Viha Vein

Viha Vein
inimeste südametunnistuse üle, tuli otsida ilmaliku võimu toetust. Niiviisi sündis paavstlus,
kirik, kes hoidis ohjes riigivõimu ja kasutas seda oma eesmärkide saavutamiseks, eriti
„ketserluse“ karistamiseks. Selleks et Ühendriigid saaksid teha metsalise kuju, peab usuline
võim juhtima riigivalitsust nii. et kirik kasutab riigivõimu oma eesmärkide
saavutamiseks. {SV 331.4}
Alati kui kirik on omandanud ilmaliku võimu, on ta kasutanud seda teisitimõtlejate.
karistamiseks. Protestantlikud kirikud, kes on käinud rooma-katoliku kiriku jälgedes sellega,
et nad on astunud liitu ilmalike võimudega, on omamoodi püüdnud piirata südametunnistuse
vabadust. Selle näiteks olgu teisitimõtlejate kauakestnud tagakiusamine inglise kiriku poolt.
Kuueteistkümnendal ja seitsmeteistkümnendal sajandil sunniti tuhandeid
nonkonformistidest jutlustajaid lahkuma oma kirikutest ning paljud pastorid ja
koguduseliikmed said karistada; neid heideti vangi, piinati ja paljud surid märtritena. {SV
332.1}
Ususttaganemine pani varase koguduse riigivalitsuselt abi otsima; ja see valmistas teed
paavstluse — metsalise — esilekerkimisele. Paulus ütles: „Tuleb ärataganemine“ ja saab
„avalikuks ülekohtu inimene“. 2. Tess. 2, 3. Niisiis valmistab ärataganemine kirikus teed
metsalise kujule. {SV 332.2}
Piibel teatab, et enne Issanda tulekut valitseb maailmas samasugune usuline langus nagu
esimestel sajanditel. „Viimseil päevil tuleb raskeid aegu. Sest inimesed on siis
enesearmastajad, rahaahned, hooplejad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile,
laimajad, pillajad, toored, hea põlgajad, petturid, kergemeelsed, sõgedad, rohkem
lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad, kelledel on jumalakartuse nägu, aga kes salgavad
Tema väge.“ 2. Tim. 3, 1-5. „Aga Vaim ütleb selge sõnaga, et viimsel ajal mõned taganevad
usust ja hoiavad eksitajate vaimude ja kurjade vaimude õpetuste poole.“ 1. Tim. 4,1. Saatan
töötab „igasuguses valeväes ja valetunnustähtedega ja valeimetegudega.“ Ja kõik need, kes
„ei võtnud vastu tõe armastust, et nad oleksid võinud pääseda,“ võtavad vastu „vägeva
eksituse, et nad hakkavad uskuma valet“. 2. Tess. 2, 8-11. Kui jõutakse sellise
jumalakartmatuse astmeni koguduses, siis järgnevad samasugused ta-gajärjed nagu
esimestel sajanditel. {SV 332.3}
Paljud peavad suuri erinevusi protestantlike kirikute tõekspidamistes otsustavateks, et
jõupingutused sunnitud ühtsuse kindlustamiseks luhtuvad. Kuid aastaid on juba kestnud
protestantlikes kirikutes üha tugevnev soov üksmeelse liidu järele, mis põhineb ühistel
õpetuspunktidel. Et sellist üksmeelt kindlustada, tekib paratamatult vajadus loobuda
vaidlusküsimustest, millega kõik ei nõustuks, hoolimata sellest, kui tähtsad nad oleksid
Piibli seisukohalt. {SV 332.4}
Cahrles Beecher ütles ühes jutluses a. 1846, et „evangeelsete protestantlike koguduste
jumalateenistused“ ei toimu ainult inimliku hirmu kohutava surve all, vaid nad elavad,
liiguvad ja hingavad põhjalikult rikutud olukorras, mille survel nende loomuse halvemad
273