Viha Vein
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Viha</strong> <strong>Vein</strong><br />
sõna! Sõna, mis ma ütlen, läheb täide, ütleb Issand Jehoova!“ Hesek. 12, 21-25. 27. 28. {SV<br />
294.1}<br />
Need, kes ootasid Issandat, said uut jõudu teadmisest, et Tema, kes teab lõppu algusest,<br />
oli näinud läbi ajastute ette nende pettumust ning kõnelnud neile julgustusja lohutussõnu.<br />
Kui poleks olnud selliseid Pühakirja osi, mis manitsesid neid kannatlikult ootama ja kindlalt<br />
kinni hoidma usust Jumala Sõnasse, oleks nende usk sellel katsumusetunnil lõp-penud. {SV<br />
294.2}<br />
Tähendamissõna kümnest neitsist Matt. 25. peatükis illustreerib samuti adventrahva<br />
kogemust. Matt. 24. peatükis kirjeldas Jeesus vastuseks oma jüngrite küsimusele Tema<br />
tulemise ja maailma lõpu märkide kohta mõningaid kõige tähtsamaid sündmusi maailma ja<br />
koguduse ajaloos perioodil, mis jäi Tema esimese ja teise tuleku vahele. Ta kõneles<br />
Jeruusalemma hävitamisest, koguduse käekäigust paganliku ja paavstliku tagakiusamise<br />
ajal, päikese ja kuu pimenemisest ja tähtede langemisest Seejärel rääkis Ta oma tulevasest<br />
kuningriigist ja jutustas tähendamissõna, milles oli juttu kahesugustest sulastest, kes ootasid<br />
Tema ilmumist. 25. peatükk algab sõnadega: „Siis on taevariik kümne neitsi sarnane.“ See<br />
tähendamissõna käsitleb kogudust, kes elab viimastel päevadel, just sellel ajal, millele<br />
viidatakse 24. peatüki lõpul. Kristuse tuleku ootajate kogemust illustreeritakse juhtumiga<br />
idamaises pulmas. {SV 294.3}<br />
„Siis on taevariik kümne neitsi sarnane, kes võtsid oma lambid ja läksid välja peigmehele<br />
vastu. Viis neist olid rumalad ja viis mõistlikud. Rumalad võtsid küll lambid, aga ei võtnud<br />
õli enesega. Aga mõistlikud võtsid õli astjatesse ühes oma lampidega. Kui peigmees viibis,<br />
jäid nad kõik uniseks ja uinusid magama. Aga keskööl kuuldi häält — Ennäe, peigmees!<br />
Minge vastu!“ {SV 295.1}<br />
Tol korral mõisteti nii, et peigmehe tulek kujutas siin Kristuse tulekut, mida kuulutas<br />
esimene ingel. Laialt levinud usuline ärkamine, mille kutsus esile Tema peatse tuleku<br />
kuulutus, vastas neitsite väljaminekule. Selles tähendamissõnas, nii nagu ka Matt. 24.<br />
peatüki lõpus esitatus on kõne all kaks inimklassi. Mõlema grupi esindajad olid võtnud oma<br />
lambid — Piibli — ja läinud selle valgel välja Peigmehega kohtuma. Need, kes olid<br />
„rumalad, võtsid küll lambid, aga ei võtnud õli enesega“, „mõistlikud“ seevastu võtsid õli<br />
astjatesse ühes oma lampidega“. Viimati mainitud inimgrupp oli võtnud vastu Jumala armu,<br />
Püha Vaimu uuestisünnitava valgustava väe, mis muutis Tema sõna lambiks nende jalgadele<br />
ja valguseks teerajale. Ustavalt olid nad uurinud Pühakirja, et teada saada tõde, ja tõsiselt<br />
taotlenud südame ning elu puhtust. Neil oli isiklik kogemus, usk Jumalasse ja Tema<br />
Sõnasse, mida ei saanud kummutada pettumus ega viivitus. Teised „võtsid küll lambid, aga<br />
ei võtnud õli enesega“. Nad olid tegutsenud lühiaegu meeleliigutuse ajel. Pühalik kuulutus<br />
oli äratanud neis hirmu, kuid nad olid toetunud oma vendade usule ja rahuldunud heade<br />
tunnete vilkuva valgusega, ilma tõde täielikult mõistmata ja ilma tõelise armutööta südames.<br />
Nad olid läinud Issandale vastu täis lootust saada viivitamatult tasu, kuid nad ei olnud ette<br />
240
Change language