis ukeTes SesaZleblobas iZleva.<br />

Cveni Tvalsazrisis sasargeblod, albaT, isic metyvelebs, rom g.niJaraZes<br />

saSualeba aqvs imsjelos zemoT <strong>da</strong>saxelebuli maxasiaTeblis funqciobasa <strong>da</strong> rolze<br />

qarTuli kulturis istoriaSi, an, sxvagvarad rom vTqvaT, ganixilos igi istoriul<br />

WrilSi. kerZod, igi miuTiTebs am maxasiaTeblis moqmedebis a<strong>da</strong>ptaciur Rirebulebaze<br />

<strong>da</strong>moukideblobis arqonis pirobebSi: es iyo erT-erTi faqtori, romlis meSveobiT Cven<br />

SevinarCuneT TviTmyofadoba, ena, kulturuli faseulobebi 4 . es sistema morgebuli<br />

1 niJaraZe g. politikuri qceva saqarTveloSi. _ Jurn.: epoqa (sazogadoebrivi mecnierebebi). Tb., 2001, 1, gv.7.<br />

2 niJaraZe g. politikuri qceva saqarTveloSi, gv.7.<br />

3 jgerenaia e. qarTuli sufris sociofilosofia <strong>da</strong> zogierTi sxva ram. _ gaz.: “meridiani”, Tb., 2001, 27, gv.8.<br />

4 niJaraZe g. politikuri qceva saqarTveloSi, gv.7.<br />

96


iyo viTarebas, roca `qveynis umniSvnelovanes problemebs gansazRvrav<strong>da</strong> <strong>da</strong> agvareb<strong>da</strong><br />

(cu<strong>da</strong>d Tu kargad) viRac, gareSe Zala, morCilebisa <strong>da</strong> loialobis safasurad~ 1 .<br />

marTlac, Cvens istoriaSi friad xangrZlivia periodi, roca gareSe Zala ganageb<strong>da</strong><br />

qveynis beds, Tanac, rac kidev ufro mniSvnelovania, ara erTi Zala <strong>da</strong> ara mTliani<br />

qveynisa, aramed sxva<strong>da</strong>sxva Zala _ calkeuli qarTuli politikuri erTeulebisa. aseT<br />

viTarebaSi, albaT, marTebulia saubari ara `movaleobis grZnobisa~ <strong>da</strong> `koleqtiuri<br />

arsebobisa <strong>da</strong> TviTSenaxvis instinqtis~ ararsebobaze (k.kapaneli), aramed swored<br />

mcirejgufovani koleqtivis winaSe pasuxismgeblobaze, anu movaleobisa <strong>da</strong><br />

pasuxismgeblobis sivrcis siviwroveze. aqe<strong>da</strong>nve gamomdinareobs g.niJaraZis mier<br />

aRniSnuli gawafuloba pirovnebaTaSoris urTierTobaSi, individualur<br />

urTierTobaTa <strong>da</strong>myarebis, partnioris gulis mogebis Cvevebi <strong>da</strong>, amave dros, sajaro<br />

qcevis CvevaTa deficiti.<br />

<strong>da</strong>moukidebeli saxelmwifos arsebobis pirobebSi zemoT <strong>da</strong>saxelebuli<br />

a<strong>da</strong>ptaciuri meqanizmi, cxadia, veRar imuSavebs, amitom qarTuli kulturis winaSe<br />

axal viTarebasTan Seguebis amocana dgas.<br />

axla <strong>da</strong>vubrundeT individualizmi-koleqtivizmis niSniT <strong>kultura</strong>Ta<br />

(sazogadoebaTa) <strong>da</strong>savluroba-aRmosavlurobis gansazRvris problemas. Cveulebriv,<br />

individualizms <strong>da</strong>savlur, koleqtivizms ki aRmosavlur maxasiaTeblad miiCneven.<br />

aseTi <strong>da</strong>yofa, ra Tqma un<strong>da</strong>, pirobiTia. gar<strong>da</strong> amisa, yuradRebas imsaxurebs Semdegi<br />

garemoeba. literaturaSi aRniSnulia, rom sazogadoebis koleqtivisturi orientacia<br />

<strong>da</strong>, saerTod, cxovrebis wesi, kacobriobisaTvis gacilebiT ufro reprezentatiulia,<br />

vidre individualizmi, Tu gaviTvaliswinebT mis ufro xangrZliv droiT perspeqtivas<br />

<strong>da</strong> sivrciT ganfenilobas sxva<strong>da</strong>sxva qveyanaSi 2 . XVI saukunemde <strong>da</strong>savluri kulturebic<br />

mkafio koleqtivisturi orientaciiT xasiaTdebodnen, individualisturi<br />

tendenciebi mxolod amis Semdeg iCens Tavs 3 .<br />

`Sua saukuneebis <strong>da</strong>savleTi iseTive `ara<strong>da</strong>savluri~ iyo, rogorc mTeli <strong>da</strong>narCeni<br />

msoflio~, _ wers n.muzaSvili. Semdeg misi saxe Secvala renesansisa <strong>da</strong> re<strong>for</strong>maciis<br />

procesebma, romlebic <strong>da</strong>upirispir<strong>da</strong> `Suasaukuneobrivi koleqtivizmis citadels _<br />

saxelmwifosa <strong>da</strong> eklesiis simbiozs. am Widils SeiZleba individualizmisa <strong>da</strong><br />

koleqtivizmis brZolac vuwodoT~ 4 . amitom xSirad saubroben winaindustriuli<br />

sazogadoebebis koleqtivistur xasiaTze, dRes ki koleqtivisturad miiCneven samxreT<br />

evropis, laTinuri amerikis, aziuri <strong>da</strong> afrikuli kulturebis umravlesobas.<br />

<strong>da</strong>savleT evropaSi yvelaze mkafio koleqtivisturi orientaciiT espanur <strong>kultura</strong>s<br />

gamoarCeven.<br />

saqarTvelos ar hqonia urTierToba evropasTan mas Semdeg, rac iq individualisturi<br />

sazogadoeba mkafiod Camoyalib<strong>da</strong>. Cveni <strong>kultura</strong>, koleqtivisturi<br />

aRmosavluri (muslimuri) kulturebis garemocvaSi, romelsac mogvianebiT ruseTis<br />

aseve koleqtivisturi <strong>kultura</strong> <strong>da</strong>emata, mcirejgufovan koleqtivistur <strong>kultura</strong>d<br />

Camoyalib<strong>da</strong>. amas xeli Seuwyo im mizezebma, romlebzec cota zemoT gvqon<strong>da</strong> saubari.<br />

holandieli fsiqologis g.hofstedes mier SemoTavazebulia kidev erTi<br />

maxasiaTebeli kulturis saxis gansasazRvrad, anu, rogorc Tavad mecnieri uwodebs,<br />

`kulturuli ganzomileba~; esaa maskulinoba-feminobis maxasiaTebeli 5 . maskulinuri<br />

1 niJaraZe g. politikuri qceva saqarTveloSi, gv.7.<br />

2 surmaniZe l. individualisturi <strong>da</strong> koleqtivisturi sazogadoebebi (Teoriuli modelebi <strong>da</strong> empiriuli<br />

kvlevebi). Tb., 2001, gv.7.<br />

3 Гуревич А.Я. Категории средневековой культуры. М., 1984.<br />

4 muzaSvili n. “orientaciebis” Sesaxeb. _ Jurn. “omega”, Tb., 2000, 7, gv.4.<br />

5 ix.: surmaniZe l. <strong>da</strong>sax. naSr., gv. 84-86; niJaraZe g. qarTuli <strong>kultura</strong>: qaluri, mamakacuri, bavSvuri. _<br />

Jurn.: dro mSvidobisa, Tb., 2001, 2, gv.79-82.<br />

97


(mamakacuri) kulturebisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebelia mamakacisa <strong>da</strong> qalis socialuri<br />

rolebis mkveTri gamijnva; normirebulia mamakacuri <strong>da</strong> qaluri profesiebi <strong>da</strong><br />

saqmianobis sferoebi; qalis cxovreba ufro mkacra<strong>da</strong>a reglamentirebuli, vidre<br />

mamakacis, <strong>da</strong> wesis <strong>da</strong>rRvevisaTvis mas mamakacze ufro mZime sasjeli elis;<br />

sazogadoebas msWvalavs mamakacuri faseulobani, fasobs yvelaferi didi, masStaburi<br />

<strong>da</strong> Zlieri; warmatebis demonstrireba karg tonad miiCneva; azrovneba racionalurobisaken<br />

iswrafvis. feminur kulturebSi pirveladia is faseulobani, romlebic,<br />

tradiciulad, qalis rols ukavSirdeba: Tavm<strong>da</strong>bloba; kom<strong>for</strong>ti <strong>da</strong> <strong>da</strong>culoba;<br />

sxvebze _ gansakuTrebiT, sustebze _ zrunva; orientacia urTierTobebze <strong>da</strong> ara<br />

saqmeze; lamazad miiCneva ara `yvelaze didi~, aramed patara <strong>da</strong> koxta; mniSvnelovania<br />

romelime jgufisadmi kuTvnileba; azrovneba intuitiurisaken ixreba. g.hofstedes<br />

mier Catarebuli gamokvlevebiT, Tanamedrove ganviTarebul kulturebSi maskulinobis<br />

maRali xarisxiT gamoirCeva iaponia, romelsac mosdevs germanulenovani<br />

kulturebi. feminurobis maCvenebliT pirveloben skandinaviis qveynebi <strong>da</strong> holandia 1 .<br />

Tumca miCneulia, rom maskulinoba-feminurobis done <strong>kultura</strong>Si met-naklebad myaria,<br />

igi mainc SeiZleba Seicvalos konkretuli socialur-politikuri garemoebebis<br />

zegavleniT. magaliTad, omebi, politikuri krizisebi <strong>da</strong> msgavsi movlenebi gmirebis<br />

moTxovnilebas badebs <strong>da</strong> maskulinobis Rirebulebas zrdis 2 , magram Zneli saTqmelia,<br />

ramdenad myaria aseTi koniunqturiT gamowveuli cvlileba <strong>da</strong>, saerTod, cvlis Tu ara<br />

igi kulturis maskulinur Tu feminur xasiaTs.<br />

maskulinuri <strong>da</strong> feminuri kulturebis gar<strong>da</strong>, arsebobs Sereuli tipis kulturebi.<br />

g.niJaraZis azriT, qarTuli <strong>kultura</strong> swored am ukanasknelTa ricxvs ganekuTvneba.<br />

masSi Tanaarseboben maskulinuri <strong>da</strong> feminuri niSnebi, romelTa ucnaur kombinacias<br />

ganapirobebs Cveni kulturis erTgvari infantilizmi.<br />

fsiqologTa interesis sferos scildeba imis kvleva, ganviTarebis romeli<br />

etapi<strong>da</strong>n iCens Tavs es infantilizmi, bavSvuroba, survili _ <strong>da</strong>vrCeT bavSvad, romelsac<br />

mudmivad sWirdeba de<strong>da</strong>. saerTod, es (<strong>da</strong> sxva) kulturuli ganzomilebebi<br />

istoriul WrilSi aravis ukvlevia. aseTi samuSaos Catarebas, albaT, istorikosTa <strong>da</strong><br />

fsiqologTa erToblivi Sroma <strong>da</strong>sWirdeba, romelTagan pirvelebis mier moZiebul<br />

faqtebsa Tu movlenebs (miRebuls ara mxolod istoriul xdomilebaTa qronologiuri<br />

rigis gaxsenebiT, aramed saistorio wyaroTa analizis <strong>da</strong> sxva monacemebis Sejerebis<br />

gziTac) meoreni kulturis fsiqologiuri kvlevis meTodebis momarjvebiT<br />

gaiazreben.<br />

jerjerobiT ki, fsiqologTa mier mxolod is aRiniSneba, rom `sazogadoeba an<br />

maskulinuri un<strong>da</strong> iyos, an feminuri; infantilur sazogadoebas mxolod <strong>da</strong>qvemdebarebuli<br />

qveynis statusiT SeuZlia arseboba~, aqe<strong>da</strong>n gamomdinareobs <strong>da</strong>skvna, rom<br />

Cveni sazogadoeba am TvalsazrisiTac un<strong>da</strong> Camoyalibdes, anu gansazRvros sakuTari<br />

saxe. magram aq Ria rCeba sakiTxi: ramdenad cnobieria kulturuli ganzomilebebis<br />

Camoyalibebis procesi, ramdenad SesaZlebelia am procesebis mizanmimarTuli marTva?<br />

rac Seexeba individualizmi-koleqtivizmisa <strong>da</strong> maskulinoba-feminurobis<br />

maxasiaTebelTa urTierTmimarTebas, literaturaSi gavrcelebuli Tvalsazrisis<br />

sapirispirod, g.hofstede aRniSnav<strong>da</strong> maskulinobis individualizmTan, xolo femi-<br />

1 g.niJaraZe saintereso garemoebaze miuTiTebs: skandinaviis qveynebis mosaxleobis didi nawili,<br />

ZiriTa<strong>da</strong>d, mrisxane vikingebis STamomavlebi arian (ix.: niJaraZe g. qarTuli <strong>kultura</strong>..., gv. 80).<br />

rogorc Cans, maskulinoba-feminobis xarisxi pir<strong>da</strong>pir kavSirSi ar aris cxovrebis wesTan, an kidev<br />

simyariT ar xasiaTdeba <strong>da</strong> Se<strong>da</strong>rebiT advilad eqvemdebareba cvlilebas.<br />

2 surmaniZe l. <strong>da</strong>sax. naSr., gv. 85.<br />

98


nurobis koleqtivizmTan gaigivebis umarTebulobas <strong>da</strong> imas, rom koleqtivisturi<br />

sazogadoeba SeiZleba iyos maskulinuri <strong>da</strong> piriqiT 1 .<br />

civilizaciisa <strong>da</strong> kulturis erT-erT umniSvnelovanes maxasiaTeblad miCneulia<br />

lingvisturi tradicia _ gansxvavebuli <strong>da</strong>mokidebuleba sityva-logosisadmi 2 ,<br />

romelic jer kidev Zvel samyaroSi Camoyalib<strong>da</strong> <strong>da</strong> mniSvnelovanwilad gansazRvra<br />

gansxvaveba uZveles civilizaciaTa <strong>da</strong> <strong>kultura</strong>Ta Soris. induri, Cinuri Tu antikuri<br />

(berZnul-laTinuri) civilizaciebi mkveTrad gansxvavdebodnen sityvisadmi<br />

<strong>da</strong>mokidebulebis niSniT.<br />

evropuli lingvisturi tradicia istoriulad saTaves iRebs berZnul-laTinurisagan.<br />

igi Tavis TavSi aerTianebs or gansxvavebul Stos: <strong>da</strong>savleTevropuls,<br />

romelic <strong>da</strong>kavSirebulia, pirvel rigSi, romanul-germanul samyarosTan, <strong>da</strong> aRmosavleTevropuls,<br />

romelic berZnul-bizantiur samyaros ukavSirdeba. <strong>da</strong>savleTevropuli<br />

lingvisturi tradicia laTinurenovani <strong>da</strong>, Sesabamisad, erTiani iyo mTeli<br />

romanul-germanul-kelturi evropisaTvis XV-XVI saukuneebamde, ris Semdeg <strong>da</strong>iywo<br />

mxolod <strong>da</strong>savleT evropisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli saintereso cvlilebebi 3 . aRmosavleTevropul<br />

tradicias ki adreuli etapi<strong>da</strong>nve axasiaTebs ganStoebis tendencia<br />

adgilobrivi enebisa <strong>da</strong> kulturebis safuZvelze. magaliTad, qarTuli <strong>da</strong> somxuri<br />

lingvisturi tradiciebi TiTqmis warmoSobisTanave <strong>da</strong>Sordnen berZnul-bizantiur<br />

wyaros ara mxolod <strong>da</strong>mwerlobis saxiT, aramed enis bunebasTan <strong>da</strong> literaturulwerilobiT<br />

<strong>kultura</strong>sTan <strong>da</strong>kavSirebuli sakiTxebis mimarT <strong>da</strong>mokidebulebiTac.<br />

savaraudoa, rom am TvalsazrisiT qarTuli lingvisturi tradiciis Seswavla<br />

sayuradRebo Sedegebs mogvcems misi tipologiuri raobisa <strong>da</strong> civilizaciuri<br />

kuTvnilebis gansazRvris kuTxiT.<br />

civilizaciaTa tipologiur maxasiaTebels warmoadgens misi komunikaciurobis<br />

xarisxi. igi gansazRvravs civilizaciis dinamikurobas an adinamikurobas 4 . isic un<strong>da</strong><br />

iTqvas, rom es maxasiaTebeli sxva<strong>da</strong>sxva drosa <strong>da</strong> regionSi sxva<strong>da</strong>sxvagvarad<br />

moqmedebs. erTi <strong>da</strong> igive civilizacia (<strong>da</strong> <strong>kultura</strong>) SeiZleba sxva<strong>da</strong>sxva periodSi<br />

komunikaciisTvis mzaobas (Riaobas) an <strong>da</strong>xSulobas amJRavnebdes. es rig faqtorebzea<br />

<strong>da</strong>mokidebuli. aseve, civilizacia (<strong>kultura</strong>) erTsa <strong>da</strong> imave periodSi SeiZleba<br />

SerCeviTad komunikaciuri iyos, anu Ria _ romeliRac <strong>kultura</strong>sTan urTier-<br />

TobisaTvis <strong>da</strong> <strong>da</strong>xSuli _ sxvebisaTvis. qarTuli kulturis istoriis periodebi <strong>da</strong>,<br />

mTlianad, es istoria am TvalsazrisiTac Sesaswavlia.<br />

erT-erTi ZiriTadi parametri, romlis mixedviTac civilizaciaTa Teoriebis<br />

umravlesobaSi civilizaciebi erTmaneTisagan imijneba, religiaa. swored am niSniTa<br />

<strong>da</strong> masze <strong>da</strong>fuZnebuli sxva maxasiaTeblebiT ganasxvaveben <strong>da</strong>savlur, qristianulmarTlmadideblur,<br />

muslimur, konfuciur <strong>da</strong> sxv. civilizaciebs. amave parametrs<br />

efuZneba saqarTvelos aRiareba <strong>da</strong>savluri (evropuli) an aRmosavleT qristianuli<br />

civilizaciebis nawilad, razec zemoT gvqon<strong>da</strong> saubari.<br />

rogorc cnobilia, qristianul-marTlmadideblurma sarwmunoebam didi roli<br />

Seasrula saqarTvelos istoriaSi. mas <strong>da</strong>efuZna qarTuli <strong>kultura</strong>, romlis saxis<br />

CamoyalibebisaTvis didi mniSvneloba hqon<strong>da</strong> aRmosavlur qristianul samyaroSi<br />

<strong>da</strong>mkvidrebul normebs. rigi mizezebis gamo, romelTa Soris umTavresi iyo<br />

saqarTvelos politikuri, kulturuli <strong>da</strong> civilizaciuri garemo, marTlmadidebloba<br />

erovnulobasTan gaigiv<strong>da</strong> <strong>da</strong> misi <strong>da</strong>cva qveynis `gamoxsna-aRdgomis~ problemas<br />

1 surmaniZe l. <strong>da</strong>sax. naSr., gv.86.<br />

2 ix.: Алпатов В.М. Культурные фреалф и лингвистические традициию – В сб.: Цивилизации. Вып.3. М., 1995, с.128-133;<br />

Бокадарова Н.Ю. Европейская цивилизация: национальные культуры и языковые нормы. – iqve, gv. 133-140.<br />

3 Бокадарова Н.Ю. <strong>da</strong>sax.naSr., gv.134.<br />

4 Сванидзе А.А. К проблеме преемственности и взаимосвязи цивилизаций.- В сб.: Цивилизации. Вып.3. М., 1995, с.199.<br />

99


<strong>da</strong>ukavSir<strong>da</strong>. erTmorwmune mokavSiris, Semdeg ki mfarvelis Zieba saukuneTa manZilze<br />

saqarTvelos sagareo politikis erT-erTi ZiriTadi mimarTuleba iyo. politikuri<br />

orientaciis sakiTxi CvenSi kulturuli orientaciis problemad trans<strong>for</strong>mir<strong>da</strong>,<br />

islamur samyarosTan mravalsaukunovani <strong>da</strong>pirispirebis pirobebSi ki am arCevanma<br />

miiRo, agreTve religiur-kulturuli arCevanis saxe 1 .<br />

SemTxveviTi ar un<strong>da</strong> iyos is faqti, rom qarTul saistorio wyaroebSi Cveni<br />

mahmadiani mezoblebi umTavresad sarwmunoebrivi Sinaarsis matarebeli saxelebiT<br />

ixseniebian: `musulmanni~ (`istoriani <strong>da</strong> azmani SaravandedTani~), `musurmanni~ (basili<br />

ezosmoZRvari), `mohmadianni~ (iqve), `islemTa eri~ (iqve), `islemni~ (`istoriani <strong>da</strong><br />

azmani...`), `sarkinozni~ (iqve), Tumca gvxvdeba eTnikuri saxelebic 2 .<br />

aRniSnul sakiTxTan <strong>da</strong>kavSirebiT, niSandoblivia saqarTvelos demokratiuli<br />

respublikis cnobili moRvawis gr.lorTqifaniZis Tvalsazrisi. `saqarTvelos<br />

kulturuli <strong>da</strong> civilizaciuri orientacia mtkiced iyo mimarTuli evropisaken. es<br />

politika qarTveli xalxis tradiciul-istoriuli swrafvaa, _ aRniSnav<strong>da</strong> igi. _<br />

aziaSi SeWrili saqarTvelo Tavis saqristiano kulturiT mu<strong>da</strong>m ufro evropis nawils<br />

warmoadgen<strong>da</strong>, vidre aziisas. saqarTvelos Segnebuli hqon<strong>da</strong> <strong>da</strong> aqvs, rom jerjerobiT<br />

yovel SemTxvevaSi yvelaze uaresi evropa saukeTeso azias sjobia~ 3 .<br />

magram, rogorc ukve aRvniSneT, erTia politikuri <strong>da</strong>, Tun<strong>da</strong>c, sarwmunoebrivi<br />

orientacia, meore ki _ ama Tu im civilizaciisadmi kuTvnileba, romelic, politikur<br />

<strong>da</strong> ekonomikur interesebze <strong>da</strong>myarebuli kavSirebisagan gansxvavebiT, xangrZlivi<br />

drois manZilze yalibdeba <strong>da</strong> warmoadgens mravali sxva<strong>da</strong>sxva garemoebis (zogjer _<br />

SemTxveviTisac) Sedegs. ingliseli mecnieri a.smiti aRniSnavs, rom religiuri<br />

identuroba SeiZleba aZlierebdes sxva, maT Soris civilizaciur, identurobebs, <strong>da</strong><br />

SeiZleba asustebdes maT 4 .<br />

s.semionovis azriT, religiuri parametris miCneva civilizaciis ZiriTad<br />

msazRvrelad, rac farTo<strong>da</strong>a gavrcelebuli istoriul-filosofiur literaturaSi,<br />

<strong>da</strong>kavSirebulia meTodologiur reduqcionizmTan <strong>da</strong> saTaves evropocentrizmi<strong>da</strong>n<br />

iRebs: ukanaskneli saukuneebis <strong>da</strong>savleTevropuli civilizaciis ZiriTadi<br />

maxasiaTebeli aRiarebulia yvela civilizaciis umTavres determinantad 5 . magram es<br />

maxasiaTebeli Znelad Tu gamodgeba sasazRvro civilizaciebisa Tu kulturebisaTvis,<br />

romlebic warmoadgenen <strong>da</strong>savleTis <strong>da</strong> aRmosavleTis, CrdiloeTis <strong>da</strong> samxreTis<br />

samyaroTa aTaswlovani urTierTqmedebis Sedegs.<br />

mkvlevari aRniSnavs CvenTvis sayuradRebo kidev erT garemoebas: konfesiurad<br />

Wrel regionebSi araiSviaTad yalibdeba kulturuli erTobebi, romlebic mravali<br />

saukunis manZilze arsebobs. kulturuli memkvidreobiToba aq mJRavndeba ara<br />

religiur sferoSi, aramed kulturis esTetikur <strong>da</strong> eTikur aspeqtebSi, miTologiaSi,<br />

fsiqologiasa <strong>da</strong> xasiaTSi 6 .<br />

kulturisa <strong>da</strong> civilizaciis mTavar determinantad religiis aRiarebis kritikiT<br />

XX s. 50-ian wlebSi, rogorc zemoTac aRvniSneT, gamovi<strong>da</strong> amerikeli kulturologi<br />

f.begbi, romelic xazgasmiT miuTiTeb<strong>da</strong>, rom religia zecivilizaciuri fenomeni ki<br />

ara, misi erT-erTi Semadgeneli nawilia, sxva maxasiaTeblebTan erTad. amitom savsebiT<br />

1 kacitaZe k. orientirebi, gv.4.<br />

2 dondua v. “vefxistyaosani” <strong>da</strong> qarTveli istorikosebi. _ wignSi: saqarTvelo rusTavelis xanaSi<br />

(rusTavelis 800 wlisTavisadmi miZRvnili krebuli). Tb., 1968, gv.239.<br />

3 lorTqifaniZe gr. <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelo. _ wignSi: lorTqifaniZe gr. fiqrebi saqarTveloze. Tb.,<br />

Tsu gamomc., 1995, gv.156-157.<br />

4 Смит А. Национальная идентичность и идея европейского единства. – В сб.: Актуальные проблемы Европы: экономика,<br />

политика, идеология, М.: ИНИОН, 1993, вып.1, с.120.<br />

5 Семенов С.И. Компаративные лонгитюдные исследования..., с.35.<br />

6 iqve.<br />

100


unebrivia, rom qristianuli samyaros (ara civilizaciis) ori nawili arsebiTad<br />

gansxvavdeba erTmaneTisagan <strong>da</strong> aRmosavleTqristianuli civilizacia met msgavsebas<br />

amJRavnebs aRmosavlur (muslimur) civilizaciasTan, vidre <strong>da</strong>savlurqristianulTan<br />

(evropulTan) 1 .<br />

amdenad, religiuri parametri ver CaiTvleba umTavres ganmsazRvrelad<br />

civilizaciuri kuTvnilebis <strong>da</strong>dgenis gzaze. amis naTelsayofi magaliTebi sxva<br />

adgilas ukve movitaneT (ix. TaviIV, $ 1) <strong>da</strong> axla sityvas aRar gavagrZelebT.<br />

rac Seexeba <strong>da</strong>savluri (evropuli) civilizaciisadmi Cvens kuTvnilebas, un<strong>da</strong><br />

aRiniSnos, rom TviT evropaSi Tanaarsebobs identurobis ramdenime Sre _ evropuli,<br />

<strong>da</strong>savleTevropuli, aRmosavleTevropuli; erovnuli; religiuri. germaneli<br />

politologis v.vaidenfeldis sityviT, evropis istoria _ esaa diferenciaciisa <strong>da</strong><br />

unifikaciis istoria 2 . arsebuli mravalferovnebis gacnobiereba evropuli kulturis<br />

erT-erTi safuZvelia. evropisadmi kuTvnilebis Segneba emyareba evropeli xalxebis<br />

erToblivi kulturuli ganviTarebis gamocdilebas, interess saerToevropuli<br />

istoriisadmi, saerTo tradiciebisa (politikuri <strong>da</strong> samarTlebrivi) <strong>da</strong> saerTo<br />

memkvidreobis (religiuri <strong>da</strong> kulturuli) arsebobas. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, rogorc<br />

mecnierebi aRniSnaven, evropuli integracia aseT warmatebas ver miaRwev<strong>da</strong>, rom ara<br />

evropel inteleqtualTa Taobebis Zalisxmeva, romelTac SeZles saerTo warsulis,<br />

awmyosa <strong>da</strong> momavlis Rrma Teoriuli gaazreba <strong>da</strong>, misi demonstrirebiT, evropel<br />

xalxTa orientireba erTiani evropisadmi kuTvnilebaze 3 . swored inteleqtualTa<br />

ZalisxmeviT `Seikera~ evropel xalxTa kulturebis `nakuwebisagan~ <strong>kultura</strong>Ta<br />

evropuli ojaxis `erTiani sabani~.<br />

ramdenad monawileobdnen qarTvelebi am muSaobaSi? sakmarisi aRmoCn<strong>da</strong> Tu ara<br />

qarTvel inteleqtualTa erTi nawilis ramdenimesaukunovani mcdeloba imisaTvis, rom<br />

qarTveli iseve myarad axerxebdes evropasTan TviTidentificirebas, rogorc,<br />

magaliTad, skandinavieli an italieli? vfiqrobT, gagviWirdeba am kiTxvebze <strong>da</strong>debiTi<br />

pasuxebis gasacemad saWiro argumentebis moZieba.<br />

saqarTvelos civilizaciuri kuTvnilebis problemisaTvis erT-erT sayuradRebo<br />

sakiTxs warmoadgens socialuri <strong>da</strong> ekonomikuri urTierTobebis dinamikis Seswavla <strong>da</strong><br />

maTi tipologiuri raobis gansazRvra <strong>da</strong>savlur, bizantiur <strong>da</strong> aRmosavlur<br />

sistemebTan mimarTebaSi. am mxriv dRevandel mkvlevar-istorikoss soliduri<br />

memkvidreoba xvdeba winamorbedTa Sromebis saxiT, romlebSic, mdi<strong>da</strong>ri faqtobrivi<br />

masalis analizis safuZvelze, friad sayuradRebo <strong>da</strong>skvnebia Camoyalibebuli.<br />

mxedvelobaSi gvaqvs iv.javaxiSvilis, s.janaSias, n.berZeniSvilis gamokvlevebi,<br />

romelTac safuZveli Cauyares Sua saukuneebis qarTuli sazogadoebis socialurekonomikuri<br />

istoriis Seswavlas, rac Semdgom maTma mowafeebma ganagrZes. mkvlevarTa<br />

<strong>da</strong>skvniT, feo<strong>da</strong>lizmis aRmocenebi<strong>da</strong>n XIII saukunemde saqarTveloSi arsebuli<br />

socialuri <strong>da</strong> ekonomikuri institutebi (miwaze kerZo sakuTrebis ufleba _ sruliad<br />

ucnobi aRmosavluri samyarosaTvis, SeuvalobiT <strong>da</strong>culi didi feo<strong>da</strong>luri<br />

samflobeloebis arseboba, socialuri struqtura <strong>da</strong> sxv.), mTlianad feo<strong>da</strong>luri<br />

sistema did tipologiur msgavsebas amJRavnebs evropulTan, kerZod, frangulTan<br />

(`paraleluri ganviTareba~). SemdgomSi es msgavseba Tan<strong>da</strong>Tan gaqra, Tumca ar<br />

Camoyalibebula tipologiuri msgavseba aRmosavluri (islamuri) samyaros socialur-<br />

1 Bagby Ph. Culture and History, p.176.<br />

2 cit. naSromi<strong>da</strong>n: Зотова О.М. Идея европейского единства и национальная идентичность. – Вестник Московского ун-<br />

та, сер.18. Социология и политология. М., 1999, № 3, с.154.<br />

3 Зотова О.М. <strong>da</strong>sax. naSr., gv. 162.<br />

101


ekonomikur sistemebTan. aRniSnuli garemoeba <strong>da</strong>savleTisadmi saqarTvelos<br />

civilizaciuri kuTvnilebis Teziss umagrebs safuZvels.<br />

qarTuli feo<strong>da</strong>lizmis evropulTan msgavsebis gaqroba, rasac safuZveli XIII<br />

saukuneSi Caeyara, fasdeba rogorc `qarTuli istoriis drama <strong>da</strong> specifika~ 1 .<br />

batonymobis qcevam qveynis sazogadoebriv-politikuri sistemis umTavres safuZvlad,<br />

socialuri infrastruqturis umniSvnelovanesi elementis _ vaWar-xelosnuri<br />

qalaqisa <strong>da</strong> mesame wodebis _ ganadgurebam <strong>da</strong> politikuri sistemi<strong>da</strong>n misma<br />

gauCinarebam ganapiroba <strong>da</strong>savleTTan msgavsebis moSla <strong>da</strong> aRmosavluri politikuri<br />

RirebulebiTi orientaciis mimarTulebiT ga<strong>da</strong>xra 2 .<br />

a.joxaZem yuradReba miaqcia friad mniSvnelovan garemoebas: Cveni politikuri<br />

elitis suliskveTeba Tan<strong>da</strong>Tan aRmosavluri gax<strong>da</strong>, magram goneba Tavs mainc<br />

<strong>da</strong>savleTis (qristianuli samyaros) nawilad moiazreb<strong>da</strong>. gvian SuasaukuneebSi<br />

`aRmosavluri suliskveTebis qarTvel Tava<strong>da</strong>znaurobas qveSecneulad aRmosavleTTan<br />

integracia sur<strong>da</strong>, integraciis es procesi karga Sorsac iyo wasuli, magram<br />

religiuri sxvaoba aRmosavleTTan kanonieri qorwinebis sanqcias ar iZleo<strong>da</strong>~ 3 .<br />

swored es <strong>da</strong>edo safuZvlad ruseTisaken swrafvas, rac gaazrebuli iyo rogorc<br />

evropasTan <strong>da</strong>axloeba. `rusi Cinovnikis <strong>da</strong> jariskacis mundirma qarTul zepur<br />

sazogadoebas qristianuli <strong>da</strong>savleTis nairsaxeobis iluzia Seuqmna. gajiutebulma<br />

cnobierebam ver SeniSna, rom rusuli saxelmwifo monRolur administraciul<br />

sistemaze <strong>da</strong>yrdnobili despotia iyo, romelsac bizantiuri ornamentebi <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>savluri aqsesuarebi amkob<strong>da</strong>~ 4 .<br />

<strong>da</strong>axloebiT igives wer<strong>da</strong> Tavis droze gr.lorTqifaniZe: `aziuri saqarTvelos<br />

evropuli suli mu<strong>da</strong>m <strong>da</strong>savleTisken iswrafvo<strong>da</strong>. am swrafvaSi XVIII saukunis bolos<br />

erekles saqarTvelom TiTqos evropis surogati ruseTSi pova~ 5 .<br />

SemoTavazebuli Tvalsazrisi friad sainteresoa, magram gveCveneba, rom igi<br />

Tavisaufali ar aris calmxrivobisa <strong>da</strong> sakiTxis gamartivebisagan. mxolod religiuri<br />

sxvaoba aSoreb<strong>da</strong> saqarTvelos aRmosavleTisagan? arsebob<strong>da</strong> raime safuZveli, rac<br />

aRmosavleTTan `kanonier qorwinebas~ SesaZlebels gaxdi<strong>da</strong>?<br />

an kidev, sainteresoa, mainc ram ganapiroba `cnobierebis gajiuteba~? iqneb,<br />

bizantiasTan xangrZlivi <strong>da</strong> mWidro kontaqtis gamocdilebam, romelic didi xnis<br />

ganmavlobaSi qarTvelTaTvis <strong>da</strong>savleTad moiazrebo<strong>da</strong> (muslimur aRmosavleTTan<br />

mimarTebaSi) <strong>da</strong> romlis memkvidred SemdgomSi Tavi ruseTma gamoacxa<strong>da</strong>? Tavad<br />

bizantia ki mxolod elinizmisa <strong>da</strong> laTinizmis memkvidre ar iyo. misTvis<br />

<strong>da</strong>maxasiaTebeli iyo naxevra<strong>da</strong>Rmosavluri _ ZiriTa<strong>da</strong>d, sasanuri sparseTisagan<br />

nasesxebi _ politikuri institutebi, monarqis xelisuflebis centralizaciis,<br />

zekanonierebisa <strong>da</strong> sakralizaciis CaTvliT. yovelive aman didi gavlena iqonia<br />

bizantiasTan kontaqtSi myofi yvela xalxis ganviTarebaze, maT Soris, cxadia, Cveni<br />

politikuri sistemis <strong>for</strong>mirebazec. swored bizantias umadlian es xalxebi<br />

saxelmwifoebriobis <strong>for</strong>maso, aRniSnav<strong>da</strong> r.lan<strong>da</strong> 6 .<br />

Tavis droze niko nikolaZe miuTiTeb<strong>da</strong> Cveni saxelmwifo mmarTvelobis bizantiur<br />

xasiaTze, romelic, Tavis mxriv, aziuri despotiebisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli mravali<br />

1 joxaZe a. sikvdili bizantiurad. _ gaz. “rezonansi”, Tb., 2001, 23-24.01.<br />

2<br />

iqve.<br />

3<br />

joxaZe a. sikvdili bizantiurad. _ gaz. “rezonansi”, Tb., 2001, 23-24.01.<br />

4<br />

iqve.<br />

5<br />

lorTqifaniZe gr. <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelo. _ wignSi: lorTqifaniZe gr. fiqrebi saqarTveloze. Tb.,<br />

1995, gv.156.<br />

6 Ланда Р. Межцивилизационные связи и историческое взаимодействие народов Черноморья. – В журн.: Центральная Азия<br />

и Кавказ, М., 2000, № 1 (7), с.205-206.<br />

102


niSniT iyo aRbeWdili: `Cveni qveyana ... bizantiis wes-wyobilebiT imarTebo<strong>da</strong>. Cven<br />

yvelani erTob axlo videqiT aziasTan, erTob vemonebodiT mis magaliTs, mis xasiaTs.<br />

es xasiaTi erTianad, upiratesad, despotis pirad SexedulebebSi, pirad survilSi,<br />

nebaSi, TviT-mnebelobaSi mdgomareob<strong>da</strong>. despots bizantiaSi imperatori erqva, CvenSi<br />

_ mefe, sxvagan _ mTavari, magram saqmiT, SinaarsiT yovelgan erTi <strong>da</strong> igive Tviseba<br />

hqon<strong>da</strong>: is iyo marto, <strong>da</strong> meti ara iyo-ra~ 1 .<br />

rac Seexeba bizantiis Se<strong>da</strong>rebiT neli sazogadoebrivi ganviTarebisa <strong>da</strong>, Semdgom,<br />

misi <strong>da</strong>cemis mizezebs, aseTebad xSirad saxeldeba bizantiuri saxelisuflebo <strong>da</strong><br />

samarTlebrivi institutebis specifika, ganviTarebuli biurokratiuli aparati,<br />

saxelmwifo marTvis ukiduresi centralizacia, <strong>da</strong>savluri (`klasikurad~ miCneuli)<br />

feo<strong>da</strong>luri institutebis neli ganviTareba <strong>da</strong> sxv. 2 magram bizantinologTa nawili<br />

amgvar axsnas arasworad miiCnevs <strong>da</strong> umTavres mniSvnelobas sagareo faqtors aniWebs.<br />

m.i.siuziumovi, g.g.litavrini <strong>da</strong> sxvebi aRniSnavdnen, rom bizantiis imperia<br />

permanentul omSi iyo Cabmuli, romelic yovelwliurad nTqav<strong>da</strong> uzarmazar a<strong>da</strong>mianur<br />

<strong>da</strong> materialur resursebs. aseT pirobebSi imperiis xelisufalni iZulebulni iyvnen,<br />

nebismieri saSualebiT SeenarCunebinaT stabiluroba, moexdinaT arsebuli wyobilebis<br />

konservireba. did socialur re<strong>for</strong>mebs SeeZlo <strong>da</strong>erRvia socialuri wonasworoba.<br />

sagareo faqtori hipertrofirebul rols iZen<strong>da</strong> <strong>da</strong> saSinao faqtorad iqceo<strong>da</strong> 3 .<br />

Tavis mxriv, bizantiuri saxelmwifoebriv-politikuri institutebis <strong>da</strong>mkvidreba<br />

CvenSi xels uwyob<strong>da</strong> ufro mWidro integracias bizantiur civilizaciasTan,<br />

ramdena<strong>da</strong>c bizantiuri (aRmosavlurqristianuli) civilizaciis miRwevaTa aTvisebis<br />

procesi ufro swrafi <strong>da</strong> efeqturi iyo im qveynebSi, sa<strong>da</strong>c arsebob<strong>da</strong> an yalibdebo<strong>da</strong><br />

mmarTvelobis centralizebuli <strong>for</strong>ma 4 .<br />

roca qarTuli saxelmwifoebriobis <strong>da</strong>cemis mizezTa Ziebisas CvenSi bizantiuri<br />

modelis arsebobasa <strong>da</strong> mis uaryofiT rolze vmsjelobT, iqneb, marTebuli iyos meti<br />

yuradRebis miqceva igive sagareo faqtoris mniSvnelobaze. iqneb, civilizaciaTa<br />

mijnaze yofnam CvenTanac ganapiroba am faqtoris hipertrofirebuli roli <strong>da</strong> misi<br />

saSinao faqtorad trans<strong>for</strong>macia, rogorc es bizantis SemTxvevaSi mox<strong>da</strong>?<br />

sxva saqmea, rom bizantiis <strong>da</strong>cemis Semdeg CvenSi bizantiuri yaidis<br />

saxelmwifoebriv-politikuri institutebi SenarCun<strong>da</strong>, romlebSic sul ufro<br />

Zlierdebo<strong>da</strong> aRmosavluri elementebi. mogvianebiT ki maT kargad moergo `bizantiuri<br />

ornamentebiTa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savluri aqsesuarebiT <strong>da</strong>mSvenebuli~ rusuli mmarTvelobis wesi.<br />

ase yalibdeba saqarTveloSi saxelmwifo aparatis funqciobis zemoT naxsenebi<br />

aziuri stili, romelic Cveni ara<strong>da</strong>savlurobis erT-erT yvelaze mkafio<br />

gamoxatulebad saxeldeba 5 .<br />

dRes saqarTvelo aRiqmeba gaurkvevli mikuTvnebulobis saxelmwifod, romelic<br />

imyofeba TviTgamorkvevis procesSi <strong>da</strong> ganicdis zemoqmedebas: 1) <strong>da</strong>savluri<br />

civilizaciis mxri<strong>da</strong>n; 2) <strong>da</strong>savlursa <strong>da</strong> slavur-marTlmadideblur civilizaciebs<br />

Soris gaxleCili ruseTis mxri<strong>da</strong>n; 3) <strong>da</strong>savlursa <strong>da</strong> islamur civilizaciebs Soris<br />

gaxleCili TurqeTis mxri<strong>da</strong>n. Cveni sazogadoebis erTi nawili iRebs ama Tu im<br />

civilizaciis gavlenas, anu <strong>da</strong>sayrdeni <strong>da</strong> gamtaria misTvis, xolo meore nawili,<br />

1<br />

nikolaZe n. bulgaria. _ qarTuli mwerloba, t.14, Tb., 1997, gv. 222-223.<br />

2<br />

ix.: Сюзюмов М.Я. Некоторые проблемы исторического развития Византии и Запада. – В сб.: Византийский временник,<br />

т.35, М., 1973, с.4.<br />

3<br />

Сюзюмов М.Я. Историческая роль Византии и ее место во всемирной истории. – В сб.: Византийский временник, № 29,<br />

М., 1968, с.44; Литаврин Г.Г. Геополитическое положение Византии в средневековом мире в VII-XII вв. – В кн.:<br />

Византия между Западом и Востоком. Опыт исторической характеристики. СПб., 1995, с. 16.<br />

4<br />

Оболенский Д. Византийское содружество наций. М., 1998, с.299.<br />

5<br />

niJaraZe g. Tanamedrove qarTuli sazogadoeba politikuri qcevis aspeqtSi. _ gaz.: “ganaxlebuli<br />

iveria”, Tb., 2000, 1-2, gv.11.<br />

103


piriqiT, ewinaaRmdegeba mas <strong>da</strong> Tavis mxriv eqceva sxva civilizaciis Tu kulturis<br />

gavlenis qveS 1 .<br />

Tanamedrove qarTuli sazogadoeba cifrebsa <strong>da</strong> sttistikur monacemebSi<br />

arsebobs mosazreba, rom globalizaciis procesi qmnis iseT gamowvevebs, romelic<br />

ukavSirdeba ojaxuri tradiciebis cvlilebas, Sobadobis Semcirebas; es problemebi,<br />

rogorc Cans, modernizaciis procesis Tanmdevia.<br />

f.fukuiamas TqmiT, modernizaciis procesma gamoiwvia `didi SeSfoTeba~, rac 60ian<br />

wlebSi ganviTarebul industriul qveyanaTa safuZvels, sayrdens Seexo.<br />

socialuri SeSfoTeba gamowveuli iyo ori saxis teqnologiuri gar<strong>da</strong>qmniT. erTi<br />

mxriv, mox<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>svla industriuli sazogadoebi<strong>da</strong>n in<strong>for</strong>matikis samyaroSi, sa<strong>da</strong>c<br />

fizikuri Sroma Secvala gonebrivma. meore mxriv, gamoCn<strong>da</strong> biomedicinis artefaqtebi<br />

(laT. artefaqtum _ xelovnurad Seqmnili), magaliTad, preparatebi, romelTa<br />

saSualebiTac SesaZlebelia sqesobrivi kavSiris gareSe cocxali organizmebis Seqmna.<br />

am garemoebam Secvala <strong>da</strong>mokidebuleba mamakacsa <strong>da</strong> qals Soris <strong>da</strong> qalis socaluri<br />

aqtivoba ganviTarebul qveynebSi gazar<strong>da</strong>. man didi zegavlena moaxdina ojaxur<br />

Rirebulebebze, aRzr<strong>da</strong>ze. am procesis Sedegebs, f.fukuiamas azriT, `Cven mxolod<br />

axla vxvdebiT <strong>da</strong> vatyobT. SesaZloa, SeSfoTebis talRam sxva<strong>da</strong>sxva sazogadoebs<br />

sxva<strong>da</strong>sxva dros ga<strong>da</strong>uara, magram Sedegebi yvelgan saerToa~ 2 .<br />

aRniSnulma talRam didi gavlena moaxdina, agreTve Sobadobaze. ganviTarebul<br />

qveynebSi Sobadobam iklo. safrangeTSi <strong>da</strong>registrirebulia yvelaze TvalSisacemi<br />

cifrebi Sobadobis SemcirebasTan <strong>da</strong>kavSirebiT.<br />

ganviTarebul qveynebSi Sobadobis kleba weliwadSi 1% Seadgens, rac erTi Taobis<br />

cxovrebis ganmavlobaSi 30%-mde adis. es ki sakmaod didi cifria. rac Seexeba saSualo<br />

asaks, igi ganagrZobs zr<strong>da</strong>s. XXI saukunis Sua wlebSi evropis macxovrebelTa saSualo<br />

asaki miaRwevs 60 wels. iseT sazogadoebaSi, sa<strong>da</strong>c biologiurad aqtiur<br />

macxovrebelTa umravlesoba warmodgenilia an Zalze axalgazrdebiT, an Zalze<br />

xanSiSesulebiT. iaponia <strong>da</strong> evropa aRmoCndebian iseTi ganviTarebadi qveynebis<br />

garemocvaSi, sa<strong>da</strong>c saSualo asaki gansazRvrulia istoriuli normis mixedviT <strong>da</strong><br />

biologiurad aqtiuri sazogadoebis ZiriTadi nawilis asaki 20 weli iqneba, Tavad ki am<br />

zRvars di<strong>da</strong>d gascdebian. aseTma demografiulma cvlilebam politikuri Sedegebic<br />

gamoiRo <strong>da</strong> ganviTarebul qveynebS imigrantTa roli gaizar<strong>da</strong>. imigrantebi ki<br />

warmodgenili arian yvelaze Raribi <strong>da</strong> kulturulad gansxvavebuli qveynebi<strong>da</strong>n.<br />

f.fukuiama saubrobs safrangeTsa <strong>da</strong> aSS Soris arsebul politikur<br />

<strong>da</strong>pirispirebaze <strong>da</strong> miiCnevs, rom diplomatiuri krizisis safuZveli safrangeTis<br />

globalizaciis gamowvevebisadmi <strong>da</strong>mokidebulebaSia saZiebeli. f.fukuiama askvnis,<br />

rom globalizacia, romelic frangebma Seafases rogorc maTi kulturuli<br />

Rirebulebebis arealSi amerikis Carevis, SeRwevis mcdeloba, faqtobrivad, aris<br />

modernizaciis universaluri procesis niSani. SesaZloa, amerikelebi am procesSi, sxva<br />

qveynebTan Se<strong>da</strong>rebiT, adre Caebnen, magram sxva <strong>da</strong>narCenebic male aRmoCndebian igive<br />

procesis zemoqmedebis qveS 3 . ganviTarebis am xaziT, postindustriuli qveynebis<br />

ganviTarebis saerTotraeqtoria mimarTulia multikulturuli sazogadoebebis<br />

Semnisaken. es ki ganviTarebuli qveynebis mosaxleobisaTvis, romlebsac sakuTari<br />

istoriuli Rirebulebebi aqvT, sakmaod Zneli misaRebia. aSS kulturuli<br />

gansxvavebuloba, romelic evropelTa mxri<strong>da</strong>n mudmivi kritikis sagania, Zalian male<br />

1<br />

aSkareli n. saqarTvelo cvalebad samyaroSi. _ gaz. “meridiani”, Tb., 2001, 7-9 noemberi, 9-12 noemberi.<br />

2<br />

Фукуяма Ф. Париж-Вашингтон: общая судьбаю .. ИноСМИ.ru.<br />

3<br />

Фукуяма Ф. Париж-Вашингтон: общая судьбаю .. ИноСМИ.ru.<br />

104


iCens Tavs postindustriuli ganviTarebis qveynebSi. 50 wlis win TeTri saxlis<br />

maspinZlebi Riad saubrobdnen amerikaze, rogorc `qristianul qveyanaze~; dRes Tavad<br />

buSic ki, moerideba Riad aseT fomulirebas.<br />

rogorc aRvniSneT, multi<strong>kultura</strong>lizmi, pirvel rigSi, <strong>da</strong>savlur samyaros<br />

emuqreba, amis mizezi ki ganviTarebis maRali donea. sxva kultturis warmomadgenlebi<br />

<strong>da</strong>savleTSi swored finansuri uzrunvelyofis mizniT Cadian. kulturul<br />

problemebTan erTad, emigracia politikur-ekonomikur problemebsac qmnis; Raribi<br />

qveynebi<strong>da</strong>n Casuli xalxi iafi muSaxelia; amis gamo <strong>da</strong>savleTis qveynebSi<br />

adgilobrivebs, SesaZloa, garkveuli problemebi SeeqmnaT samsaxuris Sovnis mxriv.<br />

magram yvelze mTavari sul sxvaa, rac bolo periodSi xSirad iCens xolme Tavs.<br />

magaliTad, safrangeTma miiRo kanoni, romelmac akrZala Cadris tareba safrangeTSi;<br />

demokratiuli proncipebi<strong>da</strong>n gamomdinare, safrangeTSi mcxovrebma muslimebma didi<br />

winaaRmdegoba gauwies am kanons. maT aiZules safrangeTis mTavroba <strong>da</strong> sakuTar<br />

qveyanaSi miaRebines kanoni, romelic, pirvel rigSi, kulturul-religiuri niSniT<br />

gansxvavebulobas usvams xazs. am nabijiT muslimurma samyarom safrangeTSi frangebi<br />

aiZula eRiarebinaT islamis Zala. anu multi<strong>kultura</strong>lizmis Sedegad frangulma<br />

sazogadoeam kanonmdeblobis dros un<strong>da</strong> gaiTvaliswonos arafranguli, araevropuli<br />

<strong>da</strong> ara<strong>da</strong>savluri samyaros warmomadgenelTa moTxovnebi. msgavsi problemebi<br />

saqarTvelos jerjerobiT ar exeba, radgan saqarTveloSi ar arsebobs iseTi<br />

ekonomikuri done, romelic did imigraciul procesebs ganapirobeb<strong>da</strong>.<br />

aucilebelia, yuradReba mieqces imas, rom modernizaciis xarisxis zr<strong>da</strong><br />

ganapirobebs zemoT ganxiluli problemebis zr<strong>da</strong>sac. f.fukuiama acxadebs, rom<br />

uaxloesi wlebis ganmavlobaSi aSS <strong>da</strong> safrangeTs kvlav emuqreba imigrantTa miReba.<br />

bevri iqneba <strong>da</strong>mokidebuli am qveynebze, kerZod, Tu rogor moaxerxeben isini<br />

imigrantTa integracias sakuTar istoriul <strong>kultura</strong>Si.<br />

globalizacia namdvilad aris Sinagani procesi, romelic gagrZeldeba uaxloesi<br />

aTwleulebis ganmavlobaSi. ase rom, XXI saukunis postindustriul qveynebs <strong>da</strong><br />

sazogadoebebs mouwevT Sejaxeba amerikuli kulturis im elementebTan, romelTac<br />

dRes evropelebi miuReblad miiCneven, askvnis igi.<br />

modernizaciisa <strong>da</strong> ganviTarebis process ori _ rogorc pozitiuri, aseve<br />

negatiuri mxare aqvs. qalis socialuri aqtivobis gazr<strong>da</strong>m gamoiwvia Sobadobis kleba.<br />

yvelaze metad <strong>da</strong>berebis procesi Tavs iCens ganviTarebul qveynebSi, aqtiuri<br />

mosaxleobis Sevseba ki xdeba sxva kulturis qveynebi<strong>da</strong>n mosuli imigrantebiT.<br />

arsebobs problemebi, romelic mosdevs modernizaciis <strong>da</strong>debiT process; amitom<br />

sainteresoa, Tu ra mdgomareobaa am mxriv saqarTveloSi. suraTis kargad<br />

warmoCenisaTvis mizanSewonilad miviCnevT warmogidginoT statistikuri monacemebi.<br />

saqarTvelo<br />

mmarTvelobis <strong>for</strong>ma saprezidento respublika<br />

mdebareoba aRmosavleTis grZedis 40’ <strong>da</strong> 47’<br />

CrdioloeT ganedis 41’ <strong>da</strong> 44’<br />

teritoriis farTobi 69 700 km/kv<br />

mosaxleoba (2002 wlis<br />

aRweris mixedviT)<br />

4 602 aTasi kaci<br />

mosaxleobis simWidrove 66 a<strong>da</strong>miani km/kv-ze<br />

105


de<strong>da</strong>qalaqi Tbilisi<br />

saxelmwifo ena qarTuli<br />

religiuri aRmsarebloba marTlmadidebloba<br />

sxva religiuri jgufebi mahmadianebi, somxuri monofizitebi, ebraelebi,<br />

kaTolikebi, baptistebi <strong>da</strong> iezidebi<br />

erovnuli umciresobebi afxazebi, azerbaijanelebi, osebi, rusebi, somxebi<br />

gaeroSi Sesvlis TariRi 1992w. 31 ivlisi<br />

erovnuli valuta lari<br />

mTliani Si<strong>da</strong> produqti<br />

(erT sulze 2002w.)<br />

lari/aSS dolaris<br />

gacvliTi kursi (2002 w)<br />

sicocxlis xangrZlivoba<br />

<strong>da</strong>badebisas (2002 w.)<br />

1626 lari<br />

1.8 lari<br />

mamakaci 68 weli<br />

qali 75 weli<br />

am monacemebis mixedviT, SesaZlebelia garkveuli suraTis <strong>da</strong>xatva: saqarTvelo<br />

warmoadgens mcirericxovan, patara teritoriaze gansaxlebul qveyanas; miuxe<strong>da</strong>vad<br />

laris kursis ganmtkicebisa (2004 wlis noembris monacemebiT, igi aSS dolarTan<br />

Seadgen<strong>da</strong> 1,80), igi sakmaod Raribia, Tumca sicocxlis xangrZlivoba arcTu ise<br />

<strong>da</strong>balia; qveyanaSi cxovroben sxva<strong>da</strong>sxva religiuri aRmsareblobisa <strong>da</strong> erovnebis<br />

warmomadgenlebi; warmovadgenTT maTi raodenobis procentul maCvenebels.<br />

მოსახლეობის ეროვნული შემადგენლობა<br />

(მოსახლეობის აღწერების მონაცემებით)<br />

მთელი მოსახლეობა<br />

ათასი კაცი პროცენტობით მთელ<br />

მოსახლეობასთან<br />

1979 1989 2002 1979 1989 2002<br />

4993,2 5400,8 4371,5 100 100 100<br />

ქართველი 3433,0 3787,4 3661,2 68,8 70,1 83,8<br />

აფხაზი 85,3 95,9 3,5 1,7 1,8 0,1<br />

ოსი 160,5 164,1 38,0 3,2 3,0 0,9<br />

რუსი 371,6 341,2 67,7 7,4 6,3 1,5<br />

უკრაინელი 45,0 52,4 7,0 0,9 1,0 0,2<br />

აზერბაიჯანელი 255,7 307,6 284,8 5,1 5,7 6,5<br />

სომეხი 448,0 437,2 248,9 9,0 8,1 5,7<br />

ებრაელი 28,3 24,8 3,6 0,6 0,5 0,1<br />

ბერძენი 95,1 100,3 15,2 1,9 1,9 0,3<br />

ქურთი 25,7 33,3 20,8 0,5 0,6 0,5<br />

rogorc vxe<strong>da</strong>vT, wlebis manZilze qarTvelebis procentuli maCvenebeli izrdeba; es,<br />

pirvel rigSi, sxva erovnebis xalxTa migraciis Sedegad mox<strong>da</strong>, <strong>da</strong> ara Tavad qarTvelTa<br />

raodenobis zrdis xarjze; aqve un<strong>da</strong> iTqvas, rom 1989 wels mudmivi mosaxleobis<br />

raodenoba iyo 5 401 aTasi, xolo 2002 wlis aRweriT igi Semcir<strong>da</strong> 4 372 aTasamde. milionze<br />

106


meti a<strong>da</strong>mianis <strong>da</strong>naklisi arcTu mcirea. sainteresoa, Tu ram gamoiwvia kleba _<br />

sikvdilianobis zr<strong>da</strong>m <strong>da</strong> Sobadobis Semcirebam, Tu migraciulma procesebma.<br />

pirvel rigSi, <strong>da</strong>vakvirdeT mosaxleobis bunebrivi matebis maCvenebels:<br />

წლები<br />

შობადობა, მოკვდაობა და მოსახლეობის ბუნებრივი მატება<br />

სულ, ათასი მოსახლეობის 1000 კაცზე<br />

დაიბადა გარდაიც- ბუნებრივი მა- დაიბადა გარდაიც-<br />

ვალა ტება, კლება(-)<br />

ვალა<br />

1980 89,4 43,3 46,1 17,6 8,5 9,1<br />

1985 97,7 46,1 51,6 18,5 8,7 9,8<br />

1990 92,8 50,7 42,1 17,1 9,3 7,8<br />

1991 89,1 52,4 36,7 16,3 9,6 6,7<br />

1992 72,6 54,9 17,7 13,4 10,2 3,2<br />

1993 61,6 57,5 4,1 12,0 11,2 0,8<br />

1994 57,3 50,3 7,0 11,8 10,4 1,4<br />

1995 56,3 49,1 7,2 11,9 10,4 1,5<br />

1996 55,0 48,0 7,0 11,9 10,4 1,5<br />

1997 54,0 47,6 6,4 11,9 10,5 1,4<br />

1998 51,5 47,3 4,2 11,5 10,5 1,0<br />

1999 48,7 47,2 1,5 10,9 10,6 0,3<br />

2000 48,8 47,4 1,4 11,0 10,7 0,3<br />

2001 47,6 46,2 1,4 10,8 10,5 0,3<br />

2002 46,6 46,4 0,2 10,7 10,7 0,0<br />

ბუნებრივი<br />

მატება,<br />

კლება(-)<br />

rogorc vxe<strong>da</strong>vT, Sefardeba mokv<strong>da</strong>obasa <strong>da</strong> Sobadobas Soris wlebis manZilze<br />

uaryofiTi Sedegisaken iklebs. Cvens xelT arsebuli ukanaskneli oficialuri<br />

monacemi 2002 wlisaa, romlis mixedviTac Sefardeba nulis tolia.<br />

sruli suraTis <strong>da</strong>saxatad <strong>da</strong>vakvirdeT Sobadobis klebis gamomwvev mizezebs.<br />

mizezi SesaZlebelia iyos qorwinebis raodenobis kleba, abortebis mateba, Cvil<br />

bavSvTa sikvdilianobis zr<strong>da</strong>:<br />

ქორწინება<br />

1995 2000 2002<br />

ქალი კაცი ქალი კაცი ქალი კაცი<br />

დაქორწინებულია, სულ 21481 21481 12870 12870 12535 12535<br />

ganqorwineba<br />

1989 7,4 aTasi<br />

2000 1.9 aTasi<br />

2001 2,0 aTasi<br />

2002 1,8 aTasi<br />

107


კონტრაცეპტივების გავრცელება<br />

1990 1995 2000 2001 2002<br />

კონტრაცეპტივების გავრცელება, ერთეული 6353 5181 7865 8755 8143<br />

აბორტები<br />

1995 2000 2001 2002<br />

აბორტების რაოდენობა სულ, ათასი 34.9 9.5 9.7 8.8<br />

მინი-აბორტი 8.6 5.4 5.3 5.1<br />

ჩვილ ბავშვთა სიკვდილიანობა<br />

1990 1995 2000 2001 2002<br />

გოგო 813 645 444 451 449<br />

ბიჭი 1097 955 656 647 653<br />

სულ 1910 1600 1100 1098 1102<br />

rogorc vxe<strong>da</strong>vT, droTa ganmavlobaSi iklebs qorwineba, aseve ganqorwineba.<br />

sabednierod, moiklo Cvil bavSvTa sikvdilianobamac, amasTan erTad, iklebs<br />

abortebis raodenobac, rac, albaT, kontraceptivebis moxmarebis zrdiTaa gamowveuli<br />

<strong>da</strong> TavisTavad <strong>da</strong>debiTi movlenaa, magram mTlianobaSi mokv<strong>da</strong>vobisa <strong>da</strong> Sobadobis<br />

Sefardeba uaryofiTisaken ixreba. es procesi aqtualuria imdenad, ramdena<strong>da</strong>c<br />

pir<strong>da</strong>pir kavSirSia aqtiuri mosaxleobis procentul maCvenebelTan. aqtiuri<br />

mosaxleobis raodenoba ki, rogorc zemoT <strong>da</strong>vinaxeT, mniSvnelovania rogorc<br />

ganviTarebadi, aseve ganviTarebuli qveynebisaTvisac.<br />

<strong>da</strong>vakvirdeT Sromisunariani mosaxleobis raodenobis cvlilebas wlebis<br />

ganmavlobaSi:<br />

1989 1998 1999 2000 2001 2002 2003<br />

შრომისუნარიანზე უმცროსი 1423,0 1059,5 1037,7 1015,7 996,3 987,5 959,3<br />

შრომისუნარიანი 3039,3 2767,4 2743,9 2721,2 2697,3 2678,9 2685,1<br />

შრომისუნარიანზე უფროსი 938,5 678,0 688,2 698,3 707,8 705,1 698,2<br />

15 წლის და მეტი ასაკის მოსახლეობის განაწილება<br />

ეკონომიკური აქტიურობის მიხედვით 2002 წელს<br />

ქალები კაცები<br />

ეკონომიკურად აქტიური მოსახლეობა<br />

ეკონომიკურად არააქტიური მოსახლეობა<br />

108


mosaxleobis Semcireba, pirvel rigSi, migraciis Sedegia, radgan Sobadobisa <strong>da</strong><br />

mokv<strong>da</strong>vobis Sefardeba jerjerobiT ar aris im doneze gauaresebuli, rom msgavsi<br />

Sedegi gamoeRo.<br />

<strong>da</strong>vakvirdeT mosaxleobis gare migracias:<br />

მოსახლეობის გარე მიგრაციის სალდო<br />

(ათასი კაცი)<br />

1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002<br />

-140,9 -142,6 -127,2 -123,1 -123,1 -39,2 -36,3 -35,2 -31,2 -29,1<br />

rogorc vxe<strong>da</strong>vT, gasuli saukunis 90-iani wlebis pirveli naxevari, migraciis<br />

mxriv, Zalzed arasaxarbielod gamoiyureba. es ki, Cveni azriT, pir<strong>da</strong>pir kavSirSia<br />

socialur problemebTan. samwuxaroa is faqti, rom imigrantTa TiTqmis absolutur<br />

umravlesobas swored aqtiuri mosaxleoba warmoadgens. 1998 wli<strong>da</strong>n migraciis<br />

procentuli maCvenebeli sagrZnoblad mcirdeba, Tumca, rogorc zemoT <strong>da</strong>vinaxeT, am<br />

procesebma gamoiwvia saqarTvelos mosaxleobis TiTqmis milioniT Semcireba, rac<br />

saqarTvelos msgavsi qveynisaTvis sakmaod didi cifria.<br />

statistikuri monacemebi kargi saSualebaa sazogadoebaSi mimdinare cvlilebebis<br />

<strong>da</strong>naxvisaTvis. rogorc Cans, iseTi sakiTxebi rogoricaa qorwineba, Sobadoba,<br />

mosaxleobis migracia <strong>da</strong> sxva pir<strong>da</strong>pir kavSirSia globalizacii<strong>da</strong>n momdinare<br />

gamowvevebTan. sazogadoebaSi, romelic <strong>modernizacia</strong>s ganicdis, mimdinareobs<br />

garkveuli socialuri cvlilebebi. <strong>modernizacia</strong> iTvaliswinebs, magaliTad, qalis<br />

socialuri rolis gaaqtiurebas, rac <strong>da</strong>debiTad xasiaTdeba, magram erTis SexedviT<br />

<strong>da</strong>debiT process Tan axlavs uaryofiTic _ qalis socialuri rolis gaaqtiureba<br />

iwvevs qorwinebis asakis zr<strong>da</strong>s, Sobadobis klebas. es ukanaskneli ki sazogadoebas<br />

<strong>da</strong>berebiT emuqreba. sazogadoebaSi aqtiuri mosaxleobis Sevseba globalizaciis<br />

pirobebSi xdeba emigrantTa xarjze. emigracia ki niSnavs ucxo kulturis Semosvlas.<br />

globalizacia qmnis imis saSualebas, rom ar moxdes ucxo kulturis matarebelTa<br />

adgilobriv <strong>kultura</strong>sTan asimiliacia, isini inarCuneben TviTmyofadobas, ufro<br />

metic cdiloben sakuTari kulturuli moTxovnilebebis <strong>da</strong>kmayofilebasa <strong>da</strong><br />

aRiarebas.<br />

saqarTvelo, SesaZloa, am mxriv katastrofis winaSe ar imyofebodes, magram<br />

yurdRebamisaqcevia is, rom ekonomikuri <strong>da</strong> socialuri problemebis gamo, romelic<br />

sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slis Semdeg warmoiSva, iklebs yvelanairi maCvenebeli _<br />

qorwineba, Sobadoba minusebisken mieqaneba. saqarTvelo<strong>da</strong>n migraciis gamomwvevi<br />

mizezic swored ekonomikuri <strong>da</strong> socialuri problemebia <strong>da</strong> ara, vTqvaT ganaTlebis<br />

miReba an biznesi. SeiZleba iTqvas, rom is problemebi, rac ganivaTarebul qveynebSi<br />

modernizaciis procesma gamoiwvia, saqarTveloSi mxolod ekonomikuri <strong>da</strong> socialuri<br />

siduxWiris gamo Seiqmna. qorwinebisa <strong>da</strong> demografiuli sakiTxis <strong>da</strong>Rmasvla<br />

gamowveulia ara qalis socialuri rolis gazrdiT (sabWoTa kavSiris dros ufro meti<br />

qali iyo <strong>da</strong>saqmebuli saqarTveloSi, vidre axla, es ki imis bralia, rom Semcir<strong>da</strong><br />

samuSao adgilebi), aramed imiT, rom saqarTveloSi samoqalaqo Tu teritoriuli<br />

mTlianobis <strong>da</strong>sacavad warmoebulma omma, aseve Seqmnilma kriminogenulma situaciam<br />

Seiwira swored is Taoba, romlis saSualebiTac un<strong>da</strong> momx<strong>da</strong>riyo genofondis zr<strong>da</strong>.<br />

amas emateba ekonomikuri <strong>da</strong> socialuri problemebi <strong>da</strong> saxeze gvaqvs qorwinebisa <strong>da</strong><br />

Sobadobis kleba, mosaxleobis Semcireba.<br />

saqarTvelo warmoadgens multieTnikur saxelmwifos. multi<strong>kultura</strong>ze saubari,<br />

Cveni azriT, gamoricxulia, radgan aq mcxovreb erovnebebaTa umravlesobas, didi xnis<br />

109


Tanacxovrebis gamo, yofier doneze saerTo Tvisebebi Camouyalib<strong>da</strong>T, msgavsi iyo<br />

Cacma-<strong>da</strong>xurvis stili, stumar-maspinZlobis, pirovnebis Rirsebis Sefasebis, is, rasac<br />

vaJa-fSavela ‘’kai ymas’’ uwodeb<strong>da</strong> msgavsia qarTvelebis, afxazebis, osebis, somxebisa<br />

<strong>da</strong> azerbaijanelebisaTvis. geografiulma mezoblobam am mxriv didi roli iTamaSa.<br />

saqarTveloSi mWidrod <strong>da</strong>saxlebulni ar arian istoriulad ucxo kulturis<br />

warmomadgenlebi <strong>da</strong>, jerjerobiT, sazRvrebis gaxsnas ar moyolia emigraciis talRis<br />

zr<strong>da</strong>, rac aseve ekonomikur sakiTxebs ukavSirdeba. statistikuri monacemebi kargi<br />

saSualebaa sazogadoebaSi mimdinare cvlilebebis <strong>da</strong>naxvisaTvis. rogorc Cans, iseTi<br />

sakiTxebi rogoricaa qorwineba, Sobadoba, mosaxleobis migracia <strong>da</strong> sxva pir<strong>da</strong>pir<br />

kavSirSia globalizacii<strong>da</strong>n momdinare gamowvevebTan. sazogadoebaSi, romelic<br />

<strong>modernizacia</strong>s ganicdis, mimdinareobs garkveuli socialuri cvlilebebi.<br />

<strong>modernizacia</strong> iTvaliswinebs, magaliTad, qalis socialuri rolis gaaqtiurebas, rac<br />

<strong>da</strong>debiTad xasiaTdeba, magram erTis SexedviT <strong>da</strong>debiT process Tan axlavs<br />

uaryofiTic _ qalis socialuri rolis gaaqtiureba iwvevs qorwinebis asakis zr<strong>da</strong>s,<br />

Sobadobis klebas. es ukanaskneli ki sazogadoebas <strong>da</strong>berebiT emuqreba. sazogadoebaSi<br />

aqtiuri mosaxleobis Sevseba globalizaciis pirobebSi xdeba emigrantTa xarjze.<br />

emigracia ki niSnavs ucxo kulturis Semosvlas. globalizacia qmnis imis saSualebas,<br />

rom ar moxdes ucxo kulturis matarebelTa adgilobriv <strong>kultura</strong>sTan asimiliacia,<br />

isini inarCuneben TviTmyofadobas, ufro metic cdiloben sakuTari kulturuli<br />

moTxovnilebebis <strong>da</strong>kmayofilebasa <strong>da</strong> aRiarebas.<br />

110


CULTURE AND MODERNIZATION<br />

TOPIC 1. BASIC CONCEPTS AND TERMS<br />

Summary<br />

Ivane Tsereteli<br />

Ketevan Kakitelashvili<br />

The first topic aims to interpret the basic concepts and terms, which will be used in the<br />

framework of the course. These terms deal with the problems and description of developments,<br />

which are connected with the process of modernization in different regions, thus in different cultural<br />

spaces. The problems of intercultural contacts and its various <strong>for</strong>ms (assimilation, confrontation,<br />

symbiosis, synthesis, cultural conflict, cultural shock, diffusion), the role and place of tradition in the<br />

process of modernization, problems of interconnection of tradition and modernization, the question<br />

of identity in non-Western cultures in the light of significant changes accompanied with<br />

modernization shall be discussed through the course.<br />

As the process of modernization has arisen and developed on two levels, that are culture and<br />

civilization, it is necessary to define these two phenomena. The study and analysis of these<br />

processes should be based on these concepts.<br />

As the phenomenon of culture is concerned, its two aspects must be mentioned:<br />

1. Culture, as an universal determinant of humanity;<br />

2. Culture, as the basis of differences and borders between distinct societies.<br />

According to the first approach, culture is a result of an unique ability of Homo Sapiens –<br />

biological and social being. This factor differs humans from other biological kinds.<br />

Man is genetically (biologically) determined to create, reproduce and transmit culture.<br />

Realization of these unique abilities is possible only during the social practice, in connection with<br />

experience of preceding generations, together with the process of socialization.<br />

Apart from this, culture is represented as a complex of values, patterns of behavior and<br />

stan<strong>da</strong>rds, which regulate people’s interrelations and their attitudes towards the nature and society.<br />

Thus, culture is a complex of social heritage, providing the succession of social experience.<br />

The second aspect of culture implies that man’s ability to create and to pass culture is realized<br />

differently in particular societies. These differences are caused by specific conditions of<br />

development and the history of the concrete social group. Hence, we can speak about the peculiar<br />

models of the world, each created by separate culture.<br />

Culture is the main characteristic, by means of which the representatives of diverse societies<br />

differentiate themselves from others.<br />

Thus, culture can be defined as:<br />

• Determinant of social behavior;<br />

• Determinant of individual knowledge and interpretations;<br />

• Mechanism of self-identification;<br />

• Regulator of social life;<br />

• Translator of social experience;<br />

• A<strong>da</strong>ptation mechanism.<br />

111


In the framework of this course the concept of “society” will be used as a synonym of culture,<br />

as we interpret the cultural and social levels of human activity as the equal spheres of human life.<br />

Definition of the concept of civilization is based on its local-historical interpretation. According to<br />

this viewpoint, civilization is a cultural super system, embodying cultures, which are similar by<br />

certain characteristics. Civilization is the widest level of cultural identity. The cultures, which are the<br />

members of the concrete civilization, are different, but the degree of their difference from cultures<br />

of other civilizations is deeper.<br />

In the first chapter, concepts of identity (cultural and civilizational), tradition, cultural conflict,<br />

cultural shock, diffusion of cultures and other <strong>for</strong>ms of cultural interaction (confrontation, symbiosis,<br />

synthesis) are discussed.<br />

TOPIC 2. THE CONCEPT OF MODERNIZATION. THEORY OF MODERNIZATION<br />

Modernization, in a broad sense, implies the permanent process of establishment of a new<br />

<strong>for</strong>ms of thinking and technologies. In this sense, modernization is a continuous and open-ended<br />

process and it is not a once-and-<strong>for</strong>-all-time achievement. In a narrow sense, in sociology this term<br />

is used to mark the trans<strong>for</strong>mation of traditional, rural and agrarian society into secular, industrial<br />

and urban one.<br />

Nowa<strong>da</strong>ys, the process of modernization is not confined to the internal development of<br />

individual states. It can be seen on a global scale, as modernization extends outward from its<br />

original Western base to take in the whole world.<br />

The modernization within the framework of this course is considered as:<br />

1. One of the stages in the development of western community. At this stage we'll discuss in detail<br />

the conception of modernization, according to which modernization is a complex of<br />

sociocultural signs characteristic to a specific phase of the western community (civilization)<br />

development. This complex should be discussed in general, in the context of the western<br />

society development, in direct relations with the peculiarities of the cultural <strong>for</strong>ms preceeding<br />

this civilization.<br />

2. The unity of social and cultural signs which, due to the modern stage’s specific development of<br />

world societies, became the characteristic of other non-Western cultures and civilizations.<br />

Several chapters of this course are devoted to the contemporary cultural processes, derived by<br />

the modernization of non-Western societies.<br />

In the same chapter are discussed the most important factors of modernization in social,<br />

cultural, political, economic and institutional spheres, as well as the controversial and contradictory<br />

results of world’s modernization processes.<br />

The evolution of the theory of modernization since M. Weber up to <strong>da</strong>te is analyzed. The<br />

cultural, acultural and negative theories of modernization are examined.<br />

112


TOPIC 3. TYPOLOGY OF CULTURES ON A BASIS OF CHARACTERISTICS OF MODERN<br />

AND NON-MODERN CULTURES.<br />

In this chapter some models of cultures’ typology are considered from the viewpoint of their<br />

attitude to modernity and nоn-modernity. These models are: a collectivistic or individualistic,<br />

traditional or innovative types of culture, the cultures of space and time. Characteristics of such<br />

cultures are examined as well.<br />

Eventually, such grouping of cultures may lead us to East-West dichotomy. Does the existence<br />

of such dichotomy correspond to the reality? is the classification of East/West societies as<br />

nonmodern, collectivistic, traditional and modern, individualistic, innovational, reasonable? – these<br />

will be a subject of discussion.<br />

TOPIC 4. MODERNIZATION – ONE OF THE STAGES IN THE DEVELOPMENT OF THE<br />

WESTERN COMMUNITY.<br />

We shall try to discuss the notion of modernization in details, according to which modernization<br />

is a sum of sociocultural signs, which characterizes a specific phase of the Western community<br />

(civilization) development. This complex should be considered in general, in the context of the<br />

Western society development, in direct relations with the peculiarities of the cultural <strong>for</strong>ms<br />

preceeding this civilization.<br />

Besides, the roots of modernization in Western civilization and distinctive features of the<br />

Western society, due to which the appearance of modern society became possible, are discussed.<br />

We also argue historical peripheries of establishing a modern society in the west, we’ll talk of<br />

modernization as a continuation of the western tradition, − one of the phases in the Western<br />

society’s development.<br />

TOPIC 5. GLOBALIZATION AND MODERNIZATION.<br />

It is necessary to argue the problem of arising of the concept of globalization and its<br />

definitions. The globalization as a process must also be analyzed. It should be mentioned that the<br />

process determined by economic factors have spread in all levels of life (generally there are three<br />

levels: economics, politics and culture). Globalization of culture leads up to the contrast processes<br />

in the different societies. For the number of societies the process of modernization is closely<br />

connected with the spread of the global culture, modernization is possible only in the atmosphere<br />

of globalization.<br />

TOPIC 6. CONTEMPORARY MODERNIZED WORLD SOCIETY AND THE CHALLENGES OF<br />

GLOBALIZATION.<br />

In the process of globalization studies we collide with the paradox: be<strong>for</strong>e we start to explore<br />

this phenomenon, it seems that we are aware of it; however during the study it’s essence becomes<br />

vague.<br />

Taking into the consideration a vast number of scientific papers, articles and theories about<br />

globalization, we think it will be helpful to set a framework <strong>for</strong> future researches.<br />

This framework was developed in 1999-2002, as a result of the research which had been<br />

carried out by the Boston University and Institute of Study of Economic Culture (ISEC). The<br />

research was conducted under the supervision of Pitter L. Berger (sociologist, director ISEC) and<br />

113


Samuel P. Huntington (professor of the Harward University). The dynamics of globalization of<br />

culture were observed by the groups of scientists in several countries. As a result of researches,<br />

Pitter L. Berger outlined four directions of global culture’s extension:<br />

• Davos culture, or international business - culture;<br />

• “Mc-global” culture, or mass consumed culture;<br />

• International faculty club culture;<br />

• New religious movements.<br />

The growing global culture is distributed both at elite, and at wide layers. Probably, the main<br />

way of culture’s distribution at an elite level is the one, named by Huntington as Davos culture. The<br />

international culture of leading business and political groups is defined by this term. The driving<br />

<strong>for</strong>ce of this culture, like economic and technological globalization is international business. The<br />

representatives of this culture are not only the people who visit Davos quiet often, but the ones,<br />

who aim to be the member of this community, but yet are not those.<br />

In global culture there is one more elite sector, which often accompanies business culture, or<br />

opposes it. This sector is the globalization of the Western intellectuals, which was named by<br />

Berger as the Faculty Club Culture. Its distribution occurs by various ways: by means of academic<br />

structures, funds, non-governmental organizations, etc. It creates its own market – consisting of<br />

ideas, norms of behavior created by Western, namely, American intellectuals, such as experts,<br />

human rights watchers, etc.<br />

The Protestantism plays an important role in distribution of global culture. This subject has<br />

been explored <strong>for</strong> a long time by David Martin, English sociologist. He estimated that the number of<br />

followers of this religion is 250.000. The practice of this religion is followed by certain changes in<br />

family structure, education and especially in attitude to business, wich has definite effects on the<br />

economics as a whole.<br />

The global culture aims to allocate man from it’s community and traditions and contributes to<br />

their individualization. Traditions and collective spirit is destroyed by modernization, thus the<br />

individual becomes more self-sufficient. This leads up to the individual independence. The new<br />

global culture has much in common with the process of modernization. To<strong>da</strong>y in many parts of the<br />

world these two processes coincide with each other.<br />

At an early stage of modernization people are excited by the new opportunities and the feeling<br />

of freedom. There<strong>for</strong>e, the new global culture is attractive to those who appreciates personal<br />

freedom and aims to realize it.<br />

TOPIC 7. MODERNIZATION AND WESTERNIZATION: THE INTERRELATION OF CONCEPTS.<br />

One of the main problems is the interrelation of two concepts, that are modernization and<br />

globalization. Generally, ther exist two viewpoints:<br />

According to the first one, globalization is the wider process than westernization. In addition,<br />

globalization is equal to modernization. This viewpoint is supported by A. Giddens, R. Robertson,<br />

M. Elbrow and U. Konol. On example of the countries of Eastern Asia it became obvious that<br />

modernization is possible without westernization.<br />

According to the second approach, globalization is only a global diffusion of the Western<br />

modernism. It aims to expanse westernization – e.g. Western capitalism and institutes. This<br />

viewpoint is shared by A. Amin and L. Benton. R. Gilpin considers that world’s internalization is a<br />

product of the distribution of the American world influence. A. Kilinikos and some other scientists<br />

114


consider that modern stage of development is a new phase of western imperialism, where national<br />

governments have played the role of monopolitical capital’s agents. According to an American<br />

theorist H. Gleizer, globalization is a spread of the Western in<strong>for</strong>mation and entertainment sources,<br />

which affects on the countries of the non-Western world.<br />

TOPIC 8. THE MODERN WORLD ACCORDING TO WESTERN AND NON-WESTERN WORLD.<br />

The interrelations of global and local cultures lead up to the certain results. Each concrete<br />

society has it’s specific relations with unfamiliar and new culture. There<strong>for</strong>e, the answers of<br />

Western and non-Western societies to the challenges of globalization are interesting <strong>for</strong> us. In this<br />

chapter the theories of Western and non-Western intellectuals are discussed.<br />

In our opinion, there are two answers to the challenges of globalization or result of it’s<br />

development, namely - localization and multiculturalism. Within the framework of localization, the<br />

phenomenon, called glocalization, is discussed. The concept "global" means “simultaneously in<br />

many places”, or “translocally”.<br />

The global culture is supported by the strong society, which aims to strengthen the certain<br />

rules all over the world. The global culture is backed by the strong economic system. This is the<br />

most important factor. For example, due to the lack of finances, the family traditions are destroyed<br />

in Africa, it actually leads up to the trans<strong>for</strong>mation of the whole culture, based on the family<br />

tradition. This case is quiet interesting due to the fact, that according to this viewpoint, original<br />

culture is influenced by economics and transnational corporations, and global culture does not take<br />

part in it. Certainly, it does not mean to ignore well advertised global culture’s influence. We can<br />

conclude that the process of the Western globalization is an united system, consisting of three<br />

parts: economics, politics and culture; All these parts are connected with each other. The rule of<br />

the management of politics and economics is determined by culture. On the other hand, they affect<br />

greatly on culture. Japan’s culture of the 20 th<br />

century is Japanese, however due to the political and<br />

economic influences, nowa<strong>da</strong>ys it differs greatly from the Japanese culture of the 18 th<br />

century. As a<br />

result of external influence it has gone through a great trans<strong>for</strong>mation. According to Fukyiama’s<br />

methodology, Japan has gone through modernization and democratization from up to down; thus,<br />

Japan had believed in democratic values on the first stage, and, as a result of it, civil society and<br />

other institutions were <strong>for</strong>med. As this was the determinant factor in trans<strong>for</strong>mation and<br />

development, the Japanese culture has not been changed. The Japanese culture is a traditional<br />

culture, but it is not a closed one. Shintoism enables to be a Shintoist and the Christian<br />

simultaneously, or either Buddhist and the Muslim. The Japanese culture is able to receive<br />

external influences and trans<strong>for</strong>m them. However, Japan subordinates them to the own culture.<br />

This had an effect on Japanese kitchen: The business-culture of Davos is followed by the “Fast-<br />

Foodization” as “time is money”; this is caused by the total “McDonaldization”. However, “Fast-<br />

Foodization” in Japan has accepted a local character. The market of “fast feed” is full of<br />

hamburgers and the Japanese and Chinese dishes as well. The appearance of hamburgers on<br />

Japan’s market have given stimulus to the development of local products and dishes, representing<br />

Japanese culture. Thus, Japan has managed to localize in this sphere.<br />

According to the widespread opinion, we are able to deal with the process of globalization,<br />

when the average revenue exceeds 5000 USD. We have already mentioned, that globalization of<br />

culture is a process of mutual relations between global and local cultures. In the process of<br />

globalization the Western culture is backed by political and, first of all, with economic factors.<br />

115


There<strong>for</strong>e, only culture itself is insufficient to deal with the global culture; financial support and<br />

material maintenance of this culture is also necessary.<br />

Due to the experience of his country, Katrin Lalumier the representative of France in European<br />

Parliament, states in the article “The War <strong>for</strong> Culture”: The process of globalization is followed by<br />

the stan<strong>da</strong>rdization of ideas and unification of the way of life by the American stan<strong>da</strong>rd.<br />

France has realized, that the French people have painfully felt the approach of the American<br />

culture. Nowa<strong>da</strong>ys, France is one of the countries, which rejects globalization, perceiving it as<br />

Americanization. France has turned back to the roots of own culture and has begun to advertise it<br />

on a large scale. Thus, France aims to save it’s original culture. We can conclude, that without<br />

economic maintenance, localization and preservation of own culture is impossible.<br />

It is interesting, that "facilitating circumstances" are offered to the societies by globalization;<br />

transnational corporations, international organizations and various funds, carrying out activities in<br />

the concrete country, usually offer several opportunities in this direction. To clarify this<br />

phenomenon, we can take example from the Georgian reality: the national Georgian <strong>da</strong>nce group<br />

“Erisioni” became popular all over the world after it was financed by the French organization; The<br />

purpose of the project was an offering something new to the world business, leading up to the<br />

profit. From the point of view of business, the joint project has appeared to be successful <strong>for</strong> both<br />

sides. Besides this, the Georgian <strong>da</strong>nces have achieved new success.<br />

As the answer to the challenges of globalization, Leopold Sengor’s (well-known African<br />

scientist), theory about the originality of the Negroid-African culture is quite interesting. He<br />

dreamed about synthesis of the Western conceptualism and African imagination. He dreamed of<br />

future Euro-Africa, which would become the predecessor of the world civilization, based on united<br />

culture of mankind. He considered that African civilization is an unique civilization. Leopold Sengor<br />

and his supporters concluded without organic synthesis with sensible, human African spirit, the<br />

Western civilization is doomed to failure. There have appeared concepts like “the African-<br />

European” and “European-African”. The African opposes to the European. The European is an<br />

engineer, pragmatist, who continuously exploits nature, himself and beings like him. Through all his<br />

life he works as a machine, counting money. He perceives world by means of <strong>for</strong>mula, i.e.<br />

consciousness. But the African is a poet; the nature is displayed and expressed by him. The<br />

attitude towards the nature is idealistic. There is a reign of collective soul, mutual aid and<br />

interconsistency; apart from Europe – where social antagonism, conflicts, aggression and<br />

discrimination of the man by the man are taking place.<br />

The Pakistan scientist Muhammad Tahir-Al-Qadri has offered his viewpoint in the article<br />

“Globalization of Culture?”. Al-Qadri is the supporter of cultural integration, thus he is the follower<br />

of the idea about universal values, namely: the stan<strong>da</strong>rds of success and achievement, activities<br />

and occupation, material com<strong>for</strong>t, practicality and efficiency, science and technology, freedom and<br />

individual choice, individual initiative and other elements. All these are sources to carry out a<br />

dialogue between cultures. According to Al-Qadri’s opinion, the cultural interaction is impossible<br />

without dialogue. It is necessary to integrate majority and minority, in order to conduct a dialogue,<br />

but special resources are required <strong>for</strong> this. In this case, the main responsibility is assigned to the<br />

majority. Al-Qadri is dissatisfied with West’s attitude towards Islam. The western society does not<br />

have the right image of Islam. It is familiar with Islam through contemporary viewpoints, created<br />

and provided by it’s own media sources.<br />

Al-Qadri declares, that <strong>for</strong> an explanation of cultural diversity and <strong>for</strong> real integration,<br />

ethnocentrism is incompatible. Ethnocentrism is a judgment about other culture by means of own<br />

stan<strong>da</strong>rds. Uni-culturalizm is also unable to solve this problem, as it trans<strong>for</strong>ms all ethnic cultures<br />

into one whole.<br />

It is necessary to search <strong>for</strong> the decision of this problem in three directions:<br />

116


1. Multiculturalizm;<br />

2. Pluralizm;<br />

3. Globalization<br />

It is clear, that globalization, described by Al-Qadri, is a source of multicultural is a source of<br />

creation of multicultural world (global) society. This viewpoint is supported by him, unless the<br />

interests of small societies and cultures will be considered by the West.<br />

Several years ago was published Glisan’s novel, called “Sartorius”, which tells about the tribe<br />

of Batatu. It is the modern fable about non-domination. Though the existence of nationality, called<br />

Batatu, is clearly determined in time and space (500 AD, Central Africa), is still mythical tribe. Such<br />

myth is necessary <strong>for</strong> the world, as Batatu is embodiment of those people, who does not wish to be<br />

a sample <strong>for</strong> others and addresses to them not with the purpose of subjection, but <strong>for</strong> coexistence.<br />

The concepts like “relation", "creolization", "universality" - fill each other. "Universality" is a<br />

modern world with its diversity and chaos. The chaos is not simply disorder, but it is impossibility of<br />

events’ definition and the lack of the world’s reasonable management. "Relations" call <strong>for</strong><br />

transversality, instead of causal-investigatory of events.<br />

According to Glisan’s opinion the novelty will come from the small countries, which have<br />

neither colonial past, nor strongly expressed national traditions. They are not afraid of<br />

disappearance or loss of the status. We should get accustomed to the new structure of the world,<br />

where the relations between centre and periphery will be absolutely different from the present.<br />

Everything at the same time will be both centre, and periphery.<br />

According to the abovementioned factors, globalization is tolerated by people who don’t have<br />

their own, original culture. The representatives of the last one are against of this process.<br />

The authors of these theories are the representatives of non-Western world. Each of them<br />

recognize successive development of global culture. There<strong>for</strong>e, they try to find means of<br />

a<strong>da</strong>ptation to the modern conditions. All of them are aware of the Western culture, there<strong>for</strong>e it is<br />

easy <strong>for</strong> them to perceive differences and similarities between their and other cultures. However,<br />

there are number of cases, which can be perceived as their responses to the "challenges" of the<br />

West, rather than as objective estimation of reality.<br />

As we have mentioned above, the turn of cultures to their own roots and the localization<br />

according to cultural characteristics were caused by the challenges of globalization. The close and<br />

constant relations between societies have revealed several existing differences between them,<br />

which called <strong>for</strong>th definition and systematization of own culture’s characteristic features. L.Sengor<br />

has made it on an example of the African culture. He has presented the characteristics of the<br />

African culture and it’s differences from the Western one.<br />

Localization leads up to the multiple world. In global community original cultures are coexisting<br />

with one another. Due to the transparency of borders, the solve of various problems, connected<br />

with travel, the facilities of constant connection have call <strong>for</strong>th the fact, that nowa<strong>da</strong>ys one does not<br />

leave the frameworks of their own culture, despite of physical distance, they have constant and<br />

continuous contact with their houses. This factor protects them from cultural assimilation. For<br />

example, in the USA, namely in New York, some Chinese are able to pass around whole their life<br />

successfully without English, as they do not tear away from the Chinese world, while traveling<br />

around the whole USA. Multiculturalism is the main challenge of globalization. Thus, society or the<br />

country will be presented as a multicultural unity. For example, China is not only political and<br />

economical unity, in determined geographical borders, but it is also an imaginary society, with it’s<br />

cultural sings, which is scattered in various territories of globe. Thus we can talk about China in<br />

China, China in America, China in Russia. These challenges led to the various problems <strong>for</strong> the<br />

Western countries.<br />

117


TOPIC 9. “MINOR CULTURES” AND THE PROBLEM OF MODERNIZATION.<br />

GEORGIAN CULTURE AND THE PROBLEMS OF MODERNIZATION.<br />

In the case of minor cultures’ modernization, we should mention several categories, especially<br />

tradition, as in numerous cases, modernization of minor cultures are discussed as a process,<br />

conducted at the expense of disparaging the traditions of these cultures, equal to losing their own<br />

peculiarity.<br />

Nowa<strong>da</strong>ys, modernization bares an “anti-traditional” character, especially in case of analyzing<br />

the nonwestern cultures’ modernization, as the modernization of these communities was<br />

conducted at the expense of suppressing local traditions. Within the context of the western<br />

community, modernization means extension of western traditions and its development.<br />

However there is a great contrast between “traditional” and “modern” communities, successful<br />

modernization can take place, if it is based on some elements of traditional regulation. Thus<br />

successful functioning of the “modern” community depends on the existence of relevant traditional<br />

preconditions, their introduction and use into the modern system.<br />

That’s why it is necessary:<br />

1. To review correlation of tradition and variability, to conduct analysis of the present traditional<br />

community <strong>for</strong>ces, which facilitate the process of changes and of those, which impede it.<br />

Correspondingly, the place of these factors should be analyzed in the general structural and<br />

cultural system of regulation.<br />

2. To reveal difference among the changes, which accompany to the traditional order and<br />

which leave these limits and cause renewal of the community.<br />

3. To disclose the differences between the changes, which promote further development of the<br />

community and which undermine this ability. 115<br />

4. To reveal a general character of impact of modern changes on the traditional system.<br />

5. To determine how community can work out within its own heritage and it has an ability to<br />

solve these problems; or to reach this through the a<strong>da</strong>ptation to new conditions of its central<br />

institutions and without important changes in the sphere of values and ideas (or their<br />

trans<strong>for</strong>mation). (S.N.Eisenshtadt).<br />

On the basis of discussed in<strong>for</strong>mation, we have tried to determine typological (traditional or<br />

innovational, individualistic or collectivistic) essence of Georgian culture; to analyze correlation of<br />

tradition and modernization, peculiarities of the Georgian culture, to find out the degree of<br />

modernization of the Georgian society. We have overviewed the history of Georgia during the last<br />

two centuries; changes, that have influenced Georgian culture on the background of ongoing<br />

processes in the modern world. Thus, we have outlined the possible variants of the development of<br />

Georgian culture.<br />

It is necessary to admit, that during the Soviet period Georgia was excluded from the world<br />

processes. However, after the dissolution of the Soviet Union, it has appeared face to face with the<br />

problems of globalization. There<strong>for</strong>e it is interesting to work out the best way <strong>for</strong> Georgia to deal<br />

with the processes of globalization and which nuances should have been underlined. On the<br />

background of the ideas of the western and non-western thinkers, we have tried to examine the<br />

Georgian reality.<br />

There is no national way out the challenges of globalization, there is only the transnational way<br />

out. Regionalism – this is a creation of transnational, supranational unities. The creation of<br />

transnational and supranational unities are caused by economical and political factors and such<br />

unities are based on cultural similarities. Nowa<strong>da</strong>ys, only the European countries are united in<br />

118


supranational structures. Democracy is the basis <strong>for</strong> the European union. The members of the<br />

European union are the countries, which aspire to the growth and strengthening of democracy.<br />

European union is the result of modernization, as the modernization is the development of a<br />

society with attributes of democracy. Georgia tries to find out the answer on the challenge of<br />

globalization through the integration in European Union.<br />

Modernization and westernization are inevitable processes <strong>for</strong> the societies aiming to integrate<br />

in the Western unity The geopolitical position of Georgia enables it to join global processes;<br />

Georgia has it’s own function in a number of economic and political projects. Hence, Georgia will<br />

face the global culture.<br />

Above mentioned processes of localization has been developed in Georgia as well as in other<br />

parts of the world. Even the process of “McDonaldization” has gone through the certain localization<br />

in Georgia. This is just the process, which was defined as glocalization: in many places but in a<br />

different kind. The purpose of is a fast food; in the West one usually spends 7-9 minutes in this<br />

restaurant; in non western countries McDonald’s has changed it’s profile; in Georgia it is not only a<br />

place <strong>for</strong> fast feed, but also it is used <strong>for</strong> entertainment; schoolchildren, students, grandmothers<br />

and grandfathers together with their grandchildren go there <strong>for</strong> amusement. The process of<br />

“McDonaldization” was accompanied by the appearance of the national “fast-food” units. There are<br />

number of national dishes useful <strong>for</strong> fast food objects. Thus, the occurrence of western<br />

hamburgers has stimulated trans<strong>for</strong>mation of local cookery, its a<strong>da</strong>ptation to the contemporary<br />

situation and creation of new Georgian dishes.<br />

In this case the Georgian culture has managed to preserve its original character. Cookery is<br />

not a decisive factor, but it is one of the important artifact of the Georgian culture<br />

It is difficult to image the replacement of the national culture by the global one. But it certainly<br />

does not mean complete denying of the global culture. The way of integration into the Western<br />

society lays through the modernization, thus rejecting of the global culture is impossible <strong>for</strong><br />

Georgia. And it is not necessary either.<br />

Georgia will not be able to get rid of the global culture.<br />

The statistical <strong>da</strong>ta are given, in which the changes taking place in the Georgian society <strong>for</strong><br />

last years are fixed.<br />

119

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!