Viha Vein
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Viha</strong> <strong>Vein</strong><br />
Sõna täielikult kõrvale ning külvasid kõikjale uskmatuse mürki. Rooma oli surunud<br />
inimesed oma raudse kanna alla ja nüüd ei tahtnud allakäinud ja metsistunud massid<br />
jälestusest selle türannia vastu teada enam ühestki piiramisest. Raevunud paavstluse lihvitud<br />
kelmusest, millele nad nii kaua olid lõivu maksnud, heitsid inimesed ära nii tõe kui vale.<br />
Pahede orjad segasid vabaduse ära taltsutamatusega ning rõõmustasid oma kujuteldava<br />
vabaduse üle. {SV 208.3}<br />
Revolutsiooni alguses andis kuningas rahvale võimaluse valida võimuorganeisse oma<br />
esindajaid suuremal arvul, kui aadel ja vaimulikkond kokku. Nii läks võim rahva kätte, kes<br />
polnud võimeline seda kasutama tarkuse ja mõõdukusega. Soovides innukalt kätte maksta<br />
ebaõigluse eest, mida nad oma nahal olid tunda saanud, otsustasid nad ühiskonna ümber<br />
kujundada. Raevunud elanikkond, kelle süda oli täis äsjaseid kibedaid mälestusi, kavatses<br />
väljakannatamatuks muutunud viletsuseriigi ümber kujundada ning oma kannatuste<br />
põhjustajaile kätte maksta. Rõhutud kasutasid samu võtteid, mida nad olid õppinud Rooma<br />
hirmuvalitsuse all. Neist said oma rõhujate rõhujad. {SV 209.1}<br />
Õnnetu Prantsusmaa lõikas enda külvatud vilja verist saaki. Roomale alistumise<br />
tagajärjed olid hirmsad. Sinna, kus Prantsusmaa oli reformatsiooni puhkemisel Rooma<br />
kiriku mõjul seadnud üles esimese tuleriida, püstitas revolutsioon nüüd esimese giljotiini.<br />
Just samas paigas, kus protestantliku usu esimesed märtrid kuueteistkümnendal sajandil<br />
põlesid, langesid kaheksateistkümnendal sajandil esimeste ohvrite pead giljotiini all.<br />
Hüljanud evangeeliumi, mis oleks võinud olukorda parandada, avas Prantsusmaa ukse<br />
uskmatusele ja hävingule. Kui Jumala käsu piirangud kõrvaldati, leiti inimlikud seadu-sed<br />
olevat jõuetud ohjeldama inimlike kirgede võimsat voolu ning rahvas vajus mässu ja<br />
anarhiasse. Sõda Piibli vastu juhatas sisse ajastu, mida maailma ajaloos tuntakse Terrori<br />
Ajastu nime all. Rahu ja õnn kadusid inimeste kodudest ja südamest. Keegi ei tundnud end<br />
kindlana. See, mida täna ülistati, võis homme langeda kahtluse alla ja saada<br />
põlastusväärseks. Vägivald ja himud vohasid piiramata. {SV 209.2}<br />
Kuningas, vaimulikkond ja aadel pidi alistuma hullunud ja erutatud rahva metsikustele.<br />
Kuninga hukkamine vaid suurendas pööbli kättemaksuhimu ja need, kes isevalitseja surmaotsusele<br />
alla kirjutasid, järgnesid talle varsti tapalavale. Otsustati tappa kõik, keda<br />
kahtlustati vaenus revolutsiooni vastu. Vanglad olid tulvil ja vangide üldarv ulatus teatud<br />
ajal isegi kahesaja tuhandeni. Kõigis kuningriigi linnades toimusid kohutavad stseenid. Üks<br />
revolutsiooniline partei sõdis teise vastu ja kogu Prantsusmaa muutus kirgede meelevalda<br />
paisatud tohutuks lahinguväljaks. „Pariisis järgnes üks mäss teiseleLinnakodanikud<br />
jagunesid erakondadesse, kelle ainsaks eesmärgiks paistis olevat üksteise hävitamine.“<br />
Lisaks kõigile hädadele haarati Prantsusmaa veel kauakestvasse ja hävitavesse sõtta<br />
Euroopa suurriikidega. „Riik oli krahhi äärei, sõjavägi nõudis juba ammu saamata jäänud<br />
palka, pariislased nälgisid, provintse laastasid röövsalgad ning kõlvatus ja anarhia hävitasid<br />
kultuuri peaaegu täielikult.“ {SV 209.3}<br />
169
Change language