Viha Vein

Viha Vein
prooviti nende usku nii nagu kord prooviti heebrealaste usku Punase mere ääres. Oleksid
nad siingi usaldanud juhtivat kätt, mis oli nendega olnud möödunud kogemustes, oleksid
nad näinud Jumala päästet. Kui kõik need, kes olid töötanud ühiselt a. 1844, oleksid võtnud
vastu kolmanda ingli kuulutuse ja kuulutanud seda Püha Vaimu väes, siis oleks
Issand nende jõupingutustega võimsalt kaasa töötanud. Maailm oleks saanud valgustatud.
Aastaid tagasi oleksid maailma elanikud saanud juba hoiatuse, lõputöö oleks tehtud ja
Kristus oleks tulnud oma rahvast lunastama. {SV 342.2}
Jumala tahe polnud see, et Iisrael rändas nelikümmend aastat kõrbes. Ta tahtis viia nad
otse Kaananisse ja asutada nad sinna püha, õnneliku rahvana. Ent „oma uskmatuse pärast ei
võinud nad sisse saada.“ Heebr. 3, 19. Tagasilanguse ja usuhülgamise tõttu hukkusid nad
kõrbes ning uus põlvkond kasvas üles, et siseneda tõotatud maale. Samuti polnud Jumala
tahe see, et Kristuse tulemine oleks pidanud nii kaua viibima ja Tema rahvas jääma nii
paljudeks aastateks sellesse patu ja hädade maailma. Ent uskmatus lahutas nad Jumalast.
Kui nad keeldusid tegemast neile määratud tööd, laskis Jumal kasvada üles teistel, kes
kuulutust edasi kandsid. Halastusest maailma vastu viivitab Jeesus tulekuga, et patused
võiksid veel kuulda hoiatust ja leida Temas kaitset, enne kui vallandub Jumala viha. {SV
343.1}
Nii nagu varasematel aegadel, nii äratavad ka nüüd tõed, mis noomivad patte ja eksitusi,
vastuseisu. „Sest igaüks, kes teeb kurja, vihkab valgust, ega tule valguse juurde, et ta tegusid
ei laidetaks.“ Joh. 3, 20. Kui inimesed näevad, et nad ei saa kaitsta oma seisukohta
Pühakirjas, otsustavad paljud kaitsta seda igal juhul ning hakkavad mustama nende
iseloomu ja motiive, kes kaitsevad ebapopulaarset tõde. Sama meetodit on kasutatud
kõikidel aegadel. Eelijat peeti tülitegijaks Iisraelis, Jeremiat reeturiks ja Paulust templi
rüvetajaks. Läbi aegade on süüdistatud neid, kes on ustavad tõele, mäs-su õhutamises,
ketserluses või isegi kiriku lõhestamises. Rahvahulgad, kes on selleks liiga uskmatud, et
vastu võtta prohvetikuulutuse kindlat sõnumit, võtavad kõhklematu kergeusklikkusega vastu
süüdistuse nende aadressil, kes julgevad noomida moodsaid patte. Selline meelsus üha
kasvab. Piibel õpetab selgesti, et ligineb aeg, mil riigiseadused lähevad nii vastuollu Jumala
käsuga, et kõik, kes tahavad iga hinna eest kuuletuda kõigile jumalikele eeskirjadele, peavad
taluma etteheiteid ja karistust nagu kurjategijad. {SV 343.2}
Kui tõe sõnumi kuulutaja seda kõike mõistab, mida ta siis peab tegema? Kas ta peab
arvama, et tõde pole võimalik esitada, kuna see tekitab inimestes sageli ainult
kõrvalehoidmist või vastupanu tõe nõuete suhtes? Ei, tal pole mingit põhjust salata Jumala
Sõna tunnistusi sellepärast, et see äratab vastuseisu, nii nagu polnud põhjust ka
varasematel reformaatoritel. Pühade ja märtrite poolt esitatud usutunnistus on kirja pandud
järgnevate põlvkondade kasuks. Need pühaduse ja vankumatu otsekohesuse eeskujud
sisendavad julgust neisse, keda on nüüd kutsutud Jumalast tunnistust andma. Nad said armu
ja tõde mitte ainult iseeneste jaoks, vaid selleks, et nende kaudu valgeneks maailm Jumala
282