Viha Vein
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Viha</strong> <strong>Vein</strong><br />
töö ei olnud veel tehtud ja Saatana ning tema saadikute kavatsused saadeti luhta. {SV<br />
251.2}<br />
Hoolimata vastuseisust oli huvi adventliikumise vastu pidevalt kasvanud. Kümneja<br />
sajaliikmelistest rühmadest olid kogudused kasvanud paljutuhandelisteks. Enamik<br />
pöördunutest liitus ühe või teise kogudusega, kuid teatud aja pärast pöördus opositsiooni<br />
vaim ka vastupöördunute vastu ning kirikud hakkasid manitsema neid, kes Milleri vaated<br />
heaks kiitsid. See sundis Millerit kirjutama läkituse kristlastele kõigist usulahkudest tungiva<br />
palvega näidata Pühakirjaga, milles ta eksis, kui tema õpetus oli ekslik. {SV 251.3}<br />
„Mida me oleme uskunud sellist.“ küsis ta, „mida Jumala Sõna ei käsi meil uskuda?<br />
Jumala Sõna aga peate te ise meie usu ja elu ainsaks juhiseks! Mida me siis oleme teinud, et<br />
see peaks kutsuma esile sellise vaenuliku hukkamõistu kõnepultidest ja ajakirjanduses ning<br />
andma teile põhjust kõrvaldada meid (adventiste) oma kogudustest ja vendlusest?“ „Kui me<br />
eksime, siis palun, näidake meile, milles seisneb meie eksitus. Näidake meile Jumala<br />
Sõnaga, et me oleme eksituses. Meid on küllalt naeruvääristatud, kuid selline meetod ei<br />
veena meid ümber. Ainult Jumala Sõna võib muuta meie vaateid. Me oleme jõudnud oma<br />
veendumusteni sügava kaalutlemise ja palve kaudu, sedamööda, kuidas Pühakirja tõendeid<br />
mõistame.“ — Samas, k. 250, 252. {SV 251.4}<br />
Need hoiatused, mida Jumal on ühel või teisel ajal oma sulaste kaudu maailmale saatnud,<br />
on põrkunud ikka vasta kahtlustusi ja uskumatust. Enne kui Jumal pidi inimeste<br />
jumalakartmatuse pärast hävitama muistse maailma veeuputuse läbi, teatas Ta ette oma<br />
kavatsusest, et anda tolleaegsele sugupõlvele võimalus pöörduda oma kurjadest tegudest.<br />
Sada kakskümmend aastat kõlas neile üleskutse meelt muuta, et Jumal ei peaks neid<br />
hävitama. Ent kuulutus tundus neile tühise jutuna ja nad ei uskunud seda. Selle asemel<br />
läksid nad kurjuses veelgi kaugemale ja pilkasid Jumala saadiku tungivaid palveid ning<br />
süüdistasid teda koguni ülbuses: kuidas julges see mees üles astuda maailma kõigi suurte<br />
meeste vastu! Kui Noa kuulutus oleks olnud õige, siis miks ei mõistnud ega uskunud seda<br />
kogu maailm! Mille nimel lugeda ühe inimese väide õigemaks tuhandete tarkusest! Nad ei<br />
tahtnud uskuda hoiatust ega otsinud kaitset laevas. {SV 252.1}<br />
Pilkajad osutasid loodusnähtustele: aastaaegade muutmatule järgnevusele, sinisele<br />
taevalaotusele, kust polnud kunagi vihma sadanud, rohelistele väljadele, mida värskendas<br />
öine pehme kaste, ja nad hüüdsid: „Eks ta räägi mõistujuttu!“ Põlastavalt tembeldasid nad<br />
õigluse jutlustaja sõgedaks fanaatikuks ja jätkasid veelgi innukamalt lõbustuste jahtimist<br />
ning kurjade teede tallamist. Nende uskmatus ei saanud takistada ettekuulutatud sündmuste<br />
täitumist. Jumal oli kaua talunud nende kurjust, ta oli andnud neile suurepärase võimaluse<br />
oma elu muuta, kuid määratud ajal tabas kohtuotsus Tema armu põlgajaid. {SV 252.2}<br />
Kristus teatab, et Tema teise tulemise suhtes valitseb samasugune uskmatus. Nii nagu<br />
inimesed Noa päevil „ei saanud aru, enne kui tuli veeuputus ja võttis nad puha ära“;<br />
„nõnda“, kõlavad Pääst ja sõnad, on lugu „ka Inimese Poja tulemisel“. Matt. 24, 39. Kui<br />
206
Change language