Viha Vein

Viha Vein
Jumala silmad nägid läbi aegade ja peatusid kriisiajal, mis Tema rahval tuleb üle elada
siis, kui maised võimud koonduvad nende vastu. Nagu pagendatud vangid, nii kardavad
nemadki nälja või vägivalla kaudu surmale saagiks langeda. Ent Püha, kes lõhestas Punase
mere Iisraeli ees, ilmutab oma väge ja pöörab nende vangipõlve. „Ja nad kuuluvad mulle,
ütleb vägede Jehoova, on mu eraomand sel päeval, mille ma valmistan! Ja ma olen neile
armuline, nõnda nagu mees on armuline oma pojale, kes teda teenib.“ (Mai. 3, 17.) Kui sel
ajal valatakse Kristuse ustavate tunnistajate verd, ei tooks see enam nii nagu märtrite veri
lõikust Jumala külvatud seemnele. Nende ustavus ei oleks tunnistuseks, mis veenaks teisi
tões, sest kangekaelne süda on Jumala armu nii kaua tagasi tõrjunud, et arm ei saa teda enam
mõjutada. Kui õiged jääksid nüüd saagiks vaenlastele, oleks see ainult võidurõõmuks
pimedusevürstile. Taavet ütleb oma Laulus: „Sest ta peidab mind oma majasse kurjal ajal, ta
peab mind salajas oma telgi peidupaigas.“ (Laul 27, 5.) Kristus on öelnud: „Tule mu rahvas,
mine oma kambritesse, ja sule uksed enese takka, peitu üürikeseks ajaks, kuni meelepaha
möödub! Sest vaata, Jehoova väljub oma asupaigast nuhtlema maa elanikke nende ülekohtu
pärast!“ (Jes. 26. 20. 21.) Auline on nende vabastus, kes on kannatlikult oodanud Issanda
tulemist ja kelle nimed on kirjutatud eluraamatusse. {SV 475.4}
389