Viha Vein
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Viha</strong> <strong>Vein</strong><br />
Tess. 2, 7. Apostlite eluajal jäi kogudus võrdlemisi puhtaks. Kuid „teise sajandi lõpupoole<br />
omandas enamik kogudusi uue näo. Esialgne lihtsus kadus ja vähehaaval, sedamööda,<br />
kuidas vanad jüngrid läksid puhkama, asusid etteotsa nende lapsed, kes koos<br />
uuspöördunutega kujundasid ümber koguduse.“ — Robert Robinson, „Ecclesiastical<br />
Researches“ ptk. 6, par. 17, lk. 51. {SV 288.1}<br />
Et tagada suurema arvu inimeste liitumist kogudusega, madaldati kristliku usu kõrget<br />
taset ning selle tõttu, et kogudusse voolas kokku hulgaliselt endisi paganaid, voolasid sinna<br />
nendega koos ka paganlikud tavad, arusaamad ja ebajumalad.“ — Gavazzi „Lectures“, lk.<br />
278. Sedamööda, kuidas kristlik religioon kindlustas endale ilmalike valitsejate heakskiidu<br />
ja toetuse, võtsid suured hulgad vastu selle välise vormi. Kuigi väliselt kristlased, „jäid<br />
sellised inimesed tegelikult ikkagi paganateks, kes kummardasid salaja endiselt oma<br />
ebajumalaid.“ — samas, lk. 278. {SV 288.2}<br />
Kas seesama protsess pole kordunud peaaegu igas kirikus, kes nimetab end<br />
protestantlikuks? Kui surid uue äratusliikumise asutajad, kellel oli tõeline südameusk, võtsid<br />
järeltulijad nende kohad sisse ja andsid kogudusele uue näo. Kuna usupuhastajate järelkäijad<br />
hoidsid kõvasti kinni oma isade usutunnistusest ja keeldusid vastu võtmast mingit uut tõde,<br />
mille kohta nende isad ei olnud saanud valgust, siis kaldusid nad sellega juba suuresti<br />
kõrvale isade eeskujuandvast alandlikkusest, enesesalgamisest ja maailmast erinemisest.<br />
Niiviisi kadus esialgne lihtsus“. Kogudusse valguv ilmalikkuse vool tõi „enesega kaasa<br />
ilmalikud kombed, teod ja ebajumalad.“ {SV 288.3}<br />
Oo, millise kohutava ulatuse on kaasaja kristlaste seas võtnud sõprus maailmaga, mis on<br />
„vaen Jumala vastu“. Kuivõrd kaugele on läinud kristlaskonna populaarseimad kirikud<br />
Piibli alandlikkuse, enesesalgamise, lihtsuse ja jumalakartuse tasemest! John Wesley ütles<br />
raha kasutamise kohta: „Ärge raisake ühtegi osa nii väärtuslikust talendist ainult silmahimu<br />
rahuldamise peale, üleliigsete või kallihinnaliste riietusesemete ja tarbetute kaunistuste<br />
peale. .Ärge raisake ühtegi osa sellest oma maja väljapaistvaks tegemise peale, üleliigse või<br />
kallihinnalise mööbli, hinnaliste piltide, maalide ja nipsasjade peale... Ärge andke välja<br />
sentigi oma uhkusetunde rahul-damiseks, et inimesed teid imetleksid ja kiidaksid. ... „Nii<br />
kaua, kui teil on menu, räägivad inimesed teist head. Nii kaua, kui te olete riietatud<br />
purpurisse ja peenesse linasesse ja elate suurejoonelist seltskonnaelu, kiidavad kahtlemata<br />
paljud teie peent maitset, heldust ja külalislahkust. Kuid ärge ostke nende heakskiitu nii<br />
kallilt. Olge tuhat korda meelsamini rahul auga, mis tuleb Jumalalt.“ — Wesley „Works“,<br />
jutlus 50, „The Use of Money“. Kuid paljudes kirikutes jäetakse meie ajal selline õpetus<br />
tähele panemata. {SV 288.4}<br />
Usu tunnistamine on maailmas saanud populaarseks. Valitsejad, poliitikud,<br />
õigusteadlased, arstid ja kaupmehed ühinevad kirikuga, et kindlustada endale ühiskonna<br />
lugupidamine ja usaldus ning tagada oma ilmalike huvide edenemine. Seejärel püüavad nad<br />
peita kõiki oma ebaõiglasi tehinguid kristluse sildi alla. Mitmesugused usulised<br />
235
Change language