Viha Vein
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Viha</strong> <strong>Vein</strong><br />
laostumine. Et usu tunnistamine muutus valimisõiguse ja riigiametitesse saamise<br />
tingimuseks, siis ühinesid kogudusega paljud lihtsalt ilmaliku poliitika kaalutlustel, ilma<br />
südame muutuseta. Nii moodustusid kogudused suuremalt jaolt ümberpööramata inimestest.<br />
Isegi jutlustajaa-metis oli neid, kes pooldasid eksiõpetusi ega tundnud Püha Vaimu<br />
uuendavat väge. Niiviisi ilmnesid jälle need halvad tagajärjed, mis nii sageli kerkisid esile<br />
kiriku ajaloos juba Constantinuse päevist alates, kui kirikut püüti üles ehitada riigi abil ja<br />
evangeeliumi toetamiseks otsiti tuge ilmalikelt võimudelt, kuigi Jeesus oli öelnud: „Minu<br />
riik ei ole sellest maailmast!“ (Joh. 18, 36). Kiriku ühendamine riigiga pole tähtsusetu asi,<br />
sest kuigi näib, et maailm läheneb seetõttu kirikule, läheneb tegelikult kirik maailmale. {SV<br />
220.2}<br />
Järglased kaotasid silmist põhimõtte, mida Robinson ja Koger Williams õilsalt kaitsnud<br />
olid, nimelt veendumuse, et tõde on edasiarenev, et kristlased peavad olema valmis vastu<br />
võtma kogu valgust, mis paistab Jumala Pühast Sõnast. Protestantlikud kirikud Ameerikas ja<br />
Euroopas, mis usupuhastuse vastuvõtmise kaudu olid saanud väga rikkalikke õnnistusi, ei<br />
tunginud uuenduste teel edasi Kuigi aeg-ajalt tõusid üles mõned ustavad mehed, kes<br />
kuulutasid uusi tõdesid ja paljastasid kauahellitatud eksiõpetusi, kaldus enamik inimesi nii<br />
nagu juudid Kristuse päevil või paavstlased Lutheri ajal uskuma seda, mida nende isad olid<br />
uskunud ja elama semal viisil nagu nemad. Seetõttu taandus usk jälle vaid surnud vormiks<br />
ning säilisid õpetused ja eelarvamused, mida oleks taunitud siis, kui kirik oleks pidevalt<br />
Jumala Sõna valguses edasi läinud. Nii hääbus pikkamööda usupuhastuse algne vaim ja<br />
protestantlikud kirikud jõudsid olukorrani, kus ilmnes peaaegu sama suur vajadus reformi<br />
järele nagu roomakatoliku kirikus Lutheri ajal. Valitses samasugune ilmalikkus ja vaimulik<br />
tardumus, samasugune pöördumine inimeste arvamuste poole ja Jumala Sõna õpetuste<br />
asendamine inimlike teooriatega. {SV 220.3}<br />
Piibli laiale levikule üheksateistkümnenda sajandi esimesel poolel ja suurele valgusele,<br />
mis maailmale selle kaudu paistis, ei järgnenud vastavaid edusamme tõdede tundmises ega<br />
läbielamises. Saatan ei saanud küll hoida Jumala Sõna inimestest eemal, sest see oli nüüd<br />
kättesaadav kõigile, kuid ta sai mõjutada paljusid Piiblisse kergemeelselt suhtuma. Inimesed<br />
jätsid Pühakirja uurimise hooletusse ja võtsid vastu väärtõlgendused ning pidasid kalliks<br />
õpetusi, millel polnud alust Piiblis. {SV 221.1}<br />
Kui Saatan nägi, et nurjusid tema jõupingutused tõde tagakiusamisega maha suruda,<br />
kasutas ta jällegi sama meetodit, mis oli viinud suurele ususttaganemisele ja rooma-katoliku<br />
kiriku moodustamisele, nimelt kompromissi. Saatan ei õhutanud kristlasi ühinema seekord<br />
mitte enam paganatega, vaid nendega, kes selle maailma asjadele pühendudes osutusid<br />
niisamasugusteks ebajumalateenriteks nagu nikerdatud kujude kummardajad. Selline liit<br />
polnud vähem kahjulik kui varasematel aegadel; usu katte all kasvatati uhkust ja<br />
ekstravagantsust ning kirikud käisid alla. Saatan jätkas Piibli tõdede moonutamist ja<br />
traditsioonid, mis laostasid miljoneid, juurdusid sügavalt. Kirik pooldas ja kaitses pärimusi,<br />
179
Change language