Viha Vein

Viha Vein
õigus valitseda ainult Jumala Sõnal, mitte aga sellel, mida räägib kirik oma preesterkonna
kaudu.“ (Wyclie, kd. 3, ptk. 2). {SV 71.2}
Kui ärevus Prahas aegapidi vaibus, pöördus Hus tagasi oma Betiema kabensse, et jatkata
veel suurema agaruse ja julgusega Jumala Sõna kuulutamist. Tema vaenlased olid aktiivsed
ja mõjukad, kuid kuninganna ja paljud aadlikud olid tema sõbrad ning suur hulk rahvast
tema poolt. Inimesed, kes võrdlesid Husi puhtaid ja õilistavaid õpetusi ja elu paavsti
pooldajate dogmadega, nende ahnuse, prassimise ja liiderlikkusega, pidasid auasjaks olla
Husi poolel. {SV 72.1}
Senimaani oil Hus seisnud oma töös üksinda, kuid nüüd ühines usupuhastusega
Hieronymus, kes Inglismaal viibimise ajal oli võtnud vastu Wyclifi (suri 1384. a.) õpetused.
Siitpeale olid Hus ja Hieronymus lahutamatud elus ja surmas. Hieronymus oli silmapaistvalt
andekas, kõneosav ja haritud; tähendab omadustega, mis võitsid laialdase populaarsuse;
kuid omaduste poolest, mis määrasid iseloomu teelise tugevuse, oli Hus suurem. Tema
rahulik otsustusvõime ohjeldas Hieronymuse impulsiivset iselocmu. Hieronymus aga hindas
tõeliselt Husi väärtust ja tema nõuandeid. Nende ühendatud töö tõttu levis usupuhastus
kiiremini. {SV 72.2}
Jumal valgustas eriliselt nende meeste meeli Kooma kiriku eksituste suhtes, kuid ei
andnud neile kogu valgust, mis maailm pidi saama. Nende kaudu juhtis Jumal inimesi välja
Rooma pimedusest. Jumal viis neid edasi samm-sammult, sedavõrd, kuidas nad suutsid
minna. Nad ei oleks suutnud kogu valgust korraga vastu võtta just nii nagu kaua pimeduses
viibinu ei talu korraga keskpäevase päikese heledust ja pöördub sellest ära. Sellepärast
ilmutas Jumal oma sõnumiviijatele tõdesid vähehaaval, sedamööda kuidas rahvas oli valmis
vastu võtma. Järgmised ustavad töölised pidid järgnevatel sajanditel juhtima rahvast
usupuhastuse teel edasi. {SV 72.3}
Lõhe kirikus süvenes. Kolm paavsti võitlesid ülemvõimu pärast ja nende võimuahnus
täitis maa kuritegude ja rahutustega. Rahuldumata vastastikuse kirikuvande alla panemisega,
hakkasid võimule pürgijad varuma relvi ja värbama sõdureid. Loomulikult oli selleks vaja
raha ja seepärast maksustati kiriku anded, ametid ja õnnistused (vt. lisamärkuse lk. 59
kohta). Juhtide eeskuju järgides kasutasid ka preestrid simooniat (kiriklike ametite
omandamist või jagamist raha eest — tõlk.) ja sõjapidamist selleks, et võitlejaid alandada ja
ema võimu tugevdada. Uha otsekohesemalt võitles Hus religiooni nime all toimuva
jumalateotuse vastu. Husi toetav rahvas süüdistas avahkult hooma juhte kristlaskonna
viletsuses... {SV 72.4}
Jälle näis Praha seisvat verise võitluse äärel ja nii nagu muiste, süüdistati ka nüüd Jumala
sulast selles, et ta saatis „Iisraeli õnnetusse“ (1. Kun. 18,17). Linn pandi uuesti kiri-kuvande
alla ja Hus taandus oma kodukülla. Lõppes ustav teenistus armsas Betlema kabelis. Jäi anda
veel kuulutus kogu kristlaskonnale, enne kui tõele kindlaksjäämise eest elu jätta tuli. {SV
73.1}
59