16.06.2015 Views

ra unda icodes yvelam Tavisufal samyaroSi ruseTis Sesaxeb

ra unda icodes yvelam Tavisufal samyaroSi ruseTis Sesaxeb

ra unda icodes yvelam Tavisufal samyaroSi ruseTis Sesaxeb

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

ivane nanuaSvili<br />

<strong>ra</strong> <strong>unda</strong> <strong>icodes</strong><br />

<strong>yvelam</strong> <strong>Tavisufal</strong><br />

<strong>samyaroSi</strong><br />

<strong>ruseTis</strong> <strong>Sesaxeb</strong>


I<br />

avtoris winasityvaoba<br />

am wignis mizania, daarwmunos mkiTxveli, rom aucilebelia,<br />

<strong>Tavisufal</strong>ma samyarom movlenebs obieqtu<strong>ra</strong>d Sexedos da ganvlili<br />

Tu mimdinare politikuri situaciebi civi gonebiT gaaanalizos.<br />

aseTi midgomis gareSe am wignis wakiTxvas azri ar eqneba.<br />

1914 wlis agvistoSi pirveli msoflio omis pirveli gasrola<br />

gaisma da amiT dasrulda istoriis mkafiod gansazRvruli periodi,<br />

romelic saf<strong>ra</strong>ngeTis revoluciis miwuruls daiwyo da romlis<br />

uSualo gavlenac pirvel msoflio omamde gagrZelda. mTeli<br />

am xnis ganmavlobaSi yvela saxelmwifo Tavis ZiriTad principebs<br />

saSinao politikasa da saerTaSoriso urTierTobebs usadagebda.<br />

saf<strong>ra</strong>ngeTis revoluciis pirvelma etapma da saerTaSo riso<br />

urTierTobebze misma uSualo gavlenam evropaSi a<strong>ra</strong>stabiluri<br />

politikuri situacia Seqmna, <strong>ra</strong>c 26 weliwads gagrZelda: 1789<br />

wlis 14 ivlisidan – bastiliis cixis aRebidan 1815 wlis 18<br />

ivnisamde – vaterloos brZolamde.<br />

cxadia, 1815 wlidan 1914 wlamde kacobriobas ar ucxovria<br />

absolutur simSvideSi. es iyo sw<strong>ra</strong>fi ganviTarebisa da Sida<br />

cvlilebebis epoqa yvela qveyanaSi. saerTaSoriso Zalauflebis<br />

wonasworobac mudmivad icvleboda, mag<strong>ra</strong>m am movlenebs ar<br />

miuRwevia msoflio masStabis vulkanuri amofrqvevis donemde.<br />

pirveli msoflio omis dawyebiT gamowveulma politikurma<br />

cvlilebebma stabiluri saerTaSoriso situacia ver Seqmna.<br />

yvela qveyana cdilobda, Tavs dasxmoda da gaenadgurebina sxva<br />

qveynis Sida mowyobis safuZvlebi. miuxedavad imisa, rom zog<br />

Zlier saxelmwifos SeeZlo, didi gavlena moexdina msoflio


politikaze, im periodis politikuri viTareba didi xnis ganmavlobaSi<br />

gaurkveveli rCeboda da SeuZlebeli iyo winaswar gan­<br />

Wvreta, Tu rogor ganviTardeboda msoflio movlenebi. sabWoTa<br />

blokis qveynebi, romlebic kremlis diqtatu<strong>ra</strong>s eqvemdebarebodnen,<br />

xelovnu<strong>ra</strong>d qmnidnen qaoss saerTaSoriso politikaSi.<br />

am mdgomareobas moulodnelad moeRo bolo 1956 wels. sab­<br />

WoTa kavSiris tyveobaSi myofma erebma ia<strong>ra</strong>RiT daiwyes brZola<br />

TavisuflebisaTvis, <strong>ra</strong>mac naTlad gansazRv<strong>ra</strong> msoflio istoriis<br />

ganviTarebis f<strong>unda</strong>menturi mimarTuleba.<br />

Tanamedrove politikuri movlenebisa da maTi Semdgomi ganviTarebis<br />

gageba rom SevZloT, <strong>unda</strong> SeviswavloT msoflio<br />

istoria 1914 wlidan. es periodi or mkafiod gansazRvrul<br />

nawilad iyofa. pirveli – 1914 wlidan 1956 wlamde da meore –<br />

1956 wlidan dRemde.<br />

pirveli nawili (1914-1956 ww.) msoflio areulobis dausrulebel<br />

da bundovan periods warmoadgenda. miuxedavad imisa,<br />

rom zogi elementis Zlieri agresiuli z<strong>ra</strong>xvebi mkafiod Canda,<br />

movlenaTa zogadi ganviTarebis mimarTulebis gansazRv<strong>ra</strong> jer<br />

kidev SeuZlebeli iyo.<br />

1956 wlis movlenebma da maTma Semdgomma ganviTarebam naTeli<br />

pasuxi gasca 1914-1956 wlebSi gaCenil kiTxvebs.<br />

am kvlevis mizania, qronologiu<strong>ra</strong>d gamoaSka<strong>ra</strong>vdes istoriuli<br />

movlenebi, ise, rogorc es movlenebi Tavs gadaxda kacobriobis<br />

istoriis moqmedi elementebis erT-erT jgufs – dapyrobil<br />

erebs.<br />

am wignis pirveli Teqvsmeti Tavi dawerilia 1956 wlis saqveynod<br />

cnobil movlenebamde, rodesac ssrk politikuri da samxedro<br />

Zalauflebis mwvervalze idga. msoflio movlenebis<br />

Semdgomma ganviTarebam srulad daadastu<strong>ra</strong> simarTle, romelic<br />

am TavebSia gadmocemuli.<br />

imdroindeli ssrk-is sagareo politikis gansazRvris mizniT<br />

aucilebeli iyo sami terminis gamoyeneba: kremli, moskovis<br />

imperia da ruseTi.


termini `kremli~ asocirdeba ssrk-is mTavrobis mxolod<br />

dRevandeli mmarTveli f<strong>ra</strong>qciis sagareo politikasTan,<br />

romelic, sava<strong>ra</strong>udod, Seicvleba, rodesac sxva rusuli f<strong>ra</strong>qcia<br />

mova xelisuflebis saTaveSi.<br />

termini `moskovis imperia~ gulisxmobs agresiul imperialistur,<br />

uwyvet dampyroblur politikas, romelic istoriulad<br />

ukavSirdeba am droebiT politikur struqtu<strong>ra</strong>s.<br />

termini `ruseTi~ gamoxatavs rusi eris identobas mis eTnog<strong>ra</strong>fiul<br />

sazRvrebSi da mis ucvlel erovnul Tvisebebsa da<br />

midrekilebebs.<br />

madlobas vuxdi kompanias HARPER & ROW, PUBLISHERS, Inc-s,<br />

romelmac neba damrTo, gamomeyenebina amonaridi wignidan<br />

`labirinTi~ – uolter Selenbergis mogonebani (uolter<br />

Selenbergi – germaniis sagareo dazvervisa da germaniis samxedro<br />

dazvervis ufrosi 1944 wlidan), romelic luis hagenma<br />

Targmna da gamoqveynda 1956 wels.<br />

amonaridSi moyvanilia dialogi himleris ufros lei tenants,<br />

r. heidrixsa da v. Selenbergs Soris dapyrobili erebis mimarT<br />

hitleris politikis Taobaze.


I<br />

mSvidoba<br />

Taoba, romelmac politikuri moRvaweoba msoflios<br />

udidesi aRmavlobis periodSi daiwyo da mSvidoba daamya<strong>ra</strong>,<br />

axlac msoflio politikis saTaveSi dgas. es iyo dro,<br />

rodesac ub<strong>ra</strong>lo adamians SeeZlo, gaeTvala sakuTari<br />

cxovreba. is xedavda da sjeroda Tavisi Tu sxva qveynebis<br />

Zalauflebis da xelSeuxeblobisa. misi politikuri fantazia,<br />

Tuki saerTod ainteresebda politika, mxolod zogi<br />

qveynis mcire teritoriuli cvlilebebiT Semoifargleboda;<br />

politikuri reformebi da revoluciebi ki qveynis<br />

Sida pirobebis idiliu<strong>ra</strong>d mowyobisTvis esaxeboda.<br />

pirveli msoflio omis pirvel TveebSic ki am Taobas<br />

swamda, rom es iyo ukanaskneli omi civilizebul <strong>samyaroSi</strong><br />

da rom am brZolis Semdeg msoflioSi daiwyeboda iseTi<br />

cxovreba, rom samxedro konfliqtebis aRmoceneba SeuZlebeli<br />

iqneboda. `omi omebis winaaRmdeg~ – aseTi iyo am<br />

periodSi sayovelTao devizi.<br />

dRes igive Taoba SeZrwunebuli da ganadgurebulia ori<br />

msoflio omiT, sxva lokaluri oficialuri Tu a<strong>ra</strong>oficialuri<br />

omebisa da Seia<strong>ra</strong>Rebuli Setakebebis dausrulebeli<br />

seriiT, sisxliani revoluciebiT, samoqalaqo omebiT,<br />

ajanyebebiTa da samxedro gadatrialebebiT. maT Tvalwin<br />

daeca uam<strong>ra</strong>vi politikuri Zala, romlebic daumarcxeblad<br />

miaCndaT, da warmoiqmna bevri axali saxelmwifo.<br />

dRes am Taobis xalxi ukiduresobamdea gamofituli,<br />

mSvidobas iTxovs da yvelafers akeTebs mis dasamyareblad,<br />

11


Tumca kargad xedavs, rom mSvidoba daucvelia, rom is realu<strong>ra</strong>d<br />

ukve didi xania aRar arsebobs, rom is ar arsebobda<br />

meore msoflio omamdec; rom e. w. `nervebis omi~, romelic<br />

lokalu<strong>ra</strong>d mimdinareobda omis Semdgom warmoqmnil<br />

sxvadasxva seqtorSi, sinamdvileSi meore msoflio omis<br />

gagrZeleba iyo da rom meore msoflio omis dasrulebis­<br />

Tanave `nervebis omi~ `civma omma~ Caanacvla, romelmac<br />

moicva mTeli msoflio.<br />

umniSvnelovanesia faqti, rom mSvidobis da normaluri<br />

saerTaSoriso urTierTobebis SenarCunebis safuZveli<br />

TandaTan qreba.<br />

1918 wlidan moyolebuli, uam<strong>ra</strong>vi samSvidobo SeTanxmeba,<br />

xelSekruleba, samudamo megobrobisa da Tavdausxmelobis<br />

paqti gaformda, mag<strong>ra</strong>m yvela maTgani dairRva an<br />

maTi SenarCuneba SeuZlebeli gaxda. msoflios politikuri<br />

Tanavarskvlavedi ise sw<strong>ra</strong>fad da <strong>ra</strong>dikalu<strong>ra</strong>d icvleba,<br />

rom yoveli wina politikuri organizacia, CarCo an sagareo<br />

urTierTobebi azrs kargavs da absurduli xdeba.<br />

damkvidrda ucnauri t<strong>ra</strong>dicia – wlebis ganmavlobaSi<br />

mimdinareobs sisxlismRvreli konfliqtebi, mag<strong>ra</strong>m am mdgomareobas<br />

a<strong>ra</strong> oms, a<strong>ra</strong>med oficialur mSvidobas uwodeben.<br />

politikuri situaciis, Zireuli principebisa da t<strong>ra</strong>diciebis<br />

yvela am cvlilebas mxolod erTi Taoba moeswro.<br />

istoriuli movlenebi sw<strong>ra</strong>fad viTardeba da mimarTulia<br />

konkretuli mdgomareobisken, Tumca xalxi amas ver<br />

grZnobs. amasobaSi Tanamedrove msoflios politikur<br />

scenaze mdgari mTavari moqmedi pirebi amaod cdiloben,<br />

istoriuli ganviTarebis saWe TavianTi miznebisa da Sexedulebebisamebr<br />

moatrialon. Sedegad amisa, warmoiqmneba<br />

gardauvali da dausrulebeli konfliqtebi, <strong>ra</strong>c didi xnis<br />

ganmavlobaSi SeuZlebels gaxdis, ub<strong>ra</strong>lo adamianisaTvis<br />

normaluri cxovrebis pirobebi damyardes.<br />

arsebobs Tu a<strong>ra</strong> am mdgomareobidan gamosavali da SeuZ­<br />

12


lia Tu a<strong>ra</strong> msoflios, dRevandel pirobebSi uzrunvelyos<br />

xangrZlivi mSvidoba axali katastrofuli Seia<strong>ra</strong>Rebuli<br />

dapirispirebebis gareSe?<br />

dRes mTeli msoflios yu<strong>ra</strong>dReba mipyrobilia mistikuri<br />

kiTxvis niSnisken, romelic dedamiwis Tavze livlivebs.<br />

pasuxi SeiZleba gaices mxolod (1) arsebuli mdgomareobis<br />

mkafio da zusti gansazRvriT, Tu WeSmaritebas<br />

ar uarvyofT da yvelafers Tavis saxels davarqmevT, aseve<br />

(2) istoriis im periodis yu<strong>ra</strong>dRebiani SeswavliT, romelic<br />

dRevandel mdgomareobas udevs safuZvlad.<br />

rogoria dRes politikuri mdgomareoba msoflioSi? es<br />

SekiTxva imdenad ucnauria, <strong>ra</strong>mdenadac martivi da gulubryvilo.<br />

Tumca arsebuli atmosfero srulad amarTlebs mas.<br />

msoflios istoriaSi arc erTi politikuri daZabuloba<br />

ar yofila garTulebuli amdeni SecdomiT da tyuiliT,<br />

Seusabamo zomebiT da xelovnuri bundovanebiT, rogorc<br />

axlandeli mdgomareoba. amis mizezi aris is, rom aqamde arc<br />

erT politikur qmedebas ar hqonia aseTi farTo masStabi da<br />

ar daukisrebia aseTi uzarmazari pasuxismgebloba xelisufalTaTvis.<br />

dRevandeli msoflio or banakadaa gayofili. erT ba ­<br />

nakSi ruseTia gabatonebuli da damonebul erebs moicavs.<br />

ssrk-is saxeliT <strong>ruseTis</strong> wiTelma imperiam evropisa da<br />

aziis mniSvnelovani nawili daiqvemdeba<strong>ra</strong> da mTavar miznad<br />

mTel msoflioze gabatoneba aqvs dasaxuli. sabWoTa kav­<br />

Siris yvela politikuri svla msoflioSi misi mdgomareobis<br />

gaumjobesebisken da saboloo miznis misaRwevad saWiro<br />

naxtomis mzadebisken aris mimarTuli.<br />

sabWoTa kavSiri Tavisi misw<strong>ra</strong>febebis xorcSesasxmelad<br />

ori meTodiT or pa<strong>ra</strong>lelur xazze muSaobs.<br />

sabWoTa sistemis Teoriam warmoSva religiuri dogmatizmi<br />

da igi agresiis mimzidvel ideologiad aqcia. misi propagandiT<br />

ssrk cdilobs dezorganizebas im qveynebis xalxebisa,<br />

13


omlebic mis daqvemdebarebaSi ar arian da ebrZvis danarCeni<br />

msoflios Sida sistemebs. ssrk awarmoebs intensiur saqmianobas<br />

saerTaSoriso doneze, <strong>ra</strong>c miznad isaxavs srul izolacias<br />

dasavleTis im qveynebisa, romlebisganac mosalodnelia<br />

<strong>ra</strong>ime saxis winaaRmdegoba sabWoTa agresiis mimarT. ssrk<br />

iyenebs nebismier SesaZleblobas, <strong>ra</strong>Ta safuZveli Cauyaros<br />

mwvave konfliqtebs planetis yvela kuTxeSi, <strong>ra</strong>Ta miswvdes<br />

msoflios <strong>Tavisufal</strong> nawilSi mcxovreb erebs da gaafarTovos<br />

Tavisi batonobis teritoria.<br />

am udides da yovlismomcvel agresias amagrebs Zlieri Seia<strong>ra</strong>Rebuli<br />

Zalebi, romelic mudmiv mzadyofnaSia, mag<strong>ra</strong>m ar<br />

moqmedebs. es <strong>ruseTis</strong> uZvelesi t<strong>ra</strong>diciaa. ssrk-s surs, danarCeni<br />

msoflio oficialuri mSvidobis dros daiqvemdebaros<br />

politikuri qmedebiT. amis mere ki misi jarebi simbolu<strong>ra</strong>d<br />

Seasruleben ceremonialur marSs dapyrobil teritoriaze.<br />

ssrk-is amJamindeli qmedeba da taqtika am eris Zveli<br />

t<strong>ra</strong>diciuli meTodia, romelic warmatebiT gamoiyeneboda<br />

revoluciamde m<strong>ra</strong>vali saukunis manZilze. revoluciis<br />

Semdeg es meTodebi gaumjobesda da metad efeqturi gaxda<br />

ukve datyvevebuli erebis meored dapyrobisas. meore<br />

msoflio omis dasrulebisTanave es meTodebi sabWoTa<br />

kavSiris yofili mokavSireebisa da danarCeni msoflios<br />

mimarT amoqmedda. am mizanmimarTulma da mkafiod gansaz­<br />

Rvrulma qmedebam omis dasrulebidan sul male, ssrk da<br />

mis mier damonebuli qveynebi gardaqmna kargad organizebul,<br />

kbilebamde Seia<strong>ra</strong>Rebul samxedro banakad, romelmac<br />

mSveniv<strong>ra</strong>d icoda Tavisi miznebi, saSualebebi da qmedebis<br />

meTodebi. es aris banaki N1, anu wiTeli banaki.<br />

meore mxares danarCeni msoflio dgas – <strong>Tavisufal</strong>i<br />

qveynebi TavianTi demok<strong>ra</strong>tiuli t<strong>ra</strong>diciebiT. am qveynebisaTvis<br />

wiTeli banakis kargad koordinirebuli da mizanmimarTuli<br />

qmedeba srul moulodnelobas warmoadgenda.<br />

didi xnis ganmavlobaSi maT ver gaacnobieres sabWoTa kav­<br />

14


Siris meTodebi, mizani da dRemde ar SeumuSavebiaT taqtika<br />

sabWoTa kavSiris mSvidobiani Tavdasxmebis winaaRmdeg.<br />

damqancveli omis Semdeg dasavleTis qveynebs surdaT,<br />

moewesrigebinaT urTierToba TavianT yofil mokavSires­<br />

Tan da axla ukve mezobelTan, Tumca yvela mcdeloba am<br />

mimarTulebiT warumatebeli gamodga. yvelaze saSiSi<br />

meTodi iyo wiTeli banakis dausrulebeli moTxovnebis<br />

dakmayofileba – daSoSminebis meTodi. am meTodebma ssrk-s<br />

usazRvro horizontebi gauxsna da misca saSualeba, mieRwia<br />

iseTi politikuri warmatebisTvis, <strong>ra</strong>c Seia<strong>ra</strong>Rebuli<br />

ZalebiT SeuZlebeli iyo. dasavleTis am damokidebulebam<br />

kidev ufro gazarda wiTeli banakis agresiis tempi da<br />

masStabi. swored am periodSi moeqca ssrk-is batonobis<br />

qveS aziisa da evropis didi nawili.<br />

sabolood, didi xnis Seferxebis Semdeg, dasavleTma<br />

gaacnobie<strong>ra</strong> Tavisi mdgomareoba da mixvda, rom aucilebeli<br />

iyo wiTeli agresiis winaaRmdeg kargad organizebuli<br />

daumorCileblobis Camoyalibeba. swored saWiroebis gamo<br />

da sakuTari survilis sawinaaRmdegod dasavleTi gaerTianda<br />

meore samxedro banakSi. es aris samxedro banaki # N2,<br />

romlis saTaveSic amerikis SeerTebuli Statebi dgas.<br />

meore banakis upirvelesi survili mSvidobis SenarCunebaa.<br />

am miznis miRwevis yvela sxva saSualebis amowurvisa<br />

da oponentis miznebisa da qmedebis saboloo gaanalizebis<br />

Semdeg meore banakma gadawyvita, ukiduresi zomebisTvis,<br />

anu Seia<strong>ra</strong>RebisTvis miemarTa. man daiwyo Seia<strong>ra</strong>Reba ise,<br />

rom ar yofiliyo macduri samizne ioli dapyrobisaTvis da<br />

daerwmunebina mowinaaRmdege, rom daicavda Tavisuflebas<br />

mis xelT arsebuli yvela saSualebiT.<br />

Tanamedrove msoflios Tanavarskvlavedis swored am or<br />

elements Soris warmoiqmneba yvela politikuri sirTule.<br />

am problemebis umetesoba Zalian Zvelia, wina saukunidan<br />

modis, mag<strong>ra</strong>m sxvadasxva garemoebis Sedegad kvlav mwvavde­<br />

15


a da formas icvlis; amitom dasavleTis did nawils isini<br />

axali da uprecedento hgonia.<br />

SesaZlebelia mSvidobis SenarCuneba aseT garemoebebSi?<br />

da Tu a<strong>ra</strong>, <strong>ra</strong>tom?<br />

pirvel msoflio omamde aseTi gamwvavebuli problemebi<br />

mxolod adgilobriv afeTqebebs iwvevda da maTi mogvarebis<br />

Semdeg msoflioSi kvlav didi xniT isadgurebda xolme<br />

mSvidoba. dRes am problemebis srulad mogvarebac ki ar<br />

iZleva absoluturi mSvidobis ga<strong>ra</strong>ntias.<br />

dRevandel rTul mdgomareobaSi kacobrioba msoflio<br />

omebis Sedegad aRmoCnda. 1914 wlamde msoflioSi mSvidobiani<br />

periodi idga, romelic sakmaod didxans, 1871 wlidan<br />

1914 wlamde gagrZelda. 1877-78 wlebSi moxda ruseT-<br />

TurqeTisa da balkaneTis omebi, <strong>ra</strong>mdenime koloniuri omi<br />

da konfliqti aRmosavleT naxevarsferoSi. Tumca isini<br />

lokalu<strong>ra</strong>d mimdinareobda da ar Seuryevia mTeli msoflio<br />

sxva omebis msgavsad, romlebic Zvel kontinentze politikuri<br />

Tanavarskvlavedis Zlier cvlilebebs iwvevda.<br />

am omebis miuxedavad, 1871-1914 wlebSi msoflioSi absoluturi<br />

mSvidobis erT-erTi yvelaze xangrZlivi periodi<br />

idga. am xanas miekuTvneba kacobriobis udidesi miRwevebi<br />

cxovrebis yvela sferoSi. evropis qveynebis um<strong>ra</strong>vlesobamac<br />

swored am dros ganicada udidesi aRmavloba.<br />

im drois evropaSi ori Seia<strong>ra</strong>Rebuli, dapirispirebuli<br />

banaki moewyo: erTi mxriv, cent<strong>ra</strong>luri saxelmwifoebi –<br />

germania, italia, avstria-ungreTi da meore mxriv – ruseTi<br />

da saf<strong>ra</strong>ngeTi. sinamdvileSi es banakebi ori kontinenturi<br />

saxelmwifos garSemo dajgufdnen, romlebic erTmaneTs<br />

ebrZodnen Zvel kontinentze batonobisTvis. maSindeli<br />

uZlieresi sazRvao flotis mqone didi britaneTi ki politikas<br />

awonasworebda.<br />

am politikuri Tanavarskvlavedisa (romelic sam Zlier<br />

masas moicavda) da kontinentze Seia<strong>ra</strong>Rebuli Zalebis far­<br />

16


dobiTi wonasworobis wyalobiT iyo swored aseTi mSvidobiani<br />

periodi msoflioSi. amaSi m<strong>ra</strong>val fenomens miuZRoda<br />

wvlili. im drois samxedro teqnologiis done ar ganapirobebda<br />

Seia<strong>ra</strong>Rebuli Zalebis xSir cvlilebas. belgiis<br />

garda, mTeli kontinentis jarebi ukve dafuZnebuli iyo<br />

sayovelTao savaldebulo samsaxurze, Tumca samxedro<br />

meTaurebs jer kidev ar SeeZloT, gaeTvaliswinebinaT qveynebis<br />

erovnuli struqturebi.<br />

qveiTTa da artileriis aRWurviloba mecx<strong>ra</strong>mete saukunis<br />

oTxmocdaaTiani wlebis mere TiTqmis ar Secvlila.<br />

man Rirseulad gauwia samsaxuri or Taobas, gauZlo pirvel<br />

msoflio oms da zogma maTganma meore msoflio omamdec<br />

ki miaRwia. miuxedavad imisa, rom umetesoba evropuli<br />

saxelmwifoebisa Tavad awarmoebda samxedro teqnikas,<br />

Seia<strong>ra</strong>Rebuli Zalebi jer kidev ar iyvnen mWidrod dakav­<br />

Sirebuli erovnul mrewvelobasTan da arc grZnobdnen am<br />

kavSiris saWiroebas. samxedro Stabebi jer kidev ar iTvaliswinebdnen<br />

da ar gegmavdnen mwarmoeblurobas da mis ekonomikur<br />

potencials.<br />

`ia<strong>ra</strong>Riani xalxi~ da sxva msgavsi devizebi ise gamoiyeneboda,<br />

rom verc ki xvdebodnen maT mniSvnelobas; maT, ub<strong>ra</strong>lod,<br />

lamazi gamonaTqvamebis funqcia hqonda.<br />

aseT mdgomareobas Seia<strong>ra</strong>RebaSi Sejibrebac ki ar SeiZleba<br />

ewodos am terminis dRevandeli mniSvnelobiT, Tumca<br />

mas ase moixseniebdnen. yvela qveyanas SeeZlo, CarTuliyo<br />

am WidilSi da Seia<strong>ra</strong>Rebis wonasworobis didi xniT Senar­<br />

Cunebac gansakuTrebuli mcdelobebis gareSe SeiZleboda.<br />

kontinentis saxmeleTo jarebis diapazons gareT mdebare<br />

qveynebi, imdroindeli samxedro teqnikis gaTvaliswinebiT,<br />

ar grZnobdnen safrTxes da arc monawileobdnen<br />

saxmeleTo Seia<strong>ra</strong>Rebis SejibrebaSi. did britaneTsa<br />

da aSS-Si ar moqmedebda savaldebulo samxedro<br />

samsaxuri da mxolod mcire profesiuli jarebi arsebobda.<br />

17


am fenomenma Seqmna Tanamedrove istoriaSi yvelaze xangrZlivi<br />

mSvidobiani periodi. es iyo Seia<strong>ra</strong>Rebis wonasworobaze<br />

dafuZnebuli Seia<strong>ra</strong>Rebuli mSvidoba.<br />

1914 wlis 1 agvistos, pirveli msoflio omis dawyebis<br />

dRes, dasrulda bolo mSvidobiani periodi msoflioSi.<br />

am omSi monawile yvela qveyanas sakuTari miznebi da<br />

idealebi hqonda. dRes, naxevari saukunis gadmosaxedidan,<br />

SeiZleba iTqvas, rom mTeli periodi pirveli msoflio<br />

omidan dRemde, orive msoflio omis frontebze gaCaRebuli<br />

sisxlismRvreli brZolebi, omebs Soris da maTi dasrulebis<br />

Semdeg momxdari t<strong>ra</strong>gikuli politikuri konfliqtebi<br />

nawilia erTi mTliani qmedebisa.<br />

saubedurod, es yvelaferi mxolod dasawyisi iyo kontinenturi<br />

imperializmis or ukanasknel warmomadgenels<br />

Soris kontinentze Zalauflebis mosapoveblad gaCaRebuli<br />

brZolisa. amJamad, amdeni t<strong>ra</strong>gikuli konfliqtis Semdeg,<br />

Zvel kontinentze mxolod agresiis erTi ukanaskneli triumfatori<br />

– sabWoTa kavSiri darCa, romelic samxedro svlas<br />

amzadebs, rom gamanadgurebeli brZolis mogebis upi<strong>ra</strong>tesobebiT<br />

isargeblos. saboloo jildo ki msoflio batonobaa.<br />

es principi sruliad gonivrulia, mag<strong>ra</strong>m moagvarebs ki<br />

igi arsebul problemas?<br />

mecx<strong>ra</strong>mete saukunis Seia<strong>ra</strong>Rebis wonasworobis wyalobiT<br />

kacobrioba xangrZlivad cxovrobda absolutur<br />

simSvideSi, mag<strong>ra</strong>m meoce saukunis teqnikurma progresma<br />

da Seia<strong>ra</strong>RebaSi Sejibrebam agresori mxolod mcire xniT<br />

SeiZleba Seakavos da ver uzrunvelyos Seia<strong>ra</strong>Rebuli mSvidoba.<br />

Tanamedrove teqnikuri progresis gaTvaliswinebiT,<br />

ZiriTadi sahaero Zalebis, javSant<strong>ra</strong>nsportiorebisa<br />

da balistikuri <strong>ra</strong>ketebis, iseve, rogorc saxmeleTo da<br />

sahaero t<strong>ra</strong>nsportis saukeTeso saxeobebi mxolod oTxixuTi<br />

wlis ganmavlobaSia gamosadegi. am vadis gasvlis Sem­<br />

18


deg es ia<strong>ra</strong>Ri ukve moZvelebulad iTvleba da a<strong>ra</strong>efeqturia<br />

axali Taobis ia<strong>ra</strong>RiT aRWurvil mowinaaRmdegesTan<br />

sabrZolvelad. samxedro teqnika dRes ukve veRar emsaxureba<br />

or Taobas, rogorc es pirveli msoflio omis dros<br />

moxda. dRevandeli teqnika agresoris Tavdasxmas erTi-ori<br />

wliT Tu Seakavebs. msoflio veRar gauZlebs kidev erT<br />

Seia<strong>ra</strong>Rebas an Seia<strong>ra</strong>Rebisken sw<strong>ra</strong>fvas.<br />

am SejibrSi totalitaruli mxare ufro didxans gaZlebs,<br />

mag<strong>ra</strong>m a<strong>ra</strong> imitom, rom mas mwarmoeblurobis ufro maRali<br />

done aqvs; am kuTxiT is CamorCeba kidec demok<strong>ra</strong>tiul<br />

saxelmwifoebs da ve<strong>ra</strong>sdros gaaswrebs maT. saqme isaa, rom<br />

totalitarulma reJimma cxovrebis isedac dabali standartebi<br />

minimumamde Seamci<strong>ra</strong> da samarTlebrivi da materialuri<br />

TvalsazrisiT mosaxleoba pirutyvis donemde daiyvana.<br />

demok<strong>ra</strong>tiul qveynebs ar xelewifebaT amis gakeTeba<br />

da ar SeuZliaT Seia<strong>ra</strong>RebaSi Sejibreba gaaxangrZlivon amis<br />

safasu<strong>ra</strong>d. Sedegad, Seia<strong>ra</strong>Reba ukve veRar uzrunvelyofs<br />

verc stabilur wonasworobas da verc xangrZliv mSvidobas.<br />

aseT SemTxvevaSi <strong>ra</strong> SeiZleba iyos sapirwone? gania<strong>ra</strong>Reba?<br />

ai, zustad aq miaRwia kacobriobam pa<strong>ra</strong>doqss. Seia<strong>ra</strong>­<br />

Rebis principebi dRes mas Tanamedrove mniSvnelobiT esmis,<br />

gania<strong>ra</strong>Reba ki – isev arqauli mniSvnelobiT. msoflios<br />

masStabiT gania<strong>ra</strong>Reba ganixileboda ori mniSvnelobiT:<br />

erTi iyo nebayoflobiTi, SeTanxmebuli da sayovelTao<br />

gania<strong>ra</strong>Reba, xolo meore – damarcxebuli mowinaaRmdegis<br />

iZulebiTi gania<strong>ra</strong>Reba.<br />

nebayoflobiTi sayovelTao gania<strong>ra</strong>Reba kacobriobis<br />

Zveli ocnebaa. Tumca Tanamedrove teqnologiuri miRwevebis<br />

TvalsazrisiT, es iqneboda droebiTi xriki, <strong>ra</strong>c<br />

katastroful Sedegebs moitanda. Tanamedrove warmoebis<br />

potenciali imxelaa, rom yvelaze didi qveynis Seia<strong>ra</strong>Reba<br />

umokles droSia SesaZlebeli. aseT garemoebebSi, sayovel­<br />

Tao gania<strong>ra</strong>Rebis SemTxvevaSi, ia<strong>ra</strong>Ris flobaze monopo­<br />

19


lias mxolod industrializebuli qveynebi moipovebdnen,<br />

a<strong>ra</strong>industrializebul qveynebs ki CamoerTmeoda Tavdacvis<br />

yvela saSualeba. aseTi gania<strong>ra</strong>Rebis Sedegad msoflioze<br />

gabatondeboda ori an sami saxelmwifo, romlebic gadainawilebdnen<br />

danarCen ususur qveynebs.<br />

<strong>ra</strong> Sedegebi mohyveba damarcxebuli mtris iZulebiT<br />

gania<strong>ra</strong>Rebas?<br />

Cven orjer vnaxeT, Tu rogor ganicada damangreveli<br />

marcxi zedized orjer im qveyanam, romelic msoflio<br />

batonobas esw<strong>ra</strong>fvoda; Tu rogor upirobod danebda da<br />

gania<strong>ra</strong>Rda igi. mas CamoarTves mTeli samxedro teqnika da<br />

mis industriul centrebSi droebiTi samxedro postebi<br />

aRmarTes. Tumca yvela es <strong>ra</strong>dikaluri zoma damarcxebuli<br />

qveynis gauvnebelyofis mizniT ver uzrunvelyofda iseT<br />

mSvidobas, rogorsac Zveli, droebiTi zavebi.<br />

aseTi gania<strong>ra</strong>Reba <strong>ra</strong>mdenime saukunis winandel pirobebs<br />

Seefereba. me-18 saukuneSi cent<strong>ra</strong>luri evropuli<br />

saxelmwifo, an ufro swo<strong>ra</strong>d, misi mmarTveli miiCnevda,<br />

rom mzad iyo omisTvis, Tuki hqonda daaxloebiT ori tona<br />

tyviawamali da meoTxedi tona vercxli. aseTi ma<strong>ra</strong>gebiT<br />

daiwyo omi, romelic Svidi weli gagrZelda. im xanaSi mTeli<br />

am ma<strong>ra</strong>gis likvidacia rom momxdariyo, evropa didi xnis<br />

ganmavlobaSi icxovrebda mSvidad, mag<strong>ra</strong>m axla sxva droa.<br />

<strong>ra</strong> Sedegi mohyveboda msoflio batonobis dRevandeli<br />

pretendentis winaaRmdeg amave zomebis gamoyenebas, Tuki<br />

is damarcxdeboda?<br />

mTeli istoriis manZilze es qveyana Seia<strong>ra</strong>Rebis deficits<br />

ganicdida. nebismier koaliciur omSi is yovelTvis<br />

pirveli aryevda da emuqreboda sxva qveynis mSvidobas, xan<br />

nebdeboda, xanac ki mowinaaRmdege koalicias uerTdeboda.<br />

man gamoia<strong>ra</strong> am qronikuli avadmyofobis ori yvelaze mwvave<br />

etapi 1915-1916 da 1941-1942 wlebSi. imis SiSiT, rom Tixis es<br />

uzarmazari goliaTi imsxvreoda, mokavSire qveynebma orive<br />

20


SemTxvevaSi daiwyes sasicocxlo Zalebis – Seia<strong>ra</strong>Rebisa da<br />

sabrZolo masalebis – gamalebuli moma<strong>ra</strong>geba, miuxedavad<br />

xmauriani da xangrZlivi sazogadoebrivi ganxilvebisa omis<br />

industriis uprecedento ganviTarebis <strong>Sesaxeb</strong>.<br />

miuxedavad am qronikuli naklovanebebisa, garkveuli<br />

garemoebebis wyalobiT es qveyana axla Zveli kontinentis<br />

imperializmis ukanaskneli da Zlevamosili warmomadgenelia<br />

da msoflio batonobisken miiltvis.<br />

modi, warmovidginoT am qveynis gania<strong>ra</strong>Reba am terminis<br />

Tanamedrove principebis mixedviT da am nabijis Sedegebi.<br />

(1) samxedro teqnikis CamorTmeva da Seia<strong>ra</strong>Rebuli<br />

Zale bis likvidacia.<br />

absolutu<strong>ra</strong>d zedmetia. 1904-5 wlebidan moyolebuli, es<br />

qveyana, t<strong>ra</strong>diciulad, brZolis velze mtris xelSi tovebs<br />

mTel Seia<strong>ra</strong>Rebas da ganuzomlad bevr samxedro tyves.<br />

(2) damarcxebuli mtris teritoriebis okupacia da<br />

mcve lebis dayeneba samxedro wertilebSi.<br />

am saxelmwifos mTeli teritoriebis dakaveba SeuZlebelia<br />

im vadiTac ki, romliTac dasavleTis qveynebma daikaves<br />

meore msoflio omSi damarcxebuli qveynebi.<br />

es faqtebi naTelyofs, rom, miRebuli principebis Tanaxmad,<br />

damarcxebuli mtris gania<strong>ra</strong>Rebas mxolod simboluri<br />

datvirTva aqvs da moklebulia p<strong>ra</strong>qtikul mniSvnelobas<br />

gamarjvebis mosapoveblad saWiro ZalisxmevasTan SedarebiT.<br />

am meTodebis gamoyenebis Semdeg gardauvali iqneboda<br />

kidev erTi msoflio konfliqti, romelic SeiZleba mxolod<br />

cota xniT gadadebuliyo ia<strong>ra</strong>Ris warmoebisa da jarebis<br />

wvrTnebis gamo.<br />

dRes omis beds aRar gansazRv<strong>ra</strong>vs mebrZoli mxaris Seia<strong>ra</strong>Reba.<br />

is dro wavida. warsuls Cabarda profesiuli jaris<br />

epoqac.<br />

21

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!