Viha Vein
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Viha</strong> <strong>Vein</strong><br />
Paavstlus on püüdnud muuta Jumala käske. Teine käsk, mis keelab kujude<br />
kummardamise, on käsuõpetusest välja jäetud ja neljas käsk on muudetud, et kinnitada<br />
seitsmenda päeva asemel esimese päeva kui hingamispäeva pidamist. Paavstluse pooldajad<br />
põhjendavad teise käsu väljajätmist sellega, et see on tarbetu, kuna samad põhimõtted olevat<br />
olemas juba esimeses käsus; nemad aga esitavad käske just sellisel kujul, nagu Jumal on<br />
soovinud. Kõnealune muutus pole siiski see, millest prohvet kõneles. Ta räägib otsesest,<br />
sihilikust muutmisest: „Ja ta püüab muuta aegu ja seadust.“ Neljanda käsu muutmine täidab<br />
täpselt selle prohvetikuulutuse. Kirik väidab, et temal on selleks autoriteet, ja seega tõstab<br />
paavstlik võim enese avalikult üle Jumala. {SV 334.1}<br />
Kuna Jumala kummardajaid iseloomustab eriline austus neljanda käsu vastu — sest see<br />
on Jumala loova jõu märk ja tunnistus sellest, et inimestel on kohustus anda Temale au; siis<br />
iseloomustavad metsalise kummardajaid jõupingutused maha kiskuda Looja mälestusmärki<br />
ja ülistada rooma-katoliku kiriku korraldust. {SV 334.2}<br />
Just pühapäeva suhtes esitas paavstlus kõige esmalt oma jultunud nõudmised (vaata lisa)<br />
ja kasutas riigivõimu, et sundida inimesi pidama pühapäeva „Issanda päevaks“. Pii-bel<br />
nimetab Issanda päevaks nädala seitsmendat ja mitte nädala esimest päeva. Kristus ütles:<br />
„Nii on inimese Poeg ka hingamispäeva isand!“ Neljas käsk ütleb: „Seitsmes päev on<br />
Jehoova, sinu Jumala hingamispäev.“ Ja prohvet Jesaja kaudu nimetab Issand seda: „Mu<br />
püha päev.“ Mark. 2, 28; Jes. 58, 13. {SV 334.3}<br />
Sageli esitatud väite, et Kristus muutis hingamispäeva, kummutavad Issanda enda sõnad.<br />
Oma mäejutluses ütles Ta: „Ärge arvake, et ma olen tulnud tühistama käsuõpetust või<br />
prohveteid; ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma. Sest tõesti ma ütlen teile, kuni kaob<br />
taevas ja maa, ei kao käsuõpetusest mitte ühtki tähekest või ühtki märgikest, enne kui kõik<br />
on sündinud. Kes nüüd iganes tühistab ühe neist vähimaist käskudest ja nõnda õpetab<br />
inimesi, teda hüütakse vähimaks taevariigis; aga kes sedamööda teeb ja nõnda õpetab, teda<br />
hüütakse suureks taevariigis.“ Matt. 5, 17-19. {SV 334.4}<br />
Üldiselt tunnustavad protestandid fakti, et Pühakirjas ei leidu ühtki usaldusväärset<br />
põhjendust hingamispäeva muutmise kohta. Need seisukohad esitatakse selgesti Ameerika<br />
Traktaadiseltsi ja Ameerika Pühapäevakooliliidu väljaannetes. Üks neist teostest tunnistab,<br />
et Uus Testament „vaikib täielikult pühapäeva, nädala esimese päeva hingamispäevaks<br />
pidamisest ega anna mingit juhendit selle pidamiseks“ — George Elliott, „The Abiding<br />
Sabbath“, lk. 184. Keegi teine ütleb: „Kuni Kristuse surmani ei tehtud ühtki muudatust<br />
päevas; ja „niivõrd kui aruanne näitab, ei andnud ka apostlid ühtki selgesõnalist käsku<br />
seitsmenda päeva hingamispäevast loobumiseks ja selle pidamiseks nädala esimesel<br />
päeval.“ A. E. Waffle, „The Lord’s Day“, lk. 186-188. {SV 335.1}<br />
Rooma-katoliiklased tunnistavad, et hingamispäeva muutmise teostas nende kirik ja<br />
kinnitavad, et pähapäeva pidamisega tunnustavad protestandid kiriku võimu. Raamatus<br />
„Catholic Catechism of Christian Religion“ väidetakse vas-tuseks küsimusele, millist päeva<br />
275
Change language