Viha Vein
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Viha</strong> <strong>Vein</strong><br />
vastu, kes võtavad vastu Jumala sõnumi. Saatan ergutab inimesi veelgi suuremale<br />
vihavaenule ja tagakiusamisele. {SV 461.2}<br />
Kui Jumal oma käe Juuda rahva juurest tagasi tõmbas, ei tundnud seda ei preestrid ega<br />
rahvas. Kuigi nad jäid nüüd Saatana võimu alla ja neid valitsesid hirmsad kuritahtlikud<br />
kired, pidasid nad end ikka veel Jumala valituiks. Teenistus templis kestis edasi. Rüvetatud<br />
altareil toodi ohvreid ja ige päev palusid preestrid õnnistust rahvale, kes oli löönud risti<br />
Jumala kalli Poja ning tappis nüüd Tema kuulutajaid ja apostleid. Samamoodi saab olema<br />
siis, kui pühamu lõplik otsus on kuulutatud ja maailma saatus igaveseks otsustatud —<br />
maailma elanikud ei tea sellest midagi. Rahvas jätkab usukommete täitmist, kuigi Jumala<br />
Vaim on neist eemaldunud. Saatanlik agarus, millega kurjusevürst neid oma kuritahtlike<br />
plaanide teostamisele innustab, sarnaneb agarusega Jumala heaks. {SV 461.3}<br />
Kui hingamispäev on saanud kogu kristlaskonna eriliseks vaidlusküsimuseks ja usulised<br />
ning ilmalikud võimud ühinevad selleks, et panna maksma pühapäevaseadus, siis<br />
toob väikese hulga kindel keeldumine alistuda jumalavastasele nõudele neile üleüldise<br />
põlguse ja raevu. Nõutakse tungivalt, et nende väheste vastu, kes on vastuolus kiriku<br />
korralduse ja riigi seadusega, oldaks sallimatud. Parem kannatagu nemad, kui et kõik rahvad<br />
satuvad korratusse ja seadusetusesse. 18 sajandit tagasi kasutasid „rahva vanemad“<br />
sedasama väidet Kristuse vastu: „Teile on parem“, ütles kaval Kaifas, „et üks inimene sureb<br />
rahva eest, kui et kogu rahvas huk-kub!“ (Joh. 11, 50.) See väide on otsustav ka lõpupäevil.<br />
Nende vastu, kes pühitsevad neljanda käsu hingamispäeva, antakse välja määrus, mille<br />
kohaselt nad väärivad kõige karmimat karistust. Rahvale antakse teatud aja möödumise järel<br />
vabad käed neid surmata. Katoliiklus ja langenud protestantism võtavad sellise seisukoha<br />
nende suhtes, kes austavad kõiki jumalikke eeskirju. Jumala rahvas satub siis sellisesse<br />
kitsikusse ja ahastusse, mida prohvet kirjeldab Jaakobi ahastuse ajana: „Nõnda ütleb<br />
Jehoova: „Me oleme kuulnud hirmukisa: on kartus, aga mitte rahu! ... Mispärast on kõik<br />
näod muutunud kahvatumaks? Häda! Sest see päev on suur, sellesarnast ei ole! See on<br />
Jaakobile ahastuse aeg, aga ta päästetakse sellest.“ (Jer. 30, 5-7.) {SV 461.4}<br />
Öö, mil Jaakob võitles ahastavas palves Eesavi käest pääsemise pärast (1. Moos. 32,<br />
24—30), esitab Jumala rahva kogemust ahastusajal. Kuna Jaakob oli haaranud endale<br />
pettusega oma isa õnnistuse, mis oli määratud Eesavile, siis pidi ta oma elu nimel<br />
põgenema, kuna vend ähvardas teda surmata. Pärast paljusid pagendusaastaid asus Jaakob<br />
Jumala käsul teele, et oma naiste, laste, lambaja veisekarjadega kodumaale tagasi pöörduda.<br />
Kodumaa piirile jõudnud, valdas Jaakobit hirm teadete pärast, et Eesav läheneb talle<br />
sõjasalgaga — kahtlemata selleks, et kätte maksta. Näis, et ka Jaakobi relvadeta ja kaitsetud<br />
kaaslased langevad vägivalla ohvriks. Rahutusele ja hirmule lisandus rõhuv süütunne, sest<br />
Jaakobi oma patt oli selle häda põhjuseks. Tema ainus lootus oli Jumala arm ja ainsaiks<br />
kaitseks palve. Ent Jaakob ei jätnud ka omalt poolt midagi tegemata, et heaks teha vennale<br />
tehtud ülekohut ning ära hoida ähvardavat ohtu. Nii peaksid toimima Kristuse järelkäijad<br />
viletsusaja lähenedes. Nad peaksid tegema kõik, et seada end rahva silmis õigesse<br />
378
Change language