Viha Vein

Viha Vein
Jutlustaja, kes ohverdab tõe, et saavutada inimeste heakskiitu, mõistab nüüd oma õpetuste
iseloomu ja mõju. On selge, et Jumala silmad jälgisid teda siis, kui ta seisis kõnepuldis, kui
kõndis tänaval, kui ta seltsis inimestega. Iga emotsiocn, iga kirjutatud rida, iga lausutud
sõna, iga tegu, mis juhtis inimesi otsima varju vale juures, oli seemne külv. Nüüd näeb ta
lõikust armetute, kadunud hingede näol enda ümber. {SV 490.3}
Issand ütleb: „Ja mu rahva tütre vigastust nad ravivad kerglaselt, üteldes: „Rahu, rahu!“
kuigi rahu ei ole!“ „Et te olete valmistanud valega õige südamele valu, mina aga ei ole
valmistanud temale valu, ja et te olete kinnitanud õela käsi, et ta ei pöörduks oma kurjalt
teelt oma elu hoidmiseks.“ (Jer. 8, 11; Jes. 13, 22.) {SV 490.4}
„Häda karjaseile, kes hukkuvad ja pillutavad mu karjamaa lambaid!“... „Vaata, ma
nuhtlen teid teie pahategude pärast.“ „Uluge, karjased, ja kisendage, püherdage
karja isandad, sest päevad on täis, et teid tappa ja pillutada. .. Siis kaob karjastel varjupaik ja
karja isandail pakkupääs.“ (Jer. 3, 1. 2; 25, 34. 35.) {SV 490.5}
Jutlustajad ja rahvas mõistavad, et nad ei ole olnud Jumalaga õiges vahekorras. Nad
näevad, et nad on vastu kõigi õigete ja õiglaste käskude Andjale. Jumalike eeskirjade
kõrvaldamine on tekitanud tuhandeid lahkhelisid, viha ja ülekohut, kuni maa on muutunud
suureks võitlusväljaks, moraalse laostumise mülkaks. Seda näevad Issanda tulekul need, kes
heitsid ära tõe ja valisid eksituse. Ükski keel ei suuda väljendada ängi, mida tunnevad
sõnakuulmatud ja truudusetud siis, kui nad mõistavad, et nad on alatiseks kaotanud igavese
elu. Mehed, keda maailm kummardas nende andekuse ja kõneosavuse pärast, näevad nüüd
asju nende õiges valguses. Nad mõistavad, mida nad kaotasid käsust üle-astumisega. Nad
langevad nende jalge ette, kelle ustavust „ad on põlanud ja mõnitanud. {SV 491.1}
Inimesed näevad, et nad on viidud eksiteele. Nad süüdistavad hukatuses üksteist, kuid
viimaks suunavad kõik oma etteheited jutlustajate pihta. Ustavusetud õpetajad tõotasid neile
meeldivaid asju. Nad mõjutasid oma kuulajaid Jumala käsku tühjaks tegema ja neid taga
kiusama, kes pidasid seda pühaks. Nüüd on need õpetajad sunnitud kogu maailma ees oma
pettust tunnistama. Rahvahulgad on raevunud. „Me oleme kadunud!“ karjuvad nad. „Teie
olete põhjustanud meie hukatuse!“ Nad tormavad valekarjaste kallale. Needsamad inimesed,
kes kord oma õpetajaid kõige enam imetlesid, neavad neid nüüd kõige hirmsamini.
Needsamad käed, kes kord kroonisid neid loorberitega, tõusevad hingekarjaseid tapma.
Mõõku, mis pidid tapma Jumala rahvast, kasutatakse nüüd valekarjaste hävitamiseks.
Kõikjal käib võitlus ja verevala-mine. {SV 491.2}
„Mürin jõuab maailma ääreni, sest Jehooval on rahvastega riid, ta käib kohut kõige lihaga
— ta annab õelad mõõga kätte.“ (Jer. 25, 31.) Suur võitlus on kestnud kuus tuhat aastat.
Jumala Poeg ja Tema tulevased käskjalad on võidelnud kurjuse võimuga, et inimlapsi
hoiatada, valgustada ja päästa. Nüüd on kõik teinud oma otsuse. Kurjad inimesed on
täielikult ühinenud Saatanaga tema võitluses Jumala vastu. Aeg on tulnud Jumalal kaitsta
402