10.04.2023 Views

Viha Vein

Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?

Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

<strong>Viha</strong> <strong>Vein</strong><br />

parajasti asus, sai ta korralduse oodata ainsagi ihukaitsjata ühes välimises õues. Talve<br />

tugevas pakases, katmata peaga, paljajalu ja patukahetsusrüüs ootas kerser seal paavsti<br />

vastuvõttu. Alles pärast seda, kui Heinrich oli kolm päeva paastunud ja oma patud pihtinud,<br />

suvatses paavst taile andestada. Sedagi tingimusel, et keiser ei asu troonile ilma paavsti<br />

eriloata. Võidurõõmus Gregorius hooples, et tema kohus on kuningate uhkust alandada. {SV<br />

39.4}<br />

Kuivõrd silmatorkav oli vahe kõrgi paavsti ülbe uhkuse ja Kristuse alandlikkuse ning<br />

lahkuse vahel! Kristus, kes oli valmis iga inimese südame ukse taga ootama ja sisse laskmist<br />

paluma, et tuua andestust ja rahu, õpetas oma jüngritele: „Kes iial teie seast tahab olla ülem,<br />

see olgu teie sulane“ (Matt. 20,27 v. t). {SV 40.1}<br />

Järgnevad sajandid tunnistasid Rooma katoliku kiriku poolt sisse toodud eksiõpetuste<br />

süvenemist. Juba enne paavstluse võimuletulekut äratasid paganlike filosoofide õpetused<br />

koguduses tähelepanu ja avaldasid teatud mõju. Paljud, kes end pöördunuks tunnistasid,<br />

juhindusid tegelikult endiselt paganliku mõtteteaduse õpetustest. Nad viljelesid neid edasi<br />

ise ja surusid peale ka teistele. Sel viisil liideti kristlusega ohtlikud eksiõpetused, millest<br />

väljapaistvaim oli usk hinge surematusesse ja teadvuse olemasolusse peale surma. See<br />

õpetus sai aluseks Rooma katoliku kiriku uskumusele palvetada pühakute ja neitsi Maarja<br />

poole. Sellest lähtus ka eksiopetus patuste igavesest piinast, mis juba varakult lülitati<br />

katoliku kiriku uskumustesse. {SV 40.2}<br />

Nii valmistati tee veel ühele paganlikule väljamõeldisele, mida Rooma kirik nimetas<br />

puhastustuleks ja kasutas ebausklike rahvahulkade hirmutamiseks. Selle õpetuse kohaselt<br />

asus kuskil üks piinapaik, kus nende hinged, kes ei olnud ära teeninud igavest hukatust,<br />

pidid kandma karistust oma pattude eest seni kuni nad paturüvedusest vabanesid ja taevasse<br />

said (vt. lisa). {SV 40.3}<br />

Et kirikule pooldajate hirmu ja pattude arvel kasu tuua, oli vaja veel üht väljamõeldist.<br />

Nii ilmus õpetus pattude andestamisest. Kõigile, kes olid valmis osa võtma paavsti sõnadest,<br />

et laiendada tema maise võimu piirkonda, karistada tema vaenlasi ja hävitada neid, kes<br />

julgesid eitada paavsti vaimulikku ülemvalitsust, tõotati mineviku, oleviku ja isegi tuleviku<br />

pattude täielikku andestamist ning kõigist ärateenitud piinadest ja nuhtlustest vabanemist,<br />

Õpetati sedagi, et kirikule raha maksmise kaudu saab patune end oma pattudest vabaks osta<br />

ja oma sõprade hinged piinavate leekide käest päästa. Selliste vahenditega täitis Rooma<br />

kirik oma varakambrid ja toetas nende suurejoonelist, luksuslikku ja ebavooruslikku elu, kes<br />

nimetavad end selle Kristuse esindajaiks, kel ei olnud kohta, kuhu panna oma pea (vt.<br />

lisa). {SV 40.4}<br />

Piibellik püha-õhtusöömaaja korraldus asendati ebajumalateenistusliku missa ohvriga.<br />

Paavstlikud preestrid väitsid, et nad muudavad tavalise leiva ja viina tõeliseks „Kristuse<br />

ihuks ja vereks“ — ja seda oma mõttetute rituaalide abil! (Kardinal Wisemen — „The Real<br />

Presence of the Body and Blood of Our Lord Jesus Christ in Blessed Eucharist, Proved from<br />

31

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!