Viha Vein

Viha Vein
süttib Saatana ja nende vastu, kes on olnud petmisel tema abilisteks; deemonliku raevuga
pöörduvad nad nende vastu. {SV 503.1}
Issand ütleb: „Et sa omast meelest oled Jumala sarnane, vaata, siis toon ma su kallale
võõraid, kõige julmemaid paganaist; nemad tõmbavad oma mõõgad sinu ilusa tarkuse vastu
ja teotavad su hiilguse! Nad tõukavad sind alla hauda.“ „Hävitasin sind, kaitsja keerub,
tuliste kivide keskelt!... Ma viskasin sind maa peale, ma panin sind kuningate ette, et nad
saaksid sind vahtida!? ... Ma tegin sind maa peale tuhaks kõigi silme ees, kes sind nägid!...
Sa muutusid hirmutuseks ja sind ei ole enam iialgi!“ (Hes. 28, 6-8; 16-19.) {SV 503.2}
„Sest iga sõjakäras sõtkutud saabas ja veres veeretatud vammus põletatakse tuleroaks!“
„Sest Jehooval on raev kõigi rahvaste ja viha kõigi nende väehulkade vastu — ta on pannud
need vande alla, ta on andnud need tappa!“ „Ta laseb sadada õelate peale süsi, tuld ja
väävlit; ja kõrvetav tuul on nende karikaosa!“ (Jes. 9, 4; 34, 2; Laul 11, 6.) Tuli langeb
taevast. Maa avaneb. Maapõues varjul olnud purustavad jõud tungivad välja. Hävitavad
leegid purskuvad esile igast haigutavast lõhest. Isegi kaljud põlevad. Päev on tulnud, mis
põleb kui ahi. Algained sulavad kuumuses, samuti maa ja kõik, mis seal sees, põlevad ära.
(Mal. 3, 19; 2. Peetr. 3, 10.) Maapind näib sulamassina — määratu suure keeva tulejärvena.
See on kohtuotsus, jumalakartmatute häving: „Jehoova kättemaksupäev, tasumisaasta riiu
eest Siioniga.“ (Jes. 34, 8.) {SV 503.3}
Õelad saavad oma tasu maa peal. (Õp. s. 11, 31.) Nad „on nagu kõrred! Ja see päev, mis
tuleb, põletab nad, ütleb vägede Jehoova.“ (Mal. 3, 19.) Mõned hävitatakse momentaalselt,
teised kannatavad mitu päeva. Kõiki karistatakse „nende tegude järele“. Õigete patud
kantakse üle Saatanale, kes peab kannatama mitte ainult oma vastuhaku, vaid ka kõigi
pattude eest, mida tema on mõjutanud inimesi tegema. Tema karistus on palju suurem kui
nende oma, keda ta on petnud. Pärast seda, kui on hukkunud kõik need, kes langesid tema
pettuste läbi, peab Saatan veel edasi kannatama. Puhastavad leegid hävitavad kõik õelad
lõpuni — hävivad nii juur kui oksad — Saatan on juur, tema järelkäijad oksad. Täielik
karistus käsu järele on täide viidud! Õigluse nõuded on rahuldatud ning taevas ja maa
kuulutavad seda nähes Jehoova õiglust. {SV 504.1}
Saatana hävitustöö on igaveseks lõppenud. Kuus tuhat aastat on ta teinud oma tahtmist,
täitnud maailma hädadega ja põhjustanud kurbust kogu universumile. Kogu loodu ägas ja
piinles. Nüüd vabanevad Jumala loodolevused igaveseks Saatana kiusatustest. „Kogu maa
tõmbab hinge, puhkab, nad (õiged) rõkatavad rõõmust.“ (Jes. 14, 7.) Tänu ja võidurõõm
kõlab kogu universumist. On kuulda „otsekui hulga rahva häält ja otsekui suurte vete
kohinat ja otsekui kange pikse müristamist, ütlevat: „Halleluuja! Sest Issand, meie
Kõigeväeline Jumal, on võtnud kuningliku valitsuse oma kätte!“ (Ilm. 19, 6.) {SV 504.2}
Sel ajal, kui maa on mähkunud hävitustulle, elavad õiged ohutult pühas linnas. Nende
üle, kellel oli osa esimesest ülestõusmisest, ei ole teisel surmal mingit meelevalda. Jumal,
413