Viha Vein

Viha Vein
Laulja sõnade tõde: „Kui su sõnad avanevad, annavad nad valgust, tehes arukaks kohtlasi!“
Laul 119, 130. {SV 238.2}
Suure huviga uuris Miller Taanieli ja Ilmutuseraamatut Neis kirjas olevate
prohvetikuulutuste tõlgendamiseks kasutas ta põhimõtteid, mis, teiste Piibli raamatute
puhulgi, ja leidis oma suureks rõõmuks, et prohvetlikke sümboleid oli võimalik mõista ning
et prohvetikuulutused, niipalju kui neist olid täitunud, olid täitunud sõna-sõnalt. Ta märkas,
et esitatud mitmesugustele sümbolitele ja kujunditele anti seletus kas vahetus kontekstis või
siis seletati need lahti Piibli teistes kirjakohtades ja selliselt seletatuina tuli neid mõista juba
sõnasõnaliselt. „Jõudsin seega veendumusele,“ ütleb ta, „et Piibel on ilmutatud tõdede
süsteem, nii selgesti ja lihtsalt esitatud, et uuriv inimene, ükskõik kui vähese taibuga, ei
tarvitse selles eksida.“ Bliss, lk. 70. {SV 238.3}
Lüli lüli järel selgines talle tõeahel ja iga sammuga tulid äha enam esile
prohvetikuulutuste kontuurid, mis tasusid jõupingertusi Taeva inglid suuneisid Milleri
mõtteid ja avasid Pühakirja tema arusaamisele. {SV 238.4}
Viisi, mismoodi prohvetikuulutused olid täitunud minevi kus. võttis ta juhiseks, mille
varal mõista, mismoodi täituvad seni veel täitumata ettekuulutused. Niiviisi jõudis ta
veendumusele, et rahva seas populaarne vaade Kristuse vaimsest valitsemisest, maapealsest
tuhandeaastasest riigist enne maailma lõppu, ei toetunud Jumala Sõnale. See õpetus, mis
pakkus tuhandeaastast õiglust ja rahu enne Issanda isiklikku tulekut, lükkas Jumala suure ja
hirmutava kohtupäeva kaugesse tulevikku. Kui meeldiv see mõte ka oli, oli see ometi
vastuolus Kristuse ja Tema apostlite õpetustega, kes kõnelesid, et nisu ja luste kasvavad
koos kuni maailma-ajastu lõikuseni; et kurjad inimesed ja petised lähevad ikka pahemaks“,
et „viimseil päevil tuleb raskeid aegu“ ja et pimeduse riik kestab kuni Issanda tulekuni ning
hävitatakse Tema suu vaimuga ja purustatakse Tema tuleku hiilgusest.“ Matt 13,20.38-41;
2. Tim. 3. 13.1; 2. Tess. 2, 8. {SV 239.1}
Apostellik kogudus ei õpetanud kogu maailma ümberpöördumist ega Kristuse vaimset
valitsemist. Üldiselt ei võtnud kristlased seda õpetust vastu kuni kaheksateistkümnenda
sajandi alguseni. Nagu iga teisegi eksiõpetuse puhul, nii olid sellegi õpetuse uskumisel
halvad tagajärjed. Inimesed harjusid ootama Issanda tulemist kauges tulevikus ja jätsid
tähele panemata need märgid, mis kõnelesid Tema tuleku ligidusest. Väärarusaam tõi
enesekindluseja julgeolekutunde, mis polnud põhjendatud ja mille tõttu paljud jätsid
hooletusse vajali-ku ettevalmistuse kohtumiseks Issandaga. {SV 239.2}
Miller leidis, et Pühakirjas õpetatakse selgesti Kristuse isik likku tulekut. Paulus ütleb:
„Issand ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ning Jumala pasunaga.“ 1. Tess. 4.
16. Ja Päästja teatab: „Nad näevad Inimese Poja tulevat taeva pilvede peal suure väe ja
auhiilgusega.“ „Sest otsekui välk sähvab ida poolt ja paistab läände, nõnda peab olema
InimesePoja tulemine.“ Matt. 24, 30. 27. Teda saadavad kõik taeva väed. „Inimese Poeg
194