Viha Vein

Viha Vein
äratatud surnuist. Saatan teatab, et tema, nende juht, on võimeline vallutama linna ja tagasi
võitma oma trooni ja kuningriigi. {SV 496.3}
Selles määratus rahvahulgas leidub pikaealisi, kes elasid enne veeuputust, suurekasvulisi
ja geniaalse mõistusega inimesi, kes pühendasid langenud ingli alamatena kõik oma osavuse
ja teadmised iseenda ülistamiseks; inimesi, kelle imetlusväärsed kunstiteosed panid maailma
jumaldama nende annet, kuid kelle julmus ja kurjad väljamõeldised rüvetasid maad ja
moonutasid Jumala kuju inimeste silmis. Seal on kuningaid ja väejuhte, kes võitsid rahvaid,
vapraid mehi, kes kunagi ei kogenud kaotusekibedust, julgeid, auahneid sõjamehi, kelle
lähenemine pani värisema kuningriigid. Surm ei teostanud neis mingit muutust. Kui nad
väljuvad hauast, alustavad nad oma mõttekäiku just sealt, kus see lakkas. Neid õhutab sama
võitlushimu. mis valdas neid siis, kui nad langesid. {SV 497.1}
Saatan peab nõu oma inglitega ja seejärel kuningate ja vägevate meestega. Nad
arvestavad oma poolel olevate inimeste tugevuse ja arvukusega ning teatavad, et sõjavägi
linnas on nende omaga võrreldes väike ning linn on võidetav. Nad teevad plaane uue
Jeruusalemma rikkuse ja au omandamiseks. Kõik hakkavad otsemaid lahinguks valmistuma.
Osavad meistrid valmistavad sõjariistu. Edukad väejuhid rivistavad sõjakad mehed
üles. {SV 497.2}
Lõpuks antakse korraldus edasiliikumiseks. Arvutu hulk inimesi läheb liikvele — armee,
millist maised vallutajad pole kunagi kogunud ja millega ei saa võrrelda kõigi aegade
ühendatud sõjavägesid. Saatan, võimsaim sõjameestest, juhib eesliini ja tema inglidki
ühendavad oma jõud selleks viimaseks võitluseks. Saatana saatjaskonnas on kuningaid ja
väejuhte ning sõjavägi järgneb määratu suurtes hulkades, igaüks temale määratud juhi järel.
Sõjaväelise täpsusega liiguvad koondrivid üle purustatud ja ebatasase maapinna Jumala
linna poole. Jeesuse käsul suletakse Uue Jeruusalemma väravad. Saatana armee piirab linna
ümber. Valmistutakse rünnakuks. {SV 497.3}
Nüüd ilmub Kristus taas oma vaenlaste silme ette. Kõrgele üle linna paistab hiilgavast
kullast alusel asetsev troon. Sellel istub Jumala Poeg. Tema ümber on Tema kuningriigi
alamad. Ükski keel ega sulg ei suuda kirjeldada Kristuse väge ja majesteetlikkust. Igavese
Isa au ümbritseb Poega. Tema läheduse hiilgus valgustab Jumala linna ja voolab välja
väravatest, ujutades oma kiirgusega üle kogu maa. {SV 498.1}
Kõige lähemal troonile seisavad need, kes olid kord innukad Saatana töös, kuid kes
otsekui tulest välja kistud tukid tulid ja järgisid oma Päästjat sügava pühendumisega. Nende
kõrval seisavad need, kes arendasid kristlikku iseloomu kesk valelikkust ja uskmatust, kes
austasid Jumala käsku, kui kristlik maailm selle tühistas; siis miljonid inimesed kõiki-dest
aegadest, kes surid oma usu eest märtritena. Ja edasi see „suur hulk rahvast, keda ükski ei
võinud ära lugeda kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest ... aujärje
ees ja Talle ees, riietatud valgeisse rüüdesse ja palmioksad käes.“ (Ilm. 7, 9.) Nende võitlus
on lõppenud, võit saavutatud. Nad on jooksnud võidujooksu ja saanud auhinna. Palmioksad
408