d i s e r t a c i a
d i s e r t a c i a d i s e r t a c i a
14nawarmoebi ,,frankenSteini, anu axali promeTe’’, romlis protagonistiaxal adamians qmnis) (Encyclopédie libre-Shelley).romantikosebs xiblavT fantastika, xalxuri Semoqmedeba, anuyvelaferi is, rac saukunenaxevris manZilze yuradRebis miRma iyodarCenili. klasicizmisTvis damaxasiaTebel ,,bunebis mibaZvas’’,romantikosebi xelovanis SemoqmedebiT energias upirispireben,romelic, empiriul samyarosTan SedarebiT, bevrad mSvenier samyarosqmnis (Milner, Pichois1985:114). romantikosebi sxadasxva istoriuli epoqebiT,egzotikuri qveynebiT da saidumloebiT moculi movlenebiTinteresdebodnen. swored romantizmis wiaRSi warmoiSva istoriuliromani, romelsac istoriuli sinamdvilis da adamianis fsiqikissaidumloebis axsna hqonda miznad dasaxuli (Milner, Pichois1985:67).romantikosebi Sua saukuneebiT da antikuri epoqiTac xelaxladainteresdnen. maTi azriT, samyaros mSvenierebas sxvadasxva,erTmaneTisgan gansxvavebuli kulturaTa erTianoba qmnida, TumcaromantikosTa yuradRebis miRma arc im periodis istoriul-politikurirealoba rCeboda. samyaroSi adamianis misiis amosacnobad, romantikosebikonkretulobis, sizustisa da damajereblobisken miiswrafodnen,miuxedavad imisa, rom maT nawarmoebebSi moqmedeba xSirad egzotikur,ucnob qveynebsa da warmosaxiT samyaroSi xdeba.bunebasa da mis Zlevamosilebas didi roli ukavia romantizmisepoqis mwerlebis SemoqmedebaSi: peizaJis aRwera iqneba es, romantizmisgmiris bunebasTan dapirispireba Tu masTan harmoniuli Tanaarseboba(История немецкой литературы 1986: 58).romantikosTa azriT, samyaros mTavar Rirebulebas sworedSemoqmedeba, Semoqmedebis rTuli procesi warmoadgens. maT swamT, romSemoqmedis Tavisufleba da misi fantazia xelovnebis kanonebs ki aremorCileba, aramed Tavad qmnis maT. rogorc literaturaTmcodne v. maniaRniSnavs: ,,romantizma uaryo kanonebi da bevrad rTul kanonebsdaemorCila’’ (Ю. Манн). amiT SeiZleba aixsnas is JanrTamravalferovneba, romelic romantizmis epoqas axasiaTebs. romantizmisperiodSi bevr axal Janrs Caeyara safuZveli, bevrmac _ saxecvaganicada: istoriuli romani iqneba es Tu fantastikuri moTxroba,
15deteqtiuri novela, zRapari, lirikul-epikuri poema, drama.romantizmisTvis damaxasiaTebelia JanrTaA sinTezi, rogorc xelovnebissxvadasxva sferoSi, aseve sxvadasxva sferoebis erTmaneTTanmimarTebaSi. aseT sinkretul JanrSi Sereulia fantastika da groteski,maRali da mdabali stili, tragikuli da komikuri (Mitterand 1988 :176).romantizmis epoqas mecnierebis ganviTarebac daemTxva:filosofiis, sociologiis, istoriis, politologiis, qimiisa dabiologiis. yvela am mecnierebam romantikosTa Semoqmedebaze didigavlena iqonia.internacionaluri xasiaTis miuxedavad, romantizmi yvela qveyanaSigansxvavebuli TvisebebiT xasiaTdeba. germania romantizmis TeoriulisafuZvlebis samSoblod iTvleba, sadac istoriul-politikuri viTarebafilosofiis, eTikisa da esTetikis WrilSi ganixileboda(v. vakenroderi, novalisi, Zmebi Slegelebi, l. tiki). romantizmispirveli koncefcia Camoyalibda germaniaSi da erT-erTi pirveliliteraturuli nawarmoebic ienis skolis warmomadgenlebs ekuTvniT (l.tikis ,,Ceqmebiani kata’’-1797, novalisis ,,hainrix fon oftendingeni’’-1802).romantikosTa meore Taobis warmomadgenlebi gaerTianebuli iyvnenhaidelbergis skolaSi (k. brentano, i. arnimi, Zmebi grimebi). am skoliswarmomadgenlebi religiiT, germaniis istoriiTa da folkloriT iyvnendainteresebulni (,,biWis jadosnuri sayviri’’-1806-08). amave skoliswiaRSi Camoyalibda folkloris Seswavlis miTologiuri koncefcia,romelic Zmebi Slegelebisa da Selingis Sromebs efuZneboda. germanuligviandeli ronmantizmisTvis realobisa da ocnebis mkveTri gamijvna (e.hofmani, a. klaisti), sasowarkveTisa da uimedobis motivebi, socialurigroteskia damaxasiaTebelia (a. Samiso, h.haine) (История немецкой литературы1986: 63).TavianT SemoqmedebaSi, inglisuri romantizmis warmomadgenlebiudides adgils pirovnebisa da sazogadoebis urTierTobas uTmobdnen.maT mier istoriuli procesi katastrofis moaxloebad ganixileboda.e. w. ,,tbis skolis’’ warmomadgenlebi (u. vordsuorTi, s. kolriji,r. sauTi) warsuls aidialebdnen, patriarqalur, martiv, piruTvnelobazedamyarebul adamianTa urTierTobebs asxamdnen xotbas. inglisurenovaniromantizmis warmomadgenlebis Semoqmedeba qristianuli morCilebiTaa
- Page 1 and 2: avtoris stili daculiaivane javaxiSv
- Page 3 and 4: 3kvlevis mizani da amocanebiwinamde
- Page 5 and 6: 55) disertaciis aqtualoba Yyvelaze
- Page 7 and 8: 7naratologiis mimdevrebs formaluri
- Page 9 and 10: 9SemTxvevaSi, movlenebs arc mTxrobe
- Page 11 and 12: 11Tavisuflebisken swrafvis, pirovnu
- Page 13: 13arsebobis amsaxveli universaluri
- Page 17 and 18: 17yofiliyo miaxlovebuli. v. hiugo W
- Page 19 and 20: 19saukunis dasawyisSi, ganmanaTlebl
- Page 21 and 22: 21rom saman viqtor hiugo cocxali iy
- Page 23 and 24: 23droindeli sasaxle, romelic nerval
- Page 25 and 26: 25dekemberSi, diumas axalgazrda ist
- Page 27 and 28: 27dafarvis gareSe, Tavis fizikur ga
- Page 29 and 30: 29policielma miakiTxa da ganyofileb
- Page 31 and 32: 31magram nawarmoebebSi arsebuli ,,S
- Page 33 and 34: 33epopeaSi _ ,,gargantua da pantagr
- Page 35 and 36: 35XII saukuneSi warmoiqmna e.w. jad
- Page 37 and 38: 37navareli; gakvriT aris miniSnebul
- Page 39 and 40: 39Zlevamosilebis mexotbis _ frensis
- Page 41 and 42: 41SemoqmedebaSi aisaxa. romantikosT
- Page 43 and 44: 43filosofiuri, zneobrivi sakiTxebi
- Page 45 and 46: 45fantastikur novelebs (,,eSmakis p
- Page 47 and 48: 47literaturuli samyaros ,,epikuri
- Page 49 and 50: 49teqstSi homodiegesuri mTxrobelis
- Page 51 and 52: 51nawarmoebSi aRwerilia erTi epizod
- Page 53 and 54: 53da gadametebuli religiurobac. sur
- Page 55 and 56: 55mcdeloba poeturi da prozauli teqs
- Page 57 and 58: 57miTi orfevsze moTxrobis _ ,,oreli
- Page 59 and 60: 59(erTi da igive movlenisa Tu qmede
- Page 61 and 62: 61patareqstiT SecdomaSi Seyvanil mk
- Page 63 and 64: 63nervalis novelebi da moTxrobebi,
14nawarmoebi ,,frankenSteini, anu axali promeTe’’, romlis protagonistiaxal adamians qmnis) (Encyclopédie libre-Shelley).romantikosebs xiblavT fantastika, xalxuri Semoqmedeba, anuyvelaferi is, rac saukunenaxevris manZilze yuradRebis miRma iyodarCenili. klasicizmisTvis damaxasiaTebel ,,bunebis mibaZvas’’,romantikosebi xelovanis SemoqmedebiT energias upirispireben,romelic, empiriul samyarosTan SedarebiT, bevrad mSvenier samyarosqmnis (Milner, Pichois1985:114). romantikosebi sxadasxva istoriuli epoqebiT,egzotikuri qveynebiT da saidumloebiT moculi movlenebiTinteresdebodnen. swored romantizmis wiaRSi warmoiSva istoriuliromani, romelsac istoriuli sinamdvilis da adamianis fsiqikissaidumloebis axsna hqonda miznad dasaxuli (Milner, Pichois1985:67).romantikosebi Sua saukuneebiT da antikuri epoqiTac xelaxladainteresdnen. maTi azriT, samyaros mSvenierebas sxvadasxva,erTmaneTisgan gansxvavebuli kulturaTa erTianoba qmnida, TumcaromantikosTa yuradRebis miRma arc im periodis istoriul-politikurirealoba rCeboda. samyaroSi adamianis misiis amosacnobad, romantikosebikonkretulobis, sizustisa da damajereblobisken miiswrafodnen,miuxedavad imisa, rom maT nawarmoebebSi moqmedeba xSirad egzotikur,ucnob qveynebsa da warmosaxiT samyaroSi xdeba.bunebasa da mis Zlevamosilebas didi roli ukavia romantizmisepoqis mwerlebis SemoqmedebaSi: peizaJis aRwera iqneba es, romantizmisgmiris bunebasTan dapirispireba Tu masTan harmoniuli Tanaarseboba(История немецкой литературы 1986: 58).romantikosTa azriT, samyaros mTavar Rirebulebas sworedSemoqmedeba, Semoqmedebis rTuli procesi warmoadgens. maT swamT, romSemoqmedis Tavisufleba da misi fantazia xelovnebis kanonebs ki aremorCileba, aramed Tavad qmnis maT. rogorc literaturaTmcodne v. maniaRniSnavs: ,,romantizma uaryo kanonebi da bevrad rTul kanonebsdaemorCila’’ (Ю. Манн). amiT SeiZleba aixsnas is JanrTamravalferovneba, romelic romantizmis epoqas axasiaTebs. romantizmisperiodSi bevr axal Janrs Caeyara safuZveli, bevrmac _ saxecvaganicada: istoriuli romani iqneba es Tu fantastikuri moTxroba,