Viha Vein

Viha Vein
Isegi õelad on sel ajal väljaspool Saatana võimupiiri ja ta jääb üksi oma kurjade inglitega,
et mõtiskleda patu neetud tagajärgede üle. „Kõik rahvaste kuningad magavad auga, igaüks
oma hauakambris, sina aga oled, nagu põlatud kotkas, eemale heidetud oma hauast. ... Sina
ei ühine nendega hauas, sest sa oled hävitanud oma maa, tapnud oma rahva!“ (Jes. 14, 18-
20.) {SV 494.3}
Tuhat aastat rändab Saatan laastatud maad mööda ringi ja näeb oma mässu tagajärgi. See
aeg on talle kannatusteaeg. Langusest saadik on alaline tegutsemine peletanud temast
mõtiskluse. Nüüd on temalt võetud võim ja ta on jäetud mõtlema selle üle, mida ta on teinud
alates ajast, mil ta hakkas mässama Jumala valitsuse vastu. Värisemise ja hirmuga mõtleb ta
kohutavale tulevikule, mil ta peab karistust kandma kogu kurja eest, mida ta on teinud. Ta
peab võtma vastu karistuse ka nende pattude eest, mida ta mõjutas teisi tegema. {SV 494.4}
Jumala rahvale toob Saatana vangistus rõõmu. Prohvet ütleb: „Ja sel päeval, mil Jehoova
annab sulle rahu vaevast ja ässitusest ning raskest tööst, mida sa pidid tegema, sa hakkad
laulma seda pilkelaulu Paabeli kuningast (kelle all siin mõeldakse Saatanat) ja ütled:
„Kuidas on siis nüüd rõhujale lõpp tulnud?... Jehoova on katki murdnud õelate kepi,
võimutsejate vitsa, mis rahvaid lõi raevus, lõputute löökidega, mis rahvusi valitses vihas,
lakkamatute jälitustega!“ (Salmid 5, 6.) {SV 494.5}
Esimese ja teise ülestõusmise vahele jääva tuhande aasta jooksul toimub kohus õelate
üle. Apostel Paulus osutab sellele kohtule kui sündmusele, mis järgneb Kristuse teisele
tulekule. „Sellepärast ärge mõistke ühtki kohut enneaegu, enne kui Issand tuleb, kes ka
pimeduse salajased asjad toob valguse ette ja südamete nõud teeb avalikuks.“ (1. Kor. 4, 5.)
Taaniel kuulutab, et kui Vana Päevist tuli, anti „kohus Kõi-gekõrgema pühade kätte.“ (Taan.
7, 22.) Sel ajal valitsevad õiged kui kuningad ja preestrid Jumala ees. Johannes ütleb
Ilmutuseraamatust „Ja ma nägin aujärgi ja neid, kes nendel istusid; ja kohus anti nende
kätte.“ „Nad peavad olema Jumala ja Kristuse preestrid ja valitsema kuninglikult ühes
temaga need tuhat aastat.“ (Ilm. 20, 4. 6.) Sel ajal mõistavad, nagu Paulus on ette
kuulutanud, „pühad kohut maailma üle.“ (1. Kor. 6, 2.) Koos Kristusega mõistavad nad
kohut õelate üle, võrdlevad nende tegusid põhiseadusega — Piibliga — ja otsustavad iga
kohtuasja üle vastavalt tehtud tegudele. Sel ajal määratakse karistuse suurus vastavalt igaühe
tegudele. See märgitakse nende nime juurde surmaraamatus. {SV 495.1}
Kristus ja Tema rahvas mõistavad kohut ka Saatana ja kurjade inglite üle. Paulus ütleb:
„Eks te tea, et kord me mõistame kohut inglitegi üle.“ (Salm 3.) Ja Juuda lisab: „Inglid, kes
oma seisust ei hoidnud, vaid jätsid maha oma eluaseme, pani ta kinni igaveste ahelatega
pimeduse alla suure päeva kohtuks.“ (Juuda 6.) {SV 495.2}
Tuhande aasta lõpul toimub teine ülestõusmine. Siis äratatakse surmast õelad ja nad
ilmuvad Jumala ette „kirjutatud kohtuotsuse“ täidesaatmiseks. Nii ütleb Ilmutusraamatu
autor pärast õigete ülestõusmise kirjeldust: „Aga muud surnud ei elustunud mitte, kuni need
405