Viha Vein

Viha Vein
Üks osa oli lõppenud lihtsalt selleks, et anda teed teisele. Uks oli ikka veel avatud
taevasesse pühamusse, kus Kristus teenib patuse heaks. {SV 321.3}
Nüüd mõisteti Kristuse sõnade tähtsust, millega Ta pöördus Ilmutusraamatus just
kõnealuse perioodi koguduse poole: „Nõnda ütleb Füha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti
ja kes avab, ja ükski ei sule; kes suleb ja ükski ei ava. Ma tean sinu tegusid. Vaata, ma olen
seadnud su ette avatud ukse ja ükski ei suuda seda sulgeda.“ Ilm. 3, 7. 8. {SV 322.1}
Neil, kes usus järgivad Jeesust Tema suures lepitustöös, on kasu Tema
vahemeheteenistusest, kuid neil, kes heidavad ära valguse, mida see teenistus pakub, ei ole
sellest mingit kasu, Juudid, kes heitsid ära valguse, mis anti neile Kristuse esimesel tulekul,
keeldusid uskumast Temasse kui maailma Päästjasse, ega saanud seepärast Temalt pattude
andes-tust. Kui Jeesus taevaminekul sisenes omaenese verega taevasesse pühamusse, et
valada jüngrite peale välja need õnnistused, mida Tema eestkoste pakkus, lubas Ta juutidel
jääda täielikku pimedusse ja jätkata oma tarbetuid ohverdamisi. Sümboolne varjuteenistus
oli lõppenud. Uks, mille kaudu inimesed olid senini leidnud juurdepääsu Jumala juurde, ei
olnud enam lahti. Juudid olid keeldunud otsimast Teda ainsal viisil, kuidas Teda tol ajal
leida võis, nimelt teenistuse kaudu taevases pühamus. Seetõttu ei leidnud nad mingit
ühendust Jumalaga. Nende jaoks oli uks suletud. Nad ei teadnud midagi Kristusest kui
tõelisest ohvrist ja ainsast vahendajast Jumala ees ja seepärast ei saanud nad mingit kasu
Tema vahemehetoöst. {SV 322.2}
Uskmatute juutide olukord illustreerib hooletute ja uskmatute kristlaste olukorda, kes on
tahtlikult teadmatuses armulise Ülempreestri tööst. Kui Ülempreester sisenes maise pühamu
kõige pühamasse paika, pidi kogu Iisrael kogunema pühamu ümber ja kõige pühalikumal
viisil avama end Jumala ees, et saada pattude andestus ja jääda püsima ko-gudusse.
Võrratult tähtsam on aga praegusel tõelisel lepituspäeval mõista meie Ülempreestri tööd ja
teada, millised on meie kohustused. {SV 322.3}
Inimesed ei saa karistamatult põlata hoiatusi, mida Jumal neile halastuses saadab. Noa
päevil saadeti maailmale hoiatus taevast, ja inimeste pääste sõltus sellest, kuidas nad
suhtusid kuulutusse. Kuna nad hoiatuse ära heitsid, lahkus Jumala Vaim patuse inimsoo
juurest ja nad hukkusid veeuputuse voogudes. Aabrahami ajal lõppes armuaeg Soodoma
ülekohtuste elanike jaoks ja kõik peale Loti, tema naise ja kahe tütre hävisid taevast
saadetud tules. Samasugune lugu oli Kristuse päevil. Jumala Poeg lausus tolle põlvkonna
uskmatutele juutidele: „Vaata, teie koda jäetakse teil maha!“ Matt. 23, 28. Pidades silmas
viimaseid päevi, ütles Jeesus nende kohta, kes „ei võtnud vastu tõe armastust, et nad oleksid
võinud pääseda. Ja sellepärast Jumal läkitas neile vägeva eksituse, et nad hakkavad uskuma
valet, et mõistetakse hukka kõik need, kes ei ole uskunud tõde, vaid kellel on olnud hea
meel ülekohtust.“ 2. Tess. 2 : 10-12. Kui inimesed lükkavad ära Jumala Sõna õpetused,
võtab Jumal ära oma Vaimu ja jätab nad eksitustesse, mida nad armastavad. {SV 322.4}
265