Viha Vein

Viha Vein
parajasti asus, sai ta korralduse oodata ainsagi ihukaitsjata ühes välimises õues. Talve
tugevas pakases, katmata peaga, paljajalu ja patukahetsusrüüs ootas kerser seal paavsti
vastuvõttu. Alles pärast seda, kui Heinrich oli kolm päeva paastunud ja oma patud pihtinud,
suvatses paavst taile andestada. Sedagi tingimusel, et keiser ei asu troonile ilma paavsti
eriloata. Võidurõõmus Gregorius hooples, et tema kohus on kuningate uhkust alandada. {SV
39.4}
Kuivõrd silmatorkav oli vahe kõrgi paavsti ülbe uhkuse ja Kristuse alandlikkuse ning
lahkuse vahel! Kristus, kes oli valmis iga inimese südame ukse taga ootama ja sisse laskmist
paluma, et tuua andestust ja rahu, õpetas oma jüngritele: „Kes iial teie seast tahab olla ülem,
see olgu teie sulane“ (Matt. 20,27 v. t). {SV 40.1}
Järgnevad sajandid tunnistasid Rooma katoliku kiriku poolt sisse toodud eksiõpetuste
süvenemist. Juba enne paavstluse võimuletulekut äratasid paganlike filosoofide õpetused
koguduses tähelepanu ja avaldasid teatud mõju. Paljud, kes end pöördunuks tunnistasid,
juhindusid tegelikult endiselt paganliku mõtteteaduse õpetustest. Nad viljelesid neid edasi
ise ja surusid peale ka teistele. Sel viisil liideti kristlusega ohtlikud eksiõpetused, millest
väljapaistvaim oli usk hinge surematusesse ja teadvuse olemasolusse peale surma. See
õpetus sai aluseks Rooma katoliku kiriku uskumusele palvetada pühakute ja neitsi Maarja
poole. Sellest lähtus ka eksiopetus patuste igavesest piinast, mis juba varakult lülitati
katoliku kiriku uskumustesse. {SV 40.2}
Nii valmistati tee veel ühele paganlikule väljamõeldisele, mida Rooma kirik nimetas
puhastustuleks ja kasutas ebausklike rahvahulkade hirmutamiseks. Selle õpetuse kohaselt
asus kuskil üks piinapaik, kus nende hinged, kes ei olnud ära teeninud igavest hukatust,
pidid kandma karistust oma pattude eest seni kuni nad paturüvedusest vabanesid ja taevasse
said (vt. lisa). {SV 40.3}
Et kirikule pooldajate hirmu ja pattude arvel kasu tuua, oli vaja veel üht väljamõeldist.
Nii ilmus õpetus pattude andestamisest. Kõigile, kes olid valmis osa võtma paavsti sõnadest,
et laiendada tema maise võimu piirkonda, karistada tema vaenlasi ja hävitada neid, kes
julgesid eitada paavsti vaimulikku ülemvalitsust, tõotati mineviku, oleviku ja isegi tuleviku
pattude täielikku andestamist ning kõigist ärateenitud piinadest ja nuhtlustest vabanemist,
Õpetati sedagi, et kirikule raha maksmise kaudu saab patune end oma pattudest vabaks osta
ja oma sõprade hinged piinavate leekide käest päästa. Selliste vahenditega täitis Rooma
kirik oma varakambrid ja toetas nende suurejoonelist, luksuslikku ja ebavooruslikku elu, kes
nimetavad end selle Kristuse esindajaiks, kel ei olnud kohta, kuhu panna oma pea (vt.
lisa). {SV 40.4}
Piibellik püha-õhtusöömaaja korraldus asendati ebajumalateenistusliku missa ohvriga.
Paavstlikud preestrid väitsid, et nad muudavad tavalise leiva ja viina tõeliseks „Kristuse
ihuks ja vereks“ — ja seda oma mõttetute rituaalide abil! (Kardinal Wisemen — „The Real
Presence of the Body and Blood of Our Lord Jesus Christ in Blessed Eucharist, Proved from
31