Viha Vein
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Viha</strong> <strong>Vein</strong><br />
ja kuigi Lutherile üldiselt kaasa tunti, pidasid paljud elu liiga kalliks, et seda reformatsiooni<br />
huvides kaalule panna. Näis, nagu läheneks reformaatori töö lõpule. {SV 101.3}<br />
Luther jäi ikka kartmatuks. Rooma kirik paiskas tema vastu needused ja maailm vaatas<br />
pealt, kindel selles, et mees kas hävitatakse või sunnitakse alistuma. Tavatult jõuliselt<br />
paiskas Luther hukkamõistuotsuse neile endile tagasi ja kuulutas avalikult, et ta oli kindlalt<br />
otsustanud Rooma kirikust alatiseks lahku lüüa. Üliõpilaste, doktorite ja igast seisusest<br />
kodanike nähes põletas Luther paavsti bulla koos eeskirjade, dekreetide ja teatud<br />
kirjutistega, mis toetasid paavstivõimu. „Kuna minu vaenlased on põletanud minu raamatuid<br />
ja kahjustanud niiviisi tõde mitmete inimeste meeltes ning hävitanud nende hinged, hävitan<br />
mina omakorda nende raamatud. Tõsine võitlus on nüüd alanud. Seni olen ma paavstiga<br />
ainult mänginud. Ma alustasin seda tööd Jumala nimel ja usun, eit Jumala nimel see ka<br />
lõpetatakse. Ilma minuta (samas, 6. kd, ptk. 10). {SV 101.4}<br />
Vaenlaste etteheidete peale, kes pilkasid tema jalgealuse nõrkust, vastas Luther: „Kes<br />
võib öelda, et Jumal ei ole mind valinud ja kutsunud ja kas nad ei peaks kartma, et minu<br />
põlgamisega põlgavad nad Jumalat? Mooses oli Egiptusest väljumisel üksinda. Eelijas oli<br />
üksinda kuningas Ahabi riigis. Jesaja üksinda Jeruusalemmas, Hesekiel üksinda Baabülonis.<br />
Prohvetiks ei valinud Jumal kunagi ülemat preestrit ega mõnda teist tähtsat isikut, vaid<br />
harilikult madalaid ja põlatud inimesi, kord isegi karjase Aamose. Kõikidel aegadel on<br />
pühad pidanud noomima suuri mehi, kuningaid, vürste, preestreid ja tarku oma elu ohtu<br />
pannes. Ma ei ütle, et ma olen prohvet, kuid ütlen, et nad peaksid kartma just selle pärast, et<br />
mina olen üksi ja et neid on palju. Olen kindel selles, et Jumala Sõna on minuga ja mitte<br />
nendega“ (samas, 6. kd. ptk. 10). Lutheri otsus kirikust lahku lüüa ei tulnud ilma tõsise<br />
võitluseta. Umbes sel ajal kirjutas ta: „Ma tunnen iga päevaga ikka rohkem ja rohkem, kui<br />
raske on kõrvale heita seda, mida oled endasse tilkhaaval lapsepõlves imenud. Oo, kui<br />
raskena tundub mulle,, kuigi Pühakiri on minu poolel, pidada ennast õigustatuks üksi seista<br />
vastu paavstile ja nimetada teda antikristuseks! Millised valulikud tunded on liikunud mu<br />
südames! Kui palju kordi olen ma endalt teravalt küsinud küsimust, mis on nii sageli olnud<br />
paavsti poolehoidjate huulil: „Kas sa üksi oled tark? Kas kõik teised eksivad? Mis siis, kui<br />
sul siiski on vale ning nii paljusid endaga kaasa tõmmates oled siis igavesti hukka<br />
mõistetud?“ Nii ma võitlesin iseenda ja Saatanaga, kuni Kristus oma eksimatu Sõna läbi<br />
kinnitas minu südant nende kahtluste vastu“ (Martyn, lk. 372, 373). {SV 102.1}<br />
Paavst oli ähvardanud Lutheri kirikust välja heita, kui too oma õpetust tagasi ei võta.<br />
Nüüd ähvardus täideti. Ilmus uus bulla, mis kinnitas reformaatori lõplikku lahutamist<br />
Rooma kirikust ja kuulutas ta taeva poolt neetuks. Sama hukkamõist pidi tabama kõiki, kes<br />
tema õpetused vastu võtavad. Suur võitlus oli tõeliselt alanud. {SV 102.2}<br />
Vastuseis ootab alati neid, keda Jumal tarvitab eriliselt nende aja jaoks kõlava tõe<br />
esitamiseks. Lutheri päevil oli oma ajakohane tõde — erilise tähtsusega tõde tolle aja jaoks;<br />
tänapäeva koguduse jaoks on oma ajakohane tõde. Tema, kes kõik asjad oma tahte nõu<br />
83
Change language