12.07.2015 Views

Tavidan, rodesac am wignis dawera gadavwyvite ... - Litsakhelebi.ge

Tavidan, rodesac am wignis dawera gadavwyvite ... - Litsakhelebi.ge

Tavidan, rodesac am wignis dawera gadavwyvite ... - Litsakhelebi.ge

SHOW MORE
SHOW LESS
  • No tags were found...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

gigi TevzaZesaqarTvelo: Zalauflebis dabrunebaTbilisi 20031


sarCevi:sarCevi: ..................................................................................................................................................... 2I. <strong>wignis</strong> struqturis ganmarteba ....................................................................................................... 3II. ratom ar hqvia <strong>am</strong> wigns “rigiTi saqarTvelos gadasarCenad” ................................................ 4III. pirveli Sesavali – Back to USSR .................................................................................................. 6 Zalauflebis biografia saqarTveloSi – politikuri movlenebis orbita XXsaukunis bolos, XXI saukunis dasawyisSi .................................................................... 10paterloo, anu aR<strong>ge</strong>niTi s<strong>am</strong>uSaoebi ......................................................................................... 16mcire jgufebis kanoni ................................................................................................................ 20III. meore Sesavali – iZuleba socialuri realobisaTvis ......................................................... 21 simulantebi da fsiqiatrebi, anu avadmyofobebis, moCvenebiTi avadmyofobebis, maTigankurnebis da vergankurnebis Sesaxeb ............................................................................. 22III. mes<strong>am</strong>e Sesavali – trul-klapaciusis sindromi ..................................................................... 27 ukanaskneli inteli<strong>ge</strong>ntis brwyinvaleba da siduxWire ............................................... 30 daskvna: revanSi mimdinareobs ............................................................................................. 32IV. 12 niSani da <strong>am</strong>ave dros argumenti imis sasar<strong>ge</strong>blod, rom saqarTveloSi sabWoTakavSiris magivrad Sua saukuneebi aRdga ......................................................................................... 35 1. politikuri sistema – Zalauflebis tipi ................................................................. 35 2. socialuri sistema ......................................................................................................... 37 3. ganaTlebis sistema .......................................................................................................... 40 4. sas<strong>am</strong>arTlo sistema ........................................................................................................ 42 5. jari da policia ............................................................................................................. 44 6. sagareo urTierTobebi .................................................................................................... 45 7. ekonomika ........................................................................................................................... 46 8. s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoeba ................................................................................................. 52 9. socialuri kontrolis faruli formebi ................................................................. 55 10. politikuri partiebi da arCevnebi ............................................................................ 57 11. eklesia da masmedia ........................................................................................................ 61 12. saqarTvelos oligarqebi da biznes-jgufebi ........................................................... 65V. politikosebis universaluri sazomi saqarTveloSi, sxva mis msgavs da mimsgavsebulqveynebSi .................................................................................................................................................. 67VI. xuTi ZiriTadi umsjeloba, romelic saqarTveloSi arsebobs ............................................ 71VII. s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoeba, misi jgufebi, Semad<strong>ge</strong>nloba, rogori unda iyos da rogoriar aris is dRevandel saqarTveloSi. anu ratom rCeba saqarTvelo, da ara marto is, jerkidev sabWoTa kavSiris (Sua saukuneebis) modernizebul (regresirebul) versiad .............. 76VIII. dasasruli pirveli – Zalauflebis mokle istoria ......................................................... 78VIII. dasasruli meore – rogor unda gaizomos qveyanaSi demokratiis yofnis, aryofnis dayofna-aryofnis xarisxi ....................................................................................................................... 83Ein Planet, Ein Reich, Ein Volk .............................................................................................................. 85VIII. dasasruli mes<strong>am</strong>e – aleqsis de tokvilis winaaRmdeg ....................................................... 96IX. daskvna s<strong>am</strong>ive dasasrulisaTvis ............................................................................................... 1012


I. <strong>wignis</strong> struqturis ganmarteba<strong>am</strong> <strong>wignis</strong> avtorma icis, rom Zalian Znelia erTsa da imave dros saqarTveloSiarsebuli viTareba aRwero, <strong>am</strong> viTarebis Sesaxeb sociologiur-inteleqtualuristoriulidaskvnebi akeTo da, miuxedavad <strong>am</strong>isa, wigni mainc saintereso sakiTxavig<strong>am</strong>ovides.<strong>am</strong>itom wigns s<strong>am</strong>jer iwyeben <strong>Tavidan</strong>. TiToeul Sesavals win uZRvis im s<strong>am</strong>i tipismkiTxvelis aRwera, visac es gansxvavebuli Tavebi unda moergos. s<strong>am</strong>ive es aRwer<strong>am</strong>idis TavTan, romlSic 12 niSania aRwerili, da romlic wakiTxvac <strong>am</strong> <strong>wignis</strong>ga<strong>ge</strong>bisaTvis aucilebelia. Semdeg, wigni aseve s<strong>am</strong>i dasasruliT mTavrdeba.albaT, mkiTxveli ukve Seafiqriana wina abzacis dasawyisSi motanilma fraz<strong>am</strong>“iwyeben”. ukve Sefiqrianebuli mkiTxveli <strong>am</strong>is g<strong>am</strong>arTlebas waawydeba zogierTi Tavisdasawyisisas an dasrulebisas, sadac avtori da avtor-ego saubroben. es dialo<strong>ge</strong>bi,simarTle rom iTqvas, erTgvari g<strong>am</strong>osavalia im sirTuleebidan, romlebSic msjelobaTavs rom <strong>am</strong>ohyofs xolme. Tumca, meore mxriv, <strong>am</strong> dialo<strong>ge</strong>bs aqvs pretenzia,mkiTxvelis im wuTs warmoSobili azri <strong>am</strong>oicnos da <strong>am</strong>iT <strong>wignis</strong> kiTxva ufrosaxaliso gaxados.3


II. ratom ar hqvia <strong>am</strong> wigns “rigiTi saqarTvelos gadasarCenad”<strong>Tavidan</strong>, <strong>rodesac</strong> <strong>am</strong> <strong>wignis</strong> <strong>dawera</strong> <strong>gadavwyvite</strong>, mindoda saTaurad “rigiTisaqarTvelos gadasarCenad” d<strong>am</strong>erqmia. es iqneboda miTiTeba stiven spilbergiscnobil filmze “rigiTi raianis gadasarCenad”. <strong>am</strong> filmSi meore msoflio omSimonawile <strong>am</strong>erikeli jariskacis, saxelad raianis, gadarCenisaTvis filmis yvelagmiri, Tavad raianis garda, kvdeba. aseT saTaurs albaT, bundovnad unda mieniSnebina,rom saqarTveloSi arsebuli viTarebis dasaZlevad Zalian bevr arsebul sistemazeTu Seguebul Rirebulebebze uaris Tqma mogviwevs. anda, ufro radikalur mkiTxvelses saTauri etyoda, rom saqarTvelos gadasarCenad msxverplis gaRebaa saWiro.s<strong>am</strong>wuxarod, es saTauri gau<strong>ge</strong>bari aRmoCnda <strong>am</strong> <strong>wignis</strong> umetesi adresatisaTvis,mxolod imitom, rom maT filmi ar enaxaT. .is saTauri, romelic wigns axla hqvia, kvlav kinoindustriaze miTiTebaa,oRond ufro saSinelebaTa an action filmebze, sadac wina filmSi d<strong>am</strong>arcxebuli daTiTqos ganadgurebuli monstri (an gmiri) brundeba. imdenad, r<strong>am</strong>denadac <strong>am</strong> seriispirvel wigns hqvia “saqarTvelo – Zalauflebis simulaciebi”, meoris saxeli –“saqarTvelo – Zalauflebis dabruneba” mimdevrobis garkveul wesze miuTiTebs.saTauris, erTi SexedviT, simartivis miuxedavad, mkiTxvels Tavad mouwevs garkveva,vin brundeba – monstri Tu gmiri, Tu orive erTad.<strong>am</strong> wigns serialis sxva Tvisebac aqvs; bevri Tan<strong>am</strong>edrove action siuJetiSemdegnairia: pirvel seriaSi/nawilSi aRiwereba raRac viTareba, rogorcabsoluturi da ueWveli. meore seriis/nawilis <strong>am</strong>oqmedebisas cxadi xdeba, rompirvel seriaSi/nawilSi aRwerili <strong>am</strong>bavi sxva, ufro vrceli siuJetis ganuyofelimcire elementia 1 . xandaxan, pirveli nawilis dadebiTi personaJebi meores uaryofiTiprotagonistebi aRmoCndebian da piriqiT. es wignic, pirvel wignTan “ZalauflebissimulaciebTan” erTad, aseTi tipis erTianobas qmnis.me Sevecdebi vaCveno, rom is, Tu rogor qveyanaSi vcxovrobT, sad vimyofebiTda ra warmatebebi da warumateblobebi gvelis, mxolod da mxolod institutebis,Rirebulebebis da socialuri struqturebis analiziTaa SesaZlebeli ganisazRvros 2 .aseve, Sevecdebi avxsna, ratom aRar muSaoben Sefasebis, dakvirvebis da gazomvis1<strong>am</strong>is klasikuri magaliTia “ad<strong>am</strong>ianebi SavebSi” da “ad<strong>am</strong>ianebi SavebSi 2”.2da ara politikuri sistemebis da subieqtebis gancxadebaTa zedapiruli analiziT daanalogiebis gatarebiT, rogorc es CvenSi xSirad xdeba.4


Zveli, kargad nacadi meTodebi, da ra aris saWiro imisaTvis, rom aseTi meTodebi<strong>Tavidan</strong> dafuZndes. maqvs imedi, rom saqarTvelos SemoTavazebuli aRwera, SeiZlebasxva, saqarTvelos analogiur socialur da politikur sin<strong>am</strong>dvileSi myofi qveynebismimarTac marTebuli aRmoCndes. me ar var Sepyrobili negatiuri nacionalizmiT, daver vityvi, rom raRac “mxolod Cven gvWirs”.maT, vinc Cems wigns “Zalauflebis simulaciebs” icnobs, minda vauwyo, romsimulaciis etapi d<strong>am</strong>Tavrda. daiwyo meore, “Zalauflebis dabrunebis” faza. Cvengardauvlad miveqanebiT im mdgomareobisaken, romelic SeiZleba aRiweros rogorcSua saukuneebi. is Sua saukuneebi, romelic saqarTvelos arasodes hqonia. erT-erTigza, romelic <strong>am</strong> mdgomareobidan g<strong>am</strong>ogviyvanda, kvlav simulaciis aRd<strong>ge</strong>naa. Tu esmoxda, Cven saxifaTo wreSi aRmovCndebiT: ciklis – Zalauflebissimulaciebi/Zalauflebis dabruneba _ yovel g<strong>am</strong>eorebasTan, anu ciklis tradiciadqcevasTan erTad, sxva gzis arCeva sul ufro da ufro SeuZlebeli gaxdeba.saTauris ganmarteba: Zalauflebis dabruneba niSnavs erTis mxriv, Zalauflebisdabrunebas imis mier, vinc Zalauflebis simulacias 3 awarmoebda, xolo meore mxriv,dabrunebas im droSi, <strong>rodesac</strong> saxelmwifo Zalaufleba iyo Semqmneli, mokarnaxe daganmsazRvreli.3maTTvis, visac “saqarTvelo – Zalauflebis simulaciebi” ar waukiTxavs, simulaciisganmarteba im wignidan: “simulacia, anu simulaciuri procesi, simulirebis saSualebiTmiiReba. simulacia iseve moqmedebs, rogorc Tavad is, risi simulirebac xdeba. oRondsafuZveli da dasayrdeni, romelic gaaCnia imas, risi simulirebac xdeba, simulacias araaqvs. simulaciuri procesi mTeli ZalebiT cdilobs da<strong>am</strong>tkicos, rom simulaciis ukanSesab<strong>am</strong>isi safuZvli da dasayrdeni imaleba. ase rom, simulacia arafers ar faravs, piriqiT,is cdilobs aCvenos imis arseboba, rac ar aris”.5


es Sesavali gankuTvnilia im mkiTxvelisaTvis, visac istoria ufro itacebs, vidre<strong>am</strong> istoriis analizi da usagno ganazrebebi. agreTve imaTTvis, visac axsovs da/anainteresebs, ra iyo sabWoTa kavSiri 4 .III. pirveli Sesavali – Back to USSRanu survili moxvde ssrk-SidRes xSirad gaigoneb politikuri analitikosisagan Tu inteleqtualisagan, rom“aba ra unda mosTxovo, man xom sxvanairi marTva ar icis”. <strong>am</strong> “man”-Si, ra Tqma unda,SevardnaZe igulisxmeba. bevria ganwyobili saimisod, rom is gaurkvevloba, racqveyanaSia da romelic yoveli moqalaqis bedze/cxovrebaze aisaxeba, prezidentsdaabralos. magr<strong>am</strong>, rac ar unda Zlieri iyos erTi ad<strong>am</strong>ianis pirovnuli zemoqmedebisunari da Zalaufleba, mTeli qveynis Semotrialeba mas ar SeuZlia; ar SeuZlia maTgareSe, vinc mas <strong>am</strong>aSi exmareba da eTanxmeba.es msjelobac nacnobia qarTuli inteleqtualuri diskursisaTvis da <strong>am</strong>SemTxvevaSi msjelobaSi irekleba “xalxi, romelic bnelia da kvlav warsulSi undacxovreba”. Tumca, “xalxi” rac ar unda totalurad warsulze orietirebuli iyos– is erTi subieqti arasodes aris, da Sesab<strong>am</strong>isad, arasodes ara aqvs erTi neba daerTi piri. sociolo<strong>ge</strong>bi da socialuri Teoretikosebi imasac <strong>am</strong>boben, rom xalxis“azri” ufro <strong>am</strong> azris organizebasa da miwodebazea d<strong>am</strong>okidebuli. erTi da igiveganwyoba, romelic gavrcelebulia mosaxleobaSi, da romelsac myari socialurisafuZveli aqvs, sxvadasxvaApolitikuri garemos, tradiciis da arsebuli faruli dagacxadebuli devizebis g<strong>am</strong>o, SeiZleba sruliad gansxvavebuli socialurimoTxovnebiT/molodinebiT/survilebiT g<strong>am</strong>ovlindes:is, rom saqarTvelos mosaxleobis didi nawili siRaribeSi cxovrobs, faqtia.magr<strong>am</strong> socialuri moTxovna, romelSic <strong>am</strong> gaWirvebidan g<strong>am</strong>osavlis Zieba g<strong>am</strong>oixateba,erTi mxriv qveyanaSi arsebuli tradiciuli garemos, xolo meore mxrivpolitikosebis mier aris nakarnaxevi. es g<strong>am</strong>osavali ZiriTadad JRers rogorc“davbrundeT sabWoTa kavSirSi” (zog SemTxvevaSi – SevuerTdeT ruseTs). Tumca,politikuri garemos ganxsvavebulobis SemTxvevaSi es “gadarCenis lozungi” SeiZlebaiyos:1. evrokavSirSi gawevrianeba;2. nato-Si Sesvla;4 anu sabWoTa socialisturi respublikebis kavSiri.6


3. s<strong>am</strong>xreT kavkasiis konfederaciis C<strong>am</strong>oyalibeba;4. aziis qveyanaTa kavSiris C<strong>am</strong>oyalibeba da masSi gawevrianeba;5. marTlmadidebelTa da muslimTa msoflio kavSiris [jer Seqmna, Semdeg] wevradgaxdoma;6. raime sxva, romelic arafriT ar iqneba “sabWoTa kavSiris aRd<strong>ge</strong>naze” ufrouazro, suleluri da SeuZlebeli.<strong>am</strong> viTarebis saTave albaT iq unda veZioT, rom Zalauflebis modeli, romelicSevardnaZem saqarTveloSi C<strong>am</strong>oitana, da romlis gaxareba-ayvavebas noyieri niadagidaxvda, iseTive iyo, rogoric mas sabWoTa kavSirSi gaaCnda. Zalauflebis sabWoT<strong>am</strong>odels Semdegi oTxi maxasiaTebeli hqonda:1. ormagi standarti: ZiriTadi principi, romelic mosaxleobas avaldebulebdagarkveuli wesebis Sesrulebas, magr<strong>am</strong> ar vrceldeboda Zalauflebis mqonepartiuli elitis wevrebze. iseTi akrZalvebi, rogoricaa kerZo sakuTrebis dasazRvargareTis bankebSi angariSis floba, qrT<strong>am</strong>is aReba, azartuli T<strong>am</strong>aSebida sxva ar vrceldeboda Zalauflebis warmomad<strong>ge</strong>nlebze. Tumca, <strong>rodesac</strong>Zalauflebis romelime warmomad<strong>ge</strong>neli isjeboda, mis mimarT swored <strong>am</strong>akrZalvebis darRvevis braldebebi iyo g<strong>am</strong>oyenebuli;2. sabWoTa kavSirSi arsebuli s<strong>am</strong>i saxis gadasaxadi: I. oficialuri, kanonSidafiqsirebuli; II. araoficialuri, xarki, romelsac qveda donis oficialuripirebi (qarxnis direqtorebi, sawarmoebis xelmZRvanelebi) uxdidnen zedadonis oficialur pirebs. es xazi iwyeboda nebismieri sawarmodan dapartiuli elitis wveroSi mTavrdeboda. es gadasaxadi sayovelTao iyo dag<strong>am</strong>oiyeneboda rogorc piradi sar<strong>ge</strong>blobisaTvis, aseve partiuli salarosTvis.Tumca, ZiriTadi, e. w. sakavSiro partiuli salaro ufro seriozuligadasaxadebisagan Sed<strong>ge</strong>boda (oqros warmoeba, xe-tyis gayidva); III.moulodneli gadasaxadi, <strong>rodesac</strong> ufro maRali oficialuri piri ufrodabal oficialur pirs gansakuTrebuli saWiroebisaTvis Tanxis Sovnasavalebda. es fuli “iSoveboda” iqve, sadac zemoT aRwerili ori gadasaxadi –legalur da aralegalur sawarmoebSi;3. kanonze maRla dgomis specialuri, institucionaluri instrumentebisarseboba. kanonze maRla dgoma Zalauflebis ZiriTadi elementi iyo:uSiSroebis s<strong>am</strong>saxuri erTsa da imave dros icavda da sjida Zalauflebismflobelebs: specialuri s<strong>am</strong>saxurebi awarmoebdnen Zalauflebis subieqtebis7


dacvas da maTi danaSaulis kvalis “waSlas”. Tumca es “waSla” absoluturiarasdros ar iyo, da saWiroebis SemTxvevaSi “waSlili” faqtebi socialur dapartiul zedapirebze tivtivs iwyebda.4. qveynis mTels teritoriaze Zalauflebis araTanabari gavrcelebuloba. <strong>am</strong>avedros, sakuTari teritoriis nebismier wertilSi gansakuTrebulisimkacris/sisastikis g<strong>am</strong>ovlenis SesaZlebloba: mkacri da absoluturadcentralizebuli mmarTvelobis pirobebSi Zalaufleba Tanabrad vernawildeboda. <strong>am</strong>itomac iyo, rom qveynis periferiebs (magaliTad, saqarTvelos)Crdilovani ekonomikisaTvis da ideologiuri wnexis ararsebobis mxrivadac,s<strong>am</strong>oTxed miiCnevdnen. Tumca, <strong>rodesac</strong> es “Tavisufleba” garkveul dasaSvebzRvars aWarbebda, represiebi, demonstraciebis daxvretis CaTvliT, miRebulda aucilebel zomad iTvleboda.ra Tqma unda, SevardnaZem aseTi Zalauflebis avan-Cavani kargad icoda, da misTvisideals swored aseTi Zalauflebis ierarqiis wveroSi moxvedra warmoad<strong>ge</strong>nda.s<strong>am</strong>wuxarod, isini, vinc mas aq daxvda, an Semdeg SeuerTda, <strong>am</strong> idealis pirveladobasaRiarebdnen. swored es mzadyofna iyo is, r<strong>am</strong>ac saqarTveloSi dRes arsebuliviTareba g<strong>am</strong>oiwvia.aRmoCnda, rom maTTvisac, vinc sabWoTa kavSirSi gaizarda, sabWoTa Zalauflebisstruqtura iseTive misaRebi da sasurveli iyo, rogorc maTTvis, vinc sabWoTadroSi mmarTvelobiTi elitis wevrad C<strong>am</strong>oyalibda. Sedegad, aseTi Zalauflebisakenswrafv<strong>am</strong> g<strong>am</strong>oiwvia is politikur-socialuri garemo, romelSic sabWoTa kavSiriskvlav miRweva mizani aRmoCnda.aravin ar eubneba mosaxleobas Tavis politikur g<strong>am</strong>osvlebSi, rom <strong>ge</strong>rmaniaSibevrad ukeTesi socialuri dacvaa, vidre ssrk-Si iyo, rom aSS-Si daqiravebulibevrad ufro daculia moulodnelobebisagan, vidre ssrk-Si, rom ganaTleba fineTSibevrad ufro maRali donisaa da a. S.<strong>am</strong> bolo aTi wlis ganmavlobaSi aravin <strong>am</strong>bobda, rom demokratia aris ar<strong>am</strong>xolod referendumi da parl<strong>am</strong>entis arCevnebi, ar<strong>am</strong>ed, <strong>am</strong>ave dros, ad<strong>am</strong>ianisuflebebis Seulaxaoba da mikro, raionul, s<strong>am</strong>osaxlos doneze gadawyvetilebebisarCevnebis wesiT miReba. diskursi, romelic Cvens politikosebs axasiaTebdaT,SevardnaZisagan modioda; is <strong>am</strong>bobda: “me movedi da karg saqmeebs vakeTeb”. iseTi r<strong>am</strong>,rogoricaa warmomad<strong>ge</strong>nlobiToba da pasuxism<strong>ge</strong>bloba mosaxleobis mimarT – Zalianmcire doziT arsebobda da arsebobs saqarTvelos sazogadoebriv sivrceSi.8


warmomad<strong>ge</strong>nlobiTobis da pasuxism<strong>ge</strong>blobis siduxWiris kulminacia iyo prezidentisg<strong>am</strong>osvla 2003 wlis biujetis parl<strong>am</strong>entSi Cavardnis Semdeg: man Tqva, rombiujetis Cavardna aris ara xelisuflebis, ar<strong>am</strong>ed opoziciis da mosaxleobisproblema.sabWoTa kavSirSi dabrunebis survili iyo da aris ara mxolod SevardnaZis d<strong>am</strong>isi ybadaRebuli klanis mizani. Zalauflebis dabruneba, anu sabWoTa tipisZalauflebis aRd<strong>ge</strong>na, yvela im politikosis mizani iyo da aris, vinc Riad Tufarulad, mTavrobaSi Tu mis gareT, <strong>am</strong>bobda da <strong>am</strong>bobs: “me moval da, ai, naxavT, rakarg saqmeebs gavakeTeb”.<strong>rodesac</strong> axali saqarTvelos axalma da Zvelma politikosebma ifiqres, romsabWoTa kavSiri SeiZleba “calke aRebul qveyanaSi” aRd<strong>ge</strong>s, maT ver gaiTvaliswines,rom saqarTveloSi ver aRd<strong>ge</strong>boda is, rac sabWoTa imperias asuldgmulebda da rac,marTalia, Zalauflebis maxasiaTebeli ara, magr<strong>am</strong> misi winapiroba n<strong>am</strong>dvilad iyo: eswinapiroba iyo socialuri SiSi usqeso, Tvisebebis da survilebis gareSe myofi,zead<strong>am</strong>ianuri sabWoTa mmarTvelobis mimarT, romelic kremlis kedlebis miRmaimyofeboda. sabWoTa kavSiri axali tipis imperia iyo, romlis ekonomikur sistemasacsocialuri SiSi edo safuZvlad.socialuri SiSis danergvas ki iseTi represiebi sWirdeboda, rogorc ssrk-Si1924 da 1937 wlebSi gatarda. ver ityvi, rom SevardnaZem ar scada <strong>am</strong> tipisrepresiebis dawyeba, magr<strong>am</strong> mxedrioni aSkarad sxva mimarTulebiT wavida: mxedrionisxelmZRvanelobas da gansakuTrebiT jaba ioselians aSkarad ar izidavda sabWoTarepresoris roli. garda <strong>am</strong>isa, ioseliani Zalauflebis mopovebis nacionalisturdemokratiulmeTodebzec <strong>am</strong>yarebda imeds, rac misi mxridan represiebis g<strong>am</strong>tareblisrolis Sesrulebas g<strong>am</strong>oricxavda.SeiZleba iTqvas, rom ssrk-Si dabrunebis g<strong>am</strong>oTvla kargad ver moxerxda:socialuri SiSi 90-iani wlebis dasawyisis politikosebisaTvis imdenad TavisTavadcxadi da saxelmwifos Tan<strong>am</strong>devi faqti iyo, rom seriozulad aravis ufiqria misikvlavwarmoebis meqanizmebze. <strong>rodesac</strong> mixvdnen rom maTi sasurveli Zalaufleb<strong>am</strong>xolod SiSis kvlavwarmoebiT miiRweva, ukve gvian iyo.socialuri SiSis kvlavwarmoeba ver moxerxda imitomac, rom verc SevardnaZeda verc misi garemomcveli politikuri elita mosaxleobis winaSe ver warsdgarogorc yovelive ad<strong>am</strong>ianurisagan daclili Zalauflebis gansaxiereba. aseTi imijiyvelaze didxans mxolod SevardnaZem SeinarCuna. Tumca, swored Zalauflebis9


simulaciis im proeqtis g<strong>am</strong>o, romelsac SevardnaZe mogvianebiT daTanxmda, rogorcZalauflebis misTvis sasurveli modelisaken pirdapir gzas, Zaluflebisgansxeulebis da qveynisaTvis mzrunveli zead<strong>am</strong>ianuri arsebis saxe mosaxleobisTvalSi yvelaze mtkivneulad manve dakarga.qvemoT vecdebi mokled, r<strong>am</strong>denime gverdze aRvwero Zalauflebis biografiasaqarTveloSi: misi gandevna, misi simulacia, misi dabruneba. es aRwera faqtobrivadimis identuri iqneba, rac zemoT, oRond, <strong>am</strong>jerad mas ufro politikuri istoriissaxe eqneba.Zalauflebis biografia saqarTveloSi – politikuri movlenebis orbita XXsaukunis bolos, XXI saukunis dasawyisSi1992 wels SevardnaZe dabrunda saqrTveloSi. s<strong>am</strong>xedro sabWo, romelic qveynis defaqto mmarTveli iyo, Sed<strong>ge</strong>boda a) yofili mojanyeebisagan, romlebic g<strong>am</strong>saxurdiasmmarTvelobas ebrZodnen, b) liberalurad ganwyobili inteleqtualebisa dainteli<strong>ge</strong>nciis warmomad<strong>ge</strong>nlebisagan.realuri Zalaufleba im dros jaba ioselianis (s<strong>am</strong>xedro dajgufeba“mxedrionis” d<strong>am</strong>aarsebeli), Tengiz kitovanis (g<strong>am</strong>saxurdias dros Tavdacvisministri da erovnuli gvardiis sardali) da Tengiz siguas (g<strong>am</strong>saxurdias drospremier-ministri, Semdeg g<strong>am</strong>saxurdias mTavrobis mier devnili) xelSi iyo.g<strong>am</strong>saxurdias gandevnis Semdeg Seqmnili s<strong>am</strong>xedro sabWo iyo pirveli organo,romelsac Zalauflebis upirobo mopoveba surda da uars <strong>am</strong>bobda iseTi, ukve saeWvoinstrumentebis g<strong>am</strong>oyenebaze, rogoricaa, magaliTad, qarizmatuloba. Tukig<strong>am</strong>saxurdias xelisufleba mTlianad qarizmatulobas eyrdnoboda, ioselianikitovani-siguasxelisufleb<strong>am</strong> Zalis demonstrirebis gza airCia. sxvadasxvaSeiaraRebuli dajgufebebis Seqmna <strong>am</strong> “politikuri” aucileblobiTac iyoganpirobebuli.rogorc Cans, maTTvis moulodnelad, s<strong>am</strong>xedro sabWos xelmZRvanelebmaaRmoaCines, rom saerTaSoriso faqtoris gauTvaliswineblad qveynis marTvaSeuZlebelia. SesaZloa, es maT yovelTvis icodnen, da ubralod cdilobdnenmaqsimalurad didxans gaeZloT saerTaSoriso legitimaciis gareSe. xolo <strong>am</strong>legitimaciis misaRwevad, saWiro iyo imdroindeli qarTuli demokratiis erTaderTigarantis – SevardnaZis – saqarTveloSi C<strong>am</strong>oyvana.10


marTalia, yofiTi Tu politikuri analitikosebi <strong>am</strong>boben, rom g<strong>am</strong>saxurdiaswinaaRmdeg g<strong>am</strong>osvlebi sulac SevardnaZis mier iyo organizebuli, magr<strong>am</strong> esSevardnaZis 1992 wels C<strong>am</strong>oyvanis aucileblobas sulac ar <strong>am</strong>cirebs:gadatrialebis/ajanyebis/putCis 5 logikuri g<strong>am</strong>osavali, erTis mxriv Sida, xolomeore mxriv gare legitimaciisaTvis, SevardnaZis C<strong>am</strong>oyvana iyo.ase daiwyo saqarTveloSi Zalauflebis mier warmoebuli pirveli simulacia:SevardnaZe s<strong>am</strong>xedro sabWos imisaTvis sWirdeboda, rom liberalur-demokratiuligardaqmnebisaTvis sakuTari mzadyofna daedasturebina. ver ityvi, rom s<strong>am</strong>xedrosabWos meTaurTagan vercerTi ver xedavda demokratiis aucileblobas da ar undod<strong>am</strong>omavalSi saqarTvelo demokratiul qveynad exila (magaliTad, ioselians da siguas).magr<strong>am</strong> im instrumentebidan, romelic maT upirobo Zalauflebis das<strong>am</strong>yarebladairCies, aseTi momavali sulac ar g<strong>am</strong>omdinareobda. Zalauflebis mier warmoebulisimulacia ormagi iyo: 1. Zalaufleba (warmomad<strong>ge</strong>nlebi: ioseliani-kitovani-sigua)simulirebda, rom is demokratiul gardaqmnebze iyo orientirebuli; 2. imave drosZalaufleba simulirebda, rom is SevardnaZis (jer s<strong>am</strong>xedro sabWos Tavmjdomaris,xolo Semdeg – saqarTvelos saxelmwifos meTauris) xelSi iyo. Tumca essimulireba sakmaod martivad gaiSifra da maleve yvelasaTvis cxadi gaxda. swored<strong>am</strong>an aiZula SevardnaZe, aqtiuri moqmedebebisaTvis miemarTa. <strong>am</strong>isaTvis ki upirvelesyovlisa, mxedrionis, gvardiis da sxva gas<strong>am</strong>xedroebuli SenaerTebis, rogorcZalauflebis safuZvlis, gauqmeba iyo saWiro.1993 wlis saparl<strong>am</strong>ento arCevnebis Sedegad miRebul ZalTa gadanawilebaSig<strong>am</strong>oCndnen is Zalebi, romlebsac SeeZloTYSevardnaZisaTvis iseTive s<strong>am</strong>saxurigaewiaT, rogoric SevardnaZem s<strong>am</strong>xedro sabWos liderebisaTvis Seasrula. <strong>am</strong> Zalebsis xalxi warmoad<strong>ge</strong>nda, romelic SevardnaZis mier Zalauflebis mopovebisSemTxvevaSi mas liberalur-demokratiul gardaqmnebze mimarTul politikosaddarCenaSi daexmareboda. erTi, rac aSkarad icoda SevardnaZem, da rac mas C<strong>am</strong>ohyvarusuli, aSS-evropuli Tu qarTuli g<strong>am</strong>ocdilebidan, iyo is, rom arsebulviTarebaSi mxolod liberalur demokratiaze orietacia miscemda mas saSualebasmoepovebina da SeenarCunebina Zalaufleba. yvela sxva mcdeloba – saqarTvelosmsgavs qveynebSi da TviTon saqarTveloSic – ganwiruli iyo marcxisaTvis.5es aris s<strong>am</strong>i saxeli, romliTac 90-91 wlis z<strong>am</strong>Tris movlenebi dResac moixseneebaqarTul miTologiaSi.11


SeiZleboda aRmosavluri variantis gaT<strong>am</strong>aSebac, magr<strong>am</strong> SevardnaZe swored imaTebrZoda, visac aseTi (Turqmenuli tipis) reJimis d<strong>am</strong>yareba SeeZlo. Tanacadgilobrivi myari fuladi wyaros (navTobi, b<strong>am</strong>ba da a. S.) ararsebobis SemTxvevaSi,Zneli iqneboda paternalisturi reJimis didi xniT SenarCuneba.<strong>am</strong>itom, 1993 wlis parl<strong>am</strong>entSi, axali politikuri Zalebis g<strong>am</strong>oCenis Semdeg,erTmniSvnelovnad gadawyda, rom saqarTveloSi fulis upirobo wyaro liberaluridemokratia unda g<strong>am</strong>xdariyo. <strong>am</strong>itom SevardnaZem g<strong>am</strong>oacxada sakuTari e. w. “garantis”tenderi, romlisTvisac brZolaSi im dros yofili “mwvane” da ukve moqalaqeTakavSiris mmarTvel fenaSi myofi zurab Jvania Caeba.miuxedavad imisa, rom dasawyis etapze TiTqos sxvebi imarjvebdnen, saboloodes brZola Jvani<strong>am</strong> moigo. realuri brZola SevardnaZeze gavlenis mosapovebladmimdinareobda. raRac etapze moqalaqeTa kavSiris Jvaniasadmi dapirispirebulmafrT<strong>am</strong>, romelsac moqalaqeTa kavSiris Tbilisis organizaciis lideri giaJorJoliani meTaurobda, gadawyvita, sakuTari partia Seeqmna da bolomde moeqciaSevardnaZe sakuTari gavlenis qveS: C<strong>am</strong>oecilebina is moqalaqeTa kavSirisagan,romelic, Tavad SevardnaZis proeqtiT, Zalauflebis mTavari fari da demokratiissimulirebis mTavari poligoni unda g<strong>am</strong>xdariyo.arCevani, romlis winaSec SevardnaZe dadga, faqtobrivad arc iyo arCevani: erTmxares idga xalxi, gaurkveveli partiuli momavliT, romelic cdilobdaxelisuflebis upirobo mrCeveli g<strong>am</strong>xdariyo, xolo meore mxares – saqarTvelosinteleqtualebis da inteli<strong>ge</strong>nciis umravlesobis mier mxardaWerili moqalaqeTakavSiri, JvaniasTan erTad, romelsac undoda ara mrCevloba, ar<strong>am</strong>ed meore kacoba 6 .isic unda iTqvas, rom SevardnaZis garemocvaSi im dros JorJoliani yvelazegavleniani kaci iyo da, rogorc Cans, SevardnaZis piradi simpaTiiT d<strong>am</strong>xardaWeriTac sar<strong>ge</strong>blobda. magr<strong>am</strong> <strong>am</strong>an ver SeuSala xeli SevardnaZes, sakuTariproeqtis miznebisaTvis optimaluri kandidatura SeerCia:ZalTa imdroindeli ganawilebis mixedviT Jvanias mdgomareoba da surviliufro cxadi, gasa<strong>ge</strong>bi da kontrolirebadi iyo, vidre sxvebisa: “meore kacoba”gulisxmobda naTel, daqvemdebarebul da “Tavis Tavze <strong>am</strong>Rebis” pozicias,“mrCevlobaSi” ki, marTalia, gaurkvevlad da C<strong>am</strong>ouyalibeblad, magr<strong>am</strong> maincg<strong>am</strong>osWvioda Suasaukuneobrivi “ruxi kardinalis” silueti: gadawyvetilebebze6 es, erTi SexedviT, umniSvnelo gansxvaveba male gad<strong>am</strong>wyveti aRmoCnda.12


gavlenis pretenzia pasuxism<strong>ge</strong>blobis gareSe, rac yovlad miuRebeli iyoSevardnaZisaTvis. mas sruliad sapirispiro sWirdeboda: ad<strong>am</strong>iani, vincpasuxism<strong>ge</strong>blobas aiRebda mis gadawyvetilebebze. aseTi kaci ki, arsebulkandidaturebs Soris mxolod Jvania iyo. ase iqca Jvania aTkaciani fraqciislideridan Zalauflebis moziared – marTalia, jerjerobiT mxolodpasuxism<strong>ge</strong>blobis aspeqtSi, magr<strong>am</strong> yvelaferi imaze miuTiTebda, rom malegadawyvetilebis nawilic misi sakuTreba gaxdeboda.Sedegad, axali konstituciis, SevardnaZeze teraqtis da axali parl<strong>am</strong>entisarCevis Semdeg, Jvania parl<strong>am</strong>entis Tavmjdomare gaxda. man SevardnaZis axali gzisg<strong>am</strong>eoreba daiwyo: rogorc SevardnaZe airCia jer parl<strong>am</strong>entma, xolo Semdeg, 1995wels – xalxma, aseve, 1995 wels Jvania parl<strong>am</strong>entis wevrebma parl<strong>am</strong>entisTavmjdomared airCies.Jvani<strong>am</strong> Zalauflebis sakuTari wilic miiRo. <strong>am</strong> wilis mixedviT mas uflebahqonda, sakuTari momxreebi Seegrovebina. <strong>am</strong> Segrovebas SevardnaZec aqtiurad uWerd<strong>am</strong>xars: simulaciis mwarmoebeli rac ufro meti iqneboda, miT ufro myari gaxdebod<strong>am</strong>isi Zalauflebac. meore mxriv, realuri Zalauflebis gans<strong>am</strong>tkiceblad, SevardnaZemZalauflebis sakuTari (ufro mozrdili) nawilis mSeneblobasac mihyo xeli: oriZala, romelsac is kargad icnobda jer kidev saqarTvelos komunisturi partiiscentraluri komitetis mdivnobis dros, iyo 1) policia da 2) e. w. “saqmosnebi”,romlebic <strong>am</strong>ave dros komunisturi partiis elitasac warmoad<strong>ge</strong>ndnen.yofili partiuli elita gawevrianda moqalaqeTa kavSirSi, r<strong>am</strong>ac SevardnaZes,kvlavac Jvanias gunds <strong>am</strong>ofarebuls, saSualeba misca, Zalauflebis mpyrobelTan<strong>am</strong>debobebze sakuTari xalxi moeyvana. <strong>am</strong> saqmis pirveli mercxali komunisturipartiis Tbilisis organizaciis yofili xelmZRvanelis – niko lekiSvilis –saxelmwifo ministrad daniSvna iyo. es iyo pirveli SemTxveva, <strong>rodesac</strong> SevardnaZemaSkarad gayo Zalaufleba: parl<strong>am</strong>enti Jvanias Caabara demokratiis da ZalauflebissimulirebisaTvis, xolo aRmasrulebeli xelisufleba – lekiSvils: Zvelixelisuflebis subieqtebis g<strong>am</strong>ocdili meTodebiT sakontrolod.aseT viTarebaSi, bunebrivia, konfliqti lekiSvilsa da Jvanias Sorisgardauvali iyo. paralelurad Jvania Zalauflebis sakuTar sqemas ad<strong>ge</strong>nda: iseve,rogorc wina SemTxvevebSi, Jvaniasac sWirdeboda liberaluri demokratiis sayrdeni.<strong>am</strong>isaTvis man erTis mxriv aras<strong>am</strong>Tavrobo seqtoris da mediis Ria mxardaWera, meoremxriv ki sakuTari gundis axali wevrebiT g<strong>am</strong>didreba daiwyo. Zalauflebis13


TvalsazrisiT <strong>am</strong> proeqtis mizani cxadi iyo: rogorc Tavis droze SevardnaZes daioselians, axla Jvaniasac sWirdeboda mxard<strong>am</strong>Werebi da liberaluri demokratiisupirobo warmomad<strong>ge</strong>nlebi sakuTari miznebis gansaxorcieleblad.1995-1999 wlebze modis im reformebis piki, romelic Jvanias gundma daiwyo.Sesab<strong>am</strong>isad, <strong>am</strong>ave dros emTxveva lekiSvilsa da Jvanias Soris dapirispirebis pikic.yoveli konfliqti, romelic <strong>am</strong> dros warmoiSva, SesaZlebelia sulac ar iyoSegnebulad stimulirebuli romelime mxaris mier, magr<strong>am</strong> mimdinare procesebixSirad TviTorganizebis principiT muSaobdnen.im wlebis yvelaze ufro g<strong>am</strong>orCeuli konfliqti telekompania “rusTavi 2”-isg<strong>am</strong>o moxda, <strong>rodesac</strong> prezidentTan daaxloebulma r<strong>am</strong>denime pirovneb<strong>am</strong> moindoma <strong>am</strong>televiziis xelSi Cagdeba, anda, rogorc isini <strong>am</strong>bobdnen, maTi kuTvnilitelekompaniis dabruneba. miuxedavad imisa, Tu romeli mxare iyo marTali, erTmaneTsaSkarad daupirispirda prezidentis garemocva da kerZo biznesi, romelic maSins<strong>am</strong>oqalaqo aqtivobis formas ufro hgavda. miuxedavad imisa, rom im drosxelisuflebas aSkarad SeeZlo brZola moego, is moerida saqmis g<strong>am</strong>wvavebas.telekompani<strong>am</strong>, s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebis imdroindeli Canasaxebis daxmarebiT,romlebic telekompaniaSi sakuTar xats da msgavs xedavdnen, SeZlo daecva Tavi. eski iyo, susti magr<strong>am</strong> mainc sagulisxmo niSani, rom xelisuflebis upiroboZalaufleba qveyanaSi arsebobas wyvetda.SevardnaZis banakSi brZola Jvani<strong>am</strong> kvlav moigo. lekiSvili gadadga. es Zalianxaverdovani gadadgoma iyo: lekiSvili gaxda moqalaqeTa kavSiris Tavmjdomarismoadgile da scada, mWidro kavSirebi daemyarebina JvaniasTan.es kavSiri Jvaniasac daujda WkuaSi, mas Semdeg, rac SevardnaZem saxelmwifoministrad vaJa lorTqifaniZe, yofili ssrk 7 komunisturi partiuli elitis wevri,saxelmwifo ministris moadgile, Semdeg saqarTvelos elCi ruseTSi, daniSna. vaJalorTqifaniZe cnobili iyo rogorc g<strong>am</strong>ocdili moT<strong>am</strong>aSe da sxvadasxva SefasebebiT –Jvanias Tanabari mowinaaRmde<strong>ge</strong>. lorTqifaniZe cnobili iyo ara marto politikosisunarebiT, ar<strong>am</strong>ed seriozuli kapitaliT da rus biznesmenebTan kavSirebiT. isSedarebiT axalgazrda da faqtobrivad, pirveli figura iyo, romelic Jvanias gardaSevardnaZis memkvidris postze seriozuli kandidati SeiZleboda yofiliyo.lorTqifaniZemac daiwyo sakuTari simulaciuri T<strong>am</strong>aSebi – mediasTan,7 sabWiTa socialisturi respublikebis kavSiri.14


aras<strong>am</strong>TavroebTan mWidro urTierToba, rasac Jvania da misi gundi, ra Tqma unda,ver moiTmenda. Jvanias ukve Zlieri mokavSireebi sWirdeboda. es Zlieri mokavSireebilekiSvilis daxmarebiT biznesmenebis – gaCeCilaZisa da g<strong>am</strong>yreliZis _ jgufis saxiTg<strong>am</strong>oCndnen.SevardnaZe kvlav agrZelebda mousyidavi msajulis rolis T<strong>am</strong>aSs. es misipirveli da dauZleveli iluzia iyo; Jvani<strong>am</strong>, sakuTari gundis, mediis daaras<strong>am</strong>Tavroebis daxmarebiT moaxerxa, rom aRmasrulebeli xelisuflebaSevardnaZesTan yofiliyo gaigivebuli da SevardnaZisaTvis sasurveli formula –parl<strong>am</strong>entis Tavmjdomare da saxelmwifo ministri – dapirispirebuli, TviTon maTzemaRla mdgomi, mousyidavi msajuli – sazogadoebis TvalSi sakmaod male gaxdafiqcia.lorTqifaniZe d<strong>am</strong>arcxda, SeiZleba iTqvas, swored Jvanias da axali Taobisbiznesmenebis koaliciis g<strong>am</strong>o. Znelia ivaraudo, ra iyo <strong>am</strong> koaliciis realuriSemakavSirebeli da ra ara. Tumca, isic faqtia, rom 1999 wlis saparl<strong>am</strong>entoarCevnebis mo<strong>ge</strong>bis Semdeg, sadac gaCeCilaZe-g<strong>am</strong>yreliZis gundi moqalaqeTa kavSirissiiT monawileobda, Jvanias gunds da biznesmenebs Soris konfliqti daiwyo. zogiversiiT, aliansis piroba iyo saxelmwifo ministris posti daviT g<strong>am</strong>yreliZisTvis.saxelmwifo ministris posti ki lorTqifaniZis Semdeg aSkarad neitralurmafigur<strong>am</strong>, gia arseniSvilma daikava, romelic, jer kidev kaxeTSi prezidentisrwmunebulis Tan<strong>am</strong>debobaze swored momri<strong>ge</strong>beli msajulis da konfliqtebze maRl<strong>am</strong>dgomis rols T<strong>am</strong>aSobda. rols, romelic SevardnaZes saqarTvelos masStabiTTavisad miaCnda. SevardnaZes aSkarad undoda, arseniSvils Rirseulad SeecvalalorTqifaniZe da dapirispireboda Jvaniasac da saakaSvilsac. magr<strong>am</strong> arseniSvilma es,aseve aSkarad, ar moindoma. <strong>am</strong>is Sedegad ZalTa ganawileba bundovani da gadRabniligaxda.<strong>am</strong>aze cota xniT adre r<strong>am</strong>denime mniSvnelovani movlena moxda. Jvanias gundisr<strong>am</strong>denime wevri aRmasrulebel xelisuflebaSi gadavida: iusticiis, Semosavlebis dafinansTa ministrebis postebi saakaSvilma, maWavarianma da noRaidelma daikaves. SevardnaZesda albaT Jvaniasac, <strong>am</strong> SemTxvevaSi erTnairi motivebi <strong>am</strong>oZravebdaT: orivesundoda, egrZnobinebina TavTavianTi aRzrdilebisaTvis (SevardnaZes JvaniasaTvis, Jvanias– saakaSvil-maWavarian-noRaidelisaTvis), rom maT gareSe isini ver gadarCebodnen.Sedegi sakmaod sapirispiro iyo orivesaTvis: saakaSvilma d<strong>am</strong>oukidebeli T<strong>am</strong>aSidaiwyo, rac dagvirgvinda nacionaluri moZraobis SeqmniT, Tbilisis sakrebuloSi15


arCevnebis mo<strong>ge</strong>biT da sakrebulos Tavmjdomared arCeviT, xolo maWavarianma da no-Raidelma aSkarad SeiZines mniSvnelovani politikuri figurebis imiji.SevardnaZem kidev erTxel scada aRedgina sasurveli wonasworoba da sakuTarize-pirovnuli msajulis roli: saxelmwifo ministrad avTandil jorbenaZe dainiSna.rogorc Cans, jorbenaZe Tanaxma iyo, konfliqtis subieqti g<strong>am</strong>xdariyo. Jvaniasgadadgomis Semdeg da parl<strong>am</strong>anetSi e. w. Tematuri umravlesobis dafiqsirebismiuxedavad, jorbenaZes rogorc sakanonmdeblo, aseve aRmasrulebel xelisuflebaSir<strong>am</strong>denime brZolis gadaxda/g<strong>am</strong>arTva mainc mouwia. ver ityvi, rom <strong>am</strong> Cum Tu RiabrZolebSi (m<strong>am</strong>alaZis, kartozias, xazaraZis winaaRmdeg) jorbenaZis pozicia antidemokratiuliiyo, magr<strong>am</strong> faqtia, rom, konfliqtis centri mainc ar SenarCund<strong>am</strong>Tavrobasa da parl<strong>am</strong>entis Soris. Sedegad, xelisuflebis bzarebi ukve aSkaradSes<strong>am</strong>Cnevi gaxda.paterloo 8 , anu aR<strong>ge</strong>niTi s<strong>am</strong>uSaoebisadRac 2001-2002 wlebSi Zalauflebis arsebulma struqtur<strong>am</strong> daSla daiwyo.Zalauflebis struqtura, romelic SevardnaZis da Jvanias racionaluri Tuiracionaluri Tanxmobis Sedegad demokratiis simulirebas da xelisuflebisaRmasrulebel da kanonmdebel Stoebs Soris konfliqts gulisxmobda, veRarmuSaobda.Semdegi movlenebic, romlebic, Cemo momTmeno mkiTxvelo, Cvens garemoSi xdeba,anu romelTa Sesaxebac Seityob, Tuki SeeSvebi <strong>am</strong> <strong>wignis</strong> kiTxvas da televizorsmousmen anda dRevandel gazeTebs gadaxedav 9 , <strong>am</strong> faqtze reaqcias warmoad<strong>ge</strong>ns:xelisuflebaSi arsebobs mimarTuleba, Tavisi Zalian konkretuli warmomad<strong>ge</strong>nlebiT,8Paterlaw (ingl.) – m<strong>am</strong>is (m<strong>am</strong>aos) kanoni. es sityva gansakuTrebiT im inteleqtualebsmoewonebaT, romlebic <strong>am</strong> politikuri terminis ukan froidizmis gansxeulebas dainaxaven d<strong>am</strong>is gadatanas, rogorc es xdeba xolme, Seecdebian iq, sadac erTaderTi Sedegifsiqoanalitikuri cnebebis metaforuli (ver vityvi maxvilgonivruli, radganac aseTimiyenebebi sul ufro da ufro Tavsdeba rutinuli azrovnebis sazRvrebSi) g<strong>am</strong>oyenebisxelovnebaa.9es pasaJi exeba saqarTvelos (an postsabWoTa qveynis) moqalaqes da validuria <strong>am</strong> <strong>wignis</strong>g<strong>am</strong>ocemis dRidan maqsimum erT weliwads. Tumca, avtorisaTvis movlenaTa arasasurveliganviTarebis SemTxvevaSi es pasaJi SeiZleba <strong>am</strong> <strong>wignis</strong> meore, mes<strong>am</strong>e da a. S. g<strong>am</strong>ocemebisdrosac iyos aqtualuri.16


omelic xels uwyobs Zalauflebis <strong>am</strong> struqturis aRd<strong>ge</strong>nas, da aseve, arsebobsmimarTuleba, romelic xels uwyobs <strong>am</strong> struqturis rRvevas. <strong>am</strong> Zalebis subieqtebiar aris mkveTrad dad<strong>ge</strong>nili 10 , Tumca maTi diferenciacia mainc SesaZlebelia.2003 wlis dasawyisis r<strong>am</strong>denime politikuri movlena aSkarad miuTiTebs imas,rom xelisuflebas TiTqosda g<strong>am</strong>osavali ara aqvs da apirebs Zveli, saqarTveloSiukve g<strong>am</strong>ocdili scenariT imoqmedos, anu <strong>Tavidan</strong> daad<strong>ge</strong>s im gzas, r<strong>am</strong>acdRevandl<strong>am</strong>de mogviyvana: me minda gagaxsenoT, Tu ra iyo im Zalauflebis dasawyisi,romelic dRes irRveva: 1) mkveTri dapirispireba prozviadistur ZalebTanmimdinareobda mitin<strong>ge</strong>bis rbeviT da ad<strong>am</strong>ianis uflebebis darRveviT. es xdebodainteleqtualTa ZiriTadi nawilis mxardaWeris fonze, romlebic yvelaferze iyvnenTanaxma, oRond saqarTvelo demokratiul Tan<strong>am</strong>egobrobas eRiarebina. es imdroindel(yofil partiul) funqcionerebsac awyobdaT, radganac arsebuli, memkvidreobiTmiRebuli resursebi <strong>am</strong>owuruli iyo, da erTaderTi saSveli maTTvis ismravalricxovani kreditebi iyo, romelsac saqarTvelo miiRebda, Tuki masdemokratiasa da liberalur demokratiaze mimarTul qveynad aRiarebdnen; 2)arCevnebis Ria gayalbeba: xelisuflebas <strong>am</strong>aSic Cumi Tanxmoba hqonda miRebulirogorc funqcionerebisagan (gasa<strong>ge</strong>bia, ratomac), aseve,inteleqtual/inteli<strong>ge</strong>nciisagan: esec iyo erTgvari sazRauri liberalurireformebis dawyebisaTvis; 3) terori mimarTuli revanSistul da mowinaaRmde<strong>ge</strong>politikur partiebisaken: esec Cumad marTldeboda, rogorc stabilurobis dademokratiis safasuri.xelisufleba 2003 wlis dasawyisSi Seecada s<strong>am</strong>ive <strong>am</strong> maxasiaTeblis aRd<strong>ge</strong>nas:1) SeiaraRebulma jgufma daarbia “axali memarjveneebis” ofisi; 2) parl<strong>am</strong>entSiSevida kanonproeqti e. w. “imperatiuli mandatis” Sesaxeb, romelic partiul bosebssaSualebas aZlevs, urCi partiis wevrebi g<strong>am</strong>oiwvion sakrebuloebidan; 3) daiwyomomitin<strong>ge</strong>ebis rbeva: argumentebi da diskursi, romelsac policielebi iyenebdnenZalian waagavda 90-iani wlebis dasawyisis enas: “mxolod s<strong>am</strong>i adgilia TbilisSi,sadac SeiZleba mitin<strong>ge</strong>bis g<strong>am</strong>arTva”, “aravis mivcem nebas, rusTavelze mitingimoawyos”, “specialuri nebarTvaa saWiro meriidan” da a. S. <strong>am</strong>ave dros xelisuflebacdilobs, Seqmnas inteli<strong>ge</strong>nciis jgufi, romelic <strong>am</strong>as yvelafers ga<strong>am</strong>arTlebs:10anu erTi da imave politikuri subieqti sxvadasxva SemTxvevaSi SeiZleba an Zvelistruqturis aRd<strong>ge</strong>nas exmarebodes, anda angrevdes mas da sxva wesrigisaken iyos mimarTuli.17


moqalaqeTa kavSiri (ukve “axali saqarTvelo”) jorbenaZis xelSi isev cdilobsinteli<strong>ge</strong>nciis karti gaaT<strong>am</strong>aSos. iseve, rogorc 90-iani wlebis dasawyisSi, <strong>am</strong>jerad“mxard<strong>am</strong>WerTa jgufis” erTi nawili mkveTrad g<strong>am</strong>oirCeva nomenklaturuli warsuliTda awmyoTi, xolo meore nawils jerjerobiT ucnobi axalgazrdoba 11 warmoad<strong>ge</strong>ns.xelisufleba cdilobs, kvlav Sekras demokratiis is simulaciuri veli,romelic rRvevas iwyebs. isic unda iTqvas, rom xelisufleba <strong>am</strong> mcdelobaSicerTiani ar aris; Tuki jorbenaZe cdilobs 90-iani wlebis <strong>Tavidan</strong> dawyebas da albaTfiqrobs, rom TviTon ukeTesad SeZlebs, vidre Jvani<strong>am</strong> SeZlo, SevardnaZis guliaSkarad sabWoTa kavSirs ekuTvnis. <strong>am</strong>as miuTiTebs mis mier <strong>am</strong> bolo drosgaxSirebuli apelireba sakuTar sabWoTa warsulze da g<strong>am</strong>ocdilebaze. Tumca esdapirispireba jerjerobiT mxolod Teoriulia, da zogjer Tu w<strong>am</strong>ohyofs Tavs. es“zogjer” iyo, <strong>rodesac</strong> jorbenaZem saxelmwifo kancelariis miseuli struqturawarudgina SevardnaZes – saxelmwifo ministrisaTvis didi uflebebis miniWebiT dasxva qve-danayofebis (maT Soris uSiSroebis sabWos) daqvemdebarebiT. es proeqtiimdenad aSkarad cvlida ZalTa ganawilebas, rom SevardnaZem masze aseve aSkarad uariTqva. sxva mxriv – aRd<strong>ge</strong>niT s<strong>am</strong>uSaoebze TiTqos SevardnaZec Tanaxmaa – Tundacimitom, rom misTvis demokratiis simulaciis aRd<strong>ge</strong>nis procesi da “socializmiad<strong>am</strong>ianuri saxiT” 12 Zneli gansasxvavebeli iqneba.Tumca, <strong>am</strong> saqmeSi isini martoni ar arian, da xan erT, xan ki meore opoziciurpartias “wascdeba xeli” aRd<strong>ge</strong>niT s<strong>am</strong>uSaoebSi monawileobisaken: aseTi magaliTi arcTu ise cotaa, iqneba es axali memarjveneebis gaubedaoba ad<strong>am</strong>ianis uflebebis dacvismoTxovnis saqmeSi Tu nacionaluri moZraobis survili, jumber patiaSvili Cawerossaparl<strong>am</strong>eto saarCevno siaSi. rac Seexeba naTelaSvilis leiborizms, is mTlianadaRd<strong>ge</strong>niTi s<strong>am</strong>uSaos momxrea. ase rom Znelia, qarTvel leiboristebs opoziciauwodo, imdenad mimarTulia maTi lideris mowodebebi sabWoTa kavSiris socialurida politikuri garemos restavraciisaken.bolo dromde “axlebs” aSkarad uWirdaT Segueba imasTan, rom mxolod“Tanabari pirobebis moTxovna” ar unda iyos demokratiuli Zalis d<strong>am</strong>axasiaTebeli.11qarTuli politikuri JargoniT “axali saxeebi”.12“socializmi ad<strong>am</strong>ianuri saxiT” – lozungi, romelic ssrk-s arsebobis bolo wlebSiideologias edo safuZvlad da sabWoTa banakis da dasavleTis demokratiuli qveynebissimbolur daaxloebas isaxavda miznad.18


xelisuflebasTan mkveTr g<strong>am</strong>ijvn<strong>am</strong>de “axlebs” imedi hqondaT, rom Zveli“Jvaniaseuli” meTodebiT moaxdendnen Zalauflebis mopovebas Tu ara, gaziarebasmainc. maTac gadad<strong>ge</strong>s “axalgazrda moqkavSirelebis” istoriuli nabijebi: wavidnenaSS-Si, elaparaknen w<strong>am</strong>yvan politikosebs, daarwmunes isini (an darwmundnen romdaarwmunes) TavianT demoratiulobaSi, iqauri qarTvelebi lobistobisaTvisg<strong>am</strong>oiyenes. mokled, Caidines yvelaferi, rac Jvanias gundma 90-ian wlebSi moimoqmeda.magr<strong>am</strong> Tu yovelive es Jvanias, <strong>am</strong> teqnologiis g<strong>am</strong>omgoneblis, SemTxvevaSi l<strong>am</strong>isg<strong>am</strong>ocxadebad Tu aRiqmeboda, Semdeg, axlebis mier g<strong>am</strong>eorebisas rutinuliCanacvlebis saxe miiRo. dRes axlebi ukve mkveTrad g<strong>am</strong>odian xelisuflebiswinaaRmdeg, maT g<strong>am</strong>osvlebSi ismis s<strong>am</strong>oqalaqo uflebebis dacvis moTxovnebic.miuxedavad <strong>am</strong>isa, patarkaciSvilTan, aseve, yofil nomenklaturasTan – kaxaTarg<strong>am</strong>aZesTan kavSiris xSiri miTiTeba maT jer kidev aRd<strong>ge</strong>niTi s<strong>am</strong>uSaoebismwarmoebelTa rigSi tovebs.aseve, aRd<strong>ge</strong>niTi s<strong>am</strong>uSaoebis monawile xdeba Jvanias partiac – gaerTianebulidemokratebi. ris winaaRmdegac maT jer-jerobiT xma aimaRles, aris politikuripartiebis uflebebis Selaxva da dabali xelfasebi. es ukanaskneli, marTalia,mosaxleobis mdgomareobis gaumjobesebazea mimarTuli, magr<strong>am</strong> mainc “mzrunvelipartia/momlodine, madlieri mosaxleobis” sabWoTa institutis suni asdis. es kimiuTiTebs, rom restavraciis SemTxvevaSi, Tuki isini sxvanairad veRar darCebianpolitikur zedapirze, si<strong>am</strong>ovnebiT ganaaxleben im T<strong>am</strong>aSs, romelic kargad ician –Zalauflebis mier simulirebuli demokratiiT da demokratiis mier simulirebuliZalauflebiT.nacionalur moZraobas rac Seexeba, cxadia, rom patiaSvilis CarTva sakuTarsiebSi maT mier xmebis dagrovebis surviliTaa g<strong>am</strong>owveuli: magr<strong>am</strong> saeWvoa, rommoZraoba <strong>am</strong> CarTviT ufro mets moi<strong>ge</strong>bs, vidre dakargavs. nacionaluri moZraobasakuTar momavals liberalur-demokratiul gardaqmnebs ukavSirebs. misiwevrebisaTvis cxadia, rom isini verasodes daupirispireben maT winaaRmdeg arsebulfuls ufro met fuls. xolo im SemTxvevaSi, Tu daupirispires, maTi unikaloba, anumaqsimaluri demokratizaciis da liberalizmis talRaze xelisuflebaSi mosvlisakenmimarTuloba, gaqreba: did fuls didi kompromisebi mosdevs.19


mcire jgufebis kanonirogorc <strong>am</strong>as bolo aTi weli gviCvenebs, saqarTveloSi mxolod xmebisdagrovebis g<strong>am</strong>o saarCevno siaSi gaerTianeba yovelTvis cudad mTavrdeboda.Zalauflebis saswori yovelTvis im mcire jgufisaken ixreboda, vis sasar<strong>ge</strong>blodacdidma jgufma mcire daTmoba moaxdina. ase iyo Jvanias SemTxvevaSi, <strong>rodesac</strong> isyofil partiul nomenklaturasTan da axlebTan wavida gari<strong>ge</strong>baze, aseve iyoaRorZinebis SemTxvevaSi – <strong>rodesac</strong> is mcire jgufma – giorgi Targ<strong>am</strong>aZis da sandrobregaZis meTaurobiT – faqtiurad daSala. <strong>am</strong>itom, savsebiT mosalodnelia, rompatiaSvilis daxmarebiT g<strong>am</strong>arjvebuli nacionaluri moZraoba iseve Caefloskompromisebis da “politikuri aucileblobebis” WaobSi da aRd<strong>ge</strong>niTi s<strong>am</strong>uSaoebismwarmoeblebis rigSi Cad<strong>ge</strong>s.20


es dasawyisi imaTTvisaa, vinc “saqarTvelo – Zalauflebis simulaciebi” waikiTxes,anda, ar waukiTxavT, da mainc ainteresebT, ra weria im wignSi. <strong>am</strong>ave dros, moswonTinteleqtualuri T<strong>am</strong>aSebi – cnobili da arc Tu ise cnobili azrebis <strong>am</strong>ocnoba,maTi parodireba an maTTan Sek<strong>am</strong>aTeba, daTanxmeba an ardaTanxmeba. .III. meore Sesavali – iZuleba socialuri realobisaTviss<strong>am</strong>i wlis winaT, 1999 wels, Cems wignSi “saqarTvelo – Zalauflebissimulaciebi” vwerdi, rom saqarTvelosTvis aucilebelia iZuleba socialurirealobisaTvis. imisaTvis, rom qveyana C<strong>am</strong>oyalibebuliyo rogorc garkveuli,konkretuli tipis socialuri sistema, Zalauflebis im simulaciebze, romelsacimdroindeli xelisufleba awarmoeboda, uaris Tqma mimaCnda saWirod.wigni “saqarTvelo – Zalauflebis simulaciebi” aris imis Sesaxeb, Tu rogorsimulirebs Zalaufleba liberalur demokratias, da aseve, Tu rogor xdebaZalauflebis arsebobis simulirebac: saqarTvelo aris qveyana, sadac Zalian ZlieriasabWoTa kavSiris droindeli sistemebi, institutebi da Rirebulebebi. esganpirobebulia mravali mizeziT, rogoricaa sabWoTakavSiriseuli mmarTvelobisg<strong>am</strong>ocdilebis mqone xalxis mosvla xelisuflebaSi, axali g<strong>am</strong>ocdilebis mqonemmarTvelebis sisuste, qveyanaSi arsebuli simdidris aras<strong>am</strong>arTliani gadanawileba dasxva. <strong>am</strong>ave dros, warmatebiT mimdinareobs liberaluri demokratiis arsebobissimulacia 13 : xdeba s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebis, masmediis, demokratiuli institutebissimulaciuri orbitis Seqmna, romelic, erTi mxriv, qveynis SigniT, xolo meoremxriv, qveynis gareT qmnis STabeWdilebas, rom sabWoTa reliqtebi kvdomadi daumniSvneloa, xolo axali institutebis gavlenis zrda da momavali – mniSvnelovani.aseve, iqmneba Sexeduleba, rom bolos da bolos, demokratiuli institutebiCaanacvleben sabWoTa reliqtebs da yvelaferi kargad “dasruldeba”. Cemi <strong>wignis</strong>mizani iyo cxadad meCvenebina, rom aRweril mdgomareobas ara aqvs ganviTareba, romes balansi – Zlieri reliqtebi da demokratiuli intitutebis simulaciuri orbita– maradiulia, Tu ar moxda gansakuTrebuli politikuri nebis C<strong>am</strong>oyalibeba. <strong>am</strong>is13simulacia aris is, rac faravs imas, rom mis ukan araferi ar aris. rac simulirebssafuZvlis da kavSiris gareSe. anu simulacia simulirebs safuZvels, arsebiTs, ZiriTads,ise, rom araviTari kavSiri ara aqvs imasTan, ris simulirebasac axorcielebs.21


safuZvels maZlevda simulaciuri (da ara marto simulaciuri) sistemebisTviTkmari buneba, romelTa SigniT araferi ar aris iseTi, rom mniSvnelovanistruqturuli Secvla da gadasxvafereba g<strong>am</strong>oiwvios.ra Tqma unda, arsad ar d<strong>am</strong>iweria, magr<strong>am</strong> n<strong>am</strong>dvilad vgulisxmobdi, rom gza,romelsac saqarTvelos mmarTveloba da sazogadoeba unda daad<strong>ge</strong>s, aris liberaluridemokratiis gza, rom sxva SesaZlebloba ar arsebobs. Sesab<strong>am</strong>isad, <strong>am</strong> s<strong>am</strong>i wlis winimedi mqonda, rom simulaciuri sistemebidan erTaderTi g<strong>am</strong>osavali iyo simulaciazeuaris Tqma da liberalur-demokratiuli sistemis danergva/dad<strong>ge</strong>na. magr<strong>am</strong> es ase armoxda. <strong>am</strong> <strong>wignis</strong> mizania imis aRwera, Tu ra moxda <strong>am</strong> bolo dros da ra SeiZleb<strong>am</strong>oxdes: arsebobs Tu ara dRevandeli movlenebis ganviTarebis Sansi, Tu dResac,iseve, rogorc s<strong>am</strong>i wlis winaT, gayinvis winaSe vdgavarT.ra ucnauric ar unda yofiliyo, simulaciuri sistemis darRveva daiwyo araiqidan, saidanac me <strong>am</strong> “gansakuTrebul politikuri nebas” velodi 14 , ar<strong>am</strong>ed imaTimxridan, vinc reliqtur sistemebSi cxovrobda da maT kvlavwarmoebas axdenda. <strong>am</strong>ismizezi isev simulaciuri sistemebis bunebaSia, romelsac pirobiTad “simulantipacientis da fsiqiatris urTierToba” SeiZleba davarqvaT.simulantebi da fsiqiatrebi, anu avadmyofobebis, moCvenebiTi avadmyofobebis, maTigankurnebis da vergankurnebis Sesaxebarsebobs eWvi, rom giJebi mxolod mas Semdeg gaxdnen sapyrobileSi Casasmeli, racsimulantebma socialuri sar<strong>ge</strong>blis miReba daiwyes. anu maSin, <strong>rodesac</strong> simulacia,rogorc socialuri fenomeni, safrTxis Semcveli gaxda.“erTaderTi meTodi, riTac mcodne fsiqiatri cnobs simulants, aris avadmyofobisganviTarebaze dakvirveba. simulanti ver simulirebs avadmyofobis ganviTarebas,simulants mxolod stabiluri simptomebis simulacia SeuZlia” – britanelfsiqiatr serJ iomasTan saubridan.<strong>am</strong>bavi ki ase moxda: demokratiis da liberaluri momavlis simulacia saqarTveloSiwarmatebiT mimdinareobda. erTi SexedviT es ar zRudavda reliqtur, sabWoTaZalauflebas, magr<strong>am</strong> SezRudva mainc arsebobda; es iyo TviTSezRudva, romelsacreliqturi xelisufleba eweoda simulirebuli demokratiis da demokratiuli14me <strong>am</strong>as velodi, ra Tqma unda, im gundidan, romelic, rogorc maSin Canda, <strong>am</strong> simulirebasimitom eweoda, rom n<strong>am</strong>dvilis gakeTebis saSualeba ar hqonda.22


Zalauflebis SiSiT. anu SevardnaZe 15 , misi ojaxi, klanebi, romlebic nel-nelayalibdeboda, ufrTxoda, erTi mxriv, dasavleTs, romelsac warmoebul simulaciaSiliberaluri demokratiis garantis roli hqonda miniWebuli, xolo meore mxriv,s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebas, romelic <strong>am</strong>ave simulaciis scenarSi demokratiis Zlierid<strong>am</strong>cvelis saxiT iyo warmod<strong>ge</strong>nili.swored aq Semodis scenaze “fsiqiatri”, romelic mcodnec aris dag<strong>am</strong>ocdilic 16 .sigiJe, misi imitacia da mkurnalTa mxridan mis winaaRmdeg mimarTuli gzebi,meTodebi da g<strong>am</strong>ocdilebasigiJis da civilizaciis istorias rom gadavxedoT, vnaxavT, rom giJebisgancalkeveba normalurebisagan da maTTvis specialuri adgilebis miCena ar unda iyosmaind<strong>am</strong>anc XVII saukunis pirmSo da represiis mes<strong>am</strong>e aqti kacobriobis istoriaSi(policiis da sas<strong>am</strong>arTlos Semdeg). giJebis socialuri izolacia ufro sar<strong>ge</strong>blismiRebasTan unda iyos dakavSirebuli.sigiJidan da gansxvavebulobidan sar<strong>ge</strong>blis miRebis SezRudvis survili undayofiliyo is, rac e. w. normalurebs, Zalauflebis mqoneT da normebis d<strong>am</strong>d<strong>ge</strong>nebs,<strong>am</strong>oZravebdaT akrZalvebis da represiebis SemoRebisas. giJi da sigiJe ar adgas imavegzas, rasac sazogadoebis normaluri wevri, da ar cdilobs imave mizans miaRwios.<strong>am</strong>as mxolod simulanti akeTebs, anu is, vinc garkveuli miznis misaRwevad igiJianebsTavs. Sesab<strong>am</strong>isad, civilizaciis mmarTvelebi igoneben izolaciis meqanizms. marTalia,giJs eniSneba da eZleva sazogadoebrivi simdidris nawili, magr<strong>am</strong> es aranairkavSiriSi ar aris im miznebTan da im “simdidresTan”, romelsac simulanti SeiZlebaeswrafodes. Sesab<strong>am</strong>isad, sagiJeTi es aris warmatebuli (an warumatebeli) mcdeloba,gauqmdes simulaciis saWiroeba da xibli.sagiJeTi, calke, izolirebuli dasaxleba giJebisaTvis, mimarTulia arasigiJis, ar<strong>am</strong>ed simulaciis winaaRmdeg. M15dRes ukve SevardnaZe aSkara reliqturi xelisuflebis warmomad<strong>ge</strong>nelia, Tumca jer kidevs<strong>am</strong>i wlis win TviTonac aqtiurad monawileobda simulaciuri orbitebis SeqmnaSi.16mkiTxvelis vTxov ar gaaigivos es personaJi konkretul eduard SevardnaZesTan. A<strong>am</strong>SemTxvevaSi, rogorc qvemoT vnaxavT, “fsiqiatri” reliqturi xelisuflebis koleqtiurisaxea, romelic sxvadasxva saxiT moqmedebda saqarTvelos politikur scenaze. is xanSevardnaZea, xan abaSiZe, xan Jvania, xan rCeuliSvili, xan saakaSvili.23


mxolod mogvianebiT, <strong>rodesac</strong> simulacia daZleulia, an hgoniaT romdaZleulia, civilizacia mimarTavs “mkurnalobis, dialogis da siCumis” meTodebs.anu mTeli marili isev da isev simulantis <strong>am</strong>ocnobaSia, rac rTuli saqmea, da rasacg<strong>am</strong>ocdili fsiqiatri sWirdeba.es inteleqtualuri pasaJi saqarTvelosTan mimarTebaSi SeiZleba aseiTargmnos: reliqturma mmarTvelob<strong>am</strong>, romelic sakmaod g<strong>am</strong>ocdili iyo Tavis daTavisi msgavsebis dakvirvebaSi, aRmoaCina, rom liberaluri demokratia romelic e. w.demokratiuli “frTis” mier iwarmoeba, ar viTardeba, da mud<strong>am</strong> erTsa da imaveTemebSi, problemebSi da sakiTxebSi trialebs. es aRmoCena sworxazovnad ar undagavigoT da ar unda CavTvaloT, rom SevardnaZem aRmoaCina, rom Jvania da saakaSvilisimulireben liberalur demokratias da daiwyo maT mimarT represiuli meTodebisg<strong>am</strong>oyeneba, rac maT srul ignorirebaSi g<strong>am</strong>oixata. igive procesi SeiZleba aRvweroTJvanias da aras<strong>am</strong>Tavrobo organizaciebis urTierTobis mimarTac, <strong>rodesac</strong> Jvani<strong>am</strong>ixvda, rom s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoeba r<strong>am</strong>denime aras<strong>am</strong>Tavrobo organizaciaa da metiaraferi, da SevardnaZis msgavsad, adekvaturi nabiji gadadga maTi ignorirebisaken daa. S.mokled, daaxloebiT 2000 wlisaTvis saqarTvelos mTelma politikurmaspeqtrma aRmoaCina, rom is, risic eSinodaT, sul ar iyo saSiSi da angariSgasawevi.Tumca, imisi Tqmac ar SeiZleba, rom Tavis droze, <strong>rodesac</strong> demokratiissimulaciis proeqti mzaddeboda, <strong>am</strong> proeqtis mTavari safrTxobela – saerTaSorisodemokratiuli Tan<strong>am</strong>egobroba da demokratiuli qveynebi – sulac ar iyo saSiSireliqturi Zaluflebis klubisaTvis: saqme isaa, rom Zalian bevri r<strong>am</strong>, rac dRessaqarTvelos saxelmwifos sasicocxlo safuZvelia – saxelmwifo kreditebi,saxelmwifo da arasaxelmwifo grantebi, saerTaSoriso politikuri mxardaWera da a.S. – haerSi ekida da yvel<strong>am</strong>, maT Soris SevardnaZemac icoda, rom SevardnaZisavtoriteti, misi Zlierebis miuxedavad, sakmaod sasruli iyo da Zalian male<strong>am</strong>oiwureboda, ise, rom SeiZleboda erT saarCevno vadasac ar hyofnoda.is, rac im dros saSiSi da mosafrTxilebeli iyo, “marTlac” aseTi iyo:simulaciis proeqti xels aZlevda yvelas – maTac, visac ZalauflebaSi mosvlaundoda, da maTac visac ar undoda wasuliyo Zalauflebidan: anu es awyobdarogorc im gunds, romelic Jvanias garSemo yalibdeboda, aseve im gundsac, romelicTavs ikrebda SevardnaZis garSemo: Tumca, im dros, 90-iani wlebis dasawyisSi, Jvaniajer kidev ar iyo erTaderTi: is ubralod saukeTeso partniori aRmoCnda24


SevardnaZisaTvis. man SevardnaZes simulaciuri Zalauflebis da Zalauflebissimulaciis gaziarebis safasurad aranaklebi SesTavaza. aras<strong>am</strong>Tavroboorganizaciebis politikuri bumi Jvanias d<strong>am</strong>saxurebaa, aseve, misi d<strong>am</strong>saxurebaa impolitikuri elitis Seqmna, romelic 5-6 wlis ganmavlobaSi – 2001 wlis noembris<strong>am</strong>beb<strong>am</strong>de – warmatebiT eweoda simulaciis proeqtis ganxorcielebas da <strong>am</strong> proeqtSisxva – gare Tu Sida – aqtorebis CarTvas.Sedegad moxda is, rac wonasworul sistemebs emarTebaT. azri, rom sistemaSeiZleba mud<strong>am</strong> iyos wonasworobaSi, da rom wonasworobis darRveva ara sistemisSinagani bunebidan, ar<strong>am</strong>ed subieqturi faqtorebiTaa ganpirobebuli, iluziaa,ucodinaroba Tu ara: subieqturma faqtorma SeiZleba wonasworoba Zalian didxansSeinarCunos – <strong>am</strong>is saukeTeso magaliTia SevardnaZe, romlis wonasworulma sistem<strong>am</strong>(rogorc iqna) 2000 wlis bolos daiwyo rRveva. verc erTi subieqturi faqtoriver Secvlis sistemis Sinagan Tvisebas: bunebrivia, sistemis <strong>am</strong>ocanaa im safrTxeebisganeitraleba, rac mas garedan emuqreba: sistem<strong>am</strong> safrTxe sakuTar enaze unda“Targmnos”, garkveuli kodireba mianiWos, imisaTvis, rom misi sawinaaRmdego ZalebisakuTar TavSi aRmoaCinos an g<strong>am</strong>ozardos. Sesab<strong>am</strong>isad, arsebulma simulaciurmasistem<strong>am</strong> gare safrTxe sakuTar, simulaciis enaze Targmna da, Sesab<strong>am</strong>isad,simulaciurad aqcia. anu mTeli wonasworuli sistema darwmunda, rom safrTxesafrTxe ar aris, Tu mas simulaciis enaze daelaparakebi.es rTuli msjeloba saqarTvelos politikuri istoriis enaze niSnavs, romJvanias gundi ise kargad aT<strong>am</strong>aSda, rom yvelas, maT Soris SevardnaZis mxaresac,daanaxa, rom safrTxe simulaciuria, da rom erTi maRali saerTaSoriso reputaciismqone gundis arseboba sakmarisia, rom es safrTxe ganeitraldes. maSasad<strong>am</strong>e,simulaciuri meTodebi sakmarisia imisaTvis, rom realuri safrTxe gaqres.TiTqosda sistema kvlav wonasworobaSi movida. magr<strong>am</strong> <strong>am</strong>jerad T<strong>am</strong>aSSiSevardnaZis mxarec CaerTo: maT reliqturis aRorZinebis proeqtis SemuSaveba ukvedawyebuli hqondaT.<strong>am</strong> axali proeqtis mixedviT, Tuki isini aRad<strong>ge</strong>ndnen Zvel Zalauflebas ise,rom simulaciur fars xels ar axlebdnen, yvelaferi kargad iqneboda. Tumca, <strong>am</strong>proeqtiT Zalaufleba araTanabrad nawildeboda: mTeli Zalaufleba reliqtur gundsunda dabruneboda, xolo axal gunds mTlianad simulaciis T<strong>am</strong>aSebi unda eT<strong>am</strong>aSa. esversia g<strong>am</strong>agrebuli iyo imiTac, rom politikur scenaze sxva, g<strong>am</strong>yreliZe/gaCeCilaZisgundic g<strong>am</strong>oCnda, romelic Jvanias daumorCileblobis SemTxvevaSi sixaruliT25


Caenacvleboda mas. reliqturis aRorZinebis proeqtis mixedviT, jildo kargiqcevisaTvis simulaciuri Zalauflebis s<strong>am</strong>yarodan realuri Zalauflebis s<strong>am</strong>yaroSigadayvana unda yofiliyo. ganxorcielebac daiwyo: Jvanias gundidan r<strong>am</strong>denime kacidainiSna aRmasrulebeli xelisuflebis Tan<strong>am</strong>debobebze: Semosavlebis, iusticiis,finansTa ministrebi. magr<strong>am</strong> <strong>am</strong>jerad procesSi is realoba CaerTo, romelicsimulaciis dros Seiqmna.26


es mes<strong>am</strong>e Sesavali imaTTvisaa, visac wakiTxuli aqvs “Zalauflebis simulaciebi” dasurvili gauCnda avtors ufro mokled eTqva Tavisi saTqmeli. mes<strong>am</strong>e Sesavali arisumoklesi gza 12 niSnisaken, romelic s<strong>am</strong>ive Sesavlis gagrZelebas warmoad<strong>ge</strong>ns. . . . .. .III. mes<strong>am</strong>e Sesavali – trul-klapaciusis sindromistanislav lemis fantastikuri Janris erT-erTi moTxroba, romelic trulisda klapaciusis – mTels s<strong>am</strong>yaroSi cnobili konstruqtorebis erT-erT mogzaurobaseZRvneba, gviyveba, rogor Seuqmna trulma erT-erT gandevnil mefes saxelmwifosminiaturuli simulaciuri modeli. Kkonstruqtori imdenad ecada, rom modelin<strong>am</strong>dvilisaTvis daemgvanebina, rom misda uneburad axali, marTalia miniaturuli,magr<strong>am</strong> mainc, civilizacia g<strong>am</strong>ouvida. miniaturuli ad<strong>am</strong>ianebi, sabolood, atomurienergiis saidumloebas daeuflnen, mefe ki sakuTari asteroidis (maTTvis planetis)xelovnur Tan<strong>am</strong>gzavrad gadaaqcies.realoba, romelic simulaciurma procesebma g<strong>am</strong>oiwvia, iyo is minimumi,romelic aucilebeli iyo simulirebisaTvis: imisaTvis, rom simulaci<strong>am</strong> iarsebos, masminimaluri realoba mainc sWirdeba – realoba, romelic daadasturebs, romsimulirebuli realuria. winaaRmdeg SemTxvevaSi simulirebulis realuroba eWvqveSdad<strong>ge</strong>ba.ase, simulants sWirdeba eqimi, romelic ityvis, rom is avadaa. aseve,simulirebul politikur sistemas sWirdeba d<strong>am</strong>adasturebeli, romelic ityvis, rompolitikuri sistema marTlac aseTia da ki ar simulirebs, ar<strong>am</strong>ed, realuradawarmoebs demokratias.saqarTveloSi realobis aseTi sul mcire s<strong>am</strong>i a<strong>ge</strong>nti iyo saWiro, romlebicdaadasturebdnen, rom arsebuli saxelmwifo-politikuri sistema marTlac is iyo,radac is Tavs asaRebda: es s<strong>am</strong>i aucilebeli a<strong>ge</strong>nti, romelic rogorc demokratiuliTan<strong>am</strong>egobrobisaTvis, aseve Sida politikuri diskursisaTvis daadasturebdasimulaciis realobas, iyo 1) Tavisufali masmedia; 2) s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebisZiriTadi birTvi – aras<strong>am</strong>Tavrobo organizaciebis simravle, maT Soris, ad<strong>am</strong>ianisuflebaTa d<strong>am</strong>cveli organizaciebis siZliere; 3) Tavisufali bazari, anu Tavisufalida Zlieri mewarmeebi, romlebsac SeuZliaT sakuTari da sakuTari daqiravebulebisuflebebis dacva, TviT saxelmwifos winaaRmdeg da romlebic aseve, s<strong>am</strong>oqalaqosazogadoebis mniSvnelovan nawils warmoad<strong>ge</strong>nen.27


<strong>am</strong>is Sesaxeb “saqarTvelo – Zalauflebis simulaciebSi” vwerdi da aranairisurvili ara maqvs <strong>Tavidan</strong> aRvwero is meqanizmebi, romlis saSualebiTac Zalauflebasimulirebda Tavisufal masmedias da aras<strong>am</strong>Tavrobo organizaciebs. aseTivewarmatebiT saxelmwifo Tavisufali mewarmeebis arsebobis simulaciasac eweoda;ZiriTadad es xdeboda merkantilur-oligarqiuli sistemebis SeqmniT, sadac centrSi,ra Tqma unda, prezidentis ojaxi iyo moTavsebuli. Tumca Tavisufali mewarmeebissimulirebas e. w. demokratebTan dakavSirebuli biznesmenebic asrulebdnen. maTigvarebic ar emTxveoda politikos-liderebis gvarebs da oligarqiuli kavSirebisadmiTvalis midevneba rTuli iyo rogorc saSualo qarTvelisaTvis, aseve da miT ufro,saqarTvelos megobari demokratiuli qveynebisaTvis. Mme aranairi survili ara maqvs es biznesmenebi “sisxlismsmel wurbelebad”warmovadgino: ubralod, faqtia, rom <strong>am</strong> xalxisaTvis politikos-liderebTanaxlobloba aRmoCnda is gad<strong>am</strong>wyveti piroba, romelmac maT sxvebTan SejibrSiga<strong>am</strong>arjvebina. aseve araswori iqneba, Tu vityviT, rom saqarTveloSi konkurencia ararsebobs da warmoebis da kvlavwarmoebis sferoebi mkacrad ganawilebulia 17 .konkurencia mimdinareobs da mimdinareobs swored oligarqebs Soris 18 . anu SeiZlebaiTqvas, rom Tavisufali bazari arsebobs mxolod rogorc oligarqebis konkurencia.magr<strong>am</strong>, oligarqiuli sistemebisaTvis d<strong>am</strong>axasiaTebelia socialuri dayofa:oligarqiuli sistemebis wevrebi TviTon qmnian sakuTar ojaxebs, agulianebensakuTar xalxs da a. S. resursebi ki iseT qveyanaSi rogoric saqarTveloa, sadacoligarqiulobis xelSemwyobi kanonebi miiReba, potenciurad <strong>am</strong>owurvadia.Sesab<strong>am</strong>isad, konfliqti “Zvelebs” da “axlebs” Soris gardauvalia. resursebi<strong>am</strong>owurvadia im azriT, rom aravin ar aris Tanaxma Tundac hipoTezur mo<strong>ge</strong>baze Tqvasuari. es daZabuloba farulad arsebobda mmarTveli partiis konklavebs Soris,magr<strong>am</strong> afeTqda noembris movlenebis Semdeg, <strong>rodesac</strong> mmarTveli partia daiSala.igive SeiZleba iTqvas masmediis da aras<strong>am</strong>Tavrobo organizaciebis qvesazogadoebisSesaxeb. imisaTvis, rom masmedia Tavisuflad g<strong>am</strong>oiyurebodes, man <strong>am</strong>Tavisuflebis demonstrireba unda moaxdinos. demonstrireba ki Semdegnairad und<strong>am</strong>oxdes: konkretulma masmediis organom unda aCvenos mosaxleobas, rom is17Tumca 90-iani wlebis bolos mmarTvel partiaSi ZiriTadad aseT ganwyoba dominirebda.18iseve, rogorc ZiriTadi politikuri brZola, 2002 wlis noembr<strong>am</strong>de, mxolod mmarTvelopartiis SigniT mimdinareobda.28


politikurad dapiripirebuli mxareebis Sesaxeb simarTles <strong>am</strong>bobs. anu simarTles<strong>am</strong>bobs rogorc imis Sesaxeb, vinc mas simulirebs, aseve imis Sesaxeb, vinc <strong>am</strong>simulaciis winaaRmdegia.isic gasaTvaliswinebelia, rom safrTxis ararsebobis aRmoCena, anufsiqiatriuli daskvnis gakeTeba, 2001 wlis 11 seqtembr<strong>am</strong>de moxda, <strong>rodesac</strong>saerTaSoriso Tan<strong>am</strong>egobrobisaTvis nebismier regionSi stabilurobas gacilebiT metimniSvneloba hqonda, vidre demokratias da sazogadoebis mowyobis liberalurprincipebs. es iyo dro, <strong>rodesac</strong> Tundac teroristebis mier uzrunvelyofilimSvidoba da siwynare misaRebi iyo rogorc <strong>am</strong>erikis SeerTebuli StatebisaTvis,aseve, da ufro metad, evropis Zlieri saxelmwifoebisaTvis. miT umetes, Tuki eswynari adgili <strong>ge</strong>ografiulad centraluri evropidanac ki sakmaod daSorebuli iyo.<strong>am</strong>itomac, bunebrivia, saqarTveloSi daiwyo mzadeba sabWoTa kavSirisrestavraciisaTvis. erTi ucnauri r<strong>am</strong> ki moxda: Tuki <strong>am</strong> dromde “reliqturixelisuflebis klubi” mzad iyo yvela mieRo Tavis ri<strong>ge</strong>bSi, risTvisac sakmarisi iyoformaluri dartyma liberaluri demokratiis romelime wyaroze (sityvisTavisufleba, sindisis Tavisufleba, ad<strong>am</strong>ianis uflebebi, aras<strong>am</strong>Tavroboorganizaciebi), <strong>am</strong>is Semdeg es klubi daiketa, da gawevrianebis rac ar unda didisurvili g<strong>am</strong>oeTqvaT sxvebs, Tu maT <strong>ge</strong>netikuri kavSiri ar hqondaT an aRsad<strong>ge</strong>nsistemasTan, an prezidentis ojaxTan, maTi miReba ar xdeboda.Tuki xelisufleb<strong>am</strong> 2000 wlisaTvis aRmoaCina, rom demokratiulisafrTxobela mxolod safrTxobela iyo, 2001 wlis Semodgomis movlenebma daanaxa,rom isini aSkarad cdebodnen Tavis SefasebebSi. man<strong>am</strong>de maT Tavisi Secdomisdadastureba telekompania “rusTavi 2”-is Jurnalistis, giorgi sanaias mkvlelobazeTbilisis mosaxleobis reaqciaSi SeiZleboda <strong>am</strong>oekiTxaT: giorgi sanaias mkvlelobisg<strong>am</strong>oZiebis moTxovniT rusTavelis g<strong>am</strong>zirze mosul r<strong>am</strong>denime aTas moqalaqes cxadadunda eqcia demokratiis (<strong>am</strong> SemTxvevaSi xalxis mmarTvelobis) arcTu iluzorulobada simulirebuloba.magr<strong>am</strong> aq albaT rusuli analogiebi CaerTo movlenebis SefasebaSi – kompaniaNНТВ-s lideris – listevis mkvlelob<strong>am</strong>, Tumca g<strong>am</strong>oiyvana xalxi quCaSi, magr<strong>am</strong> <strong>am</strong>anxeli ver SeuSala ruseTis xelisuflebas mogvianebiT НТВ saerTod daexura dasakuTari mmarTveloba, marTalia arapirdapir, magr<strong>am</strong> mainc, daeniSna.swored <strong>am</strong> rusulma analogi<strong>am</strong> waaqeza 2002 wlis noemberSi e. w. Zalovaniministrebi Seteva mietanaT “rusTavi 2”-is ofisze. konkretulad, 27 oqtombers29


uSiSroebis s<strong>am</strong>inistros Tan<strong>am</strong>Sromlebi mividnen “rusTavi 2”-is saTao ofisSi dafinansuri dokumentaciis gadmocema moiTxoves. televiziis ukve g<strong>am</strong>ocdilm<strong>am</strong>flobelebma da Jurnalistebma erTaderTi swori gadawyvetileba miiRes: <strong>am</strong> faqtidansatelevizio Sou dad<strong>ge</strong>s. saqmeSi telek<strong>am</strong>erebi CaerTvnen da is, rac xdeboda“rusTavi 2”-is ofisSi, mTel TbilisSi gadaicemoda. Tavis dasacavad mowyobiliaqcia Semtev moqmedebad iqca. “rusTavi 2”-is SenobasTan Tavmoyra daiwyesmoqalaqeebma. “rusTavi 2”-Tan R<strong>am</strong>is gatarebis Semdeg momitin<strong>ge</strong>ebma ukve parl<strong>am</strong>antiswin gadainacvles SevardnaZis da mTavrobis gadadgomis moTxovniT. ra Tqma unda, esukve, rogorc saqarTveloSi uyvarT 19 Tqma, “marTuli aqcia iyo”, magr<strong>am</strong> verc erTimitingi ver Catardeba, Tuki ar arsebobs is, risi marTvac 20 SeiZleba. 2002 wlisnoembris movlenebis SemTxvevaSi es iyo mosaxleobis ukmayofileba da protestisgrZnoba im socialuri Tu politikuri d<strong>am</strong>cirebis mimarT, romelsac mTavroba yovelwuTs, pirdapir, Ria eTeriT, Tu iribad, sakuTari warmomadgnelebis saSualebiT,axorcielebda.ukanaskneli inteli<strong>ge</strong>ntis brwyinvaleba da siduxWiremomitin<strong>ge</strong>ebis raodenoba sul ufro da ufro matulobda. xelisuflebaaSkarad dabneuli iyo. arsad Candnen kaxa Targ<strong>am</strong>aZis naqebi policielebi. jarisg<strong>am</strong>oyeneba imTaviTve g<strong>am</strong>oricxuli iyo oficrebSi antiSevardnaZistuli ganwyobisg<strong>am</strong>o, romelmac 2002 wlis gazafxulze muxrovanis batalionis gaficvaSic <strong>am</strong>oxeTqa.mitingi daiwyo “rusTavi 2”-is <strong>am</strong>bebis iniciatorebis – Sinagan saqmeT<strong>am</strong>inistris, kaxa Targ<strong>am</strong>aZis, uSiSroebis ministris vaxtang quTaTelaZis da<strong>ge</strong>neraluri prokuroris gia mefariSvilis gadadgomis moTxovniT. prezidenti arapirebda Tavisi erTguli xalxis gadayenebas. <strong>am</strong>itom sul ufro da ufro daJinebiTismoda prezidentis gadadgomis moTxovnebi. parl<strong>am</strong>entis Tavmjdomarem Jvani<strong>am</strong>,romlis urTierToba prezidentTan da mis garemocvasTan im droisaTvis ukve sakmaoddaZabuli iyo, g<strong>am</strong>oacxada, rom is gadad<strong>ge</strong>boda, Tuki prezidenti gadaayenebda19Tu ratom, ixile qvemoT.20“marTulobis” argumenti dRes xSirad g<strong>am</strong>oiyeneba opoziciis mier organizebulimitin<strong>ge</strong>bis Tu sxva aqciebis WinaaRmdeg. magr<strong>am</strong> <strong>am</strong> erTi SexedviT uwyinari frazis ukanimaleba marqsistul-leninuri Teoriis mtkiceba, rom arsebobs xalxis “n<strong>am</strong>dvili risxva”, daarsebobs burJuaziis mier “agorebuli”, romelic <strong>am</strong> agorebuls Semdeg gas<strong>am</strong>didrebladiyenebs. Zneli ar aris “marTulobis” diskursSi sabWoTa ideologiuri reliqti dainaxo.30


ministrTa s<strong>am</strong>euls. SevardnaZes Jvanias gadadgoma WkuaSi daujda. <strong>ge</strong>neralurmaprokurorma <strong>dawera</strong> gadadgomis gancxadeba, xolo prezidentma mTeli mTavrobadaiTxova. <strong>am</strong>iT man, marTalia, formalurad, magr<strong>am</strong> mainc ar Seasrula mitingismoTxovna. Jvania gadadga. momitin<strong>ge</strong>ebi mainc ar iSlebodnen. Seqmnili viTarebismixedviT ukve opozicia wyvetda yvelafers: maTi gadasawyveti iyo – gaaZlierebdnenmomitin<strong>ge</strong>ebis moTxovnas – prezidenti gadad<strong>ge</strong>boda da axali realobis SeqmnisrTuli da albaT mtkivneuli procesi daiwyeboda. ver SeTanxmdebodnen – mitingiadre Tu gvian daiSleboda da mxolod gadayenebuli mTavroba da gad<strong>am</strong>dgari Jvaniaiqneboda mRelvarebis Sedegi.mitingSi yvela opoziciuri partiis mxard<strong>am</strong>Werebi monawileobdnen. Tumca,ZiriTadi sityva mainc Jvanias da saakaSvilis momxreebs ekuTvnodaT, Tundac imitom,rom maSin maTi eleqtorati jer kidev ar iyo gayofili, da isini jer kidev erTgundad aRiqmebodnen. Jvani<strong>am</strong> CaTvala, rom miRweuli sakmarisi iyo da moeridaviTarebis g<strong>am</strong>wvavebas. rogorc Cans, mas surda daemtkicebina SevarednaZisaTvis, romTan<strong>am</strong>debobis datovebis miuxedavad, is mainc rCeboda parl<strong>am</strong>entis realurganmkargvelad. anu <strong>am</strong> SemTxvevaSi Jvani<strong>am</strong> T<strong>am</strong>aSis nacnob sivrceSi <strong>am</strong>jobina darCena.es iyo pirveli, marTalia, sazogadoebisaTvis jer kidev faruli, magr<strong>am</strong> realuridapirispireba Jvaniasa da saakaSvils Soris. Jvani<strong>am</strong> <strong>am</strong>iT ar<strong>am</strong>arto ganacxada, rom isufro kuluaruli da ara sajaro politikis momxrea, ar<strong>am</strong>ed <strong>am</strong>iT isic Tqva, rom isaris bolo inteli<strong>ge</strong>nti saqarTvelos politikaSi 21 . inteli<strong>ge</strong>ntobis niSnebi Semdegia:1. nacnob garemoSi darCenis gadaulaxavi survili;2. protestis Zlieri ganwyoba;21maTTvis, visac ar axsovs an arc arasdros scodnia, ra iyo inteli<strong>ge</strong>nti, minda gavaxseno:es iyo ad<strong>am</strong>iani, romelic ruseTis imperiaSi gaCnda, da im droisaTvis ZiriTadad or niSansatarebda: 1. absoluturi loialoba xelisuflebisadmi, ufro sworad: protestisverSeZleba; 2. didi informaciis floba, Sesab<strong>am</strong>isad, mTeli cxovrebis sauniveristeto anbiurokratiul s<strong>am</strong>uSaoze gatareba.inteli<strong>ge</strong>ntis saukeTeso magaliTia maqsim gorkis (iyo aseTi mwerali) klim s<strong>am</strong>gini. sabWoTadros inteli<strong>ge</strong>ntis cnebas daemata r<strong>am</strong>denime maxasiaTebli. im dros is C<strong>am</strong>oyalibda, rogorc:1. absoluturad mibmuli konkretul politikur-socialur garemoze: darwmunebuloba romes garemo ara marto misTvis, ar<strong>am</strong>ed saerTod erTaderTia; 2. protestis grZnoba sakuTarigaremosadmi; 3. darwmunebuloba, rom g<strong>am</strong>osavali ar arsebobs.31


3. konstruqciulobaze anu ufro dialogze, vidre gadawyvetilebismiRebaze, orientirebuloba;Sesab<strong>am</strong>isad, miuxedavad imisa, rom Jvani<strong>am</strong> Zalian gabeduli nabiji gadadga da datovaparl<strong>am</strong>entis Tavmjdomaris posti, man ver miatova is garemo, romlSic isC<strong>am</strong>oyalibda rogorc politikosi: man arCia daemtkicebina, rom misi sakuTarimniSvneloba metia, vidre formaluri regalia, da rom regaliebi ki ar qmnidnen misavtoritets, ar<strong>am</strong>ed TviTon qmnida regalias sakuTari avtoritetiT.moaxerxa Tu ara es Jvani<strong>am</strong>, misi momxreebis da mowinaaRmde<strong>ge</strong>ebisSesafasebelia. mTavari <strong>am</strong> SemTxvevaSi isaa, rom Jvania Seecada arsebuli garemosSenarCunebas, rac, SeiZleba iTqvas, warmatebiT moaxerxa.imas, rom Jvania bolo inteli<strong>ge</strong>ntia qarTul politikaSi 2002 wlisadgilobrivi TviTmmarvelobis arCevnebic adasturebs: Jvanias xma misca Tbilisismosaxleobis 7%-ma. Jvanias es <strong>am</strong>omrCeveli Tavisi opozicionerobis mcire xanSi armoupovebia: mas isini yovelTvis hyavda. anu es is xalxia, vinc warmoad<strong>ge</strong>ndnen dawarmoad<strong>ge</strong>nen inteli<strong>ge</strong>ncias, im jgufs, romelsac SevardnaZis nacvlad Jvania undaprezidentad. imitom, rom Jvania maTi msgavsia, maTi sisxli da xorcia. <strong>am</strong>iT“s<strong>am</strong>arTlianoba, ra Tqma unda, aRd<strong>ge</strong>ba”.rac ar unda ifiqron inteli<strong>ge</strong>ntebma, Tuki Jvani<strong>am</strong> ver moaxerxainteli<strong>ge</strong>nturobis gadalaxva, ar gaxda ufro radikaluri da sistemebis SecvlazemimarTuli, warmatebis SemTxvevaSi is kvlav iZulebuli iqneba aRadginos simulaciisnacadi sistemebi.daskvna: revanSi mimdinareobsyvela <strong>am</strong> aRd<strong>ge</strong>niTma s<strong>am</strong>uSaom, romelic zogi warmatebiT, zogi ki warumatebladmimdinareobs, migviyvana unikalur socialur viTareb<strong>am</strong>de: rogorc ukve aRvniSne,Tuki mmarTveli partia da xelisufleba 90-iani wlebis Sua periodis aRd<strong>ge</strong>naseswrafvis, SevardnaZis gulSi upirvelesi adgili, ra Tqma unda, sabWoTa kavSirsekuTvnis. imdenad, r<strong>am</strong>denadac SevardnaZe Zalauflebis teqnologiebSi da mispraqtikul g<strong>am</strong>oyenebaSic ufro g<strong>am</strong>ocdilia, vidre danarCeni mmarTveli partia daxelisfleba erTad, SevardnaZem maT ajoba da nel-nela socialuri cvlilebissaswori sabWoTa kavSirisaken gadaxara: danaSaulebasTan misi brZolebi TandaTandaemsgavsa 70-iani wlebis partiul “zaCistkebs”, xolo saxelmwifo kancelariisTan<strong>am</strong>Sromlebma TandaTan partiis centraluri komitetis funqcia SeiZines:32


organizaciulad es d<strong>am</strong>sgavseba s<strong>am</strong>inistroebis da depart<strong>am</strong>entebis dublirebuliganyofilebebis SeqmniT g<strong>am</strong>oixata: iseve, rogorc sabWoTa warsulSi komunisturipartiis centralur komitetSi, dRes yvela s<strong>am</strong>inistros da aRmasrulebelixelisuflebis sxva d<strong>am</strong>oukidebel organoebs aqvT TavianTi analogi saxelmwifokancelariaSi, romelic maT akontrolebs da zed<strong>am</strong>xedvelobas uwevs. rwmunebulebisbiuros Seqmnac <strong>am</strong> mimarTulebiT gadadgmuli nabiji iyo: rwmunebuls, romelsacregionebSi niSnavs prezidenti, akontrolebs kancelariis Cinovniki, romelic Tavismxriv mTlianad d<strong>am</strong>okidebulia prezidentze. aseTi sabWoTa struqtura unikaluria:rwmunebulebis sazogadoebrivi pasauxism<strong>ge</strong>blobis ararseboba da didi uflebebi maTkompartiul warmomavlobaze aSkarad miuTiTebs.sabWoTa kavSiris aRd<strong>ge</strong>nis procesi SevardnaZes mxolod jorbenaZissaxelmwifo ministrad daniSvnis Semdeg ar dauwyia: is <strong>am</strong> aRd<strong>ge</strong>niT s<strong>am</strong>uSaoebsJvanias drosac awarmoebda. ubralod, im dros sabWoTa kavSiris aRd<strong>ge</strong>nis survilidemokratiis simulaciis fonze upirobo kontrolis d<strong>am</strong>yarebis mcdelobadg<strong>am</strong>oiyureboda, rasac simulirebuli demokratia simulirebul winaaRmdegobas uwevda.magr<strong>am</strong> aq albaT isev socialur mecnierebaSi ganuswavlelob<strong>am</strong> iCina Tavi.sabWoTa kavSiris aRd<strong>ge</strong>na misi sruli aRd<strong>ge</strong>nis gareSe g<strong>am</strong>oricxulia. aseT aRd<strong>ge</strong>naski r<strong>am</strong>denime piroba unda daekmayofilebina:1. unda aRd<strong>ge</strong>niliyo kontrolis da balansis sabWoTa sistema. es sistemaki gulisxmobs Zlier partiul kontrols socialuri aqtivobis yveladoneze, da <strong>am</strong>ave dros – Zlier policiur kontrols. saqarTveloSi <strong>am</strong>sistemis erTi nawilis – policiuri kontrolis mainc – d<strong>am</strong>yarebag<strong>am</strong>oricxuli ar iyo, magr<strong>am</strong> 2002 wlis noembris movlenebis Semdegcxadi gaxda, rom Zalauflebis es modusi moCvenebiTia da eqstremalurviTarebaSi ar muSaobs. rac Seexeba partiul kontrols, misiCanasaxebic arsebobda, magr<strong>am</strong> swored Jvanias mier demokratiissimulirebisaTvis saWiro realobis CarTv<strong>am</strong> SeuZlebeli gaxad<strong>am</strong>oqalaqeTa kavSiris kontrolis totalur instrumentad qceva;2. unda aRd<strong>ge</strong>niliyo sabWoTa nacionalizmis safuZveli, anu qarTvelebsmyari imperialisturi cnobiereba unda gasCenodaT, rac maT sakuTari,individualuri uflebebis dacvaze – imperiis SenarCunebis fasad –uars aTqmevinebda.33


3. unda Seqmniliyo myari partiuli elita, romlic <strong>am</strong>ave dros qveynisZiriTadi simdidreebis gakontrolebas SeZlebda. es yvelaferikanonsawinaaRmdegod unda momxdariyo, raTa partiul xelmZRvanelobaselitis wevrebis sruli marTva SeZleboda.s<strong>am</strong>ive es piroba unda Sesrulebuliyo imisaTvis, rom sabWoTa kavSiriaRd<strong>ge</strong>niliyo. saqarTvelos bolo aTi wlis istoriaSi Caxeduli verc erTi ad<strong>am</strong>ianiver ityvis, rom <strong>am</strong> s<strong>am</strong>idan romelimes danergvis mcdeloba ar yofila. magr<strong>am</strong> sworedimis g<strong>am</strong>o, rom, erTi mxriv, xelisuflebaSi <strong>am</strong> sistemis Semaryeveli elementebiciyvnen, xolo, meore mxriv, propagandisturma manqan<strong>am</strong> kargad ver imuSava, sabWoTasistema saqarTveloSi veRar d<strong>am</strong>kvidrda.gasaTvaliswinebelia isic, rom sabWoTa kavSiri mTlianad xelovnuli sistemaiyo da TviTregulirebad dinebad miSveba mas yovelTvis angrevda. mravalfenianikontrolis meqanizmebis saWiroeba <strong>am</strong>iT iyo g<strong>am</strong>owveuli. <strong>am</strong>itomac daingra sabWoTakavSiri mas Semdeg, rac <strong>am</strong> kontrolis meqanizmebis Sesanaxi Tanxebi aRar arsebobda.<strong>am</strong>is sapirispirod, saqarTveloSi socialurad sruliad “bunebrivma” sistem<strong>am</strong>daiwyo d<strong>am</strong>kvidreba. cxadia, zemoT aRwerili mcdelobebis fonze liberalurdemokratiuliwyoba ver dainer<strong>ge</strong>boda. saqarTveloSi nel-nela Sua saukuneebmadaiwyo arseboba. im Sua saukuneebma, romelic saqarTvelos arasodes hqonia (anhqonda Zalian cota xani – im erTianobis dros – man<strong>am</strong>, san<strong>am</strong> monRolebiSemovidodnen da maTTvis Cveuli Cinuri biurokratiis daxmarebiT qveyanas orad –dasavleTad da aRmosavleTad gahyofdnen).34


IV. 12 niSani da <strong>am</strong>ave dros argumenti imis sasar<strong>ge</strong>blod, rom saqarTveloSisabWoTa kavSiris magivrad Sua saukuneebi aRdga1. politikuri sistema – Zalauflebis tipiZalian xSirad, saqarTvelos mmarTveloba/xelisuflebas eqspertebi aRwerenrogorc susts. maT <strong>am</strong>is gas<strong>am</strong>arTleblad mniSvnelovani argumentebi mohyavT.<strong>am</strong>boben, romI. kanonebi ar sruldeba. ufro zustad, ar sruldeba mTelteritoriaze erTnairad;II. aRmasrulebeli xelisuflebis xelSi Tavmoyrilia mTeliZalaufleba. es aris ukiduresad centralizebuli sistema, romlismixedviTac, xelisuflebas regionebSi prezidentis mier daniSnuliwarmomad<strong>ge</strong>nlebi e. w. gubernatorebi axorcieleben. maTi ZalauflebaSeuzRudavia;III. qveyanSi aris daumorCilebeli regionebi, maT Soris Sida omebisSedegad gandgomili afxazeTi da oseTi; aseve aWara, romelicmxolod formalurad eqvemdebareba centrs;IV. cxovrebis saerTo done Zalian dabalia. mTeli fuli da simdidrer<strong>am</strong>denime s<strong>am</strong>Tavrobo klanis xelSia, romelTa Sorisac prezidentisojaxur klanebs mTavari poziciebi ukavia;V. konkurencia da Sejibri arsebobs, magr<strong>am</strong> mxolod elitur wreebSi:politikosebi ibrZvian sakuTari adgilebisaTvis daurTierTCanacvlebisaTvis. mosaxleobas es naklebad exeba da awuxebs.aseTi brZolis yvelaze cxadi magaliTi iyo moqalaqeTa kavSirSig<strong>am</strong>arTuli brZola, romelic wlebis ganmavlobaSi mimdinareobda dasabolood Jvanias da saakaSvilis gundebis opoziciur partiebadgardaqmniT d<strong>am</strong>Tavrda;VI. arsebuli kanonmdeblobis mixedviT xelisuflebis a<strong>ge</strong>ntebs SeuZliaTTviTon gansazRvron da areguliron, vin r<strong>am</strong>deni gadasaxadi undagadaixados. Sesab<strong>am</strong>isad, msxvil bizness xelisufleba akontrolebs.<strong>am</strong>itomac ukanono Semosavlebi fantastikur masStabebs iRebs.<strong>am</strong> niSnebis SemCnevisas nebismieri eqsperti daaskvnis, rom saxelmwifo, romelsacaseTi maxasiaTeblebi aqvs, sustia. magr<strong>am</strong>, es marTebulia Tan<strong>am</strong>edrove saxelmwifoebis35


mimarT. saqme imaSia, rom Sua saukuneebSi es par<strong>am</strong>etrebi Zlieri saxelmwifosmaxasiaTeblebi iyo.Sua saukuneebis evropul saxelmwifoSi saxelmwifosa da centralurixelisuflebis siZliered iTvleboda is, Tuki nobilebi, Tavadebi, provinciebismflobelebi mefes aRiarebdnen TavianT siuzerenad. mefes ar hqonda arc unari, arcsurvili, emarTa saxelmwifos is mxareebi, sadac misi uSualo batonoba arvrceldeboda. sad<strong>am</strong>sjelo eqspediciebi ewyoboda, Tuki vasali mefis brZanebebs d<strong>am</strong>iTiTebebs sistematurad ar Seasrulebda.ra Tqma unda, Sua saukeneebis saxelmwifoebis provinciebSi arsebobdnencentraluri xelisuflebis mier daniSnuli mos<strong>am</strong>arTleebi da sxva moxeleebi,romlebic, adgilobriv mmarTvelebTan gari<strong>ge</strong>bebSi Sediodnen da saukeTesoSemTxvevebSi ori batonis msaxurni iyvnen.xSiri iyo iseTi SemTxvevebic, rom romelime vasali TiTqos ar emorCilebod<strong>am</strong>efes, magr<strong>am</strong> garkveul pirobebSi centralur xelisuflebas aseTi vasalic awyobda,Tuki is mis saxelmwifoSi gaerTianebulad aRiarebda Tavs.Sua saukuneebSi, iseve, rogorc axla, biznesis <strong>ge</strong>ografia ar emTxveoda arcsaxelmwifos da arc regionebis sazRvrebs. <strong>am</strong>as kargad iyenebda nebismierixelisufleba da gadasaxadebs TviTneburad da sakuTari saWiroebis mixedviTawesebda. mogvianebiT, swored mmarTvelTa es TviTneboba gaxda uflebebis dacvispirveli redikaluri moTxovnis safuZveli, ris Sedegadac Sua saukuneebisfarglebSi axali drois urTierTobebma daiwyo C<strong>am</strong>oyalibeba. Mmagr<strong>am</strong> es ukve sxvaistoriaa da Cvens saganTan da qveyanasTan saerTo ara aqvs.rogorc vxedavT, Zneli ar aris Cven mier aRweril Sua saukuneebissaxelmwifosa da dRevandel saqarTvelos Soris gad<strong>am</strong>wyveti msgavsebis danaxva:centrisa da regionis urTierToba, gadasaxadebis formirebis SemTxveviTobazed<strong>am</strong>yarebuli wesi, Zalauflebis tipi – zustad iseTia, rogorc es Sua saukuneebSiiyo.Suasaukuneobrivi urTierTobebis cxadi magaliTia 2003 wlis dasawyisSiuSiSroebis s<strong>am</strong>inistrodan gavrcelebuli kanonproeqti “eqstremistul da ucxourkontrols daqvemdebarebul organizaciaTa da gaerTianebaTa saqmianobis SeCerebis,likvidaciisa da akrZalvis Sesaxeb”. es kanonproeqti zRudavs ar<strong>am</strong>artoorganizaciebis moqmedebebs, ar<strong>am</strong>ed pirovnebis sityvis da TviTg<strong>am</strong>oxatvisTavisuflebasac. <strong>am</strong> proeqtis mixedviT, g<strong>am</strong>onaTqv<strong>am</strong>ebic ki, mimarTuli “ideologiuri36


jgufebis” winaaRmdeg SeiZleba jer uSiSroebis s<strong>am</strong>inistros g<strong>am</strong>oZiebis saganigaxdes, xolo Semdeg ki – uzenaesi an sakonstitucio sas<strong>am</strong>arTlos mier _ imorganizaciis moqmedebis SeCerebis safuZveli, romlis wevrsac es g<strong>am</strong>onaTqv<strong>am</strong>iekuTvnis.<strong>am</strong> kanonproeqtis momzadebis da Semdeg g<strong>am</strong>omzeurebis mizezebi bevri SeiZlebaiyos da yvela maTgani ukve g<strong>am</strong>oiTqva: zogis versiiT es aris xumroba, zogis azriTki _ ara. zogma CaTvala, rom xaburZania, uSiSroebis ministri, <strong>am</strong>kanonproeqtiTYxalxs mouwodebs ajanyebisaken 22 . iyo ufro “SeTqmulebiTi” versiac,rom ministri aiZules, aseTi kanonproeqti daewera da man <strong>am</strong> gziT scada Taviaeridebina <strong>am</strong>isaTvis. Tumca Sua saukuneebis versia ufro Sees<strong>am</strong>abeba sin<strong>am</strong>dviles:saqarTvelos xelisuflebis garemo imdenad Suasaukuneobrivia, rom is TviTon iwyebsSua saukuneebis cxovrebis wesis Sesab<strong>am</strong>isi kanonebis producirebas. <strong>am</strong> SemTxvevaSixaburZanias pirovneba arafer SuaSia: yvelaze cnobili inkvizitorebi Tavisi droisuaRresad ganaTlebuli xalxi iyo. isini Teologiur traqtatebsac werdnen daxandaxan <strong>am</strong>ave traqtatebiT eretikosebis cecxliT dasjiskenac mouwodebdnen.“eqstremistul da ucxour kontrols daqvemdebarebul organizaciaTa dagaerTianebaTa saqmianobis SeCerebis, likvidaciisa da akrZalvis Sesaxeb” kanonproeqtiTavisi arsiT inkviziciuria, da gulisxmobs mtrebis likvidaciis potencialis erTd<strong>am</strong>sjel organoSi Tavmoyras. debulebac, rom saboloo verdiqts gansasjelis mimarTsas<strong>am</strong>arTlo g<strong>am</strong>oitans, saocrad waagavs Sua saukuneebis inkviziciis ganCinebas,<strong>rodesac</strong> is gansasjels braldebis d<strong>am</strong><strong>am</strong>tkicebeli sabuTebiT s<strong>am</strong>oqalaqosas<strong>am</strong>arTlos gadascemda: “daisajos usisxlod” iyo naTqv<strong>am</strong>i inkviziciis mimarTvaSi.es ki, ubralod, braldebulis cocxlad dawvas niSnavda.M magr<strong>am</strong> xom SeiZleba es mxolod politikur qve-sistemas exebodes da sxva qvesistemebiSors iyos <strong>am</strong> arc Tu ise saxarbielo msgavsebisagan. vnaxoT, rogoriasocialuri sistema:2. socialuri sistemaSua saukuneebSi gadaadgileba erTi <strong>ge</strong>ografiuli wertilidan meoremdeproblematuri iyo: cudi gzebi, yaCaRoba, romelsac rogorc wesi, is eweoda, visac22aseTi versiis safuZveli TviTon xaburZanias g<strong>am</strong>inistrebis droindeli interviu iyo,sadac is aRtacebiT hyveboda aSS konstituciaSi dafiqsirebul xalxis uflebaze ZaliTgadaayenos mmarTvelebi, Tuki isini arRveven maT uflebebs da a. S.37


gzebis dacva evaleboda, mogzaurebis sruli daucveloba SemTxveviTobebisagan dasruli gaurkvevloba, r<strong>am</strong>deni dro dasWirdeboda mogzaurobas. mogzaurobas bedavdnenmxolod a) kargi dacvis TanxlebiT; b) an isini, visac wasarTmevi araferi hqonda, g)anda visac uRirda es mogzauroba riskad. mokled, mogzaurobdnen mxolod saeklesiopirebi, mdidrebi, vaWrebi da studentebi.Sesab<strong>am</strong>isad, kavSiri <strong>ge</strong>ografiul wertilebs Soris <strong>am</strong> mogzaurebiTganpirobebuli, da <strong>am</strong>denad, SemTxveviTi iyo. dasaxlebuli punqtebi, qalaqebi,soflebi – avtonomiurad cxovrobdnen da rac ufro Sors iyvnen centrisgan, miTufro meti miTebi da le<strong>ge</strong>ndebi icodnen centris Sesaxeb, miT ufro naklebikonkretuli informacia hqondaT imis Sesaxeb, Tu ra xdeboda iq, sadac simbolurida realuri Zalaufleba iyo Tavmoyrili.centridan periferiisaken mogzaurobebisas sagnebi kargavdnen maT centralurmniSvnelobebs da periferiul mniSvnelobebs iZendnen. igive mosdiodaT RirebulebaTasistemebsac. yvelas – vaWrebs, studentebs, saeklesio pirebs – <strong>am</strong>bebis Tavisiinterpretacia CahqondaT. es interpretacia ki, Tavis mxriv, ganicdida cvlilebas d<strong>am</strong>omxdari <strong>am</strong>bavi xSirad sruliad sapirispiro SemTxvevad yalibdeboda.miuxedavad imisa, rom kavSirebi centrebsa da periferiebs Soris SemTxveviTiiyo, isini manc erTgvarovanni iyvnen: soflebis, dasaxlebebis mcxovrebni mTlianadTavianT mmarTvelebze iyvnen d<strong>am</strong>okidebulebi. mmarTvelebic sakuTar upiroboxelisuflebas axorcielebdnen.mmarTvelebi yovelTvis cdilobdnen centris struqturebis analo<strong>ge</strong>bi SeeqmnaTTavis s<strong>am</strong>flobeloSi. es r<strong>am</strong>denime faqtoriT iyo ganpirobebuli: 1. Zalauflebisvertikaluri tipi, romelic aiZulebda yvela mmarTvels, imperia iqneboda Tusagrafo, erTnairad emarTad; 2. subieqturi baZva centrisadmi provinciis mxridan; 3.Zalauflebis legitimacia, anu imisaTvis, rom Zalaufleba ecnoT, is imave tipis daimave tipis garemoSi unda yofiliyo. es s<strong>am</strong>i faqtori, miuxedavad imisa, rom arcsainformacio saSualebebi da arc migraciebi Sua saukuneebis saxelmwifoebs arganawyobda msgavsebisaken, maT erTgvarovani tipis struqturebad inarCunebda.Sesab<strong>am</strong>isad, Tumca periferiis romelime socialurad dabal safexurze myofsverasodes ver eqneboda Sexeba centris ierarqiul wverosTan, ierarqiac mkacrad iyodaculi.<strong>am</strong> yvelafris Sedegad, miuxedavad imisa, rom Sua saukuneebSi sazogadoebaierarqiuli iyo, kavSirebi <strong>am</strong> ierarqiis fenebs Soris TiTqmis ar arsebobda. garda38


<strong>am</strong>isa, es ierarqia <strong>ge</strong>ografiul mdebareobazec iyo d<strong>am</strong>okidebuli: centri ierarqiiswveros adgili iyo, periferia ki Ziris. Tanac, ierarqiis yoveli Semdegi safexuriireklavda da imeorebda mTel ierarqias. daaxloebiT ase:naxazze yoveli konkretuli s<strong>am</strong>kuTxedi lokalur ierarqias warmoad<strong>ge</strong>ns.punqtiriT aRniSnuli sibrtyeebi aris fenebi, romlebic, miuxedavad imisa, roms<strong>am</strong>kuTxedebi erTmaneTTan ar arian dakavSirebulni, maT erTgvarovnad dahomo<strong>ge</strong>nurad aqcevs. rogorc naxazidan Cans, daqvemdebareba pirobiTia da ar arisstruqturulad erTmniSvnelovani.naxazze s<strong>am</strong>kuTxedebis araTanabarzomieroba imas miuTiTebs, rom centrisierarqiis arekvla ar iyo zusti da Tav-Tavisi mcire gadaxvevebi yvela periferiulanarekls axlda 23 . Sua saukuneebSi socialuri garemo iyofoda ara warmomavlobis(rogorc bevrs gonia), ara fulis raodenobis, ar<strong>am</strong>ed, imis mixedviT, Tu vis hqondaZalaufleba da vis ara. isini, ar hqondaT Zalaufleba, qveda punqtiriTSemosazRvrul sivrceSi unda warmovidginoT. isini, ra Tqma unda, monawileobdnenmcire da did ojaxur, Temur an sxva gaerTianebebSi, Zalauflebis ierarqebTanSexebac hqondaT, magr<strong>am</strong> maTi wili ZalauflebaSi Zalian mcire iyo; miuxedavad imisa,rom gars ekverodnen nebismier Zalauflebis ierarqias, ZalauflebaSi monawileoba dagavlenis moxdena maT ar SeeZloT 24 . Tumca, ZalauflebaSi monawileobac ar iyo23SeniSvna maTTvis, vinc filosofiis istoria icis: socialuri struqturis <strong>am</strong> mowyob<strong>am</strong>xom ar ubiZga laibnics monadebis miseuli aRwerisaken?24Zalauflebis ganviTareba SeiZleba ganvixiloT rogorc <strong>am</strong> s<strong>am</strong>kuTxedebis SeerTeba erTnaxazad. dRes Tan<strong>am</strong>edrove, modernuli da modernulobis Semdgomi saxelmwifo mmarTvelob<strong>am</strong>imarTulia, yvelas miaRebinos ZalauflebaSi monawileoba an (memarcxene SefasebiT) imis39


erTnairi yvela wertilSi: iyvnen qalaqebi, sadac moqalaqeebs didi roli d<strong>am</strong>nSvneloba eniWebodaT da marTavdnen qalaqebs. aseTi qalaqebi ar iyvnen aucilebladd<strong>am</strong>oukideblebi: aseTi qalaqi xSirad <strong>am</strong>ave dros mefis rezidenciasac warmoad<strong>ge</strong>nda.Zneli ar aris <strong>am</strong> zogad aRwerasa da dRevandel saqarTvelos Soris ar<strong>am</strong>c Tumsgavsebis, identurobis danaxvac: arafers vityvi gzebze da mogzaurobebze.socialuri sistemebic iseve muSaoben, rogorc zemoT aRweril Sua saukuneebSi:regionebSi arsebobs Zalauflebis institutebi romlebic baZaven centris marTviswesebs. centris anarekli, rac ufro periferiisaken moZraobs, saxes icvlis da essaxecvlileba kulminacias aWaraSi, tipur Sua saukuneebis sagrafo/safaSoSi aRwevs.imis g<strong>am</strong>o, rom eleqtroenergia TiTqmis ar aris – satelevizio sivrciTqveynis gaerTianeba ar xdeba. imis g<strong>am</strong>o, rom gazeTebi fuli Rirs, xolo periferiafulis niSnebis fizikur naklebobas ganicdis, centraluri gazeTebi SezRuduladvrceldeba. <strong>am</strong>itom, regionSi centris Sesaxeb miTi da le<strong>ge</strong>nda moZraobs. <strong>am</strong>itom –qveyanas, iseve rogorc Sua saukuneebSi, Zalauflebis tipi da ierarqiis erTgvarobaaerTianebs, da ara – sainformacio-sakomunikacio sivrce, rogorc es Tan<strong>am</strong>edrovesaxelmwifoebSia. mosaxleobis didi nawili gagdebulia Zalauflebis ierarqiidan.politikuri brZola, iseve rogorc Sua saukuneebSi, ori tipisaa: 1) “ubralo”urTierTCanacvlebisaTvis brZola (sasaxlis intri<strong>ge</strong>bi), 2) Zalauflebis ierarqiaSisxva, man<strong>am</strong>de ucxo a<strong>ge</strong>ntebis CarTvis da <strong>am</strong> gziT arsebuli xelisuflebis sakuTariTaviT Secvlis gza (reformacia, ajanyebebi, a. S.).3. ganaTlebis sistemaformalurad saqarTvelos ganTlebis sistema imis adekvaturi da Sesab<strong>am</strong>isia, racdasavleT/centralur/CrdiloeT evropaSi da aSS-Si gvxvdeba. anu – arsebobenuniversitetebi, specialuri umaRlesi saswavleblebi, skolebi, profesiulisaswavleblebi, sabavSvo baRebi. rogorc sakanonmdeblo, aseve, yofiT donezearseboben <strong>am</strong> qve-sistemebis formalizebuli makavSireblebi.magr<strong>am</strong> <strong>am</strong>, erTi SexedviT, mwyobr sistemaTa erTianobis uknidan Sua saukuneebiiWyiteba. <strong>am</strong>is g<strong>am</strong>osaaSkaraveblad sakmarisia swavlis procesis aRwera. XX saukunisdasawyisSi jon diuim Tqva, rom ganaTleba aris is, Tu rogor xdeba swavla, da arailuzias qmnis, TiTqos yvela iziarebdes Zalauflebas. principuli gansxvavebac dRevandelda Sua saukuneebis marTvis tipebs da ierarqiebs Soris esaa.40


is, Tu ras swavlob da sad. anu ganaTleba aris procesi. vnaxoT, ra saxe aqvs <strong>am</strong>process saqarTveloSi:imisaTvis, rom skolad<strong>am</strong>Tavrebulma moswavlem swavla gaagrZelos, manmisaRebi g<strong>am</strong>ocdebi unda Caabaros. rogorc wesi, skolaSi miRebuli codna da Cvevebisakmarisi ar aris. <strong>am</strong>itom saWiro xdeba repetitorebTan, anu moswavlis mSoblebismier specialurad daqiravebul ad<strong>am</strong>ianebTan momzadeba. es specialurad daqiravebuliad<strong>am</strong>ianebi <strong>am</strong>zadeben moswavles im sagnebSi, romelSic sasurvel umaRlessaswavlebelSi misaRebi g<strong>am</strong>ocda unda gaimarTos. aris SemTxvevebic, <strong>rodesac</strong>umaRles saswavlebelSi erTi safexuridan meoreze gadasasvleladac aseTi xalxisdaqiraveba xdeba. <strong>am</strong> ukanasknel SemTxvevaSi, es xalxi imave saswavleblebisleqtorebi arian.profesiuli ganaTleba naklebad aris standartebze orientirebuli da,ZiriTadad, specialistis mier Tavisi codnis moswavlisTvis pirdapiri gadacemaxdeba, dakvirvebis da monawileobis (Segirdobis) gziT.Tuki saqarTveloSi karieris moZraobas davakvirdebiT, vnaxavT, rom Zalian cotapolitikosis Tu biznesmenis dRevandel mdgomareobas aqvs safuZveli maTganaTlebaSi. profesional politikosebs da bizensmenebs Soris Zalian cotaaiuristi, ekonomisti, socialuri mecnierebis warmomad<strong>ge</strong>neli. maTi warmateba,sazogadoebis da maTive TvalSic, SeWidulia ara ganaTlebasTan, ar<strong>am</strong>ed, sasar<strong>ge</strong>blokavSirebTan, naTesaobasTan, da a. S. saswavlebelSi SeZenili codna da unarebiwarmatebul karierasTan nakleb, an saerTod aranair kavSirSia.zemoT moTxrobili saqarTvelos ganaTlebis sistemis mxolod erTi mxarea. racSeexeba mis marTvas, is mTlianad centralizebulia: skolebi mTlianad eqvemdebarebaganaTlebis s<strong>am</strong>inistros da ganaTlebis s<strong>am</strong>inistros Tanxmobis gareSe arcerTi metnaklebadmniSvnelovani gadawyvetilebis miReba ar xdeba. skolebi warmoad<strong>ge</strong>nenganaTlebis s<strong>am</strong>inistros nawils, maT sakuTari biujetic ki ara aqvT. skolisbiujetebi isazRvreba ganaTlebis s<strong>am</strong>inistros warmomad<strong>ge</strong>nlis da adgilobrivimmarTvelobis organoebis SeTanxmebiT.rac Seexeba saxelmwifo universitetebs, isinic mTlianad centralurxelisuflebaze arian d<strong>am</strong>okidebulni. marTalia, nominalurad isini avtonomiurniarian, magr<strong>am</strong> maTi bedis gadawyveta, survilis SemTxvevaSi, qveynis umaRles ierarqebsyovelgvari sakanonmdeblo winaaRmdegobis gareSe SeuZliaT.41


aRwerili viTareba identuria imisa, rac Sua saukuneebSi SeiZleba vivaraudoT:ganaTlebis miRebas hqonda rogorc Sinauri, aseve, formaluri, tradiciis saxe:Sinauri iyo imdenad, r<strong>am</strong>denadac xdeboda ostati/Segirdis sqemis gaT<strong>am</strong>aSeba yveladoneze – rogorc glexebis da xelosnebis, aseve, didgvarovanTa wreSi: glexebicodnas Svilebs uSualod gadascemdnen, xelosnebi – Segirdebs, didgvarovnebiTavianTi SvilebisaTvis maswavleblebs qiraobdnen. xSirad ganaTleba aqve mTavrdebodada danarCeni dro praqtikas eTmoboda: rogorc politikaSi, aseve vaWrobaSi,g<strong>am</strong>ocdilebis da unarebis SeZena saqmianobasTan erTad xdeboda da miRebulganaTlebasTan aranair pirdapir kavSirSi ar iyo. verc iqneboda, imdenad, r<strong>am</strong>denadacimdroindeli universitetebi mxolod iuridiul, s<strong>am</strong>edicino da saRvTismetyvelokolejebs warmoad<strong>ge</strong>ndnen da profesiaTa farTo speqtrTan ar iyvnen dakavSirebuli.skolebi mxolod saeklesio iyo, iswavleboda is, rac eklesiis ideologias arscildeboda. Sesab<strong>am</strong>isad, saeklesio skolebSi mxolod wera-kiTxvis swavlas dabibliis kiTxvas eTmoboda dro.rac Seexeba dRevandel qarTul universitetebs, SeiZleba T<strong>am</strong><strong>am</strong>ad iTqvas, rommaTSi mniSvnelovani dResac igive specialobebia, oRond RvTismetyvelebas ekonomikisfakultetebi anacvlebs. iseve, rogorc Sua saukuneebSi, aqac <strong>am</strong> fakultetebisd<strong>am</strong>Tavreba sxvas arafers niSnavs, Tu ara sabuTs da uflebas muSaobis dawyebisaTvis.danarCeni, iseve rogorc Sua saukuneebSi, gzadagza SeiZineba.maSasad<strong>am</strong>e, saskolo da profesiuli ganaTlebis Sinauri xasiaTi, sauniversitetoganaTlebis formaluroba, da kidev erTi – universitetebis da skolebis Zlieridaqvemdebareba saxelmwifosa da misi ideologiisadmi, ar unda tovebdes eWvs, romCveni ganaTlebac ZiriTadad Suasaukuneobriv yalibSia moTavsebuli.4. sas<strong>am</strong>arTlo sistemaZalian bevri ad<strong>am</strong>iani dRevandel saqarTveloSi sas<strong>am</strong>arTlo reformis Sesaxeblaparakobs. politikis mwarmoebel fenebSi midis k<strong>am</strong>aTi da imis mtkiceba, Tu vinaris reformis avtori. sas<strong>am</strong>arTlo reformis avtorobis miwera/dabralebasaakaSvili–Wanturia–SevardnaZis Skalaze moZraobs. <strong>am</strong> mxriv mxolod erTi r<strong>am</strong>isTqma SeiZleba: imdenad, r<strong>am</strong>denadac <strong>am</strong>deni gavleniani politikosi reformis m<strong>am</strong>obasiCemebs, Cans, rom mniSvnelovani r<strong>am</strong> ganxorcielebula.dRes saqarTveloSi sas<strong>am</strong>arTlo sistemis Sesaxeb mxolod erTi r<strong>am</strong>is TqmaSeiZleba: mos<strong>am</strong>arTleebi aRar arian uSualod da ganuyoflad daqvemdeberebulni42


partiul mmarTvelobas, rogorc es sabWoTa kavSirSi iyo. Sesab<strong>am</strong>isad, gaizard<strong>am</strong>aTi warmomavlobis “socialuri <strong>ge</strong>ografia” da, maSasad<strong>am</strong>e, maTi kavSirebis sivrcec.anu Tuki adre, ssrk-Si mos<strong>am</strong>arTleze gavlena mxolod partiul xelmZRvanelobashqonda, dRes <strong>am</strong> gavlenis SesaZlebloba ganuzomlad didia. es ki, sabWoTa kavSirissas<strong>am</strong>arTlo sistemasTan SedarebiT, ganuzomlad ukeTesia, ufro humanuri da wingadadgmuli nabijia. ZiriTadi – rac sas<strong>am</strong>arTlo sistemaSi Seicvala – es aris.arsebobs kidev r<strong>am</strong>denime iuridiuli niuansi, rogoricaa, magaliTad, uzenaesisas<strong>am</strong>arTlo, rogorc saboloo instancia da a. S. magr<strong>am</strong> ZiriTadi, rac “xalxmaigrZno” da es marTla moxda, aris gavlenis SesaZleblobis gazrda.saqarTvelos sas<strong>am</strong>arTlo sistemis mowyobis socialuri wesi arafriT argansxvavdeba misi Suasukuneobrivi analogisgan: sas<strong>am</strong>arTlo sistemacentralizebulia, eqvemdebareba uzenaes sas<strong>am</strong>arTlos 25 , mos<strong>am</strong>arTleebi Tavs daculadgrZnoben, naklebad awuxebT mosaxleobis ganwyoba maT mimarT. xSirad ikvrebiancentris adgilobriv warmomad<strong>ge</strong>nlebTan da <strong>am</strong> SemTxvevaSi maTi gavlena Zlierdeba.imasac <strong>am</strong>boben, rom mxolod iseTi saqmis s<strong>am</strong>arTliani gansjaa mosalodneli,romelSic dainteresebuli mxare an ar arsebobs, an Zalian sustia.<strong>am</strong> bolo dros sas<strong>am</strong>arTlo sistemas moulodneli d<strong>am</strong>cvelebic g<strong>am</strong>ouCdnen:xSirad, gansakuTrebiT iuristebis wreSi, gaigonebT frazas, rom sas<strong>am</strong>arTlosafrTxilo Temaa da masze frTxiladaa laparaki saWiro. imitom, rom sas<strong>am</strong>arTloisaa, razec saxelmwifo dgas da ar SeiZleba xalxs movuspoT rwmena da a. S. saqmeisaa, rom e. w. “xalxs” sas<strong>am</strong>arTlos rwmena didi xania aRara aqvs da mas iseveaRiqv<strong>am</strong>s, rogorc saxelmwifos. xalxi ufro xSirad mimarTavs sas<strong>am</strong>arTlos, magr<strong>am</strong>ara imitom, rom s<strong>am</strong>arTlianobis rwmena ganumtkicda, ar<strong>am</strong>ed imitom, rom maT ician,rom <strong>am</strong> gziT garkveuli saboloo gadawyvetilebebis miRwevaa SesaZlebeli.“sas<strong>am</strong>arTlos ar Seexo” iseTive tipis g<strong>am</strong>oTqmaa rogorc “cudi ar unda TqvaqarTvel xalxze, qarTul saxelmwifoze”, “ar unda daabezRo qarTuli saxelmwifo”.rogorc saxelmwifos, aseve sas<strong>am</strong>arTlos SemTxvevaSic saqme erTnairadaa: aravin arabezRebs saxelmwifos da cuds ar laparakobs qarTvel xalxze, r<strong>am</strong>denime naklebad25iseve, rogorc Sua saukuneebSi – mefis xelisuflebas. dRevandeli saqarTvelossas<strong>am</strong>arTlo sistemis da uzenaesi sas<strong>am</strong>arTlos realuri d<strong>am</strong>oukideblobac politikurimmarTvelobisagan sak<strong>am</strong>od saeWvoa – Tundac im politikuri da administraciuligadawyvetilebebis g<strong>am</strong>o, romlebsac mas bralad uyeneben (Jvania-m<strong>am</strong>alaZis, meqrT<strong>am</strong>emos<strong>am</strong>arTlis saqmeebi).43


ganaTlebuli inteleqtualis garda (es inteleqtualebi SeiZleba <strong>am</strong>oicnoTfrazebiT: “saxelmwifod ver SevdeqiT”, “qarTveli eris mentalitetia aseTi da ravqnaT”). yoveli realuri sayveduri da e. w. “dabezReba” konkretul ad<strong>am</strong>ianebsmiemarTeba. <strong>am</strong> ad<strong>am</strong>ianebs sruliad arasworad aigiveben im institutebTan, romelTawarmomad<strong>ge</strong>nlebadac isini gvevlinebian mocemul momentSi. anu – mos<strong>am</strong>arTlis(Tundac r<strong>am</strong>denimes) mxileba ar niSnavs sas<strong>am</strong>arTlos ideis mxilebas. iseve, rogorcSevardnaZis, narCemaSvilis da xaburZanias mxileba ad<strong>am</strong>ianis uflebebis darRvevismcdelobebSi ar niSnavs qarTveli xalxis (waikiTxe – saqarTvelos) mxilebas imavesaqmeSi.es yvelaferi im Sua saukuneebis diskursis bralia, romelmac ise warmatebiTCaanacvla sabWoTa ena, rom misma matareblebma, saqarTveloSi mcxovrebma ad<strong>am</strong>ianebma,verc gai<strong>ge</strong>s <strong>am</strong> Canacvlebis <strong>am</strong>bavi 26 . es ena mokled aRiwereba mefe-mzis fraziT“saxelmwifo es me var”.5. jari da policiasakmaod Znelia gaigo, ratom arsebobs saqarTveloSi SeairaRebuli Zalebi imsaxiT, rogoriTac is arsebobs: mudmivi naxevrad mSieri mdgomareoba, sabWoTaperiodidan memkvidreobiT miRebuli “dedovSCina”, aRWurvilobis faqtiuri arqona.aseTi arsebobis erTaderTi g<strong>am</strong>arTleba aris erTis mxriv is, rom biujetisgarkveuli raodenoba unda daixarjos, xolo meore mxriv – SesaZlebeliajariskacebis g<strong>am</strong>oyeneba muSa Zalad. ra Tqma unda, xelisuflebaSi jars aravinuyurebs seriozulad – is raRacnairad – aucilebeli borotebis saxiT arsebobs daZiriTadad mowodebulia is xalxi Seinaxos, romelic <strong>am</strong> jars unda emsaxurebodes.garda <strong>am</strong>isa, arian jaris nawilebi, romlebsac mTavroba seriozulad ufrTxis,maTi cxel wertilebSi g<strong>am</strong>ocdilebis da, SeiZleba iTqvas, mowodebiT s<strong>am</strong>xedroobisg<strong>am</strong>o. esec aris erT-erTi mizezi, Tu ratom xarjavs qveyana biujetis nawils,Tundac Zalian cotas, iseT jarze, romlic mas arasodes araferSi g<strong>am</strong>oad<strong>ge</strong>ba: es26Sua saukuneebis diskursis mier sabWoTa enis Canacvleba SeiZleba istoriulikanonzomierebiTac aixsnas: sabWoTa imperia Tavisi arsiT Sua saukuneebs ekuTvnoda, oRondunikaluri teritoriis da gansxvavebuli saxelwifo mowyobis g<strong>am</strong>o ise iyo Secvlili, rommisi <strong>am</strong>okiTxva SeuZlebeli xdeboda. ssrk-s daSlis Semdeg – patar-patara saxelmwifoebi –sabWoTa tipis Zalauflebis SenarCunebis SeuZleblobis g<strong>am</strong>o – TandaTan daemsgavsnen imgaremos, romelic sabWoTa kavSiris ideas edo safuZvlad.44


aris faqtiurad, sabrZolo jgufebis iseTive Senaxva, iseTive xarkis gadaxda,rogorc es Sua saukuneebSi xdeboda: mTavroba maT minimums aZlevs imisaTvis, romisini ar ajanydnen, ise, rogorc es 2002 wlis gazafxulze moxda.sxva mxriv, mTeli saqarTvelos mmarTveloba daqiravebuli jaris imedzea. esdaqiravebuloba sxvadasxva saxisaa: dawyebuli aSS-s daxmarebiT momzadebuliqarTveli “wvrTnis da aRWurvis progr<strong>am</strong>is” monawileebidan, e. w. komandosbatalionidan, d<strong>am</strong>Tavrebuli aWaraSi ganla<strong>ge</strong>buli rusuli s<strong>am</strong>xedro baziT, romelic,faqtiurad, aWaris reJimis SenarCunebis garantiaa.garda <strong>am</strong>isa, yvela “Tavisi Tavis pativismcemel” regionalur mmarTvels hyavsTavisi xalxi, romelic mas saWiroebis SemTxvevaSi daicavs. es xalxi, rogorc wesi,adgilobrivi policiaa, Tumca, SeiZleba r<strong>am</strong>denime g<strong>am</strong>onaklisic arsebobdesgaurkveveli SeiaraRebuli formirebis saxiT.policia arsebuli sistemis mTavari d<strong>am</strong>cvelia. <strong>am</strong>itomac, saxelmwifodafinansebis l<strong>am</strong>is yvelaze didi wili policiaze modis. aqac Sua saukuneebis“daqiravebul meomrebTan” gvaqvs saqme, romlebsac ufleba aqvT micemuli, Zarcvonmosaxleoba, ra Tqma unda, gonierebis farglebSi, oRond saWiroebis SemTxvevaSimmarTveloba daicvan.rogorc cnobilia, aseTma wesma ar ga<strong>am</strong>arTla: daqiravebulni Tavs anebebdnens<strong>am</strong>saxurs imav wuTs, ra wuTsac maTi Semosavali wydeboda.6. sagareo urTierTobebiSua saukuneebSi, imis g<strong>am</strong>o, rom sainformacio saSualebebi ar iyo ganviTarebuli,informacia imis Sesaxeb, Tu ra xdeboda sazRvargareT, sakmaod gadRabnili dagaurkveveli iyo. marTalia, arsebobdnen werilebi, romlebsac dainteresebulimxareebi erTmaneTs swerdnen, magr<strong>am</strong> imis g<strong>am</strong>o, rom <strong>am</strong> werilebis daniSnulebisadgil<strong>am</strong>de miRwevas didi dro sWirdeboda, aravin iyo darwmunebuli imaSi, rommosuli <strong>am</strong>bavi, Tundac Zalian didi sizustiT, Tundac prustiseburad, aRwerili,jer kidev sin<strong>am</strong>dviles Seesab<strong>am</strong>eboda.SeiZleba vTqvaT, rom Sua saukuneebSi informacia icvleboda man<strong>am</strong>, san<strong>am</strong>daniSnulebis adgils miaRwevda. <strong>am</strong>itom, Sua saukuneebis sazogadoebebi undoblobiTuyurebdnen mezobeli qveynebis mcxovreblebs. maTi Sinauri miTebi mezoblebissisastikis, borotebis, araad<strong>am</strong>ianurobis d<strong>am</strong>adasturebeli <strong>am</strong>bebiT iyo savse. es ki45


mxolod xels uwyobda rogorc qveynis Sida, aseve gare procesebis marTvasxelisuflebis mier sakuTari, viwro da moklevadiani interesebis Sesab<strong>am</strong>isad.SeiZleba davuSvaT, rom raRac SemTxvevebSi sagareo politika naTeli momavlisimediT da masze orientaciiT iyo nakarnaxevi, magr<strong>am</strong> is arasodes ar iyo mimarTuliqveynis ubralo mcxovrebis yofiTi pirobebis gasaumjobeseblad.utyuari sabuTi ori qveynis erTmaneTisadmi d<strong>am</strong>okidebulebisa, iyo an omSimekavSireoba, an omSi urTierTsawinaaRmdego mxares dgoma.didwilad saqarTvelos sagareo urTierTobebi waagavs aRweril viTarebas: sruligaurkvevlobaa, ra mimarTebaSi arian didi saxelmwifoebi saqarTvelosTan: TiTqoscnobilia, rom aSS megobaria da ruseTi mteri, magr<strong>am</strong> sul ismis brZnulimosazrebebi, rom saqarTvelo an ukve gaicvala (an eraySi, man<strong>am</strong>de – baltiisqveynebSi), an unda gaicvalos.saqarTvelos mTavrobac, imisaTvis, rom sakuTar TavSive sicxade Seitanos,cdilobs, rac SeiZleba swrafad da rac SeiZleba formalurad Caebas yveladawyebul Tu dauwyebel omSi 27 . es mis mdgomareobaSi, Tundac cota xniT, Suasaukuneobriv garkveulobas Seitans.rac Seexeba sagareo urTierTobebs – xelisuflebisgan Zalian xSiradurTierTsawinaaRmdego ganmartebebi moedineba. sul erTia, exeba es saqarTvelosmegobari qveynebis jgufs, savizo reJims Tu sxva r<strong>am</strong>es. ra Tqma unda, <strong>am</strong>assainformacio saSualebaTa C<strong>am</strong>orCenilobas ver daabraleb. Sedegi ki zustad iseTivea,rogorc Sua saukuneebSi – sazogadoebebis mkveTri Caketiloba da undoblobarogorc axlo, aseve Soreuli qveynebis mimarT. es ki, rogorc ukve aRvniSneT,xelisuflebas ubiZ<strong>ge</strong>bs sakuTari viwro an didi erovnul miznebisaken mimarTosqveynis politika, magr<strong>am</strong> arasodes – sakuTari moqalaqis cxovrebis pirobebis anSesaZleblobebis gaumjobesebisaken.7. ekonomikaekonomikis magaliTze yvelaze kargad Cans, Tu rogori Sua saukuneebi dadgasaqarTveloSi. <strong>am</strong>is magaliTebia:27aq me aSS-erayis da aSS-avRaneTis oms vgulisxmob. 2003 wels, aSS-erayis omis dawyeb<strong>am</strong>de,ise, rom aSS-s mTavrobas saqarTvelosTvis arc uTxovia, SevardnaZem g<strong>am</strong>oacxada, rom ismzadaa qveynis s<strong>am</strong>xedro aerodromebi aSS-s s<strong>am</strong>xedro Zalebs SesTavazos. avRaneTSi aSS-ss<strong>am</strong>xedro operaciis dros daaxloebiT msgavsi mzadyofna g<strong>am</strong>oiTqva.46


1. biznesmenebi mkveTrad arian orietirebulni mTavrobasTan kargiurTierTobis d<strong>am</strong>yarebaze. xSir SemTxvevebSi TviTon mTavrobis d<strong>am</strong>marTvelobis wevrebi warmoad<strong>ge</strong>nen msxvili korporaciebis xelmZRvanelebs.2. biznesmenebi ver xedaven TavianT adgils s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebaSi, anumaTTvis dResdReobiT ufro mom<strong>ge</strong>biania saxelmwifosTan da miswarmomad<strong>ge</strong>nlebTan mWidro kavSirSi yofna.3. Sedegad, saqarTveloSi mxolod iseTi biznesi (sulerTia, msxvili, saSualoda wvrili) arsebobs, romelsac kargi kavSirebi aqvT saxelmwifosTan, anurogorc umaRles, aseve umdablesi rangis moxeleebtan, policielebisCaTvliT, romelTa gareSec nebismieri wvrili biznesis warmoebaSeuZlebelia. kanonmdeblobac, romelic gadasaxadebs da sxva biznesTandakavSirebul sakiTxebs aregulirebs, isea mowyobili, rom saxelmwifomoxeleebs did gasaqans aZlevs. Sesab<strong>am</strong>isad, zRudavs konkurenciisSesaZleblobas. <strong>am</strong>itom, biznesebis ricxvic Seesab<strong>am</strong>eba ara moTxovnis d<strong>am</strong>iwodebis kanonebs, ar<strong>am</strong>ed, saxelmwifos gavleniani moxeleebis ricxvs d<strong>am</strong>aT Soris konkurencias. eqspertebis SefasebiT, iseve rogorc politikaSi,ekonomikaSic brZola erTi ojaxis, erTi dajgufebis farglebSimimdinareobs da sabazro moTxovnebTan kavSiri ara aqvs. bolo wlebisyvelaze ST<strong>am</strong>beWdavi brZola, rogorc <strong>am</strong>boben, prezident SevardnaZisojaxis farglebSi moxda: SevardnaZis Svilis sim<strong>am</strong>r – gur<strong>am</strong> axvlediansada SevardnaZis ZmisSvil – nugzar SevardnaZes Soris. rogorc <strong>am</strong>boben,gaimarjva gur<strong>am</strong> axvledianma da iseT mniSvnelovan eqsportze, rogoricaabenzini da sxva sawvavi, erTpirovnuli kontroli daawesa. aseTi brZolebiimarTeboda da imarTeba, magr<strong>am</strong> cota maTgani Tu g<strong>am</strong>odis s<strong>am</strong>zeoze.saqarTvelos ekonomika albaT mxolod 2-3 wlis ganmavlobaSi (sadRac 1995-97wlebSi) cdilobda Tavisufali bazris principebze gadasuliyo. Semdegxelisuflebis wevrebma da maTTan axlo kavSiris mqone pirebma Caigdes xelSiZiriTadi saSualebebi da konkurencia Tavis wreSi gadaitanes, sadac man mkveTripolitikuri Seferiloba miiRo da Tavisufali bazris formebs saerTod daSorda.Tuki saqarTveloSi raime Tavisufali konkurencia arsebobs, es albaT, isevwvril movaWreebs Soris, romlebsac sakuTari riskis fasad C<strong>am</strong>oaqvT ansaqarTveloSive yiduloben kontrabandul produqts. Tumca es konkurencia uSualoddid bazrobebze imarTeba; aqac gavleniani pirebis Carevaa saWiro, wvrili movaWre47


om daxlTan miuSvan. Zalian xSirad, mewarmeebs Soris brZola jer bazrissegmentis l<strong>am</strong>is kanonis ZaliT xelSi CagdebisaTvis imarTeba 28 , da mxolod <strong>am</strong>isSemdeg, Tuki bazarze r<strong>am</strong>denime Zlieri mimwodebeli dafiqsirda, romelTac erTmaneTiver CaZires, iwyeba konkurencia.magr<strong>am</strong>, miuxedavad <strong>am</strong> yvelafrisa, ekonomika ZiriTadad d<strong>am</strong>yarebuliaunikalurobis principze, rogorc es Sua saukuneebSi iyo, da ara moTxovnisdakmayofilebis wesze. anu sabWoTa kavSirisTvis d<strong>am</strong>axasiaTebeli cnebebiT romvTqvaT, ekonomika deficituria: Semosavali a<strong>ge</strong>bulia produqtis unikalurobiT daZnelad wvdomadobiT g<strong>am</strong>owveul fasis zrdaze, da ara produqtis tiraJirebiTmiRebul Semosavalze. aseTi produqtebis C<strong>am</strong>oTvla Sors wagviyvanda. TiTqmis yvelaproduqti, romelic saqarTveloSi iwarmoeba, deficituria, imdenad, r<strong>am</strong>denadac, maTifasis regulireba ara uSualod mwarmoeblis, ar<strong>am</strong>ed politikuri gavlenebissferoSi Zevs. rogorc zemoT aRvniSneT, es nawilobriv exeba bazrobebze g<strong>am</strong>otanilsaqonels da mTliand exeba sxvadasxva dar<strong>ge</strong>bis ekonomikebs.magaliTisaTvis, aseTia saqarTvelos rkinigza, romlic mTlianad awyobiliadeficiturobaze da monopolistobaze: mas uzarmazari Tanxebi Semosdisgadazidvebidan, da <strong>am</strong>ave dros, is arafers ar akeTebs imisaTvis, rom s<strong>am</strong>gzavromatareblebi gaaumjobesos: rkinigza jer kidev rCeba gadaadgilebis ZiriTadsaSualebad, Sesab<strong>am</strong>isad, deficituri Semosavali garantirebulia.aseve, deficituri ekonomikis magaliTia ganaTleba: rogorc zemoT aRvniSneT, misiformaluri saxe ar Seesab<strong>am</strong>eba mis Sinaarss: rogorc saSualo, aseve, umaRlesiskolebi ZiriTadad mxolod garkveul sabuTebs (diplomebs) awarmoeben, romelicSeiZleba Semdgom karieras daedos safuZvlad. im codnas, romelsac moswavlesaxelmwifo universitetebSi Tu skolebSi iRebs, naklebad Tu endoba vinme daZiriTadad isev calke specialur momzadebas, unarebis ganviTarebis piradSesaZleblobebs da sasar<strong>ge</strong>blo kavSirebs eyrdnobian. aseTi warmoeba ver miebmebaTavisufal bazars imitom, rom realurad sabuTis (skolis, an umaRlesisd<strong>am</strong>Tavrebis mowmobis) fasi ganuzomlad cotaa im safasurTan SedarebiT, rac <strong>am</strong>sabuTis gacema Rirs: mis RirebulebaSi Sedis profesor-maswavleblebis xelfasebi,Senobebis, inventaris Rirebuleba da a. S. <strong>am</strong>ave safasurSi Sedis yvela im pirovnebissocialuri dacva, romelic CarTulia <strong>am</strong> procesSi.28<strong>am</strong>isaTvis ki sakanonmdeblo Sesworebebic g<strong>am</strong>oiyeneba, sxva xerxebTan erTad.48


Sesab<strong>am</strong>isad, raki bazarze fasi mxolod dokuments aqvs, misi gacemis procesiaRaravis ainteresebs. <strong>am</strong>itom swavlebis xarisxi ZiriTadad nulzea dasuli.konkurencia mimdinareobs, magr<strong>am</strong> <strong>am</strong> SemTxvevaSi, konkurencia aris ara moTxovnis d<strong>am</strong>iwodebis Sesab<strong>am</strong>isobaSi moyvanisaTvis, ar<strong>am</strong>ed im safasuris gazrdisaTvis, romelsacd<strong>am</strong><strong>am</strong>Tavrebel mowmobaSi ixdian: <strong>am</strong> Teoriuli msjelobis yvelaze kargi ilustraciasaxelmwifo univeristetebis magaliTia: Tavi rom davaneboT im fuls, romelsacmdidari mSoblebi aralegalurad ixdian imisaTvis, rom maTi Svili sabiujeto (e. w.ufaso) adgilze moxvdes, dResdReobiT saxelmwifo umaRlesi ganaTlebis donorioria: kerZo pirebi, romlebic safasurs ixdian, da saxelmwifo, romelicyovelwliurad adgilebis garkveul raodenobas afinansebs 29 . saxelmwifo TiToeulstudentSi mizerul Tanxas ixdis, rac, ra Tqma unda, ar aris sakmarisi evropisuniversitetebis swavlebis xarisxTan odnav miaxloebisTvisac ki. kerZo pirisgadasaxadi, romelsac unversitetis xelmZRvaneloba awesebs, aseve Zlier C<strong>am</strong>orCebasaWiro raodenobas, magr<strong>am</strong>, orjer an metjer metia im safasurze, rac saxelmwifomxridan modis. maSasad<strong>am</strong>e, miRebulia Semdegi sqema: arc saxelmwifo da arc kerZopiri fulis sakmaris raodenobas ar ixdis. orive es fuli Sead<strong>ge</strong>ns garkveulmoculobas, romelic Semdeg eZleva im profesor-maswavleblebs, romelebic orives –“fasiansac” da “ufasosac” aswavlian. Sesab<strong>am</strong>isad, xdeba im fulis, romelsac kerZopiri ixdis, g<strong>am</strong>oyeneba “ganaTlebis” imaTTvis misacemad, visac fuls saxelmwifouxdis. ase viRebT saxelmwifos mxridan fulis g<strong>am</strong>oZalvis sqemas, romlic yvelasaxelmwifo universitetSi xorcieldeba. xolo mTeli <strong>am</strong> sqemis foni – deficituriekonomikis principia: saxelmwifo universitetebi jerjerobiTY mainc monopolistebiarian: isini aweseben iseT safasurs, romlis gadaxdac TiTqmis yvelas SeuZlia. esxdeba imitom, rom saxelmwifo universitetebi naklebad an saerTod ar zrunavenswavlebis xarisxze 30 . is safasuri romelsac isini aweseben, sabolood mainc sabuTis29yvelaze ucnauri is aris, rom isini, vinc aralegalurad ixdian fuls ufaso adgilebzemoxvedrisaTvis, <strong>am</strong>as mxolod tradiciis da prestiJis g<strong>am</strong>o sCadian. sxva safuZveli <strong>am</strong>as araaqvs. fasiani adgili bevrad ufro iafi Rirs.30<strong>am</strong>as ver akeTebs kerZo umaRlesi saswavlebeli, radgan misi sazrunavi swored swavlebisxarisxia da man realuri fasi unda daados swavlas. <strong>am</strong>itom jerjerobiT kerZo umaRlesisaswavleblebi saqarTveloSi umaRlesi ganaTlebis <strong>am</strong>indze ver axdenen gavlenas daelitarulebad rCebian.49


safasuria da naklebad moqmedebs im codnaze, romelsac isini <strong>am</strong> sabuTis misaRebadkanoniT dad<strong>ge</strong>nil procesSi monawileobis gziT iReben.sqemaze rom g<strong>am</strong>ovsaxoT aseTi ekonomikis muSaobis wesi, Semdegs miviRebT:1. sawyisi viTareb<strong>am</strong>oTxovn<strong>am</strong>iwodebawarmoebis saSualeba2. moTxovnis seleqcia warmoebis saSualebis miermoTxovnawarmoebis saSualeb<strong>am</strong>iwodeba3. seleqciis Semdeg moTxovnis miwodebiT dakmayofilebawarmoebis saSualeb<strong>am</strong>iwodeb<strong>am</strong>oTxovna<strong>am</strong> naxazze naCvenebia, rom <strong>rodesac</strong> warmoebis saSualebebi SezRudulia da <strong>am</strong>avedros monopolisturi, xdeba ara miwodebis gazrda, ar<strong>am</strong>ed moTxovnis xelovnurigadarCeva. igulisxmeba, rom warmoebis saSualeba <strong>am</strong> SemTxvevaSi saxelmwifoswarmoad<strong>ge</strong>ns. es sabWoTa ekonomikis sqemaa, magr<strong>am</strong> <strong>am</strong>ave dros Sua saukuneebisekonomikasac Seesab<strong>am</strong>eba: <strong>rodesac</strong> sawarmoebeli produqti unikaluria da misiraodenoba bevrad C<strong>am</strong>orCeba moTxovnas, mwarmoebeli “iZulebulia” awarmoos50


momxmarebelic 31 . sabWoTa kavSiris ngrevis safuZveli SeiZleba imaSic davinaxoT,rom raRac etapze iseTi raodenobis da gavlenis mqone moTxovna warmoiSoba, romwarmoebis saSualebis 32 mier moTxovnis seleqcia SeuZlebeli xdeba.magr<strong>am</strong> es jer kidev ar aris saqarTvelos ekonomikis sruli aRwera. jerjerobiTCven reliqturi komponentebi aRvwereT, da mTavari maxasiTeblis aRweraze argadavsulvarT: saqme isaa, rom saqarTveloSi ekonomikis mTavari RerZi, iseve,rogorc Sua saukuneebis saxelmwifoebSi – omis ekonomikaa:xSirad <strong>am</strong>boben, rom qveynis erTianobis safuZveli erTiani ekonomikaa. essafuZveli saqarTveloSi marTlac arsebobs, Tanac iseTi, romelic Tavis TavSiaerTianebs rogorc aWaras, aseve oseTsac da afxazeTsac. magr<strong>am</strong>, isic unda iTqvas,rom es ekonomika danaSaulebrivia da moicavs rogorc “ubralo” kontrabandas, asevenarkotikebis da iaraRiT vaWrobis gzebsac, romelic saqarTvelos aRmosavleTiTiwyeba da ruseTis sazRvrebTan mTavrdeba. kontrabandis sayovelTaoba eWvs ar iwvevs:kontrabanduli saqonlis Semosvlis ori ZiriTadi gza arsebobs: TurqeTidan das<strong>am</strong>xreT oseTidan, erT-erTi gandgomili regionidan. Tumca es gzebi SedarebiTuwyinaria, da realurad, garda imisa, rom saqarTvelos teritorias kveTs, aseve,saSualebas aZlevs gaWirvebaSi myof mosaxleobas mdgomareoba odnav maincg<strong>am</strong>oisworos. ra Tqma unda, kontrabanduli saqonlis gzebiT ar<strong>am</strong>arto mosaxleoba,ar<strong>am</strong>ed <strong>am</strong> gzebis sabaJoebi da sxva makontroleblebic ikvebebian, magr<strong>am</strong> es saqmisviTarebas ar cvlis.ufro sainteresoa narkotikebiT da iaraRiT vaWroba, romelSic mosaxleobisdidi nawilia CarTuli. <strong>am</strong> kargad d<strong>am</strong>uSavebul gzas xan Txilis biznesi ebmeba, xankidev sxva r<strong>am</strong>. yovel SemTxvevaSi erTi r<strong>am</strong> faqtia: dRes afxazeTic da s<strong>am</strong>xreToseTic gacilebiT ufro mWidrod arian saqarTvelosTan integrirebulebi, vidre esmaT undaT aCvenon. narkotikebis da iaraRis gzebis kvalis naxva yvelgan SeiZleba,mosaxleobis didi nawili CarTulia masSi, magr<strong>am</strong>, ra Tqma unda, did mo<strong>ge</strong>bas isevpolitikuri elita iRebs.faqtia, rom omis ekonomika afxazeTSi da s<strong>am</strong>xreT oseTSi omis dros daiwyo d<strong>am</strong>as Semdeg ganviTarebis didi gza ganvlo. dRes is mWidrod aris instalirebuli31sxvadasxva xerxiT: qrT<strong>am</strong>is aRebiT, CawyobiT, fizikuri g<strong>am</strong>oxSirviT.32 farTo azriT. <strong>am</strong> SemTxvevaSi igulisxmeba socialuri kontrolis meqanizmebis warmoebissaSualebebic.51


mosaxleobis saarsebo garemoSi da faqtiurad erTaderTi r<strong>am</strong>aa, rac dasavleT daaRmosavleT saqarTvelos aerTianebs.aravin ar malavs (rogorc iqna), rom saqarTvelos centralurmaxelisufleb<strong>am</strong> afxazeTTan da s<strong>am</strong>xreT oseTTan warmoebuli omebi waago. magr<strong>am</strong> is,rac <strong>am</strong> omis Sedegad miiRes gandgomilma regionebma, aSkarad ar hgavs mo<strong>ge</strong>bis Sedegs:is, rac afxazeTma da s<strong>am</strong>xreT oseTma moaxerxa, aris Sua saukuneebSi Cavardna. isininel-nela, aWarasTan erTad, sabWoTa socialisturi respublikebisgan gadaiqcnenpatara Suasaukuneobriv s<strong>am</strong>Tavroebad, da <strong>am</strong> mdgomareobidan g<strong>am</strong>osavali kidev ufronaklebia, vidre saqarTvelos SemTxvevaSi.8. s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebaSua saukuneebSi TviTg<strong>am</strong>oxatvis ZiriTadi forma gaerTianebebis Seqmna da maTisaSualebiT politikur, inteleqtualur Tu sxva saxis cxovrebaSi monawileoba iyo.aseTi mowyobis da mimarTebis safuZveli albaT, ar<strong>am</strong>arto antikur tradiciaSi,ar<strong>am</strong>ed Sua saukunebis saxelmwifoebis da msoflmxedvelobebis organizebis wesSiunda veZioT, sadac jgufs da mis warmomad<strong>ge</strong>nels ufro meti mniSvneloba hqonda,vidre erT calkeul ad<strong>am</strong>ians, Tuki <strong>am</strong> ad<strong>am</strong>ianis ukan oficialuri an araoficialuriqarizma ar idga – saRvTo kurTxevis saxiT. metic: albaT, mxolod jgufis wevrobiTSeiZleboda raimes miRweva, iseve, rogorc <strong>am</strong>as qristes mowafeebma qristesmociqulebad gaerTianebiT miaRwies. Sua saukuneebi unikaluri ad<strong>am</strong>ianebis da maTgarSemo Seqmnili dajgufebebis s<strong>am</strong>yaro iyo. jgufis gavliT xdeboda Cveulebriviad<strong>am</strong>ianebis ziareba unikalurobasTan. jgufs hqonda erTaderTi mniSvneloba da misiwarmomad<strong>ge</strong>neli iyo ar<strong>am</strong>arto jgufis, ar<strong>am</strong>ed im unikaluris warmomad<strong>ge</strong>nelic,romlis garSemoc Tavis droze jgufi Seiqmna.rogor iqmnebodnen es jgufebi, istoriaa, Sua saukeneebisTvisac ki. saboloodki Sua saukuneebis s<strong>am</strong>yaro warmoad<strong>ge</strong>nda gaerTianebebis gaerTianebas, romelTaganaczogs ordeni erqva, zogs gildia, zogs loJa, zogs kidev universiteti 33 . esgaerTianebebi rogorc qalaqebis TviTmmarTvelobaSi, aseve s<strong>am</strong>efo karzec seriozulrols asrulebdnen: ordenebi da gildiebi bevri mniSvnelovani politikuri dasocialuri movlenis saTaveSi idga. Tuki vinmes, ubralo warmoSobis ad<strong>am</strong>ians,sazogadoebriv cxovrebaSi monawileobis miReba surda, is aseT gildiaSi anda33universitetebi ufro gildiebis (profesorTa da studentTa) erTianobas warmoad<strong>ge</strong>ndnen,vidre calke avtonomiur gaerTianebebs.52


ordenSi unda gaerTianebuliyo. gildiis wevroba ki advili ar iyo: is mowafe-Segirdis institutis garda sxva, ufro rTul farul Tu Ria meqanizmebsaciTvaliswinebda.s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoeba saqarTveloSi mTlianad gildiuria. SeiZleba iTqvas,rom s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebas saqarTveloSi mxolod aras<strong>am</strong>Tavrobo, ar<strong>am</strong>om<strong>ge</strong>bianiorganizaciebi warmoad<strong>ge</strong>nen. es ki iwvevs s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebis Tavis TavSiCaketvas da misi ganviTarebis stagnacias: aras<strong>am</strong>Tavrobo, ar<strong>am</strong>om<strong>ge</strong>biani organizaciebisarsebobis materialuri wyaro is finansuri daxmarebaa, romelsac ucxoeli donorebian pirdapir, an adgilobrivi fondebis saSualebiT awarmoeben. rogorc wesi, <strong>am</strong>daxmarebis mizani keTilSobiluria, da xSirad <strong>am</strong>arTlebs kidevac mizans, iqneba esuflebebis dacva Tu sxva romelime konkretul sferoSi g<strong>am</strong>Wvirvaleobis daangariSvaldebulebis danergva.magr<strong>am</strong>, meore mxriv, swored es finansuri daxmarebaa, romelic s<strong>am</strong>oqalaqosazogadoebas organizaciebis sazRvrebSi ketavs da ar aZlevs saSualebasmoqalaqeebs, yovelgvari organizaciuli CarCos gareSe, s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebaSiCaerTon: finansuri resursebi SezRudulia, Tavisufali bazris elementarulikanonebi karnaxoben aras<strong>am</strong>Tavrobo organizaciebs, ar gazardon sakuTari ricxvi, arcmonawileebis da arc axali aqtorebis – axali organizaciebis _ Seqmnis xarjze.meore mxriv ki, mxolod axali organizaciebis Seqmnis xarjze aris SesaZlebelis<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebaSi CarTva da im materialuri Tu socialur-kulturulisar<strong>ge</strong>blis miReba, romelic s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebis wevrs saqarTveloSi aqvs.<strong>am</strong>itom, SeiZleba iTqvas, rom aras<strong>am</strong>Tavrobo organizaciebis ricxvis zrdasaqarTveloSi miuTiTebs ara s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebis ganviTarebas, ar<strong>am</strong>ed piriqiT,misi ganviTarebis SeCerebas.marTalia, <strong>am</strong> bolo dros, mosaxleobis gaaqtiureba da mis mier sakuTaris<strong>am</strong>oqalaqo uflebebis dacva SeimCneva (yvelaze mZafrad es TviTdacva 2002 wlisTviTmmarTvelobis arCevnebis dros g<strong>am</strong>ovlinda). magr<strong>am</strong> es ara aras<strong>am</strong>Tavroboorganizaciebis daxmarebiT, ar<strong>am</strong>ed, ufro xSirad, maTi gverdis avliT mimdinareobs.s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoeba saqarTveloSi aris ara sazogadoeba, ar<strong>am</strong>ed, iseve,rogorc Sua saukuneebSi, mediatori sazogadoebasa da xelisuflebas Soris. SuasaukuneebSi xelisufleba gildiebis warmomad<strong>ge</strong>nlebs elaparakeboda da maT ukan,marTalia bundovnad, magr<strong>am</strong> mainc, gildiebis wevrebs, maT ojaxebs, sazogadoebas53


xedavda. dRes saqarTvelos xelisufleba aras<strong>am</strong>Tavrobo organizaciebiswarmo<strong>am</strong>d<strong>ge</strong>nlebs esaubreba, im imediT, rom isini sazogadoebas warmoad<strong>ge</strong>nen.ekonomikuri jgufebi ar arian s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebis wevrebi. <strong>am</strong>is mizezi kisul ubraloa: dRes maTTvis ufro mom<strong>ge</strong>biania saxelisuflebo wreebTan urTierTobada maTi keTilganwyobis mopoveba <strong>am</strong> jgufebSi fulis “dabandebiT”, vidre s<strong>am</strong>oqalaqosazogadoebaSi dacvis Zieba. iseve, rogorc Sua saukuneebSi, <strong>am</strong>is droc saqarTveloSimogvianebiT dad<strong>ge</strong>ba: <strong>rodesac</strong> xelisuflebaSi fulis dabandeba w<strong>am</strong><strong>ge</strong>biani gaxdeba,xolo kanonierebis dacva da ganviTareba ufro perspeqtiul danaxarjad g<strong>am</strong>oCndeba.es ki SeiZleba r<strong>am</strong>denime sababis g<strong>am</strong>o moxdes: 1. saxelisuflebo wreebis raodenobisgazrda ise, rom maTSi dasabandebeli fulis raodenoba gaizrdeba da es dabandebaararentabeluri gaxdeba; 2. saxelisuflo wreebis mier biznes-mimarTulebebisdablokva; 3. analogiuri biznesebis magaliTi axlo Tu Soreuli qveynebidan –“iqauri” da “aqauri” mo<strong>ge</strong>bis araTanabarzomieroba 34 .<strong>am</strong>is niSnebi, Tumca jerjerobiT mxolod niSnebi, ukve g<strong>am</strong>oCnda. yvelaze Zlieriiyo “borjomis saqme”: saqarTvelos mTavrob<strong>am</strong> e. w. saukunis proeqtSi “baqo-jeihanisnavTobsadenSi” CarTvis gadawyvetileba jer kidev 90-iani wlebis pirvel naxevarSimiiRo. marTalia, es navTobsadeni saqarTvelos did finansur mo<strong>ge</strong>bas ver moutans,magr<strong>am</strong> saxelmwifosa da arsebuli reJimis usafrTxoebsTvis marTlac SeuZlias<strong>am</strong>saxuris gaweva. proeqti wlebis ganmavlobaSi mzaddeboda. proeqtis momzadebaSiyvela, visac ar ezareboda, CarTuli iyo. gakeTda aTasnairi eqspertiza, s<strong>am</strong>Tavroboda aras<strong>am</strong>Tavrobo garemosdacviTi da s<strong>am</strong>ecniero organizaciebis monawileobiT.yvelaferi TiTqos kargad midioda.ucbaT, <strong>am</strong> sayovelTao harmoniaSi, zustad navTobsadenis gayvanis dawyebis win,disonansi Seitana ara romelime garemosdacviTma aras<strong>am</strong>Tavrobo organizaci<strong>am</strong>, ar<strong>am</strong>edbiznesmenma, m<strong>am</strong>uka xazaraZem, romlis warmatebuli biznesis didi nawili borjomis34 2003 wlis aprilSi msxvilma biznesmenebma gaakeTes gancxadeba, rom isini SevardnaZisxelisuflebiT ukmayofiloni arian. <strong>am</strong>as SevardnaZis mZafri reaqcia mohyva da erT-erTg<strong>am</strong>osvlaSi oligarqebs g<strong>am</strong>didrebaSi sakuTari d<strong>am</strong>saxureba gaaxsena. rogorc badripatarkaciSvilma Tqva, is momavals “axlebs” da “gaerTianebul demokratebs” ukavSirebs. esfraza SeiZleba gavigoT ise, rom biznesmenebs imedi aqvT, rom maT iseTive “s<strong>am</strong>oTxe” eliT <strong>am</strong>partiebisgan, rogoric <strong>Tavidan</strong> SevardnaZisagan miiRes. aseve, SeiZleba gvegonos, rombiznesmenebi ukve Tanabari SesaZleblobebisaTvis ibrZvian. nebismier SemTxvevaSi – erTianobas– arsebuli xelisufleba_biznesmenebi _ bzari gauCnda.54


mineraluri wylis C<strong>am</strong>osxmasTan da distribuciasTan aris dakavSirebuli. xazaraZemg<strong>am</strong>oacxada, rom navTobsadeni katastroful Sede<strong>ge</strong>bs moitans borjomis xeobisaTvis,iq dabinZurdeba wyali, ganadgurdeba ekosistema. xazaraZe ar malavda, rom misibiznesi did safrTxeSi iyo, magr<strong>am</strong> es iyo SemTxveva, <strong>rodesac</strong> biznesi iRupebodaregionis ekosistemis daRupvis Sedegad. <strong>am</strong> gancxadebis Semdeg garemosdacviTmaorganizaciebmac <strong>am</strong>oiRes xma da rogorc mTavrobas, asev British Petrolium-s, romelicnavTobdsadenis gayvanazea pasuxism<strong>ge</strong>beli, didi problemebi SeeqmnaT. rogord<strong>am</strong>Tavrdeba es dapiripireba aravin icis. SeiZleba navTobsadenma gadaswios sxvateritoriaze, SeiZleba ara. sainteresoa is aris, rom <strong>am</strong> SemTxvevSi r<strong>am</strong>denime axalda moulodnel aqtorTan gvaqvs saqme:1. arcerTi mxare, arc mTavroba, arc British Petrolium-i ar eloda biznesmenismxridan winaaRmdegobas, imdenad uigivdeba qarTuli (zogadad kavkasiuri)warmatebuli biznesi mTavrobis mxridan daculobas;2. miuxedavad imisa, rom British Petrolium-ma TiTqos gadawyvita aras<strong>am</strong>Tavroboorganizaciebis problema maTi saeqsperto s<strong>am</strong>uSaoebSi CarTviT, d<strong>am</strong>aSasad<strong>am</strong>e, yidviT, Sida, dauwereli kodeqsis mixedviT, xazaraZisgancxadebis Semdeg aras<strong>am</strong>Tavroboebs protestisadmi SeerTebis garda sxvaaraferi darCenodaT;3. biznesmenma moaxerxa borjomis xeobis mcxovreblebis protesti g<strong>am</strong>oewvia,rac aseve moulodneli iyo mTavrobisaTvis, Tundac imitom, rom maTiazriT, “wurbela” biznesmenis da “Cagruli” xalxis sabWoTa opozici<strong>am</strong>osaxleobaSi jer kidev myarad muSaobda. maT, ubralod, ar icodnen, romsabWoTa kavSiri Sua saukuneebma Secvala, sadac “sisxlismwoveli”kapitalisti s<strong>am</strong>uSaos mimcemma da mfarvelma nobilma Caanacvla.9. socialuri kontrolis faruli formebiSua saukuneebSi saxelmwifo ideologia da eklesia s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebisjgufebs sakuTari gavlenis SesanarCuneblad da gasavrceleblad iyenebda. yvelazeufro moxerxebuli forma berebis ordenebi iyo. berebis pirveli ordeni franciskasizelma C<strong>am</strong>oayaliba. ordenis kodeqsi, garda RmerTis msaxurebisa, SeicavdasakuTrebis, piradi grZnobebis da midrekilebebis uaryofas. bunebrivia, aseT xalxs,romelic simdidris uaryofas da RvTiuri s<strong>am</strong>arTlianobisaken swrafvas sakuTarimagaliTiT aCvenebda, kontrolis SemTxvevaSi, kargi s<strong>am</strong>saxuris gaweva SeeZloT55


xelisuflebisaTvis. berebis ordenebi C<strong>am</strong>oyalibda rogorc saeklesio xelisuflebisalternativa, Tumca sabolood yvela ordeni xelisuflebis kontrols qveS moeqca.<strong>am</strong>ave dros, maT sazogadoebrivi momxibvleloba mTlianad ar daukargavT.sabWoTa kavSiris istoriis erT-erTi saidumloa, Tu romelma partiulmafunqcionerma gadawyvita berebis ordenis analogi Seeqmna sazogadoebaze kontrolisgaZlierebis mizniT. es proeqti warmatebiT ganxorcielda da misi Sedegi CvensgaremoSi dRemde aqtiurad cocxlobs. es aris socialuri instituti, romelickanonieri qurdis saxeliTaa cnobili.<strong>Tavidan</strong> kriminaluri avtoritetebis g<strong>am</strong>oyeneba sabWoTa xelisufleb<strong>am</strong> isevescada, rogorc yvel<strong>am</strong> – cixeebSi da gadasaxlebis adgilebSi kontrolisaTvis.kriminalebs la<strong>ge</strong>rebSi da cixeebSi politpatimrebis kontrolisaTvis iyenebdnen.kriminalebi faqtiurad policiur funqcias asrulebdnen da la<strong>ge</strong>rebSi da la<strong>ge</strong>ristipis cixeebSi stabilurobis garantebi iyvnen. xom SeiZleboda politpatimrebsajanyeba g<strong>am</strong>oewviaT an, kidev uaresi, sxvagvarad azrovneba daenergaT. rogorcyofili politpatimrebi igoneben, la<strong>ge</strong>rebSi specialuri terminologiac kiarsebobda: CB – “socialni vrag” (socialuri mteri) – eseni iyvnen politpatimrebi,da СБ – “socialno bliJni” (socialurad axlo) – kriminalebi.dRemde burusiTaa moculi, kriminalebis gaerTianebisaTvis beruli ordenissaxis micema la<strong>ge</strong>r-cixeebSi moxda Tu “Tavisuflebaze”, <strong>rodesac</strong> partiuliinteleqtualebi mixvdnen, rom yvela ukmayofilos daWeras, daxvretas angadasaxlebas ver SeZlebdnen. kriminalurma gaerTianebebma ucbad SeiZines berobisniSnebi: kanonieri qurdebis kodeqsi Seicavs yvela im kanons, romelic berebshqondaT: celibati, sakuTrebaze uaris Tqma, gaWirvebulebis da miusafrebisTanagrZnoba, politikaSi Caurevloba da sxva. Tumca, TandaTan, sabWoTa kavSirisistoriis manZilze, qurdebis kodeqsis dacva sul ufro da ufro formalurixdeboda. Sua saukuneebis sazogadoebrivi sivrce berebis mier wesdebis darRvevebisSesaxeb WorebiT Tu n<strong>am</strong>dvili <strong>am</strong>bebiT iyo savse. miuxedavad <strong>am</strong>isa, beri mainc rCebodaTavmdablobis, morCilebisa da RvTismsaxurebis simbolod. aseve, CvenSic, miuxedavadimisa, rom kanonieri qurdebi sabWoTa kavSiris arsebobis bolomde inarCunebdnen daaxlac inarCuneben xibls, mravladaa le<strong>ge</strong>ndebi/Worebi kodeqsis erTguli dauarmyofeli berebis/qurdebis Sesaxeb.kanonieri qurdebis institutis saSualebiT warmatebiT moxerxdaukmayofiloTa re-orientacia politikuridan kriminalur s<strong>am</strong>yaroze: ukmayofilo da56


s<strong>am</strong>arTlianobaze orientirebuli axalgazrdebi advilad Tavsdebodnen, xelis SeSlisgareSe, qurdul ierarqiaSi. Sesab<strong>am</strong>isad, sabWoTa xelisufleba or kurdRels erTadiWerda: 1. <strong>Tavidan</strong> icilebda momaval politikur oponentebs; 2. sakuTarkontrolqveS aqcevda maT. es kontroli xan faruli, umetes SemTxvevebSi ki Ria iyoda kanonier qurdebsa da s<strong>am</strong>arTald<strong>am</strong>cavebs Soris mWidro kavSiriTac g<strong>am</strong>oixateboda.ra Tqma unda, kanonier qurdebs Sorisac iyvnen daumorCileblebi da maTzele<strong>ge</strong>ndebis warmoeba da kvlavwarmoeba isev da isev sabWoTa specs<strong>am</strong>saxurebisdaxmarebiT xdeboda imisaTvis, rom kanonier qurdTa ordenis xibli gaeZlierebinaT.iseve, rogorc Sua saukuneebSi, sabWoTa kavSirSic, politikuri orientirebisda taqtikis cvlileba berebis ordenebze/kanonier qurdebze xelisuflebisSetevebs/represiebs iwvevda. partiul funqcionerebs es represiebi rogoritaqtikuri mosazrebebiTac ar unda ewarmoebinaT, isini nebismier SemTxvevaSiordenebis popularobas zrdida da, Sesab<strong>am</strong>isad, sistemis ganmtkicebas emsaxureboda.socialuri kontrolis arcerT farul meqanizms ar umuSavia ise warmatebiT,rogorc berebis ordenebma imuSava Sua saukuneebSi da kanonieri qurdebis ordenmasabWoTa kavSirSi. garda sxva faqtorebisa, kanonieri qurdebi Sead<strong>ge</strong>ndnen imsocialur jgufs, romelic uzrunvelyofda sistemis SenarCunebas.marTalia, dRevandel saqarTveloSi kanonieri qurdebis gavlena iseTi aRararis, rogorc sabWoTa kavSiris dros, magr<strong>am</strong> ordenuli xibli, romlis erT-erTimTavari momenti politikaSi “Rirseuli” Caurevlobis principia, kvlavacSenarCunebulia. <strong>am</strong> princips xSirad iyeneben s<strong>am</strong>Tavrobo Zalebis warmomad<strong>ge</strong>nlebi,ZiriTadad ise, rom misi warmomavlobac ar ician – <strong>rodesac</strong> opozicias“xelisuflebaSi mosvlis” da “Zalauflebis xelSi aRebis” survils abraleben.is, rom kanonieri qurdebis instituti partiuli elitis pirvelma talR<strong>am</strong>moifiqra, eWvs ar iwvevs – sxva Tu ara, vis unda scodnoda ase zustad Suasaukuneebis socialuri kontrolis faruli meTodebi, garda im xalxisa, visacsauniveristeto da sasuliero ganaTleba hqondaT miRebuli.10. politikuri partiebi da arCevnebibunebrivia, aseT sistemas sakuTari ideologiuri da sulieriinstitucionalizebuli mxard<strong>am</strong>Weri unda hyavdes. Sua saukuneebSi <strong>am</strong> funqciasTeolo<strong>ge</strong>bi asrulebdnen, romelTaganac yvela wesrigis ganmtkicebas emsaxureboda,magr<strong>am</strong> maTi nawili adre Tu gvian eretikosis tituls imsaxurebda. Teolo<strong>ge</strong>bi57


arsebuli sistemebis myar safuZvels qmnidnen da maT naazrevze sulac ar iyod<strong>am</strong>okidebuli, Tu romeli maTgani gaxdeboda eretikosi an netari.<strong>am</strong>is gadawyveta sxvagan xdeboda da <strong>am</strong> gadawyvetilebas safuZvlad araTeologiuri ar<strong>am</strong>ed socialur-politikuri motivebi hqonda. CvenSi es funqciawarmatebiT aiRes e. w. s<strong>am</strong>Tavrobo politikurma partiebma: aseTi partia, romelicxelisuflebis mxard<strong>am</strong>Werad aRiarebs sakuTar Tavs, r<strong>am</strong>denimea da isini erTi daimave cnebebiT operireben. “socialistebis”, “moqalaqeTa kavSiris”, “aliansi erTianisaqarTvelosaTvis”, “mrewvelebis” leqsikonebSi demokratias, xelfasebs, pensiebs,ekonomikur aRmavlobas a. S. mniSvnelovani adgili ukavia. magr<strong>am</strong>, <strong>am</strong>ave dros, yvelaes cneba <strong>am</strong> politikuri partiebis progr<strong>am</strong>ebSi sxvadasxva raimes niSnavs. romelimniSvneloba gaxdeba w<strong>am</strong>yvani da romeli mniSvneloba daigmoba – es aravin icis, dad<strong>am</strong>okidebulia ara <strong>am</strong> mniSvnelobebze, ar<strong>am</strong>ed imaze, Tu vin ukeTes urTierTobasda<strong>am</strong>yarebs da visi kavSirebi ufro d<strong>am</strong>arwmunebeli aRmoCndeba SevardnaZisaTvis. anuxelisuflebis SenarCunebis m<strong>am</strong>alaZiseuli da xazaraZiseuli versia gaxdeba w<strong>am</strong>yvani,romlebic apireben opoziciuri partiebi <strong>am</strong>xilon danaSaulebriv qmedebebSi, TujorbenaZiseuli xaverdovani gadasvlis da ad<strong>am</strong>ianis uflebebis d<strong>am</strong>cvelaras<strong>am</strong>TavroboebTan urTierTobis d<strong>am</strong>yarebis politika gaimarjvebs, es mxolodSevardnaZis kabinetsa da masTan mimdebare r<strong>am</strong>denime oTaxSi wydeba. iseve, rogorcSua saukuneebSi, arc erTi gadawyvetileba saboloo ar aris da SeiZleba dad<strong>ge</strong>sdro, <strong>rodesac</strong> eretikuli moZRvreba kvlav WeSmaritad aRiaron. eretikosebsac sxvaraRa darCeniaT, morCilad unda daelodnon saqmis maTTvis sasikeTod Semobrunebas.rac Seexeba opoziciur partiebs, isini aSkarad iyofian or jgufad:cvlilebis partiebi, romlebic <strong>am</strong>omrCevels arsebuli sistemebis cvlilebebshpirdebian, da C<strong>am</strong>nacvlebeli partiebi, romlebic sakuTari TaviT SevardnaZis da misimmarTvelebis Canacvlebas sTavazoben mosaxleobas. <strong>am</strong>is analogi, Tuki SuasaukuneebSi maT Zebnas daviwyebT, SeiZleba protestantuli religiebis (sistemisSemcleli) da <strong>am</strong> protestantuli religiebis wiaRSi warmoSobil revoluciurmoZraobebs (sistemis aqtorebis C<strong>am</strong>nacvlebeli) SevadaroT. revoluciuri moZraobebimxolod arsebul mmarTvel adgilebze Tavisi liderebis dasmas sTavazobdnenmosaxleobas, protastantuli religiebi ki arsebuli wesrigis sxva wesrigiTSecvlas hpirdeboda maT. revoluciuri, rogorc wesi, glexTa, moZraobebi a<strong>ge</strong>bdnenim SemTxvevebSic ki, romdesac isini protestantuli religiuri mimdinareobebiswiaRSi warmoiSobodnen. protestantuli religiebi ki, rogorc wesi, imarjvebdnen,58


axal wesrigs ki axali cxovreba mohqonda, rogorc <strong>am</strong>as wina saukuneSi yvelasaxelis mqone veberi (maqs, endriu loid, da a. S.) <strong>am</strong>tkicebda.aq avtors kiTxva gauCnda: aq<strong>am</strong>de saqme kargad midioda, magr<strong>am</strong> <strong>am</strong> bolo, meaTeargumentis gadmocemisas 35 , zedmetad xom ar gautie, Cemo avtor-ego?avtor-ego: SeiZleba. Tumca, saqarTveloSi mimdinare politikuri procesebisrogorc, erTi mxriv, Sua saukuneebis naxevrad saeklesio, naxevrad saeroxelisuflebis da, meore mxriv, protestantuli religiuri da glexTa moZraobebisurTierTobebis aRwera ar unda iyos goneb<strong>am</strong>axvilobas moklebuli.avtori: eg SeiZleba egrec iyos, magr<strong>am</strong>, Sen aq mkiTxvels n<strong>am</strong>dvilad abnev:gansakuTrebiT opoziciuri partiebis interpretaciebSi. ra g<strong>am</strong>odis – glexT<strong>am</strong>oZraoba “gaerTianebuli demokratebia”, xolo “nacionaluri moZraoba” protestantiluTeranebi?avtor-ego: aba ra. ise, xom moxdenili da paradoqsuli interpretaciaa: <strong>am</strong> dros kimaTi qceva sul sapirispiroa: nacionaluri moZraoba ise iqceva, rogorc SuasaukuneebSi ian husis mimdevrebi, Jvani<strong>am</strong> ki l<strong>am</strong>is s<strong>am</strong>elne esrolos kedels. ise,aseTi gansazRvreba erTmniSvnelovani ar aris, Tumca isic xom cxadia, rom rac ufroCanacvlebazea mimarTuli moZraoba, miT ufro cota Sansi aqvs, rom g<strong>am</strong>arjvebisSemdeg Zalaufleba SeinarCunos, xolo sistemis Semcvlelebi – perspeqtivaSi ufrostabilurebi arian.avtori: mere ar SeiZleboda, ase da<strong>ge</strong>wera?avtor-ego: rogor ar SeiZleboda, magr<strong>am</strong> CemTvis mosawyeni iqneboda, albaT,mkiTxvelisTvisac. yovel SemTxvevaSi, <strong>am</strong>is Semdeg saqme, rogorc erT rusulanekdotSia, iseve gasrialdeba, rogorc karaqze (anu kargad wava). miT umetes, romiseTi aSkarad kargad das<strong>am</strong>uSavebeli da Sua saukuneebTan kargad gasaanalogiebeliTemebi axlovdeba, rogoricaa arCevnebi da eklesia. isic unda vTqva, rom <strong>am</strong> 12argumentis dasruleb<strong>am</strong>de arc Tu ise bevri gverdi darCa.Sua saukuneebSi arCevnebi xdeboda, magr<strong>am</strong>, mxolod iseT qalaqebSi sadac Zlierigildiebi, anu TviTmmarTveloba iyo. es arCevnebi mxolod gildiebs Soris35aba Cven avtori xom ver mogvatyuebs: cxadia, aq mas SeeSinda, rom mkiTxveli Tavsdaanebebda <strong>wignis</strong> kiTxvas da avtors da avtor-egos mouxmo gadasarCenad. cxadia, romavtori ori kurdRlis daWeras cdilobs: Tan cota gagvarTos da <strong>wignis</strong> kiTxvis gagrZelebagvaiZulos, Tan mogvagonos, rom saqarTvelos Sua saukuneebSi Cavardnis 12 argumentsvkiTxulobT.59


tardeboda: isini irCevdnen qalaqis Tavs, qalaqis mmarTvelobas. oRond, yvela esTviTmmarTvelobiTi aqcia im herco<strong>ge</strong>bis, baronebis, mefeebis da princebis nebarTviTunda momxdariyo, romlebic <strong>am</strong> qalaqebs an kanonierad, anda de faqto gana<strong>ge</strong>bdnen.bevri ityvis, rom <strong>am</strong> SemTxvevaSi saqarTvelosTan Zalian cota Tua saerTo, gardaimisa, rom arCevnebi ZiriTadad qalaqebSi tardeba, da isic yvelaSi ara. aseTiqalaqebi, sadac arCevnebi tardeba Zalian cotaa: Tbilisi, gori, SeiZleba quTaisi.soflebi ki mTlianad mowyvetilia <strong>am</strong> demokratiul fufunebas. TiTqos isic sworia,rom arCevnebi realurad iq tardeba, sadac s<strong>am</strong>oqalqo sazogadoeba, Cven romgildiuri vuwodeT, Zlieria. magr<strong>am</strong>, gansxvavebiT Sua saukuneebisagan, metyviskritikulad ganwyobili mkiTxveli, es arCevnebi tardeba ara xelisuflaTaTanxmobiT, ar<strong>am</strong>ed maTi survilis winaaRmdeg.es TiTqos marTalia, magr<strong>am</strong> saqme isaa, rom xelisufleba yvelafers akeTebsimisaTvis, rom arCevnebi zustad iseTi gaxdes, rogorc es Sua saukunebSi iyo: <strong>am</strong>isniSnebi 2002 wlis zafxulis TviTmmarTvelobis arCevnebze g<strong>am</strong>oCnda: xelisufleb<strong>am</strong>ar (da ver) gaiyvana moqalaqeTa kavSiri, magr<strong>am</strong> yvelaferi gaakeTa imisaTvis, romkontroli ar daekarga. Semdeg es kontroli dakarga, magr<strong>am</strong> DdRevandelsaqarTveloSi Suasaukuneobrivi arCevnebis uzrunvelmyofi pirobebi arsebobs daZlierdeba:rogorc <strong>am</strong>boben, xelisufleba naTelaSvils daexmara imiT, rom s<strong>am</strong>xedronawilebis xmebi leiboristebs gadauloca. aseve, <strong>am</strong>boben, man g<strong>am</strong>oiyena Tavisi gavlen<strong>am</strong>aswavleblebze da ganaTlebis sxva muSakebze. marTalia, <strong>am</strong> daxmareb<strong>am</strong> naTelaSvilsbevri veraferi Sehmata (xmebis 7-8 procenti), magr<strong>am</strong> “mo<strong>ge</strong>bulebSi” pirvel adgilzen<strong>am</strong>dvilad gaiyvana.mkiTxvels axsovs, rom mas Semdeg, rac nacionalurma moZraob<strong>am</strong> da leiboristebmagaimarjves, didxans mimdinareobda sakrebulos gauqmebis, an moqmedebis dawyebisgadavadebis mcdelobebi. es ar moxerxda, magr<strong>am</strong> jerjerobiT araferi momxdara iseTi,rac migviTiTebs, rom xelisufleb<strong>am</strong> Suasaukuneobrivi arCevnebis Catarebismcdelobebze uari Tqva.mokled, arsebuli procesebi migviTiTebs, rom saqarTveloSi arCevnebi mxolodqalaqebSi SeiZleba Catardes, garegnulad unaklod, magr<strong>am</strong> mxolod imaTimonawileobiT, visac xelisufleba <strong>am</strong>is uflebas miscems. anu iseve, rogorc esekonomikis SemTxvevaSi iyo, xelisufleba aqac mowodebulia TviTon awarmoos<strong>am</strong>omrCeveli. iseve, rogorc ekonomikis SemTxvevaSi, deficituri produqtis60


warmoebisas, momxmarebeli iwarmoeba. es arc ise fantastikuri momavalia, rogorcerTi SexedviT SeiZleba mogveCvenos.11. eklesia da masmediaalbaT, mkiTxveli Seecdeba <strong>am</strong> qveTavs gadaaxtes. Tuki man <strong>am</strong> qveTavs kiTxviT daara furcvliT miaRwia, mas sul ar gauWirdeba gonebis Tvali gadaavlossaqarTveloSi eklesiebis da religiebis mdgomareobas da Tqvas, rom Tu sadme arisSua saukuneebi, is rwmenis institucionizirebul formebSia. magr<strong>am</strong>, minda giTxraT,rom saCqaro araferia. win saintereso socialuri deteqtivia, Tavisi d<strong>am</strong>naSaveebiT,g<strong>am</strong>omZieblebiT, mowmeebiT da bolos, msxverpliT:90-iani wlebis meore naxevr<strong>am</strong>de eklesiebi saqarTveloSi, maT SorissaqarTvelos marTlmadidebeli eklesia, sakmaod gaurkvevel mdgomareobaSi iyo.sabWoTa kavSiris d<strong>am</strong>Tavrebis Semdeg maT SezRudvebTan erTad is privilegiebicdakar<strong>ge</strong>s, rasac sabWoTa kavSiri aniWebda. <strong>am</strong>itom, daaxloebiT 95-97 wleb<strong>am</strong>derogorc qarTuli marTlmadidebeli, aseve sxva eklesiebi cdilobdnen Caweriliyvnens<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebis konteqstSi. <strong>am</strong>isaTvis qarTulma marTladideblob<strong>am</strong>raodenobrivi gavrcelebis gza airCia: maT gadawyvites maqsimalurad bevriRvTismsaxuri ewarmoebinaT da <strong>am</strong> simravliT daebrunebinaT is 70 wlis winandeli,Tu 70 wlis periodSi SeZenili privilegiebi. daaxloebiT <strong>am</strong> periodze da, albaT,swored <strong>am</strong> “raodenobrivi zrdis” gzis arCevis g<strong>am</strong>o, modis eklesiaSiganxeTqilebebis dawyeba: cnobili d<strong>am</strong>rbevi vasil mkalaviSivli swored 1995 wlis31 ivliss gankveTes eklesiidan. <strong>am</strong> dros, SeiZleba vTqvaT, rom qarTulimarTlmadidebeli eklesia <strong>Tavidan</strong> iwyebda arsebobas da mas swrafad unda gaevlo isetapebi, romlebic marTl<strong>am</strong>didebelma eklesi<strong>am</strong> Sua saukuneebidan moyolebuliganvlo. sqizmebs da dapirispirebebs ganaTlebis da siwynaris etapi und<strong>am</strong>ohyoloda 36 da a. S. magr<strong>am</strong>, <strong>am</strong> procesSi Careva moxda. es Careva, ra Tqma unda, ariyo mxolod garedan mosuli – ar arsebobs warmatebuli Careva, Tu SigniT ar aris36Tuki dainteresebuli mkiTxveli basil mkalaviSvilis gankveTis oqms gaecnoba, naxavs, rommisi gansja xdeba marTlmadidebluri saeklesio s<strong>am</strong>arTliT, romelic adreul SuasaukuneebSi Seiqmna da romlis oqmSi citirebuli nawilebic TiTqos zustad mkalaviSvilisSemTxvevisTvisaa dawerili. es kidev erTxel miuTiTebs imas, rom qarTul marTladidebeleklesiaSi 1995 wels swored is procesebi iwyeboda, r<strong>am</strong>ac adreul Sua saukuneebSisaeklesio pirebi aiZula Sesab<strong>am</strong>isi saeklesio s<strong>am</strong>arTali SeemuSavebinaT.61


<strong>am</strong>isaTvis mzadyofna – magr<strong>am</strong> mainc – es Careva iyo is, r<strong>am</strong>ac qarTulimarTmadidebeli eklesia Sua saukuneebSi gadaisrola, an, gnebavT, gayina:1997-98 wlisaTvis moqalaqeTa kavSirSi gaCnda idea, rom marTlmadidebelieklesiis politikaSi g<strong>am</strong>oyeneba upriani iqneboda. <strong>ge</strong>gma Semdegnairad aewyo:xelisufleba miscemda marTladidebel eklesias SeRavaTebs, eklesias es moewonebodada mTlianad dauWerda mxars moqalaqeTa kavSirs. <strong>am</strong> proeqtis aqtorad xan Jvaniasaxeldeba, xan SevardnaZe. yovel SemTxvevaSi, is faqtia, rom <strong>am</strong> ideis xorcSesxma imparl<strong>am</strong>entSi daiwyo, romelsac Jvania Tavmjdomareobda.didxans rom ar gavagrZeloT, Sedegad miviReT saxelmwifosa da eklesiisSeTanxmeba, r<strong>am</strong>ac eklesia politikis d<strong>am</strong>xmared ki ara, politikis subieqtadgadaaqcia, rogorc es Sua saukuneebSi iyo. anu rogorc Sua saukuneebSi, Cven miviReTsaxelmwifo, romlic Tavis politikas atarebs da eklesia, romelsac aseve Tavisipolitika aqvs. Zalian xSirad es ori politika erTmaneTs ewinaaRmde<strong>ge</strong>ba.magaliTisaTvis isic sakmarisia, rom 1999 wels saqarTvelos evrosabWoSigawevrianebis paralelurad, saqarTvelos marTladidebelma eklesi<strong>am</strong> msoflio daevropuli saerTaSoriso saeklesio kavSirebi datova. eklesiis da mrevlisurTierTobac ZiriTadad Suasaukuneobrivia: xSirad eklesiebs kanonieri qurdebi Tuyofili an axlandeli funqcionerebi aSeneben. iseve, rogorc Sua saukuneebSi, aqacsarwmunoebis administracias ar ainteresebs, rogor moipova fuli im ad<strong>am</strong>ianma,visac eklesiis mSeneblobisaTvis Tanxmoba misces. xSirad aseTi mSeneblob<strong>am</strong>arTlmadidebluri indul<strong>ge</strong>nciaa da d<strong>am</strong>atebiT fars qmnis <strong>am</strong>SeneblisaTvis, romelicmas Tu aSenebis momentSi ara, momavalSi mainc, s<strong>am</strong>arTald<strong>am</strong>cavi organoebisagan Tavisdasacavad aucileblad dasWirdeba.saeklesio sivrce sakmaod Caketilia gareSe TvalisaTvis, magr<strong>am</strong> is Worebi TuCurCulebi, romlebic <strong>am</strong> tabudadebul kedlebs scdebian, Sua saukuneebSi utyuariyofnis grZnobis momgvrelia: cxondeba Tu ara msaxiobis suli, mounaTlavi bavSvijojoxeTSi moxvdeba da a. S. es is Temebia, razec dRes saqarTvelosmarTlmadidebeli eklesiis warmomad<strong>ge</strong>nlebi azrovneben. sul sxva Temaa isdarRvevebi, romlis g<strong>am</strong>oc sasuliero pirebis saqmeebi s<strong>am</strong>arTald<strong>am</strong>cav organoebSixvdeba _ humanitaruli saqonlis komerciul fasebSi gayidva da a. S. aseve, xSiri<strong>am</strong>iTqma-moTqma marTlmadidebel eklesiaSi mravalricxovani dajgufebebisa da rusulispecs<strong>am</strong>saxurebis mWidro kavSiris Sesaxeb. mokled, <strong>am</strong> yvelafers im droSigadavyavarT, <strong>rodesac</strong> eklesia yalibdeboda rogorc organizmi da sazogadoebrivi62


sivrce, oRond ara qarTuli istoriisa, ar<strong>am</strong>ed evropis istoriis monakveTisa,<strong>rodesac</strong> gabatonebuli eklesia zogierTi Crdiloevropuli qveynisaTvis politikurmowinaaRmde<strong>ge</strong>s warmoad<strong>ge</strong>nda 37 .iseve, rogorc Sua saukuneebis evropaSi, dResac gabatonebuli eklesia saeroxelisfulebis sawinaaRmdegod iqceva da sawinaaRmdego gzavnilebs avrcelebs.religiuri eqstremizmi, danaSaulebriv qmedebebSi monawileoba, d<strong>am</strong>naSaveebismfarveloba – es yvelaferi aris is, rac Sua saukuneebis eklesias axasiaTebs.g<strong>am</strong>osavali, romlic evropaSi axali drois dadgomasTan erTad ipoves, da r<strong>am</strong>acgad<strong>am</strong>wyveti mniSvneloba moaxdina rogorc evropis saxelmwifoebis, aseve evropulieklesiebis C<strong>am</strong>oyalibebaze – gadaaqcia isini konkretuli ad<strong>am</strong>ianis cxovrebaze dasocialur problemebze orientirebulad – iyo reformacia. Tuki qarTulimarTl<strong>am</strong>didebeli eklesia ar Seicvala, ar moxda misi Sinagani cvlileba, reformaciagardauvalia. gardauvalia Tundac imitom, rom sabolood TviTon saxelmwifodaiwyebs reformaciis xelSewyobas. sxva finali Sua saukuneebis <strong>am</strong> scenars ara aqvs,Tuki Sua saukuneebidan g<strong>am</strong>osvla unda moxdes. Sua saukuneebSi darCenis an Sua37aq mkiTxvels, ra Tqma unda, SeniSvna da kiTxva gauCndeba: mkiTxveli ikiTxavs: ki magr<strong>am</strong>,es avtori, Tavisi avtor-egoTi, <strong>am</strong> evropul Sua saukuneebs rom gvaxvevs Tavs, sad arisCveni erovnuli, qarTuli Sua saukuneebi? es xom cxadia, raki saqarTvelo varT, Suasaukuneebic Cveni unda iyos – rkiniseburi, argumentirebuli nacionalizmi g<strong>am</strong>oereod<strong>am</strong>kiTxvels azrSi. avtori avtor-egos mier ufleb<strong>am</strong>osilia ganacxados, rom Sua saukuneebSisaqarTvelo arc cxovrebis wesiT da arc arsebuli institutebiT, arc socialuri fenebiTar iyo evropuli qveyana. is SeiZleboda gangvexila rogorc sazRvarze mdgomi, andaaRmosavluri, anda gansakuTrebulad qarTuli, magr<strong>am</strong>, ar<strong>am</strong>c da ar<strong>am</strong>c, evropuli qveyana. masSemdeg saqarTveloSi evropa ara mxolod ruseTis gavliT, ar<strong>am</strong>ed, pirdapirac Semovida. isicunda iTqvas, rom sabWoTa kavSiri marTalia diqtatura iyo, magr<strong>am</strong> evropuli, kanonze da araaRmosavlurad mTlianad pirovnebaze d<strong>am</strong>yarebuli. anu XVIII saukunidan saqarTvelo nelnelaevropul qveyanad gadaiqca, anu daSorda Tavis warsuls. institutebi, socialurifenebi, yoveldRiuri cxovrebis wesi evropuli gaxda. Sesab<strong>am</strong>isad, <strong>rodesac</strong> XX saukunisbolos, XXI saukunis dasawyisSi qveyana Sua saukuneebSi gadavarda, is ver gadavardeboda iq,sadac gadasavardni ar hqonda – “n<strong>am</strong>dvil”, istoriul, qarTul Sua saukuneebSi. isgadavarda im Sua saukuneebSi, rac axlandel, evropis nawil, evropuli institutebis daRirebulebebis saqarTvelos unda hqonoda. (avtor-egom Caicina, warmoidgina rainteleqtualebis si<strong>am</strong>e da politolo<strong>ge</strong>bis aRSfoTeba <strong>am</strong> abzacis wakiTxvis Semdeg. xoloSemdeg gaicina, warmoidgina ra inteleqtual-politologi, romlic <strong>am</strong> abzacs kiTxulobs).63


saukuneebis/demokratiis simulaciis qanqarSi moxvedris SemTxvevaSi araferi arSeicvleba.Tumca, iseTi scenaric SesaZlebelia, rom sazogadoeba mTlianadsekularizebuli gaxdes, xolo marTlmadidebeli eklesia iZulebuli Seiqnes erTerTireliqtis saxiT iarsebos, gavlenisa da mrevlis gareSe, man<strong>am</strong>, san<strong>am</strong> fizikuradar gaqreba.cnobilia, rom Sua saukuneebSi masmedia ar iyo, magr<strong>am</strong>, iyo media institutebi,romlebic Su<strong>am</strong>avlobdnen saxelmwifosa da sazogadoebis wevrebs Soris. mediainstitutebis rols rogorc eklesiebi, aseve gildiebi, loJebi da universitetebiasrulebdnen. rogorc eklesiebs, aseve gildiebs hqondaT Temebi, romlebsac isiniexebodnen da romlebic maTi mediatorobis mandatSi iyo Casmuli, da aseve, iyoTemebi, romelzec maTi mediatorobis ufleb<strong>am</strong>osileba ar vrceldeboda.es media institutebi awarmoebdnen ganwyobebs, viTarebebs, molodinebs. magr<strong>am</strong>,iyo sferoebi, romelTa mimarT aranairi ganwyoba ar yalibdeboda, imitom, rom maTzearcerTi media instituti ar laparakobda. aseTi tabuirebuli Temebi ar iyo bevri:saxelmwifo mmarTvelobis Sida wesebi, eklesiis Sida da gare politika, saidumlosavaWro gari<strong>ge</strong>bebi mmarTvelobebTan – es iyo is Temebi romlebsac mediatorebi,eklesia da gildiebi, ar exebodnen, da romelTa Sesaxeb laparakis dawyebac axalimediatoris g<strong>am</strong>oCenas da gadatrialebis dasawyiss niSnavda. aseTi gadatrialeb<strong>am</strong>oaxdina savonarol<strong>am</strong>, <strong>rodesac</strong> man arsebuli movlenebis axali interpretaci<strong>am</strong>iawoda mosaxleobas, aseve, ian husma, aseve, SeiZleba, luTermac. aseTi mediatoruliCarevisa da g<strong>am</strong>onaTebis kidev bevri magaliTebis monaxva SeiZleba.saerTo ki Sua saukuneebis mediatorebs da Cvens masmedias erTi aqvs: arsebobstabuebi, da es imdenad bunebrivad iTvleba, rom <strong>am</strong> tabuirebis uzrunvelmyofimeqanizmebi daviwyebulia, anda sruliad g<strong>am</strong>qrali. <strong>am</strong>itom, <strong>rodesac</strong> raRacis g<strong>am</strong>o,tabuze laparaki da mediatoroba iwyeba, es, rogorc wesi, seriozul cvlilebebsiwvevs, radganac yvela, vinc tabus arseboba icoda da <strong>am</strong>itom mis arsebobasSeguebuli iyo, erTveba momavali cvlilebis procesSi.saqarTvelos masmediaSi didi xania igive mdgomareobaa. arsebobs tabuirebuliTemebi. <strong>rodesac</strong> garRveva xdeba, es, adre Tu gvian, <strong>am</strong> tabudadebulis mkveTrcvlilebas iwvevs. aseTi Tema iyo kaxa Targ<strong>am</strong>aZis droindeli Sinagan saqmeTas<strong>am</strong>inistro, policielebis Zaladoba, prostitucia, ganaTlebis s<strong>am</strong>inistro da64


saxelmwifo universitetebi. maTma gan-tabuireb<strong>am</strong> <strong>am</strong> sferoebis Tu institutebiscvlilebebic g<strong>am</strong>oiwvia, an uaxloes momavalSi g<strong>am</strong>oiwvevs.tabuebi kvlavac arsebobs, dRevandel saqarTveloSi esenia – narkobiznesi,iaraRiT vaWroba, eklesia, kazinoebis (ukacravad, s<strong>am</strong>orineebis) biznesi. albaT, maTigan-tabuirebac male daiwyeba. Sua saukeneebidan g<strong>am</strong>osvla albaT <strong>am</strong> SemTxvevaSitabuebis moxsnas niSnavs. gan-tabueba ar niSnavs kritikas. gan-tabuireba zrdasrulasakSi Sesvlis dasawyisia, rac TavisTavad cvlis garemos. Sesab<strong>am</strong>isad, san<strong>am</strong> CvensmasmediaSi tabu iarsebebs, Sua saukuneebidan g<strong>am</strong>osvlaze laparakic zedmetia. Tumca,gan-tabuireba, tabusagan dacla, sasruli procesia da odesRac mTavrdeba. mTavrdeb<strong>am</strong>aSin, roca tabuirebas azri aRara aqvs.12. saqarTvelos oligarqebi da biznes-jgufebirogorc ukve vTqviT, CvenSi, iseve rogorc Sua saukuneebSi, oligarqebi da biznesjgufebimTavrobaze arian mibmulebi. maTTvis jerjerobiT w<strong>am</strong><strong>ge</strong>biania s<strong>am</strong>oqalaqosazogadoebasa da sas<strong>am</strong>arTloze dayrdnoba. bunebrivia, s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebissazrunavia iseTi garemos Seqmna, <strong>rodesac</strong> biznesmenisaTvis sakuTari Tavisa dawarmoebis dasacavad saxelmwifoze dayrdnoba w<strong>am</strong><strong>ge</strong>biani gaxdeba. Sua saukuneebidang<strong>am</strong>osvlisaTvis es “sayrdenis g<strong>am</strong>ocvla” aucileblad unda ganxorcieldes, radganacsan<strong>am</strong> biznes-jgufebi ar gaxdebian s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebis “gildiuri” wevrebi,Sua saukuneebidan ver g<strong>am</strong>ovalT.es g<strong>am</strong>osvla ki daiwyeba maSin, <strong>rodesac</strong>, swored imitom, rom saxelmwifosTankavSiri da omis ekonomika w<strong>am</strong><strong>ge</strong>biani gaxdeba, biznesis subieqtebi daiwyebens<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebis gaZlierebasa da ganviTarebaze zrunvas. <strong>rodesac</strong> biznesmeniTavis fuls ara mxolod sakuTari biznesis dacvisTvis g<strong>am</strong>oiyenebs, ar<strong>am</strong>ed imkanonebis da struqturebis danergvisTvisac, romlebic zogadad biznesis usafrTxoda stabilur arsebobas uzrunvelyofs.magr<strong>am</strong> swored <strong>am</strong> dros gaxdebian oligarqebi realurad saSiSni – raRacmomentSi isini aucileblad CaTvlian, rom maTze Zlieri ukve aRaravin aris d<strong>am</strong>oindomeben Zalis demonstrirebas. <strong>am</strong>itom es iqneba erT-erTi pirveli d<strong>am</strong>niSvnelovani safrTxe, <strong>rodesac</strong> Sua saukuneebidan g<strong>am</strong>osvlas daviwyebT.kiTxva, romelic <strong>am</strong> 12 argumentis moyvanis Semdeg unda davsvaT, aris is, Tu ragvemuqreba, rogoria ganviTarebis scenarebi da rogor aisaxeba Cveni aseTimdgomareoba Cvens garemoze.65


saqarTveloSi arsebuli Sua saukuneebidan orgvari g<strong>am</strong>osavali arsebobs daorive mcired gansxvavdeba istoriuli analogidan. TiTqosda cxadia arCevani: andarCena Sua saukuneebis qveynad, an axal droSi gadasvla, ZiriTadi sistemebismTlianad g<strong>am</strong>ocvla da Tan<strong>am</strong>edrove saxelmwifod C<strong>am</strong>oyalibeba.meore, ufro dafaruli SesaZlebloba, aris kvlav Zalauflebis simulaciaSidabruneba. <strong>am</strong>is ganxorcieleba TiTqosda ufro advilia: sakmarisia is niSnebimovaSoroT sistemas, romelic man bolo wlebSi SeiZina, da kvlav simulirebulebiss<strong>am</strong>yaroSi <strong>am</strong>ovyofT Tavs. magr<strong>am</strong>, imdenad, r<strong>am</strong>denadac Zalauflebis simulaciebisocialuri garemos mxolod mcire fenebs Tu exeba, xifaTi da realoba imisa, romkvlav Sua saukuneebSi CavvardebiT, iarsebebs, da xSir SemTxvevebSi ganxorcieldebakidec. Semdeg, kvlav mosalodneli iqneba g<strong>am</strong>osvla da Tuki politikosebs das<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebis aqtorebs Soris ZiriTadi cvlilebebisTvis saWiro Zala daSesaZlebloba kvlavac ver moinaxa, kvlavac Zalauflebis simulaciebSi aRmovCndebiT.<strong>am</strong> Caketili wridan g<strong>am</strong>osvlis Sansi sul ufro da UufroO Semcirdeba yovelg<strong>am</strong>eorebasTan erTad. bolos mivalT mdgomareob<strong>am</strong>de, <strong>rodesac</strong> sakuTar TavsaRmovaCenT mudmivad mimoqceuls Sua saukuneebsa da demokratiis simulaciebs Soris,g<strong>am</strong>osavlis yovelgvari imedis gareSe.s<strong>am</strong>wuxarod, dRevandeli qarTuli politika ise gaewyo, rom masSi Zaliancota Zalaa Zireul cvlilebebze orientirebuli. ZiriTadi mowodebebi, romlebicgvesmis, gvTavazoben arsebuli xelisuflebis sakuTari TaviT Canacvlebas. esmowodeba ki orive mxridan gaismis, rogorc opoziciis, aseve xelisuflebis imnawilis mxridan, vinc SevardnaZis Semdeg apirebs mmarTvelobaSi darCenas.Sua saukuneebis kvalad, albaT, avtoris valia mkiTxvels universalurisazomi – anda filosofiuri qva SesTvazos, romelsac, iseve rogorc SuasaukuneebSi, albaT, aravin da veravin g<strong>am</strong>oiyenebs.66


V. politikosebis universaluri sazomi saqarTveloSi, sxva mis msgavs d<strong>am</strong>imsgavsebul qveynebSirogorc wina <strong>Tavidan</strong> gairkva, g<strong>am</strong>osavali mxolod cvlilebaSi unda iyos. magr<strong>am</strong>,rogor unda gavigoT, ra aris es cvlileba? bolos da bolos, mkiTxveli<strong>am</strong>omrCevelimkiTxavs, rogor gavigo, politikoss, romelsac me arCevnebSi xmasmivcem, sulerTia is maRali da aSS-Si ganaTleb<strong>am</strong>iRebuli iqneba, saSualo tanis daganaTlebiT biologi, Tu saSualo tanis da gaunaTlebeli, yofili sabWoTaprokurori, ra unda – cvlileba Tu sakuTari TaviT SevardnaZis Canacvleba? Tumca,albaT, SevardnaZis Canacvleba yvelas unda. maSin, rogorc gavigo vis undacvlileba, xolo vis ki – yvelafris isev ise datoveba da qanqaris Suasaukuneebi/Zalauflebis simulaciebi marTva? sakiTxavi ai es aris.politikosebi Cveulebrivi ad<strong>am</strong>ianebi arian, da <strong>am</strong>itomac maTd<strong>am</strong>igansakuTrebuli moTxovnebis wayenebas azri ara aqvs 38 . uazrobaa politikossmosTxovo ifiqros da imoqmedos mxolod demokratiisaTvis, ar ifiqros da araferiar gaakeTos sakuTari TavisTvis, karierisaTvis, aseve gau<strong>ge</strong>baria moiTxovo, rom manar ifiqros garTobaze da ar hqondes seqsi, rakiRa politikosoba airCia, yovelivepiradulze uari unda Tqvas da yvelaferi qveynis, demokratiis, partiis da a. S.msaxurebas daumorCilos.s<strong>am</strong>wuxarod, saqarTveloSi oficialuri, da xSir SemTxvevebSi opoziciuripolitikac aseTi moTxovnebiT emaslaaTeba sakuTar Tavs da erTmaneTs. xelisuflebisformirebis wesi, sulerTia, saparl<strong>am</strong>ento da s<strong>am</strong>Tavrobo doneze erTi da imave r<strong>am</strong>esgulisxmobs: oficialur politikaSi mosulebma ar unda ifiqron araferze gardapolitikisa, rac g<strong>am</strong>oixateba maT xelfasebSi da im s<strong>am</strong>uSao pirobebSi, romlebiTacmaT saxelmwifo uzrunvelyofs. es meqanizmi yvel<strong>am</strong> icis da, rogorc wesi, miCneuliasabWoTa marTvis principis gadmoRebad, <strong>rodesac</strong> sistema aiZulebda politikoss,equrda da Semdeg <strong>am</strong> faqtiT “yurebiT eWira” 39 igi. magr<strong>am</strong> es monetis erTi mxarea:meore mxare ki is aris, rom Tan<strong>am</strong>edrove saqarTvelos sazogadoebebi darwmunebulniarian imaSi, rom politikosi marTlac aseTi, saqmisTvis Sewiruli da asketi unda38 qvemoT vnaxavT, rom <strong>am</strong> gansakuTrebul moTxovnebsac aqvs Rrma da saxifaTo safuZveli.39<strong>am</strong> sistemas Tavisi naklic aqvs; dRes SeiZleba iTqvas, rom yvelas erTmaneTi uWiravs, aserom “yurebiT Weris” faqtma devalvacia ganicada.67


iyos, ubralod “eseni”, “vinc axla arian”, cudebi da borotebi arian, da mova dro,rom maT kar<strong>ge</strong>bi da keTilebi Secvlian.TavisTavad <strong>am</strong> bolo msjelobis diskursic miuTiTebs, rom saqme mTladzrdasrul gansjasTan ar unda gvqondes. meore mxriv, aucilebelia kiTxvis dasma,rom Tuki politikosebi “bunebrivad” arian karieristebi da maTTvis W<strong>am</strong>a da seqsicar aris ucxo, sad aris is kriteriumi, romliTac Cven unda gavigoT, vin aris kargida vin cudi? anu ufro zrdasrulad rom g<strong>am</strong>ovTqvaT, vin aris is, visac arCevnebSimxari unda davuWiro?dRes saqarTveloSi ori politikuri progr<strong>am</strong>a ebrZvis erTmaneTs: erTni,romlebic <strong>am</strong>boben, rom mTavaria kargi xalxi movides xelisuflebaSi, nebismierimeTodebis g<strong>am</strong>oyenebiT, swori g<strong>am</strong>ocdilebiT, da Semdeg daiwyos demokratiis daTavisuflebebis d<strong>am</strong>yareba da meore, romelic <strong>am</strong>bobs, rom saWiroa dResve vizrunoTdemokratiisaTvis da TavisuflebebisaTvis, da mas Semdeg, rac sazogadoebebimoeqcevian demokratiul sistemebSi, an daiwyeben <strong>am</strong>gvar sistemebSi moqcevas, isiniTviTon gansazRvraven, s<strong>am</strong>arTliani arCevnebis saSualebiT, Tu vis unda hqondesxelisufleba.politikosTa <strong>am</strong> or jgufad gayofa, ra Tqma unda, pirobiTia, imdenad,r<strong>am</strong>denadac arc erTi qarTveli politikosi arc erT <strong>am</strong> progr<strong>am</strong>as srulad araxorcielebs. Tumca es ar ewinaaRmde<strong>ge</strong>ba imas, rom dRes saqarTveloSi mxolod esori politikuri progr<strong>am</strong>a arsebobs da sxva rac xdeba, aris meoreuli da <strong>am</strong>progr<strong>am</strong>ebTan SedarebiT umniSvnelo.arc erTi politikosi da politikosTa jgufi <strong>am</strong> strategias altruistulimosazrebiT ar SeimuSavebs. orive taqtika xelisuflebaSi mosvlis gzaa. orive gzasaqvs Tavisi upiratesoba da nakli, orive Seicavs xifaTebs da xafan<strong>ge</strong>bs, riskebs dagarantiebs. orives hyavs Tavisi mokavSireebi da mowinaaRmde<strong>ge</strong>ebi, rogorcmTavrobaSi, aseve mis gareT, politikosTa, politologTa, aras<strong>am</strong>TavroorganizaciaTa wreebSi, orive eZebs mokavSireebs sazRvargareT da poulobs kidec daa. S.saqarTveloSi, iseve, rogorc albaT yvelgan, politikosebisadmi midgomaorgvaria: warsulze da momavalze orientirebuli. warsulze mimarTuli midgomaukavSirdeba politikosis warsuls, mis g<strong>am</strong>ocdilebas, mis wres da a. S. <strong>am</strong>SemTxvevaSi imas, Tu ras akeTebs an ras hpirdeba es politikosi sazogadoebas,naklebi mniSvneloba aqvs. momavalze orietirebuli midgoma ukavSirdeba imas, Tu ras68


akeTebs politikosi da ra unda, rom gaakeTos, risTvis ibrZvis da a. S. iseve,rogorc arc erTi es d<strong>am</strong>okidebuleba arc erT <strong>am</strong>omrCevelSi wminda saxiT ararsebobs, iseve ar arsebobs warmatebuli saarCevno progr<strong>am</strong>a, romelic mxolod erTerTigrZnobis gaRvivebas cdilobs <strong>am</strong>omrCevelSi; Tu cdilobs, is ganwiruli<strong>am</strong>arcxisaTvis (“moqalaqeTa kavSiris” bedi bolo, 2002 wlis TviTmmarTvelobisarCevnebze). yoveli kandidatis arCevisas gad<strong>am</strong>wyvetia, Tu romel midgomas Tvlis<strong>am</strong>omrCeveli mniSvnelovnad, romeli midgomaa gabatonebuli qveyanaSi, da ara is, radReSi arian moqalaqeebi da rogoria maTi Semosavali.orive midgomas aqvs arsebobis ufleba, magr<strong>am</strong> saqarTvelos pirobebSi, anu Suasaukuneebis daZlevisas, mniSvnelobas arCeuli gzis gardauvloba iZens da ara gzis<strong>am</strong>rCevis principuloba da sityvis kacoba. Tan<strong>am</strong>edrove qarTveli politikosisuniversalur sazomi unda iyos is, Tu r<strong>am</strong>denad uzrunvelyofs esa Tu ispolitikuri progr<strong>am</strong>a ZalauflebaSi mosvlis universalurobas, anu sxvagvarad romvTqvaT, r<strong>am</strong>denad gadis <strong>am</strong>a Tu im politikosis ZalauflebaSi mosvlis gza Cemi,rogorc rigiTi <strong>am</strong>omrCevlis keTildReobaze da dadebiT momavalze.pirveli poziciis (“jer Zalaufleba, Semdeg demokratia”) pasuxi <strong>am</strong> kiTxvazegaurkvevelia, radganac is Zalauflebis miRwevis gzaze rigiT <strong>am</strong>omrCevelTanTan<strong>am</strong>Sromlobas ar gulisxmobs, da apirebs garkveuli jgufebis saSualebiT movidesqveynis saTaveSi. <strong>am</strong> SemTxvevaSi radikaluri reformebis gardauvloba saeWvoa xdeba,radganac valebs gastumreba unda, kudebs moSoreba da a. S.meore pozicia (“jer demokratia, mere Zalaufleba, anda, ukiduresSemTxvevaSi, orive erTad”) gulisxmobs rigiT <strong>am</strong>omrCevelTan TanmSromlobas da mascentralur rols aniWebs Tavis momavalSi. <strong>am</strong>itom, bunebrivia, <strong>am</strong> politikuriprogr<strong>am</strong>ebis dapirispirebaSi, rigiTi moqalaqis, qveynis momavlisa da keTildReobisinteresTa gaTvaliswinebiT, meore pozicia imarjvebs, ara imitom, rom meore poziciaunakloa, ar<strong>am</strong>ed imitom, rom politikuri pragmatizmis mixedviT iq moqalaqearsebobs, rasac pirvel poziciaSi ver v<strong>am</strong>CnevT.daiwyebs gaqrobas Tu gaagrZelebs arsebobas is xuTi ZiriTadi umsjelo 40azri, romlic saqarTveloSi rom arsebobs da faqtiurad kravs yvela diskurss da40 avtorma da avtor-egom bevri ifiqres, Tu ra sityviT unda Caenacvlebina pre-judice,предрассудок, Vorurteil, da gadawyvites, rom yvelaze kargi axali sityvis g<strong>am</strong>ogonebaa,imdenad, r<strong>am</strong>denadac aq<strong>am</strong>de arsebuli qarTuli Sesatyvisi “crurwmena” mxolod, nawilobriv69


teqsts, <strong>am</strong> proeqtebidan erT-erTis g<strong>am</strong>arjvebazea d<strong>am</strong>okidebuli. es xuTiumsjeloba, romlebic Cveni qveynis yvela kuTxeSi da yvela gzaze gvxvdeba, imdenadzedapirze Zevs, rom maT arsebobas verc ki v<strong>am</strong>CnevT.asaxavs <strong>am</strong> azris Sinaarss. Prejudice naklebad aris rwmenasTan dakavSirebuli da ufro metad– ukritikod raimes miRebas da mis mixedviT moqmedebas niSnavs. Tumca, rogorc qvemoTvnaxavT, xuTi umsjelo azri, romelsac saqarTvelos sazogadoebrivi cnobiereba upyria,semantikurad da istoriulad rwmenas ukavSirdeba.70


VI. xuTi ZiriTadi umsjeloba, romelic saqarTveloSi arsebobs1. kariera da karieraze mimarTuloba cudia. Tavmdabloba, mcireTidakmayofileba – maRali Rirebulebaa;es crurwmena/devizi <strong>am</strong>bobs, rom karieraze Sen ar unda izruno. is Senmo<strong>ge</strong>cema, Tuki Sen kargad moiqcevi. Seni kargad qceva ki aris Seni saqmisadmi, Seniufrosebisadmi erTguleba. Seni kargad qceva aucileblad dafasdeba. <strong>am</strong> crurwmenisyvelaze xSiri arekvla gvxvdeba mTavrobis warmomad<strong>ge</strong>neli politikosebisdiskursSi, romelTac xSirad w<strong>am</strong>oscdebaT xolme opoziciis mimarT – “magaT xomxelisuflebis xelSi Cagdeba undaT”. aseve, arc Tu ise iSviaTia <strong>am</strong> umsjelo azrisg<strong>am</strong>onaTeba opoziciuri partiebis mxridanac, romlebic erTmaneTs ZalauflebisakenswrafvaSi adanaSauleben. cota xnis winaT Zalian xSiri iyo SemTxvevebi, <strong>rodesac</strong>Jurnalistis mier braldebis toniT dasmul SekiTxvaze _ “Tqven xelisuflebaSi xomar gindaT mosvla?” _ opoziciuri partiis warmomad<strong>ge</strong>neli ibneoda da xSiradwiTldeboda.aseTi ganwyobis mizezi mnisvnelovanwilad formaluri da araformaluriganaTlebis sistemaSia saZiebeli. saswavlo wignebi da literatura savsea karierazeorientirebuli uaryofiTi gmirebiT da Tavmdabali, morcxvi dadebiTiprotagonistebiT. qarTveli mwerlebi da kinoreJisorebi, sabWoTa periodSi daSemdegac, gatacebiT asuraTxatebdnen <strong>am</strong> binarul opozicias.sabWoTa xelisufleba <strong>am</strong> umsjelobis d<strong>am</strong>kvidrebas aqtiurad uwyobda xels.<strong>am</strong>isaTvis is socialuri kontrolis farul meqanizmebsac iyenebda. erT-erTi aseTimeqanizmi kanonieri qurdebis instituti iyo, romelic, rogorc zemoT ukveaRvniSneT, Tavmdablobas, politikaSi Caurevlobas, anti-karierizms, berul cxovrebasqada<strong>ge</strong>bda.2. saqmis Cumad, CaZiebulad (siyvaruliT) keTebaa saWiro; gakeTebul angasakeTebel saqmeze yvirili, anu PR-i sircxvilia;aranakleb gavrcelebulia es meore umsjelobac, romelic pirvelidan g<strong>am</strong>omdinareobsda saqmisadmi upirobo erTgulebas qada<strong>ge</strong>bs. aq isev wina debulebis d<strong>am</strong>sabuTebelistruqturaa g<strong>am</strong>eorebuli: ad<strong>am</strong>iani imdenad unda iyos Tavisi mowodebis erTguli,Cafluli masSi, rom sircxvilia ifiqros anazRaurebaze an TviTrekl<strong>am</strong>aze. es masTavisiT miuva, Tuki Tavs Seaklavs Tavisi saqmis keTebas. yoveli saqme arisTviTkmari fenomeni, romlis Rirebuleba maradiulia da is ar aris d<strong>am</strong>okidebuli71


arc yoveldRiurobaze, arc istoriul pirobebze, arc anazRaurebaze. <strong>am</strong> umsjelobisanarekls da kvals Tan<strong>am</strong>edrove 41 saqarTvelos saxelmwifo s<strong>am</strong>saxuris g<strong>am</strong>arTlebisideologiaSi vpoulobT: is, rom dRevandel saqarTveloSi ministris xelfasi odnavTu aRemateba 100 aSS dolars, korumpirebulobaSi cxadad artikulirebulbrladebas arasodes warmoSobs. aravin kiTxulobs, rogor unda SesZlos ministrma,sxva, ufro dabalanazRaurebian saxelmwifo s<strong>am</strong>saxurze rom araferi vTqvaT, <strong>am</strong>xelfasiT arseboba. es ar warmoSobs sazogadoebriv wuxils da, Sesab<strong>am</strong>isad, argardaiqmneba arc Jurnalistur SekiTxvad, arc Jurnalistur g<strong>am</strong>oZiebad.aseTi ganwyobis safuZveli erTis mxriv, marTalia, socialuriindiferentizmia, magr<strong>am</strong> meores mxriv, <strong>am</strong> ganwyobis ukan aSkarad Cans Tavis saqmesSewiruli ad<strong>am</strong>ianis/asketis landi, romelic mcirediT unda dakmayofildes, magr<strong>am</strong> issaqme, romelic mas avalia, unda Seasrulos. aseve, aseTi landebis g<strong>am</strong>oa, rom arcerTi opoziciuri partia ar fiqrobs seriozuli progr<strong>am</strong>is SemuSavebaze, romelicsaxelmwifo moxeleebis anazRaurebas gazrdis. saxelmwifomoxelis/asketis/saqmisTvis Sewiruli ad<strong>am</strong>ianis s<strong>am</strong>eba mkvidrad aris dafuZnebulimeore umsjelobaze.rac Seexeba sakuTari miRwevebis Sesaxeb laparaks – es qedmaRlobaa dasircxvilia. is, rac CV-s safuZvelSia, ar aris swori, imitom, rom qedmaRlobisniSania. yvelaze kargad sxvebma ician, rac gaakeTe, da saqmenman Senman undawarmogaCinos. ara sityvebma. miT umetes, Senma sityvebma.3. politika saSinelebaa. igi Cveulebrivi xalxis saqme ar aris. politikaSiar unda Caerio (dauSvebelia vinmes _ mag., studentebis _ politizireba);politizacia uaryofiTi, l<strong>am</strong>is eSmakeuli cnebaa;bunebrivia, wina ori umsjelobidan pirdapir g<strong>am</strong>omdinareobs azri, rom politika –es gansakuTrebuli ad<strong>am</strong>ianebis saqmea, romelic arc unda gansajo, arc unda CaeriomasSi. RmerTma dagvifaros xelisuflebaSi mosvlis an misi mopovebis survilisagan.politikas miaRwev, Tuki mTeli cxovreba Tavdauzogavad iSromeb, Tavs Seaklavsaqmes. bolos cidan etli mo<strong>ge</strong>vlineba da zecaSi agiyvans, sadac iseTived<strong>am</strong>saxurebis xalxSi, rogoric Sen xar, poveb adgils. man<strong>am</strong>, san<strong>am</strong> es ar moxdeba,uzneobaa zecaSi asvlis survili. kidev ufro meti saSinelebaa, Tuki vinmes41 saqarTvelosTan mimarTebaSi <strong>am</strong> sityvis g<strong>am</strong>oyeneba <strong>am</strong> wignSi TandaTan sul ufro da ufrouxerxuli xdeba.72


axalgazrdebis gareva moundeba politikaSi – es xom igivea, rom patara bavSvebsk<strong>am</strong>a-sutra ukiTxo. politikaSi Careva mxolod garkveuli asakidanaa SesaZlebeli. esasaki ki n<strong>am</strong>dvilad ar emTxveva studentobis asaks.garda <strong>am</strong>isa, politikaSi Careva gagsvris. sakuTar Tavs, suls dagaviwyebinebs.4. ar unda miiRo monawileba gadawyvetilebis miRebaSi. ar unda gaisvaro;aravis ar unda emxrobode, unda icavde s<strong>am</strong>arTlianobas, obieqturobas;magr<strong>am</strong> mainc, umaRlesi Rirebuleba – araferSi monawileobaa. mTavari sazrunavi Senisuli da kulturulobaa 42 . ar unda gaisvaro yoveldRiurobaSi dasimdidrisken/cnobilobisken swrafvaSi. es uRirsi sacielia: <strong>am</strong> dros, bunebrivia, Seniviwyeb sakuTar Tavs, sakuTar Sinagan bunebas fulze cvli da hyidi.ufro meti saSinelebaa, Tuki gadawyvetilebis miRebaSi iReb monawileobas da<strong>am</strong>bob, rom es asea da ara sxvagvarad. es calmxrivoba da sibrZnis naklebobaa.WeSmariteba mud<strong>am</strong> sadRac SuaSia, da mxolod SuaSi yofna aris Rirseuli adgili 43 .arc erT mxares ar unda aRmoCnde. radikalizmi miuRebelia da araferi kargi armoaqvs.5. sakuTari pozicia arasodes ar unda daafiqsiro mkveTrad, araferi ar undaSeafaso, gadawyvetileba ar unda miiRo;xSirad es umsjeloba saqarTveloSi radikalizmis dagmobis saxeliT aris cnobili.radikalizmi aris upirveles yovlisa imis gancxadeba, Tu ra mogwons da ra armogwons. es ki sircxvilia, radganac Sen ar ici (san<strong>am</strong> ar gaizrdebi) ra mogwons dara _ ara. radikalizms, anu poziciis mkveTr dafiqsirebas moaqvs ubedureba, ZmaTaSoris sisxlisRvra. bolos da bolos sul ar aris saWiro ibrZolo, imitom romyvelas yvelaferi miezRveba odesme.es xuTi umsjeloba tradiciuli qristianuli rwmenis, maT SorismarTlmadideblobis, interpretacias warmoad<strong>ge</strong>ns. Sua saukuneebis evropaSi esinterpretacia warmatebiT g<strong>am</strong>oiyeneboda sazogadoebis kontrolisaTvis daformaluri Tu araformaluri ganaTlebis da ideologiis saSualebiTsazogadoebrivi cnobierebis qvakuTxedad iyo qceuli.42 rac, saqarTvelos SemTxvevaSi, eklesiasTan da “qarTul rwmenasTan” igivdeba.43aseTi cnobierebisaTvis idealur viTarebad qanqaraSi – Sua saukuneebis/demokratiissimulacia – moxvedra moCans.73


unebrivia, aseT viTarebaSi kaTolikur religias didi gavlena hqonda daisic warmatebiT iyenebda <strong>am</strong> gavlenas sakuTari politikuri interesebisgasatareblad. romis politikuri interesebi ZiriTadad patara saxelmwifoebiswinaaRmdeg iyo mimarTuli. <strong>ge</strong>rmaniis s<strong>am</strong>TavroebSi reformaciis mxardaWerissafuZveli swored politikuri interesebis Widili gaxda: bibliis sxvagvariwakiTxvis da zemoT moyvanili xuTi umsjelobis winaaRmdeg mebrZolma luTerm<strong>am</strong>xolod imitom moipova politikuri mxardaWera, rom misi – religiuri reformislideris _ da politikuri subieqtebis interesebi emTxveoda erTmaneTs. esinteresebi ki mokled SeiZleba erTi fraziT g<strong>am</strong>ovxatoT: avtonomiurobisken swrafvada gare gavlenisagan Sida politikis maqsimaluri ganTavisufleba.istorikosebi, sociolo<strong>ge</strong>bi da kulturis Teoretikosebi <strong>am</strong> politikurifaqtidan g<strong>am</strong>omdinare Sede<strong>ge</strong>bs sxvadasxvanairad aRweren. me ar daviwyeb k<strong>am</strong>aTs,protestantuli eTika Tu romis gavlenisagan politikuri ganTavisufleba gaxdaaxali drois 44 safuZveli, magr<strong>am</strong> faqtia, rom <strong>am</strong>is Semdeg tradiciuliinterpretaciis politikuri g<strong>am</strong>oyeneba, romelic pasiurobisaken, umoqmedobisaken dasaero mmarTvelebisadmi upirobo morCilebisken mouwodebda, socialur cxovrebaSig<strong>am</strong>oiricxa.ra Tqma unda, axali interpretacia, romelic axal evropas daedo safuZvlad,ar mouwodebda qedmaRlobisaken, <strong>am</strong>partavnebisaken da radikalizmisaken. is ubralodsakuTari qmedebis realuri Sefasebis, miznis dasaxvis da miRwevis, socialurcxovrebaSi pasuxism<strong>ge</strong>blobis, gadawyvetilebis miRebis da arCevanismniSvnelobis/gardauvlobis debulebebs <strong>am</strong>kvidrebda Zveli umsjelobebis nacvlad.saqarTvelos socialur sivrceSi umsjelobebi, romlebic zemoT aRvwereT, iseve,rogorc evropis Sua saukuneebSi, myaradaa fesvgadgmuli. isev da isev, Tu Cven mierzemoT naxseneb or politikur progr<strong>am</strong>as davubrundebiT, <strong>am</strong> xuT umsjelobas emyarebapozicia, romelic <strong>am</strong>bobs, rom me moval da cxovrebas gagiumjobesebT. gansxvavebiTmeore progr<strong>am</strong>isagan, romelic gveubneba, rom mxolod Cven SegviZlia sakuTaricxovrebis Secvla.Tumca isic unda gaviTvaliswinoT, rom Tuki Cveni socialuri sivrcismosaxleTa umetesoba xuT umsjelobas Seupyria, g<strong>am</strong>arjvebis mosurne politikosma,44maT Soris, aSS-s safuZveli, romelic protestantebma aaSenes.74


imanac ki, romelic mTlianad meore, Sua saukuneebidan g<strong>am</strong>osvlis proeqtis momxrea,Tavis diskursSi blomad unda gaurios “qanqarisTvis” 45 d<strong>am</strong>axasiaTebeli elementebi.Sesab<strong>am</strong>isad, ar unda velodoT, rom winasaarCevno sityvebSi da dapirebebSi <strong>am</strong>or progr<strong>am</strong>as cxadad <strong>am</strong>ovicnobT da martivad davad<strong>ge</strong>biT Sua saukuneebidang<strong>am</strong>osasvlel gzas.g<strong>am</strong>osavali isev gadawyvetilebis miRebaSia, romelic ukve TavisTavadewinaaRmde<strong>ge</strong>ba CvenSi arsebul umsjelobebs da crurwmenebs, da mcdari arCevnisSemTxvevaSic ki mniSvnelovani nabiji iqneba Sua saukuneebidan Tavis dasaRwevad.45 pozicia, romelic “Sua saukuneebi/demokratiis simulaciebs” Soris mudmivi qanqariskena<strong>am</strong>imarTuli.75


VII. s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoeba, misi jgufebi, Semad<strong>ge</strong>nloba, rogori unda iyosda rogori ar aris is dRevandel saqarTveloSi. anu ratom rCeba saqarTvelo, daara marto is, jer kidev sabWoTa kavSiris (Sua saukuneebis) modernizebul(regresirebul) versiad 46“eg iseTi kacia, erTi wesieriproeqtic ar eqneba dawerili”xalxuridRes ukve TiTqmis aravis ar epareba eWvi, rom s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoeba qveynispolitikis da socialuri arsebobis aucilebeli komponentia. <strong>am</strong> aRiareb<strong>am</strong>de rogorcCvenTan, aseve dasavleTis ganviTarebuli demokratiis qveynebSic, s<strong>am</strong>oqalaqosazogadoebas rTuli gzis gavla dasWirda. marTalia, s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebiscnebis Zirebi da <strong>am</strong>osavali jer kidev he<strong>ge</strong>lTan gvxvdeba, magr<strong>am</strong> didi dro undagasuliyo, vidre s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoeba saxelmwifo/sazogadoeba diqotomiaSisazogadoebas Caanacvlebda.Tumca CvenTan s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoeb<strong>am</strong> gareSe TvalisaTvis ucnauri form<strong>am</strong>iiRo: s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebis farglebi emTxveva aras<strong>am</strong>Tavrobo ar<strong>am</strong>om<strong>ge</strong>bianiorganizaciebis farglebs. bolo dros SeimCneva tendencia, rom s<strong>am</strong>oqalaqosazogadoebaSi CaerTon ara mxolod aras<strong>am</strong>Tavrobo ar<strong>am</strong>om<strong>ge</strong>biani organizaciebi,ar<strong>am</strong>ed s<strong>am</strong>oqalaqo aqtivistebic, romlebic ar arian romelime organizaciuliCarCoebiT SemozRudulni. magar<strong>am</strong> jerjerobiT saqarTveloSi saqme isea, roms<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebis cneba emTxveva “s<strong>am</strong>oqalaqo da moqalaqeebis uflebebisdacvis” cnebas. anu is, vinc icavs ad<strong>am</strong>ianis uflebebs da ar aris saxelmwifoorganizaciis warmomad<strong>ge</strong>neli – aris s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoeba.s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoeba Tavisi Seqmnis dRidan moicavs yvela im aqtivobas daorganizaciul formas, romelic ar aris saxelmwifo: gildiebs, romlebic SuasaukuneebSi Seiqmna, qmnidnen rogorc profesorebi, aseve studentebi da vaWrebi,xelosnebze rom araferi vTqvaT. s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoeba aris organizebulimoqmedeba, romelic ar momdinareobs saxelmwifo institutebidan da ar eyrdnobasaxelmwifo institutebs. Sesab<strong>am</strong>isad, s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebis nawilebi, jer kidev46maT sayuradRebod, vinc, sruliad s<strong>am</strong>arTlianad, <strong>am</strong>Cnevs rom saqarTveloSi bevri r<strong>am</strong>Seicvala sabWoTa kavSiris Semdeg, da miaCnia, rom es neli, magr<strong>am</strong> utyuari demokratizaciisda qveynis sasikeTo momavlis niSania.76


Sua saukuneebidan, arian – profesiuli jgufebi, korporaciebi, uflebad<strong>am</strong>cveliorganizaciebi, da aseve, yvela is moqmedeba, romelic garkveuli mizniT warmoiSoba(ar eyrdnoba saxelmwifos romelime instituts) da Semdeg, <strong>am</strong> miznis SesrulebasTanerTad – qreba. qreba albaT imisaTvis, rom kvlav moaxdinos sxva mizniT gaerTianeba.ra Tqma unda, saxelmwifo/s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebis gansxvavebis mkveTri xazi gadisara pirovnebebze, ar<strong>am</strong>ed – institutebze. pirovnebebi ar SeiZleba iyvnenganmsazRvrelni iq, sadac institutebi da Rirebulebebia g<strong>am</strong>ijvna-gancalkevebissafuZveli. Tumca swored pirovnebebi aqceven <strong>am</strong> g<strong>am</strong>ijvnas aqtualurad.Cveni yurisaTvis <strong>am</strong> gansazRvrebas TiTqos ara uSavs, da emTxveva imas, racsaqarTveloSi gvaqvs, an riskenac s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoeba saqarTveloSi miiswrafis.magr<strong>am</strong> es s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebis cnebis xelovnuri da mavne SezRudvaa:sainteresoa, rom aseTi SezRudva xels maT unda aZlevdes, vinc ar apirebssaxelmwifos yvelganC<strong>am</strong>revis da yvelafrismkeTeblis roli gauSvas xelidan.s<strong>am</strong>wuxarod, saqarTveloSi imis Sebrunebuli viTareba SeimCneva, racliberalur/demokratiul qveyanas unda hqondes da saiTkenac miemarTebademokratiuli qveynis ganviTareba: “dasavleTSi” saxelmwifo arsebobs imisaTvis, romswored s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebis wevrebis moqmedebaTa kontroli moaxdinos, anuTvalyuri adevnos, rom maT ar daarRvion mTeli rigi kanonebisa da <strong>am</strong>iTmoqalaqeebis cxovreba ar gaarTulon. <strong>am</strong>isaTvis saxelmwifos gankargulebaSi<strong>am</strong>akontrolebeli da d<strong>am</strong>sjeli organoebi da sabolood saxelmwifo negatiuriZalauflebis mflobeli xdeba: anu is zRudavs da ar qmnis, is Tavis Zalauflebasiyenebs ara SeqmnisaTvis, ar<strong>am</strong>ed farglebis, CarCoebis, sazRvrebis dad<strong>ge</strong>nisaTvis.Tan<strong>am</strong>edrove idealuri saxelmwifo – sagadasaxado sistemebis CaTvliT – NnegatiuriZalauflebis mflobelia.77


<strong>am</strong>is Semdeg mkiTxveli kvlav s<strong>am</strong>i dasasrulis winaSe <strong>am</strong>ohyofs Tavs. eskonkretuli, pirveli dasasruli imaTTvisaa, visac socialuri Teoria ainteresebsda unda Cveni qveynis magaliTze naxos, Tu ra SeiZleba iyos Sua saukuneebidang<strong>am</strong>osvlis Tu g<strong>am</strong>ousvlelobis mizezi.VIII. dasasruli pirveli – Zalauflebis mokle istoriasaerTod, saxelmwifo Zalauflebis evropuli da aSS-s istoria SeiZlebadaiweros rogorc moZraoba pozitiuri Zalauflebidan negatiurisaken: albaT,mxolod XVII-XVIII saukuneebSi iyo Zalaufleba is, rasac dRes ZalauflebadmiiCneven sayovelTaod miRebuli mniSvnelobiT. man<strong>am</strong>de, Sua saukuneebSi, is iyoformaluri, Zalauflebis mkacri da sastiki afeTqebebiT, da Semdeg – arisnegatiuri.is, rasac dRes Zalauflebad miiCneven arSemdgari diqtatorebi TavianTsizmrebsa da ocnebebSi, aris saxelmwifoSi mimdinare procesebis — dawyebuliideologiis formirebiT, d<strong>am</strong>Tavrebuli ojaxSi mimdinare procesebiT — warmarTvayvela saSualebebiT. anu es aris daaxloebiT iseTi Zalaufleba, evropaSi rom iyoXVIII-XIX saukunemde. es aris Zalaufleba, romelic qmnis, angrevs, ganmartavs, sjisda a. S. es aris Zalaufleba, romelic awesebs kanonebs sakuTari saqmianobislegitimaciisaTvis, es Zalaufleba met-naklebad Tanabrad aris gavrcobili qveynisyvela nawilze da misi kanonebis w<strong>am</strong>ieri darRvevis winaaRmdegac ki arsebobs Zvirida mouxeSavi institutebi: sas<strong>am</strong>arTlo, policia a. S. es iyo is, r<strong>am</strong>ac warmoSvakomunisturi partiis manifesti – igi warmoSva zewol<strong>am</strong>, romelsac Zalauflebaawarmoebda sakuTari proeqtebis ganmxorcieleblebze, da <strong>am</strong> zewolis Sedegadsocialur horizontze g<strong>am</strong>oCenilma kasturma sistem<strong>am</strong>.im dros Tavisufali bazari arsebobda rogorc saxelmwifos nawili da asevemsxvili kapitalic, YTavisi moqmedebebiT da ganwyobiT, saxelmwifos nawilad iyomiCneuli. Tavis mxriv, msxvil kapitalsac ar SeeZlo uari eTqva saxelmwifosTandaqvemdebarebul Tan<strong>am</strong>Sromlobaze, radganac misi bazari jer kidev saxelmwifosistemebiT, maT Soris sazRvrebiT da saxelmwifoebs Soris urTierTobiT iyoSemozRuduli.78


Sesab<strong>am</strong>isad, saxelmwifo XVII-XIX saukuneeb<strong>am</strong>de warmarTvada procesebs,romlebic masSi mimdinareobdnen: rogorc ekonomikurs 47 , aseve ideologiurs –saxelmwifo saganmanaTleblo sistemebiT da mkacri moraluri klimatis, anumoraluri sazRvrebis SenarCunebiT. <strong>am</strong>is yvelaze ufro cxadi magaliTi<strong>am</strong>erkantilizmis periodi, <strong>rodesac</strong> saxelmwifo Zalian mWidrod iyo bizneskorporaciebTandakavSirebuli. miuxedavad imisa, rom praqtikaSi merkantilizmimeqrT<strong>am</strong>eobas uigivdeboda, <strong>am</strong>boben, rom im periodSi es ekonomikis ganviTarebisaTvisaucilebeli iyo. Tumca ad<strong>am</strong> smiti, pirveli politekonomiuri TeoriiT, ukvemoiTxovda merkantilizmis gauqmebas. Zalauflebis istoriaSi es periodi imdenada<strong>am</strong>niSvnelovani, rom evropis da aSS-s istoriaSi warmoad<strong>ge</strong>ns pozitiuri Zalauflebisbolo SemTxvevas.Zalauflebis tipis g<strong>am</strong>ocvla pozitiuridan negatiurisaken ekonomikurijgufebis kvlav s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebaSi dabrunebis Sedegia – es moxda maSin,<strong>rodesac</strong> didi korporaciebi ufro gaZlierdnen, vidre saxelmwifoebi da maT aRarsWirdebodaT saxelmwifoebTan sasicocxlo kavSiri. Sesab<strong>am</strong>isad, Sesustda moralurikontrolis moTxovnac, imdenad, r<strong>am</strong>denadac Zlieri ekonomikuri jgufebis s<strong>am</strong>oqalaqosazogadoebaSi dabruneb<strong>am</strong> cxadi gaxada, rom sazogadoebrivi filosofiebis(“sulieri” moTxovnilebebis da maTi aRsrulebis wesebis) sivrcec iseve (Tu ufrometi ara) mzardi bazaria, rogorc yvela sxva.<strong>am</strong> dabrunebis Sedegad – XIX da XX saukuneSi – cxadi gaxda sazogadoebrivisivrcis, anu s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebis topologia, romelic daiyo or – proceszeda mizanze orientirebuli jgufebad.dRes s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoeba Sed<strong>ge</strong>ba ori tipis jgufisagan: is jgufebi,romlebic mizanze arian orietirebulebi, da isini, vinc procesze arian mimarTulebi.es dayofa, ra Tqma unda, iseve, rogorc yvela klasifikacia, pirobiTia, da Tukis<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebis socialuri jgufebis Seswavlas daviwyebT, saeWvoa, romzedapiruli g<strong>am</strong>okvleviT iq romelime jgufi wminda – mxolod mizanze an mxolodprocesze orietirebuli _ saxiT aRmovaCinoT. <strong>rodesac</strong> jgufebi da dajgufebebiiwyenen muSaobas, anu rogorc filosofosni ityodnen, aqtualurni xdebian,goneb<strong>am</strong>oqnili mkvlevari maT moqmedebaSi mizanze mimarTulobasac SeniSnavs da47ar<strong>am</strong>arto gadasaxadebis dawesebis da <strong>am</strong>oRebis kontrolis meSveobiT, ar<strong>am</strong>ed didkorporaciebTan mWidro kavSiriTac.79


proceszec mimarTulobasac. magr<strong>am</strong> me es klasifikacia Tavad klasifikaciisgulisaTvis ar momixmia: Cemi mizania principuli gansxvavebis monaxva, rac cxadaddagvanaxebs, Tu ra aklia Cvens sakuTar garemos da ra unda gaxdes misi aucilebelinawili.rogori xangZlivic ar unda iyos mo<strong>ge</strong>baze orientirebuli organizaciiskonkretuli saqmianoba, mxolod misi miznis aRsrulebiT izomeba misi moqmedebisdadebiToba-uaryofiToba. magr<strong>am</strong> es mxolod ekonomikis/warmoebis/biznesis sivrceSidakavebul organizaciebs da jgufebs ar exeba: mizanze orientirebulia nebismierilobisturi organizacia/jgufi, rogori iuridiuli formac ar unda hqondes mas.aq upriani iqneba aRvniSnoT, rom mizanze orietirebuloba SedegzeorientirebulobaSi ar unda agverios. yoveli konkretuli ad<strong>am</strong>ianis moqmedebaSedegzea orientirebuli da verc movifiqrebT da verc davasaxelebT moqmedebas,romelic aseTi ar aris: cocxali arseba cdilobs sakuTari moqmedebis Sedeginebismieri formiT miiRos – sasurvelia iseTiT, rogorsac elodeba.principulad sxvaa socialuri jgufis mizanze orientirebuloba: mizanzeorientirebuloba niSnavs, rom moqmedebas aqvs mizani, da es mizani iqvemdebarebsmTel process. procesis yoveli gverdiTi Sedegic ki an exmareba aqtorebs miznisganxorcielebaSi, an ewinaaRmde<strong>ge</strong>ba <strong>am</strong>as. mizanze mimarTuloba homo<strong>ge</strong>nuri fenomeniada Tu r<strong>am</strong>e ar emsaxureba miznis ganxorcielebis <strong>am</strong>ocanas, is mas ewinaaRmde<strong>ge</strong>ba.zemoT moyvanili ori magaliTi, rogorc ekonomikuri saqmianoba, aseve, lobisturic,swored mizans daqvemdebarebuli jgufebis moqmedebebia.magr<strong>am</strong> sazogadoeba mxolod aseTi organizaciebiT/jgufebiT ar <strong>am</strong>oiwureba:mniSvnelovani adgili masSi procesze orietirebul jgufebs/organizaciebs uWiravT.es jgufebi (Sedegze orientirebuli) ad<strong>am</strong>ianebis kidev erTi s<strong>am</strong>yofelia. es iseTiorganizaciebia, romelTa mier warmoebul saqmianobis process ufro metimniSvneloba aqvs da ufro metad Rirebulia, vidre mizani, romelic <strong>am</strong> saqmianobasaqvs dasaxuli. es iseTi saqmianobaa, romlis gacxadebuli, racionaluri,C<strong>am</strong>oyalibebuli mizani Zalian wvrilmania im Sede<strong>ge</strong>bTan SedarebiT, rac <strong>am</strong> saqmianobisprocess Tan sdevs.magaliTad: saqarTvelos erT-erT raionSi gaxsnili sportuli klubis mizaniakargi sportsmenebis aRzrda. sworad warmoebuli sawvrTneli progr<strong>am</strong>a da sportissaxeobis propaganda ki iwvevs axalgazrdobis mniSvnelovani nawilis C<strong>am</strong>oSorebaskriminalur s<strong>am</strong>yaroSi CaTrevis SesaZleblobisgan. aseve, ad<strong>am</strong>ianis uflebebis80


d<strong>am</strong>cveli organizaciebis yoveli konretuli saqmianobis mizani konkretulia: ankonkretuli ad<strong>am</strong>ianis dacva, an diskriminaciuli kanonis winaaRmdeg brZola,romelic an warmatebit mTavrdeba, an warumateblad, xolo es procesi –warmoebuli PR k<strong>am</strong>pania da a. S. _ mosaxleobaSi sakuTari uflebebis dacvissurvils iwvevs, zrdis ad<strong>am</strong>ianis uflebaTa dacvis moZraobaSi moqalaqeTaintegraciis xarisxs, rac sabolood mTlianad liberaluri demokratiis da,maSasad<strong>am</strong>e, saxelmwifos ganviTarebaze axdens gavlenas.zemoT ukve vTqvi, rom Zalauflebis ganviTarebis erT-erTi safexuria mizanzeorietirebuli jgufebis s<strong>am</strong>oqalaqo sivrceSi dabruneba saxelmwifo/biurokratulisivrcidan. es procesi aucilebelia Zalauflebis negatiurad gadaqcevisaTvis, anuZalauflebisa da socialuri sistemis im tipis miRwevisaTvis, sadac Zalauflebaaris ara mCagvreli, ar<strong>am</strong>ed Cagvris prevencia. <strong>am</strong>isaTvis ki sul mcire ori pirobaunda Sesruldes: 1. ekonomikis a<strong>ge</strong>ntebi unda gaTavisufldnen saxelmwifospozitiuri (CareviTi) gavlenisagan; 2. ekonomikis a<strong>ge</strong>ntebma sar<strong>ge</strong>beli unda naxonsaxelmwifosgan ganTavisuflebaSi.saqarTveloSi politikosebi, zemoTmoyvanili daxasiaTebebidan da aRwerebidang<strong>am</strong>omdinare, jer kidev pozitiuri Zalauflebis Rirebulebebze arin mimarTulebi.SedarebisaTvis SeiZleba mokled ase davaxasiaToT Cveni socialurpolitikurigaremo: CvenSi negatiuri Zalaufleba aras<strong>am</strong>Tavro organizaciebs aqvT,xolo pozitiuri Zalaufleba ki kvlav saxelmwifos xelSia. anu zustad imisukuRmadaa saqme, vidre ganviTarebuli demokratiis qveyanaSi unda iyos. es ki niSnavs,rom mdgomareobis g<strong>am</strong>osasworeblad, Zalauflebis buneba mTlianad da radikaluradunda Seicvalos.Zalauflebis bunebis SecvlisaTvis ki ekonomika/biznesi unda g<strong>am</strong>ovidessaxelmwifos mfarvelobidan. magr<strong>am</strong> es ar moxdeba man<strong>am</strong>, san<strong>am</strong> xelisuflebapozitiuri Zalauflebis matarebelia, xolo aras<strong>am</strong>Tavrobo seqtori – anus<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoeba – negatiuris. isic aRsaniSnavia, rom dRes saqrTveloSiaravis ar mosdis TavSi bizness an biznesmens s<strong>am</strong>oqalaqo sazogadoebis nawiliuwodos, imitom, rom isini ar arian da arc SeiZleba iyvnen negatiuri Zalauflebisnawilebi. erTaderTi pozitiuri Zalaufleba ki saxelmwifos xelSia.<strong>am</strong>ocana <strong>am</strong> mxriv TiTqos martivia – biznesi unda iqces s<strong>am</strong>oqalaqosazogadoebad. magr<strong>am</strong> es unda moxdes – da sirTulec aq iwyeba – ara PR k<strong>am</strong>paniebiTda bizensmenTa Segneba-cnobierebis aweva-<strong>am</strong>aRlebiT – aseTi dasawyisi garda imisa,81


om Sedegs ar moitans, saxifaTocaaa – SeiZleba NGO proeqtebis bumis kidev erTsababad iqces – ar<strong>am</strong>ed Sesab<strong>am</strong>isi garemos SeqmniT. garemos Seqmna ki aris imkanonebis miReba romlebic uzrunvelyofen: 1. mcire biznesis umtkivneuloganviTarebas: <strong>am</strong>iT biznesmenad gaxdomis saSualeba eZleva yvelas, anu s<strong>am</strong>oqalaqosazogadoebaSi pozitiuri Zalauflebis Seqmna iwyeba; 2. saSualo da did bizneszesaxelmwifo ze-kontrolis saSualebebis anulirebas: anu saxelmwifo dainteresebismxolod saxelmwifo dakveTebiT Semofargvlas.yovelive zemodTqmuli ki lobirebas gulisxmobs: mxolod sakanonmdeblolobirebiT aris SesaZlebeli, arsebul ZalTa ganawileba Sua saukuneebisakenmidrekilidan Tan<strong>am</strong>edroveobaze mimarTuliT Seicvalos. SeiZleba gviTxran,“yvelaferi rom miuSva” – Sua saukuneebidan Tan<strong>am</strong>edroveoba istoriuliaucileblobiT C<strong>am</strong>oyalibdeba. magr<strong>am</strong> es mxolod istoriis magaliTia, da sul araris aucilebeli, ase ganmeordes Cvens sin<strong>am</strong>dvileSic: Sua saukuneebis evropaSi,<strong>rodesac</strong> Tan<strong>am</strong>edroveobis C<strong>am</strong>oyalibeba daiwyo, socialuri sivrce met-naklebaderTgvarovani iyo. procesi “bunebrivi” iyo imdenad, r<strong>am</strong>denadac maT, vinc <strong>am</strong> processsaTaveSi edgnen – bankirebs da biznesmenebs – Zlieri poziciebi hqondaT dafaqtiurad, sakuTari uflebebisaTvis ibrZodnen. garda <strong>am</strong>isa, swored evropiserTgvarovnebis g<strong>am</strong>o es procesebi met-naklebad Tanabrad mimdinareobda dagaerTianebul winaaRmdegobas, Tundac Zlier politikurs, aseTive gaerTianebulifronti xvdeboda. dRevandel saqarTveloSi saqme sxvagvaradaa – Zalian bevri gareSefaqtori 48 saqarTvelos modernizaciis mimarT indiferentulia. TukigaviTaliswinebT, rom <strong>am</strong> faqtorebs emateba Sida Zalebi, romlebic ewinaaRmde<strong>ge</strong>bianmodernizacias 49 “TavisiT” <strong>am</strong> procesis mogvareba, anu Tan<strong>am</strong>edroveobaSi gadasvlaTiTqmis SeuZlebelia da dRiTidRe sul ufro da ufro fantastikuri xdeba.48maT Soris ruseTs ar uWiravs maind<strong>am</strong>ainc gansxvavebuli pozicia.49maT Soris arian ara mxolod politikosebi (opoziciis CaTvliT) ar<strong>am</strong>ed biznesmenebic.82


dasasruli meore – maTTvis, visac maind<strong>am</strong>ainc ar moewona da arc daujeraSua saukuneebTan analogiebs. A<strong>am</strong> dasasrulSi demokratiis im axal ganzomilebebzeiqneba laparaki da Tanac mkiTxveli fantastikis Janris siuJetsac waawydebaVIII. dasasruli meore – rogor unda gaizomos qveyanaSi demokratiis yofnis,aryofnis da yofna-aryofnis xarisxiTan<strong>am</strong>edrove s<strong>am</strong>yaros ZiriTadi problemaar aris nacionalizmi, is faqtia.problema isaa, Tu rogor unda iqnesmiRweuli liberalur-demokratiuli,sistema nacionalizmis pirobebSi.ernst <strong>ge</strong>lneris suli erT-erTi demokratiuli forumis mierCatarebuli spirituli seansis dros (TefSis saSualebiT).bolo dros sul ufro da ufro xSirad ismis kiTxva demokratiis sazomisSesaxeb. anu ra aris is, romelze dayrdnobiTac SeiZleba vTqvaT, rom <strong>am</strong>a Tu imqveyanaSi aris an ar aris demokratia. <strong>am</strong>isaTvis ki jer pasuxi unda gavceT kiTxvas,ra igulisxmeba <strong>am</strong> SemTxvevaSi demokratiis cnebaSi.pirveli, rac XXI saukunis ad<strong>am</strong>ians mosdis TavSi sityva “demokratiis”gagonebisas, aris arCevnebi. anu viTareba, <strong>rodesac</strong> xalxi, moqalaqeebi sakuTarTan<strong>am</strong>oqalaqeebs parl<strong>am</strong>entis wevrebis, prezidentis, premier-ministris, kancleris dasxva msgavs Tan<strong>am</strong>debobebze irCeven. <strong>rodesac</strong> yvela aseTi Tan<strong>am</strong>deboba arCeviTia, maSinsakiTxi TiTqos garkveulia, da SegviZlia vTqvaT, rom <strong>am</strong> qveyanaSi demokratiaarsebobs. magr<strong>am</strong> ra unda vTqvaT maSin, <strong>rodesac</strong> <strong>am</strong> Tan<strong>am</strong>debobebis mxolod nawiliaris arCeviTi MmTeli mosaxleobis mier, xolo nawili ki <strong>am</strong> arCeulebis mierairCeva, anda zog SemTxvevaSi iniSneba kidec? aris Tu ara es demokratia, da xom arSeiZleba warmovidginoT viTareba, sadac aseTi naxevradarCeviToba sruliadac arganapirobebs mmarTvelobebis mier miRebuli gadawyvetilebebis s<strong>am</strong>arTlianobas, andasulac aseTi mmarTvelobebis mier miRebuli gadawyvetilebebi, raRac sxva mizezebisg<strong>am</strong>o principulad da gardauvlad us<strong>am</strong>arTloa?aseTi magaliTebi, <strong>rodesac</strong> umaRlesi mmarTvelobebis arCeviToba aruzrunvelyofs <strong>am</strong> mmarTvelobebis s<strong>am</strong>arTlianobas, bevria. qveyana, romelSic CvenvcxovrobT, aseTi qveynebis siaSi mowinave adgils daikavebs. aseve, visac ar axsovssabWoTa kavSiri, minda vuTxra, rom mmarTveloba sabWoTa kavSirSic arCeviTi iyo,83


ogorc aRmasrulebeli, aseve partiuli. arCevnebi sabWoTa kavSirSi daaxloebiTiseve tardeboda, rogorc dRes aWaraSi.magr<strong>am</strong>, es aris viTareba, romelsac Zala da Zaladoba ganapirobebs. <strong>am</strong>SemTxvevaSi SegviZlia Tavi davimSvidoT, rom rogorc ki sabWoTa stilisxelisuflebis mier warmoebuli Zaladoba moixsneba, arCevnebi kargad Catardeba.yovel SemTxvevaSi, Cven, vinc sabWoTa kavSirSi gavizardeT, msgavsi imedi gvqonda. araris g<strong>am</strong>oricxuli, rom msgavsi imedi hqondeT imaTac, visac msoflmxedveloba bolo10-12 wlis ganmavlobaSi C<strong>am</strong>ouyalibda: maT mravali saSualeba hqondaT enaxaT daganecadaT Zalis da Zaladobis g<strong>am</strong>oyenebiT warmoebuli arCevnebi.magr<strong>am</strong>, aranaklebia SemTxvevebi, <strong>rodesac</strong> “sworad” Catarebuli arCevnebiaSkarad diskriminaciul, sxvisi uflebebis d<strong>am</strong>Trgunvel da sxvisi sicocxlisxelmyof xelisuflebas (e. i. Sede<strong>ge</strong>bs) iZleva. aseTi arCevnebis Sede<strong>ge</strong>bi aravis“brali” ar aris, magr<strong>am</strong> faqtebi jiutia. aseTi arCevnebi iyo warsulSic da ar arisg<strong>am</strong>oricxuli, rom momavalSic Catardes Cvens da ar<strong>am</strong>arto Cvens garemoSi.rogorc wesi, arCevnebis demokratiulobis sazomad d<strong>am</strong>kvirveblebis angariSebig<strong>am</strong>oiyeneba, magr<strong>am</strong> g<strong>am</strong>omdinare Tavad <strong>am</strong> institutis mouqnelobidan da Tundac Cveniqveynis im g<strong>am</strong>ocdilebidan, rom 2002 wlis TviTmmarTvelobis arCevnebi aWaraSisanimuSo wesrigiT mimdinareobda, aseTi Sefaseba ver iqneba Tundac minimalurisarwmunoobis matarebeli.metic, Tuki SevadarebT Tbilisis da baTumis arCevnebs, da vityviT, romTbilisis arCevnebi 2002 wels fardobiTad mainc ufro demokratiuli iyo, vidrebaTumis, maSin vinme SeiZleba mivides daskvn<strong>am</strong>de, rom rac ufro meti areuloba xdebaarCevnebze, miT ufro demokratiulia qveyana. sabolood ki <strong>am</strong> daskvnis avtori mivadebuleb<strong>am</strong>de, rom CaSlili arCevnebi qveynis demokratiulobis utyuari niSania.es marTlac SeiZleba ase iyos saqarTveloSi, anu vinmem SeiZleba ifiqros,rom Tuki arCevnebi ar Catardeba, es Riaobis da g<strong>am</strong>Wvirvalobis niSani iqneba. magr<strong>am</strong><strong>am</strong> SemTxvevaSi Cven yoveli qveynis SemTxvevaSi sxvadasxva kriteriumis dad<strong>ge</strong>n<strong>am</strong>ogviwevs, rac usasrulo Sromaa da veRarasodes migviyvans saerTo mniSvnel<strong>am</strong>de.<strong>am</strong>itom kiTxva X qveynis demokratiulobis Sesaxeb iqceva kiTxvad, Tu rogorgaizomos qveyanaSi ar<strong>am</strong>arto demokratiuli gadawyvetilebebis miRebis SesaZlebloba,ar<strong>am</strong>ed <strong>am</strong> gadawyvetilebeblis liberalurobac. anu ra aris saWiro imisaTvis, romdemokratiuli gziT miRebuli gadawyvetilebebi <strong>am</strong>ave dros iyvnen liberalurnic, ar84


arRvevdnen ad<strong>am</strong>ianis ZiriTad uflebebs da Tavisuflebebs, anda, rogorc XVII-XVIIIsaukuneebis evropaSi <strong>am</strong>bobdnen, ar unda laxavdnen 50 sxvisi Tavisuflebis sazRvars.imisaTvis, rom <strong>am</strong> kiTxvas pasuxi gavceT, kargi iqneba erTi mcire siuJetig<strong>am</strong>ovigonoT, da misi saSualebiT movaxdinoT CvenTvis saintereso viTarebaSigarkveva.Ein Planet, Ein Reich, Ein VolkwarmovidginoT, rom X planetaze erTi saxelmwifo arsebobs.ucxoplanetelebma 51 isini sakmaod velur mdgomareobaSi aRmoaCines. davuSvaT, romucxoplanetelebi telepatebi arian da imisaTvis, rom TavianT qveyanaSi miiRondemokratiuli gadawyvetilebebi, ar sWirdebaT rTuli institutebis g<strong>am</strong>ogoneba:yoveli maTganisaTvis maTi Tan<strong>am</strong>oqalaqis azri, zraxva, crurwmena da umsjelobacnobilia da isini telepatiuri dialogis saSualebiT – konsensusiT – iReben yvelagadawyvetilebas. <strong>am</strong>is warmod<strong>ge</strong>na CvenTvis Znelia, magr<strong>am</strong> sityvaze unda davujeroTsiuJetis avtors.Sesab<strong>am</strong>isad, ucxo (da ara X) planetaze socialur sivrceSi srulikonsensusi sufevs. Cvenma Tanaplanetelma zogierTma gonebasxartma ad<strong>am</strong>ianma SeiZlebadaaskvnas, rom <strong>am</strong> SemTxvevaSi teqnologia <strong>am</strong> planetaze ar unda ganviTarebuliyo.Tumca es ase ar moxda, imdenad, r<strong>am</strong>denadac ucxo planetaze arsebobs universalurikomunikaciuri sivrce da problemebi, romlebic ded<strong>am</strong>iwaze socialuri daZabulobiTwarmoiSoba da xandaxan teqnikaSi povebs gadawyvetas, iq, im planetaze telepatiurverbalurikomunikaciis dros ibadeba da wydeba, rogorc im planetiskonstituciaSiweria: (“<strong>am</strong> komunikaciur sivrceSi potenciurad yvel<strong>am</strong>oqalaqis CarTvis SesaZleblobis arsebobiT”).rogorc mixvdiT, iq, ucxo (da ara X) planetazec mxolod erTi saxelmwifoarsebobs, ubralod metis saWiroeba ar aris. Sesab<strong>am</strong>isad, X planeta, sadac maT erTisaxelmwifo ipoves, maTTvis TiTqosda Cveuli aRmoCnda. magr<strong>am</strong> isini gaakvirvavelurobis im donem, rac maT daxvdaT: daSlili saxelmwifo, mouwesri<strong>ge</strong>beli dadauregulirebeli politikuri da socialuri urTierTobebi, separatizmi,50orive, Selaxvis da gadalaxvis azriT.51 <strong>am</strong> planetis mimarT ucxoplanetelebma.85


danaSaulis maRali done, gabatonebuli meqrT<strong>am</strong>eoba, socialuri da politikuriRirebulebebis devalvaciis procesi da a. S.<strong>am</strong>itom, ucxo (ara X) planetelebma gadawyvites g<strong>am</strong>oegonebinaT iseTisocialuri meqanizmebi, romlebic, marTalia, ver gautoldeboda, magr<strong>am</strong>daemsgavseboda mainc maT mSobliur sazogadoebaSi arsebul moqmedebis wesebs daodnav mainc uzrunvelyofda universaluri komunikaciuri sivrcis msgavsi raRacisarsebobas X planetaze. anu sxvagvarad rom vTqvaT, ucxoplanetelebs undodaT iseTisocialuri meqanizmebi daenergaT X planetaze, romlebic omebis, danaSaulis daqrT<strong>am</strong>ebis gareSe uzunvelyofdnen sazogadoebis ganviTarebas, iseTi mdgomareobismiRweva surdaT, <strong>rodesac</strong> yvela monawileobs gadawyvetilebis miRebaSi da miRebulgadawyvetilebebs Tu yvela ar eTanaxmeba, aravin ewinaaRmde<strong>ge</strong>ba mainc.pirveli, rac ucxoplanetelebis mikrokomunikaciur sivrces TavSi mouvida 52iyo X planetis saxelmwifos mmarTvelebis arCevnebis mowyoba. marTalia, Xplanetis mosaxleobas telepatiuri unari ar gaaCnda, magr<strong>am</strong> isini kargadeqvemdebarebodnen ucxoplanetelebis komunikaciuri sivrcis mier g<strong>am</strong>oSvebulimpulsebs, ise, rom egonaT, es maT TavebSi gaCenili ideebi da konstruqciebi iyo.<strong>am</strong>itom es problema advilad gadaiWra: arCevnebi moewyo da X planetelebma airCiesmmarTveli organoebi. istorias ar Semounaxavs, Tu ra saxis mmarTveloba da<strong>am</strong>yaresucxoplanetelebma, magr<strong>am</strong> raRac parl<strong>am</strong>entis da raRac prezidentis msgavsin<strong>am</strong>dvilad iyo arCeuli.magr<strong>am</strong> cota xanSi ucxoplanetelebma, romlebic mcire drois Semdeg isevmofrindnen X planetaze, raTa Tavisi n<strong>am</strong>oqmedaris Sedegi enaxaT (mo<strong>ge</strong>xsenebaT, azrsuWirs vakuumis gadalaxva, <strong>am</strong>itom maT ar SeeZloT sakuTari planetidantelepatiuri saSualebebiT gaegoT X planetis <strong>am</strong>bebi), arc Tu ise saxarbielosuraTi daxvdaT: zogierTi ucxoplanetelis azriT, X planetaze saerTod araferiSecvlila, Tumca zogi maTgani aRniSnavda, rom, marTalia, X planetelTaumetesobisaTvis yvelaferi Zveleburad darCa – anu policia isev ise Cagravdaxalxs, mmarTvelebi isev ise iyvnen CarTulebi qrT<strong>am</strong>ebis aRebaSi, qveyana kvlav52mikros imitom, rom isini erT kosmosur xomaldSi isxdnen da <strong>am</strong>itom komunikaciurisivrce ekipaJis wevrebiT da xomaldis sazRvrebiT Semoifargleboda. kosmosurimogzaurobebisas ucxoplanetelebma aRmoaCines, rom azrs uWirs vakuumis gadalaxva. <strong>am</strong>aRmoCenis gverdiTi Sedegi is iyo, rom ucxo planetaze universitetebi ar arsebobs.86


gaxleCili iyo separatizmiT, mainc SeiniSneboda r<strong>am</strong>denime cvlileba: 1.inteleqtualTa fenebis gavlenis zrda, 2. mosaxleobis ufro metigaTviTcnobierebuloba sakuTar uflebebSi, 3. ori Tu s<strong>am</strong>i kanoni, romelicmmarTvelebs aiZulebda nebismieri informacia gaecaT msurvelTaTvis, 4. masmedia,romelic mmarTvelobis diqtatisagan Tavisufali iyo da <strong>am</strong>itom – saintereso, 5.mdidari xalxis raodenobis zrda – da mdidari kaci = Cinovniks – tolobisgauqmeba.Tumca, kvlav SeuZlebeli iyo iseTi mdidari kacis monaxva, romelsac arhqonda Zlieri kavSirebi mmarTvelebTan.magr<strong>am</strong> rogorc mikrokomunikaciurma sivrcem daaskvna, es sulac ar iyo is,risi miRwevac maT undodaT: X planetis mosaxleobis didi nawili, 80-90 % maincisev Zveleburad, Tu ufro uaresad ara, cxovrobda. metic, X planetis mosaxleob<strong>am</strong>r<strong>am</strong>denime iseTi gadawyvetileba miiRo, romlebic mTels saxelmwifoSi garkveulijgufebis uflebebis gauqmebas/daCagvras iwvevda. es ki Semdegnairad moxda: arCeulm<strong>am</strong>marTvelebma, romlebic, marTalia, airCies, magr<strong>am</strong> grZnobdnen, rom Semdeg arCevnebSimosaxleoba maT xmas aRar miscemda, daiwyes qveynis mtrebis g<strong>am</strong>ogoneba imisaTvis,rom mosaxleobas sakuTari ukmayofileba sxvebze, da ara mmarTvelebis winaaRmdegmiemarTa. Sedegad maT referendumic ki Caatares, romlis Sede<strong>ge</strong>bsac <strong>am</strong> warmosaxviTimtrebis uflebebi unda SeezRuda, da miaRwies kidec <strong>am</strong>as. Sedegad, X saxelmwifosmasStabiT umciresobebi iCagrebodnen da mTeli umravlesoba (anu visac kvadratuliyurebi hqonda) Tanaxma iyo daCagruliyvnen isini, visac mrgvali sasmeni organoebihqonda.<strong>rodesac</strong> SeZrwunebulma ucxoplanetelebma g<strong>am</strong>oikvlies arsebuli viTareba,aRmoaCines, rom im adgilebSi, sadac kvadratulyurianebi da mrgvalyurianebi erTadcxovrobdnen, referendumma uaryofiTi an TiTqmis uaryofiTi Sede<strong>ge</strong>bi aCvena. Tumcareferendumis Semdeg saerTo dasaxlebis adgilebSic iseve iCagrebodnenmrgvalyurianebi, rogorc sxvagan.Semdegi nabiji, romelic ucxoplanetelebma gada<strong>ge</strong>s, X saxelmwifos nawilebaddayofa da <strong>am</strong> nawilebSi SedarebiT avtonomiuri mmarTvelobis SemoReba iyo.s<strong>am</strong>wuxarod, nawilebis mmarTvelebs arCeuli mmarTvelebi niSnavdnen da <strong>am</strong>itomarCeuli mmarTvelebi maT mier daniSnul xalxs sakuTari ZalauflebisganmtkicebisaTvis da mosaxleobis CagvrisaTvis iyenebda.87


logikuri iyo, rom ucxoplanetelebs mdgomareobis g<strong>am</strong>osasworebladmikrommarTvelebis arCevnebi SemoeRoT. maTi azriT, romelic mikrokomunikaciursivrceSi C<strong>am</strong>oyalibda, mikrommarTvelebis arCeva makrommarTvelebis ZalauflebasSezRudavda, aiZulebda mosaxleobas ufro gaazrebuli gadawyvetilebebi mieRo d<strong>am</strong>omaval arCevnebSi Tu referendumebSi sakuTari mdgomareobis gaTvaliswinebiT miecaxma.<strong>am</strong> Sinaarsis impulsis gaSvebis Semdeg ucxoplanetelebma SeniSnes, rommakrommarTvelebis qcevaSi sifrTxilem iCina Tavi, opoziciurma partiebmaprogr<strong>am</strong>ebis momzadeba da PR k<strong>am</strong>paniebi daiwyes, xalxmac ufro didi imedebi da<strong>am</strong>yaraarCevnebze da a. S. kmayofilma ucxoplanetelebma xomaldi Tavisi planetisakenmimarTes da makrokomunikaciur sivrceSi CasarTavad gaeSurnen.garkveuli drois Semdeg ucxoplanetelebi isev dabrundnen, magr<strong>am</strong> mainc ardaxvdaT is suraTi, rasac moelodnen: marTalia, mosaxleobis aqtiuroba gazrdiliyo– xalxi monawileobda arCevnebSi, ewinaaRmde<strong>ge</strong>boda makro da mikro mmarTvelebisZaladobas, magr<strong>am</strong>, <strong>am</strong>ave dros, da rogorc <strong>am</strong> s<strong>am</strong>oqalaqo aqtiurobis gazrdismoulodneli Sedegi, umciresobis Cagvris moTxovnebic gazrdiliyo.marTalia, referendumebis mowyobas aravin iTxovda, magr<strong>am</strong> Zalian gaizard<strong>am</strong>rgvalyurianebis cemis, angariSsworebis da uflebebis sxva darRvevis SemTxvevebi.marTalia, mikrommarTvelebis arCevnebma Seasusta makrommarTvlebis Zalaufleba,magr<strong>am</strong> <strong>am</strong>ave dros, Sesustdnen is Zalebic, romlebic adre mosaxleobis mierurTierTZaladobis SemTxvevebs g<strong>am</strong>oricxavdnen. mikrosivrceebSi polici<strong>am</strong>akrodaqvemdebarebaSi iyo da marTalia mTlad ara, magr<strong>am</strong> nel-nela kargavdagavlenas.mogvianebiT <strong>am</strong> problemas X planetis mcxovreblebma TviTon mixedes d<strong>am</strong>ikropolicielebis arCevac TiTonve daiwyes. magr<strong>am</strong> arc es aRmoCnda saSveli: xSiradarCeuli mikropoliciac iseve iqceoda, rogorc makro, ubralod, meti uflebahqonda, imitom rom arCeuli iyo: iseve arRvevda ad<strong>am</strong>ianis uflebebs da xSirad <strong>am</strong>darRvevebs <strong>am</strong>omrCevlebis Tanxmobac erTvoda.Sesab<strong>am</strong>isad, ucxoplanetelebma cxadad dainaxes, rom sayovelTaokeTildReob<strong>am</strong>de (anu maTi planetis mdgomareob<strong>am</strong>de) kvlavac Sors iyo: marTalia,odnav gaizarda im xalxis ricxvi, vinc realurad monawileobda gadawyvetilebebisformirebaSi, anu imaTi, vinc inteleqtualebis, mdidari xalxis da biurokratebissimravleSi Sedioda, magr<strong>am</strong> <strong>am</strong> procesma ukve uaryofiTi Sede<strong>ge</strong>bis motana daiwyo:88


inteleqtualebma, mdidarma xalxma, biurokratebma erTad daiwyes arsebuliviTarebis SenarCunebisaTvis zrunva. es gansakuTrebiT moulodneli iyointelqtualebisagan, romlebic man<strong>am</strong>de Cagrulebis/uflebadarRveulebis d<strong>am</strong>cvelebida reformebisaTvis mebrZolebi iyvnen. cxadi gaxda, rom Seiqmna fena, romelsac arundoda mkveTri cvlilebebi da mzad iyo mTeli Tavisi cxovreba Cagrulebis dacvisada kanonmdeblobis farglebSi demokratiuli gardaqmnebisaTvis brZolisaTvismieZRvna.ra Tqma unda, maT es gacnobierebuli ar unda hqonodaT, magr<strong>am</strong> albaTmiaCndaT, rom imdenad, r<strong>am</strong>denadac maT sasurveli Tavisufleba miiRes, sxvebi <strong>am</strong>Tavisuflebas mxolod maTi meSveobiT unda ziarebodnen. Sesab<strong>am</strong>isad, X planetazeSeiqmna viTareba, <strong>rodesac</strong> Cagrulebis dacvisTvis brZola arc win wavidoda, arcukan, is ubralod SenarCundeboda. es ki rogorc mmarTvelebs, aseve marTulebisnawils xels aZlevda, vinaidan marTulebis es nawili nel-nela da SeumCnevlad ukvemmarTvelebad gadaqceuliyvnennen, oRond gansakuTrebuli tipis. . . . . .ucxoplanetelebi TiTqosda CixSi moemwyvdnen: erTis mxriv, maT ar datovesarc erTi mmarTvelobiTi mdgomareoba, romlis arCevac ar SeiZleboda, magr<strong>am</strong> meoremxriv, mmarTvelobebis xarisxi ar gaumjobesda da ise Canda, rom yvelaferi gayinvagaCerebisaken,arsebuli mdgomareobis maradiulad SenarCunebisaken midioda.saswrafod Seiqmna mikro-komunikaciuri sivrce, romelic dasawyisSi sakmaodWrialiT warimarTa: erT-erTi hipoTeza, romelic SemuSavda, moiTxovda, rominteleqtualebic da uflebebis d<strong>am</strong>cvelebic aerCiaT – jer regionul, xolo Semdegqveynis donezec. meore hipoTezis mixedviT – g<strong>am</strong>osavali X planetis X saxelmwifospatar-patara saxelmwifoebad daSlaSi da iq yvelafris <strong>Tavidan</strong> dawyebaSimdgomareobda. ganviTarebis mes<strong>am</strong>e modeli arsebuli sistemebis gauqmebas daganaTlebuli mmarTvelebis institutis SemoRebas iTvaliswinebda, eyrdnoboda ra Xplanetis cnobili moazrovnis, notalpis cnobil Txzulebas. s<strong>am</strong>ive es modelid<strong>am</strong>uSavebisas kidev ufro uaresi g<strong>am</strong>odga, vidre arsebuli:pirveli modelis ganviTarebis gaT<strong>am</strong>aSebisas aRmoCnda, rom arCeuliinteleqtualebi da ad<strong>am</strong>ianis uflebebis d<strong>am</strong>cvelebi mTlianad gauigivdnen arsebulbiurokratias da TavisuflebiT marTvis Canasaxic ki moispo.meore modelma aCvena, rom sindromi, romelic maTTvis “kvadratulyurianebismier mrgvalyurianebis Cagvris” saxeliT iyo cnobili, Zlierdeboda da ZalauflebismTavari ganmsazRvreli xdeboda.89


mes<strong>am</strong>e modelirebisas ganaTlebuli mmarTvelebis mes<strong>am</strong>e Taob<strong>am</strong> iseTi teroridaiwyo, rom mikrokomunikaciuri sivrce TavisiT g<strong>am</strong>oirTo.magr<strong>am</strong>, ra ucnauric ar unda yofiliyo, mes<strong>am</strong>e modelma miuTiTa g<strong>am</strong>osavalze:ucxoplanetelebi ukve mixvdnen, rom mTavaria sazogadoebis didi nawiliZalauflebiT marTvidan TavisuflebiT marTvaze 53 gadarTo. Sesab<strong>am</strong>isad, maTTvissaWiro iyo TavisuflebiT marTvis iseTi formis povna, sadac, marTalia, mTlianadara, magr<strong>am</strong> minimum<strong>am</strong>de iqmeboda dayvanili ZalauflebiT marTva. aseTi formismaxasiaTeblebi ki Semdegi unda yofiliyo: 1. mmarTvelebs ver unda enaxaT verc axloda verc Sors mimaval perspeqtivaSi piradi sar<strong>ge</strong>beli; 2. marTva unda yofiliyod<strong>am</strong>yarebuli arCevanze; 3. mokle vadaSi misaRwevi piradi sar<strong>ge</strong>beli, romlisg<strong>am</strong>oricxvac SeuZlebeli iyo, minimumze unda yofiliyo dayvanili; 4. miuxedavadzemoTqmulisa, mmarTvelebi marTvaSi sisxlxorceulad unda yofiliyvnendainteresebulni; 5. garda <strong>am</strong>isa, aucilebeli piroba iyo, rom aseTi marTva yvelasxva marTvis mowyobis modeli unda g<strong>am</strong>xdariyo, ise unda Seesisxlxorcebina igiyovel X-planetels.ra Tqma unda, mikrokomunikaciuri sivrce imis SesaZleblobasac uSvebda, romromelime aseT konkretul marTvaSi SeiZleba ZalauflebiT marTvis xarisxigazrdiliyo TavisuflebiT marTvis Semcirebis xarjze. magr<strong>am</strong> arsebul struqturas,kanonebs da qcevis miRebul wesebs aseTi saxecvlilebis totaluri gavrceleba undaSeeCerebinaT. mokled, rogorc <strong>am</strong>as ucxoplanetelebi <strong>am</strong>bobdnen, unda momxdariyozrunvis institucionalizacia. marTalia, maT kargad ar esmodaT, ra azri iyoCadebuli <strong>am</strong> sityvebSi 54 , magr<strong>am</strong> es sityvaTSex<strong>am</strong>eba X-planetelebis srulaRfrTovanebas iwvevda.mas mere, rac es xuTi piroba C<strong>am</strong>oyalibda, ucxoplanetelebma daiwyes Zieba,Tu sad iyo SesaZlebeli <strong>am</strong> pirobebis ganxorcieleba X planetaze arsebulstruqturebSi. jer scades es makrommarTvelobis da mikrommarTvelobis donezeganexorcielebinaT. ra Tqma unda, sruli kraxi ganicades, imdenad, r<strong>am</strong>denadac <strong>am</strong>doneze mxolod ZalauflebiT marTva iyo SesaZlebeli, Sesab<strong>am</strong>isad, TavisuflebiT53anu <strong>rodesac</strong> marTva aris Tavisuflebis instituciuri gavrceleba: <strong>rodesac</strong> marTulebiaZleven mmarTvels Tavisuflebis instituciuri marTvis uflebas da instituciurad uflebaaqvT marTvis es ufleba ukanve daibrunon.54mo<strong>ge</strong>xsenebaT, ucxo planetaze telepatiuri makrokomunikaciuri sivrcis arsebobis g<strong>am</strong>oinstitucionalizacia rogorc calke instituti ar arsebobs.90


marTvis xarisxi katastrofiulad dabali iyo: ra Tqma unda, demokratiuligadawyvetilebebi miiReboda, magr<strong>am</strong> es gadawyvetilebebi sakmaod Sors idgas<strong>am</strong>arTlianobisagan da, rogorc wesi, sar<strong>ge</strong>blis miRebas emsaxureboda. imSemTxvevaSic ki, <strong>rodesac</strong> es gadawyvetileba s<strong>am</strong>arTlianobiT g<strong>am</strong>oirCeoda, esSemTxveviTobis wyaloba ufro iyo, vidre aucileblobisa. sar<strong>ge</strong>beli, romelsacgadawyvetilebebis mimRebni moelodnen, yovelTvis ar iyo uaryofiTi, magr<strong>am</strong> <strong>am</strong>doneze arafriT ar moxerxda arCevanis procesSi sar<strong>ge</strong>blisken swrafvis minimum<strong>am</strong>dedayvana: nebismieri gadawyvetileba gadawyvetilebis mimRebebis mier axlo momavalSi,saukeTeso SemTxvevaSi ki Soreul momavalSi, sar<strong>ge</strong>blis miRebis molodinebisurTierTSejerebiT miiReboda. Sesab<strong>am</strong>isad, marTva Zalauflebis gaziarebiT, gadacemiTda warTmeviT mimdinareobda.anu aravin aravis Tavisuflebas ar gadascemda: Tuki es ase xdeboda,Tavisufleba minimaluri iyo, da Tu kanoniT ara, tradiciebiT, crurwmenebiT,umsjelobebiT da SiSiT iyo ganpirobebuli. bolos da bolos, <strong>am</strong> yvelafrisdasaZlevad aravinac ar iwuxebda Tavs, Tuki es pirad sar<strong>ge</strong>bels ar exeboda. undaaRiniSnos, rom, rogorc wesi, ar exeboda.ucxoplanetelebi gasaWirSi Cavardnen. mikro-komunikaciuri sivrce verpoulobda g<strong>am</strong>osavals. zrunvis institucionalizacia vera da ver xerxdeboda.bolos ucxoplanetelebi mixvdnen, rom maT TavianTi gardaqmnebis impulsTawarmarTvaSi raRac mniSvnelovani g<strong>am</strong>orCaT, anu iseTi raRac g<strong>am</strong>orCaT, rac X-planetelebis cxovrebas gasdevda, mniSvnelovnad iyo CarTuli X-planetelebiscxovrebaSi, magr<strong>am</strong> kvlav totalitarul-diqtatoruli iyo da Tanac erTsa da imavedros, dafarulic da zedapirze myofic.ra eqnaT ucxoplanetelebs! kidev erTxel Causxdnen maTTvis sruliad ucxosocialuri struqturebis analizs. sakuTar komunikaciur sivrceSic Caixedes, romzrunvis safuZvel-elementi epovaT. da ai, dadga momenti, <strong>rodesac</strong> mikrokomunikaciurisivrce abazanidan <strong>am</strong>oxta da evrikas ZaxiliT Semourbina kosmosurxomalds. maT rogorc iqna ipoves adgili, sadac zrunvis institucionalizacia iyoSesaZlebeli, da romelic TiTqos zemoTC<strong>am</strong>oTvlil xuTive kriteriumsakmayofilebda: es iyo ganaTleba. saqme is gaxlavT, rom mmarTvelobiTi institutebisgademokratiulobaze zrunvis procesSi ucxoplanetelebs g<strong>am</strong>orCaT is, rac Xplanetis sazogadoebis arsebobis safuZveli iyo, is, rac ayalibebda sazogadoebiswevrebs, uviTarebda ZiriTad Sexedulebebs da warmod<strong>ge</strong>nebs, mokled rom vTqvaT,91


gadascemda im ZiriTad Rirebulebebs da idealebs, romlebic Semdeg sazogadoebrivda yvela sxva cxovrebaSi vlindeboda.ucxoplanetelebma gadaxedes ganaTlebas da didad imedgacruebulni darCnen:saqme is iyo, rom rogorc skolebSi, aseve umaRlesi ganaTlebis SenobebSic yvela imRirebulebebis da struqturebis daswavla/axsna xdeboda, romlebsac isini <strong>am</strong>deniwlis ganmavlobaSi X planetaze wvalebiT nergavdnen: arCevnebi, xelisuflebisgayofa, pasuxism<strong>ge</strong>bloba mosaxleobis winaSe, qrT<strong>am</strong>is aRebis d<strong>am</strong>Rupveloba,sas<strong>am</strong>arTlos s<strong>am</strong>arTlianoba da Zala, Tavisufleba, Tanasworoba, – es is iyo, rasacganaTlebis procesSi didi yuradReba eqceoda, SeedginaT saswavlo kursebi,maswavleblebi specialurad emzadebodnen <strong>am</strong> sagnebis swavlebisaTvis. magr<strong>am</strong> saSvelimainc ar Canda. qveyana kvlav ixliCeboda winaaRmdegobebiT, separatizmiT daSeuwynareblobiT.is-is iyo, ucxoplanetelebi yureb, xeleb, fexeb, saceceb, borbleb da kud-C<strong>am</strong>oyrili xomaldis ukan, Tavisi planetisaken daZvras apirebdnen, rom ucebmikrokomunikaciuri sivrce kvlav ayvirda: marTalia, swavlebebis procesi TiTqosdasasurveli mimarTulebiT warmarTuliyo, magr<strong>am</strong> TviTon organizaciebi, anuinstituciuri mowyoba kvlav totalitaruli iyo, anu yvela iniSneboda, sazogadoebaar iyo CarTuli aranair gadawyvetilebis miRebaSi (an CarTuli iyo mxolodgaSualebulad, r<strong>am</strong>denadac irCevda imaT, vinc Semdeg ganaTlebis xelmZRvanelebsniSnavda).Sesab<strong>am</strong>isad, yoveli bavSvi, romelic skolaSi midioda, Tavs <strong>am</strong>oyofda iseTsistemaSi sadac mas araferi ekiTxeboda da mxolod viRacis davaleba undaSeesrulebina. mSobeli, romelic bavSvs skolaSi uSvebda, verc ki warmoid<strong>ge</strong>nda, romr<strong>am</strong>enairad Careuliyo saswavlo procesSi da sakuTari pirobebi w<strong>am</strong>oeyenebina. Semde<strong>ge</strong>s bavSvi, romelic totalitarul garemoSi izrdeboda, xvdeboda sistemebSi, sadacmisgan arCevanis gakeTebas iTxovdnen. es ki misTvis rTuli gaxldaT da rogorcskolaSi da sxva saswavleblebSi iyo miCveuli, davalebis Sesrulebas iwyebda. arSeiZleboda imis Tqma, rom X planetaze ar arsebobdnen iseTi skolebi, sadacar<strong>am</strong>arto mSobels ekiTxvebodnen, ra surda mas, rom mis Svils eswavla, ar<strong>am</strong>edmoswavleebis azrsac iTvaliswinebdnen, magr<strong>am</strong> aseTi skolebi g<strong>am</strong>onaklisi iyo da<strong>am</strong>inds ver cvlida. X planetis mosaxleobis umravlesoba ganwiruli iyo saxifaTo,us<strong>am</strong>arTlo da umciresobebis d<strong>am</strong>Cagvreli gadawyvetilebebis miRebisaTvis, imdenad,r<strong>am</strong>denadac mas arc arCevanis Cveva hqonda da arc zrunvis g<strong>am</strong>ocdileba, anu mis92


kompetenciaSi arasodes Sedioda mis gverdiT myofis bedis gadawyveta: is yovelTvismisgan Zalian daSorebul problemebs wyvetda: mmarTvelebis arCevis sakiTxs, sadRacSors arsebuli umciresobebis beds. . . X planetis mosaxleobis g<strong>am</strong>ocdilebiTmxolod ZalauflebiT marTva iyo SesaZlebeli. maTi g<strong>am</strong>ocdilebis mixedviTSeuZlebeli iyo ar<strong>am</strong>arto erTmaneTze, ar<strong>am</strong>ed sakuTar Svilebzec zrunvac ki: esviRacas, maT mier gaSualebulad arCeuls, unda gadaewyvita, TviTon ki <strong>am</strong>gadawyvetilebas unda d<strong>am</strong>orCilebodnen.es TiTqosda problemis gadawyveta iyo, magr<strong>am</strong> ucxoplanetelebma aqac kinaR<strong>am</strong>Secdoma dauSves, magr<strong>am</strong> mikrokomunikaciuri sivrce risi sivrce iqneboda, es rom arSeemCnia: sakuTari ganaTlebis Sesaxeb gadawyvetilebis miRebis sruli Tavisufleba –anu ar<strong>am</strong>arto maswavleblebis da mmarTvelebis SerCeva, ar<strong>am</strong>ed saswavlo procesisSinaarsis gansazRvrac – mxolod ganaTlebul sazogadoebaSi SeiZlebaganxorcielebuliyo. <strong>am</strong>itom, ucxoplanetelebma gadawyvites X planetaze zrunvisinstitucionalizacia nabij-nabij daewyoT: jer mSoblebisaTvis d<strong>am</strong>aswavleblebisaTvis miecaT skolis direqtorebis, maswavleblebis da d<strong>am</strong>atebiTisagnebis arCevis Tavisufleba, Semdeg nel-nela gaezardaT sagnebis arCevis esTavisufleba da bolos mieRoT viTareba, <strong>rodesac</strong> yoveli moswavlis saswavloprogr<strong>am</strong>is Sesaxeb gadawyvetilebas mSobeli, maswavlebeli da moswavle erTadmiiRebdnen. saboloo zrunvis institucionalizacia <strong>am</strong> gziT ganxorcieldeboda. <strong>am</strong>isSemdeg aseT sazogadoebaSi aRarc s<strong>am</strong>arTliani gadawyvetilebis miReba iqnebodarTuli.skolis sistemis arCeviT institutad gadaqceva ucxoplanetelebisSemuSavebul xuTive kriteriums akmayofilebda. anu: 1. mmarTvelebi (romlebSicarCeuli mSoblebi umravlesoba unda yofiliyo) ver naxulobdnen verc axlo daverc Sors mimaval perspeqtivaSi pirad sar<strong>ge</strong>bels: maTi gadawyvetilebebi exebod<strong>am</strong>aT Svilebs; 2. marTva arCevanze iyo d<strong>am</strong>yarebuli – mmarTvelebi irCevdnen swavlebisganmxorcieleblebs da swavlebis mimarTulebebs; 3. ra Tqma unda, piradi g<strong>am</strong>orCenaSesaZlebeli iyo, Tundac skolis saxsrebis g<strong>am</strong>oyeneba piradi miznebisaTvis, magr<strong>am</strong> <strong>am</strong>SemTxvevaSi sxva mSoblebis mxridan kontrolis meqanizmi <strong>am</strong>oqmeddeboda. garda <strong>am</strong>isa,nakleb mosalodneli iyo, rom romelime mSobeli sakuTari bavSvis momavals Tavisig<strong>am</strong>orCenis mizniT sasworze Seagdebda; 4. imdenad, r<strong>am</strong>denadac saqme mmarTvelebisbavSvebs exeboda, miuxedavad zemoTqmulisa, mmarTvelebi marTvaSi sisxlxorceuladiyvnen dainteresebulebi; 5. aseTi marTva, anu marTva, ganpirobebuli zrunvis93


institucionalizaciiT, yvela sxva marTvis mowyobis modeli gaxda: skolismoswavleebi socializaciis pirveli nabijebidanve eCveodnen arCevas da zrunvas.zrunviT da TavisuflebiT marTviT ganpirobebuli qceva X sazogadoebis safuZvladiqca.es yvelaferi ar uzrunvelyofda, ra Tqma unda, arc ZalauflebiT marTvisSesustebas da arc problemebis gaqrobas. magr<strong>am</strong> sazogadoebis mowyobis safuZveli,romlic totalitaruli iyo, zrunvaze da arCevanze d<strong>am</strong>yarebuli gaxda, r<strong>am</strong>ac Xsazogadoeba maqsimalurad dauaxlova ucxo planetis makrokomunikaciur sivrces.zrunvis institucionalizacia iyo garanti, rom mcire (erT jgufSi, qvesazogadoebaSi)da didi (planetis masStabiT) gadawyvetilebebi s<strong>am</strong>arTlianobasTanmaqsimalurad yofiliyo miaxloebuli. e. w. “saSualo”, konkretul-mmarTvelobiTigadawyvetilebebi X planetaze, ra Tqma unda, kvlav rCeboda problematurad, radgansubieqtebis angarebisagan da ZalauflebiT marTvisagan ganTavisufleba SeuZlebelia.metic, es arc aris saWiro, radganac, swored individualuri Tavisufleba ariszrunvis institucionalizaciis SesaZlebloba 55 .meore mxare, romelic mikrokomunikaciurma sivrcem aRmoaCina da romelicaseve g<strong>am</strong>orCa mas sareformo impulsebis siidan, iyo masobrivi komunikaciisa dainformaciis saSualebebi, rac uaxloes momavalSi ganaTlebasTan erTad meoreyvelaze mniSvnelovani instituti unda g<strong>am</strong>xdariyo masSi CarTuli mosaxleobisraodenobis mixedviT. marTalia, teqnikis ganviTarebas sul male Tavad undauzrunveleyo saiformacio sivrcis demokratiuloba da arCeviTobaze d<strong>am</strong>yareba,magr<strong>am</strong> san<strong>am</strong> es “sul male” dad<strong>ge</strong>boda, televizia rCeboda sazogadoebis formirebis55bunebrivia, qarTvel mkiTxvels r<strong>am</strong>denime eWvi gauCndeba, rac dakavSirebulia, ZiriTadad,separatizmTan, anu somxebi somex direqtors airCeven, azerebi azerbaijanels da a. S. racsabolood qarTul enaze mimdinare ganaTlebas sul gaauqmebs. <strong>am</strong> Tvalsazrisis d<strong>am</strong>cvelebsminda vuTxra, rom saqarTvelos SemTxvevaSi eTnikuri somxebiT dasaxlebul regionSi –s<strong>am</strong>cxe-javaxeTSi somxuri ganaTlebis sistema ki ar ejibreba qarTuls, ar<strong>am</strong>ed rusuli, daisic imitom, rom regionis mcxovreblebi sakuTar momavals ruseTs ukavSireben da arasaqarTvelos. saqarTvelos mmarTveloba ki yvelafers akeTebs imisaTvis, rom saqarTvelozeorientacia mouspos <strong>am</strong> regionis moqalaqeebs – dawyebuli gzis SeukeTeblobiT,d<strong>am</strong>Tavrebuli im mxareSi navTobsadenis milis gayvanaze uaris TqmiT, risi faruliargumentic aris, rom “iq somxebi cxovroben”. .94


Zalian mniSvnelovan instrunmentad, magr<strong>am</strong> ara Sinaarsis mixedviT 56 , ar<strong>am</strong>edmravalferovnebiT da mraval potenciur momxmarebelze orientaciiT. es problema,bunebrivia, telegadacemebis uzrunvelmyofi resursebis arCevanze d<strong>am</strong>yarebulig<strong>am</strong>anawilebeli sistemiT unda gadawyvetiliyo.sainformacio komunikaciis momavali bedi, ucxoplanetelebis varaudiT,waagavda saskolo ganaTlebisas: aqac, momavalSi TiToeul moqalaqes miecemodasaSualeba gadaewyvita, romeli arxebisaTvis da sainformacio sistemebisaTvisedevnebina Tvali, da TviTon Seedgina, magaliTad, sakuTari satelevizio progr<strong>am</strong>a.magr<strong>am</strong>, iseve rogorc ganaTlebis SemTxvevaSi, aqac saWiro iyo sawyisi pirobebisSeqmna, romelic Semdeg axal stadiaze gadasvlas gaaadvilebda.ucxoplanetelebi mixvdenen, rom <strong>am</strong>is metis gakeTebas isini ver SeZlebdnen,rom es iyo maTi planetis da X planetis msgavsebis maqsimumi. SvebiT <strong>am</strong>oisunTqes dagauCinardnen.56rogorc es X planetis zogierT politikoss egona, rom satelevizio gadacemebzecenzuris dawesebiT SesaZlebeli iyo mavne zegavlenisagan sazogadoebis dacva.95


mes<strong>am</strong>e dasasruli – maTTvis visac male unda es wigni d<strong>am</strong>Tavrdes, Tanac ise,rom cxadi warmod<strong>ge</strong>na hqondes, ra aris avtoris azriT saqarTveloSi gasakeTebeliimisaTvis, rom Sua saukuneebis 12 niSani sabolood daiZlios. <strong>am</strong>ave dros esdasasruli gankuTvnilia imaTTvisac, visac demokratiis da saxelmwifos marTvisSesaxeb didi wignebis kiTxva uyvars.VIII. dasasruli mes<strong>am</strong>e – aleqsis de tokvilis winaaRmdegdemokratiulobis Tan<strong>am</strong>edrove sazomi principulad igivea, rac 150 wliswinaT iyo da mis ucvlel wyaros aleqsis de tokvilis “demokratia <strong>am</strong>erikaSi”warmoad<strong>ge</strong>ns. bunebrivia, <strong>am</strong>deni xnis ganmavlobaSi kriteriumebis ucvleloba eWvsunda iwvevdes, Tumca, miuxedavad <strong>am</strong>isa, dRemde politikuri mecniereba tokvilisSemuSavebuli struqturiT xelmZRvanelobs.rogorc cnobilia, tokvilisaTvis, mis mier safran<strong>ge</strong>TSi dakavebuliTan<strong>am</strong>debobis g<strong>am</strong>o, <strong>am</strong>erikuli demokratiis Sefasebis sababic da empiriuli<strong>am</strong>osavalic penitencialuri sistema iyo, ufro zustad ki cixeebi, romelTaSeswavlac misi da misi megobari bomonis <strong>am</strong>erikis SeerTebul StatebSi g<strong>am</strong>gzavrebisoficialuri sababi Seiqna. Sesab<strong>am</strong>isad, iuridiul sistemas mis wignSi “demokratia<strong>am</strong>erikaSi” gad<strong>am</strong>wyveti adgili uWiravs: pirveli wigni mTlianad eZRvneba qveynisfederalur mowyobas da sas<strong>am</strong>arTlo sistemas. meore nawili sazogadoebisstruqturis aRweraa. meore <strong>wignis</strong> sagania demokratiis gavlena yoveli <strong>am</strong>erikeliscxovrebaze, demokratiis gavlena inteleqtualur cxovrebaze, <strong>am</strong>erikelebisgrZnobebze, Cvevebze, politikur sazogadoebaze.Tan<strong>am</strong>edrove politikuri Teoria <strong>am</strong>, tokvilis mier dasaxul, paradigmas argascilebia: XX saukuneSi demokratiis da ekonomikuri sistemebis urTierTobisganxilvac ar midis Sors tokvilisagan (Tavi: “rogor aZvireben miwis rentas da<strong>am</strong>cireben miwis rentis vadebs demokratiuli institutebi da Cvevebi” da sxva).anu Tan<strong>am</strong>edrove politikuri Teoria, demokratiis aRwerisas, Sefasebisas dada<strong>ge</strong>gmvisasac ki, isev tokvilis mier SemuSavebuli paradigmiT xelmZRvanelobs.ra Tqma unda, tokvili wers ganaTlebis Sesaxeb. metic, misTvis didimniSvneloba aqvs s<strong>am</strong>oqalaqo ganaTlebas (rogorc Cven mas dRes vuwodebT) da didisimpatiiT laparakobs <strong>am</strong>erikelebis unarze, Tavisuflad da naTlad ilaparakonsakuTari qveynis konstituciur safuZvlebze, sakuTar uflebebze, maTi sistemis96


upiratesobaze, <strong>am</strong>erikelebisaTvis d<strong>am</strong>axasiaTebel azris SemuSavebisa da g<strong>am</strong>oTqmiswesebze 57 . magr<strong>am</strong> is gad<strong>am</strong>wyvet mniSvnelobas ganaTlebis Sinaarss aniWebs, rogorcTan<strong>am</strong>edrove politikis mecnierebis warmomad<strong>ge</strong>nelTa umetesoba, da arafers <strong>am</strong>bobsganaTlebis organizaciis Sesaxeb.Tumca, impliciturad, ra Tqma unda, <strong>rodesac</strong> is TviTmmarTvelobazelaparakobs, igulisxmeba, rom ganaTlebis organizaciaSic TviTmmarTvelobis xarisximaRali unda iyos. magr<strong>am</strong> es Tema (ganaTlebis TviTmmarTveloba) wignSi “demokratia<strong>am</strong>erikaSi” sruliad ar aris Tematizebuli.aseve, imdenad, r<strong>am</strong>denadac informaciul-teqnologiuri sivrcis cnebatokvilis dros saerTod ar arsebobda, ubralod, sainformacio eleqtronulisaSualebebis ararsebobis g<strong>am</strong>o, tokvili arafers <strong>am</strong>bobs sainformacio saSualebebisflobis da ganawilebis demokratiuli principebis aucileblobaze.es arc aris gasakviri: XX saukunemde demokratiis da, saerTod,demokratiuli mmarTvelobis problema iyo iseTi meqanizmebis SemuSaveba, romelsacunda Seeqmna sayovelTao CarTulobis uzrunvelmyofi marTvis instituti. im droseklesiis garda ar arsebobda arcerTi socialuri da administraciuli erTeuli,romelSic mosaxleobis didi umravlesoba rogorc tradiciis ZaliT, aseve iZulebiTiqneboda CarTuli. Sesab<strong>am</strong>isad, Sua saukuneebis sistemebidan Tan<strong>am</strong>edroveobazegadasvlis dasaxuli politikuri <strong>am</strong>ocana eklesiis tradiciuli Sinaarsis Secvlisgarda, marTvis iseTi sistemis SemoReba iyo, romelic yoveli moqalaqis pirdapirmonawileobas uzrunvelyofda.<strong>am</strong>is miRweva, rogorc zemoT aRvwereT, SesaZlebeli gaxda eklesiisTvistradiciuli eTikuri normebis ZiriTadi interpretaciebis SecvliT. r<strong>am</strong>ac, Tavismxriv, iseTi religiebis popularobas Seuwyo xeli, romlebic azris g<strong>am</strong>oxatvisSezRudvebisagan maqsimalurad Tavisufalni iyvnen. meore mxriv, iseTi religiebi,romlebsac Sinaganad aseTi gademokratiuloba ar SeeZloT, maqsimalurad Ria gaxdnengare s<strong>am</strong>yarosadmi (mag., kaTolicizmi, anglikanuri eklesia). Sesab<strong>am</strong>isad, eklesiebiase Tu ise gademokratiuldnen, maTi gavlena da Zalaufleba demokratiis s<strong>am</strong>saxurSiCadga. eklesiis problema moixsna, religia da religiuri ganwyobebi s<strong>am</strong>arTlianad57ix. Tavebi: wigni I, nawili II: “rogor exmareba demokratiuli institutebis ganviTarebas<strong>am</strong>erikelebis ganmanaTlebloba, Cvevebi da praqtikuli g<strong>am</strong>ocdileba”; wigni II nawili III:“SeerTebul StatebSi gogonebis aRzrdis Sesaxeb”.97


iqcnen qveynis da demokratiulobis kriteriumad. esec swored tokvilisd<strong>am</strong>saxurebaa, romelmac mniSvnelovani adgilebi miuZRvna eklesiis da religiebisrols demokratiuli sazogadoebis aRwerisas. dResac saerTaSoriso organizaciebisfokusirebis erT-erT punqtad (sruliad s<strong>am</strong>arTlianad) aRmsareblobis Tavisufleba<strong>am</strong>iCneuli.magr<strong>am</strong> Semdeg, rogorc Cans, Cvens s<strong>am</strong>yaroSi viTareba Seicvala: gaCndar<strong>am</strong>denime instituti, romelmac mTlianad da maqsimalurad, rogorc Cans, iseve,rogorc adre eklesi<strong>am</strong>, moicva qveynis mosaxeloba. zogadi ganaTlebisuniversalurobis principma unitarul saxelmwifoebSi daiwyo C<strong>am</strong>oyalibeba da mizani,rogorc wesi, ideologiis gavrceleba da biurokratiuli aparatis uzrunvelyofaiyo. d<strong>am</strong>atebiTma faqtorebma, rogoricaa, magaliTad, nacionalizmi da sabazroekonomika, zogad ganaTlebaze moTxovnileba sayovelTao da aucilebeli gaxada.zogadi ganaTlebis yvelasTvis xelmisawvdomobis safuZveli demokratiuli tipismoTxovnaa, rom yvel<strong>am</strong> icodes is, ris gareSec mas gauWirdeba Tan<strong>am</strong>edrove s<strong>am</strong>yaroSicxovreba. meore mxriv, zogadi ganaTlebis sistema, rogorc sayovelTao instituti,sakmaod erTmmarTvelur anda TviTmmarTvelob<strong>am</strong>oklebul saxelwifoebSi gaCnda.Sesab<strong>am</strong>isad, TiTqosda TavisTavad igulisxmeboda, rom zogadi ganaTlebismmarTveloba centralizebuli an centralizebulTan miaxloebuli unda yofiliyo.<strong>am</strong>asTanave, gasaTvaliswinebelia isic, rom zogadi ganaTlebis dabadebidan yuradReb<strong>am</strong>is Sinaarss eqceoda da ara mis mowyobas 58 . anu is, rom sakmaod Znelia aswavlodemokratiulobis da pasuxism<strong>ge</strong>blobis unar-Cvevebi sistemaSi, romelicerTmmarTvelobas da pasuxism<strong>ge</strong>blobebis urTierTmiweras emyareba, jerac ar arissocialurad da <strong>am</strong>itom inteleqtualurad cxadi idea. Tumca es winaaRmdegobaempiriul doneze gacnobierebulia da ganaTlebis im sistemebSi, sadacTviTmmarTvelobis principebi ar arsebobs, an arasruladaa ganxorcielebuli,negatiuri pasuxim<strong>ge</strong>blobis meqanizmebia danergili 59 .daaxloebiT asevea saqme komunikaciebis sferoSi: absoluturad demokratiulimeqanizmis – internetis ganviTareba – male saSualebas miscems <strong>am</strong> qselSi yovel58socialur struqturebSi Sinaarsis da formis Sesab<strong>am</strong>isoba sakmaod axali ideaa da maszeyuradRebis g<strong>am</strong>axvileba ZiriTadad frankfurtis skolis d<strong>am</strong>saxurebaa. es idea jer kidevelodeba Sesab<strong>am</strong>is d<strong>am</strong>uSavebas.59anu moswavles da mSoblebs ufleba aqvT, uari Tqvan garkveul gakveTilebze daswrebaze.aseve, ufleba aqvT, uSualod mimarTon politikosebs sakanonmdeblo cvlilebebis moTxovniT.98


CarTul yovel ad<strong>am</strong>ians TviTon Seadginos misTvis sasurveli TV progr<strong>am</strong>a daSemdeg cvalos, rogorc unda. magr<strong>am</strong> man<strong>am</strong>, san<strong>am</strong> es SesaZlebeli gaxdeba,sazogadoebebi SezRuduli resursebiT – satelevizio sixSireebiT – ariangaerTianebulebi. rac ar unda izrunos calke sazogadoebriv aqtivistTa, xolocalke kanonmdebelTa korpusebma, televiziis progr<strong>am</strong>ebi mxolod maSin gaxdeba“sazogadoebrivad sasar<strong>ge</strong>blo” biznesi, <strong>rodesac</strong> rogorc SezRuduli resursebis(sixSireebis) ganawilebis, aseve televiziebis mmarTvelobebis sistemebidemokratiul, Ria, g<strong>am</strong>Wvirvale principebze iqneba a<strong>ge</strong>buli 60 . ra Tqma unda,zemoTqmuli gulisxmobs saxelmwifo televiziebis gaqrobas da maTi sazogadoebriviteleviziebiT Canacvlebas.magr<strong>am</strong>, miuxedavad zemoTqmulisa, yoveli konkretuli eklesia, ekonomika dateleviziac Sinaganad vertikaluri struqturebia. anu moTxovna, rom isini Sinaganaddemokratiulni gaxdnen sakmaod gulubryviloa, aras<strong>am</strong>arTliania da xandaxan –d<strong>am</strong>Rupveli. swored <strong>am</strong>itom aris SesaZlebeli totalitarul sistemebSi sabazrosmimsgavsebuli ekonomika, oRond cota xniT. Tumca es cota xani SeiZleba ara erTida ori Taobis sicocxles udrides.eklesiebis, ekonomikebis da televiziebis SemTxvevaSi ar unda avurioTerTmaneTSi marketingi, romelic momxmareblis azris gaTvaliswinebas gulisxmobs(televizia – mayureblis, eklesia – mrevlis), da demokratia, romelic aiZulebssistemas imarTos arCevnebis da g<strong>am</strong>Wvirvalobis saSualebiT. es gansxvaveba Cansgadawyvetilebis miRebis wesis Semowmebisas: episkoposis an biznesmenis miRebuligadawyvetileba SeiZleba efuZnebodes an ar efuZnebodes umravlesobis mosazrebas60saqarTvelosTvis satelevizio sixSireebis gadanawilebis s<strong>am</strong>arTliani da g<strong>am</strong>Wvirvalesistema aranakleb mniSvnelovania, vidre ganaTlebis sistemis Secvla: SeuZlebelia imas, racTavisi SinaarsiT totalitarulia da erTpirovnul mmarTvelobazea d<strong>am</strong>yarebuli,liberaluri diskursiT metyveleba mosTxovo. Sesab<strong>am</strong>isad, socialuri da politikurigaremo ise unda moewyos, rom, magaliTad, unda g<strong>am</strong>oiricxos ideologiis propagandateleviziiT (wina<strong>am</strong>Rdeg SemTxvevaSi misi mayureblis raodenoba Semcirdeba, mas SeumcirdebaSemosavali da sabolood daixureba), monopolistoba ekonomikur sistemaSi (ar unda iyosiseTi viTareba, romelic uflebas miscems mewarmes, mxolod sakuTari surviliT daadginosfasebi da <strong>am</strong>iT mo<strong>ge</strong>ba miiRos) da fund<strong>am</strong>entalizmi eklesiebis da religiebis mxriv (aravisunda mieces saSualeba, sxva religiebis da aRmsareblobebis CagvriT an ad<strong>am</strong>ianebzeZaldatanebiT gazardos sakuTari gavlena da mrevli).99


(marketingul g<strong>am</strong>okvlevas), xolo arCevnebis Sede<strong>ge</strong>bi upiroboa da maTi darRvev<strong>am</strong>marTelobiTi sistemis darRvevas iwvevs.<strong>am</strong>itomac demokratia Tan<strong>am</strong>edrove s<strong>am</strong>yaroSi qveynis konkretul institutebSiideologiis, fund<strong>am</strong>entalizmis da oligarqobis arsebobis gazomviT unda dadgindes,miT umetes, rom s<strong>am</strong>ive es faqtori advilad da l<strong>am</strong>is maTematikuri sizustiT arisgazomvadi, Tundac mxolod kanonmdeblobis da sxva normatiuli aqtebis analiziT.100


IX. daskvna s<strong>am</strong>ive dasasrulisaTvisavtor-ego: viTareba, romlis aRwera vcade <strong>am</strong> wignSi, miuTiTebs, rom Cvendabrunebuli Sua saukuneebis Zalauflebis sivrceSi aRmovCndiT. isic TiTqosdacxadia, rom radikaluri cvlilebebis gareSe Cveni momavali istoria SesaZloa, erTimxriv, Zalauflebis da demokratiis simulacias, xolo meore mxriv, dabrunebul,“pozitiur” Zalauflebas Soris qanqariT Semoifarglos.avtori: me TiTqos vcade is gzebi momeniSna, saiTkenac wasvla <strong>am</strong> cud usasrulobaSigadagvagdebs, magr<strong>am</strong>, vfiqrob, rom cxadi aRwera imisa, Tu riTi unda moxdesarsebuli totaluri mimarTulebebis Canacvleba, ar momicia. erTaderTi, racSevZeli, iyo im istoriebis mokle gadmocema, Tu rogor g<strong>am</strong>ovida evropa Suasaukuneebidan, da imis Tqma, rom mxolod arsebuli sistemebis da Rirebulebebiscvlilebisken mimarTulobaze gvmarTebs fsonis Casvla.avtor-ego: ki magr<strong>am</strong>, es xom gadarCenis diskursia, me <strong>am</strong>as mesianur da moseanurdiskurss davarqmevdi. me, rogorc avtor-ego, ara var winaaRmdegi, erTxel xom aseukve moxda, magr<strong>am</strong> xom SeiZleboda, simartivisaTvis da mkiTxvelisTvis holividuriTavgzaabnevis nacvlad, <strong>wignis</strong>Tvis “Zalauflebis dabrunebis” magivrad kvlavholivuduri, oRond ufro zusti – “rigiTi saqarTvelos gadasarCenad” da<strong>ge</strong>rqmia?avtori: daviwyoT <strong>Tavidan</strong> – ratom ar hqvia <strong>am</strong> wigns “rigiTi saqarTvelosgadasarCenad” (ix. gverdi 1).101

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!