q a l i T u r q e T S i
q a l i T u r q e T S i q a l i T u r q e T S i
134konkretuli samuSaoebis, miTebisa da legendebis xelaxal ganmartebebze(araTi 2003:294).goqalfi miiCnevda, rom modernizacia ar niSnavda vesternizacias,aramed is iyo arsebiTad Turquli. is Sedarebas axdenda anatoliisistoriul warsulTan da ambobda, rom winaislamuri anatoliissazogadoeba iyo egalitaruli, Zveli Turqebi iyvnen demokratebi dafeministebi, TurqeTs ar esaWiroeboda miebaZa evropisaTvis, mas SeeZloTavisi warsulis magaliTebiT exelmZRvanela (uaiTi 2003:148). goqalfisideebi aSkarad revoluciuri iyo.reformebis kvaldakval, romelic miznad isaxavda qalTamdgomareobis gaumjobesebas, reformistebma miznad daisaxes TavidandaeweraT TurqeTis istoria. afeT inani, aTaTurqis geri qaliSvili, iyomaT Soris visac daevala TurqeTis istoriis kvleva. mas ganaTlebaSveicariaSi hqonda miRebuli aTaTurqis meTvalyureobiT. afeT inaniswigni “Tarih Boyunca Tűrk Kadının Hak ve Gőrevleri” (“Turq qalTa uflebebi damovaleobebi”) aris Sedegi brZolisa, romlis mizanic iyo respublikurireformebis dakanoneba. wigni mimoixilavs Turqi qalis istorias winaislamuri droidan moyolebuli respublikis periodamde. wignis mTavarimizania warmoaCinos aTaTurqis roli qalTaTvis uflebebis miniWebissaqmeSi.1930-iani wlebis ekonomikur progresTan erTad qalebma didiTavisufleba moipoves. safeiqrodan dawyebuli da Tambaqos industriiTdamTavrebuli gamoiyeneboda qalis Sroma. qalTa mier am rolisSesrulebam gamoiwvia maTTvis politikuri statusis miniWeba. 1930wlisaprilSi maT ufleba miecaT monawileoba mieRoT adgilobriv arCevnebSi,romelic Catarda wlis bolos. 1934 wels parlamentma xma miscawinadadebas, rom qalebs monawileoba mieRoT saparlamento arCevnebSiara mxolod rogorc amomrCevlebs, aramed rogorc kandidatebsac.“parlamentis sxdomaze sityviT gamovida premier ministri ismeT ineniu,romelmac ganacxada: “rodesac mTeli qveyana dapyrobili iyo, am drosqalebi mamakacebTan erTad omis frontze ibrZodnen. isini SromobdnenmindvrebSic, raTa qveynis mosaxleoba lukma-puris gareSe ardarCeniliyo. qalis aseTi Rirseba namdvilad dasafasebelia” (qaflani
1352002:567). saintereso iqneba Tu aRvniSnavT, rom 1935 wlis TebervlisarCevnebis Sedegad 18 qali arCeul iqna axal mTavrobaSi. amaTgan 3saSualo ganaTlebiT, danarCenebi ki umaRlesi ganaTlebiT, mxolod erTiiyo glexobis warmomadgeneli. ase da amgvarad, maSin, rodesac msofliosmraval qveyanaSi qalebi saxlSi gamoketilebi iyvnen, Turqi qaliparlamentis wevri iyo.1935 wels stambolSi “ildiz palasSi” (Yıldiz Palace) Catarda xmisuflebebisa da TanasworuflebianobisaTvis mebrZolTa saerTaSorisoaliansis kongresi, romelsac umaspinZla qalTa kavSirma. kongresismTavar sakiTxad ganxilul iqna msoflios qalTa TanamSromloba imsakiTxebSi, romelic exeboda socialur wes-Cveulebebsa da adaTebs.stambolidan kongresis monawileebi ankaraSi wavidnen, sadac maT aTa-Turqma umaspinZla. man delegaciis wevrebs ganucxada, rom Turqiqalebisa da mamakacebis msgavsad unda gaerTiandnen mTeli msofliosqalebi da mamakacebi, raTa daamyaron mSvidoba mTels msoflioSi”-o(ahmadi 1999:89).1955 wels saintereso eqsperimenti ganxorcielda – gaixsnasamxedro skolebi kadeti qalTaTvis. ramdenime qalma warmatebiTacdaasrula es skola, magram 1961 wels gadawyvetileba ukuagdes daaRniSnuli skola gaauqmes (brauningi 1985:12).qalis politikuri mdgomareoba Semdgom wlebSi mkveTradgaumjobesda. magaliTad: 1946 wels daiwyo mravalpartiuli politika,1971 wels pirveli qali ministri iqna arCeuli. 1986 wels parlamentiswevri qali gaxda ministrTa kabinetis wevri. 1993 wels dainiSna Ipremier-ministri qali (Tansu Cileri).saarCevno da yovelive sxva zemoxsenebuli uflebebis miniWebisSedegad qalTa erTi nawili miiCnevda, rom maT miiRes is, risTvisacibrZodnen da Tvlidnen, rom qalTa moZraoba unda Sewyvetiliyo. 1935wels “Turq qalTa gaerTianebis”. ramodenime liderma gadawyvita, romgaeuqmebinaT es gaerTianeba. paralelurad mTavrobis mier daarsebuliqna organizacia “xalxTa saxlebi” (“Halk Evleri”), romlis mizanic iyoqemalisturi principebis ganxorcieleba. “qemalistebi qalebs
- Page 83 and 84: 83axali sultani gaxda ibrahimis 7 w
- Page 85 and 86: 85mniSvnelovani gavlenis qveS. l. k
- Page 87 and 88: 87mamakaci iyo. ceremonia iyo simbo
- Page 89 and 90: 89vercxlisa da oqros foTlebiT morTu
- Page 91 and 92: 916. qalis statusi osmalurisaojaxo
- Page 93 and 94: 93memkvidreobiT gadacema. “mahri
- Page 95 and 96: 957. qali da qvelmoqmedeba osmaleTi
- Page 97 and 98: 97Camomavali qalebi iyvnen didmasSt
- Page 99 and 100: 99kargi cxeni. is saukeTeso, morwmu
- Page 101 and 102: 101Sadrevnebi” (zarinebafi 2002:5
- Page 103 and 104: 103colis yola sxva mizeziTac iyo ga
- Page 105 and 106: 105mesakuTris qonebidan. berklis mi
- Page 107 and 108: 107da gaTxovebis Semdegac mas Sors
- Page 109 and 110: 109yofila qoseleris fermis da saxle
- Page 111 and 112: 111Cven vigebT, rom haje hanimi xel
- Page 113 and 114: 113umaRlesi titulis - hajis mflobel
- Page 115 and 116: 115maRaziebic, romlis xSiri stumreb
- Page 117 and 118: 117sultan Mmustafa II-is (1695-1703
- Page 119 and 120: 119faravda da mxolod Tvalebi uCanda
- Page 121 and 122: 121sasamarTlos Canawerebidan vgebul
- Page 123 and 124: 123sainteresoa XVIII s-is kaiseris
- Page 125 and 126: 125skolebSi. 1880-iani wlebidan sko
- Page 127 and 128: 127gogonebi ukve CarSafiT dadiodnen
- Page 129 and 130: 129Tavi III1. qali TurqeTis respubl
- Page 131 and 132: 131mdgomareobis gaumjobeseba sazoga
- Page 133: 133qemalistebis mxridan Zveli tradi
- Page 137 and 138: 137Tanaxmad TurqeTSi Cadris mtarebe
- Page 139 and 140: 139qsovilis an pirsaxocis naWers, r
- Page 141 and 142: 141mravalcolianobis SemTxvevebi. ad
- Page 143 and 144: 143ibeWdeboda dasavlel mweralTa sxv
- Page 145 and 146: 145tradiciulma religiurma feministu
- Page 147 and 148: 147adgilobrivma qalma. zeims Tan ax
- Page 149 and 150: 149“Kadinca”, romelic dResac ga
- Page 151 and 152: 151cxovrebaSi yvelasaTvis gza xsnil
- Page 153 and 154: 153j a n m r T e l o b a1926w. abor
- Page 155 and 156: 155p o l i t i k a1923w. qalTa ufle
- Page 157 and 158: 1571995w. TurqeTma monawileoba miiR
- Page 159 and 160: 159winaislamur epoqaSi qali ganixil
- Page 161 and 162: 161valide sultani mogvevlina, rogor
- Page 163 and 164: 163tansacmlis evropuli kabiT Canacv
- Page 165 and 166: 165TurqeTSi qalTa aqtiurobis done s
- Page 167 and 168: 167Tursun bei 1997ibn batuta 1963ib
- Page 169 and 170: 169sadr ad-dini 1980selaniqi 19892
- Page 171 and 172: 171yurani 2006yurani. Targmna da ko
- Page 173 and 174: 173aqilmazi 2002aaqilmazi 2002bahma
- Page 175 and 176: 175gelovani 2005gelovani 2003gelova
- Page 177 and 178: 177valCi 1970Walch, R., XVII. Yűzy
- Page 179 and 180: 179kinrosi 1997kinrosi 2002krutie 1
- Page 181 and 182: 181Новичев А.Д. Рефор
- Page 183 and 184: 183svaniZe m., osmaleTis istoria. t
134konkretuli samuSaoebis, miTebisa da legendebis xelaxal ganmartebebze(araTi 2003:294).goqalfi miiCnevda, rom modernizacia ar niSnavda vesternizacias,aramed is iyo arsebiTad Turquli. is Sedarebas axdenda anatoliisistoriul warsulTan da ambobda, rom winaislamuri anatoliissazogadoeba iyo egalitaruli, Zveli Turqebi iyvnen demokratebi dafeministebi, TurqeTs ar esaWiroeboda miebaZa evropisaTvis, mas SeeZloTavisi warsulis magaliTebiT exelmZRvanela (uaiTi 2003:148). goqalfisideebi aSkarad revoluciuri iyo.reformebis kvaldakval, romelic miznad isaxavda qalTamdgomareobis gaumjobesebas, reformistebma miznad daisaxes TavidandaeweraT TurqeTis istoria. afeT inani, aTaTurqis geri qaliSvili, iyomaT Soris visac daevala TurqeTis istoriis kvleva. mas ganaTlebaSveicariaSi hqonda miRebuli aTaTurqis meTvalyureobiT. afeT inaniswigni “Tarih Boyunca Tűrk Kadının Hak ve Gőrevleri” (“Turq qalTa uflebebi damovaleobebi”) aris Sedegi brZolisa, romlis mizanic iyo respublikurireformebis dakanoneba. wigni mimoixilavs Turqi qalis istorias winaislamuri droidan moyolebuli respublikis periodamde. wignis mTavarimizania warmoaCinos aTaTurqis roli qalTaTvis uflebebis miniWebissaqmeSi.1930-iani wlebis ekonomikur progresTan erTad qalebma didiTavisufleba moipoves. safeiqrodan dawyebuli da Tambaqos industriiTdamTavrebuli gamoiyeneboda qalis Sroma. qalTa mier am rolisSesrulebam gamoiwvia maTTvis politikuri statusis miniWeba. 1930wlisaprilSi maT ufleba miecaT monawileoba mieRoT adgilobriv arCevnebSi,romelic Catarda wlis bolos. 1934 wels parlamentma xma miscawinadadebas, rom qalebs monawileoba mieRoT saparlamento arCevnebSiara mxolod rogorc amomrCevlebs, aramed rogorc kandidatebsac.“parlamentis sxdomaze sityviT gamovida premier ministri ismeT ineniu,romelmac ganacxada: “rodesac mTeli qveyana dapyrobili iyo, am drosqalebi mamakacebTan erTad omis frontze ibrZodnen. isini SromobdnenmindvrebSic, raTa qveynis mosaxleoba lukma-puris gareSe ardarCeniliyo. qalis aseTi Rirseba namdvilad dasafasebelia” (qaflani