ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universiteti
ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universiteti ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universiteti
skandinavistikasofiko rusiSviliivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisissaxelmwifo universitetis bakalavriatis studentikvlevis organizacia norvegiaSixelmZRvaneli: profesori kaxaber loriamiuxedavad imisa, rom norvegia ar aris evrogaerTianebis wevri, 1987wlidan is monawileobs evrokavSiris farglebSi ganxorcielebulkvlevebSi da ixdis wliur Sesatans — 40 mln. dolars. ნorvegia CrdiloeTissxva qveynebTan erTad monawileobs erToblivi kvleviT da saganmanaTlebloRonisZiebebSi. norvegieli mecnierebi daexmarnen litvelkolegebs qveynis mier damoukideblobis miRebis Semdeg mecnierulikvlevis SefasebaSi. norvegiel mkvlevarebs didi xnis nayofieri Tanam-Sromloba akavSirebT TavianT kolegebTan amerikis SeerTebul Stateb-Si, sadac bevri maTgani swavlobda.norvegiaSi daaxloebiT 40000 adamiania dakavebuli kvleviTi dasaganmanaTleblo saqmianobiT (maT Soris 5600 doqtori (DPh)2).mrewvelobaSi dasaqmebulia daaxloebiT 12600 adamiani (maTgan 650-saqvs doqtoris xarisxi), institutebSi 10000 (1300 doqtori) da umaRlesiganaTlebis sferoSi 18100 (370 doqtori). norvegia mTlianad kvlevasa daganviTarebaze weliwadSi daaxloebiT 2,1 miliard dolars xarjavs.აqedan, mrewveloba afinansebs 50%-s, saxelmwifo 43%-s, ucxouri wyaroebiswili ki 7%-ia. es Tanxa Seadgens norvegiis mTliani Sida produqtismxolod 1.7%-s, rac gacilebiT mcirea SvedeTsa da fineTSi kvlevasa daganviTarebaze daxarjuli Tanxis procentul maCveneblebze. amasTanodnav naklebia daniis Sesabamis maCveneblebze. kvleviTi saqmianobisSedarebiT mwiri dafinanseba ganpirobebulia rogorc kvlevis Sedegebisnaklebi efeqturobiT, aseve mTavrobis strategiuli gadawyvetilebiT argazardos biujetis es nawili im dros, rodesac mas didi Semosavali aqvsnavTobisa da gazis mrewvelobidan. kvleviTi saqmianobis dafinanseba1995-1997 wlebSi 5%-iT Semcirda. aseTi fiskaluri politika vrceldebamrewvelobis dafinansebazec. 1993-95 wlebSi samrewvelo kvleva daganviTareba 1%-iT Semcirda. amave periodSi, institutebis seqtorisdafinanseba Semcirda 8%-iT, Tumca universitetebma moaxerxesSeenarCunebinaT kvlevisa da ganviTarebis dafinansebis Zveli done.300
skandinavistikakvleviTi saqmianobis ZiriTadi nawili (mTliani xarjebis 57%) oslosa damis maxlobel qalaqebSi xorcieldeba.norvegiaSi oTxi ZiriTadi universiteti, 26 regionaluri da 8specializebuli kolejia, sadac swavlobs 185000 studenti. maTgan yvelazemniSvnelovani aris oslos universiteti da trondeimis mecnierebisada teqnologiis norvegiuli universiteti, romelic specializebuliasainJinro saqmesa da teqnologiebSi. universitetebSi tardebafundamenturi kvlevebi. umaRlesi ganaTlebis seqtori mecnierulikvlevebisaTvis yovelwliurad saxelmwifosagan daaxloebiT 400milion dolars iRebs, norvegiis samecniero sabWo (Research Council) ki —120 milions.norvegiaSi aseve maRalganviTarebuli `sainstituto seqtoria~, masSiSedis daaxloebiT asi kvleviTi instituti da amdenive dawesebuleba,romlebSic kvleva erT-erTi ZiriTadi mimarTulebaa. am institutebSiteqnologiuri xasiaTis gamoyenebiTi kvlevebi ZiriTadad kontraqtissafuZvelze xorcieldeba. sainstituto seqtoris mTliani xarjebi wliuradSeadgens daaxloebiT 600 milion dolars, aqedan 240 milionssaxelmwifo gaiRebs, xolo 120 milionamde — norvegiis samecniero sabWo.Tumca, mTavroba amcirebs am seqtoris subsidirebas da institutebsTviTdafinansebaze gadasvlas aiZulebs.norvegiis kvlevis sabWo.1993 wels norvegiaSi arsebuli kvleviTi sabWoebi gaerTiandastortingis (norvegiis parlamenti) mier Catarebuli kvlevis safuZvelze.axali gaerTianebuli sabWo, romelsac norvegiis kvlevis sabWo daerqva,anawilebs kvlevisaTvis saWiro saxsrebs da rekomendaciebs uwevs mTavrobassamecniero da teqnikur sakiTxebSi. sabWo eqvemdebareba ganaTlebis,kvlevisa da saeklesio saqmeebis saministros, romelic mis erT-erT ZiriTaddamfinansebels warmoadgens. kvlevis sabWo dafinansebas Rebulobsaseve sxva saministroebisgan, rogoricaa, magaliTad, mrewvelobisa davaWrobis, Tevzis mrewvelobis, soflis meurneobis, janmrTelobisa dagaremos dacvis. mTlianad sabWos biujeti (360 milioni dolari) SeadgensmTavrobis mier mecnieruli kvlevisaTvis gamoyofili Tanxis meoTxeds.norvegiis kvlevis sabWoSi gaqra disciplinebis mkveTri gamijnva, magramara e.w. disciplinaTaSorisi struqturebis xarjze. gamoiyofa mizansa daamocanaze orientirebuli eqvsi ganyofileba:• mrewveloba da energetika (navTobi, zRvaosnoba, momsaxureba)88 mln dolari (mTliani Tanxis 25%);301
- Page 250 and 251: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 252 and 253: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 254 and 255: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 256 and 257: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 258 and 259: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 260 and 261: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 262 and 263: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 264 and 265: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 266 and 267: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 268 and 269: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 270 and 271: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 272 and 273: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 274 and 275: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 276 and 277: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 278 and 279: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 280 and 281: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 282 and 283: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 284 and 285: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 286 and 287: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 288 and 289: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 290 and 291: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 292 and 293: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 294 and 295: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 296 and 297: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 298 and 299: enaTmecniereba, literaturaTmcodneob
- Page 302 and 303: skandinavistika• mecniereba da te
- Page 304 and 305: skandinavistikamariam maisaSvili, s
- Page 306 and 307: skandinavistikapasiur korufciaSi (a
- Page 308 and 309: skandinavistika• reformebi, romle
- Page 310 and 311: skandinavistikagamoyenebuli literat
- Page 312 and 313: skandinavistikaamila koleti, romels
- Page 314 and 315: skandinavistikamebi. orive maTganis
- Page 316 and 317: skandinavistikaunda moaxdinos arCev
- Page 318 and 319: skandinavistikadavemduroT, aramed
- Page 320 and 321: skandinavistikalisxmobs RmerTTan ga
- Page 322 and 323: skandinavistikaTan Zalian Zlieri Rm
- Page 324 and 325: skandinavistikanaSi Sesvla, yvelasT
- Page 326 and 327: skandinavistikaTamar Tamlianiivane
- Page 328 and 329: skandinavistikaodalur urTierTobaTa
- Page 330 and 331: skandinavistikagavlenis gaZlierebas
- Page 332 and 333: skandinavistikadanielebi laparakobe
- Page 334 and 335: skandinavistikakidebuli saeklesio l
- Page 336 and 337: ekonomika, biznesigavlenas axdens s
- Page 338 and 339: ekonomika, biznesiris gaformebuli S
- Page 340 and 341: ekonomika, biznesigenen~ aRniSnavs
- Page 342 and 343: ekonomika, biznesirdili fasebis far
- Page 344 and 345: ekonomika, biznesibas ukve daCqareb
- Page 346 and 347: ekonomika, biznesiTili gadia, romel
- Page 348 and 349: ekonomika, biznesisoflebis mosaxleo
skandinavistikakvleviTi saqmianobis ZiriTadi nawili (mTliani xarjebis 57%) oslosa damis maxlobel qalaqebSi xorcieldeba.norvegiaSi oTxi ZiriTadi <strong>universiteti</strong>, 26 regionaluri da 8specializebuli kolejia, sadac swavlobs 185000 studenti. maTgan yvelazemniSvnelovani aris oslos <strong>universiteti</strong> da trondeimis mecnierebisada teqnologiis norvegiuli <strong>universiteti</strong>, romelic specializebuliasainJinro saqmesa da teqnologiebSi. universitetebSi tardebafundamenturi kvlevebi. umaRlesi ganaTlebis seqtori mecnierulikvlevebisaTvis yovelwliurad <strong>saxelmwifo</strong>sagan daaxloebiT 400milion dolars iRebs, norvegiis samecniero sabWo (Research Council) ki —120 milions.norvegiaSi aseve maRalganviTarebuli `sainstituto seqtoria~, masSiSedis daaxloebiT asi kvleviTi instituti da amdenive dawesebuleba,romlebSic kvleva erT-erTi ZiriTadi mimarTulebaa. am institutebSiteqnologiuri xasiaTis gamoyenebiTi kvlevebi ZiriTadad kontraqtissafuZvelze xorcieldeba. sainstituto seqtoris mTliani xarjebi wliuradSeadgens daaxloebiT 600 milion dolars, aqedan 240 milions<strong>saxelmwifo</strong> gaiRebs, xolo 120 milionamde — norvegiis samecniero sabWo.Tumca, mTavroba amcirebs am seqtoris subsidirebas da institutebsTviTdafinansebaze gadasvlas aiZulebs.norvegiis kvlevis sabWo.1993 wels norvegiaSi arsebuli kvleviTi sabWoebi gaerTiandastortingis (norvegiis parlamenti) mier Catarebuli kvlevis safuZvelze.axali gaerTianebuli sabWo, romelsac norvegiis kvlevis sabWo daerqva,anawilebs kvlevisaTvis saWiro saxsrebs da rekomendaciebs uwevs mTavrobassamecniero da teqnikur sakiTxebSi. sabWo eqvemdebareba ganaTlebis,kvlevisa da saeklesio saqmeebis saministros, romelic mis erT-erT ZiriTaddamfinansebels warmoadgens. kvlevis sabWo dafinansebas Rebulobsaseve sxva saministroebisgan, rogoricaa, magaliTad, mrewvelobisa davaWrobis, Tevzis mrewvelobis, soflis meurneobis, janmrTelobisa dagaremos dacvis. mTlianad sabWos biujeti (360 milioni dolari) SeadgensmTavrobis mier mecnieruli kvlevisaTvis gamoyofili Tanxis meoTxeds.norvegiis kvlevis sabWoSi gaqra disciplinebis mkveTri gamijnva, magramara e.w. disciplinaTaSorisi struqturebis xarjze. gamoiyofa mizansa daamocanaze orientirebuli eqvsi ganyofileba:• mrewveloba da energetika (navTobi, zRvaosnoba, momsaxureba)88 mln dolari (mTliani Tanxis 25%);301