Viha Vein
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Viha</strong> <strong>Vein</strong><br />
Jumala poolt kirjutatud Sõna, Tema käsk mõõdab iga inimest ja mõistab hukka, kõik, kes ei<br />
vasta eksimatule õiguse mõõdupuule. {SV 198.2}<br />
„Kui nad oma -tunnistuse on lõpetanud...“ Periood,, mil kaks tunnistajat pidid<br />
prohvetlikult kuulutama kotiriidesse riietatuina, lõppes 1798. aastal. Kui nende varjatud töö<br />
hakkas lõpule jõudma, pidi nendega võitlusse astuma võim, mida on esitatud sügavusest<br />
tõusva metsalisena. Paljudes Euroopa riikides oli saatan paavstluse vahendusel sajandeid<br />
valitsenud kirikut ja riiki, kuid siin esitatakse saatana võimutsemist uuel kujul. Rooma<br />
eesmärgiks oli olnud Piiblit aukartuse sildi alla tundmatusse keelde suletuna rahva eest<br />
varjul hoida. Sellise ülemvõimu all olid need kaks tunnistajat kuulutanud „kotiriidesse<br />
riietatuina“. Kuid nüüd pidi tõusma teine võim — metsaline sügavusest — et pidada<br />
avalikku sõda Jumala Sõna vastu. {SV 198.3}<br />
„Suurt linna“, mille uulitsail need tunnistajad tapeti ja kus nende surnukehad lebasid,<br />
„hüütakse vaimulikuks Egiptuseks“. Kõigist rahvastest, keda Piibli ajalugu nimetab,<br />
salgasid egiptlased kõige jultunumalt elava Jumala olemasolu ning eirasid Tema käske.<br />
Ükski monarh polnud julgenud teeva autoriteedile avalikumalt ja ülbemalt vastu hakata kui<br />
hakkas Egiptuse vaarao. Kui Mooses Issanda nimel vaaraole sõnumi tõi, vastas valitseja<br />
ülbelt: „Kes on Jehoova, et peaksin ta sõna kuulma? Mina ei tunne Jehoovat ega lase ka<br />
Iisraeli ära minna!“ (2, Moos. 5, 2). See oli jumalaeitus, ateism, ning see võim, keda<br />
prohvetikuulutus Egiptusena esitab, pidi muistse riigi sarnaselt eitama elava Jumala nõudeid<br />
ning ilmutama samasugust uskmatust ja trotsivaimu. „Suurt linna“ võrreldakse vaimulikult<br />
ka Soodomaga. Soodoma rikutus ja Jumala käskude halvustamine avaldus eriliselt<br />
liiderlikkuses; sama patt pidi silma torkama ka selle rahva juures, kes pidi täitma<br />
Ilmutuseraamatu ettekuulutuse üksikasjad. Niisiis pidi prohveti sõnade kohaselt veidi enne<br />
1798. aastat kerkima esile mingi saatanliku päritolu ja iseloomuga võim, kes pidi sõdima<br />
Piibli vastu. Maal, kus Jumala kaks tunnistajat selliselt vaikima sunniti, pidi ilmnema<br />
vaarao-sarnane jumalasalgamine ja Soodoma lüderlikkus. {SV 199.1}<br />
Nimetatud prohvetikuulutus täitus väga täpselt ja tabavalt Prantsusmaa ajaloos.<br />
Revolutsiooni ajal 1793. aastal „kuulis maailm esimest korda, kuidas tsiviliseeritud<br />
maailmas sündinud ja hariduse saanud meestest koosnev rahvakogu, kes pides oma õiguseks<br />
valitseda üht Euroopa arenenumat rahvast, eitas ühel häälel kõige pühalikumat tõde, mida<br />
inimhing võib vastu võtta. Üksmeelselt loobuti usust Jumalasse ja Tema kummardamisest.“<br />
(Walter Scott, „Life of Napoleon“, 1 kd. ptk. 17). Prantsuse rahvas on maailmas ainus<br />
rahvas, kelle kohta on olemas usaldusväärne aruanne selle kohta, et ta tõstis rahvana oma<br />
käe avalikuks mässuks universumi Looja vastu. Inglismaal, Saksamaal, Hispaanias ja mujal<br />
on ikka olnud ja on ka praegu hulgaliselt jumalateotajaid ja uskmatuid, kuid Prantsusmaa on<br />
maailma ajaloos tähelepanuväärne selle poolest, et see oli ainus riik, kelle seadusandliku<br />
kogu. dekreet kuulutas, et Jumalat ei ole olemas ning kelle pealinna elanikkond ja suurem<br />
osa rahvast üle maa tantsis ja laulis rõõmu pärast, kui see teatavaks sai.“ (Bladkwood’s<br />
Magazine, nov. 1870. a.). {SV 199.2}<br />
161
Change language