Viha Vein
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Viha</strong> <strong>Vein</strong><br />
Ka kõige ägedamatel vaenuaegadel hoidsid Jeesuse tunnistajad oma usu puhtana. Kuigi<br />
neilt oli võetud õigus inimese kombel elada, röövitud isegi päikesevalgus, ja kuigi nad olid<br />
sunnitud rajama endale kodu pimedasse, kuid sõbralikku maapõue, ei kaevelnud nad<br />
raskuste üle. Sõnadega, mis olid täis usku, kannatlikkust ja lootust julgustasid nad üksteist<br />
puuduses ja kannatustes. Kõigi maiste hüvede kaotus ei suutnud neid sundida lobuma oma<br />
usust Kristusesse. Katsumused ja tagakiusamised viisid neid veelgi lähemale tõotatud<br />
puhkusele ja tasule. {SV 27.2}<br />
Juba vanal ajal olid Jumala sulased lasknud end tõe nimel pigem „piinata ega võtnud<br />
vastu vabastamist, et saaksid parema ülestõusmise osalisteks“ (Heebr. 11,35). Niiviisi<br />
toimisid ka paljud kristlased. Nad tuletasid meelde oma Õpetaja üleskutset olla rõõmsad siis,<br />
kui neid Kristuse pärast taga kiusatakse, sest nende palk taevas saab olema suur. Nad<br />
rõõmustasid, et neid arvati väärilisteks tõe eest kannatama. Praksuvate leekide keskelt tõusid<br />
üles võidulaulud. Vaadates usus taeva poole, nägid nad Kristust ja ingleid, kes neid sügava<br />
huviga jälgisid ja nende usukindluse üle rõõmu tundsid. Hääl Jumala troonilt julgustas neid:<br />
„Ole ustav surmani, siis ma annan sulle elukrooni!“ (Ilm. 2,10). {SV 27.3}<br />
Asjatud olid Saatana jõupingutused Kristuse kogudust vägivallaga hävitada. Suur võitlus,<br />
milles Jeesuse jüngrid oma elu andsid, ei lakanud, kui ustavad lipukandjad vahipostil<br />
langesid. Surm tähendas neile võitu. Jumala töölised tapeti, kuid Tema töö läks edasi.<br />
Evangeeliumi levik jätkus ja selle poolehoidjate arv kasvas pidevalt. Kristuse järelkäijad<br />
jõudsid aladele, mis olid ligipääsmatud isegi Rooma „pistrikele“. Üks kristlane, kes noomis<br />
paganlikke valitsejaid kristlaste tagakiusamise pärast, ütles: „Te võite meid tappa, piinata,<br />
hukka mõista... Teie ülekohus tõendab meie süütust. Teie kurjus ei too teile kasu.“ „Mida<br />
rohkem te meid maha niidate, seda rohkem meid saab; kristlaste veri on seeme“ (Tertullian<br />
„Apology“ ptk. 50). {SV 28.1}<br />
Tuhendeid vangistati ja tapeti, kuid nende asemele astusid uued. Need, kes surid<br />
märtrisurma, said tunnustuse Kristuselt. Nad olid võidelnud head usuvõitlemist; Kristuse<br />
teisel tulekul saavad nad aukrooni. Kannatused, mida kristlased talusid, tõid neid lähemale<br />
üksteisele ja oma Lunastajale. Elavate kristlaste eeskuju ja surmaminejate tunnistused<br />
andsid tõele niisuguse veenvuse, et seal, kus seda kõige vähem oodati, jätsid Saatana alamad<br />
tema teenimise ja tulid Kristuse lipu alla. {SV 28.2}<br />
Seepärast kavandas Saatan nüüd edu tagamiseks teist teed. Ta heiskas oma lipu kristlikus<br />
koguduses. Ta teadis, et siis, kui Kristuse järelkäijad õnnestub pettusega suunata Jumalale<br />
sõnakuulmatuse teele, kaob nende tugevus, kindlus ja püsivus ning nad on talle kergeks<br />
saagiks. {SV 28.3}<br />
Suur vaenlane püüdis kavalusega saavutada seda, mida tal ei õnnestunud teostada<br />
vägivallaga. Tagakiusamine lõppes. Saatan asendas verevalamise maise heaolu ja ilmaliku<br />
au hädaohtlike ahvatlustega. Ebajumalakummardajad võtsid kristlikust usust üht-teist<br />
omaks, kuid hülgasid ülejäänud olulise tähtsusega tõed. Nad kinnitasid, et on võtnud vastu<br />
21
Change language