Viha Vein

Viha Vein
Tema Iisrael seisab kuulatades, silmad üles suunatud. Nende näod on valgustatud Tema aust
ja hiilgavad nagu Moosese pale, kui Ta Siinailt alla tuli. Õelad ei või vaadata neile otsa. Siis,
kui kuulutatakse õnnistust neile, kes on austanud Jumalat Tema hingamispäeva pühaks
pidamise kaudu, kuuldub võimas võiduhüüd. {SV 480.2}
Varsti ilmub idas väike must pilv, umbes inimese poole kämbla suurune. See pilv
ümbritseb Päästjat ning näib eemalt olevat mähkunud pimedusse. Jumala rahvas teab, et see
on Inimese Poja märk. Pühalikus vaikuses vaatlevad nad pilve, kui see läheneb maale,
muutudes üha heledamaks ja aulisemaks, kuni sellest saab suur valge pilv, mille alus hiilgab
nagu hävitav tuli ja miile kohal kummub lepingu vikerkaar. Jeesus ilmub vägeva võitjana.
Ta ei tule enam „valude mehena“, et juua häbi ja valu karikast. Ta tuleb Võitjana taevas ja
maa peal. et kohut mõista elavate ja surnute üle. „Ustav ja Tõeline ja tema mõistab kohut ja
sõdib õiguses.“ „Ja sõjaväed taevas“ järgivad teda. (Ilm. 19, 11. 14.) Võidulaule laulev
pühade inglite loendamatu hulk saadab Issandat Tema teel. Taevalaotus on täis hiilgavaid
olendeid: „tuhat korda tuhat“ ja „kümme tuhat korda kümme tuhat“. Ükski sulg ei suuda
kirjeldada seda sündmust; ühegi sureliku mõistus ei ole võimeline kujutlema selle hiilgust.
„Tema aulikkus katab taevaid ja maa on täis tema kiitust!“ Tema all on nagu valguse sära.“
(Hab. 3, 3. 4.) Kui elav pilv läheneb, näevad kõikide silmad Eluvürsti. Okaskroon ei
ümbritse enam seda püha pead. Hiilgav pärg ehib Tema püha laupa. Lunastaja nägu särab
heledamini kui keskpäeva päikese pimestav hiilgus. „Ja temale on tema kuue ja puusa peale
kirjutatud nimi: „Kuningate Kuningas ja isandate Issand!““ (Ilm. 19, 16.) {SV 480.3}
Tema ees „on kõik näod muutunud kahvatumaks“; Jumala armu põlgavaile langeb
igavese meeleheite pitser. „Julgus kaob, põlved võbisevad ... ja kõik palged õhetavad.“ (Jer.
30, 6; Nah. 2, 10.) Õiged hüüavad värisedes: „Kes võib püsida?“ Inglite laul katkeb. Maad
võtab kohutav vaikus. Siis kõlab Jeesuse hääl: „Minu armust saab teile küllalt.“ Õigete näod
on üles tõstetud ja rõõm täidab südameid. Inglid hakkavad veel juubeldavamalt laulma ning
tulevad veel ligemale. {SV 481.1}
Kuningate Kuningas tuleb pilvedel, ümbritsetuna leegitsevast tulest. Taevalaotus on
rullunud kokku nagu rullraamat, maa väriseb Tema ees ja kõik mäed ning saared liiguvad
asemeilt. „Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru
väga! Ta kutsub taeva ülalt ja maa, et kohut mõista oma rahvale!“ (Laul 50,3. 4.) {SV
481.2}
„Ja ilmamaa kuningad ja suured isandad ja sõjapealikud ja rikkad ja võimumehed ja kõik
orjad ja kõik vabad pugesid varjule koobastesse ja mägede kaljudesse ja nad ütlesid
mägedele ja kaljudele: „Langege meie peale ja varjake meid selle palge eest, kes aujärjel
istub, ja Talle viha eest! Sest on tulnud tema suur vihapäev, ja kes võib püsida?“ (Ilm. 6, 15-
17.) {SV 481.3}
Mõnitused on lõppenud, valetavad huuled vaikinud. Relvade tärin, lahingu kära,
„sõjakäras sõtkutud saabas ja veres veeretatud vammus“ (Jes. 9, 4) on kadunud. Nüüd on
393