Viha Vein

Viha Vein
õpetlane pole rääkinud ega kirjeldanud ühtki sellist sündmust, mis oleks sarnanenud
eilehommikuse vaatepildiga, kuid prohvet ennustas seda täpselt kaheksateist sajandit tagasi.
Küsimus on ainult selles, kas me tahame tunnistada, et tähed langesid sellel ainsal
eesmärgil, milleks selline ilming on mõeldud!“ {SV 249.1}
Nii ilmus viimane Jeesuse tuleku märkidest, millest Jeesus ise jüngritele rääkis: „Kui te
näete seda kõike, siis teadke, et see on ligi ukse ees.“ Matt. 24, 33. Pärast neid märke nägi
Johannes suurt järgnevat sündmust: „Taevas veeres ära nagu rullraamat,“ maa värises, mäed
ja saared nihkusid oma paigast ja õelad püüdsid hirmunult põgeneda Inimese Poja
lähedusest. Ilm. 6, 12-17. {SV 249.2}
Paljud, kes nägid „tähesadu“, pidasid seda tulevase kohtu kuulutajaks, „tolle suure
kohutava päeva aukartust äratavaks ennustajaks, kindlaks eelkäijaks, armuliseks mär-giks.“
— „The Old Countryman“, Portlandi „Evening Advertiser“, 26. nov. 1833. a. Nii juhiti
inimeste tähelepanu prohvetikuulutusele ja paljude tähelepanu pöörati Kristuse teise tuleku
hoiatusele. {SV 249.3}
Aastal 1840 äratas suurt tähelepanu veel ühe prohvetikuulutuse tähelepanuväärne
täitumine. Josiah Litch, teise tuleku kuulutuse üks juhtivaid jutlustajaid oli kirjastanud 1838.
aastal seletuse Ilmutuseraamatu 9. peatüki kohta, kus ta kõneles Türgi impeeriumi langusest.
Tema arvestuse koheselt pidi see riik kaotama iseseisvuse a. 1840 m. a. j., millalgi
augustikuus“, ja ainult mõned päevad enne selle toimumist kirjutas ta: „Võttes arvesse, et
esimene periood, 150 aastat, täitus täpselt, enne kui Descozes astus türklaste loal troonile
ning et 391 aastat ja viisteist päeva algasid selle perioodi lõpul, siis jõuab kõnealune
ettekuulutus välja 11. augustisse a. 1840, mil me võime oodata Otomani impeeriumi võimu
murdumist Konstantinoopolis. Ma usun, et see toimub nii,“ — Josiah Litch, „Signs of the
Times, and Expositor of Prophecy“, 1. aug. 1840. {SV 249.4}
Täpselt antud ajal võttis Türgi oma suursaadiku kaudu vastu Euroopa liitlasriikide
protektoraadi ja endis end seega kristlike rahvaste valitsuse alla. See sündmus täitis täpselt
ennustuse. (Vaata lisa.) Kui asi teatavaks sai, veendusid rahvahulgad Milleri ja tema
kaaslaste prohvetliku tõlgitsuse põhimõtete õiguses, see aga endis imestusväärset hoogu
adventliikumisele. Haritud ja positsiooniga inimesed ühinesid Milleriga nii selleks, et
jutlustada, kui selleks, et tema seisukohti trükis avaldada ning aastast 1840 kuni aastani
1844 laienes töö kiiresti. {SV 249.5}
William Milleril olid suured vaimred võimed, mida olid aidanud arendada juurdlemisja
uurimisharjumused. Tarkuse tõelise Allikaga ühenduses olemine lisas neile taevase tarkuse.
Ta oli inimene, kes äratas lugupidamist kõikjal, kus hinnati iseloomu väärikust ja kõlbelist
käitumist. Temas oli ühinenud südameheadus, kristlik alandus ja enesevalit-semine; ta oli
tähelepanelik ja sõbralik kõikide vastu, valmis kuulama ära teiste arvamusi ja kaaluma
nende argumente. Ärritumata kontrollis ta kõiki teooriaid ja õpetusi Jumala Sõnaga. Tema
204