Viha Vein

Viha Vein
värisema oli pannud: „Ma ei sure, vaid elan ja kuulutan edasi munkade kuritegusid“
(D’Aubigne, k. 17, ptk. 7). Hämmastunult ja alandatult lahkusid mungad kiirus-tades
toast. {SV 61.3}
Wyclifi sõnad täitusid. Ta elas, et anda oma kaasmaalaste kätte kõikidest relvadest kõige
võimsam — Piibel, taevast määratud vahend rahva vabastamiseks ja evangeliseerimiseks.
Selle töö sooritamiseks tuli ületada palju takistusi. Wyclifi nõrgestas haigus; ta teadis, et
töötamiseks oli jäänud vähe aastaid. Ta nägi vastupanu, kuid hoolimata sellest läks ta
Jumala Sõna tõotustest julgustatuna kartmatult edasi. Jumal oli oma erilise hoolitsuse kaudu
hoidnud tema vaimujõudu ja andnud rikkalikke kogemusi selle suure töö tarvis. Ajal, mil
kogu kristlik maailm oli täidetud rahutusega, võis reformaator Lutterworth’i kiriklas
pühenduda ümberringi märatsevale tormile vaatamata oma pühale tööle. {SV 61.4}
Lõpuks sai töö tehtud. Piibli esimene ingliskeelne tõlge oli valmis. Jumala Sõna avanes
Inglismaa ees. Nüüd ei kartnud reformaator enam vanglat ega tuleriita. Ta oli andnud inglise
rahva kätte valguse, mis pidi jääma kustutamatuks. Andnud oma maa rahvale Piibli, oli
Wyclif teinud teadmatuse ja pahede ahela purustamises ning maa vabastamise ja õilistamise
heaks rohkem kui suutis teha ka kõige hiilgavam võit lahinguväljal. {SV 62.1}
Kuna trükikunsti veel ei tuntud, oli Piibli käsikirjade paljundamine aeglane ja
vaevanõudev töö. Nõudmine Piibli järele oli nii suur, et paljud pühendusid vabatahtlikult
selle ümberkirjutamisele, ja ikkagi ei suudetud soovijaid päriselt rahuldada. Jõukamad
soovisid tervet Piiblit. Teised ostsid ainult mõne osa. Tihti muretseti Piibli ärakiri mitme
pere peale. Nii leidis Wyclifi Piibel peagi tee inimeste kodudesse. {SV 62.2}
Pühakirja üleskutsed äratasid inimesi paavstlike dogmade uimusest. Wyclif õpetas
protestantismile omaseid õpetusi — pääsemist usu läbi Kristusesse ja Pühakirja eksimatust.
Jutlustajad, kes välja saadeti, levitasid Piiblit ja reformaatori kirjutisi sellise innuga, et
peaaegu pool inglise rahvast võttis vastu uuendatud usu. {SV 62.3}
Piibli ilmumine äratas kirikuvõimudes hirmu. See tunnistaja oli Wyclifist võimsam ja
tegi nad relvituks. Tollal puudus Inglismaal seadus, mis oleks Piibli keelatud raamatuks
kuulutanud, sest Piiblit ei olnud kunagi veel rahva keeles olnud. Hiljem anti sellised
seadused välja ja nende täitmist nõuti karmilt. Vahepeal aga, vaatamata preestrite
vastupanule, oli soodne võimalus Jumala Sõna levitamiseks. {SV 62.4}
Paavsti poolehoidjad otsustasid reformaatori hääle vaikima panna. Wyclif kutsuti järjest
kolme kohtu ette, kuid tulemusteta. Asi algas sellega, et üks piiskoppide sinod kuulutas tema
tööd ketserlikeks, ja võitnud enda poole noore ku ninga Richard II, laskis väljastada
kuningliku dekreedi, mis määras vanglakaristuse kõigile, kes pooldasid keelatud
õpetusi. {SV 62.5}
50