Viha Vein

Viha Vein
väele, toob ta esile ilminguid, mis jätavad mulje nagu oleks Jumala eriline õnnistus valatud
välja: seal avaldub see, mida peetakse suureks usuliseks huviks. Rahvahulgad juubeldavad
selle pärast, et Jumal nii imeväärselt nende heaks töötab, kuid tegelikult tegutseb hoopis
teine vaim. Usulise sildi all püüab Saatan laiendada oma mõju kristliku maailma üle. {SV
347.2}
Paljudes äratustes, mis on toimunud möödunud poole sajandi jooksul, on suuremal või
vähemal määral olnud tegevuses samad mõjud, mis ilmnevad tulevikus ulatuslikumates
liikumistes: emotsionaalne erutus, tõe ja vale segu, mis on osavalt kohandatud eksiteele
viimiseks. Siiski ei tarvitse keegi lasta end petta. Jumala Sõna valgel pole raske otsustada
liikumiste iseloomu üle. Alati kui inimesed jätavad hooletusse Piibli tunnistuse ning
pöörduvad kõrvale sellistest selgetest hinge häbikatsuvatest tõdedest, mis nõuavad
enesesalgamist ja maailmast loobumist, võime olla kindlad, et Jumal ei anna oma õnnistust.
Juhise järgi, mis Kirstus ise on andnud — „Nende viljast te tunnete nad“ (Matt. 7, 16) —
saab selgeks, et neis liikumistes ei tööta Jumala Vaim. {SV 348.1}
Oma Sõna tõdedes on Jumal end inimestele ilmutanud; sellepärast on tõde kõigile,kes
selle vastu võtavad, kaitsekilbiks Saatana pettuste vastu. Nende tõdede hooletusse jätmine
on avanud ukse pahedele, mis nüüdses usulises maailmas on nii laialt levinud. Suuresti on
ununenud Jumala käsuõpetuse olemus ja tähtsus. Väär arusaam Jumala käsuõpetuse
olemusest, muutumatusest ja kohustuslikkusest on viinud valedele arusaamadele
ümberpöördumisest ja pühitsusest. Tulemuseks on koguduste vagaduse taseme langus. Siin
peitub Jumala väe ja Vaimu puudumise põhjus meie aja äratustes. {SV 348.2}
Mitmesugustes ususektides on vagaduse poolest väljapaistvaid inimesi, kes seda fakti
tunnustavad ja selle pärast südant valutavad. Professor Edwards A. Park ütleb kaasaegsetest
usulistest ohtudest kõneldes tabavalt: „Üks ohu allikas on see, et kantsel jätab hooletusse
jumaliku käsu rõhutamise. Endistel aegadel oli kantsel südametunnistuse hääle
võimendaja... Meie kõige kuulsamad jutlustajad andsid oma kõnedele imestusväärse
ülevuse, samal ajal kui nad järgisid Meistri eeskuju käsu, selle õpetuste ning hoiatuste
väljapaistvaks tegemisel. Nad kordasid kaht suurt põhimõtet: et käsuõpetus on Jumala
täiusliku iseloomu koopia ja, et inimene, kes ei armasta käsku, ei armasta evangeeliumi, sest
käsuõpetus nagu evangeeliumgi on peegel, mis peegeldab Jumala tõelist olemust. See oht
viib teiseni, nimelt patu ulatuse ja pahelisuse alahindamiseni. Käsu õiguse tunnustamine on
pöördvõrdeline sellele mittekuuletumise ülekohtuga.“ {SV 348.3}
„Lähedases suguluses nimetatud ohtudega on oht alahinnata Jumala õiglust. Tänapäeva
jutlustajatel on kalduvus Jumala õiglust jumalikust headusest välja jätta, madaldada headus
mingiks tundeks, selle asemel et ülendada see põhimõtteks. Uus teoloogiline prisma lahutab
selle, mille Jumal on ühendanud. Kas Jumala käsk on hea või halb? Ta on hea. Siis on ka
õiglus hea, sest see on eelsoodumus käsu täitmiseks. Harjumusest alahinnata Jumala käsku
ja õiglust, samuti inimeste sõnakuulmatuse ulatust ja pahelisust, libisevad inimesed kergesti
286