Viha Vein
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Viha</strong> <strong>Vein</strong><br />
Kuuendal sajandil oli paavstlus juba kindlalt juurdunud. Tema troon asus impeeriumi<br />
pealinnas ja Rooma piiskop kuulutati kogu kiriku peaks. Paganlus loovutas koha<br />
paavstlusele. Lendav madu oli andnud metsalisele „oma väe ja oma aujärje ja suure võimu“<br />
(Ilm. 13,2). (Vt. lisa). Nüüd algasid Taanieli ja Ilmutuseraamatu prohvetikuulutustes<br />
ennustatud 1260 paavtliku rõhumise aastat (Taan. 7,25; Ilm. 13, 5-7). Kristlasi sunniti<br />
valima: kas loobuda puhtast usust ja tunnustada paavstlikke tseremooniaid ja<br />
jumaiateenistusviise või vaevelda vrngikongis, surra piinapingil, tuleriidal ja tapalaval.<br />
Täitusid Jeesuse sõnad: „Ka teie vanemad ja vennad ja sugulased ning sõbrad annavad teid<br />
ära ja surmavad mõned teie seast; ja teid vihatakse kõikide poolt minu nime pärast“ (Luuka<br />
21, 16.17). Ustavaid hakati taga kiusama suurema ägedusega kui kunagi varem. Kogu<br />
maailm muutus üheks suureks lahinguväljaks. Sadu aastaid pidi Kristuse kogudus otsima<br />
varjupaika kõrvalistes ja üksildastes paikades. Prohvet ütleb: „Ja naine põgenes kõrbe, kus<br />
temal oli Jumalast valmistatud ase, et teda seal toidetaks tuhat kakssada kuuskümmend<br />
päeva“ (Ilm. 12,6). {SV 37.2}<br />
Rooma katoliku kiriku võimuletulekuga algas pimeduse ajastu. Sedamööda, kuidas<br />
kasvas kiriku võim, süvenes pimedus. Selle asemel, et uskuda Kristust, usu tegelikku alust,<br />
usuti Rooma paavsti. Selle asemel, et oodata pattude andestamist ja igavest pääsemist<br />
Jumalalt, vaatas rahvas paavstile ning tema poolt ametisse nimetatud preestritele ja pre~<br />
laatidele. Rahvale õpetati, et paavst on nende maine vahemees ja Jumalale läheneda tohib<br />
ainult tema kaudu. Paavst oli neile Jumala asemik ja seepärast tuli temale tingimusteta<br />
kuuletuda. Kõrvalekaldumine paavsti nõudmistest oli küllaldaseks põhjuseks, et eksijat nii<br />
füüsiliselt kui hingeliselt kõige karmimalt karistada. Nii pöörati inimesed ära Jumalast ning<br />
suunati ekslike, puudulike ja patuste inimeste juurde, tegelikult pimeduse vürsti enese<br />
juurde, kes inimeste kaudu oma plaane teostas. Patt maskeeriti pühadusega. Kui Pühakiri<br />
lämmatatakse ja inimene hakkab ennast Jumalast kõrgemaks pidama, siis ei saagi ilmneda<br />
muu, kui pettus, vale ja alatu ülekohus. Inimlike seaduste ja traditsioonide ülistamisega<br />
kaasneb kõlbeline laostumine. See järgneb alati Jumala käskude hülgamisele. {SV 37.3}<br />
Need oli Kristuse kogudusele ohtlikud päevad. Ustavaid tõekandjaid oli tõesti vähe.<br />
Vahel näis, et vale ja ebausk olid vallutanud kõik ning õige usk pidi maa pealt kaduma.<br />
Evangeeliumi asemele tõusid välise jumalateenistuse vormid, mis järjest karmimalt rahvast<br />
koormasid. {SV 38.1}<br />
Lisaks sellele, et inimesi õpetati vaatama paavstile kui vahemehele, õpetati rahvast<br />
lootma omaenese tegudele kui pattude lepitusvahendile. Pikkade palverännakute,<br />
enesepiitsutamise, reliikviate kummardamise, kirikute, kabelite ja altarite ehitamise, kirikule<br />
suurte summade maksmise ja muu sellise kaudu loodeti vaigistada Jumala viha ja<br />
kindlustada Tema poolehoidu, just nagu oleks Jumal inimene, keda võib vihastada iga<br />
pisiasjaga või lepitada andide ja patukahetsustoimingutega! {SV 38.2}<br />
29
Change language