Viha Vein

Viha Vein
ei saanud Jumal neid arvata inimeste hulka, keda kirjeldab apostel Paulus: „Aga teie,
vannad, ei ole mitte pimeduses, nii et see päev teid saaks haarata kui varas. Teie kõik olete
ju valguse lapsed ja päeva lapsed. Meie ei ole mitte öö ega pimeduse lapsed!“ 1. Tess. 5,
4.5. {SV 234.3}
Valvurid Siioni müüridel oleksid pidanud olema esimesed kõnelema Õnnistegija
tulemisest, esimesed kutsuma rahvast üles valmistuma Temaga kohtuma. Kuid nad olid
muretud, unistasid rahust ja julgeolekust ning lasksid rahval magada pattudes. Jeesus
võrdles oma kogudust viljatu viigipuuga, kes uhkeldas küll lehtedega, kuid oli ilma
hinnalise viljata Peeti hooplevalt kinni küll religiooni välistest vormidest, kuid puudus õige
alandlikkus, meeleparandus ja usk, mis ainsatena võisid muuta teenistuse Jumalale
vastuvõetavaks. Vaimu viljade asemel ilmutati uhkust, vormilikkust, edevust, isekust ja
rõhumist. Tagasilibisev kogudus sulges silmad ajamärkidele. Jumal ei hüljanud noid ega
vähendanud oma ustavus:, kuid kogudus ise eemaldus Temast ja lahutas end Tema armastusest,.
Kuna nemad lõid käega lepingu tingimustele, siis ei täitunud Issanda tõotused
nende suhtes. {SV 234.4}
Selline on Jumala poolt antud valguse ja eesõiguste alahindamise ja hooletusse jätmise
vältimatu tagajärg. Kui kogudus ei võta vastu igat valguskiirt ega täida igat teadaolevat
kohustust, siis muutub usk paratamatult vormiteenistuseks ja tõeline jumalakartus kaob.
Seda tõde on koguduse ajalugu korduvalt kinnitanud. Jumal nõuab oma rahvalt usutegusid
ja sõnakuulelikkust vastavalt antud õnnistustele ja eesõigustele. Sõnakuulmine nõuab ohvrit;
sellega aga kaasneb rist ning seetõttu ei soovigi paljud Kristuse järelkäijad järgida taeva
valgust. Sarnaselt vanadele juutidele ei tunne nad oma armukatsumise aega. Luuka 19, 44.
Juhtivate vaimulike uhkuse ja uskmatuse pärast läks Issand neist mööda ja ilmutas oma tõde
neile, kes Petlemma karjaste ja Hommikumaa tarkade sarnaselt pöörasid tähelepanu kogu
valgusele, mida nad olid saanud. {SV 235.1}
191